Kodu Eesti Ehitab 2. aprill 2018

PÕHITEEMAD:

Henri Bekmann:

Kodu kevadeks korda. LK 4–6 Enneta toruprobleeme. LK 7 Energiatõhus renoveerimine toob kasu. LK 14 Peenrakastid käepärastest vahenditest. LK 16-17

VALMIB KOOSTÖÖS EESTI EHITAB 2018 EHITUSMESSIGA

PICK-UP AWARD

Kui majaehitus on praegu pigem kallis, siis mõistlik ruutmeetrite arv annab parema lõpphinna ehk majaost ei ole enam ainult jõukamate inimeste privileeg.

EESTI EHITAB

PICK-UP AWARD

Lk 8

TEEMALEHT 2. APRILL 2018

2 || kodu

postimees, 2. APRILL 2018

Sisukord toimetaja veerg

LK 4-6 Valmista oma kodu kevadeks ette

Johanna Vahuri:

Unista suurelt ja rõhu detailidele

LK 7 Karge talve järel tuleb torudele pilk peale heita

LK 8 Eesti ettevõtted pakuvad taskukohaseid nutikaid lahendusi suvekodu ehitamiseks

M

aja ehitusel ja koduseks tegemisel ei saa piirduda väikeste ideede ja piiratud mõtetega. Nii nagu iga teise elumuutva projekti koostamisel, tuleb unistada suurelt ning lasta mõttel vabalt lennata, piiramata end eelarvest või mõnest muust, tegelikult väikesest detailist.

Alles siis, kui unistused paigas, saab hakata neid raamidesse suunama ja enamikul juhtudel sobituvad suurejoonelised soovid võimalustega imelise kergusega. Planeerimises tasub teha ka pause. Julgelt leida kuu või paar, mil uue kodu ehitussooviga üldse ei tegele. Vaid nii saavad soovid settida ning vajadused tõeliselt selgeks.

Kui suur pilt on paigas ja majaehitus juba hoogsalt käib, saab hakata tähelepanu pöörama pisikestele detailidele, mis teevad majast kodu. Valikuid on ees kümneid alates sellest, millist aeda oma kodu kaunistama valida või milliste raamidega aknad paigaldada.

LK 10-11 Majavamm hävitas kahe noore eesti pere kodu

LK 12 Eestlased huvituvad järjest enam päikesepaneelidest

ALLES SIIS,

kui unistused paigas, saab hakata neid raamidesse suunama ja enamikul juhtudel sobituvad suurejoonelised soovid võimalustega imelise kergusega.

Selles väljaandes jagame kamaluga nõu ning ideid, kuidas sellistest valikuvariantidest end läbi närida ning jõuda seeläbi ka parima tulemuseni. Lisaks kirjutame lähemalt, milline paberimajandus ootab ees värsket maaomanikku ning tähelepanuta ei jäta ka neid, kelle kodul juba aastaid üksjagu turjal ning võivad seeläbi vajada uuenduskuuri.

Talve lõpu ja saabuva kevadega heidame ühtlasi pilgu kitsaskohtadele, mis on võinud pika pakasega tekkida ning oma ala eksperdid annavad nõu, kuidas täbaratest olukordadest kõige kiiremini välja tulla või mil viisil neid tulevikus üldse vältida.

Lõbusat lugemist leiavad ka need, kellele meeldib oma kätega midagi ära teha ning juba suvehakul nautida oma aia saaduseid.

Kevad on suurepärane aeg ehitusega alustamiseks. Vahet ei ole, kas vastu vaatab alles tühi krunt või väikest renoveerimist vajav maja, kevad annab uut energiat ja ohtralt päevavalgust ka kõige keerukamate töödega toimetulekuks.

Toimetajad: Johanna Vahuri, johanna.vahuri@postimees.ee Triin Ärm, triin.arm@postimees.ee Reklaami projektijuht: Rainer Verner Samolberg, rainer.samolberg@eestimeedia.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra, triin.ploom-niitra@eestimeedia.ee Küljendaja: Kristiina Sillandi, kristiina.sillandi@eestimeedia.ee Väljaandja: AS Eesti Meedia, Maakri 23a, 10145 Tallinn Trükk: AS Kroonpress

LK 14 Energiatõhus renoveerimine pikendab hoone eluiga LK 16-17 Peenrakastide esimene hooaeg möödub üle kivide ja kändude

LK 18 Milline piirdeaed on mõistlikem valik?

LK 20-22 Akende valimine on omaette teadus LK 23 Maja ehitamine nõuab hulgaliselt paberimajandust

LK 15 Nutilahendused kodudes ei võrdu tingimata energiasäästuga

4 || kodu

postimees, 2. APRILL 2018

Katkine katusekivi – tagajärjeks tuppa voolav vesi.

foto: raul vahi

KONTROLLI JÄRELE. Talv võib kodule jätta oma jälje, millele tuleks võimalikult vara jälile saada, et vältida suuri rikkeid ja kulutusi.

Valmista oma kodu kevadeks ette Tuule Põldsaar ajakirjanik

vaata üle

E

esti käredad talveilmad võivad jätta ka kõige uuemale ja kvaliteetsemalt ehitatud kodule märgi maha. Selleks, et kevad oma kodus rahulikult vastu võtta, tasub enne mõned asjad kindlasti üle kontrollida.

Kontrolli katust

Katusepesu käigus avastatakse tihti väikeseid pragusid, mis ajapikku süfoto: raul vahi venevad.

Kevade saabudes tuleks kindlasti üle vaadata katusekatte seisukord, et talvel lume ja jää raskusega ei oleks midagi kuskil katki läinud. «Kivikatuste puhul on näiteks täiesti tavaline see, et neelukivid on katki läinud ja vajavad väljavahetamist,» rääkis Siim Jõgi Clean Investmentist.

Clean Estate juhataja Raul Vahi sõnul on kindlasti suureks ohuks katusele ka seal paiknev sammal, mis kogub endasse palju niiskust ja mille juured on end kivi sisse ajanud. «Temperatuuri muutusel ja niiskuse suurenemisel võib olla tulemuseks katkine kivi,» selgitas Vahi.

«Kui katus on vana, siis lisaks pesule ja puhastusele soovitaksin katust värvida või teostada kaitseainega töötlust,» soovitas Jõgi. Spetsialisti sõnul säilib sedasi katus kauem ning näeb ka tunduvalt kauem hea välja.

vus ikka läbi kumama,» selgitas Kuremäe. Mehe sõnul tasub plekk vajadusel niiskuskindla pahtliga üle tõmmata, seejärel see spetsiaalse veekindla lakiga katta ning alles siis kogu lagi uuesti ühtlaselt üle võõbata.

Rennid puhtaks Samuti soovitab Jõgi lumetõkete ja veerennide seisukorda kontrollida. «Kui rennid jäävad puhastamata, koguneb sinna vesi, mis talvel jäätub,» rääkis asjatundja. Sellisel juhul võivad jää raskusega rennid ära vajuda ning lahti tulla.

Kui millalgi katuse ja rennide puhastus tellida, siis spetsialistide sõnul on selle jaoks parim aeg just kevad. «Puhastuse käigus saab ka hea ülevaate katuse seisukorrast ja vajadusel teostada hooldus- ja parandustöid,» teadis Jõgi.

Laed korda Kui aga juhtub, et katus on siiski talve jooksul lekkima hakanud, võite avastada tubade lagedest kollakaid ja pruunikaid laike. Ehitusspetsialist Aavo Kuremäe sõnul tasub esimese asjana probleemi allikas parandada ning alles siis plekkidega tegelema hakata. «Kindlasti ära värvi niiskuslaike tavalise värviga üle, sest suure tõenäosusega jääb kollakas vär-

ti üle vaadata, et korstnasse ei oleks tekkinud pragusid, eriti kui tegemist on külma pööninguga. «Veel tuleks vaadata, et korstnal ei esineks pruune laike ega läbi korstna seina ei immitseks ebameeldiva lõhnaga tumedat vedelikku. See viitab mikropragudele korstnas.»

Kuigi kaubanduses leidub mitmeid vahendeid, millega ise korstnaid puhastada, siis spetsialistide sõnul tuleks tegelikkuses ka pärast vahendi kasutamist lasta korstnapühkijal korsten ära pühkida.

Kui kohe kevadel kogu küttesüsteemile pilk peale visata ning kasutada selleks korstnapühkija abi, Kütteseadmed korda siis on võimalik suve Samuti oleks mõistlik külma jooksul rahulikult kõik talve möödudes heita pilk koleitud tuleohtlikud dus olevatele kütteseadmetele.

«Eriti vanemad ahjud ja pliipuudused likvideerida. did, mida külmaga köetakse Korstnad puhtaks Pärast iga suuremat kütteperioodi tuleks lasta kütteseadmed puhastada, hooldada ja kutsuda korstnapühkija. Korstnapühkija Pepe Susseni sõnul ärkavad inimesed tavaliselt alles sügisel, ent tegelikult oleks puhastamine mõistlik ajastada just kevadeks, kuna sügisel kipub korstnapühkijate järjekord olema pikk.

Korsten Puhtaks spetsialist Veikko Nurme sõnul tuleb pärast talvist kütmist kindlas-

rohkem kui tavaliselt, võivad järele anda ja praguneda,» rääkis Veikko Nurme. Asjatundja sõnul võib vahel kütteseadmes või korstnas toimuda kõrge temperatuuriga tahmapõleng, nii et sellest ise arugi ei saa.

«Kui kohe kevadel kogu küttesüsteemile pilk peale visata ning kasutada selleks korstnapühkija abi, siis on võimalik suve jooksul rahulikult kõik leitud tuleohtlikud puudused likvideerida. Vastu sügist, kui algab uus kütteperiood, ei teki niimoodi probleeme kütmise alustamisega,» kõneles Nurme.

postimees, 2. APRILL 2018

sisuturundus || 5

6 || kodu

postimees, 2. APRILL 2018

kodu || 7

postimees, 2. APRILL 2018

KÜLM. Pakaserohke talve möödudes tuleb torud kindlasti üle kontrollida, et enne järgmist hooaega jõuaks kõik vead varakult likvideerida.

Karge talve järel tuleb torudele pilk peale heita Veekahjustus laes.

foto: flickr

Anna Põld Jäätunud renn.

Külma talve tagajärjel tekkinud mikropragudest võib halvimal juhul hafoto: KORSTEN PUHTAKS OÜ kata korstnast immitsema pigivett.

Niiskus välja

Lagunev korsten ei pruugi olla alati vana. Kokku kukkumine võib tulla hoopis sellest, et paljud tänapäevased kütteseadmed ei sobi tellistest foto: KORSTEN PUHTAKS OÜ laotud korstnaga kokku.

Suure lume ja lörtsi puhul võib juhtuda, et vähem ventileeritud ja kütmata kohtadesse on talveperioodi jooksul kogunenud palju niiskust. Ehitusspetsialist Aavo Kuremäe arvates on ohuallikateks enamasti keldrid ja pööningud. «Selleks, et ei tekiks probleeme niiskuse ja hallitusega, peaksid kõik ruumid olema hea ventilatsiooniga, et õhk saaks ringi liikuda,» rõhutas Kuremäe. «Tihti arvatakse, et probleem on maja väheses kütmises, kuid suuremal osal juhtudel on

kõik mured vaid halva ventilatsiooni taga kinni.»

Seetõttu tasub spetsialisti sõnul vanemaid maju aeg-ajalt tuulutada, et õhk saaks ringi käia ja niiskus ei koguneks.

Kuremäe arvab, et pärast pikka talveperioodi on just kevad õige aeg suuremaks tuulutamiseks.

«Kindlasti võiks veel niiskematesse tubadesse muretseda spetsiaalse vahendi, mis niiskust endasse koguks,» rääkis Kuremäe.

Torud korda

Selleks, et ei tekiks probleeme niiskuse ja hallitusega, peaksid kõik ruumid olema hea ventilatsiooniga, et õhk saaks ringi liikuda.

Külmaga jäätunud torud võivad hiljem olla veel suuremategi veeprobleemide alguseks.

«Talvel ilmnenud torustikuprobleemid saavad alguse eelkõige torustiku kehvasti läbimõeldud paigaldusest,» teadis Aleksandr Sentšišen Toruexperdist. Sentšišeni sõnul tuleb vee- ja kanalisatsioonisüsteemid korrektselt isoleerida või kasutada küttekaablit.

Kui talve jooksul on torudega probleeme olnud, tasub ju-

foto: flickr

ba kevadel kutsuda appi toruspetsialistid. Sellisel juhul pole enam järgmiste külmadega torude pärast vaja muretseda.

Terrass ja puitmööbel puhtaks Soovides, et puitterrass ja puidust aiamööbel säilitaksid vastupidavuse ja kena välimuse, tuleks neid igal kevadel korralikult puhastada ja mõne aasta tagant puiduõliga immutada. Terrasside ehituse ning hooldusega tegeleva Aigar Kesteri sõnul on terrass hooldamiseks piisavalt kuiv siis, kui kevadel on olnud juba kakskolm nädalat järjest päikeselised ja soojad ilmad.

«Esiteks tuleks terrassilauad puhtaks pühkida, et need päikese käes kiiremini kuivaksid ja alles siis saab neid õlitada,» õpetas Kester. Mehe sõnul tasub terrassil olevat mööblit aeg-ajalt nihutada. «Kui terrassilauad saavad ühtlaselt kuivada, imendub ka õli igale poole ühtemoodi,» sõnas Kester.

ajakirjanik

enneta

T

orude hooldamise ja külmumise peale ei mõtle tõenäoliselt enamik inimesi enne, kui veeõnnetus käes või kui igapäevased elementaarsed tegevused nagu duši all käimine, nõude ja käte pesemine muutuvad luksuseks, mida iga hinna eest tagasi soovitakse saada. Ennetamaks ebamugavaid sekeldusi veetorudega nii suvel kui ka krõbedal talvel, jagab nõuandeid Hansameistrid OÜ juhataja Edgar Nõmpere.

Probleem eelkõige vanades majades Tavaliselt ei külmu torud pärast lühiajaliste miinuskraadide püsimist, vaid pikemate külmalainete tagajärjel. Vesi jäätub torudes sageli külmas keldris. «Eriti tähelepanelik tuleb olla soojustamata kivivundamendiga majades, kus torude külmumise oht pü-

sib ka pärast külmade taandumist,» toonitab Nõmpere. Sageli keeratakse külmalaine taandudes küttesüsteemis soojus maha, kuid endiselt külma kivivundamendi juures paiknevate torude külmumine jätkub. Halvimal juhul võivad torud katki külmuda ja seina sisse ehitatud toru puhul tuleb katkise koha leidmiseks ja parandamiseks suur osa seinast ära lammutada.

Sulata torud lahti Kui torud on külmunud, tuleks need lahti sulatada. Hoones sees on selleks kõige elementaarsem viis ruumi soojaks kütmine. Fööniga (sh ka tööstuslikud föönid) võib samuti torusid sulatada, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et torudele mitte liiga teha. Fööni asemel võib kasutada ka soojapuhurit. «Muude meetodite kasutamisel, nagu näiteks torude seesmine aurutamine, metallist torude trafoga soojendamine, soovitame kutsuda appi professionaali,» sõnab Nõmpere.

Torude külmumise ennetamiseks tuleks vanade majade puhul veetoru soojustamata vundamendist kaugemale tuua ja toru ära soojustada.

«Tänapäeval paigutatakse külmumise vältimiseks torud 1,8 meetri sügavusele maa alla, samuti on uute majade vundament soojustatud,» selgitab ekspert.

Elementaarne on hoida soojana need ruumid, kus torustik paikneb Kortermajades peaks kõiki kortereid kütma, sest külm kandub edasi läbi seina ka kõrvalkorteritesse. «Kui muid abinõusid ei jõua tarvitusele võtta, siis võib jätta vee tilkuma,» jagab Nõmpere lihtsat nippi.

Liikuv vesi hoiab mõnda aega torusid külmumise eest, kuid madalate külmakraadide püsimisel võib vesi torudes ka isolatsiooni olemasolul jäätuda.

Soojenduskaabel aitab Kui siiski ei saa tagada ruumi soojana hoidmist, siis peaks torud ära isoleerima ja soovitavalt ka soojenduskaabli paigaldama.

«Torude soojustamist ja küttekaabli paigaldamist peaks tegema ennetavalt enne miinuskraadide tulekut,» rõhutab Nõmpere. See on ühekordne tegevus ja kui seda õigesti teha, siis külm ei tee torudele liiga. Soojustamisel tuleb arvestada, et isolat-

Torude seisukorrale tasub aeg-ajalt pilk peale visata, et poleks ootamatuid üllatusi. foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

sioon kaitseb torusid külmumise eest mingi teatud aja jooksul.

Vee temperatuur torudes on tavaliselt 2 kuni 5 kraadi, talvel 2 kraadi ja kui see vesi liigub, siis on soojustusest kasu. Kui ei toimu regulaarset vee tarbimist, siis on vaja pikkade külmaperioodide ajal lisakütet elektriküttekaabli näol. On isereguleeruvaid elektril töötavaid kaableid, mis lülituvad automaatselt sisse, kui temperatuur on langenud paari soojakraadini.

Kui torud pole nähtavad, siis tuleb kaabel toru sisse paigaldada ja sellisel juhul oleks vaja professionaali abi. Kui torud on nähtaval, saab soojuskaabli torude peale panna, kuid soojuse hoidmiseks torus on vaja ka isolatsiooni.

Isolatsioonimaterjali ja soojenduskaableid saab osta torupoodidest ja ka ehituspoodidest.

«Mõni saab torude isoleerimise-

ga ja küttekaabli paigaldamisega ise hakkama, kuid on ka neid, kes vajaksid abi,» nendib Nõmpere.

Hoiatavad märgid Lisaks torude külmumisele on probleemiks vanade tsinktorude täis «kasvamine», veesurve kadumine ja torude lekkimine amortisatsiooni tõttu. «Probleeme valmistavad üheksakümnendatel paigaldatud Conex liitmikutega lekkivad vasktorud, samuti hakkab vaikselt ümber saama nõukogude ajal paigaldatud metallist torude aeg,» selgitab Nõmpere.

«Torusid tänapäeval ei hooldata, vaid vahetatakse mõne aja jooksul välja,» vastab ekspert küsimusele, kuidas võiks majapidamises ise veetorude eest hoolt kanda. «Tarbevee torusid tavaliselt ei puhastata, aga näiteks küttesüsteemide torudest peaks

regulaarselt katlakivi eemaldama,» lisab ta. Küttesüsteemi läbipesu sagedus oleneb küttesüsteemi torustikust, kuid tavaliselt peaks seda tegema 3–5 aasta tagant, soojusvaheti puhul igal aastal.

Kui torudes on surve ära kadunud või tuleb sealt roostest vett, siis peaks torude seisukorda kontrollima. Tänapäeval on torud enamasti konstruktsioonide sisse peidetud, seega on torude kahjustusi raske märgata. Torusid saab lasta kontrollida niisugusel juhul rõhuga ja selleks tuleb pöörduda professionaalide poole. «Õnneks taluvad tänapäevased plastiktorud kuigivõrd ka külmumist, kuigi see nõrgestab torusid,» tõdeb Nõmpere kokkuvõtteks, kuid toonitab, et mõistlik on siiski teha paar sammu suurte toruprobleemide ning tülikate ja kulukate veeavariide ennetamiseks.

8 || kodu

postimees, 2. APRILL 2018

IDEE. Nii mõnelgi eestlasel on kusagil tükike maad, mis sobiks suurepäraselt suvekoduks, aga paraku napib raha, et sinna maja peale ehitada. Sellisel juhul on suurepärane lahendus moodulmaja, mis annab võimaluse vähehaaval laieneda.

Eesti ettevõtted pakuvad taskukohaseid nutikaid lahendusi suvekodu ehitamiseks Anna-Liisa Mets toimetaja

suvekodu

K

ui kaugem eesmärk on suur suvekodu, mis mahutaks lahedalt ära kogu pere ja küllatulnud sõbrad, pole mõtet hakata kalli raha eest esialgu ehitama üht väiksemat maja, mille asemele kunagi tulevikus suurem püstitada. Siinkohal tulebki appi moodulmaja: moodulite abil saab alustada väga väikesest, alla 20 ruutmeetri suurusest elamisest, mida siis jupphaaval suuremaks ehitades jõutakse lõpuks täpselt sobivas suuruses suvekoduni.

Eestis moodulmajade tootmisega tegeleva EasyHome'i esindaja Birgit Algma ütleb, et kuna moodulmajad sobivad suurepäraselt ka aasta ringi elamiseks, pole küsimustki, kas neist ka hea suvekodu saab. «Selline maja on hea võimalus testida krundi dünaamikat ja hiljem saab uusi mooduleid lisades kas samas kohas laieneda või maja paremasse paika ümber tõsta,» lausub ta.

Samuti moodul- ja elementmajade tootmisega tegeleva Greencube'i müügi- ja arendusjuhi Henri Bekmanni sõnul ostetakse moodulmaja sageli ka kohta, kus vanad hooned talvel elamist ei kannata. «Vanu hooneid renoveerida on kokkuvõttes ilmselgelt kallim kui uus osta,» räägib Bekmann. «Ning uue maja eluiga on kindlasti kordades pikem renoveeritud hoone omast. Suvel vanemas majas elades on moodulmaja näol hoovil kena külalistemaja.»

Väga vähese vaeva lahendus Moodulmajade teiseks väga suureks plussiks on see, et puuduvad igasugused piirangud. «Vundamenti pole vaja, seega on suur investeeringukoht ja ehituspiirangute nõue juba kadunud,» sõnab Algma. Lisaks on moodulmaja hankimine ka oluliselt lihtsam kui nullist nii-öelda tavalise maja ehitamine. «Näiteks meie esimese maja komplekteerimine, joonestamine ja muud toimingud võtsid aega pool aastat, enne kui 20-ruutmeetrine maja valmis sai,» meenutab Bekmann. Ta lisab, et praegu on nad selle töö oma klientide eest ära teinud ning ostja saab maja kätte mõne kuuga, olenevalt tellimuse järjekorrast. Üldjuhul on see kuni kaks kuud.

Lisaks toob Bekmann välja, et alla 20 ruutmeetri suurune ehitis ei vaja ehitusseadustikust tulenevalt ehitusteatist ega ehitusluba, mistõttu on see ideaalne lahendus päris esimeseks katusealuseks krundil –

Ühistöökontorid ja büroohoonete kompleksid, kus on multifunktsionaalsed, mitme ettevõtte peale kasutatavad koosolekuruumid, toetavad nii ideede vaba vahetamist kui ka kokkuhoidu kontorikuludelt.

Foto: SCANPIX/CORBIS

Kui tervet suurt suvekodu osta ei jaksa, saab alustada päris väikselt.

Foto: Greencube

kõik sekeldused paberimajandusega jäävad lihtsalt ära. Lisaks on pisike moodulmaja tema sõnul mugav ka selle poolest, et ei nõua kliendilt mingeid meeletuid jõupingutusi. «Hoone tuuakse kliendile hoovile ühes tükis ja paigaldamine võtab üldjuhul kuni paar tundi,» ütleb Bekmann Greencube'i moodulite kohta.

Vundamenti pole vaja, seega on suur investeeringukoht ja ehituspiirangute nõue juba kadunud.

Ka elamistingimuste osas ei tule milleski järeleandmisi teha, sest olgugi moodulitest koosnev, on säärane maja kodu nagu kodu ikka. Mugavuste puhul on valik Algma sõnul äärmiselt lai – moodulpindadel, mida kasutatakse näiteks lehtlas, on vaid seinad. Kuid mugavusi saab vastavalt vajadusele juurde lisada ning luua täpselt sellise kodu, nagu tulevane elanik soovib.

«Valikus on soojendatud versioonid, köögid, kuurid, pesuruumid ja kõik muu, mis ühes kodus vaja võiks minna,» loetleb Algma.

Kättesaadav kõigile Tavalise majaga võrreldes on moodulmaja väga paindlik. Kui vaja, saab poole pealt üsna märkimisväärselt meelt muuta ja

Kuigi pealtnäha väga suvine, saab moodulmajas vajadusel Foto: Greencube ka aasta ringi elada.

ümber mõelda. Sellist luksust klassikaline suvekodu juba ei võimalda – ei saa ühel hommikul ärgates lihtsalt mõelda, et ah, tegelikult peaks maja ikka teise krundi otsa paigutama.

Moodulmaja puhul on see võimalik. Samuti võib sellist ehitist omas tempos laiendada.

«Näiteks kui perre peaks sündima lühikese ajaga mitu last ja vanavanemad sisse kolivad, saab maja laiendada just neid vajadusi silmas pidades,» ütleb Algma.

Valida saab täpselt sellises järgus ehitise, nagu endale sobib: saab osta tühjast karbist kuni «võtmed kätte»-lahenduseni.

Bekmann ütleb, et Greencube'i peamine müügiartikkel väikemajade puhul ongi just

Moodulmajade üks suuremaid plusse on tootjate paindlikkus: kodu Foto: EasyHome saab täpselt selline, nagu tellija soovib.

19,92 ruutmeetrit suur kõikide mugavustega aasta ringi kasutamiseks mõeldud majamudel.

Mooduleid lisades saab sellisest tillukesest suvemajast mugavalt edasi laieneda, finantseerides majaehitusse vähehaa-

val. «Kui majaehitus on praegu siiski pigem kallis, siis mõistlik ruutmeetrite arv annab parema lõpphinna ehk majaost ei ole enam ainult jõukamate inimeste privileeg,» räägib Bekmann.

Moodulmaja saab vastavalt vajadusele ja võimalusele tasahilju laiendada, mis teebki sellest eriti mugava lahenduse kõigile suvekoduigatsejaile.

Foto: EasyHome

postimees, 2. APRILL 2018

kodu || 9

10 || kodu

postimees, 2. APRILL 2018

kodu || 11

postimees, 2. APRILL 2018

Majavamm hävitas kahe noore eesti pere kodu ŠOKK. Seene levik võib jääda esialgu märkamatuks, mistõttu tuleb lõpuks teha kodus kapitaalremont ja loobuda armsaks saanud asjadest.

Anna-Liisa Mets toimetaja

hävitav

V

amm on iga majaomaniku õudusunenägu: kui see kord ründab, on võitlust temaga väga raske võita. Kahel eesti perel on see lahing praegu pooleli.

Agnes Puust on oma abikaasaga juba mitu aastat renoveerinud üht vana väärikat hoonet, tehtud on palju tööd.

Eelmise suve lõpus tabas neid aga šokk: selgus, et põrandate all vohab vamm. See polnud neil päris esimene kord seenega kokku puutuda. «Vamm lõi meil välja korra varem vannitoa juures. Kunagi on valatud vannitoa põrand otse vanale puitpõrandale ja eeldasime, et vamm sai alguse sealt,» räägib Puust. Toona tehti vannitoa all korralik tõrje ja usuti, et sellega on asi ühel pool.

Septembris aga selgus, et tegelikult on vamm alguse saanud hoopis elutoa põranda alt ja sealt vannitoa poole liikunud. Ilmselgelt oli vamm ma-

jas sees juba siis, kui nad kodu ostsid, kuid pretensioonide esitamise aeg on möödas ja kuigi mingi võimalus kahjutasu saada ehk oleks, ei soovi Puust sellega tegeleda. «Kohtuveskid on aeglased ja majavammi korral on aeg suure tähtsusega. Peame olulisemaks levikut takistada ja vammi likvideerida,» lausub ta.

Puusti perel on tulnud vammi tõrjeks üles võtta kogu elutoa põrand, umbes 40 ruutmeetrit, ja lammutada osa kipsseintest. «Kõige rohkem on kahju vanadest tugipalkidest, mis meil keset tuba seisid. Oleme püüdnud maksimaalselt vana säilitada ja selle nimel palju tunde töötanud, neid lõkkesse viia oli päris raske. Osa annab küll päästa, aga tunne pole enam päris see,» sõnab naine kurvalt.

Vammist lõplikult vabanemiseks konsulteeris pere spetsialistiga, kuid tõrje ja remont on plaanis ise teha. «Nii on lihtsalt palju soodsam,» ütleb ta.

Jutt ei ole siiski väikesest rahast: tööde kogumaksumus on 4000 eurot.

Umbes samal ajal Puusti perega tegi samasuguse ebameeldiva avastuse Tuuli Õnniku pere Võrumaal. Augusti lõpus avastas Õnnik, et köögis valamukapi juures on põrandaliist õhus. Soovides põhjust

välja selgitada, lammutasid nad põranda. Vaatepilt oli jahmatav: päevavalgele tuli seeneniidistik.

Alguses tundus, et kahju pole ehk väga suur, kuid vähehaaval selgus, et vamm on haaranud kogu majaaluse osa.

Kõikjal leidus seeneniidistikku ja võimsaid viljakehasid. Kogu viie aasta jooksul tehtud remont nullitakse vammitõrjega ja kui tõrje tehtud, tuleb alustada otsast. Õnnik oli juhtunust šokis ning tellis tõrjetööd spetsialistidelt.

Isegi kui vanas põrandas kahjustust pole, tekivad sinna soodsad tingimused majavammi arenguks.

Kalle Pilt Eesti Mükoloogiauuringute Keskusest ütleb, et tema sõnul pole eespool kirjeldatud lood sugugi haruldased. «Mul on tulnud ette mitmeid juhtumeid, kus noor pere ostab korteri ja esimese paari aasta jooksul leitakse majavamm ning pere peab lisaks väljakäidud ostusummale oluliselt investeerima remonditöö-

desse ja tõrjesse. On ka kohtujuhtumeid, sest majavamm läheb varjatud puuduste alla, ning osal juhtudel on omanikud saanud müüjalt kahjutasu. Kui müüjal veel midagi on, sest kinnisvaraarendajad kipuvad pärast müüki kaduma,» räägib Pilt.

Pole haruldased juhtumid Majavamm võib rünnata ka uusehitist. Kui on väiksemgi seenekahtlus, soovitab Pilt enne tehingu tegemist kaasata spetsialisti, kes hoone üle vaatab. Renoveerimise puhul tuleb kõik enne hoolikalt läbi mõelda.

«Kõige rohkem tuleb mõelda ehitusfüüsikale, et kusagil ei hakkaks kumuleeruma või kondenseeruma õhuniiskus.

Kõige suurem viga, mis remondil tehakse, on see, et jäetakse vanad põrandad või seinad alles ning uued ehitatakse peale.

Isegi kui vanas põrandas kahjustust pole, tekivad sinna soodsad tingimused majavammi arenguks,» selgitab mees.

Teine suur viga on liiga vähene soojustamine, mille tagajärjel nihkub kastepunkt konstruktsiooni sisse ja tekib märgumine.

«Sama asi on isoleerimata külmaveetorudega, mille välis-

Majavammi viljakehad põrandaliistu vahelt välja kasvamas.

Põrandapraost välja pressinud vamm Agnes Puusti elutoas.

FOTO: agnes puust

FOTO: Kalle Pilt

Üles võetud, tugevalt seenest kahjustunud põrand Tuuli Õnniku kodus.

FOTO: erakogu

pinnal kondenseerub intensiivselt õhuniiskus,» ütleb spetsialist.

Kui soetatud vana maja on eelnevalt osaliselt renoveeritud, ei tähenda see Pildi sõnul tingimata, et kõik tehtu lammutada tuleb – tehtud töid saab mitmesuguste meetoditega kontrollida.

Kontrollima peab aga igal juhul ning kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta niiskete ruumide ümbrust ja põrandaid, sest just seal on seeneoht suurem.

«Tuleb tunnistada, et äsja vahetatud põrandad teevad mind alati ettevaatlikuks, eriti osaliselt vahetatud põrandad,» tõdeb Pilt.

Kui vamm leitud, on kõige kiirem töö konstruktsioonide avamine kogu kahjustuspiirkonna ulatuses – see aeglustab märkimisväärselt seene arengut. «Loomulikult soovitan võimalusel kutsuda appi spetsialisti, kes määrab ära kahjustuse piirid ja annab soovitusi, kuidas edasi käituda,» kõneleb Pilt. Keemilise töötluse võiks usaldada spetsialistidele ning Pilt rõhutab veel kord, et äärmiselt tähtis on taastamistöödel järgida ehitusfüüsika reegleid.

Tõrje ajaks soovitab Pilt igal juhul välja kolida. Kuigi teadusartiklite põhjal majavammi eostel keemilist mõju pole, on seeneniidistik ja viljakehad happelised ning võivad nahaga kokkupuutel tekitada ärritust.

Viis punkti, kuidas ära tunda oma kodus pesitsevat majavammi 1. Seenelõhn Majavammist nakatunud majas püsib tugev seenele omane lõhn, mis ei kao ära ka tubade tuulutamisega.

2. Niiskus ja eostolm Kuna majavamm tekitab kasvades niiskust, ilmuvad nakatunud maja seintele, põrandatele ja nurkadesse tihtipeale niiskuseplekid. Kasvavad seened tekitavad pruunikat eostolmu.

3. Seeneniidistik Majavammi seeneniidistik on algusjärgus vatisarnane kiht puidu pinnal.

Seene arenedes muutub see pärgamendilaadseks ja hiljem tugevaks köietaoliseks moodustiseks.

4. Viljakehad See on üks kindlamaid ja ilmsemaid viiteid majavammile, kuid tekib ainult pooltel juhtudest ja siis, kui kahjustus on juba väga kaugele arenenud.

5. Lagunev puit Kui seen on saanud pikalt võimutseda, hakkab majavammist kahjustunud puit rombikujulisteks tükkideks lagunema.

Tähele tasub aga panna, et ilma eksperdita on siiski väga raske määrata, kas tegu on majavammi või mõne muu seene või puidukahjustajaga. Seepärast on konsultatsioon kahtluse korral alati vajalik.

Allikas: majavamm.blogspot.com

12 || kodu

postimees, 2. APRILL 2018

ABIKS ALATI. Päikesepaneelid suudavad läbi õhemate pilvede päikesekiirgust püüda ja olulisel määral soojusenergiakadusid kompenseerida.

Eestlased huvituvad järjest enam päikesepaneelidest Kerttu-Kadi Vanamb ajakirjanik

hea valik

V

iimaks kätte jõudnud kevad tähendab Põhjamaal e l av a i n i me se jaoks rohkem päikest, sooja ilma ja võimalusi jälle kodu juures nokitseda.

Sealjuures võiks kevadel hakata oma elamises mõtlema ökonoomse elektritarbimise ja küttevõimaluse peale, näiteks päikesepaneelide paigaldamisele.

Päikesepaneele võib märgata järjest enam nii eraisikute kodude kui ka ettevõtete katustel.

Seda, et eestlaste huvi päikesepaneelide vastu tõesti kasvab ning paigaldusmahud suurenevad, tõdeb ka Naps Solar Estonia müügiinsener Tõnu Janson.

Kui kasulik on oma maja katusele, fassaadile või maapinnale päikesepaneel paigaldada kohas, kus päikest näeb vaevu vaid kevadel ja suvel ja veidi sügiselgi?

«Päikeseenergia kasutamine on alati kasulik, sest see on tasuta, hääletu, keskkonda säästev ja pikaajaline energiaallikas,» tõdeb Janson, lisades, et päikesepaneeliga kütmine kõne alla ei tule, sest paneelide tootlikkus kütteperioodil on väga väike ja talvel pea olematu.

Praegu, varakevadel ja ka sügisel maakera pöörlemisel ümber päikese muutub maa liikumisnurk päikese suhtes küll üsna suures ulatuses, kuid ka sel ajal saab päikeselt veidi soojusenergiat. Päikesepaisteliste ilmade ja hea päikesepaneelide paigutuslahendusega saab maksimaalselt ära kasutada päikesesoojuse püüdmise terve päeva jooksul.

Millest koosneb päikeseküttesüsteem?

Paneelidega tegelev ettevõte Cerbos kirjutab oma kodulehel, et kogu päikeseküttesüsteem koosneb peale päikesepaneeli automaatikaplokist, pumbasõlmest, paisupaagist ja ühendustorustikust. Aastaringselt on päikesepaneel täidetud külmakindla vedeliku, antifriisiga. Kõige efektiivsemalt teeb päikeseküttesüsteem tööd siis, kui põhiküttesüsteemis on juba suuremahuline akumulatsioonipaak olemas. Sellisel juhul tuleb paagi alumisse ossa paigaldada vaid soojusvaheti.

Cerbos kirjutab, et kaasaegsete päikesepaneelide kasutegur ulatub ideaalsel hetkel 90–95 protsendini, kusjuures ideaalseks loetakse hetke, kus päikesekiired ei ole varjatud pilvedega ja on võimalikult risti päikesepaneeliga. Cerbos võrdleb päikeseküttesüsteemist saadavat soojusenergia kW hinda teiste energiaallikatega, näi-

Ühistöökontorid ja büroohoonete kompleksid, kus on multifunktsionaalsed, mitme ettevõtte peale kasutatavad koosolekuruumid, toetavad nii ideede vaba vahetamist kui ka kokkuhoidu kontorikuludelt.

Foto: SCANPIX/CORBIS

teks maaküttega ning tõdeb, et kui päikeseenergiale lisada pelleti- või puugaasiküttesüsteem, on kogu komplekti investeering ratsionaalsem ja soojusenergia omahind soodsam.

«Alates märtsikuust soojendab päike päikesepaneelis ringlevat külmumiskindlat soojuskandjat ehk antifriisi ja saadud soojusenergia salvestatakse läbi soojusvaheti soojussalvestisse ehk akumulatsioonipaaki või otse vastavat tüüpi soojaveeboilerisse. Kasulikum on akumulatsioonipaagiga süsteemist kütta nii soojaveeboilerit kui ka maja küttesüsteemi,» kirjutab Cerbos.

Juhul kui pilvist ilma on rohkem ja päikese mõju väiksem, köetakse boilerit ja teisi soojatarbijaid soojussalvestisse salvestunud soojusenergiaga. Tasub meeles pidada, et päikesepaneelid suudavad mingil määral ka läbi õhemate pilvede päikesekiirgust püüda ja olulisel määral soojusenergiakadusid kompenseerida.

Katus korda Päikeseenergiasüsteemile mõeldes tuleb esmalt leida sobiv koht, kuhu paneelid paigaldada.

Päikesepaneele on kaht sorti: maapaigalduse lahendus võimaldab keskkonnasõbralikult toota suures mahus elektrit ning Eesti tingimustes tasub see paigaldada lõunasuunale, maapinna suhtes optimaalse 40-kraadise nurgaga.

Teine variant on paneelid paigaldada katusele või fassaadile. Juhul kui katusele langevate varjude või vähese ruumi korral on paneelide paigaldamine võimatu, soovitatakse need paigaldada maapinnale. Kindlasti tuleb vaadata, et paneelidele ei langeks varjusid, eriti lõunasel ajal, sest see vähendab paneelide tootlikkust. Enne paneelide katusele paigaldamist võiks üle vaadata oma katuse seisukorra: juhul kui lähiajal ootab ees katuse vahetus, pakutakse päikesepaneele, millel on lisaks energia tootmisele ka katusekattematerjali funktsioon.

Päikeseenergia kasutamine on alati kasulik, sest see on tasuta, hääletu, keskkonda säästev ja pikaajaline energiaallikas.

Tasuvusaeg 10 aastat Päikesepaneelide soovija peab arvestama korraliku väljaminekuga. Paneelidega tegelev ettevõte Energogen pakub oma kodulehel näiteks 20 ruutmeetrise viilkatuse puhul 12 päikesepaneeli võimsusega 3 kW, tootlikkusega 2900 kWh aastas. Selliste paneelide hinnaks arvestatakse umbes 5400 eurot. Suurima, 99 ruutmeetrise viilkatuse, mis mahutab 60 päikesepaneeli võimsusega 15 kW, hinnaks kujuneb sealjuures 16 200

eurot, kusjuures selle tootlikus aastas on 14 500 kWh. «Jäme reegel ütleb, et päikesejaama vajalikku võimsust saab hinnata, kui oma aastane elektritarbimine kWh jagada 100-ga. 10 kW jaama täispakett maksaks umbes 1000 eurot + km/1 kW, väiksem jaam rohkem ja suurem jaam vähem. Iga jaam on individuaalne ja omapärane ning täpsem hind selgub pakkumisel. Keskmine tasuvusaeg on 10 aastat,» selgitab Naps Solar Estonia müügiinsener Tõnu Janson.

Oluline on õige planeering Päikesepaneelide puhul võib arvestada küll suure väljaminekuga, kuid sealjuures tasub meeles pidada, et paneelidega saab osa tarbitavast elektrist ise toota ja tõsta seeläbi oma kinnisvara väärtust. Lisaks võimaldab see igakuised kulutused elektrile kontrolli all hoida.

Päikesepaneelid töötavad pikki aastaid ning seega on õige planeering ja korrektne paigaldamine äärmiselt oluline. Ettevõte Päikeseelekter annab häid nippe, millele õige planeeringu puhul tähelepanu pöörata.

Esiteks tasub paika panna, kas plaanitav päikeseelektrijaama süsteem on off-grid või ongrid ja kuhu jaam ehitada. Üldisesse elektrivõrku ühendatud ehk on-grid süsteem koosneb PV-paneelidest ja avaliku elektrivõrgu parameetrite-

ga kohalduvast võrguinventorist. Paneelidega toodetud alalispinge muundatakse võrguinventori abil vahelduvpingeks, mida saab elektrisüsteemis kasutada. Võrguühenduseta ehk off-grid-süsteem koosneb PVpaneelidest, laadimiskontrollerist, akudest ja vajadusel ka inverterist, mis alalispinge vahelduvaks muundab. PV-paneelide toodetud alalispinge salvestatakse laadimiskontrolleri abil akusse, millest saab seda hiljem tarbida.

Teiseks, kas kogu süsteem ehitatakse välja ühekorraga või etappide kaupa ja kui suur süsteem on oma kodule mõistlik paigaldada. Päikesepaneelidega tegelev ettevõte Cerbos kirjutab, et näiteks elamule, mille pindala on 100–150 ruutmeetrit, on soovitav paigaldada päikesepaneele kogupinnaga 12–20 ruutmeetrit.

Kolmandaks, milliseid seadmeid kasutada ja kuidas investeeringut finantseerida. Kuna palju ettevõtteid Eestis pakuvad klientidele täislahendusi alates planeerimisest lõpetades paigaldusega, siis võib mõelda, kas lasta ühel ettevõttel kogu süsteem paigaldada või mingi osa ise ära teha.

Kuigi planeerimine on keerukas ja kulud suured, siis tasub meeles pidada, et päikeseenergia on keskkonnasäästlik ning ühtlasi tasub see investeering end juba keskmiselt kümne aasta pärast ära.

Päikesepaneelid paigaldatakse aastateks, mistõttu tuleb need kindlasti korrektselt paigaldada.

Foto: vida press

14 || kodu

postimees, 2. APRILL 2018

INVESTEERI. Parima energiatõhususe saavutate siis, kui ehitusse piisavalt investeerite. Mõne aastaga aga teenite selle juba kuhjaga tagasi.

Energiatõhus renoveerimine pikendab hoone eluiga

OLE TEADLIK. Nutikodu peaks andma aja- ja energiasäästu, kuid põhjalikult soojustamata vanas hoones energiat säästa ei saa. Küll aga on mugav talvel külmas maakodus küte sisse lülitada, enne kui pererahvas linnast saabub.

Nutilahendused kodudes ei võrdu tingimata energiasäästuga Kristina Kostap toimetaja

juhtimine

«N

Kristina Kostap toimetaja

mõtle läbi

H

oone energiatõhususe mõiste on tänapäeval ebapiisavalt defineeritud, kuna keskendub hoone kütteks kuluvale energiale ja ei arvesta ehituseks ning tehnosüsteemide loomiseks kulutatud energiat piisavalt.

Energiatõhususe miinimumnõuded on hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, mida tuleb järgida varakult hoone püstitamisel ja suuremal rekonstrueerimisel. Hoone vastavust nõuetele hinnatakse ehitusprojekti alusel juba hoone projekteerimisel.

Vähest energiakulu ei tohi saavutada halva sisekliima arvelt, seega on parima energiatõhususe saavutamiseks vajalik piisavalt suur alginvesteering.

«Renoveerimise käigus antakse hoonele järgmised 30–50 aastat eluiga ja selle aja jooksul võivad ka väikesed võidud kumuleeruda märgatavaks tulemuseks,» ütles Wineco OÜ energiatõhususe spetsialist Kaspar Pae. Lisaks tõuseb energiatõhusaks renoveeritud hoone väärtus ning kui hoone sisekliima eest on korrektselt hoolt kantud, muutub ka elukeskkond tunduvalt tervislikumaks.

Parima energiatõhususe saavutamiseks on seega üldiselt vajalik teha küllalt suuri alginvesteeringuid. Üldjuhul on vajalik sisse seada soojatagastusega ventilatsioonisüsteem, võimalik, et soojuspump ja ka hooneautomaatika. See kõik viib Pae sõnul aga investeeringuvajaduse üles.

Sisekliima ei ole tasuvusajaga mõõdetav Elektrienergia efektiivsemaks kasutamiseks on riiklikult ette määratud maksimaalsed energiakasutuse klassid, mis lähevad lähiajal tunduvalt karmimaks. Seega tuleb Timbeco Woodhouse OÜ projekteerimisosakonna juhi Raino Kivioja sõnul investeerida projekteerimisse ja ehitamisse senisest enam. Projekti tasuvusaeg aga pikeneb selle võrra. Kehtib väär arusaam, justkui peaks hoone energiakasutus kohe hoogsalt vähenema ja investeeringul olema mõistlik tasuvusaeg.

«Ei mõisteta, et suur osa investeeringust võib minna hoopis sisekliima parendamiseks, mis ei ole tasuvusajaga mõõdetav. Tervist on raske rahas mõõta,» rõhutas Kivioja. Paremat sisekliimat ja väiksemaid kommunaalkulusid saab mehe sõnul tunda alles siis, kui viimased laenumaksed on tehtud.

Ühistöökontorid ja büroohoonete kompleksid, kus on multifunktsionaalsed, mitme ettevõtte peale kasutatavad koosolekuruumid, toetavad nii ideede vaba vahetamist kui ka kokkuhoidu kontorikuludelt.

Foto: SCANPIX/CORBIS

Energiatõhusa renoveerimise peamiseks eeliseks on madalamad küttekulud.

Tasuvusprobleeme annab vältida Hoone energiatõhusa renoveerimise korral võivad problemaatiliseks kujuneda valesti valitud tehnilised lahendused või tehnosüsteemide vale dimensioneerimine. Tähtsat rolli mängib Pae sõnul hilisemal kasutusel ka tehnosüsteemide seadistamine ja töö juhtimine.

On oluline kaaluda investeeringut erinevatesse tehnovidinatesse ja soojustamisesse. Teinekord on veidi energiasäästlikum talvel enam kütta ja jätta kulutus renoveerimiseks tegemata.

«Keskendumine ainult küttekuludele on pildi üldisest energiatõhususest moonutanud, kuna piisavalt ei arvestata materjalide tootmiseks ja ehituseks kulutatavat energiat,» märkis Eesti arhitekt Mihkel Tüür.

Tüür toob lihtsa näite: kui soojustada ära paarkümmend aastat vana eramu koos soojavahetiga ventilatsiooniga ja teha kulutus väärtuses 24 000 eurot – on see õigupoolest majanduslikult mõttekas?

«Oletame, et 150-ruutmeetrise eramu kütteks kulutatakse soojustamata kujul ligikaudu 1400 eurot aastas ja soojustamisega tekib kokkuhoid poole võrra, mis on väga optimistlik prognoos. Selline investeering saadakse nulli 34 aasta pärast,» ütles Tüür.

Ka renoveeritav kinnisvaraobjekt võib ehitustöödele oma

Ei mõisteta, et suur osa investeeringust võib minna hoopis sisekliima parendamiseks, mis ei ole tasuvusajaga mõõdetav.

Tervist on raske rahas mõõta. piirid seada. Pae sõnul ei pruugi sõltuvalt ehitise seisukorrast ja konstruktsioonist kõik lahendused rakendatavad olla. Seetõttu tulebki juba planeerimisfaasis hakata põhjalikku eeltööd tegema. Kaasata tuleks spetsialiste erinevatest valdkondadest, et leida soodsaim moodus edasiliikumiseks.

Palju sõltub planeerimisfaasist Energiatõhusa renoveerimise puhul on tähtis juba varajases planeerimisfaasis põhjalik eel-

Foto: vida press

töö ära teha. See on aeg, kus on võimalik põhimõttelisi suunamuutusi veel võrdlemisi madalate kuludega ellu viia. Selleks, et planeerimisfaasis valitaks parimad lahendused, tasub kaasata eri valdkondade spetsialiste, kes oskavad ohte ja edasisi kitsaskohti ning puudujääke vältida. «Üldjuhul kulutatakse hoone elutsükli jooksul kulutatavast energiast vähemalt 3/4 ehitusprotsessis ära ja ainult 1/4 kulub kütmisele hoone kasutusperioodil. Selle taustal on suhteliselt arusaamatu, miks tegeleda 1/4 energiaga ja 3/4 energiast jätta tähelepanuta?» spekuleeris Tüür.

Nõnda võib ökonoomselt ehitatud D-energiaklassi hoone olla märksa energiatõhusam kui ehitusprotsessis energia ära raisanud A-energiaklassi hoone, sest hoone elutsükli vältel kulutab esimene kokkuvõttes vähem energiat, kuna on oluliselt ökonoomsemalt ehitatud. Ökonoomne saab kogu renoveeritav projekt olla alles siis, kui selle analüüsil arvestatakse hoone kogu elutsükli jooksul kulutatud energiat. Sealhulgas hoone rajamisele, lammutamisele ja utiliseerimisele tehtud kulud ühes materjalidega ja energiatarbimisega tervel kasutusajal.

Kui kogu hoone elukaart arvesse võtta, tekib tervikpilt ka ökonoomsusest ja kulutatavast energiast.

Hea teada Energiatõhususe miinimumnõudeid peavad järgima • Väikeelamud • Korterelamud (sh hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned) • Büroohooned, raamatukogud ja teadushooned • Ärihooned (majutus- ja toitlustushooned, teenindushooned) • Avalikud hooned (v.a loomaaia või botaanikaaia hooned, jäähallid ja maneežid) • Kaubandushooned ja terminalid • Haridushooned • Koolieelsed lasteasutused • Tervishoiuhooned Energiatõhususe miinimumnõudeid ei pea järgima • Üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule alale jäävad või väärtusliku üksikobjektina määratletud hooned või hooned, mis on tunnistatud mälestisteks, asuvad muinsuskaitsealal või kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja ning mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt • Peamiselt kultuskohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad hooned • Ajutised, kuni kaheaastase kasutuseaga hooned • Tööstusalad ja töökojad ning väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned • Elamud, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas • Hooned, mille suletud netopind on kuni 50 m² Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

kodu || 15

postimees, 2. APRILL 2018

utimaja» on seni pigem turunduslik kui ehitustehniline termin. Tegemist on kodujuhtimise seadmestikuga, mis võimaldab maja energia- ja ajasäästlikult tööle panna. Näiteks võimaldavad nn targad majad juhtida kütet ja jahutust vastavalt välistemperatuuridele ja kellaaegadele.

Olemasolevasse majja nutiseadmeid paigaldades peab esmalt arvestama märkimisväärse väljaminekuga. «Nii arendaja kui halduse poole pealt on selge, et mida keerukam süsteem, seda kulukam on seda ehitada ja edaspidi üleval pidada,» rääkis Domus Kinnisvara arendusvaldkonna juht Ingvar Allekand. Selline investeering tasub ennast ära alles mitme aasta pärast.

Kui aga odavamasse vanasse majja kallis süsteem paigaldada, võtab selle äratasumine tunduvalt rohkem aega.

Varasemal ajal valminud mugavustega korterite kulud võivad küll näiliselt soodsamad tunduda, ent kokku arvestades on uue targa maja kulud märkimisväärselt väiksemad. Kuluefektiivsust tulebki otsida pigem lihtsamatest süsteemidest, mis keskenduvad peamistele kuluartiklitele, nagu küte ja ventilatsioon. «Ööpäeva jooksul õigeid valikuid tehes on võimalik kütteja jahutusarvetelt säästa 30–50 protsenti,» märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.

Muudab turvalisemaks Nutisüsteemidesse saab lisada selliseidki mugavuslahendusi, mis otseselt raha kokkuhoidu ei anna, ent samas säästavad koduomaniku aega ja muudavad kodu turvalisemaks.

Sellise maja tegelik väärtus avaldub nimelt olukorras, kus hoone ei ole igapäevases kasutuses või viibitakse pikemat aega kodust eemal.

«Näiteks maakodus, milles ei elata aasta ringi, kuid mida kasutatakse nädalalõppudel, on nutilahendus igati asjakohane. Talvel on võimalus nutiseadme kaudu lülitada sisse kütteseade ning kohale jõudes saab nautida sooja

tuba,» märkis 1Partner Kinnisvara maakler Angela Virak. Kui aga maja juhtub olema soojustamata, pole uutest süsteemidest erilist energiasäästu loota.

Kuna uusarenduste efektiivsed kütte- ja ventilatsioonilahendused kipuvad praegu olema pigem norm ning leedlampide ajastul on valgustuse reguleerimisest saadav kokkuhoid juba sama hästi kui olematu, siis ei saa neid turunduslikult enam nutimajadeks nimetada.

Nutimajade puhul ei ole peamine küsimus tasuvuses, vaid mugavuses ning kodutundes. Allekandi sõnul on energiasäästlike lahenduste pakkujatel olemas ka väga kalleid lahendusi. Innovaatilises valdkonnas on selline lähenemine teretulnud, ent kasutusse jõuavad siiski baaslahendused.

«Leian, et tarbija ainult võidab sellest, et saab ise reguleerida soojust, ventilatsiooni või jahutust,» märkis kinnisvarabüroo Uus Maa juhtiv maakler Irina Krik, kelle sõnul kaotavad nutilahendusteta majad kinnisvaraturul ilmselt peagi oma positsiooni. Pikka perspektiivi silmas pidades soovitab Krik energiasäästlikesse võimalustesse investeerimist aga juba praegu põhjalikult kaaluma hakata.

Kortermaja soojustagastusega ventilatsioon tagab puhtama õhu ja vähendab küttearveid.

Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

16 || kodu

postimees, 2. APRILL 2018

postimees, 2. APRILL 2018

SUVI TULEB. Peenrakasti kõlbab ehitada käepärastest vahenditest ning nii on suvi läbi maitseroheline omast käest võtta.

Peenrakastide esimene hooaeg möödub üle kivide ja kändude Kristina Kostap toimetaja

AED KORDA

R

ohenäpust Dagmar Mustoneni esimene aasta peenrakastidest koosnevas tarbeaias oli vaatamata kehvale suvele korralik ja saagirikas. Põhjalikkusele ja funktsionaalsusele rõhuv naine tunneb end kaks korda targema ja kogenumana.

Mustonen valis peenrakastide asukohaks tinglikult parima koha oma aias – ruutmeetriaed, nagu naine seda kutsub, avaneb lõunasuunda ning on terve päeva päikese sooja silma all. Naise sõnul võiks paik küll tuulte eest veidi varjatum olla, ent madalate kultuuride kasvatamisel ei oma see erilist tähtsust.

Mustoneni esimene peenrakast sai ehitatud käepärastest vahenditest juba pä-

ris mitu aastat tagasi. Kuna aiaplaan polnud veel lõplikult paigas, ent soov vähemalt maitserohelist kasvatada püsis, tundus teisaldatav peenrakast naisele sobivaima lahendusena.

«Esimese, iseehitatud puidust kasti materjalid olid käepärased, see polnudki mõeldud pikalt kestma. Korralikust immutatud prussist saab muidugi päris vastupidavad kastid, kuid otsustasin taaskasutatud plastikust peenrakastide kasuks, nende eluiga on väga pikk,» märkis Mustonen. Klassikalistest peenravagudest tüdinud naise jaoks on funktsionaalsus ja peenrakastide otstarve võrdväärsed koduaia üldilmega.

Kokkuhoid töömahu arvelt Kuna Mustoneni aia pinnas on suhteliselt niiske ja ebatasane, siis otsustas naine pinnase korralikult ette valmistada, et tulemus jääks võimalikult kvaliteetne ja pikaajaline.

«Kontimurdev pole see töö kindlasti, kaevamistööd tegin suuremas osas ise, mees vedas killustikku,» ütles Mustonen.

Aiandushuviline naine soovitab siinkohal pinnast mitte ette valmistada, vaid see hoopis papiga katta. Niiviisi on ettevalmistustöödele kuluv aja- ja ka töömaht kordades väiksem.

Kõik head asjad vajavad veidi aega ning seetõttu on ka Mustoneni tarbeaed veel lõplikult viimistlemata.

Kontimurdev pole see töö kindlasti, kaevamistööd tegin suuremas osas ise, mees vedas killustikku.

Dekoratiivsetel eesmärkidel, samuti kaitseks koera eest, said peenrakastid tänavu sügisel aia ümber. Lisaks küpseb naise peas mõte aiast väljaspoole lillekaste ning miks ka mitte mõni raam ronitaimede tarbeks rajada.

«Kastide vahelise ala ja käiguteed soovime katta jämeda kooremultšiga või dekoratiivse peene graniitkillustikuga, et oleks pehmem käia ja kenam vaadata. Kavatsen jätkata n-ö ruutmeetriaiandusega, kastidele panen 33 x 33 cm ruutudega sõrestiku,» tut-

vustas Mustonen oma tulevikuplaane.

Pretensioonikas Eesti suvi Mustoneni esimene peenrakastide hooaeg möödus üle kivide ja kändude, ent lõppkokkuvõttes on naine rahul, kuna võrdlemisi kehvast suvest hoolimata läks esimese katsetuse kohta isegi päris hästi. Süüdlasi ei tule sealjuures kuigi kaugelt otsida – külm suvi ja kultuurtaimede nõudmised muudavad aianduse Eesti oludes võrdlemisi katsumusrohkeks.

«Olen enda jaoks nüüd uue hooaja kogused välja timminud ning enamikele liikidele jään kindlaks.» Kastides saab Mustoneni sõnul kasvatada peaaegu et kõike. Katsetajast hobiaednik kasvatab pisikestes kogustes kõikvõimalikke köögivilju ja peab juba varakult plaani aiandushooaja avamiseks.

Et seemnete idanevuses veenduda, teeb Mustonen toas varakevadel proovikülvid. See annab naisele piisavalt aega vajadusel uued seemned tellida ning aiandusplaanid enne hooaja algust ümber teha.

Vaata: kes kellega käib?

Herned hea kaaslane apteegitill, kapsas, oad, porgand; halb kaaslane porrulauk, sibul, küüslauk, tomat Kapsas hea kaaslane Iisop, kartul, peiulill, salvei; halb kaaslane maasikas, kartul, sibul Kartul hea kaaslane kapsas, nõges, oad; halb kaaslane kurk, kõrvits, tomat Kurk hea kaaslane apteegitill, herned, peet, sibul; halb kaaslane kartul, redis, tomat

1

Naine puhastas kogu peenrakastide alla mineva ala umbes 30 sentimeetri sügavuselt pinnasest, vooderdas avause geotekstiiliga ning täitis selle killustikuga. Katteks soovitab naine kooremultši, et oleks pehmem astuda ja silmale kenam vaadata.

Kõrvits hea kaaslane redis, sibul; halb kaaslane kartul Küüslauk hea kaaslane maasikas, porgand, tomat; halb kaaslane herned, oad, kapsas Maasikas hea kaaslane köömned, petersell, salat, sibul; halb kaaslane kapsas, brokoli Porgand hea kaaslane herned, oad, porrulauk, sibul; halb kaaslane pastinaak, seller, till Peet hea kaaslane kapsas, kurk, redis, sibul; halb kaaslane kartul, spinat, porgand, porrulauk Redis hea kaaslane hernes, spinat, porgand, porrulauk; halb kaaslane Hiina kapsas, kurk, sibul Salat hea kaaslane apteegitill, kurk, maasikas, sibul; halb kaaslane petersell, seller Sibul hea kaaslane porgand, maasikas, salat; halb kaaslane herned, oad, redis

2

Tomat hea kaaslane basiilik, piparmünt, petersell, salat; halb kaaslane apteegitill, herned, kurk, kartul Allikas Fiskars

3

4

Plastikust kasvatuskastid soetas Mustonen Plastrexist. Ligi 30 sentimeetrise sügavusega kastid lubavad edukalt kasvatada ka väiksemaid juurvilju nagu porgand, peet ja pastinaak. Pikem kast (3 x 1 m) on maasikatele ning lühemad (2 x 1 m) köögiviljadele.

Kastide vahekäigud on üle meetri laiad ning aiapoolne osa on kujundatud veelgi laiemaks, et mahutada veetünn ning säilituskast tööriistadele. Laiemate vahekäikudega on Mustoneni sõnul hea kastide vahel toimetada, vajadusel ka aiakäruga asjatada.

Kastid täitis hobiaednik kõige hea ja paremaga, mille suutis kokku keerata. Kastides leidub Mustoneni aia mulda, kõdunenud hobusõnnikut, aga ka korralikku vermikomposti. Segu on mõnusalt tume, parajalt sõmer. Tulevikus plaanib naine kevaditi enne istutamist kompostmulda kasutada.

Mustonen valis parimad auhinnatud sordid ning tellis need Iirimaalt Seedaholicu kodulehelt. Kõik seemned olid sealjuures kenasti varustatud väga põhjaliku kasutusjuhendi ning piltidega.

kodu || 17

18 || kodu

postimees, 2. APRILL 2018

Liugväravad on head ruumisäästjad, nii mahub aeda ka autot parkima.

Kuigi metallaed on kulukas, on see ka väga vastupidav.

FOTOd: Piirdeaiad OÜ

PUITAED. Eestlaste vaieldamatuks lemmikuks on puitaed, seda on algajal ka üsna lihtne ise ehitada.

Milline piirdeaed on mõistlikem valik?

Tuule Põldsaar ajakirjanik

võrdlus

P

ea igal majaomanikul on kunagi tekkinud küsimus, millise aia ja väravaga oma kodu ümbritseda, et tulemus oleks turvaline, kuid ka kaunis vaadata. Mille põhjal see otsus lõpuks langetada ja milliseid valikuid üldse pakutakse?

Enne aia paigaldamist tasub läbi mõelda, kas vajad kaitset tuule ja müra tõttu, soovid end peita naabrite ja võõraste pilkude eest või tahad hoopiski, et aed oleks minimaalselt nähtav ning ei häiriks kauneid vaateid.

Ivo Miller Aiacentrumist teab, et päris igasugust aeda ilma kohaliku omavalitsuse loata üldse püstitada ei tohigi ja korrektne on koostada projekt ning kooskõlastada see kohalikus omavalitsuses. «Kohalikes omavalitsustes peaks olemas olema normid, millise kõrgusega ja missugusest materjalist aeda võib ehitada,» rääkis Miller.

Näiteks ei tohi ettevõtte Tvora spetsialistide sõnul ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekuta ehitada väga kõrget ja kinnist fassaadi. «Samuti ei tohi ilma naabri nõusolekuta teha täiesti kinnist aeda, mis hakkab naabri aiamaad päikese eest varjama,» selgitas Kir Ivanov.

Kui täpseid nõudeid paika ei ole pandud, siis tuleks spetsialistide hinnangul aia valikul silmas pidada, et see sobituks keskkonda. Sellisel puhul tuleks arvestada oma maja välimusega, naabrite piirdeaedade ning ümbritseva loodusega.

Milliseid piirdeaedu leidub?

Populaarsemad piirdeaiad võib jagada kolme gruppi: puitaed, võrkaed ja metallaed. Nagu igal aiatüübil on omad plussid, siis leidub igal ka miinuseid.

Ka tiibväravaid on selliseid, mida saab avada automaatikaga.

Paneelaiad on vastupidavamad ja kindlamad kui traataiad.

dab ta, et paneelaeda ei ole vaja värvida, pingutada ega muul moel hooldada.

Väravad

Vertikaalset puitaeda on kõige lihtsam ehitada.

Horisontaalse puitaia ehitamisel saab materjali kokku hoida.

Puitaiad

Puidust aiad jagunevad üldjuhul kaheks.

Puitaiad on Eestis üks levinum aiatüüp. Need on suhteliselt vastupidavad ning kaitsevad tihedalt paigutatud lippide puhul nii müra kui tuule eest.

Lisaks sobivad puitaiad kokku pea iga hoonega.

Korrektne on koostada projekt ja kooskõlastada see kohaliku omavalitsusega.

Sellel, miks eestlased puitaedu eelistavad, on lihtne põhjus. «Puitaedade puhul on võimalus valida just endale sobiv ja meelepärane lahendus alustades piirdeaia värvist, aialippide kujust ja laudise paiknemisest,» räägib Alari Sander ettevõttest Piirdeaiad. Samuti annab tema sõnul puitaed rohkem privaatsust kui näiteks metallaed või võrkaed.

Vertikaalne puitaed Kõige rohkem võib kodusid piiramas näha vertikaalsete lippidega puidust piirdeaedu.

Sellel, kes soovib oma piirdeaia ise ehitada, tasub samuti eelistada just seda aiatüüpi: spetsialistide sõnul on vertikaalne puitaed algajatele kõige lihtsam ehitada.

Asjaolu, et vertikaalsed puitaiad on populaarseim valik, ei tähenda, et need kõik samasugused välja näeksid – erinevate aialippide paigutuse ja värvide tõttu jätab iga puitaed ainulaadse mulje.

Horisontaalne puitaed Viimasel ajal koguvad populaarsust hoopis horisontaalsed puitaiad. Puitlauad sedapidi paigutades hoiate kõvasti materjali pealt kokku ning on seetõttu tunduvalt soodsam valik.

Niisiis eelistatakse horisontaalseid puitaedu tihti suuremate kruntide piiramiseks.

Tiibväravad vajavad avanemiseks palju ruumi.

Metallaed Metallaed ehk varbaed on teiste aiapiiretega võrreldes kulukaim ja võtab paigaldamisel kõige rohkem aega. Siiski on see tavaliselt nii tugev, et tasub end oma pika kestvusajaga ära ja võib kokkuvõttes tulla aastakümnetega soodsam kui kõik teised valikud.

Lisaks on metallaiad praktiliselt hooldusvabad ning peavad hästi vastu ka lumele ja lemmikloomadele. Samuti peetakse metallaedu kõige turvalistemaks aiatüüpideks, kuid sealjuures näevad need väga maitsekad ja kvaliteetsed välja.

Võrkaed Võrkaiad on Eestis väga levinud aiatüüp. Võrkaia eeliseks võrreldes teiste piiretega on kiirem paigaldus, ilmastikukindlus ja eriti soodne hind.

Samas ei kaitse võrkaed müra eest, ei paku eraldatust ega kannata üleronimist. Talvel võib probleemiks osutuda ka lumi – lume koormuse all võib

võrk venida või katkeda selle kinnitused.

Võrkaiad jagunevad tavaliselt kaheks: keevisvõrguks ja punutud võrguks.

Keevisvõrgu silm on ristküliku- või ruudukujuline ning võrgu traadid on omavahel kokku keevitatud. Punutud võrgu puhul paigaldatakse postidele pingutustraat, mille külge riputatakse võrk.

Võrgu hinna juures on määravaks võrgusilma suurus ja traadi paksus, samuti kasutatavate postide jämedus.

Paneelaed Võrreldes tavalise võrkaiaga on paneelaiad vastupidavamad ja kindlamad. Kuna aed koosneb paneelidest, on vajadusel võimalik iga keevispaneeli välja vahetada, mis võrkaia puhul on tunduvalt keerulisem.

Ivo Milleri sõnul peaks teadma, et paksema, viiemillimeetrise traadiga paneelid on küll pisut kallimad, kuid ka kvaliteetsemad kui õhemast traadist paneelid. Samuti kii-

Kui aiatüüp on valitud, tuleb teha veel üks tähtis otsus ja valida aiale värav. Lisaks jalgväravatele on kõige populaarsemateks valikuteks enamasti liugväravad ja tiibväravad.

Tiibväravad Oma soodsa hinna tõttu on tiibväravad enamasti inimeste esimeseks valikuks. Siiski vajavad need avanemiseks palju ruumi ja taluvad halvemini kehvi ilmatingimusi kui lükandväravad. Tiibväravaid on võimalik paigaldada selliseid, mida saab avada nii käsitsi kui ka nupule vajutades.

Liugväravad Liugväravad liiguvad paralleelselt piirdeaiaga ning võimaldavad seetõttu palju ruumi säästa. «Tänu sellele säästab liugvärav kitsastes tingimustes nii mõnegi parkimiskoha,» selgitas Alari Sander. Samuti on liugväravad enamasti vastupidavamad ning taluvad paremini koormust.

Tugevama konstruktsiooni tõttu paigaldatakse liugväravatele enamasti ka automaatika, et selle avamine oleks lihtsam. Seega küündib liugväravate hind tavaliselt tunduvalt kõrgemale kui tiibväravatel.

20 || kodu

postimees, 2. APRILL 2018

kodu || 21

postimees, 2. APRILL 2018

REMONT. Akende vahetusel tuleb mõelda nii turvalisusele, ventilatsioonile, soojapidavusele kui ka sellele, et aknad ülejäänud fassaadiga kokku sobiks.

Akende valimine on omaette teadus Eva-Lotta Kivi toimetaja

varu aega

K Tavaliselt on akende vahetamise põhjus amortisatsioon.

fotod: Viking Window

oju uusi aknaid tellides tuleb seista väga mitme valiku ja küsimuse ees – millisest materjalist ja millist värvi? Kui soojapidavad valida ja kuidas need avanema peaksid? Sobivad need ka ülejäänud fassaadiga ja on need piisavalt vargakindlad?

Viking Window müügidirektori Tanel Kookmaa sõnul tuleks aknaid valides mõelda mitmele asjale. Esiteks, mis on aknavahetuse eesmärk. Tüüpiliselt on olemasoleva akna vahetamise põhjus amortisatsioon – ei tööta (avanemine-sulgumine) hästi, ei ole õhutihe (tuul puhub tuppa), ei pea sooja jne. Reeglina toodetakse uued aknad (sõltumata materjalist) tihendite, klaaspakettide ja sellise avamis-

sulgemismehhanismiga, et need probleemid saavad juba nii-öelda vaikimisi lahendatud – uus aken on õhutihedam, soojapidavam ja töötab.

Teine asi, millele peaks Kookmaa sõnul mõtlema, on soojapidavuse küsimus ehk tuleks otsustada, milline on eesmärgiks olev energiatõhusus elamul tervikuna. «Kui teadaolevalt ei ole lähematel aastatel kavas maja põhjalik renoveerimine energiatõhususe parendamisel, kas siis on otstarbekas investeerida kõige soojapidavamasse aknasse? Samas, aken peaks kestma paarkümmend aastat – selle aja jooksul suure tõenäosusega tehakse ka olemasoleva maja renoveerimiseks mingeid töid.»

Kolmandaks, kui tegemist on uue hoonega, siis tuleks müügidirektori sõnul ikkagi eelistada kolmekordse klaaspaketiga aknaid. Neljandaks tuleks Kookmaa sõnul järgida akende sobivust üldise pildiga. «Miljööväärtuslikel ja muinsuskaitse all olevatel hoonetel on oma nõuded, mis tähendab, et tuleb taotleda kooskõlastus kohaliku omavalit-

suse vastavalt osakonnalt või allasutuselt,» tutvustab ta.

Lisaks tuleb müügidirektori sõnul mõelda veel materjali valikule (puit, puitalumiiniumvõi plastaken, mis sõltub ilmselt isiklikust eelistusest või rahalistest võimalustest), samuti värvivalikule, avanemistüübile, muudele detailidele.

Kas puit- või plastaken?

Plasto projektijuhi Teet Vaaski sõnul on ükskõik millisest materjalist akna kestvusea võtmesõnaks hooldamine. «Regulaarselt hooldatud aken võib kesta tõesti mitukümmend aastat, materjal ei mängi siin nii suurt rolli.

Kui sa akende eest aga üldse ei hoolitse, võivad need juba paari aasta pärast halvas seisus olla,» toonitab Vaask.

Kookmaa sõnul tuleks silmas pidada, et puitaknale avaldab tugevat mõju niiskus – kui ruumis puudub normaalne sisekliima, võib tekkida puidule kahjustusi.

Samuti tuleb jälgida, et viimistlus välisküljel oleks kahjustusteta ja kui varem või hiljem värv hooldust vajab, tuleb seda ka te-

Kui tegemist on uue hoonega, siis oleks mõistlik eelistada kolmekordse klaaspaketiga aknaid.

Regulaarselt hooldatud aken võib kesta mitukümmend aastat.

Mis vahe on Saksa tüüpi-, Soome tüüpi-, Taani tüüpi akendel?

Taani aknal on üks raam – st õuest tuppa suunal on üks raam. Raam avaneb õue poole.

Avanemistüüpe on nii külje peale avatavad kui alt avatavad (sh alt pöördavatav aken, mille aknaraami saab 180° ringi keerata, et saaks õuepoolset külge toast pesta). Saab kasutada nii kahe- kui kolmekordset klaaspaketti. Variandid on nii puitkui puitalumiiniumaken. Taani

tüüp on eelistatud Skandinaavia maades, Suurbritannias ja Iirimaal.

Saksa tüüpi aken avaneb üldjuhul ainult sissepoole, hõlbustades nende pesemist. Nii nagu nimetus ütleb, on profiilid (raami ja lengidetailide kuju) ja suluselahendused välja töötatud Saksamaal. Enamik Eestis müüdavatest plastikakendest on Saksa tüüpi aknad. Puitak-

nad on sarnased ehk profiilid ja sulused on üldistatult öeldes samasugused. Saab kasutada nii kahe- kui kolmekordset klaaspaketti. Variandid on nii puit- kui puitalumiiniumaken.

Saksa aken on väga levinud just Kesk- ja Lääne-Euroopas.

Soome tüüpi aken on reeglina õuest tuppa vaadatuna kahe raamiga. Raamid avanevad tüüpiliselt mõlemad toa poole,

kuid on ka võimalus, et õuepoolne raam avaneb õue suunas ja toapoolne toa suunas.

Tüüpiliselt on õuepoolses raamis üks klaasileht ja toapoolses kahekordne klaaspakett.

Tänapäeval on Soome tüüpi aken reeglina puitalumiiniumaken. Vaieldamatu lemmik just soomlaste seas.

Allikas: Viking Window, Plasto

Uute akende paigaldamisel on väga oluline ventilatsioonile mõtlemine.

22 || kodu

postimees, 2. APRILL 2018

kodu || 23

postimees, 2. APRILL 2018

UNISTA SUURELT. Oma maja ehitamine on aeganõudev ja bürokraatiarohke projekt, kuid soe kodutunne on seda igati väärt.

Maja ehitamine nõuab hulgaliselt paberimajandust Eva-Lotta Kivi eva-lotta.kivi@ postimees.ee

ole teadlik

P ha. Üldiselt vajab puitaken oma eluea jooksul ikkagi mõned korrad üle värvimist,» rõhutab müügidirektor.

Viimase 10–15 aasta jooksul on Kookmaa sõnul jõudsalt arenenud puitalumiiniumakende tootmine – õuepoolse külje katmine alumiiniumprofiiliga pikendab akna eluiga ja vähendab viimistluse hooldusvajadust.

Kuna puit on looduslik materjal ja taastuv loodusressurss, siis on puidust ehitusmaterjali kasutamine Viking Window müügidirektori sõnul kindlasti jätkusuutlikum valik. «Kui peaks tootega midagi juhtuma – näiteks ehituse või hiljem remondi käigus mingid täkked raamidel, siis puidust raame on võimalik parandada. Plussiks on kindlasti ka võimalus kopeerida vanu aknaid, mis on vajalik miljööväärtuslike ja muinsuskaitse aluste hoonete puhul,» soovitab ta.

Vaaski sõnul räägib plastakna kasuks see, et võimalik on saada hea soojapidavusega aken soodsama hinnaga, kui puit- või puitalumiiniumakna saaks. PVCakende hooldamine on Vaaski hinnangul võrreldes teiste materjalidega ka pisut kergem. «Akna klaaspinda tuleks regulaarselt puhastada, kord aastas tuleks ka tihendeid ja suluseid määrida, kuid värvimistööd on pigem puitakende pärusmaa,» lausub Vaask.

Asi, millega akende valimisel veel rinda tuleb pista, on klaaside valik. Kookmaa sõnul on klaaspakett toode, millel on kaks peamist funktsiooni: valguse läbilaskvus ja soojusisolatsioon. Lisavõimalused oleksid mürasummutus (paksemad klaasid, lamineeritud klaasid), päikesekaitse, läbipaistvuse vähendamine (suurem välispeegeldus või matistatud klaas), toonitud klaas, turvaklaas (soovitus suurte klaaspindade puhul – klaasi karastamine), sissemurdmiskindlus (lamineeritud turvaklaas), tuletõkkeklaas jmt. Klaasi valikul peaks lähtuma võimalikult täpselt soovitud eesmärgist.

Klaaspaketi soojapidavuse tagavad Viking Window müügidirektori sõnul nn selektiivkihid klaasi pinnal (LowE ehk madala emissiivsusega kate) ja klaaside vahelise kambri täitmine argoongaasiga. Klaaspakett on hermeetiline ja kui see paigaldatakse aknaraami tihendite ja/või silikooniga, siis on toode tervikuna õhutihe – külm ei pääse tuppa, soe ei kao õue.

Tänapäeval on võimalik kasutada ka spetsiaalseid andureid akna sulusekomplektis, mida saab ühendada kas või kodu turvasüsteemiga.

Et pätt ei pääseks tuppa Üks asi, millele tavainimene akende valimisel ilmselt mõtleb, on see, kui turvalised või nii-öelda sissemurdmiskindlad need on. Kookmaa sõnul teeb akna turvaliseks tema konstruktsioon: klaasi ei tohi tootest kätte saada ilma seda lõhkumata, täiendavalt võib lõhkumise raskendamiseks kasutada laminaatklaasi, mis koosneb kokku liimitud klaasikihtidest; aknaraami sulus ei tohi olla lihtsalt muugitav. Lisaks on võimalik kasutada spetsiaalselt tugevdatud sulustust. «Tänapäeval on võimalik kasutada ka spetsiaalseid andureid akna sulusekomplektis, mida saab ühendada kas või kodu turvasüsteemiga,» tõi Viking Window müügidirektor näite.

Uute akende paigaldamisel on väga oluline ka ventilatsioonile mõtlemine. Uued aknad on Kookmaa sõnul õhutihedad – tulenevalt klaaspaketist ja kasutatavatest tihenditest. Oluline on silmas pidada, et see kehtib korralikult toodetud puitakna, puitalumiiniumakna ja plastakna kohta.

Ehitusmäärustikus on nõue avatäite õhutihedusele – mis tähendab, et «loomulik ventilatsioon» või «hingamine» läbi suletud akna enam ei toimi. Sarnaselt vähendab maja loomulikku (tegelikult kontrollimatut, iseeneslikku) õhuvahetust ka soojustamine, mille käigus kasutatakse lisaks soojustusele (olgu vill või mõni muu materjal) tuuletõkkematerjale.

«Uued hooned ehitatakse õhutihedalt ja vana elamu soojustamisega muudetakse see paratamatult õhutihedamaks. Sellega väheneb iseeneslik värske õhu pealevool ja senised ilma sundventilatsioonita väljatõmbeavad ei pruugi enam toimida. Tulemuseks on hoone sisekliima (õhu kvaliteet, suhteline õhuniiskus jm) halvenemine.

Tekivad kondensatsiooni ja hallituse riskid,» selgitas Kookmaa.

Seetõttu tulebki läbi mõelda, mismoodi toimub pärast akende vahetust ventilatsioon. Või kuidas on tagatud piisav õhuvahetus uues hoones. Kas tehakse koos renoveerimisega ka uus ventilatsioonisüsteem või lastakse tootjal aknasse ventilatsiooniklapid paigaldada.

erekond Linna alustas oma maja ehitamise teekonda 2014. aasta kevadel kruntide ja ehitusjärgus majade vaatamisega. Sobiva krundi leidmiseks kulus terve aasta – ostulepingule kirjutati alla 2015. aasta juunis. Valituks osutus väikse suvilaga kinnistu Suurupis. Kogu maja ehitamise protsessi on pereema Kerli kajastanud detailselt blogis «Oma kodu Suurupis».

«Krunti ostes ei olnud meie eesmärgiks kohe ehitustöödega alustada, plaanisime veidi aega suvilat nautida. Sellegipoolest hakkasime pärast krundi leidmist vaikselt majaplaani joonistama,» meenutas Kerli.

Kuna perekond otsustas oma tulevase maja ise projekteerida, läks neil tavapärasest rohkem aega. «Õige majaplaanini, mille lasime spetsialistil üle vaadata,

jõudsime alles 2016. aasta mais.

Seejärel vormistasime plaanid projektiks ning esitasime valda ehitusloa taotluse, millele saabus 2016. aasta augustis positiivne vastus,» selgitas pereema. Ehitustöödega alustati juba järgmisel kuul.

Naise sõnul kaasneb majaehitusega omajagu paberimajandust. «Pärast krundi ostmist tuleb selgeks teha, millised piirangud on detailplaneeringu või projekteerimistingimustega antud kinnistule kehtestatud,» kirjeldas ta. «Vastava info saab kohalikust omavalitsusest, vajadusel tuleb tellida projekteerimistingimuste väljastamine.» Kui kinnistul puuduvad vee-, kanalisatsiooni- või elektriliitumised ja -ühendused, siis tuleb tegeleda ka nende rajamisega ja sõlmida liitumised. Linnade krundil olid kõik vajalikud kommunikatsioonid aga õnneks olemas.

Palju bürokraatiat Kui tingimused, millist maja võib ehitada, on teada, koostatakse naise sõnul järgmisena soovitud maja eskiisprojekt ning seejärel selle sobivusel juba eelprojekt. Eelprojekti tarbeks on vaja tellida ka geodeetiline alusplaan

ning ehitatava maja energiamärgis (üldjuhul tellib need projekteerija ise). Eelprojektile on vaja saada naaberkinnistute omanike ning päästeameti kooskõlastused. Kui maja eelprojekt on kinnitatud, esitatakse see koos ehitusloa taotlusega kohalikule omavalitsusele. Kui kohalik omavalitsus on ehitusloa väljastanud, võib alustada ehitamisega.

Vahepeal lausa jätsime paariks kuuks asja seisma, et selgusele jõuda, mida me sellelt majalt tahame.

«Sellega aga pabermajandus veel ei lõpe. Vähemalt kolm päeva enne ehitusega alustamist tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ehitamisega alustamise teatis, vajadusel ka veoloa taotlused ja pärast vundamendi valmimist vundamendi digitaalne teostusmõõdistus. Lisaks tuleb vastavalt vajadusele tellida eriprojekte nagu näiteks elektriprojekt, ventilatsiooniprojekt, majasisene vee- ja kanalisatsiooniprojekt ja küttesüsteemiprojekt,» selgitas Kerli. Need projektid ei ole naise sõnul kohustuslikud ehk saab ka ilma

nendeta. «Nende olemasolu puhul on lihtsalt parem hinnapakkumisi võtta ning saab kindlam olla, et lõpptulemus vastab oodatule,» rääkis naine oma kogemusest.

Pärast loetletud toiminguid on mõneks ajaks bürokraatiaga kõik. Kui maja on valmis, tuleb omavalitsuselt taotleda kasutusluba. «Selleks on omakorda vaja kõigile seda nõudvatele töödele kaetud tööde akte, elektritöödele tellida audit, ehitustööde kohta esitada ehituspäevik ja saada kõik vajalikud kooskõlastused,» loetles Kerli.

Hetkel tegeleb perekond Linna oma majas siseviimistluse ja möbleerimisega. Kui vaadata mitme aasta pikkusele majaprojektile tagasi, oli Kerli arvates kõige aeganõudvam osa õige majaplaani paika saamine.

«Me muutsime seda ikka mitmeid kordi. Vahepeal lausa jätsime paariks kuuks asja seisma, et selgusele jõuda, mida me tegelikult sellelt majalt ootame. Aga

see aeg tuleb võtta ja rahulikult kõik läbi mõelda, kui suurt maja tegelikult vaja on, kui palju ruume peaks majas minimaalselt olema, mis on iga ruumi eesmärk, millised on üldse majanduslikud võimalused maja ehitamiseks jne.»

Löö ise kaasa Neil, kel oma maja ehitus veel ees, soovitab Kerli samuti aega võtta, et oma vajadused ja soovid korralikult läbi mõelda. Maja ruumide lahendust läbi mõeldes on kasulik sinna ka mööbli paigutus peale joonistada. «Nii saab palju reaalsema pildi sellest, kuidas kõik vajalik majja ära mahub ning kus võiks näiteks asetseda veel mõni aken, lamp, pistik.»

Kerli soovitab kindlasti pereliikmetel kasvõi vähesel määral maja ehituse projektist osa võtta – värvida mõni sein või paigaldada parkett. «Selline ise kaasa löömine annab majas palju suurema kodutunde,» kinnitas naine.

Perekond Linnade maja 2016. aasta lõpus. Käsil on majakarbi ehitus.

foto: Kerli Linna