NR 1 • SEPTEMBER 2017
IN S PIR AT SI O O NI
JA
RUUMI
A JA K IRI
Toimetajalt
Sisukord
4
TAGURPIDI MAJA ÕIGE NURGA ALL
10
ELMET TREIERI LENNUKAS RAY
12
VASTAB WARM NORTHI DISAINER AAP PIHO
R
uumid jagame meeldivateks või mittemeeldivateks enam-vähem esimesest sil-
18
SISEARHITEKT SOOVITAB – KUI ON KODUS KÕRGED LAED
mapilgust. Kuid mis on see müstiline impulss, see tunne, mis mõnel ruumil on ja teisel pole? Kodu ei loo asjad või viimane mood, vaid mõtteviis – stiil on vaba, ajatu, intro- ja ekstravertne korraga. Ühte sõna korrates ei kirjuta luuletust, ühte nooti mängides ei loo muusikat. Interjööri ei kujunda ühe detailiga, vaid mängides taju, moe, funktsiooni ja ilmega, tihti kannatlikkuse piiri peal kõõludes. Roosa uks? Nalja teete või? Must-valge kodu?
24
Ei ilmaski! Kuid oot ... proovime ikka
INTERJÖÖRIKOKTEIL VANALINNA DISAINIDŽUNGLIS
seda üleelusuurust linnupuuri. Üks on neis ruumiprojektides ühine – see on
32
inimene, muutlik faktor, kes vahel tahab, et kõik jääks nii, nagu on alati olnud. Aga õnneks saab sagedamini võitu uudishimu ja katsetamisjulgus. Pealegi on alati võimalus seinad uuesti üle värvida. Elen Luht
Toimetaja: Elen Luht, tel 524 7046, e-post: elen.luht@gmail.com Projektijuht: Birgit Tapner, tel 5669 7371, e-post: birgit.tapner@eestimeedia.ee Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@eestimeedia.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra Kujundus: Tiit Sermann Trükk: AS Kroonpress Väljaandja: AS Eesti Meedia
30 KASSISÕPRADE VALGE KODU
JULGED JOONED MUSTA JA VALGEGA
4 || KODU
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017
Tagurpidiloogika töötuba Elen Luht
Fotod Kristjan Teedema
Kas tagurpidimajas hakkab mõte tagurpidi käima või keerab mõte õigesse suunda sealt lahkudes?
E
esti Rahva Muuseum Tartus on saanud endale pöörase naabri, kellest möödudes aeglustavad pea kõik autod oma sõitu ning jalutajad jäävad kartmatult uudistama. Sest selleks see mõeldud ongi. Tagurpidimaja võitis linna korraldatud ideekonkursi, mida selle ERMi naabermaatükiga peale võiks hakata. Arhitekt Indrek Taukari sõnul on tegu meelelahutusobjektiga, mis näitab tänapäeva mõnusat kodu- ja pereelu äraspidistest vaatenurkadest. Koos sisearhitekt Elina Freimuthiga otsustati majja kolida noor pere – ema-isa koos väikeste lastega, oma tuba on ka vanaemal. Tegemist ongi vanaema majaga, mille pere on oma jõududega renoveerinud, endale mugavaks ehtinud ja koduseks kujundanud.
tundmisrõõmu, kuid oleks samas maitsekas. Kui lapsele anda pliiats kätte, siis teeb ta viilkatusega maja. Viilkatusega maja tagurpidi asendis on ka kõige ilmekam, seetõttu jättis arhitekt Indrek Taukar modernsed jooned mõneks teiseks korraks ja keskendus meelelahutusele. Arhitektuur on kohaspetsiifiline, interjöör peab lähtuma eksterjöörist, aga kuna keegi ei tea, kust see maja kohale on lennanud, siis pole selles Elina Freimuthi sõnul ühtegi vastuolu väljas ega sees. «Kui panna see maja oma loogilisse keskkonda, siis ei tohiks kellelgi olla kahtlust, et kõik selle juures on tasakaalus,» on sisearhitekt saavutatud efektis kindel.
Paberilt kukkunud
Paberil tuleb asjad läbi mõelda. Kui midagi juhuse hooleks jätta, siis see maksab valusalt kätte. Arhitekt INDREK TAUKAR
Kui tavaliselt algab kodukujundus arhitektuursest vormist, siis tagurpidi maja pidi olema kodude kodu, majade maja, mis kõnetaks võimalikult laia auditooriumi, et oleks ära-
Tagurpidimaja idee sai alguse Austria sarnasest projektist.
KODU || 5
SEPTEMBER 2017 • KODUSTIIL
See maja on loodud selleks, et inimesed saaksid elamuse. Enamik inimesi hakkabki sisse astudes lihtsalt naerma. Tagurpidi ja natuke nihkes olemine mõjub! Arhitekt INDREK TAUKAR
Tagurpidimaju on veel ka USAs, kus pea peale on keeratud Valge Maja, Niagara joal, Poolas ning Siberis, kus tagurpidi seisab suisa terve küla.
6 || KODU
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017
Liimipüstol, klammerdaja, niit ja nõel olid sisustamisel põhitöövahendid. Volte aitas tekstiilidel õigetesse kohtadesse sättida ka fotokaamera, et tekid ja rätikud lae all tõetruud välja näeksid.
KODU || 7
SEPTEMBER 2017 • KODUSTIIL
Stereotüüpse maja ebaharilik olemus
Et maja mõjuks loomulikult, tuli sisearhitektil välja mõelda äraspidine valgustuslahendus – kokkuvõttes sai see kodu endale mõne laelambi kõrvale terve hulga seinalampe.
Asi läheb keeruliseks siis, kui ideed on vaja valmis ehitada. Juba näiteks räästasõlmede lahenduse väljamõtlemine oli arhitektile paras peavalu, kuid sellise iseloomuliku osata ei saa ju maja ehitada. Kui tavamajas hoiab räästas vihmavee eemal, siis selles majas jookseb kogu vesi räästa alla kokku, kust see on vaja kuidagi ära juhtida. Maja toetub viiele punktile, all on täisvundament, mis annab näiliselt viilul seisvale majale piisava vastukaalu. Viiluosa ise on tegelikult teraskarkass, mis hoiab kogu hoonet püsti. «See maja on nagu kolme jalaga taburet, lihtsalt tal on natuke rohkem jalgu all,» võrdles arhitekt kelmikat maja vigurliku konstruktsiooniga. Kuna peale selle, et maja on tagurpidi, on ta ka veidi viltu, viib see majja astudes kiirelt tasakaalu paigast. Nii et esimene külaskäik võib mööduda merehaigena seinte ja lagede vastu komistades. Sisearhitekti sõnul harjub selle tundega mõne korraga. «Edasi oli kõik korras, ainult et õhtuti olid jalad haiged, ilmselt ikka tuleb siin enda teadmata tasakaalu hoida,» rääkis Elina.
8 || KODU
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017
Majja pidi algselt kujunema meeldiv kodune segadus, kuid seda oli sisearhitekti sõnul keeruline tekitada. Muidu oleks teostus ülemäära keeruliseks läinud. Niisiis lepiti kokku, et maja on külaliste tuleku jaoks ära koristatud.
Elu sees
Kui muidu hindame tühja valget seina, siis siin see ei toimi. Kui vaibadki siit ära võtta, siis on kohe liiga lage. Väga oluline õppetund on märgata, kuidas täita asjatut tühja ruumi vajaliku ja meeldivaga. Sisearhitekt ELINA FREIMUTH
Õhtuid, hommikuid ja päevi on peale ehitusmeeste siin kõvasti veetnud ka Elina ja Indrek ise. «Kuidas ma seletan ehitusmeestele, mismoodi tuleb pleed diivani kõrvale korvi sisse voltida? Tagurpidi ka veel,» muigas sisearhitekt põhjuse üle, miks tuli seda kodu kujundades palju rohkem kohapeal viibida kui oma teisi projekte tehes. «See on stereotüüpne maja selles mõttes, et siin ei ole midagi üle võlli. Siin pole midagi sellist, mida üks tavaline inimene ei saa endale lubada,» kirjeldas Elina lihtsate asjadega saavutatud omanäolist tulemust. Stereotüüpsest projektist eristab seda aga detailirohkus. Kui Elina teistes kodudes võtab ühel hetkel töö üle omanik, kes paneb ise oma raamatud riiulisse ja pipratoosi lauale, siis selles kodus tegi selle töö ära Elina ise. Praegu kestab Tartus soolaleivaperiood, kuid keegi ei välista, et maja hakkab ajas muutuma. Võimalik, et jõuludel tuuakse tuppa kuusk või et lapsed lõpetavad lasteaia ja lähevad kooli.
SEPTEMBER 2017 • KODUSTIIL
Uute asjade kõrval on selles kodus ka palju taaskasutust, sest üheski kodus ei ole kõik asjad uued. Sisearhitekti perest on pärit näiteks vanaema tugitooli peal olev kudum ja lastetoa vaip.
KODU || 9
Kõige keerulisem oli välja mõelda, kuidas paika sättida voodipesud, rätikud, kardinad ja üldse tekstiilide loomulik olek tagurpidi. Sisearhitekt ELINA FREIMUTH
10 || EESTI DISAIN
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017
Tool peab olema niisugune, et inimene juba peale vaadates usaldab end sinna istuma ning tunneb, et on seal kaitstud. Disainer ELMET TREIER
Vineeri lehviv pääsemine Ilona Martin Tootja foto
Kõik teed tunduvad viivat looduse radadele – raikala «tiivalehvitusest» inspiratsiooni saanud tooli Ray võiks nimetada mosaiikparketi Snakeskin poolvennaks. Aga me ei nimeta. Kuigi alusmaterjal on mõlemal sama.
R
ay toolis kohtusid visiooniga tellija, joonega disainer ning materjalid, mis igatsesid endale kasutust. Elmet Treieri pehmelt nurgeline disainikäekiri on üle lennanud juba nii nagidest, valgustitest, laudadest kui ka parketist. Viimati aga sattusid tema võrrandisse Tarmeko vineeri kõrgsageduspresside kõrvale kerkinud materjalilõpuhunnikud ning tuttava kohvikupidaja soov leida baarileti äärde taskukohase hinnaga kutsuvat, silmapaistvat ja samal ajal turvalist istet. Tooli seljatugi, mis paistab madal, toetab tegelikult hästi selga. Disaini mõttes ei ole sinna midagi lisada ega ka ära võtta. Peened metalljalad annavad parasjagu toetust, ent ei hakka istme vineeriga konkureerima. Elmet Treieri sõnul sai iste lõpuks selline, mis mõjub oma köögileti äärde sobivas suuruses mugava pesana.
www.mööblimaja.ee
Külastage meid kodust lahkumata- tutvu meie uue e-poega www.mooblimaja.ee
12 || 9 KÜSIMUST
Lustlikult tasakaalus
Aap Piho Elen Luht
Fotod Sander Ilvest
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017
«Mulle meeldib oma töös pürgida selle poole, et minu kavandatud tooted liiga palju jalgu või silma ei jääks. Ühe elukondliku toote kasutamine võiks olla niipalju mugav ja nauditav, et seda tingimata ei märkagi – parem on keskenduda sellele, milleks üks toode loodud on,» ütleb Warm Northi asutaja ja disainer AAP PIHO.
14 || 9 KÜSIMUST
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017
Algusaastatel huvitasid Aap Piho enam detailid ja täpsed, tasakaalukad proportsioonid, nüüd soovib ta mööblit kavandades rohkem lustida, luua väljendusrikkamaid konstruktsioone ja näidata autori käekirja.
neritöö tehnilisem pool. Mööblidisaineril aga õnneks on küllalt palju loomingulist vabadust, eeldusel, et ergonoomika ja kasutusmugavus on põhjalikult läbi töötatud. Ma kindlasti töötan mingisugust terviklikkust eesmärgina silmas pidades. Kõik peab saama paika lõpuks ikka minu kui autori jaoks. Ja see on kindlasti ka kõige raskem külg töö juures – ma olen halastamatult nõudlik enda suhtes. Katsu ühe sellisega siis tööd teha!
S
ageli askeetlikuks peetud põhjamaises kultuuri- ja disainiruumis on Aap Piho arvates aga alati olemas teatud kirg, lustlikkus ja mängulisus, seetõttu on ka tema disainitud mööbel tagasihoidlikult julge. Samamoodi kui brändinimi põhjamaiselt soe.
Parafraseerides üht mõtet, et disain on tagurpidi pusle, mis valmib üleliigset eemaldades, siis mitmest pusletükist koosneb sinu disainipusle? Iga toote saamislugu on unikaalne ja erinev. See on pikk ja kompleksne protsess, kus tuleb läbi töötada suur hulk aspekte. See on disai-
Mille järgi tead, et uus asi on valmis, enam ei ole vaja selles midagi muuta, lisada, ära võtta? Pean üheks tähtsamaks disaineri tööriistaks eeskätt kogemust ja intuitsiooni. Seda ei saa õppida ega väga täpselt sõnadesse panna. See on miski, mis koguneb su ümber aeglaselt aastatega – seal on palju kogemust, maailmavaadet, väärtusi, akadeemilisi tõdesid, aga ka ego, uudishimu ja mängulusti. Natukene ka professionaalset väsimust – muidu võiks ju igavesti kõike lihvida –, küllastumust, kohusetunnet ja kannatamatust. Sellest lihtsalt saab aru, kui töö on saanud valmis. Hea töö
9 KÜSIMUST || 15
SEPTEMBER 2017 • KODUSTIIL
puhul ei tohiks ka mitme aasta pärast tekkida mõtet, et äkki oleks võinud seda muuta. Kui teed tööd, siis sellel hetkel tuleb endast anda kõik. Pärast ei ole mõtet enam midagi kahetseda. Kas ma täna teeksin midagi teisiti kui kaheksa aastat tagasi? Muidugi – aga ka tollal sündinud tööd on kallid. Need on tolle aja nägu ja tehtud sama hoole ja kirega kui uued ideed, mida ühel päeval alles teostama hakkan.
kab vaikselt paika loksuma. Aga võib juhtuda, et ei teki ka. Tuleb meelde, et ka kolleegide ja sõpradega on mõnikord laua taga veeretatud huumoriga pooleks mõtet, et kas poleks lihtsam olla näiteks aus ja hea trollijuht? Võib-olla siis pääseksime meie alateadvuse energiamahukatest konstruktsioonidest ja meelisklevatest ajukurdudest pealuus? Oli meil vaja sinna kunstiakadeemiasse minna? Täielik hullumaja.
Oled kirjeldanud, et mööblidisainerina äraelamiseks on vaja töötada kogu aeg. Kumba on selles töös rohkem – magusat või valusat? Minu kogemus ütleb küll, et kui tahad kuhugi jõuda – ja ma ei pea siinkohal silmas mingit kuulsust või karjääriedu –, siis tuleb ikka väga palju tööd teha. Just selleks, et ise oleksin enam-vähem rahul tulemusega. Mina tunnen, et tulemused hakkavad sageli sündima siis, kui olen täiesti tühi ja läbi, aga pingutan seejärel natukene veel. Ma pean silmas mõne idee läbitöötamist või lausa terviklikku tootearendusprotsessi. Tajun seda sellise edasiviiva stressina, natukene nagu tegeleks spordiga – pulss on natukene kõrgem, mõttetegevus fokusseeritud, keskkonnast välja lülitunud ... Siis lõpuks võib tekkida tunne, et kõik hak-
Kui palju lubad oma töös juhusel rolli mängida? Ma arvan, et juhustel võib olla töös päris suur roll. Kindlasti ühe disainitöö esimestes etap-
Katsun oma tooteid kavandada nii, et need sobituksid kokku ka väga erinevate teiste esemetega meie elamistes ja et kasutajad tunneksid nendest rõõmu, sõltumata oma maitseeelistustest, rahvusest, soost või muudest sättumustest. Warm Northi disainer AAP PIHO
pides, kus informatsiooni ja inspiratsiooni kogumine on intuitiivsem, töö tervikuna palju loomingulisem ning vabam. Hiljem läheb näiteks tootearendusprotsess oluliselt süstemaatilisemaks ja tuleb rakendada rohkem ka akadeemilisi, tehnilisi teadmisi, erialast kogemust. Sisekujundajad kordavad tihti mõtet, et nad ei kujunda ruumi, vaid loovad inimesele kodu. Mis võiks olla disaineri sarnane korduslause? Ma vist ei saagi neid tõdesid ühte lausesse kammitsasse seada. Mulle meeldib oma töös pürgida selle poole, et minu kavandatud tooted liiga palju jalgu või silma ei jääks. Aga ka siin on rõhuasetused toote tüübiti, funktsiooniti ja iseloomuti natukene varieeruvad. Ühe elukondliku toote kasutamine võiks olla niipalju mugav ja nauditav, et seda tingimata ei märkagi – parem on keskenduda sellele, milleks üks toode loodud on. Üldistades väidaksin, et pigem väärtustan tasakaalu ja mingis mõttes mugavust – ka keskkondades, interjöörides. Aga üha rohkem tõden, et meie sageli askeetlikuks peetavast põhjamaisest kultuuriruumist ei ole kirg, lust ega mängulisus kunagi puudunud. Ma arvan, et ei maksa kõike üleliia elimineerida, tuleks jätta ka midagi loomulikku ja elulist. Peaks ruumi
16 || 9 KÜSIMUST
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017
kuidas õigest kohast kinni võtta ja tunda selle kõige juures mugavust – see on ikka haruldane kogemus. Kasutajat, tema omadusi, vajadusi, eripära ei tohi disainer ignoreerida. Ka kunstil on minu elus olnud alati väga suur roll, kasvõi juba seetõttu, et olen kunstnike peres kasvanud ja meil on alati olnud väga palju kunstnikest, loomeinimestest sõpru. Võib-olla algusaastatel huvitasid mind rohkem detailid, täpsed, tasakaalukad proportsioonid, aga tunnen, et soovin üha rohkem mööblit kavandades ka mõnevõrra lustida, luua väljendusrikkamaid konstruktsioone ja näidata enam autori käekirja. Ühes heas tootes on minu silmis loomingulisus ja praktilisus heas tasakaalus.
Eesti disain on eesti disainerite looming – just selline, nagu ta täna on.
olema lugudele ja tõlgendamistele. Kui rääkida tasakaalust keskkondades, siis seal peaks valitsema rahu, ent kuskil peaks toimuma ka kulminatsioon või leiduma midagi keskset, julgemat ja lõbusat. Näed, kui raske on seda ühte lausesse panna! Kas tunned huvi, missugusesse koju või ruumi sinu tehtud mööbel läheb ja mis temast edasi saab? Hinnangulises mõttes kindlasti mitte. Ma olen päriselt juba väga väikesest peast saati saanud hästi jutule nii solgiauto juhiga kui ka tuttavate arstidega. Ja ma olen teadlikult vältinud andmast inimestele ja nende valikutele hinnanguid. Ma ei ole küll usklik inimene, aga see on võib-olla minu religioon – näha välimuste, veendumuste, valikute taga eeskätt head inimest. Katsun ka tooteid kavandada nii, et need sobituksid kokku väga erinevate teiste esemetega meie elamistes ja et kasutajad tunneksid nendest rõõmu, sõl-
tumata oma maitse-eelistustest, rahvusest, soost või muudest sättumustest. Põnev on mõnikord oma tööd kohandada mõne interjööri või tellija soovile vastavaks – küllalt sageli tuleb ette, et mõnda mõõtu, materjali või viimistlust oleks parem muuta. Ja väga tore on saada teinekord kirju ja sõnumeid klientidelt, kes oma siirast rahulolu ja tänu mõne kiire fotoklõpsu näol väljendavad. Disain võib mõjuda ruumis kunstiinstallatsioonina. Kui palju mõtled oma loominguprotsessis kunstile, kui palju disainile, kui palju kasutusmugavusele? Kasutusmugavus on minu jaoks kindlasti miski, mille arvelt ma ei ole nõus järeleandmisi tegema. Minu silmis muutub üks toode totraks, kui see maksab lõivu ergonoomikale. See on natukene nagu ilus inimene, aga maru loll. Ja funktsionaalsus on sageli see kõige kaunim omadus toote juures. Näha mingit tarbeeset, mida mõistad esimesest silmapilgust, tead,
Kui palju järgid teadlikult oma käekirja: kas püüad tõmmata enda jooni või teha pigem vastupidi – midagi teisiti? Ma arvan, et käekiri saab alguse ikka meist enestest. See on viis, kuidas keegi individuaalselt millelegi läheneb. See tuleb minu jaoks sootuks teiselt tasandilt kui teadlik, sihikindel, motoorne tegevus. Mulle meenub küsimus: Mis on Eesti disain? Mõned ütlevad, et Eesti disaini tuleb veel otsida. Justkui hoidku Jumal, kui see leitakse! Küll siis hakkab alles minema! Mina leian, et Eesti disain on eesti disainerite looming – just selline, nagu ta täna on. Käekiri on loodetavasti teistele äratuntav, aga luban, et mina seda kuidagi teadlikult suunata või kujundada küll ei oska. Kes on su lemmiklaps? Kalliks teeb erinevad tööd see kindel aeg, mil need sai tehtud. Mida tol hetkel mõtlesin? Mis idee ühe või teise töö taga oli? Mis mind tol ajal paelus või huvitas? Aja jooksul meie hinnangud ja väärtused paratamatult natukene muutuvad – aga ka see möödunud periood, need tollased mõtted, mis võib-olla täna ei ole enam nii tähenduslikud, on kallid. Ja muidugi peakski lõppude lõpuks ju nii töötama, et mitme aasta pärast häbi ei oleks.
18 || OMA TUBA
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017
Moodne klassika
SISEARHITEKT SOOVITAB
Ilona Martin
Fotod Monika Nguyen, Destilat Architecture + Design
OMA TUBA, OMA LUBA, teame juba lapsepõlvest peale, siin võib hullata ja mängida, nii kuidas süda lustib. Kuid kas tõesti kehtib see ka sisekujunduse kohta? Kas näiteks vanasse majja sobib modernse ilmega korter?
V
anasse majja sobib alati modernne siselahendus,» julgustab sisearhitekt Ivi-Els Schneider, samas kui moodsasse minimalistlikku elamusse ei soovita ta mingil juhul valida ainult talumööblit või sädelevat antiiki. «Kuid mõne efektse ajaloolise eseme võib aktsendiks küll lisada.» Värvi- või stiilivalikust olulisemgi on aga vana korteri ruumilahendus. Tavaliselt on need tänapäeva mõistes täiesti ebasobivate ruumiprogrammidega, osas korterites puuduvad pesuruumid või korralik elektrisüsteem, tõenäoliselt esineb ka konstruktsioonivigu, näiteks on põrandas talad läbi, nii et mõtte
võiks kapitaalseks remondiks valmis seada. Ivi-Els Schneider hindab aga väga selliste vanade ja väärikate hoonete korteri-
Igas kodus peaks saama istuda ümber korraliku söögilaua, mitte baarileti ääres reas. Õhtusöögi ajal on mõnes peres ainuke võimalus üksteisele päriselt otsa vaadata ja omavahel suhelda. Sisearhitekt IVI-ELS SCHNEIDER
te kõrgeid lagesid. «Normaalne mõõt algab 2,60 meetrist. Vene ajal läks eluruumi kõrgus 2,50 meetri peale, mis tihti kahanes ehituse käigus veel madalamaks. Mõnes kohas on lae kõrgus 2,45. See on hirmvähe,» sõnab Schneider, et inimene vajab elamiseks õhku ja avarust. Tänapäeval peaks tähele panema, et üks mõõt on ehituslik kõrgus, teine aga see, mis lõpuks jääb. Näiteks tehakse üldjuhul ka korralikud ventilatsiooniprojektid, millega kaotatakse lae kõrgusest umbes 30 cm. Seega, kui on soov 2,60 või 2,70 meetri kõrgust lage saada, peaks ehituslik kõrgus olema kolm meetrit.
SEPTEMBER 2017 • KODUSTIIL
OMA TUBA || 19
Viinis asuva 19. sajandi lõpul ehitatud korteri kõrgeid lagesid ja modernset avarust rõhutab seinte ja mööbli jaoks valitud valge värv. Visuaalset hubasust toob ruumi detailideni renoveeritud lagi ning rippuvad tekstiilvalgustid ja pehmed diivanikatted.
20 || OMA TUBA
Siseuksed Kõrgete ruumide puhul võiks lasta siseuksed teha eritööna. Kolme meetri kõrguse lae kõrval võib 2,10meetrine standardmõõdus uks lihtsalt naljakas paista.
Trepp Mida kõrgem on korruste vahe, seda rohkem on trepi jaoks ruumi vaja. Mida madalam ruum, seda vähem astmeid. Seda peab juba
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017
projekteerides vaatama, kuhu trepp satub, kas see on eraldi trepikojas või asub elutoas.
Ruumiplaneering Vanades majades on tavaliselt ruumiproportsioonid teistsugused, kui tänapäeval ollakse harjunud. Seinte liigutamine on aga konstruktiivne probleem, mida uisapäisa lahendada ei saa. Kõige targem on selliseid küsimusi, kas ja kuidas vaheseinu muuta saab, enne inseneriga arutada.
22 || OMA TUBA
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017
Endine esikuala ehitati ümber sauna- ja pesuruumiks. Varem siin asunud garderoobile võeti ruumi juurde esiku kõrval asunud väikesest teenijatoast. Modernselt avarat ruumi saab vajadusel sulgeda maast laeni ulatuvate kardinatega.
Avatud köök Väikest kööki elutuppa avades peaks jälgima, missugused vaated tekivad, et ei tekiks olukorda, kus diivanilt otse kraanikaussi peab vaatama. Lisaks tuleks investeerida korralikku ventilatsiooni.
Valgustus Valgustusega saab ruumi väga palju mõjutada. Kui on soov madalast ruumist jätta visuaalselt kõrgemat muljet, siis tuleb valgustus suuna-
ta lakke. Kõrge ruumi puhul tuuakse, vastupidi, valgus allapoole. Võimalik on kasutada karniisivalgustust ja seda vastavalt soovitud
kujundusele kas üles, alla või horisontaalselt toa sisemusse suunata.
Akustika
Klaas, metall, kivi, kõrgläikega pinnad peegeldavad heli ja panevad ruumi kõmisema. Sisearhitekt IVI-ELS SCHNEIDER
Akustika võib olla probleem ka madalates ruumides. Tänapäevaste kivipõrandate, kõrgläikega mööbli ja värvitud seinte puhul peab akustiliselt muu materjalivalik üsna täpselt paigas olema. Appi tulevad kas spetsiaalsed akustilised materjalid, mis on hinnalt kallimad, või tekstiilid – vaibad, kardinad, pehme mööbel.
24 || INTERJÖÖR
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017
Disainidžungel Tallinna vanalinnas Elen Luht
Fotod Anne-Mai Pällo
Suve algul Vana-Posti tänavas avatud PARROT MINIBAR on näide sellest, milleni võib viia lennukas sihikindlus.
26 || INTERJÖÖR
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017
Peakokk Margo Paluoja ootas pool aastat Parroti avamist, isegi menüü oli juba ammu olemas. Kuid lõpuks valmis restorani kohale jõudes ja seinamaali nähes kägardas ta menüü kokku ja tegi täiesti uue – ruumi mõju oli lihtsalt nii suur.
K
ui muidu seostub vanalinnainterjöör paksude müüride ja massiivsete laetaladega, siis Parrotisse astudes siseneme justkui värvilisse linnadžunglisse. Algselt pidi sellest saama kokteilibaar, aga kogemata nende ruumide otsa komistades otsustasid omanikud ideed kasvatada ning lisaks salajasele kokteilibaarile on nüüd siin ka restoran. Visioon sellest, missugune kokteilibaar olema peaks, oli omanikel erinevate reiside jooksul puslena peas juba kokku pandud, kuid restoraniosa lisandudes kutsuti appi sisearhitektid Karm&Kristianson. «Kui olime esimest korda kõik koos maha istunud ja rääkinud, mis selle koha idee on ja mida siin teha võiks, siis tundsime Reedaga, kuidas see meid sütitas,» meenutab sisearhitekt Lilia Kristianson märksõnu, mille ümber projekt algusest peale keerlema hakkas: šikid 1920ndad, F. Scott Fitzgeraldi «The Great Gatsby», glamuur, samet, messing, tume salajane keeluaeg. Saladustest rääkides lisab sisearhitekt Reet Helisabeth Karm, et algselt oli omanikel otsustamata, kas koha nimeks saab Parrot või mida-
gi muud. «Aga meil hakkas nii palju mõtteid sellega seoses tulema, värviskeemid, sulgedega tapeedid, taimed. Mõtlesime ja lootsime, et sellest lihtsalt peab Parrot saama!» lisab Reet naerdes.
Igal saalil oma võlu Nagu igal projektil, tekkis siingi oma viivitusi ja komistusi, ehitusküsimusi. Tegemist on vanalinna majaga, kus seinad ei ühtinud lausa meetrites, meenutab
Vahel istume siin ja ise ka ei usu, et see kõik saigi päriselt valmis. Ma ei vahetaks mitte ühtegi asja siin välja. Parroti perenaine TEELE RAAM Roosa diivan sai alguse Teele Raami uitmõttest, sisearhitektid otsisid ja leidsid õige sameti ning nüüd ei kujuta keegi ruumi ilma selleta ettegi.
28 || INTERJÖÖR
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017
Lilia, ent huvitaval kombel ei tekkinud kordagi käegalöömise tunnet ega antud ühelegi ukseavale või aknalauale loobumisvõitu. Õnnestumise saladuseks võib pidada head koostööd omanike, arhitektide ja ehitajate vahel. Parroti perenaist Teele Raami nimetavad sisearhitektid pärast selle restorani valmistegemist naljaga diplomeeritud projektijuhiks, kes on võimeline ehitajate vägesid juhtima, ise diivanit tassima ja arheoloogi järjekindlusega internetti kaevudes imelisi sisustusleidusid tegema. Kuna tegemist on restoraniga, polnud see lihtsalt ruumikujundusülesanne, vaid lahendada oli vaja ka kogu köögipool, istumis-, liikumis- ja valgustusplaanid, et iga ruutmeeter oleks nutikalt kasutatud. Igal saalil on oma võlu ja väike eripära. «Nagunii meie ilm on suurema osa ajast hall ja sombune, sellepärast tõime siia midagi teistsugust, kui muidu restoranist võiks eeldada,» valgustab Teele särtsakate värvide ja üllatuslike detailide tagamaid.
Roosa ja roheline aeg Reisidelt ideede ja esemetena kaasa toodud maailmaglamuuri kõrval on interjööris oluline koht Eesti disainil ja Eesti kunstnikel. «Kui rääkisime disaineritele ja kunstnikele selle projekti ideest, siis kõik tulid kohe kaa-
Kõik restoranitoolid on tipptasemel taaskasutus, uued katted meisterdas sadulsepp kaunist sametist.
SEPTEMBER 2017 • KODUSTIIL
sa,» rõõmustavad Reet ja Lilia täitunud võimaluse üle. Koostöös Tõnis Vellamaga disainiti suure saali lühter Adele. Üleelusuuruses linnupuuri keerdtrepi kohale meisterdas metallikunstnik Kalle Pruuden. Seinamaali suure saali seinale käis üle kuu aja järjest maalimas Katrin Valgemäe. Sisearhitektide jooniste järgi valmisid Enima Mööblis nii köögilett, kapid kui ka tumeda puidu, valge marmori ja kuldse triibu kontrastil mängivad lauad. Eritellimusel valmis ka silmapaistev roosa sametist diivan. Sumedat ajaloost inspireeritud värvigammat ja eesti kunstnikutöid täiendab modernne maailmadisain, näiteks köögileti peegelseina ees seisavad Kartelli Master pukid, Flosi valgustid ripuvad söögilaudade kohal. Kõige selle kõrval kipub ununema, et tegelikult töötati väga ranges eelarves ja palju tuli teha kompromisse. Kuid just see on põhjus, miks sisearhitektid Teele projektijuhitööd niivõrd hindavad – tema oli see, kes vastu seina põrgates alati uued võimalused välja otsis. «Selle koha idee on võtta aeg maha, nautida head toitu, head jooki, head interjööri. See kuidagi puudutab inimesi ja mind on täiesti rabanud, et võõrad inimesed lahkudes kallistavad mind,» sõnab Teele liigutatult.
INTERJÖÖR || 29
Suures söögitoas on avatud köök, kus nii külalised kui ka kokad on melu sees.
30 || INTERJÖÖR
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017
Kassisõprade valge kodu Elen Luht
Fotod Francis Dzikowski
Valge, kuid värviline Brooklyni kodu on hea näide sellest, et ilus interjöör võib sobida ühtmoodi hästi nii kassile kui ka tema omanikule.
S
elle kodu lugu algab kui anekdoot: kunstnik, luuletaja ja kass otsisid endale uut kodu ... Edasine tõestab, et ilmselt tulevadki kõik anekdoodid päriselust, sest kodu nad endale leidsid ja kõigile sobivaks see ka kujundati. Ridaelamu Brooklynis sai BFDO arhitektibüroo abiga ühtaegu inim- ja ka kassisõbralik. Kõige olulisem oli omanike jaoks luua valge, värviline ja hubane kodu, kuhu mahuks nende suur raamatukollektsioon ja kunstiteosed ning jätkuks pinda ka kahe eraldi töökoha jaoks. Vähem tähtis polnud arhitektidele
Tervel esimesel korrusel on valge värvi sõbralikuks kaaslaseks vana korda tehtud männipõrand, originaalne trepikäsipuu ning uksenupud.
32 || INTERJÖÖR
antud ülesandes omanike kahe kassi heaolu – ka nende jaoks pidi leiduma kohti, kus avastusretkil ronida ja külaliste eest peitu pugeda. Avatud ja avaras esimese korruse elutoas katab ruumi ühte seina täispikkuses raamaturiiul, ainult et osa sellest toimib hoopis kasside ronimispuuna. Vähe sellest, et kassid kaldteed pidi lae alla saavad ronida, ulatub osa raamaturiiuli servi ettepoole, et lemmikutele teistmoodi põnevust pakkuda. Ruumi keskel seistes võib vaadata üles läbi kahe korruse katuseaknasse. See selgitab, kust see suur hulk valgust pärineb. Esimene korrus on jagatud neljaks, visuaalselt eraldab neid ruume vaid üks igasse suunda avatud sein. Kuigi ruum on avatud, mahutub siia nii elutuba, telekatuba, söögituba kui ka valge avar köök. Seina taha on aga peidetud panipaigad ning uks, mis viib keldrikorrusele. Poole teisest korrusest võtavad enda alla omanike töötoad koos mõnusa puhkeala ja
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017
Rõõmsad värvilaigud mööblil, vaibal ja välisuksel muudavad valge kodu hubaseks, kuid ei hakka valguse üle domineerima.
Riiulitel on peale raamatute ka osa omanike kunstikollektsioonist – käeskulptuurid ja Rubiku kuubiku pilvepiltidega seeria, rääkimata ohtratest maalidest.
Magamistoas jätkub kodu läbiv valge ja värviline stiil, ent siin leidub ka ainus sein, mille tooniks pole kriitvalge. NB! Otsi kassiluuki.
rõduga. Teise poole moodustab magamistuba koos hubase vannitoaga. Nii palju kui võimalik, kasutati kodu sisustamisel taaskasutusmaterjale. Paneeluksed, ukselingid ja männilauast põrand olid siin juba olemas, need tuli vaid puhastada ja uuesti viimistleda. Julge värviga toodi vana välisukse ja originaaltrepi detailid valgete seinte taustal veelgi rohkem esile. Nipp! Valge värv ei tähenda igavust või haiglainterjööri, kui segada materjale, mustreid ja tuua sisse õiges annuses aktsentvärvi.
Projekt: BFDO arhitektibüroo, www.barkerfreeman.com
34 || JULGED JOONED
Abstraktsioon musta ja valgega Ilona Martin
Fotod Maxime Brouillet
M
usta ja valge kombinatsioon on klassika, kuid mitte Kanada arhitekti Jean Verville’i nägemuses. Oma IN 2 projektis pakub ta uue lahenduse, kuidas kasutajakogemust ja ruumieksperimenti segamini lüües anda kahele moodsa kunsti, teatri, installatsioonide, digi- ja videovõimaluste armastajale kodu, mis on kõike muud kui traditsiooniline. Tihedasti põimunud arhitektuur ja sisearhitektuur moodustavad ühtse ja voolava ruumi, kus valgest saab must ja mustast valge. Veidruseni võimendatud graafiline keskkond on oma vastuolulisuses siiski tõsielumaailma pingeid maandav, vähemalt omanike jaoks. Projekt: Jean Verville, www.jeanverville.com
KODUSTIIL • SEPTEMBER 2017