Kodustiil nr 6

NR 6 • JUUNI 2018

IN S PIR AT SI O O NI

JA

RUUMI

A JA K IRI

Toimetajalt

Sisukord KORRALIK HOOLDUS ON TERRASSI PIKA ELU HUVIDES

4

P

ole vist eestlast, kes suve saabudes vähemalt ei unistaks sõidust maakoju või vanaema juurde ning mõnusatest pannkoogihommikutest terrassil keset looduse lopsakat rohelust.

Pärast pikka talve taas suvekoju jõudes tuleks üle vaadata, kas kõik on endiselt omal kohal. Kui näiteks katus vajab lappimist, siis võib kaaluda ka majale hoopis uue ilme andmist, sest näiteks rookatus võiks pakkuda hoopis huvitavama või põnevama lahenduse. Kui linnakodu kipub suviti üksinda jääma või ei satuta talvel jälle maale, siis kindlasti peab oma vara kaitsele erilist tähelepanu pöörama. Varem olid sel puhul kasutusel ainult signalisatsioon ja suitsuandur, kuid nüüd on pahalaste eemale hoidmiseks juba hoopis nutikamaid lahendusi. Ja kui ikka üldse maale ei kipu, kuid tahaks siiski linnamelust eemale, võib pilgu heita hoopis linnaäärsetele aladele, mida viimastel aastatel on jõudsalt arendatud ning mis on seega muutunud hubaseks ja koduseks.

SUVEKODU VALVESÜSTEEME SAAB JÄLGIDA NUTISEADMEST

8

12

ESIISADE KATUSED VÕIVAD KA SAJANDAT SÜNNIPÄEVA TÄHISTADA KÖÖGIMÖÖBLIT SAAB VÄRSKENDADA KA VÄHEHAAVAL

18

22 KUIVKÄIMLA SOBIB KA TÄNAPÄEVA KODUSSE

Johanna Vahuri

ROBOTMURUNIIDUKID – IGA KODUAIA TULEVIK! Toimetaja: Johanna Vahuri, tel 666 2268, e-post: johanna.vahuri@eestimeedia.ee Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova, tel 666 2253, e-post: jelena.bazanova@eestimeedia.ee Projektijuht: Diana Vodenejeva, tel 5300 6533 e-post: diana.vodenejeva@eestimeedia.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra Kujundus: Tiit Sermann Trükk: AS Kroonpress Väljaandja: AS Eesti Meedia

28

32

PÕLLUKÜLA ON NOORELE PERELE SUUREPÄRANE LAHENDUS

4

TERRASSID

KODUSTIIL • JUUNI 2018

Selleks, et terrass aastaid kestaks, vajab see iga-aastast korralikku puhastamist ja õlitamist.

Foto: Shutterstock

Korralik hooldus on terrassi pika elu huvides Anna-Liisa Mets

Selleks, et terrass kaua kestaks, tuleb seda regulaarselt hooldada: ideaalis kaks korda aastas, kuid läbi saab ka ühe väga põhjaliku hooldusega kevadsuvel.

K

ui sügisese hoolduse võib ka vahele jätta, siis kevadist terrassikorrastamist korralik majaomanik juba tegemata ei jäta. Puiduettevõtte Trendwood tegevjuht Janar Oru ütleb, et ka süvaimmutatud puidust valmistatud terrasside omanikel ei tasuks end eksitada illusiooniga, et säärane terrass hooldust ei vaja. «Immutatud terrassilaudadel ei ole UV-kaitset, seega tuleb lauad pärast paigaldamist kahe kuni nelja nädala jooksul

kindlasti terrassiõliga töödelda,» sõnab ta.

Hiljem tuleb terrassi jälgida: kui puidu pind on juba liiga kuiv, on õige aeg mõelda hooldusele.

Põrandate ja terrasside müügiga tegeleva Lincona Profipoe juhataja Niina Palu ütleb, et terrassi hooldamisega saab kodus igaüks kindlasti ise hakkama, Igakevadiselt tasuks puitterrassile teha hooldusõlitamine, õlikiht peaks olema võimalikult õhuke.

Foto: Lincona

6

TERRASSID

KODUSTIIL • JUUNI 2018

VÕI VALI HOOPIS PUITPLAST Tänapäeval saab lisaks klassikalisele puidule valmistada terrassi hoopis plastikust. Niina Palu sõnul on puitplastist terrassilaud suurepärane alternatiiv, sest selle hea välimuse säilitamiseks ei pea mingit vaeva nägema. «Puidu ja plasti kombinatsioon säilitab oma väljanägemise ja omadused aastateks, ei vaja hooldust, on veekindel ning talub muutuvaid ilmastikutingimusi. Lisaks võib seda julgesti pesta survepesuriga. Ühesõnaga – puitplastist terrass sobib hästi mugavust armastavale inimesele,» sõnab Palu.

■ Alusta

Veekogude äärde ja ilmastikutingimustele väga avatud kohtadesse sobib hästi hoopis hooldusvabam Foto: Lincona puitplast.

↑ Kevadise hoolduse ajal tuleb terrass esmalt puhtaks pühkida ja õrnalt pesta. Ära kasuta survepesurit! ← Tumedat tooni terrassi puhul tuleb arvestada, et see on ka päikesekiirgusele vastuvõtlikum ning suvel jala all tulisem. Kuid kahtlemata väga stiilne.

Fotod: Lincona

midagi keerulist seal pole. Kui korralik hooldus korra aastas tehtud, tasuks terrassi aeg-ajalt puhtaks pühkida või veega loputada. Kindlasti ei tohiks terrassile lehti kõdunema jätta. Oru lisab, et survepesuriga ei tohi terrassi pesta, sest see kahjustab puidu pinda. Korralikult hool-

datud terrass kestab Oru sõnul vähemalt 12, lehisest eksemplar isegi üle 15 aasta.

Kuidas hooldada?

Niina Palu jagab mõned näpunäited, kuidas terrassi kevadel õigesti hooldada, et see võimalikult kaua kestaks.

terrassi pesemisest. Vajadusel kasuta spetsiaalset pesuvahendit, mida pakuvad kõik hooldusõli tootjad. Ole ettevaatlik ja pese laudu õrnalt, ära kahjusta puidu pinda!

■ Sammalt saab eemaldada spetsiaalsete vahenditega. Pikalt hooldamata ja halliks muutunud terrassi saab heledamaks samuti selleks ettenähtud spetsiaalse puhastusainega.

■ Õhutemperatuur võiks hooldusõlitamise ajal jääda vahemikku 13–22 kraadi. Väldi otsest päikesepaistest (õli kuivab liiga kiiresti ja ei imendu) ja niisket või jahedat ilma (õli kuivamisaeg pikeneb). Õlitatava materjali niiskustase ei tohiks olla rohkem kui 18 protsenti.

■ Terrassi õlitamiseks on soovitav kasutada naturaalset või naturaalse ja sünteetilise karvaseguga pintsleid.

Kasutatava pintsli laius võiks olla terrassilauast umbes 10–15 millimeetrit laiem. Pintsli eelis rulli ees on see, et ta hõõrub õli puitu. Rull kannab aga õli lihtsalt puidu pinnale laiali.

■ Õli tuleb terrassile kanda õhuke kiht.

Liiga paks kiht jääb kleepuma ja hakkab hiljem maha kooruma. Ka tedretäppe meenutavad pigmendilaigud terrassilaudadel viitavad liiga paksule õlikihile.

■ Õlitamise käigus tuleks jälgida hoolikalt tootja juhendit. Oluline on üleliigne õli lapiga ära kuivatada. Pärast terrassi töötlemist peaks õlitatud pind kuivama ideaaloludes vähemalt 24 tundi.

■ Pigmendiga terrassiõlid (toonitud õlid) annavad puidule parema UV-kaitse kui naturaalset tooni ilma pigmendita õlid.

Seega tasuks eelistada pigem värvilist kui puiduvärvi terrassi, kaitse saab parem.

8

KATUSED

KODUSTIIL • JUUNI 2018

Laastukatused on traditsioonina Eestis kanda kinnitanud juba sajandeid.

Foto: Mihkel Maripuu

Esiisade katused võivad ka sajandat sünnipäeva tähistada

KATUSED

JUUNI 2018 • KODUSTIIL

Kristina Kostap

Kui varem lammutati korralikke roog- ja laastukatuseid, et neid eterniidi või muu parasjagu «moes oleva» materjaliga asendada, siis tänapäeval pöördutakse üha enam tagasi looduslike materjalide juurde, taastatakse vana ja ehedat.

R

oog- ja laastukatused on eestlastele peavarju ja ulualust pakkunud aastasadu.

Korralikult ehitatud roogja laastukatuste puhul ei teki ilmastiku- ega ka vee läbilaskvuse muret. Roogkatus on üks esimesi katusekattematerjale, mille inimkond kasutusele võttis. Kuna roog on ise energiasäästlik ja väärt soojustusmaterjal, võib selle alla pandav soojustuskiht olla minimaalne. Katus toimib loodusliku isolatsioonina ning tagab ruumis loomuliku õhuniiskuse.

Pillirookatuse all ei ole suvel palav ega talvel külm.

Roogkatuse keskmine eluiga on ligikaudu 60–80 aastat. Selle kestvust ja vastupidavust annab pikendada hooldustöödega, mida tasub ennekõike päevakorda tuua perioodil, mil on kõige vähem sademeid. Roog vajab paigaldamiseks nimelt kuiva, kuna märjast roost ehitatud katus ei ole enam piisavalt tugev ja vastupidav.

Traditsioonid kannavad ajas edasi Laastukatused on seevastu suhteliselt kerged ning omavad Puitkatused OÜ juhatuse liikme Janek Käärdi sõnul Eestis tugevaid traditsioone.

Laastud on olnud Eestis enam levinud puidust katusematerjaliks juba aastasadu. Nii võime tänapäevalgi avastada vananeva eterniitkatuse alt just laastu- ja pilpakatuseid. Katuselaastu toorainena on kasutusel erinevad puiduliigid, valiku esmaseks kriteeriumiks peaks olema oksavaba ja kergesti töödeldav puit.

Seetõttu eelistataksegi peamiselt haavapuitu, kuid levinud on ka kuusepuit, mis tegelikult on peenikeste teravate oksakohtadega. Vähem levinud on männipuidust laastud, kuna männil on suured oksakohad. Enamasti ehitatakse laastukatused kolmekordsena, mis on puidust katusematerjalide jaoks optimaalne.

Vähem levinud on männipuidust laastud, kuna männil on üldjuhul suured oksakohad.

Foto: Urmas Luik

Paksemad katused ei pruugi pärast tugevaid vihmasadusid ära kuivada ja võivad seetõttu mädanema hakata.

Laastukatuse kestvuseks 6-millimeetrise laastu puhul võiks olla 10 kuni 15 aas-

9

10

KATUSED

KODUSTIIL • JUUNI 2018

LAASTUKATUSE PLUSSID: • looduslähedus; • vaikne vihma ja tormi korral; • soojusisolatsiooni omav; • võimalik katta lihtsalt erineva kujuga pindasid; • keskkonnasõbralik ja iseehitajale jõukohane.

LAASTUKATUSE MIINUSED: • võrdlemisi kallis; • päästeameti kitsendused; • oht sattuda ebakvaliteetsele töötegijale, kui kodutöö vähene.

Roogkatus toimib loodusliku isolatsioonina.

Fotod: OÜ Roogkatus

Roogkatuse alla ei pea paigaldama kilet, samuti ei ole vaja sinna paigaldada nii palju soojustusmaterjali kui teistele katustele. Roogkatusele saab anda igasuguse kuju.

tat kihi kohta. Laastude vastupidavus oleneb katuse paiknemisest puude, ilmakaarte ja tuulte suhtes, aga ka katuse kallakust.

«Mõne viimase aasta jooksul olen näinud hulgaliselt eelmise n-ö buumi ajal tehtuid katuseid, mis juba läbi ja tegijad kadunud. Nende katuste puhul on tavaliselt suurimad vead, et laastud on õhukesed, lühikese toimega laastud ehk kergesti murduvad, materjal ning töökvaliteet kehv,» ütles Amain Ehitus OÜ juhatuse liige Ain Siska.

Katuse puhtuse tagamine Katused vajavad hoolt nagu iga teinegi ehitise osa. Käärdi sõnul on puitkatused tundlikud päikese UV-kiirgusele ning parem oleks, kui ka niiskus ei jääks sinna liiga pikaks pidama.

Hoolduse käigus on oluline üle vaadata kriitilisemad kohad ning veenduda, et igasugune orgaanika saaks katustelt

eemaldatud. Kuigi puitkatuseid on teinekord hea uue tõrvakihiga katta, soovitab Ain Siska usaldada katuse loomulikku vastupidavust. Tõrvamine on mehe sõnul kulukas ning selle otsene kasu vastupidavuse tagamisel otseselt tõestamata.

Roogkatustel saab aga ilmastiku käes kõige enam kahjustada katusehari, mida tasub iga 10–15 aasta tagant uuendada.

Parandustööd tuleks ette võtta perioodil, mil on kõige vähem sademeid, kuna roog eeldab paigaldamisel ennekõike kuiva ilma. Laialt levinud arusaam, justkui oleks roogkatus väga tuleohtlik, sajaprotsendiliselt paika ei pea. Kui majas juhtub aga kamin olema, mis paiskab sädemed otse korstnasse, siis võib korstna tippu paigaldada võrgust sädemepüüdja, et minimaliseerida kõik ohufaktorid. Samuti on olemas spetsiaalne immutusvahend katuse tulekindluse tagamiseks, ent ka see vajab iga viie aasta järel uuendamist.

ROOGKATUSE PLUSSID: • roogkatus on traditsiooniline ja looduslik; • katus on samaaegselt nii katusekattematerjal kui ka isolatsioonimaterjal, talvel on selle all soe, suvel aga meeldivalt jahe; • katusele saab anda igasuguse kuju, teha erineva kujuga katuseaknaid, samuti tavalisi katuseaknaid; • roogkatuse alla ei pea paigaldama kilet, samuti ei ole vaja sinna paigaldada nii palju soojustusmaterjali kui teistele katustele; • roogkatus on väga hea heliisolatsiooniga; • roog on kohalik ja taastuv materjal, igal aastal kasvab uus taim.

ROOGKATUSTE MIINUSED: • üks ruutmeeter roogkatust kaalub keskmiselt 40 kg; • katuse ruutmeetri hind sõltub töö keerukusest, katusel kasutatavast pilliroost ja lisatöödest; • võib olla tuleohtlik – vajab spetsiaalset immutusvahendit katuse tulekindluse tagamiseks, mis omakorda vajab iga viie aasta tagant uuendamist.

ALTERNATIIVE Laudkatused valmistatakse ajaloolise eeskuju põhjal ja paigaldatakse vertikaalselt kaaslaudisena.

Kimmkatused on laiemalt levinud Euroopas ja Ameerikas, kus neid tuntakse üldnimetaja shindle all. Katusesindlid saetakse okaspuupuidust.

Sindlikatused on valmistatud konkreetsete mõõtmete ja kujuga lauakestest, kus ühel küljel olevasse soonde kinnitub teise külje punn – nii jäävad sindlid katusele justkui täispunnlaudis ja moodustavad terviku.

Laastukatused on kõige lihtsamad ja ajalooliselt kõige vanemad katused, mis on üldjuhul valmistatud haavapuidust.

TURVALISUS

KODUSTIIL • JUUNI 2018 Foto: USS Security

12

Suvekodu valvesüsteeme saab jälgida nutiseadmest Kerti Kulper

Eramute kaitsmisel pole turvafirmalt teenuse ostmine enam midagi tavapäratut, aga veelgi enam tuntakse viimasel ajal huvi just suvilate kaitsmise vastu. Peamiseks põhjuseks on, et suvilate piirkonnas ollakse harvemini kohal. Talvisel perioodil võivad need piirkonnad lausa inimtühjad olla, kuidas siis oma valdustel silma peal hoida?

T

urvaettevõtte valveteenuseid kasutab umbes iga kümnes suvekodu omanik. Suuresti sõltub valveteenuse kasutamine inimese sissetulekust – nii maakodu kindlustust kui ka valveteenust kasutavad pigem keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed. Valveteenust peetakse kalliks, kuigi tegelikult leidub igale soovijale sobivas hinnaklassis turvalahendus.

USS Security pakub klientidele mitmeid erinevaid lahendusi. Kõige lihtsam moodus, kuidas oma vara kaitsta, on paigaldada suvilasse suitsu- või vingugaasivalve. Puuküttega majades on see äärmiselt oluline ja vajalik valvesüsteem. Suitsuja/või vingugaasiandurid saadavad signaa-

li otse sinu telefoni või täiendavalt ka USSi juhtimiskeskusele.

Suitsu- või vingugaasivalvest saab juba edasi minna ja lisada sobivaid komponente – liikumisandureid, magnetkontaktandureid ustele-akendele, võimalik on ka aed valve alla panna, kui klient seda soovib.

Maakodu saab tegelikult ära kaitsta väga mõistliku hinna ja väheste vahenditega.

G4S Eesti kõige lihtsam valvelahendus on G4S Väikevalve, mis sobib väikese valvevajadusega hoonetesse. See on lihtne lahendus, mis koosneb liikumisandurist ja soovi korral saab juurde liita suitsuanduri. Sobivaim turvalahendus sõltub suvekodu valvevajadusest ja vastavalt sellele pannakse

kokku kliendile vajalik turvaseadmete komplekt.

Nii USS Security kui G4S Eesti on valveseadmete jälgimise kliendile võimalikult mugavaks teinud – kõike saab juhtida nutiseadmest. Samas tuleb arvestada, et kui soovid näiteks videokaamera pilti nutiseadmest jälgida, peab maakodus olema interneti püsiühendus. USS Security müügidirektor Taivo Kutser rääkis, et kui suvila jääb talvel täitsa tühjaks, siis juhtmevabu seadmeid ei soovitata sinna panna, kuna tegemist on akuga seadmega ja aku läheb külmas kiiremini tühjaks. Juhtmetega seadmed eeldavad aga seda, et suvilas on ka talvisel perioodil elekter sees. Seega on kaks valikut: kas jätta elekter sisse, et val-

14

TURVALISUS vesüsteem saaks töötada, või sõita ise aegajalt suvilasse seadmete akusid vahetama.

Mõistlik oleks paigaldada suvilasse ka veebikaamera, mis võimaldab kiiresti tuvastada, kas häire põhjustas reaalne tuleoht ja ühtlasi anda turvafirmale märku, kas patrull peaks minema olukorda kontrollima. Vahel võib tulla valehäired, nii et iga häire peale pole tarvis patrullil kohale sõita.

Ka metsa sees asuv maakodu võiks olla valve all Kutseri sõnul on kliente, kes ei näe mõtet paigaldada suvekodusse valvesüsteemi, sest kui maakodu asub raskesti ligipääsetavas kohas, ei jõua patrull niikuinii õigel ajal kohale. Tegelikult tasuks valvesüsteemi paigaldamisele kindlasti mõelda, kuna selle puudumisel võivad vargad terve päeva suvilas askeldada ja lõpuks maja täiesti tühjaks teha.

Samuti ei tasu arvata, et suvekodu kindlustamine on parem lahendus kui turvasüsteemi paigaldamine. Ideaalne variant on, et kasutatakse mõlemat – suvila on valvesüsteemi all ja ka kindlustatud –, sest üks aitab ennetada ja teine hiljem kahjusid katta.

Ka G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja kinnitab, et kiirvargusi maamajadesse üldiselt ei tehta. Valveta maakodus

KODUSTIIL • JUUNI 2018

saavad vargad segamatult tegutseda tunde ja isegi päevi. Halvemal juhul on lahti võetud ja ära viidud näiteks terve saun. Selles vaates aitab isegi pool tundi pärast häiresignaali saamist kohale jõudnud turvafirma patrull olulise kahju ära hoida või lähiümbrusest võimalikud kahtlusalused kinni pidada. Kindlasti tasub turvaettevõttega lepingut sõlmides uurida, kus lähimad patrullid baseeruvad. Iga turvaettevõte igal pool Eestis patrullautosid ei oma ja seetõttu pole alati ka võimalik sündmuskohale sõita, kui tuleb sissetungihäire.

Valvelahendus hoolitseb selle eest, et info jõuaks kiirelt turvaettevõtte juhtimiskeskusesse. Sealhulgas annab ka tulekahjust varakult märku, tänu millele on turvatöötajad suutnud nii mõnedki talumajad suuremast põlengust päästa. Näiteks eelmisel aastal sai G4Si juhtimiskeskus tulekahjuhäire Tartumaal Rannu vallas asuvast talumajast. Häire edastas maja valvesüsteemiga ühendatud suitsuandur. Olukorda kontrollima sõitnud turvatöötaja avastas majast põlengu ja kustutas selle tulekustutiga. Tulehäire edastanud valvesüsteem ja turvatöötaja kiire sekkumine päästis hoone maha põlemisest. Majaomanik oli ise sama päeva hommikul välismaale sõitnud ja sai juhtunust teada G4Silt.

Suvekodu aitavad kaitsta liikumisanduritega valgustid ja valvekaamerad. Foto: G4S Eesti

JUUNI 2018 • KODUSTIIL

TURVALISUS Ära unusta turvalisuse põhitõdesid!

Oluline asi, mida silmas pidada, on see, et kui valvesüsteem on olemas, siis tuleb seda ka kasutada. Kui sul on kahekordne maja ja magad ise teisel korrusel, siis pane alumine korrus valve alla. Kui lähed suvilast poodi, metsa või randa, pane süsteem valve alla, siis on sellest ka reaalselt kasu.

Kui alles alustad maakodu ehitamist, siis tasub turvalahendusele mõelda juba ehituse alguses, et planeerida vajalikud ühendused ja panna valve alla ka veel ehitamisjärgus hoone. Varaste üks peamisi sihtmärke on ehitusmaterjalid ja tööriistad, sest neid on hiljem lihtne realiseerida – edasi müüa või ise kasutada.

Mitu meedet on varga vastu paremad kui üks ja olenemata sellest, kas turvaettevõtte teenuseid kasutatakse või mitte, ei tohi kunagi olulisi turvalisuse põhitõdesid unustada.

1. Uksed-aknad olgu korralikud ja lukustatud.

2. Hoia suvekodu hoov liigsetest asjadest puhas. Iga vähegi väärtuslik ja silmatorkav asi tõmbab tähelepanu. Talveperioodiks vii väärtuslikumad asjad linna.

3. Ära jäta hoovi esemeid, mida vargad saavad tööriistadena kasutada. Näiteks hõlbustab sissemurdmist kännu sisse unus-

15

16

TURVALISUS

KODUSTIIL • JUUNI 2018

Kaamerapildi nutiseadmest jälgimiseks peab maakodus olema ka internetiühendus.

Foto: shutterstock

tatud kirves või euroalused, millele ronides on lihtsam aknast sisse ronida.

4. Maakodul olgu aed ümber ja hoov valgustatud. Aed takistab kärmelt varastatud kraamiga metsa põgenemist ja hoovivalgustus segab vargaid rahulikult toimetamast.

5. Tunne oma naabreid ja hoia nendega häid suhteid. Nad ei valva sinu vara 24/7, aga mida rohkem on kogukonnas tähelepanelikke inimesi, seda turvalisem on kõigil.

Vargast enam kadetakse tuld Eelmisel aastal G4S Eesti tellitud turvalisusuuringust selgus, et kui vastajatel paluti nimetada kaks peamist hirmu seoses maamajade või suvilatega, siis suurimaks hirmuks nimetati peamiselt tulekahju (73% vastajatest) ja teise hirmuna vargust (67% vastajatest).

Pea pooled vastajatest olid omanud isiklikku kokkupuudet või kuulnud maamaja piirkonnas toimunud vargusest või sissemurdmisest. Iga viies vastaja ütles, et tema maamajja või suvilasse on sisse murtud, midagi varastatud või seal vandaalitsetud. Iga kolmas vastaja tunnistas, et seda on juhtunud tema maakodu või suvila piirkonnas.

Suvekodu peaks olema nii valve all kui ka kindlustatud.

Suvila või maamaja kaitseks kasutatakse kõige enam naabrivalvet (59%) ja suitsuandurit (58%). Kuigi suitsuandur on kohustuslik igas kodus, ka suvekodus, selgus uuringust, et viimastes neid sageli ei kasutata. Küll aga rõhutasid vastajad sellise lahenduse vajalikkust, kus suitsuandur oleks valvesüsteemiga ühendatud. Sageli ei teata, et ka kõige lihtsamatel valvesüsteemidel on tavaliselt suitsuandur, mis tulekahju korral edastab signaali turvaettevõtte juhtimiskeskusesse.

Kõige enam on sissemurdmisega kok-

Foto: G4S Eesti

ku puutunud Kirde-Eestis suvilat või maamaja omavad inimesed. Neist 32% tunnistas, et tema suvekoju on sisse murtud ja 53% ütles, et piirkonnas, kus tema suvekodu asub, on esinenud sissemurdmisi. Need, kel on isiklik kogemus sissemurdmisega või kes on kuulnud suvekodu piirkonnas vargustest, kasutavad ka suurema tõenäosusega turvateenust ja viivad väärtuslikumad asjad maakohast ära.

Uuringus osales 300 Eesti elanikku vanuses 15–74, kellel on lisaks põhielukohale suvila või maamaja.

18

KÖÖK

KODUSTIIL • JUUNI 2018

Köögimööblit saab värsk Anna-Liisa Mets Fotod: Shutterstock

Kui köögimööbel ilmutab väsimuse märke, muudab see pererahva murelikuks – mööbli kapitaalne väljavahetamine on ju kallis. Õnneks saab läheneda ka teistmoodi.

K

öögimööbel, kui see on kvaliteetsest ettevõttest tellitud või ise korralikult valmistatud, kestab kaua. Margus Valge eritellimusmööblit valmistavast ettevõttest Wesse ütleb, et kvaliteetsetest ja vastupidavatest materjalidest tehtud köök kestab 15–20 aastat kindlasti, tõenäoliselt kauemgi. «Kvaliteetsete materjalide all peame silmas täispuidust ja kivist pindasid, võrdselt olulised on ka kvaliteetne tehnika ja furnituurid, sest koduses köögis kasutame neid igapäevaselt,» ütleb Valge.

Hannes Kail samuti eritellimusmööblit valmistavast firmast a:ruut ütleb, et köögi eluiga oleneb väga palju sellest, kuidas inimene selle eest hoolitseb: kui hästi, kes-

Järeleandmisi ei tohiks teha kõige rohkem koormust saavate pindade või detailide osas.

Margus Valge

tab mööbel kümme aastat vähemalt, kui kehvasti, siis paar aastat. «Olen näinud ka väga kvaliteetseid kööke, mille klient ise on paari aastaga ära rikkunud,» räägib ta.

Kui mööbel on hästi tehtud, saab Valge sõnul tõenäoliselt esimeseks probleemiks hoopis moraalne väsimine: ka eestlased säästavad tänasel päeval pigem pisut kauem ja vahetavad siis välja terve köögi, kui et teevad värskendusremonti. Seda põhjusel, et vana köök on hakanud lihtsalt väsitama nii funktsionaalses kui visuaalses mõttes.

Kohe vahetama ei pea Sellegipoolest ei pea esimeste väsimuse märkide ilmnedes kohe kogu kööki välja lõhkuma ja kõike uuesti tegema. Väga suu-

KÖÖK

JUUNI 2018 • KODUSTIIL

kendada ka vähehaaval ↖ Et köök kaua kestaks, tasuks kaaluda selle valmistamist täispuidust – väljaminek on küll suur, aga mööbli eluiga tänu sellele ka oluliselt pikem. ↑ Meie põhjamaises kliimas pole valgust köögis kunagi liiga palju, seega tasub sellesse investeerida, et ruum korralikult valgustatud oleks.

re tõenäosusega väsib Valge sõnul esmalt köögi töötasapind ning selle väljavahetamine annab köögile küllalt vähese vaevaga väga värske ilme. Alati ei pea isegi tööpinda välja vahetama. «Täispuidust tasapinda saab värskendada näiteks lihvimise ja uuesti viimistlemise teel,» sõnab ta.

Teiseks väga soodsaks ja lihtsaks nipiks on käepidemete väljavahetamine – tundub väike asi, aga muudab palju. Kui on aga indu ja oskusi suuremalt ette võtta, siis tasub kaaluda kapiuste ülevärvimist.

Kui seda ise teha ei oska, saab kvaliteetsed uksed kappidel eest kruvida ja värvimisse viia. a:ruudul on Kaili sõnul hetkel tegemises näiteks viis kööki, mille puhul klient soovib lihtsalt ülevärvimist.

Aga kui kapiuksed ja sahtlite esipaneelid on korralikult kulunud, pole ka see veel põhjus mööbli väljavahetamiseks: kui kappide-sahtlite karkassid on korralikud, siis saab vanale mööblile tellida lihtsalt uued esipaneelid. «Siinkohal on võimalused

väga laialdased nii materjalide kui ka erinevate ukseprofiilide osas,» sõnab Valge.

Kail lisab, et vahetada saab ka väsinud siine või lisada sahtleid.

Igalt poolt säästa ei tasu Kuigi kindlasti tahaks kõike saada võimalikult soodsalt, on köögimööbli juures punkte, kus ei tasu kokku hoida. «Järeleandmisi ei tohiks teha kõige rohkem koormust saavate pindade või detailide osas – eelkõige töötasapind ning furnituurid, sealhulgas uste hinged ja sahtlite siinid. Kindlasti peaks tähelepanu pöörama vastupidavale viimistlusele, mis tekitab mustust ja niiskust hülgava kaitsekihi,» sõnab Valge.

Ka paigaldus on selline asi, mida tasuks tellida – oskaja inimene teeb töö palju paremini ja püsivamalt ära kui kodune asjaarmastaja, kelle kogemustepagas on tagasihoidlik.

Kaili sõnul ei tasuks kindlasti kokku hoida furnituurilt. «Täpsemalt öeldes siis

Palju annab vanale köögile juurde ka lihtsalt uute kapinuppude paigaldamine – see muudab üldmuljet üllatavalt palju.

19

20

KÖÖK

KODUSTIIL • JUUNI 2018

TÄISPUIT VÕI MÖÖBLIPLAAT?

Väga lihtne lahendus köögi värskendamiseks on kapiuste ülevärvimine. Miks mitte teha seda eriti julgelt.

On igivana küsimus, kas eelistada köögi valmistamisel ja värskendamisel täispuitu või mööbliplaati. Hannes Kail ütleb, et tema hinnangul on tegu maitseküsimusega. «Mõlemad toimivad ja täidavad oma eesmärki,» tõdeb ta ja lisab, et valmis mööbliplaadil on see eelis, et see ei «mängi» pärast paigaldust nii palju.

«Täispuit elab natuke ikka oma elu edasi seoses õhuniiskuse muutumisega,» täpsustab ta.

Margus Valge on aga veendunud puidupooldaja. «Täispuit on omadustelt mööbliplaadist parem: vastupidavam, esteetilisem, niiskuskindlam, pikema elueaga ja vananeb väärikamalt,» loetleb ta. Sellele on vastukaaluks üks miinus: puit on märgatavalt kulukam. Ühekordne suurem väljaminek tasub Valge sõnul end ära, arvestades, et köögimööbel on investeering aastakümneteks.

Korralik kappide alune valgustus teeb pimedal ajal köögis kokkamise oluliselt mõnusamaks.

Hannes Kail

Köök on koht, kus keskmine Eesti pere palju aega veedab. Seega võiks tegu olla hubaselt ja hästi sisustatud ruumiga.

sahtlisiinid, uksehinged, ülakappide tõstemehhanismid ja muu selline. Kui ikka sahtel ja kapiuks käivad hästi, on lust köögis toimetada,» ütleb ta.

Pimedal põhjamaal elades on Kaili hinnangul valgustus köögis äärmiselt oluline. «Korralik kappide alune valgustus teeb pimedal ajal köögis kokkamise palju mõnusamaks,» soovitab ta.

Kui tahta kusagilt kulusid koomale tõmmata, võib seda Valge sõnul teha karkassi arvelt – see peab olema tugev ja vastupidav, kuna selle ülesandeks on mööblit koos hoida, aga visuaalne pool pole selle puhul tähtis, sest karkass on kapis peidus.

Väsima kippuvas köögis saab vajadusel vahetada välja ka furnituuri, näiteks sahtlisiinid.

KUIVKÄIMLAD

KODUSTIIL • JUUNI 2018

Kuivkäimla sobib ka tänapäeva kodusse Eva-Lotta Kivi

Kuiv- ja välikäimlad on paljude Eesti kodude jaoks jäänud minevikku. Tegelikult sobiksid uue põlvkonna lahendused, mis on haisuvabad ja väljanägemiselt kaasaegsed, pea igasse kodusse.

Foto: Kekkilä OY

22

24

KUIVKÄIMLAD

V

eel vähem kui sada aastat tagasi ei olnud paljudes Eesti majapidamistes kuivkäimlat, vesiklosetist rääkimata. Tänapäeval ei kujuta paljud oma elu WC-potita, kuhu saab vee peale tõmmata, ilmselt ettegi. Tegelikult on aga just kuivkäimla teadliku inimese valik – sellega saab hoida kokku suurtes kogustes hinnalist joogivett ja «toota» aiamaa tarbeks toitainerikast mulda.

Perekond Pihlak kolis eelmisel suvel Tallinnast Lõuna-Eestisse. Vanas talumajas puudus vesi, eemaletõukav kemmerg oli õue peal. Pereisa sõnul võetigi üsna varsti ette just uue välikäimla ehitus.

«Pisikese maja klopsisime kokku elumaja fassaadiehitusest järele jäänud laudadest, mille me Rootsi punaseks värvisime. Niiöelda potiks valisime ühe komposteeriva mudeli,» meenutas mees.

Eesti puiduettevõte Loretta Mööbel OÜ tegevjuhi Mati Kuklase sõnul teevad nemad välikäimlaid nii viilkatuse kui ka klassikalise tahapoole kaldu lamekatusega. Inimesed, kes ostavad käimla suvilasse, eelistavad enamasti soodsamat varianti puidust potiga. «Puidust poti puhul on käimla varustatud tagaseinas asuva luugiga ja plastist kogumiskonteineriga ehk ehituspoodides müüdava lihtsa segukastiga. See on kõige odavam variant,» selgitas Kuklase.

Tihedama kasutusega kohta tellitakse Kuklase sõnul neilt aga mõne Biolani kaubamärgi oma ehk niinimetatud komposteeriv kuivkäimla. Biolan mudelitega varustatud käimlad komposteerivad mehe sõnul nii tahkeid väljaheiteid kui majapidamisest pärit biojäätmeid.

KODUSTIIL • JUUNI 2018

Välikäimla saab värvida ükskõik millist värvi.

Kuivkäimla on teadliku inimese valik – sellega saab hoida kokku suurtes kogustes hinnalist joogivett ja «toota» aiamaa tarbeks toitainerikast mulda.

Biolani komposteeriv mudel, mis komposteerivad nii tahkeid väljaheiteid kui majapidamisest pärit biojäätmeid.

Foto: Loretta Mööbel OÜ

Foto: erakogu

Bauhofi turundusspetsialisti Liisi Seppa sõnul on neil kuivkäimlate valik ja hinnaklass väga mitmekesine. «Lihtsam, ämbriga kuivkäimla on mõeldud pigem lühiajaliseks kasutamiseks. See ei vaja eraldi paigaldamist ja vajadusel saab selle lausa automatkale kaasa võtta.»

Tänapäevased statsionaarsed kuivkäimlad on Seppa hinnangul pea lõhnatud: «Oluline on ventilatsioon, parema õhutuse aitavad tagada ka spetsiaalsed ventilaatorid.»

Ka Kuklase sõnul on tänapäevased käimlad just tänu õhukorstnale ja uriini eraldamisele pea lõhnavabad. «Kui peaks mingi ebameeldiv hais tekkima, võib potti saputada süsinikurikast orgaanilist materjali, et see lõhna lukustaks ja lagunemisprotsessi kiirendaks. Selle töö teevad hästi ära näiteks saepuru või turvas,» soovitas Kuklase.

Seppa sõnul tuleks iga kasutuskorra järel katta jäätmed umbes kahe detsiliitri turbaga. Vett ei tohiks kuivkäimlas kasutada. «Vees on lagunemisprotsessid aeglased ning kogu selle aja jooksul eritub tugevat haisu,» selgitas Bauhofi turundusspetsialist.

Selleks, et ventilatsioon toimiks, peab kuivkäimlaid tootva Kekkilä OY Baltikumi müügijuhi Laila Vatteri sõnul õhutustoru olema õigesti paigaldatud. «Kui torus on liiga pikad (üle 50 cm) horisontaalsed vii-

26

KUIVKÄIMLAD

KODUSTIIL • JUUNI 2018

gud või see ei ulatu meetri võrra ehitise katuseharja kõrgusest ülespoole, siis tekivad probleemid.» Vatteri sõnul võib haisu tekitada ka liiga väikese koguse käimlaturba kasutamine.

Vatter lisas, et moodsa kuivkäimla võib paigaldada kuhu tahes, kasvõi otse põrandale. Sobiva kuivkäimla valimisel arvestage esmajärjekorras selle kasutajate hulga ja asukohaga. «Meilt leiab nii põrandale paigaldatava toote nii-öelda traditsioonilisse kemmergusse kui ka muudesse siseruumidesse.» Mingit põhjalikku eeltööd – maasse aukude kaevamist, aukude betoneerimist ega muid kapitaalseid lisatöid tänapäevane kuivkäimla Vatteri sõnul ei vaja. «Vaja on põrandapinda, kuhu pott asetada, õhutustoru ja vedeliku äravoolutoru auku. Juurde on võimalik muretseda ka igasugust lisavarustust, näiteks aiakomposteri, kus jäätmeid hiljem kompostida ja mullaks teha,» tõi Vatter näite.

Moodsa kuivkäimla võib paigaldada kuhu tahes, kasvõi põrandale.

Foto: Loretta Mööbel OÜ

Kuivkäimla juurde on mõistlik tekitada ka kätepesu võimalus.

Foto: erakogu

Kui käimlat kasutab üks perekond, piisab 200-liitrise kompostmahuti puhul kord aastas tühjendamisest.

Foto: Loretta Mööbel OÜ

Viilkatusega kuivkäimla. Foto: Loretta Mööbel OÜ

Kui käimlat kasutab üks perekond, siis 200-liitrise kompostimahuti puhul piisab Kuklase sõnul tühjendamisest üks kord aastas. Parim aeg tühjendamiseks on Vatteri sõnul varakevad või kevad.

«Järelkompostimise jaoks tuleks varuda vähemalt üks aasta,» õpetas Vatter .

Uue põlvkonna kuivkäimlad on Vatteri hinnangul väljanägemiselt stiilsed ja nüüdisaegsed ning võivad sobida igasse interjööri. Vatteri sõnul tasub kuivkäimla planeerimisel mõelda ka pealtnä-

ha väikestele, kuid mõjuvatele detailidele. «Kemmergu valged siseseinad muudavad selle näiteks avaramaks, väike aken annab lisavalgust. Tasub mõelda valgusallikale pimedate õhtute tarbeks ja miks mitte ka meeleolu loovale suvisele lillekimbule,» loetles Vatter.

Ka perekond Pihlak pööras tähelepanu väikestele sisustuselementidele. «Naine õmbles akna ette valged pitskardinad ja pani maha kaltsuvaiba. Lõpptulemus on täitsa kena,» kommenteeris pereisa.

28

TEHNIKA

KODUSTIIL • JUUNI 2018

Robotmuruniidukid – iga koduaia tulevik!

Tuule Põldsaar

Fotod: Husqvarna ja Saemeister

Keskmine eestlane on harjunud oma koduaias nägema pigem vikatit kui muruniidukist robotit, kes kogu töö eest ära teeb. Kas käsitsi muru niitmine aga ongi jäänud minevikku ja kas tõesti on ulmelised robotid mõistlikum valik kui klassikalised muruniidukid?

I

kka ja jälle kostuvad kõrvu jutud, kuidas kellegi naabri aias robotmuruniiduk öö läbi müriseb ja pealegi veel muru ebaühtlaselt ja kaootiliselt lõikab. Asjatundjate sõnul on tegemist vaid kuulujuttudega ja tegelikult on robotmuruniidukid tõeliselt mugavad ja vaiksed vahendid, mis iga aiaga koduomaniku elu tunduvalt lihtsamaks teevad.

siis robotniiduk niidab pidevalt ja hoiab muru tasapinna kogu aeg ühtlasena,» selgitas Kristjohann.

Saemeister juhatuse liikme Liina Liivati sõnul on robotniidukite positiivseks omaduseks veel nende lihtsus.

«Näiteks iMow niidukitel on mudeleid, mida saab kasutada ka mobiilirakenduste kaudu,» rääkis Liivat. Spetsialisti sõnul on robotniidukite pluss veel multsniitmine – see tagab muru väetamise, mille tulemuseks on ideaalne muru.

Miks eelistada tavalisele niidukile robotit?

Husqvarna robotniidukite müügikonsultant Geitrud Kristjohanni sõnul on robotniidukite suurimad plussid ajavõit ja mugavus – masin võtab muru niitmise ja hooldamise enda kanda ja aiaomanik ei pea põhimõtteliselt ise midagi tegema.

«Kui tavaniidukit kasutades peab laskma murul enne lõikamist pikaks kasvada,

Vaatamata kuulujuttudele on robotniidukid vaiksed ja efektiivsed.

30

TEHNIKA Kuna robotniidukid toimivad elektri peal, on asjatundjate sõnul ülalpidamiskulud väiksemad kui tavaniidukitel.

«Samuti on akuga töötav niiduk nii keskkonnale kui ka tervisele tunduvalt kasulikum,» rääkis Kristjohann. Erinevalt tavaniidukitest tõrjuvad spetsialistide sõnul robotniidukid veel sammalt ja on lisaks efektiivseks mutitõrjeks.

Robotniiduk saab hakkama iga aiaga Kristjohanni sõnul saavad paremad niidukid hakkama iga aiaga – ka keerulistega, kus on sopistused, peenrad ja ebatasane pind. «Husqvarna niidukid tulevad toime isegi kuni 45-protsendilistel kallakutel,» lisas ta. «Robotmuruniiduk sobib igasse aeda. Näiteks meie pakume mudeleid alates 800–5000 ruutmeetri niitmiseks.»

Liivati sõnul robotniidukitel tõsiseid ohte ei ole. Kui midagi jääb teele ette või robot põrkab millegi vastu, jääb niiduki tera automaatselt seisma ja muudab suunda. Samuti pole spetsialistide sõnul robotniidukid piisavalt kiired, et need kedagi ootamatult rammima hakkaksid.

«Kui näiteks peaks juhtuma, et robot sõidab varba peale, ei saa keegi viga.

Selliste asjadega on arvestatud ja see-

KODUSTIIL • JUUNI 2018

Lisaks muruniitmisele, tõrjuvad robotid ka sammalt ja hoiavad eemal mutid.

TEHNIKA

JUUNI 2018 • KODUSTIIL

tõttu ei ulatu robotitel terad päris servani välja,» selgitas Kristjohann. Lisaks on asjatundja sõnul mõnel mudelil ultrahelisensor, mis näeb juba distantsilt takistuse ära ja seejärel roboti suunda muudab.

Kuidas robot teab, kust niita?

Enamik robotniidukeid töötab kaablisüsteemil. Nimelt paigaldatakse paari sentimeetri sügavusele maa sisse piirdekaabel, mis piiritleb ala, mida soovitakse niita. Sellisel viisil saab alast välja arvestada kõik peenrad, põõsad ja muud alad, kuhu ei soovita, et niiduk sõidaks.

Liivati sõnul võib aga sellise kaablisüsteemi puhul juhtuda, et tekib probleeme näiteks koeraaiaga. «Robot peab mõtlema uue sageduse ja suure tõenäosusega ei hakka koerapiire tööle,» tõdes ta. «Samas kui peaks juhtuma, et kahes kõrvutiolevas aias on samasugune robotniiduki piirdesüsetem, siis sellisel juhul probleeme ei teki,» lisas Liivat. «iMowi masinatel on erinevad signaalid, mis annavad eelise, et ükski teine robot neid ei segaks.»

tuleb teada, mitu ruutmeetrit on niidetavat ala.

Seejärel peaks vaatama, kas tegemist on keeruka aiaga: kui hoovis on palju käike ja mügarikke, on võib-olla vaja luua erinevad niidualad ja ka väiksemas aias oleks vaja natuke võimsamat masinat.

Olulised on ka kallakud – suurem masin saab hakkama võimsamatel kallakutel, laugetel pindadel saavad hakkama ka pisemad.

Viimasena tuleks otsustada lisavidinate soov. Kas on vajadus spetsiaalseteks GPS süsteemideks, anduriteks või näiteks LED tuledeks.

Odavad muruniidukid rikuvad muru Olenevalt mudelitest, jäävad robotmuruniidukite hinnad umbes 1000–4000 euro ringi. «Muidugi võib leida näiteks kuskilt internetist ka soodsamaid variante, aga sellisel juhul ei pea need nii kaua vastu, neil pole garantiid ega kindlustust,» selgitas Kristjohann. Üks põhilisi asju spetsialisti sõnul ka see, et odavamad niidukid võivad jätta murule rattajälgi.

Valikul tuleb silmas pidada oma vajadusi

Kuidas robotniidukit hooldada?

Esimeseks robotniiduki valimise kriteerium on Kristjohanni sõnul aia pindala –

Robotmuruniiduki puhul pole lihtsaks tehtud mitte vaid selle igapäevane kasu-

Absolute

V7 Absolute

ööbliotsik • Pehme m lne otsik • Universaa kivija ti e • Park tsik o a d n ra põ Lisaotsikute ses ärtu komplekt vä kaasa 69.- tasuta

Absolute Soodushind

439.-

Robotniiduki hooldust tuleb teha kord aastas.

tamine, vaid ka selle hooldus. Selle asemel, et õlisid ja osasid ise vahetama hakata, tuleb see viia lihtsalt hooldusesse, kus kõik töö eest ära tehakse. Seal peaks ta käima vähemalt korra aastas.

Koos terade vahetamise, tarkvara uuendamise ja kõige muu vajalikuga, saab hoolduse tehtud alates 45 eurost. «Ülejäänud kuludeks on siis elekter, mida kulub maksimaalselt 20 kWh kuus,» selgitas Kristjohann, «Olenevalt kasutamisest, tuleb vahel välja vahetada ka aku, tavaliselt kujuneb selleks ajaks umbes viis aastat,» lisas spetsialist.

31

32

UUSARENDUSED

KODUSTIIL • JUUNI 2018

Linnalähedane uusarendus on ideaalne koht laste kasvatamiseks.

Foto: Shutterstock

Põlluküla on noorele perele suurepärane lahendus Anna-Liisa Mets

Eesti suuremate linnade lähiümbrusesse kujunevad juba mõnda aega omalaadsed eeslinnad – vaiksed ja rahulikud uusarendused. Eesti kinnisvaraturul on neil oma vankumatu koht.

L

innast välja kolimise peale hakatakse sageli mõtlema siis, kui perre sünnivad lapsed. Kui noortel lastetutel inimestel on mugav elada elu tuiksoonel, siis laste lisandumisel hakatakse otsima elukohta, kus oleks mugav ja turvaline, kus poleks keeruline loodusesse jõuda ja oleks mänguväljakuid, kus lastega aega veeta.

Kõigile nendele soovidele vastavadki suurepäraselt suuremate linnade lähiümbrusesse ehitatud uued elamud, rahvasuus põhjendamatult põlastavalt põlluküladeks kutsutud linnalähedased elurajoonid.

Kinnisvaraportaali KV.EE juht Tarvo Teslon lisab, et kuigi kesklinna korterid on alati olnud ühed otsitumad, on ka nende hinnatase oluliselt kõrgem, mis-

tõttu paljudele jäävad sealsed elamispinnad lihtsalt kättesaamatuks. Järgmise variandina võetaksegi kaalumisele uusarendused linnapiiril ja linna lähiümbruses. See pole sugugi kehv variant ega mingi eriline järeleandmine. «Eestis toimub pigem linnastumine, mis tähendab, et täna äärelinna soetatud krunt, maja või ridaelamuboks on kümne aasta pärast juba linnastunud keskkonnas.

Kolimist täitsa maapiirkonda täna ei näe, pigem on need harvad juhud kui trend,» sõnab Teslon.

Tänase päevani kohtab suhtumist, et linnalähedaste arenduste näol on tegemist rahateenimiseks ehitatud põlluküladega, kus kvaliteeti pole ollagi, aga see on ülekohtune hinnang, mis jäänud püsima

buumiajast, mil sääraseid projekte siinseal tõesti ette tuli.

Tesloni kinnitusel on linnalähedastel arendustel algusest peale olnud ostjate seas väga hea maine ning aastatega on see üha paranenud: kohalikud omavalitsused rajavad nende lähedusse uusi koole ja lasteaedu, koolibussid pakuvad lastele transporti ja autoga linna tööle käimine ei ole probleem – vahemaad pole suured.

«Mõnes kohas on ka ühistransport kaasa arenenud,» ütleb ta.

Niisiis polegi imestada, et pere, kellele linnasisene kinnisvara jääb kättesaamatuks, valib linnalähedase uusarenduse: linnast kaugemale, päris maale kolides muutub pere logistika sageli juba nii keeruliseks ja aeganõudvaks, et see samm ei

34

UUSARENDUSED tasu lihtsalt ära. Kaasnevad kulutused oleksid ebamõistlikult suured.

Muidugi pole kõik vaid roosiline.

Teslon ütleb, et kui hakata endale linnalähedasse uusarendusse kodu ostma, tuleb kindlasti säilitada kriitiline meel. Soodsast hinnast ei tasuks vaimustusse sattuda: vaid selle põhjal ostuotsust langetada ei tohi. «Enne kodu soetamist tasub vaadata, kas arenduses on

KODUSTIIL • JUUNI 2018

kõnniteed, tänavavalgustused paigas.

Millised kokkulepped on arendajal kohaliku omavalitsusega, kas on olemas lasteaed ja kool?» loetleb Teslon punkte, millele kindlasti tähelepanu tuleks pöörata.

Ka transpordiküsimust ei saa unustada: kui tuleb linna tööle käia, siis on vaja läbi mõelda, kuidas see korraldatakse ning milline on sellega kaasnev ajakulu – kas teel esineb pidevaid ummikuid?

Kuid kui kõik punktid klapivad, on linnalähedane arendus eelkõige lastega peredele ideaalne elukeskkond, sest säilivad kõik linna lähedusega kaasnevad mugavused, näiteks vaba aja veetmise võimalused. Samas on tegu turvalise keskkonnaga lastele, mis tähendab, et erinevalt linnasüdamest võib järeltulijad muretult õue mängima saata. Ja see on tänapäeval juba päris suur luksus.

Mida meile suuremate linnade läheduses tänase seisuga õigupoolest pakutakse?

Käokella elurajoon

Kiili Päikesekodud

Hansamaja

Lumina kodud

Peetri aleviku piiril paiknev Käokella elurajoon asub lühikese autosõidu kaugusel Ülemiste keskusest ja Tallinna kesklinnast. Hea ühistranspordiühendus linna südamega, kesklinna pääseb veerand tunniga. Kaasaegse arhitektuuriga ridaelamud asuvad vaikses piirkonnas keset loodust. Tegemist on väga turvalise elukeskkonnaga ning kvaliteetselt ehitatud elamutega.

Pirita jõe lähistel 14 kilomeetri kaugusel Tallinna kesklinnast on Lagedi alevik, kuhu hiljuti kerkis Hansamaja-nimeline uusarendus. Kesklinna jõuab autoga umbes veerand tunniga. Elroni elektrirongiga pääseb Balti jaama 17 minutiga. Lähiümbruses on olemas kõik eluks vajalik, nii poed, kool, lasteaed, noortekeskus, ujula kui kultuurikeskus. Majade tagumisel küljel on laste mänguväljak. Leidub nii terrasside kui rõdudega kortereid.

Kiili vallas asuva arenduse nimi pole õhust võetud: kortermajade katustel asuvad päikesepaneelid tagavad, et energiakulu on madal ja majade ökoloogiline jalajälg väiksem. Noortele meelepärasest Kiili alevikust on ühendus nii auto kui ühistranspordiga eeskujulik. Viies kortermajas on palju neljatoalisi peresõbralikke ruumikaid kortereid.

Tartu linna serva Jaamamõisasse kerkib uusarendus, mis piirneb teiste uute korterelamute, lasteaia, kergliiklusteede ja rohealadega. Detailsed lahendused muudavad elamise mugavaks ja majandamise lihtsaks.

Hulk koole asub arendusest vaid jalutuskäigu kaugusel, samas on ka kauplused ja spordikompleksid. Kirsiks tordil vastutab arenduse sisearhitektuursete lahenduste eest mainekas arhitekt Aet Piel.

Ränilinna korterid

Elamurajoon asub ametlikult Tartu linna territooriumil, kuigi on sisuliselt linnast väljas.

Tegemist on logistiliselt väga mugava asukohaga, kus paikneb väljakujunenud taristu.

Korterelamute naabruses on bussipeatus, lasteaed ja kauplus. Tartu suurim kaubanduskeskus Lõunakeskus on jalutuskäigu kaugusel. Kortermajad kerkivad haljastatud piirkonda, kõik korterid saavad endale parkimiskoha valgustatud parklas.

Toonekure arendus

Toonekure arendus asub perspektiivika ja kiiresti areneva Luunja valla linnapoolses servas, kahe kilomeetri kaugusel valla keskusest, keskkoolist ja lasteaiast. Tegemist on ridaelamutega, mille juurest viib turvaline kergliiklustee otse Luunjasse – see tähendab, et tee kooli ja poodi on turvaline ja tervislik. Tartu linna piirini (ja Prisma toidupoeni) sõidab autoga umbes neli minutit.