PÕHITEEMAD:
Sisekujundaja Mari-Liis Mäesepa Kadrioru kodu. Lk 4–7 Miks eelistada eritellimusmööblit? Lk 8–9 3D annab tõelähedase pildi. Lk 12 Aivar Sõerdi suvekodu valmis tehases. Lk 14–15
KODU – EHITUS JA RENOVEERIMINE
Mari-Liis Mäesepp:
Murtud ja neutraalsed toonid ei väsita nii kiiresti ära kui erksad punased, rohelised, kollased. Lk 4
TEEMALEHT 31. MÄRTS 2017
2 || kodu – ehitus ja renoveerimine
postimees, 31. märts 2017
Võta nipid kaasa! LK 4–7 50 halli varjundiga kodu
toimetaja veerg
NIPP. Liiga palju värve üksteise otsas ja peal on sisekujundaja Mari-Liis Mäesepa hinnangul inimeste põhiline sisekujunduses tehtav viga. Ei mõisteta, et väga värviline foon teeb närviliseks. Ta avaldab ka oma kodu sisustamise põhimõtte – taust ehk seinad, lagi, põrand, tee võimalikult rahulikud.
Elen Luht:
Kaosest sünnib inspiratsioon
LK 8–9 Eristuva näoga mööbel NIPP. Kui on soov kasutada eritellimusmööblit ja muid erilahendusi, soovitab sisearhitekt Priit Põldme sellele mõelda enne, kui maja ehitama hakatakse. Sisseehitatavad asjad tulevad tunduvalt odavamad, kui osa töid on võimalik juba ehituse ajal ära teha.
I
nspiratsioonist ei ole kunagi küll. Isegi sisekujundaja Mari-Liis Mäesepp tõdes meile oma kodu näidates: «Oma kodu planeeringus ei muudaks ma midagi, aga sisekujundust muudaksin iga päev, sest ma näen pidevalt uusi ja huvitavaid elemente, mööblit ja vahendeid ning neid kõiki tahaksin enda koju ka.» Mari-Liis on üks neist õnnelikest, kel õnnestus leida täpselt selline kodu täpselt sellisesse asukohta, nagu ta oli oma pere jaoks ette kujutanud. Visadus viib sihile, kehtib selle kodu valmimise kohta – viis aastat otsinguid, üles- ja ümberehitust, mis tähendas kunagises põlengus kannatada saanud talade, akende, põrandate vahetust ja nullist uute vaheseinte, küttesüsteemi ja ventilatsiooni ehitust. Kui ta aga lõpuks viimistluseni jõudis, kattis ta kirjud ehituslood neutraalse ja hallides toonides rahuga. Täiesti võimalik, et see on tema viis pidevalt inspireeruda ja uusi ideid genereerida. Ühelt sisekujundajalt seda just oodataksegi.
PRAEGU ON
LK 10–11 Uus värv annab kodule värske ilme NIPP. Mida läikivam pind, seda sügavama ja kirkamana me tooni tajume. Kui võrrelda sama tooni pindu, millest üks on täiesti läikiv ja teine täiesti matt, siis tajume neid erinevate toonidena. See on nii sellepärast, et valgus peegeldub neilt pindadelt erinevalt.
just paslik aeg oma vajadused kriitilise pilguga üle vaadata, tekkinud küsimused konkreetseks timmida ja ehitusaasta näiteks aprilli alguse ehitusmessil avada. Mida teha siis, kui kehas ei voola sisekujundaja veri, vaid hoopis täiesti tavaline ja punast värvi, ilma neutraalsete aktsentideta? Muidugi on alati võimalik sisekujundaja palgata. Ja arhitekt ja ehitaja. Kuid nendegi poole pöördudes oleks hea esiteks iseenese eelistustest aimu saada. See on õigupoolest vägagi lihtne ülesanne – rangelt soovitatav on sirvida interjööri- ja ehituslehti! Ehitusteemad on pidevas muutumises, alati on keegi, kes arvab teisiti või on leiutanud uue parima lahenduse. Olgu selleks 3D-piltide hea- või pahatahtlik ärakasutamine, mõni targa maja süsteem või otse tehasest endale maja ostmine. Praegu on just paslik aeg oma vajadused kriitilise pilguga üle vaadata, tekkinud küsimused konkreetseks timmida ja ehitusaasta näiteks aprilli alguse ehitusmessil avada. Sest inspiratsioonist ei ole kunagi küll.
Toimetaja: Elen Luht, reklaam@postimees.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra, triin.ploom@postimees.ee Küljendaja: Kristiina Sillandi, kristiina.sillandi@postimees.ee Reklaami projektijuht: Svetlana Perijainen, tel 666 2173 svetlana.perijainen@postimees.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Maakri 23a, 10145 Tallinn Trükk: AS Kroonpress
LK 12 Kolmemõõtmeline pilt tungib ellu NIPP. Enne kui arendaja imelise 3D-pildi põhjal otsuseid teha, võiks võrrelda erinevate tegijate 3D-pilte juba valmismajadega, et saada aimdus, kui tugevalt arendaja laseb fantaasial lennata.
LK 14–15 Moodulmaja hoiab kokku aega ja raha
NIPP. Tehasemajade pakkujaid on palju ning õige projekti leidmine võtab aega. Riigikogu liige ja endine rahandusminister palus vana kooli inimesena erinevatelt tehasemajatootjatelt endale paberil kataloogid koju lappamiseks saata.
LK 18 Tark maja pakub mugavust NIPP. Koju targa maja süsteemi paigaldades peaks eelistama sertifitseeritud teenusepakkujaid, kes kasutavad KNX-standardit – seda kasutab üle 400 tootja ja nende arv kasvab iga aastaga. Boonuseks on korralik projekt, mille alusel saab tulevikus kergemini uuendusi lisada.
LK 19 Igale põrandale oma kate NIPP. Ruumi, kus on palju seadmeid ja elektroonikat, tasub valida mõni antistaatiliste omadustega põrandakate.
LK 16 Milline on aasta parim tehasemaja? NIPP. 5. aprillil kuulutatakse välja aasta tehasemaja tiitli võitja, kuid konkursi kõigi osalejate hulgast võib leida nii nutikaid kui ka innovaatilisi lahendusi. Tasub ainult meeles pidada, et tehasemaja tellides on see vaja asetada oma krundile, ilmakaari ja teede logistikat arvestades.
4 || kodu – ehitus ja renoveerimine
postimees, 31. märts 2017
50 halli varjundiga kodu VÄRSKENDUS. «Oma kodu planeeringus ei muudaks ma midagi, aga sisekujundust muudaksin iga päev, sest ma näen pidevalt uusi ja huvitavaid elemente, mööblit ja vahendeid ning neid kõiki tahaksin enda koju ka,» muigab sisekujundaja Mari-Liis Mäesepp.
iiris saar kaasautor
Mihkel Maripuu fotograaf
kodu Kuigi õues tibab lumesegust vihma ja kraadiklaasi näidik kõneleb külmakraadidest, siristavad Kadrioru puumajade vahel linnud juba kõva häälega kevadisi viise. Ühe uuendatud vana kollase maja uks avaneb moodsalt fonoluku abil. Teise korruse korteri uks on kutsuvalt lahti. «Tere! Astuge sisse, ma pakun kohvi ka,» hüüab Mari-Liis Mäesepp.
Kaua otsitud, kaunikene
PUNANE ILUDUS. Punane kummut on palju aastaid Mari-Liisi perega koos elanud. Värviline element on üks vähestest erksatest laikudest Kadrioru hallitoonilises korteris. «Kummut on pärit Ameerikast. Ostsin selle siis, kui töötasin Luxori poes,» räägib Mari-Liis.
Sisekujundaja Mari-Liis Mäesepp ei ole kingadeta kingsepp. Mäeseppade ehk siis Mari-Liisi ja tema abikaasa, kahe tütre, seitsmese Mia ja viiese Mirteli ning siiam Miki värske kohvilõhnaline kodu on põhjalikult ja kaua tehtud, kaunikene. «Me otsisime seda kodu päris kaua,» tõdeb Mari-Liis. Ja nimelt seetõttu, et nemad tahtsid kõik algusest peale ise teha, aga renoveerimist ja remonti vajavaid kortereid tollal nii lihtsalt leida polnud. Kõik olid kas nende maitsele mitte sobivalt remonditud, planeeritud või siis odavate ja sobimatute vahenditega ehitatud uusehitused. Viis aastat tagasi sai nende juba veidi murelikuks muutunud meel lõpuks rõõmsaks – nad leidsid Kadriorus pikemat aega seni kontorina kasutusel olnud 160 m² ruumid. «Kuigi ruumi planeering oli hoopis teine kui praegu ja seisukord kohutav, teadsime kohe, et see on see õige,» mäletab Mari-Liis. Ainu-
kene tingimus, mis nende seatud unistuste kodu jaoks vajalikust nimekirjast puudus, oli rõdu. «Aga kuna kõik muu oli sobiv ja õige, siis andsime selles osas järele,» ütleb ta.
Funktsionaalsus ennekõige Neljast kortermajast koosnev kompleks on ehitatud 1913. aastal ja on esimene Tallinna elamuarendus. «Seetõttu pole need majad ka nii kauniks tehtud, kui tollal kombeks oli. Puitdekoori ja pitsi oli tunduvalt vähem. Küllap mõtles ärimees juba siis, kuidas odavamalt hakkama saada,» muigab Mari-Liis. Maja ajaloo kohta käis ta arhiividest uurimas, samuti vaatas ta üle ka algsed ruumilahendused. «Lihtsalt huvi pärast, sest see lahendus tänapäeva ei sobi. Vannituba pole ning korteris oli eraldi härraste osa ja teenijate osa,» selgitab omanik.
Iga kodu on ilus, kui see on puhas, korras ja organiseeritud ning elanikud ise seal õnnelikud. Isegi, kui see on väga-väga värviline. Sisekujundaja Mari-Liis Mäesepp
Korteri ehitus ja sisekujundus kestis aasta. «Väga pikalt arutasime abikaasaga ruumiplaneeringut. Siin oli olnud ka põleng. Vahetasime aknad, talad, põrandad, toestasime seinu, panime uued vaheseinad, küttesüsteemi, ventilatsiooni,» loetleb Mari-Liis, aga sugugi mitte tüdimuse, vaid hoopis uhkusega. «See oli nii äge. Üks laps oli tollal kahene ja teine värskelt sündinud, aga ma jaksasin kõike teha. Lausa kirglikult rahmelda-
sin.» Mäesepad üürisid üle tee majja korteri, et oleks hea ja lihtne käia ehitust vaatamas ja ka ise tegemas. Mari-Liis peab sisekujunduses kõige tähtsamaks funktsionaalsust ja seda soovitab ta ka kõigile teistele. «Mõelge läbi nii detailselt, et teate isegi, kuhu tolmuimeja ja hari läheb,» sõnab Mari-Liis. Samuti soovitab ta mõelda sellele, kui virk on koduomanik. «Et kodu sobiks sinu elustiili ja olemusega. Näiteks mina teadsin, et mulle meeldib koristada ja seetõttu panin tumedad põrandad,» avaldab naine.
Väsitavad värvid Kadrioru korteri üldtoon on mitmes erinevas varjundis hall. «Mõnede jaoks on see igav ja isegi morbiidne värv või meenutab vanadust, aga mulle meeldib ka klientidele teha neutraalsetes ja hallides toonides kodusid. Oleksin pidanud panema firmale nimeks 50 halli varjundit,» naerab sisekujundaja. Kuid ka tema hallis-valges-beežis kodus gastroleerivad aeg-ajalt värvid. «Eelmine sügis oli mul lõheroosa periood. Seda värvi patju, pleede ja lillepotte oli päris palju. Samuti on olnud mul kollaseid ja rohelisi aksessuaare. Aga ma võin öelda, et mind värvid väsitavad,» tunnistab Mari-Liis. Sobimatud asjad jagab ta laiali või viib kirbuturule. «Või panen säilituskarpi ja aasta pärast võtan jälle kasutusse.» Mari-Liis soovitab oma klientidele samuti pigem murtud ja neutraalseid toone, sest need ei väsita nii kiiresti ära kui erksad punased, rohelised, kollased. «Ja sa võid lihtsalt vahetada aksessuaare, aga seina värvimine ja põrandate vahetamine on juba raskem töö,» teab ta.
kodu – ehitus ja renoveerimine || 5
postimees, 31. märts 2017
Kolm tähtsat põhimõtet • Funktsionaalsus – mõtle järele, kuhu sa tahad panna veinipudeliavaja, tolmuimeja jne, et sul oleks hiljem lihtsam elu. • Pane paika prioriteedid – mõtle välja, mis sinu olemise heaks teeb ja too need ka sisekujundusse. Näiteks kui sulle meeldib palju diivanil vedeleda, siis osta korralik ja mugav diivan, või kui oled tehnikahuviline, siis investeeri sellesse, kui sulle ei meeldi süüa teha, siis pole mõtet osta ultramodernset kööki. • Taskukohasus – ära püüa oma varjust üle hüpata.
PORTSELANKOER KAMINASIMSIL. Mäeseppade perre kuulub ka isane siiam Miki, kes vaid korraks nähtavale ilmub. «Ta ei armasta seltskonda ja seetõttu on ta nüüd kuskil peidus,» selgitab Mari-Liis. Isepäise ja väga armukadeda kassihärra pärast pole Mäesepad saanud koera võtta, kuigi perenaine loomast juba ammu unistab. «Seetõttu kinkis abikaasa mulle minu lemmiktõugu – whippet – portselankoera. Kunagi tuleb päriskoer ka,» muigab naine.
6 || kodu – ehitus ja renoveerimine
postimees, 31. märts 2017
KANGEKAELSUS VIIS ÕNNENI. Jõgevalt pärit tüdruk Mari-Liis teadis juba lapsena, et temast saab sisekujundaja. «Kuigi kõik üritasid mind ümber rääkida, ka õpetajad, õnneks ma ei andnud järele ja olen nüüd väga rahul. Kui uskumatult või klišeena see ka ei kõla, aga ma tõesti lähen igal hommikul rõõmsalt tööle,» tunnistab Mari-Liis.
Rahulik lõuend
DIY. Tüdrukute veel viimaseid kuid ühises magamistoas on vana kummut, mille ema Mari-Liis oma vanemale tütrele ise värskendas, ilustas salvrätitehnikas lilleliseks ja uued nupud valis ning külge keeras. «Ma teen hea meelega ise, aga mitte kogu aeg, vaid ikka vastavalt vajadusele,» selgitab sisekujundaja ning näitab lisaks veel enda värskendatud vanematetoa musta ja tüdrukute toa valget peeglilauda.
HEAD IDEED, ÜKS HALB VALIK. Vannitoa üldmulje on ilus ja lahe, aga Mari-Liisi sõnul olid sinised väikesed plaadid väga vale valik. «Need mõranevad, sest vana maja ju vajub. Ja need ei näe välja ka sellised, nagu ette kujutasin. Aga toona ei olnud meil ressursse kõike otsast peale tegema hakata,» ütleb naine ausalt.
Liiga palju värve üksteise otsas ja peal ongi Mari-Liisi hinnangul inimeste põhiline sisekujunduses tehtav viga. Ei mõisteta, et väga värviline foon teeb närviliseks. Sisekujundaja avaldab ka oma kodu sisustamise põhimõtte – taust ehk seinad, lagi, põrand, tee võimalikult rahulikud. «See on lõend, millele saab hakata värve peale panema. Siis panegi kas või roheline diivan või punased toolid,» õpetab sisekujundaja. Siinkohal meenub talle kohe üks kodu, mille puhul ta mingit kriitikat ei tee ja mida külastada on isegi värvipõlguril mõnus. «Kunstnik Ave Nahkuri ülivärviline kodu,» nimetab sisekujundaja. «Tegelikult ma ütlen seda, et iga kodu on ilus, kui see on puhas, korras ja organiseeritud ning elanikud ise seal õnnelikud. Isegi kui see on väga-väga värviline,» astub neutraalsete värvide austaja sammukese tagasi. Mari-Liisi juurde tulevadki tellijad, kes on juba tema halliarmastuses tehtud töid näinud ja teavad tema stiili. Kui aga klient ikkagi tahab ümmargust lauda või rohelist diivanit ning suudab selle vajaduse ära argumenteerida ja jääb oma soovile kindlaks, siis Mari-Liis ei sunni kellelegi midagi peale. «See ongi ju nii, et kui ka ainult viiele meeldiksin, aga sajale mitte, siis ma olen väga rõõmus ka nende viie üle. Sest nad tahavad, et mina aitaksin neil nende väga isikliku ruumi, kui kodu on, kujundada,» nendib ta. Mari-Liis tõmbab käega üle mitte ainult materjali eripärast tingitult, aga ka puhtusest läiki-
Sisekujundaja annab nõu • Iga uue trendiga ei ole mõtet kaasa joosta. • Sinu kodu on sinu kindlus, ära taha olla naabrist parem või moekam, tee selline kodu, et sul oleks seal hea olla. • Ole julge katsetama, liiguta vahel kas või mööblit ringi või osta uut värvi padjakatted.
va köögisaare. «Mulle väga meeldib koristada. Kord aastas, kevaditi, teen põhjaliku koristuse. See kestab vähemalt kolm päeva,» rõõmustab naine peatselt saabuva puhastusperioodi üle.
Raske remont Mõned kuud tagasi sai Mäeseppade korteris valmis värskenduskuur. «Ei midagi suurt – väheke värvi, uued liistud ja nipet-näpet veel. Kaks last ja kass hoolitsevad selle eest, et minu töö otsa ei saaks,» naerab Mari-Liis. Kui viis aastat tagasi üüratu ehitustöö ja otsustega sai Mari-Liis väga hästi hakkama, siis remondist tulenevate muudatuste ja uuendustega jäi ta veidi kimpu. «Mõtlesin lausa, et kutsun mõne teise sisekujundaja appi valima,» ütleb Mari-Liis. Rahutu sisekujundushingega naine vaatab aga nüüd asju ja nurki, mis jäid värskendamata. Enne remonti ei näinud need sugugi seda vajavat, kuid vastremonditud asjade kõrval vägagi. «Aga see peab veidi ootama, sest enne teeme tüdrukute toad korda,» nendib ta. Plaanis on teha mõlemale eraldi magamistoad ja ühise õppimistoa. Vanem, seitsmene Mia osaleb usinasti ja suure huviga
toa plaani tegemisel. Noorem, viiene Mirtel saab senise ühise enda kasutusse.
Maja mõõdus ja asemel Pärast viit korteris elatud aastat tunnistab perenaine, et planeeringuga on ta väga rahul ja seda ta ei muudaks üldse. «Aga sisekujundust muudaksin iga päev, sest ma näen pidevalt uusi ja huvitavaid elemente, mööblit ja vahendeid ja neid kõiki tahaksin endale ka,» muigab ta. Mari-Liis loodab, et sellesse Kadrioru korterisse jäävad nad väga kauaks ajaks. «Võibolla elu lõpuni. See on ju nii tore, kui lapsed saavad tulla kunagi oma lastega külla ja saavad olla oma tubades oma asjade keskel,» räägib ta. Mari-Liisi kuuetoalise rahuliku õhkkonnaga suure kodu tutvustustiir saab läbi. «Tõsi see on, et mõnel on sama suur eramu. Aga mina maja vähemalt praegu ei taha, see nõuab liiga palju pühendumist. Olen ise kasvanud suure aiaga suures majas ja tean, mida see tähendab,» selgitab ta. Kuid kunagi tulevikus tahavad nad abikaasaga üht väikest suvekodu küll, kus grillida ja suvitada.
kodu – ehitus ja renoveerimine || 7
postimees, 31. märts 2017
UUS VÕI VANA? «Uus ja vana. Ma küll väga suure hooga vanakraamipoodides ei käi, sest mulle tundub, et vana mööbliga tuleb vahel nagu mingi aura kaasa. Aga mul on vanu asju ka. Vahel jälle on uus väga mõnus,» kirjeldab Mari-Liis. Just selline on ka tema enda kodu, kus on nii uut kui ka vana.
8 || kodu – ehitus ja renoveerimine
postimees, 31. märts 2017
Ühe suure projektina kujundas Wesse Soome elamumessile ühe eramu mööbli.
Foto: Niclas Mäkelä (Otavamedia OY)
ERITELLIMUSMÖÖBEL. Väikese kodu puhul aitab eritellimusmööbel ära kasutada iga sentimeetri, suurema kodu puhul kehtib seesama, kuid lisaks on eritellimusel valminud esemetel oma võlu. See on alati omanäoline ja parimal juhul sobib kõige paremini kokku omaniku kodu ja iseloomuga.
Mida kliendid kööki tellides ei tea? • Kui õhupuhastit tahetakse panna köögisaare peale, saab ehitada eramajal kanali lae ja põranda vahelt ning mootori viia pööningule. Nii saab kööki panna vaikselt töötava õhupuhasti. • Pliidiplaat ei tohiks ideaalis paikneda seina lähedal või valamu kõrval. Mõlemale poole on hea jätta vaba tööpind, mis tagab köögis mugavama toimetamise. • Gaasipliidi puhul peab jälgima, et ülemised kapid oleksid piisavalt kõrgel, et gaas ei kahjustaks õhupuhastit või ülemisi kappe. • Pliidiplaati ei tohi panna nõudepesumasina peale, seda ei luba ohutusnõuded. Pliidiplaadi alla peab jääma tuulutusruum. • Nõudepesumasina pistik peaks olema valamukapis, mitte nõudepesumasina taga. Standardsügavuse puhul pistik lihtsalt ei mahu sinna, sest nõudepesumasin seisab otse põrandal ja ulatub tagant vastu seina. • Kui kapid on standardist väiksema sügavusega, siis ei saa planeerida nendesse kappidesse spetsiaalseid mehhanisme – nurgakappi, cargo-kappi, valamukappi. • Täispuidust uksi ei soovitata panna niiskesse ruumi, näiteks suvilasse, kus tekivad suured temperatuuri kõikumised. Talvise pika külma ja niiske perioodi jooksul võivad täispuidust uksed moonduda. • Integreeritava ahju võiks paigutada tööpinna kõrgusele püstakusse, mis tagab selle mugavama kasutuse. Väiksemate mõõtudega köögi puhul ei ole see aga ruumipuudusel võimalik ning ahi tuleb paigutada tavapäraselt pliidiplaadi alla. Mikrolaineahju võib panna sellest allapoole, siis saavad ka lapsed sellele mugavalt ligi. • Nõudepesumasin võib samuti mugava kasutamise huvides olla põrandast kõrgemal. Allikas: Eve Liik, Ergo Laineem, Mööblimasin OÜ
Eristuva näoga mööbel elen luht toimetaja
SISUSTUS «Mina arvan, et see on eristumine. Inimesed tahavad eristuda,» mõtiskleb Wesse tegevjuht Margus Valge eritellimusmööbli fenomeni üle. «Võib-olla mingisuguse vanuseni ei ole see oluline, aga kui võimalused lähevad järjest paremaks, siis inimesed ei taha enam koju masstoodangut, vaid erilisi asju.»
Köögist elutuppa Sisearhitektide jaoks on eritellimuse kasutamine lihtsamgi kui konkreetseid esemeid poodidest otsida. Need ei pruugi sobida mõõtudelt või viimistluse poolest täitma seda funktsiooni, mille jaoks teda vaja on. «Eritellimus annab sisearhitektile võimaluse «hullusi» teha, kasutada mingeid eriskummalisi materjale või lahendusi,» ütleb Sisearhitektuuribüroo Joonprojekt sisearhitekt Priit Põldme. Eritellimusmööblist rääkidest on seni olnud suur rõhk köögimööblil, mida on pigem
tavapärane lasta oma ruumi mõõtude järgi valmis teha. Tegijaidki leiab selleks hulgaliselt. Wesse tegevjuhi Margus Valge sõnul küsitakse aga järjest enam ka korteri või maja täislahendusi, kus disainitakse kliendiga koostöös kodu terviklahendus. «Köögid, vannitoad, garderoobid, magamistoad – sisuliselt kogu maja mööbli saab lasta eritellimusel teha,» sõnab Valge. See, kuidas tavaliselt tööprotsess välja näeb, on tema sõnul väga individuaalne. Wesses on tööl kaks mööblidisainerit, kes on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli mööblieriala. «Kuidagi samm-sammult on nii läinud, et kui hakkame mõnes kodus kööki kujundama, siis kliendid küsivad, et kas saaks äkki aidata ka vaibad, valgustid, seinakatted valida,» lausub ta, et ei ole seda suunda ettevõttele eesmärgiks seadnud.
Lõuna-Eesti võimalus Wessel on sel viisil kujunenud välja kaks suunda. Ühest küljest arendavad nad oma bränditooteid ja osalevad väljapanekuga ka septembris Helsingi Habitare messil. Samal ajal toimib koostöö mitme Eesti sisearhitektiga, kellega tehakse nii
üksiktoodete kui ka terviklahendustega projekte. Üks eeliseid, mis eritellimusmööbli puhul jutuks tuleb, on selle kohalik päritolu. «Meil on väikesed tootmisettevõtted-partnerid Lõuna-Eestis, kelle juures mööbel valmib. See on meie jaoks hästi oluline, et me seda ressurssi kasutame,» teadvustab Margus Valge kohaliku tööjõu kasutamise tähtsust. «Materjalidest eelistame alati puitu, samamoodi kivi ja klaasi. Kunstmaterjalidest saab ka tooteid valmistada, aga seda teeme pigem vähe. Kui melamiinist karkass on paratamatu, siis visuaalne pool, mis mööblist kodus näha jääb, peaks ikka olema kõrge kvaliteediga,» kõneleb ta, mainides näiteks tammepuidu ajatut iseloomu ja head vastupidavust. «Hooldada seda ikka tuleb, aga õige hoolduse korral püsib ta kaua ilusana. See on põhiargument, miks tamme tahetakse.» Tammepuidule lisaks on tekkinud tegijaid, kes suudavad pakkuda korralikke kivitooteid, näiteks kvartsipõhiseid töötasapindu. Eritellimusmööbli eelis on, et saab teha asju, mida poest ei ole võimalik leida. Vahel võib ideede elluviimiseks vaja min-
na ka insenerimõtlemist. «Saame hakkama. Ma olen hariduse poolest ehitusinsener. Põnevamad projektid pakuvadki rohkem huvi, siis on protsess endale ka huvitavam,» tõdeb Valge, et piiranguid ei ole senimaani ette tulnud. «See on protsess meie ja tellija vahel. Kui tõesti väga jaburaks läheb, eks siis peame joone kuskile alla tõmbama.»
Pesurest kasvõi lae alla Valge räägib, et hetkel on neil töös näiteks lahendus, kuidas riputada väikeses vannitoas riidekuivatusrest lae alla. Seda peaks saama suure laevaroolirattaga üles ja alla liigutada. Eritellimusmööbel on Valge sõnul alati kallim kui tavamööbel. Odavaid alternatiive on samuti palju, aga sellel on alati piirangud, kas siis materjali või mõõtude poolest. Eritellimusega töötab disainer, sinna lähevad tema aeg ja ideed, lisaks meistri töö. Seejuures paneb sisearhitekt Priit Põldme südamele, et paljud asjad on mõistlik valmis mõelda enne, kui maja ehitama hakatakse. Sisseehitatavad asjad tulevad tunduvalt odavamad, kui osa töid on võimalik juba ehituse ajal ära teha.
kodu – ehitus ja renoveerimine || 9
postimees, 31. märts 2017
Nõmmel asuva hallides toonides kodu kujundasid Cocomari OÜ sisekujundaja Mari-Liis Raudjärv Fotod: Katrin Raudvee ning perenaine Kreet Kurvits ning eritellimusmööbli valmistas Wesse.
Köögimööblit tellides varu aega
Kommentaar
Lihtsam ise joonistada kui Itaaliast kaupa oodata Priit Põldme
Sisearhitektuuribüroo Joonprojekt sisearhitekt
Tegime koos Reet Sepaga ühte Tabasalu kodusse eritellimusel köögi, sauna pingid, õue metallist ümmarguse poriresti ning eluruumidesse kapid ja sektsioonseina, mis on kogu seina suuruses riiul. Seal on kogu kujundus loodud retrovõtmes, natuke historitsistlikuna. Ja miks valisime eritellimuse – et kogu viimistlus ja detailid sobiksid omavahel kokku.
Poest nii laia valikut kunagi ei leia. Küsimus pole vaid värvides, vaid ka näiteks naturaalpuidu peitsitoonides, et koju valitav puitmööbel oleks valitud sama tooni. Samasse Tabasalu kodusse tegime ka erilahendusel trepi. See on iseennast kandev trepp, mis pandi kohapeal kokku, siis võeti lahti ja viidi värvimisse ning seejärel keevitati uuesti kohapeal kokku. Sellist ei saa teha nii, et teed maja valmis ja siis tood mingi
trepi sisse. Selle trepi tegemine tegelikult venis umbes aastapikkuseks projektiks. Kui laoti esimese korruse seinu, siis trepitegija puuris seina vajalikud augud juba sisse. Kui ehitaja oli seinad ära viimistlenud, siis tuli uuesti trepitegija, võttis täpsemad mõõdud ja tegi oma asjad valmis. Sisearhitekti jaoks on tihti lihtsam teha joonis valmis kui minna kaubandusse otsima sobivaid asju. Isegi kui poest leiad, siis
tellitakse kuskilt Itaaliast-Hispaaniast ja ikka kulub viis-kuus või rohkem nädalat, enne kui see asi kohale jõuab. Selle ajaga jõuab kohapeal kõike toota. Tegijad on erinevad. Meil on endal välja kujunenud koostööpartnerid, kelle tööd me usaldame ja kes juba haaravad ideid lennult. Üldiselt teeme täpse joonise ette, aga vahel võin isegi minna salvrätinurgale kritseldatud joonisega ja see tehakse valmis.
Kööki tellima asudes on hea võimalusel kaasa võtta arendajalt või projekteerijalt ruumi mõõtudega plaanid, kuhu köök tuleb. Selle põhjal saame meie hakata unistuste kööki planeerima. Meie juures kohapeal on konsultatsioon tasuta. Lisaks on võimalus kasutada meie disainereid, kes lähenevad väga personaalselt ja alustavad planeeringut konkreetsest kodust. Arvestama peab, et eritellimusel köögi tegemine võtab oma aja. See sõltub projekti suurusest, aga mööbli tarneaeg jääb enamasti tootjatel 2–2,5 kuu juurde. Eritellimusmööbli puhul on asju, mida saab muuta, ning neid, mida ei saa. Furnituuride puhul on suurte tehaste poolt ette antud standardid, mida ei saa muuta. Kuigi neid ka pidevalt arendatakse ja need on alalises muutumises. Disainis seevastu on võimalik palju soovidele vastu tulla. Ühel korral on tulnud ette, et oleme koos kliendiga isegi uue uksetüübi välja töötanud. Pärast võtsime selle endale tootevalikusse ka. Lumimustikka maja mööbli kujundasid Liis Saare ja Margus Foto: Niclas Mäkelä (Otavamedia OY) Valge Wessest.
Allikas: Ergo Laineem, Mööblimasin OÜ tegevjuht
10 || kodu – ehitus ja renoveerimine
postimees, 31. märts 2017
Uus seinavärv annab kodule kiir KASULIKUD NIPID. Seinte värvimine on töö, mille abil saab oma kodu välisilmet kergesti ja kiirelt värskendada. Nippe ja soovitusi selleks jagavad Tartu Värvikeskuse konsultant Kristi Jänesmägi ning Kemiflora kaupluse juhataja Merle Jõesaar.
Ketlin Rauk kaasautor
seinavärv Esimese tööna peaks kodus üle vaatama, missuguse aluspinnaga on tegemist ja mis ruumi värvima hakatakse. See on oluline, kuna tooted, mis sobivad kuiva ruumi, ei sobi enamasti niiskesse. Lisaks saab selle järgi valida sobiva pesemiskindluse ja läikeastmega värvi. Ära tuleb mõõta seinad, sest värvikulu arvutamisel on oluline teada seina pindala ruutmeetrites. Keskmiselt võib arvestada, et ühest liitrist värvist piisab 4,5 m² kahe kihiga katmiseks. Kui peres on allergikuid, siis tuleb värvide hulgast otsida vastava tähisega tooteid.
Eeltööd Korralik ettevalmistus on pool võitu. Tegelikult hõlmavad eeltööd umbes 75% kogu värvimis-
tööst. Enne värvimist tuleb parandada pinnavead, seinad pahteldada ja kruntida. See tagab, et viimistlusvärv nakkub hästi ning lõpptulemus saab ilus ja kauakestev. Vana värvi ei pea ilmtingimata täies ulatuses eemaldama, kuid lahtikoorunud värvitükid tuleb siiski ära võtta. Alusta ruumi ja pindade tühjaks tegemisest. Kui kogu mööblit toast välja viia ei saa, siis koonda see toa keskele ning kata korralikult kattekilega. Põranda katmiseks on parim kattepapp. Värvitava pinnaga külgnevad alad kata maalriteibiga. Eriti sirge serva jaoks on Tesa teipide hulgas näiteks Precision. Samuti tuleb hoolikalt teipida aknaümbrused. Teipimisel jälgi, et teibi servad oleks korralikult kinni surutud, siis ei valgu värv teibi ääre alla. Puhasta värvitavad pinnad enne värvimist tolmust, rasvast ja lahtistest osakestest. Tee vajadusel vahelihv ja eemalda tolm enne järgmist kihti. Kui värvitaval pinnal on terasest, rauast, vasest või muust oksü-
deeruvast materjalist detaile, siis krundi need lahustipõhise Futura 3 nakkekrundiga. Kui sõrmega üle lae tõmmates määrib pind sõrme valgeks, on tegemist lubjatud või kriidise laega ja vajalik on spetsiaalne krunt. Enne värvitöid vajavad alati pesemist köögi, vannitoa ja tualettruumi laed ja seinad. Gaasipliidiga kodudes tuleb pinnad pesta spetsiaalse pesuvahendiga. Pinnakonarused tasanda sobiva pahtliga. Kuivanud pahtel lihvi ja eemalda tolm. Pahtlil peab laskma vahepeal täiesti ära kuivada. Paneelidevaheliste pragude täitmisel tuleks tavalisele pahtlile eelistada akrüülmassi, mis säilitab oma elastsuse ka kuivanuna. Akrüüli on mugav peale kanda püstoliga. Pahtlit kasutades on pragu peagi laes tagasi. Mikropragude puhul võib kasutada ka Tesa praokatmisteipi. Sisevärvimise tööjärjekord on alati ülevalt allapoole, enne lagi, seejärel seinad.
Pärast aukude ja pragude parandamist krundi pind. Kruntvärv nakkub hästi aluspinnaga ja krundi külge nakkub omakorda väga hästi viimistlusvärv. Kuna krunt muudab pinna mitteimavaks, siis vähendab see ka pinnavärvi kulu ning pinnavärv jääb ühtlane ning ilma triipudeta. Kruntimist, nagu ka tavalist värvimist, tuleks alustada nurkadest. Kasuta selleks kitsamat pikakarvalist rulli. Värvi nurgad mõne meetri ulatuses ette, seejärel võta suurem rull ja krundi ära suuremad seinapinnad. Pärast kruntimist tulevad tavaliselt esile veel pahteldamise ja pinna vead, mis saab uue pahteldamisega ära parandada. Kui pahteldatud kohad on kuivanud, lihvi ja krundi need kohad uuesti üle. Nüüd on seinad pahteldatud ja krunditud ning saab asuda seinu-lagesid viimistlusvärviga katma.
Värvimistööd Kõiki värvimistöid alustatakse nurkadest ja muudest raskesti ligipääsetavatest kohtadest, nagu näiteks pistikud, nii saab rulliga töötamist lihtsustada. Seinte puhul alustatakse värvimist ukse juurest ja liigutakse akna poole. Sama kehtib lagede värvimise kohta.
Kuidas arvestada värvikulu? Tavaliselt katab liiter seina- või kruntvärvi 6–10 m² pinda sõltuvalt aluspinna imavusest ja tasasusest. Enamik seinavärve tuleb aga seinale kanda kahes kihis, et saavutada sobiv toon ja katvus. Teise kihi värvimiseks peab olema esimene kiht piisavalt kuivanud. Selleks tasub alati järgida pakendil olevat märgistust ja lähtuda sellest. Kindlasti saab nõu ja abi küsida ka kaupluses spetsialistilt.
Jäta üles seina äärde 2,5 cm laiune laevärvi riba, mis eralda teibiga. Kuna lae ja seina nurk ei ole enamasti ideaalselt sirge ning kui värvida seinavärviga kuni laeni, siis jääb üldmulje ebakorrektne. Rulliga töötamise lihtsustamiseks värvi nurgad, lae äär, pistikute ümbrused ja teised raskemini ligipääsetavad kohad väikese rulliga. Värvi nurkasid, lae- ja põrandaääri väikese rulliga endale nii pikalt ette, kui sa suudad suure rulliga seina värvida 15–20 minuti jooksul. Siis ei kuiva ettevärvitud värv nurkades ära ja ettevärvitud nurgad ei hakka hiljem silma paistma. Kanna rulliga värv seina poole meetri laiuselt maast laeni. Tasanda värv samasuunaliste rullimistega alt ülespoole, ära lisa tasandamisel rullile värvi. Seejärel jätka järgmisele poolemeetrisele alale värvi kandmisega kerge ülekattega eelmisele paanile. Viimased tõmbed tee ühes suunas.
Seinu tuleb värvida ükshaaval. Värvimist tasub alustada seina ülemisest nurgast, liikudes allapoole, siis horisontaalselt ning lõpuks ülevalt alla. Viimane rullitõmme peaks olema suunaga alt üles. Seinale kantakse tavaliselt kaks kihti värvi. Teise kihi värvimiseks peab olema esimene kiht piisavalt kuivanud – see on umbes kahe kuni kolme tunni pärast. Lõpliku tugevuse saavutab värv alles pärast mitme nädala möödumist. Seepärast ei ole soovitatav enne seda seina nühkida ega pesta. Teibid eemalda kohe pärast värvimist, tõmmates teibi ettevaatlikult lahti 45-kraadise nurga all, et ei tõmbaks kaasa värvi. Kui teip jääb liiga kauaks pinnale, võib see eemaldamisel ääre sakiliseks tõmmata. Kui seinavärvi satub laele, siis lase pinnal kuivada ning lihvi ja tupsuta see laevärviga üle.
kodu – ehitus ja renoveerimine || 11
postimees, 31. märts 2017
iresti värske ilme Vahendid Ehitus- ja värvipoodide värvimistarvikute riiulid on erinevaid vahendeid tulvil täis. Kui nende hulgast ise õigeid asju leida ei oska, tasub julgesti müüjalt abi küsida, sest õigesti valitud töövahendid tagavad õnnestunud töötulemuse. Mõnda lihtsat reeglit teades on aga võimalik ka ise endale vajalikud vahendid välja otsida. Lauspahtelduseks vali 45 cm ja vuukide täitmiseks kuni 20 cm pahtlilabidas. Vaja läheb ka lihvpaberit. Samuti on hea kasutada lihvimistalda või -klotsi, sest nende abil saab siledama pinna. Pärast pahtelduste lihvimist eemalda lihvimistolm harja või tolmuimejaga. Tolmumaski ja kaitseprille on soovitatav kasutada nii lagede pahteldamisel, lihvimisel kui ka värvimisel. Pintsel ja rull peavad vastama värvi tüübile. Naturaalsete karvadega pintsel sobib lahustipõhistele, sünteetiline pintsel vesialuselistele värvidele ja lakkidele. Pikemalt töötades hakkab vesi naturaalse karvaga pintsli kuju muutma ning head tulemust värvides ei ole võimalik saavutada. Lahustipõhise värvi puhul sünteetilise karvaga pintslit kasutades «libiseb» värv pintslilt maha ja kipub tilkuma.
Laed värvitakse kõrge karvaga rulliga – 22 mm; seintel kasutatakse madalama karvaga rulli – 11 mm, 15 mm või ka 18 mm. Peale selle tuleb tähele panna, et rullidel on erinevad laiused. Suurte pindade värvimiseks on soovitatav kasutada laia rulli – 18 või 25 cm. Suurte pindade värvimiseks paigalda rullile pikendusvars. Samal ajal peab kasutuses olema ka pintsel, kitsam rull või piiraja nurkade ja teiste raskemini ligipääsetavate kohtade värvimiseks. Uus pintsel või värvirull tuleks enne kasutamist veega läbi pesta, et eemaldada lahtised karvad. Värvipurki on kõige mugavam avada spetsiaalse avajaga, millega saab kaane kergesti lahti lükata. Värvi segamiseks kasuta segamispulka või värvivisplit. Värvipurgi raputamisest ei piisa. Vala värv enne värvima asumist värvivanni. Otse purgist värvi võttes jääb seda rullile ebaühtlaselt ning värv hakkab tilkuma. Selleks, et saaksid värvivanni korduvalt kasutada, kata see enne värvi sisse valamist kilekotiga. Pärast tööde lõppu eemalda kile ning vann on jälle puhas ja valmis kasutamiseks. Veel võib vaja minna: redelit või pukki, pikendusjuhet,
prožektorit, lappi või kaltsu, millega kogemata tilkunud värv ära pühkida.
Värvitoonid mängivad tajuga Sobivat värvitooni valides pole kunagi halb mõte osta esialgu väike kogus toonitud värvi ja teha sellega proovivärvimine, sest värvitoon tundub suurel pinnal tumedam ja intensiivsem kui värvikataloogi väikesel näidisel. Eriti kui valida värvikaardilt kollast või oranži seinatooni, tasub võtta valitust ühe-kahe tooni võrra heledam toon, sest kirkad toonid tunduvad suurel pinnad veel kirkamad. Värvitooni valides vaata kindlasti näidist ka kasutuskohale sarnases valguses. Märjalt värvi seinale kandes võib toon tunduda küll valitud toonist heledam, aga see kuivab siiski selliseks, nagu see värvikaardil on. Küll aga võib mulje seinal oleval toonil erineda valitud toonist värvikaardil. Mida läikivam pind, seda sügavama ja kirkamana me tooni tajume. Värvipinna poorsus mõjutab suuresti värvitaju. Kui võrdleme omavahel sama tooni pindasid, millest üks on täiesti läikiv ja teine täiesti matt, siis tajume neid erinevate toonidena. See on nii sellepärast, et valgus peegeldub neilt pindadelt erine-
PANE TÄHELE Tööd lõpetades tuleb pintslid ja rullid vee, lahusti või pesuainega pesta. Värve ei tohi valada kanalisatsiooni, veekogudesse ega pinnasesse. Vedelad jäägid viiakse ohtlike ainete kogumispunkti, tühjad kuivanud pakendid on taaskasutatavad ja sobivad tavaprügilasse või metallikogumispunkti.
valt. Kasutades seda teadmist ja värvides seina vaheldumisi mati ja läikiva sama tooni värviga triibuliseks, on tulemuseks lihtsalt saavutatud efektne pind. Tugevalt struktureeritud pind jätab tumedama mulje, sest kare pinnaehitus tekitab varje. Lae värvitoonina on eelistatuim valge, mis annab ruumile juurde avarust ning hajutab ja peegeldab valgust. Kuid valge ei pea olema ainus valik – värvides ruumi lae seinte värvile vastandtoonides, saab ruumile lisada isikupära. Tumedaks värvitud lagi toob lae madalamaks, hele lagi ja tumedad seinad muudavad aga ruumi kõrgemaks. Hele värvitoon muudab toa suuremaks ja avaramaks, tume väiksemaks.
12 || kodu – ehitus ja renoveerimine
postimees, 31. märts 2017
Kolmemõõtmeline pilt tungib ellu RUUMIVAATED. «Väga paljudel inimestel ei ole ruumilist ettekujutust, sellisel puhul kulub 3D-pilt sisekujundusest ära,» selgitab sisekujundaja Katrin Emmus.
Iiris Saar kaasautor
3D Kolmemõõtmelised arvutipildid on arhitektuuris ja sisekujunduse loomisel juba aastakümneid sama tavaline kui see, et igal hommikul tõuseb päike. Õigemini, meil siin põhjamaal näeb päikest vähem kui innovaatilisi IT-lahendusi. Maailma esimesed kolmemõõtmelisi pilte tegevad programmid kirjutati juba eelmise sajandi 1970ndatel, meile saabus reaalprojekteerimine aga paarkümmend aastat tagasi. Nüüd pole kaugel aeg, kui klient saab tänu 3D-prillidele jalutada arhitekti ja sisekujundaja loodud uues 3D-kodus ringi.
Eelistab 2D-d, aga mitte kauaks Üle kümne aasta sisekujundajana töötanud Katrin Emmus eelistab praegu veel 2D-pilte ja nimelt seetõttu, et 3D-piltide tegemiseks kulub liialt palju aega ja vaeva. «Kui teen koostööd arhitektiga ja alustame päris uue kodu ehitamist ja sisekujundust, siis teeme juba koostöös 3D-projekti, sest siis on selleks aega. Kui aga klient vajab sisekujundust renoveeritava kodu jaoks, on 3D-pildi tegemine aja raiskamine,» teab Katrin omast kogemusest. Ühe pildi tegemine võib võtta aega umbes nädal ja remondi tegemisel on see pikk aeg. «Tavaliselt teen ühel ja samal ajal veel mitut tööd ning ma ei saa tegeleda ainult ühe sisekujundusega,» tunnistab ta. Viimaste aastatega on kliendid Katrini sõnul muutunud teadlikumaks ja oskavad küsi-
da kolmemõõtmelisi pilte. Tema tuleb alati kliendile vastu, aga soovitab varuda aega ja kannatust. «Ning ma täpsustan ka, et arvutigraafika ei anna kunagi päris täpset pilti. Ükski värv, valgus ja õhkkond ei ole üks ühele,» ütleb ta. Katrinil meenubki kohe üks seik. Sisekujundaja valis tellijaga koos 3D-mudeli abil köögiseinale imekauni tumesinakasrohelise tooni. «Andsime selle värvi töömehele edasi töönimetusega «tumesinine», sest see oli igal juhul rohkem sinine kui roheline. Peatselt helistas töömees, et rohelised seinad on valmis!» mäletab Katrin. Esimene ehmatus tõmbas noorel naisel hinge kinni – kas ta tõesti ajas värvid sassi, see ei olnud ju roheline? Kohapeal selgus, et ehitaja vaatas sedasama värvi, aga lauspäikesepaistes. «Kui meie kliendiga õhtul sama seina vaatasime, oli see jälle sinine, nagu algselt valisime. Seda peabki arvestama, et erineval kellaajal ja valguses on värvid erinevat tooni, aga 3D-pilt ei näita seda ju kunagi,» räägib Katrin.
Päikesevalgus paika 3D-pilte kasutab Katrin Emmus juhul, kui tal on vaja mõnele heale kliendile midagi konkreetset näidata ja ideid tõestada või siis enda jaoks ning kinnituseks. «Perfektsuse otsija nagu ma olen, on kolmemõõtmeline pilt mind aina sagedamini aidanud. Isegi kui ma kliendile seda ei näita, siis enda jaoks teen,» tunnistab Katrin veidi vastutahtsi 3D-graafika sulandumist oma töösse aina jäädavamalt. «Teinekord jälle tahan kliendile tõestada, et minu pakutud ruumimahud töötavad – külmik mahub ettenähtud nurka ja jääb veel liikumisruumigi. Väga paljudel inimestel ei ole ruumilist ettekujutust, sellisel puhul kulub 3D-pilt ära,» toob ta näite.
Sisekujundaja Katrin Emmus on endalegi üllatuseks aina rohkem hakanud kolmemõõtmelisi pilte oma ideede ruumis paigutamiseks ja nägemiseks tegema. «Aga sellega peab arvestama, et 3D-pilt ei suuda reaalsust täielikult mitte kunagi tabada,» hoiatab Katrin.
dud programme. «Väga hea programm on muidugi ka 3ds Max, aga need on mõeldud ainult 3D-pilte loovatele tegijaile. Kuid kindlasti leiab internetist vabavara ja tasuta 3D-piltide tegemiseks programme. Nii et kui klient tahab ise katsetada, siis proovigu julgelt,» julgustab Katrin huvilisi neid kasutama.
Reklaamiks reaalne töö
HEA TEADA
Kolmemõõtmelise pildi tegemine võib võtta aega umbes nädal ja remondi tegemisel on see pikk aeg. Kui Katrin 3D-pilte teeb, siis ikka väga detailselt. «Kui kapiustel on tahveldatud profiil, siis ma panen selle ka pildile, sest see hakkab hiljem suures pildis mängima. Samuti, kui klient imestab, miks see kapp nii kalliks läks ja milleks on vaja uhkeid uksi, siis saan näidata, et kapi profileeritud uksed sobivad ruumi paremini kui siledad,» selgitab sisekujundaja. Päris nii üksikasjalikuks ta ei lähe, et paneb vaasid lauale ja lambid lakke. Tavapäraselt teeb Katrin tellijale kaks erinevat varianti. Valikud ei erine teineteisest kardinaalselt, pigem on erinevused väikestes, kuid mõjuvates detailides. «Kolm on palju, siis läheb kliendil juba raskeks. Ja kindlasti teen ma kaks erinevat valguse varianti – ühe päevavalguses ja teise õhtuvalguses,» sõnab ta. Katrin kasutab 3D-piltide tegemiseks arhitektidele mõel-
Katrin leiab, et kolmemõõtmelised pildid on eelkõige vajalikud neile, kes tahavad oma toodet müüa, näiteks uute ja suurte ehitusprojektide ehitajad ja maaklerid, kes lasevadki tühjast krundist uhke 3D-pildi teha. «Vahel ma lausa naeran, et mängitakse inimese emotsioonidel. Põhiline on ikka lahe vaade, millega saab hästi müüa ja ka objekti hinda tõsta. Ma vaatan siis plaane ja ilmakaart ning mõtlen, et kuidas saab seal selline vaade olla,» muigab naine viimase isikliku kogemuse peale. Seetõttu kutsubki sisekujundaja kliente üles tegema korralikku eeltööd, uurimaks kas või Google Mapsist, kus maja asetseb ning milline on ümbrus. «Või minge kohale, sest 3Dpildid on puhas looming. Sisekujunduses müüakse kolmemõõtmeliste piltidega väga luksuslikke lahendusi, mida inimene reaalselt enamasti endale lubada ei saa,» lausub ta. Katrin toonitab aga veel kord, et 3D-piltidel on küll omad puudused ja kliendid peavad neid kindlasti teadma, aga samas saab kolmemõõtmeliste piltidega palju ära teha ja öelda. Ta on kindel, et sisekujundajana on tema parimaks reklaamiks ikka tehtud tööd. «Ja minu juurde tullaksegi juba tehtud tööde kaudu, mis mul internetis üleval on, või siis on uued tellijad tuttavate käest kuulnud, et tasub tulla,» selgitab Katrin Emmus.
Larsen Kinnisvara üldjuhataja Priit Vare sõnul ei karda nad näidata võrdluses enne ehitust tehtud 3D-pilte ja pärast ehitust tehtud päris pilte. Üleval Erika 15 arenduse 3D-pilt ja all samast kohast hiljem Foto: Larsen Kinnisvara tehtud foto.
Kommentaar
Võrrelda tuleks 3D-pilti reaalsusega
priit vare
Larsen Kinnisvara OÜ üldjuht
Me oleme 3D-pilte kasutanud terve oma ettevõtte ajaloo jooksul ehk siis kolm aastat. Meie jaoks on see täiesti loomulik ja väga vajalik turunduse osa. Ma julgustan kliente võrdlema meie
3D-pilte reaalsusega. Turul on väga palju neid, ka mõned turuliidrid, kes ei sooviks, et kõrvutataks pilte valmisarendustest ja enne valmimist tehtud loomingulisi vaateid. Need on häbiväärse erinevusega. Julgustan tarbijaid võrdlema erinevate tegijate 3D-pilte juba valmis majadega, et saada aimdus, kui tugevalt arendaja laseb fantaasial lennata. Meie ei ilusta, teeme reaalsete projektide ja
siseviimistlusplaanide järgi. Juhul kui kliendil on võimalik tellida erinevaid variante siseviimistlust, siis ka need valikuvõimalused paneme 3D-piltidesse sisse ning klient saab erinevaid värve, plaate jne kohe ruumis näha. Meie kliendid väga hindavad seda võimalust. Ma ei tea praegu ühtegi teist arendajat, kes niisugust võimalust pakuks. 3D-pilte ei tee me ise, need tellime ikka asjatundjatelt.
postimees, 31. märts 2017
kodu – ehitus ja renoveerimine / reklaam || 13
14 || kodu – ehitus ja renoveerimine
postimees, 31. märts 2017
ERAMU. Moodulmajad on maailmas juba väga menukad ning viimaste aastatega kanda kinnitanud ka Eestis.
Moodulmaja hoiab kokku aega ja raha Iiris Saar kaasautor
tehasemaja Kui teerajaja moodulmajade kujunemisel, Prantsuse iseõppinud arhitekt ja disainer Jean Prouvé 20. sajandi alguses esimesed konstruktormajad tootis, ei osanud ta arvata, et tema idee jõuab kunagi masstootmisesse ja muutub üleilma väga populaarseks. Valmismaju on nüüd ka Eestis. Üks kõige rahulolevamaid moodulmaja omanikke on riigikogu liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd. «Ma olen isegi mõelnud, kas on midagi negatiivset või midagi, millega ma valmismaja tellides ja valides rahul polnud, aga ma ei suuda midagi välja mõelda,» tõdeb ta.
Erilahendusega, aga ikkagi moodulmaja Aivar Sõerd on ehitanud oma senise elu jooksul nii traditsioonilise elumaja kui ka tellinud valmiskujul moodulmaja. Esimene on tema pere eramu Viimsis ja teine suvekodu Kloogal. Sõerd jõudis oma plaani, unistuste ja ideedega pärast põhjalikku ja aeganõudvat eeltööd firmasse Finnlog Group OÜ. «Valmismajade pakkujaid on ju nii palju ja enamik neist pakub arhitektuuriliselt väga häid ja ilu-
said valmislahendusi. Mul oli isegi raske valida. Orienteerumine ja plaani tegemine võttis palju aega, sest mul puudus kogemus,» tunnistab Sõerd. Poliitiku valikut kitsendas ja valiku tegemist kergendas erisoov osta just palkmaja ning valmismajas teha ka muudatusi. «Kõik valmismajade tootjad muudatusi teha ei taha,» teab Sõerd. Tegijate ringi õgvendas ka tahe saada nimelt lameliimpalgist moodsa joonega suvekodu. «Sõelale jäi kolm tegijat, aga Finnlog tuli kõige rohkem vastu,» selgitab tellija. Finnlog Group OÜ tegevjuhi Alar Antoni arvates on tehasemaja tegelikult laialivalguv mõiste, sest tänapäeval tehakse ju kõik ehitusdetailid niikuinii tehases. «Puitmaju on laias laastus kolme tüüpi. Moodulmaja, kus kõik detailid ongi tehases valmis tehtud ja ettevalmistatud, ning see sobibki kõige rohkem tehasemaja mõistega. Järgmiseks on ettevalmistatud seinaelemendid ning siis ettevalmistatud palgid, mis kohapeal majaks laotakse,» loetleb ta. Vastavalt sellele valikule saab ka klient nii erilise maja, kui ta soovib ning firma saab kliendile vastu tulla.
Kõik ühes, aga mitte päris Ka Aivar Sõerdi eriilmeline maja võttis veidi rohkem aega ja ressursse, kui oleks tavapärane moodulmaja võtnud. «Siinkohal pean täpsustama, et valmismaja ei tähendanud seda, et maja too-
di kohale, pandi püsti ja meil pole midagi muud teha kui sisse kolida. Nii see päris ei käinud. Mina tegin ise ka päris palju,» räägib Sõerd. Muidugi kui klient on täielikult nõus sellega, mida müüja pakub, midagi muuta ja lisada ei soovi, siis võib ka võtmedkätte-lahenduse tellida. «Aga on ka võimalus muuta valmismaja. Minu erisooviks oli saada majale keerulise ja tülika lahendusega katus,» avaldab Sõerd. Esialgsest plaanist jäid välja rõdupiirded ning vihmaveerennid ja samuti vahetas Sõerd välja põhipaketis olnud aknatootja. «Lihtsalt sellepärast, et mulle meeldib ühe teise aknatootja akende disain rohkem. Kõik muu jäi paika. Siselahenduses ei muutnud me midagi, sest nende majadel oli minu jaoks ideaalne ruumiplaneering,» ütleb ta.
HEA TEADA
Finnlog Group OÜ elementmaja ruutmeetri hinnaks on keskmiselt 1300 eurot ja palkmajal 1500. Sõerd otsustas tellida vundamendi ja sisetööd teistelt tegijatelt, kuigi Finnlog pakub ka võtmed-kätte-lahendust. Sõerdil oli omast käest võtta vundamenditegemisoskusega ehitusmees ja ta otsustas kasutada teda. «Koos tegime, mina olin muidugi vaid abi-
Aivar Sõerd soovitab • tee korralik eeltöö • telli ehitusjärelevalve • ära unusta, et kõik eriline maksab
tööline,» muigab Sõerd, kuid talle meenubki kohe, et betoonifirma ei suutnud ajagraafikust ja kokkulepetest kinni pidada ning tekitas seetõttu väheke pinget. «Õnneks sai probleem lahendatud,» lausub ta teemal pikemalt peatumata.
Maja ise valmis nobedalt «Miks ma tellisin moodulmaja? Kindlasti aja kokkuhoiu mõttes, aga ka hinna pärast,» selgitab ta. Maja omahind oli ümmarguselt 60 000 eurot ja sama palju maksis Sõerd veel erilahenduste ja erisoovide pärast juurde. «Kuid maja ehitajal tuleb teadvustada, et ehitus läheb niikuinii alati kallimaks kui algselt plaanitud,» teab ta. Maja vundamendi ladumisest kuni sisetöödeni kulus majaomaniku sõnul kolm-neli kuud. «Finnlamelli töömehed olid ikka
üliosavad ja kiired, maja ise paigaldati umbes paari nädalaga, sest meil vedas ilmaga,» kiidab Sõerd. Aga sisetööde tegemine võttis aega veel pooleteise aasta jagu. «Mul ei olnud kohe selge, mida ma tahan ja seetõttu venis. Ning tegin koos remondimehega palju ka ise,» selgitab ta. Õnneks polnud maja valmimisega kiire ja seetõttu sai värske omanik rahus kaaluda ja vaagida. «Tavaliselt kulubki projekti tegemiseks ja vundamendi ladumiseks kokku umbes kaks kuud ning selle ajaga saavad juba majamoodulid tehases valmis. Jääb vaid paigaldus ja sisetööd. Aja kokkuhoid ongi elementmajade puhul suurim pluss,» täpsustab tegevjuht Anton. Meil siin peab muidugi arvestama ka halva ilma faktoriga, mis võib pikendada paigaldus- ja ehitustööde aega.
ERILINE TOODE. Aivar Sõerdi suvekodu Kloogal on küll moodulmaja, kus on eritellimusel tehtud katus ja muud väikesed muudatused. Sõerd nimetab end maksimalistiks, kes alati täiust otsib. «Nüüd valiksin lihtsamalt teostatava maja, sest keeruline konstruktsioon tegi selle liiga kalliks. Ratsionaalselt mõeldes ma teist sellist maja muidugi ei telliks,» on Aivar Sõerd enda suunal aus. foto: erakogu
postimees, 31. märts 2017 AUHINNATUD. Finnlog Group OÜ teenis eelmisel aastal parima moodulmaja auhinna. Sel aastal on firma oma tehtud toodanguga taaskord kandideerimas. «Me oleme pikalt turul olnud, me teeme erilisi ja erinevaid maju, teeme kõrge tasemega arhitektidega koostööd – ehk on see auhinna põhjus,» arvab tegevjuht Alar Anton. fotoD vasakul: marina suvoroff fotod paremal: maris tomba
Käsitöömaja Kuigi Aivar Sõerd hoidis töödel ise silma peal, palkas ta ka ehitusjärelevalve. «See on väga tähtis, sest ehitusjärelevalve on asjatundja ja oskab näha detaile ning lahendada tekkivaid küsimusi, mille peale ise ei tulekski, ja on koguaeg olemas,» lausub tellija. Sõerdil tootja ja paigaldajatega mingeid probleeme ei tulnud ja järelvalvaja olemasolu andis talle lihtsalt kindlustunde ja rahuliku ööune. «Tootja ja ehitusmehed olid üle ootuste head tegijad,» kiidab ta. Antoni sõnul on neil aastate pikkune kogemus, mis annabki neile teadmised ja oskused klientide soovide täitmiseks ning kvaliteetse toodangu tegemiseks. Lisaks järelvalvele peab Sõerd väga tähtsaks põhjalikku eeltööd. «Ma olen vana kooli inimene, lasin endale igalt poolt paberil kataloogid saata ja neid ma siis lappasin,» naerab Sõerd. Eeltööd peab tähtsaks ka Anton. «Klient peab teadma ja läbi mõtlema, mida ta tahab ja mida ta tellib. Kohapeal on moodulmaja puhul juba väga raske midagi muuta.» Kuid tavapärasest moodulmaja tootjast eristab Finnlogi just see, et nad on altid kliendile vastu tulema nii palju, kui tellijal soovi ja vajadust on. «Suurem osa valmismajade tootjaid ei soovi seda teha, sest muudatuste tegemine ikkagi maksab ja see po-
le rentaabel. Kui klient tahab iga väikest asja muuta, siis muutub see käsitööks ja see on juba väga kallis,» selgitab Anton. Aivar Sõerdki tunnistab nüüd mõned aastad hiljem algusele tagasi vaadates, et ta valiks lihtsamalt teostatava maja. «Keeruline konstruktsioon tegi maja liiga kalliks. Aga ma olen maksimalist ja tahtsin toredat ning omanäolist asja. Ratsionaalselt mõeldes ma teist sellist maja muidugi ei telliks,» on Aivar Sõerd enda suunal aus.
Ka eestlaste silmad on avanenud Hoolimata kiirusest ja odavusest pole elementmajad eestlaste seas kuigi soositud. «Meie toodang lähebki põhiliselt Skandinaaviasse, Saksamaale ja mujale Euroopasse. Kuid sellegipoolest on Eestisse tehtavaid maju kogutoodangust 30 protsenti,» täpsustab tegevjuht. Anton arvab, et põhjuseks võib olla see, et enamasti pakutakse moodulmaju, mis on ühesugused karbid, mida ei saa muuta ja omapäraseks teha. «Ridaelamud on teine tera, need võivad olla ühesugused, aga eramuid tahetakse ikka teistest erinevaid,» selgitab tegevjuht. Kuid aastatega on ka eestlaste arvamus muutunud, sest moodulmajagi ei ole enam sama, mis varem.
kodu – ehitus ja renoveerimine || 15
ELEMENTMAJA PLUSSID + aega kulub vähe + tuleb odavam
16 || kodu – ehitus ja renoveerimine
TEHASEMAJA. Aprilli alguses peetaval Eesti ehitusmessil kuulutatakse taas välja aasta tehasemaja. Konkurssi korraldatakse sel aastal juba seitsmendat korda ning võistlusel on aastate jooksul osalenud äärmiselt erineva arhitektuuri, funktsionaalsuse ning kasutusotstarbega objekte.
Milline on aasta parim tehasemaja? Eeva Vahtramäe Eesti Puitmajaklaster
konkurss Aasta Tehasemaja on Eesti puitmajaklastri ja Eesti Puitmajaliidu korraldatav konkurss, mille raames tunnustatakse ja tõstetakse esile aktiivseid Eesti puitmajatootjaid ning valitakse välja parimatest parimad tehastes toodetud Eesti puitmajad. Puitmajade tootmissektor on Eesti suurimatest eksporditulu allikatest ning konkursi näol on tegemist ühe auväärseima tunnustusega sektori ettevõtete jaoks. Konkursile esitas oma töö 22 puitmajatootjat, kokku 31 objekti nii Eestist, Soomest, Root-
sist, Norrast kui ka Austriast. Ühepereelamute ja ridaelamukomplekside kõrval on esindatud veel lasteaed, kontorihooned, puhkemajad, suvilad, aiamajad, kortermajad ning isegi suitsusaun ja mõisapaviljon. Seega ei ole konkurss pelgalt tüüpprojektide mõõduvõtt, vaid koorekiht Eesti puitmajatootjate erilistest objektidest. Võistlustöid hindab tunnustatud arhitektidest, inseneridest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kuhu kuuluvad TTÜ ehitusfüüsika professor dr Targo Kalamees, kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik dr Veronika Valk, TTÜ professor, ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori kt dr Jarek Kurnitski, RKAS teadus- ja arendusosakonna juhataja Margus Sarmet, arhitekt Markus Kaasik ja ajakirjanik Eva Kiisler.
Tüüpprojektid ahvatlevad soodsa hinnaga
arhitekt, EALi liige
Tüüpprojektid ja erinevad valmislahendused on küll ahvatlevad selle poolest, et esmapilgul tundub, et kõik on juba tehtud ning kulutused projektile võib eelarvest maha tõmmata. Tegelikult tuleb aga ka igale tüüpprojektile koostada ehitusloa hankimiseks vajalikus mahus projekt, kus hoone on paigutatud konkreetsele kinnistule, kehtivale geodeetilisele alusplaanile, lahendatud on teed ja platsid, liitumised kommunikatsioonidega ning hangitud hulgaliselt kooskõlastusi vajalikelt instantsidelt.
Aasta tehasemaja konkurss
Võitjad kuulutatakse välja rahvusvahelisel ehitusmessil «Eesti ehitab» 5. aprillil.
KATEGOORIAD Üldvõitja Parim puitkarkassmaja Masintoodetud palkmaja Käsitööpalkmaja Aiamaja
Selle töö maht võib olla vabalt pool kogu maja projekteerimise mahust, juhul kui tegu oleks täielikult eriprojektiga. Seega, see kulu tekib igal juhul. Kui näiteks majatehas niisugust teenust pealtnäha tasuta pakub, siis tegelikult on selle hind ikkagi teiste ridade vahele sisse kirjutatud. Üldiselt arvan, et valida tüüpprojekt ainult hinnas kokkuhoidmise kaalutlusel on vale. Rusikareegel ütleb, et iga projekteerimises kokku hoitud euro tähendab 10 eurot lisakulu ehituses. Kohati võib see isegi palju suurem kulu olla. Tüüpprojekti kasuks räägib pigem kiirus ja ära proovitud lahendused, kus näiteks majatehas on kõik lahendused juba tootmise seisukohast optimeerinud ja tagab
nende lahenduste teostatavuse. Kui inimesel juhtub olema krunt, millele mingi tüüplahendus väga hästi sobib ja on olemas niisugune tüüplahendus, mis talle ka väga meeldib, siis on see vägagi õigustatud. Muul juhul soovitaksin alati võimalusel eriprojekti, sest ainult siis saab tulevane maja pakkuda seal elavatele inimestele just seda, mida nad ootavad. Hoone on paigutatud krundile nii, et arvesse on võetud kõik seda mõjutavad tegurid, krundi logistika, ilmakaared, visuaalne külg jne. Projekti maksumus on siiski hoone ehitusmaksumusega võrreldes suhteliselt väike kulu ning lõppkokkuvõttes toob hea projekt alati hoone hilisemal elukaarel kokkuhoiu.
Eramu Norras Hokksundis. Puitkarkasselementmaja tootja on EstNor OÜ. Arhitekt Tømrer Sigurd, Flaget AS, insener Kristjan Tepner. Valmis 2015. a, üldpind 473 m².
Parim ühiskondlik hoone Arhitektuuripreemia Energiatõhusaima hoone eripreemia Parima puidukasutuse eripreemia Delfi moodnekodu.ee lugejate lemmiku eripreemia
Suvila Eestis Otepääl. Puitkarkassmoodulmaja tootja on Greencube. Arhitekt ja insener Henri Bekmann. Valmis 2017. a, üldpind 59,9 m².
Eripreemiad annavad välja ka konkursi sponsorid.
SPONSORID JA TOETAJAD Akzo Nobel Baltics AS B&B Tools Estonia AS ISOVER/ Saint-Gobain Ehitustooted AS Monier OÜ
Kommentaar
Armin Valter
postimees, 31. märts 2017
Raitwood
Suitsusaun Eestis Rae vallas. Käsitööpalkmaja tootja on Hobbiton Home OÜ. Arhitekt Timm Annus, insener Hobbiton Home OÜ. Valmis 2016. a, üldpind 18,7 m².
Ruukki Products AS Senco Tervemaja OÜ VELUX Eesti OÜ Delfi Ehitusuudised Eesti Puitmajaliit ja Eesti Puitmajaklaster
Elumajade kompleks Norras Måltrosveienis. Puitkarkasselementmajade tootja on Matek AS. Arhitekt Eigil Ramsfjell, Ramsfjell Arkitekter AS, insener Rune B. Hope, Will Arentz AS. Valmis 2015. a, üldpind 800 m².
Konkursi korraldamist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond klastrite arendamise programmi raames. www.estonia.ee
Eramu Eestis Viljandis. Puitkarkasselementmaja tootja on Mountain Loghome OÜ. Arhitektid Priit Leisalu, Priit Paenurm, insener Mountain Loghome OÜ. Valmis 2017. a, üldpind 175 m².
postimees, 31. märts 2017
kodu – ehitus ja renoveerimine || 17
18 || kodu – ehitus ja renoveerimine
AUTOMAATIKA. Targa maja süsteemid ei tähenda enam ammu vaid kaugjuhitavaid kardinaid või küttekeha automatiseerimist. Tegemist on isejuhtivate süsteemidega, mis koguvad andmed keskkonnast ja teevad selle põhjal otsused, kuidas end vastavas olukorras reguleerida. Küsimustele vastab targa kodu lahenduste tootja JUNGi esindaja Eestis Mark Melts.
Tark maja pakub mugavust ja säästu
postimees, 31. märts 2017 Missugustel tehnilistel alustel süsteeme võiks eelistada?
Ketlin Rauk kaasautor
nutimaja Missuguste seadmete abil alustada kõige valutumalt üleminekut targa maja süsteemidele?
Targa maja juhtimiseks on olemas erinevad vahendid alates funktsionaalsetest lülititest ja nutikatest juhtimispaneelidest ning lõpetades arvuti ja nutitelefoniga. Igapäevaselt juhitakse puldilt vaid väga üksikuid funktsioone ja kasutaja sekkub targa maja juhtimisse minimaalselt. Seadistused pannakse eelnevalt paika koos teenusepakkujaga ja seejärel toimetab süsteem suurel määral iseseisvalt. Targa maja mugavus kasutaja jaoks seisnebki selles, et süsteem, kuhu on ühendatud kümned erinevad funktsioonid, nagu näiteks valgus, küte ja ventilatsioon, kontrollib ja juhib maja tervikuna suuresti iseseisvalt ning äärmise detailsusega nagu ühtset organismi. Kuidas targa maja lahenduste abil kõige kergemini raha säästa?
Targa maja süsteemi saab paigaldada ka juba valmis ehitatud majja. foto: panthermedia.net / Alexander kirch
Enamikus riikides kulub suurem osa igakuistest püsikuludest kas kodu kütmisele või jahutamisele – just siit tulebki hea ehituskvaliteedi ja targa maja lahenduste kombinatsioonis suurim sääst. Targa maja süsteem on ühendatud erinevate sensoritega, mis koguvad andmeid muu hulgas kliima, temperatuuri, niiskuse, valguse ja liikumise kohta. Tänu monitooringu funktsioonile ja kogutud andmete analüüsimisele on tark maja võimeline reageerima ilmamuutustele ja aastaaegadele. Sellised tunnused võimaldavad võrrelda tarka maja passiivsete ja ökoloogiliste majadega, mis lisaks elamismugavusele kannavad hoolt ka keskkonna eest ja suudavad maksimeerida energiasäästu.
Täismahus tulemuse saavutamiseks võiks targa maja süsteemile mõelda juba maja detailplaneeringu koostamise käigus ruumide asetuse ja kasutuse planeerimisel. Samuti hoone küttesüsteemi planeerimisel ja elektriprojekti koostamisel, kus pannakse paika valgustite, pistikute, lülitite või juhtpaneelide asukohad. Targa maja süsteemi on võimalik paigaldada ka juba valmis ehitatud majja. Peab arvestama, et kuna tegemist on tervikliku lahendusega, mis ühendab kõik põhilised eluaseme funktsioonid, kontrollib kütet, ventilatsiooni ja valgust, siis on võimalused siinkohal piiratumad või läheb vaja ümberehitustöid. Näiteks võib problemaatiliseks või rahaliselt kulukaks osutuda uute juhtmete paigaldus, mille üheks lahenduseks võiksid olla näiteks raadio teel juhitavad seadmed. Kuivõrd tark maja on pikaajaline investeering, siis on lahenduste valimisel tähtis mee-
les pidada, et neid saaks tehnoloogia arenedes uuendada või kohandada vastavalt kasutaja muutuvatele vajadustele. Kasutama peaks sertifitseeritud teenusepakkujaid, kes koostavad korraliku projekti ja kasutavad kvaliteetseid süsteeme, mis ei aegu. Näiteks KNXstandardit kasutab üle 400 tootja ja nende arv kasvab iga aastaga. Millised on kodudes kõige populaarsemad nutilahendused?
Tegime hiljuti Eestis ja teistes Balti riikides targa maja uuringu, mis näitas, et enim Eesti elanikke olid huvitatud automaatselt reguleeritavatest küttesüsteemidest ja kliimaseadmetest, samuti oli oluline osa vastajaid valmis isiklikuks kasutuseks kaaluma nutikaid turvalahendusi, kaugjuhtimis- ja valgussüsteeme ning laste ja perega seonduvaid mugavuslahendusi. Kuivõrd meie kliimas moodustavad kulud küttele kommunaalkulude hulgas suurema osa, on seesugused tulemused igati ootuspärased ja näitavad inimeste praktilist meelt.
Kommentaar
Tark maja mõtleb inimese eest
Tõnu Linno
Saksa Automaatika OÜ juhatuse liige
Mis on üldse tark maja? Paljud soovivad endale valguse lülitamiseks puldi osta ja nimetada seda targaks. Kuid kaugjuhtimispuldid on juba aastakümneid kõikjal kasutuses ega sisalda mingit tarkust. Tark võiks tähendada siiski se-
da, et mingid otsused teeb hoone ilma inimese nähtava sekkumiseta ise. Põhimõtteliselt peaks kõik hooned, eriti suured avalikud hooned tänapäeval juba targad saama, sest eeskirjades ette nähtud energiasäästu seal muidu ei saavuta. Kuna ehitistes kasutatavale automaatikale mingeid erilisi piiranguid ei ole, siis kasutatakse igasuguseid lahendusi. Mõnele piisab sellest, kui saab laualambi
teha kaugjuhitavaks. Teised teevad tööstuskontrolleri baasil lahendusi, kuna tehnika on tuttav. Büroohoonete ja uute elamute puhul on tihti kõige mõistlikum KNX-standardi seadmete kasutamine. Enamik huvilisi soovib saada ka võimalust seadistada oma maja telefoni kaudu. See on paljude lahenduste puhul võimalik, kuid mitte eluliselt vajalik. Tark maja on siiski iseseisvalt võimeline hakkama saama.
kodu – ehitus ja renoveerimine || 19
postimees, 31. märts 2017
Millist põrandat eelistada? • Lastetoapõrand ei tohi olla külm. Seepärast tasub lastetoas eelistada naturaalseid, sooje ja tihedaid (et tolm ei koguneks vuugivahedesse ja pragudesse) põrandakatteid. • Magamistoapõrand peaks olema mõnus ja soe. Madratsis ja voodipesus tekkiva tolmu pärast on mõistlik magamistoas eelistada silepõrandat. Kui on kindel soov astuda voodist otse pehmele vaibale, tasub osta väiksem lahtine vaip, mille saab väljas korralikult puhtaks kloppida. • Köögipõrand peab olema vastupidav niiskusele ja olmekeemiale ning olema lihtsalt hooldatav. Kõige paremini vastavad nendele nõudmistele vinüülkatted. Kivipõranda eelistajal tasub mõelda sellele, et kivi on külm – seega eeldab see kindlasti põrandakütte olemasolu. • Kabinetti, kus üldjuhul on palju seadmeid ja elektroonikat, tuleb valida mõni antistaatiliste omadustega põrandakate.
Puitpõranda eeliseks jääb alati naturaalsus ja soojus, ehkki imiteerivaid materjale arendatakse hoogsalt ning nii mõnigi suudab puidule tugevat foto: SILLE ANNUK / POSTIMEES konkurentsi pakkuda.
KIRJU VALIK. Põrandakatete valik on üpris kirju – kuhu ja mida tasub valida? Arvesse tuleks eelkõige võtta seda, mille jaoks ruumi kasutatakse, kas peres on lapsi ja lemmikloomi ning kui raske või kerge on põrandat paigaldada ja hooldada.
Igale põrandale oma kate Ketlin Rauk kaasautor
põrand Puitparkett sobib ka põrandaküttega Puitparkett ehk laudparkett on naturaalne ja soe materjal, mis tekitab ruumis hubase ja sooja tunde. Puitparkett koosneb kolmest kihist: pindmine väärispuidu kiht, keskmine männilamellidest kiht ja alumine kuusevineerist kiht. Tavaliselt on puitparketi pind juba tehases eelnevalt kas lakitud või õlitatud. Espak Grupi spetsialistid soovitavad aga pinda regulaarselt õli või lakiga hooldada, et tulemus püsiks kaunis aastaid. Puitparketid erinevad üksteisest peamiselt paksuse poolest – mida paksem on väärispuidust pealispind, seda enam kordi on võimalik seda töödelda, kas lihvida, õlitada või lakkida. Tavaliselt on puitparketi paksus 13–15 mm. Puitparketi eeliseks on naturaalsus ja materjali soojus ning õigel hooldamisel suhteliselt suure koormuse taluvus. Põrandakatte puudusteks on, et tegemist on pehme materjaliga, mistõttu on parketi pinda kerge vigastada. Kahjustatud pind määrdub ja kogub mustust kergemini. Puitparketti on küllaltki kerge parandada, kuna välja saab vahetada laua või üksikuid lippe
isegi põranda keskelt. Puitparkett on tundlik niiskuse suhtes hoolimata sellest, et on varasemalt õli või lakiga hooldatud. Seega ei sobi materjal niisketesse ruumidesse ja pindadele, mis saavad tihti märjaks, nagu näiteks esikusse. Kui on aga soov paigaldada puitpõranda alla põrandaküte, siis tasub ehituspoest spetsiaalselt selleks tarbeks toodetud parketti küsida. Kvaliteetne puitpõrand on palju kallim kui näiteks laminaat või vaipkate. Puitparketi ruutmeetri hinnad sõltuvalt puidust algavad keskmiselt paarikümnest eurost.
Laminaatparkett kardab niiskust Laminaatparkett on soodne valik, mida võib leida samuti väga erineva tekstuuri, mustri ja tooni ning hinnaga. Laminaatparketti tuleks valida selle omaduste järgi, arvestades ühelt poolt kasutusklassi, niiskuskindlust, lauapaksust ja viimistlust, teiselt poolt ruumi koormust, kuhu see paigaldatakse. Laminaatparketti on kerge paigaldada, kuna liimitava parketi on asendanud klick-süsteem ja seega on põrand ka kohe pärast paigaldamist kasutuseks valmis. Kui tegemist on kvaliteetse materjaliga, siis kestab laminaatparketist põrand kaua. Selle põrandakatte puuduseks peetakse asjaolu, et see tundub jalge all kõva ja külm. Viimast saab parandada põrandakütte paigaldamisega parketi alla. Laminaatparkett on tundlik niiskuse suhtes, seega ei soovitata seda kasutada esiku või
köögi põranda kattena. Suureks puuduseks on ka, et kui laminaat on saanud kahjustada, ei ole see taastatav ning välja peab vahetama kogu põranda. Laminaatparketi ruutmeetri hinnad algavad viiest– kuuest eurost, jäädes keskmiselt kümne euro piiresse, kuid võivad ulatuda ka mitmekümneni, sõltudes tugevusklassist.
Keraamiline plaat peab kaua vastu Ka keraamilisi plaate on saadaval väga laias valikus – erinevate mustrite, tekstuuride ja värvikombinatsioonidega, nii matte kui ka läikiva pinnaga.
Keraamilise plaadi suurteks eelisteks on väga hea kulumiskindlus, lihtne hooldatavus ning niiskuskindlus, seega kestab niisugune põrand väga kaua. Keraamilise põranda puuduseks on see, et selline põrand on külm ja eeldab põrandakütte paigaldamist. Plaaditud põrand on kõva, mistõttu on pikalt sellel seismine jalgadele koormav ja õrnemate esemete maha kukku-
• Vannituppa on kõige parem valida keraamiline plaat või vinüülkate. Keraamiline plaat on vastupidav, suure värvivalikuga ja harjumuspärane. Samas on see kõva, võib muutuda märjaks saades libedaks ning selle vuugivahesid võib olla raske puhastada. Samuti tuleb tagada korralik hüdroisolatsioon. Vinüülkatted tagavad veetiheda põranda ning on lihtsalt vormitavad ka ülespööretena seinale ning äravoolukohtadesse. Allikas: Floorin AS
misel jääb põrand küll terveks, kuid esemed ise võivad puruneda. Keerukaks võib osutuda vuukide hooldus – heledad vuugid kipuvad sagedasel pesemisel määrduma. Selleks, et tulemus oleks meeldiv, tuleb põrand oskuslikult paigaldada, arvestades nii korralikku aluspinda kui ka kvaliteetset vuuki. Keraamilise plaadiga kaetud põranda väljavahetamine on küllaltki kulukas ja keeruline. Plaatide enda hinnaklass algab küll kolmestneljast eurost, ent võib plaatide suurusest, omadustest ja disainist lähtuvalt ulatuda isegi mitmesaja euroni ruutmeetri kohta.
PVC pakub vaheldust
Keraamiliste plaatide hinnad võivad suurusest, omadustest ja disainist lähtuvalt ulatuda kuni mitmesaja euroni ruutmeetri kohta.
• Esikupõrand peab kannatama suurimat koormust – liiva, vett, pori, lund jne. Võimalusel tasub eelistada mustreid, mis aitavad mustust peita. Sissekäigu juures tuleb kindlasti kasutada puhastusala, mis aitab kinni pidada kuni 90% sissekantavast mustusest.
PVC on kulumiskindel ja lihtsasti hooldatav materjal, mis on muutnud taas populaarseks põrandakatte valikuks. PVC materjali on saadaval paljudes erinevates värvitoonides ja mustrites, samuti puidu või kivi imitatsioonidega. PVC eeliseks on materjali niiskus- ja kriimustuskindlus. Seepärast sobib see materjal hästi ruumidesse, kus puitvõi laminaatparkett on välistatud, samas aga soovitakse siiski mõnusat, sooja ja hubasust tekitavat materjali. PVC eeldab väga siledat ja sirget aluspinda. Seda kunstmaterjali kasutatakse enamasti käidavamates kohtades nagu esik või köök. PVC puuduseks on, et ta on kunstlik ja tehislik materjal. Selle materjali hinnaklass võib alata viiest–kuuest eurost ning ulatuda mitmekümne euroni ruutmeetri kohta.
20 || kodu – ehitus ja renoveerimine / reklaam
postimees, 31. märts 2017
postimees, 31. märts 2017
kodu – ehitus ja renoveerimine / reklaam || 21
22 || kodu – ehitus ja renoveerimine / reklaam
postimees, 31. märts 2017
postimees, 31. märts 2017
kodu – ehitus ja renoveerimine / reklaam || 23
24 || kodu – ehitus ja renoveerimine / reklaam
postimees, 31. märts 2017