Konverentsieri, 22. september 2020

KASULIK KONVERENTS:

Sobivad ruumid loovad turvalise õhkkonna lk 4-5 Digikonverents planeeritakse minuti täpsusega lk 6 Nutikas sisuloome aitab hoida sündmust pildil lk 8-9 Kokad on huvitatud köögi heast mainest lk 10

OLAVI RUHNO: «Tehnoloogia arenguga sammu pidades suudetakse pakkuda klientidele põnevaid digiürituste lahendusi ka pandeemia ajal ning järel.» lk 2

KONVERENTSIERI

TEEMALEHT 22. SEPTEMBER 2020

2 || kONVERENTSieri

postimees, 22. SEPTEMBER 2020

VIRTUAALKONVERENTS. «Arvutist vaadatud konverents peab olema nagu teleprogramm – kiire, kompaktne ja visuaalne,» ütleb WOW Eventsi looja ja tegevjuht Olavi Ruhno.

Virtuaalkonverents lahutagu meelt mõistuse piires siis saadakse kohe aru, et midagi on valesti. Ekraani taha ei ole võimalik piiluda, kas kuulaja haigutab või hakkab millegi muuga tegelema.

Tuleb mõelda, kuidas inimesi ekraani küljes hoida. Selleks on erinevad võtted. Ka ettekande ülesehitus peab olema kiirem, see ei tohi venida. Arvutist vaadatud konverents peab olema nagu teleprogramm – kiire, kompaktne ja visuaalne.

Silja Joon toimetaja

R

uhno on seda meelt, et ehkki virtuaalüritused ei asenda harjumuspärast inimestevahelist suhtlust, pakuvad need konverentsikorralduses tänu tehnoloogia arengule uusi ootamatuid ja põnevaid võimalusi.

Kas see peaks sisaldama siis rohkem meelelahutuse elemente?

Mõistuse piires on vaja meelt lahutada. Korraldasime ühe tehnilise sisuga konverentsi TalTech Mektorys, kus konverentsi avasid TTÜ tantsutüdrukud. Nad esinesid ja tegid publikule hommikuvõimlemist.

Kõigil oli suurema kohvijoomiseta fookus olemas ja sai minna sisu juurde. Selliseid asju peab ka täna tegema. Konverentsile, kus tuima näoga infot maha loetakse, tullakse üks kord.

Natuke peab elamust saama, õigem oleks öelda – lisaväärtust. See võib olla konverentsi ajal korraldatud minimess, vabas õhkkonnas olemine, võrgustumine, suhtlemine jne.

Kuidas on hetkel konverentse, seminare või koolitusi mõistlik korraldada. Mis on muutunud?

Võtame võrdluseks aastataguse aja. Teistmoodi on, et täna peab kogu aeg hoidma kõrva kikkis, millised on terviseameti nõuded. Ehk mis formaadis me konverentsi üldse teha võime.

Päevakorral on nüüd virtuaalkonverentsid.

Öeldakse, et see on uus asi, aga tegelikult ei ole. Oleme 10–15 aastat arutlenud konverentsi korraldamise juures teemal, kas peaks konverentsist tegema ülekande või mitte. Ülekandeid on pidevalt tehtud. Varemalt tõstatusid siis mitu küsimust.

Kuidas vaatamise eest piletiraha küsida? Kas inimesed ikka tulevad kohale, kui me teeme ülekande ka? Mured olid teised.

Lisaväärtus võib olla ka maitsev toit.

Kas kevadise koroonapandeemia järel üldse klassikalist konverentsi või seminari tehakse?

Tehakse ikka. Suvel oli näiteks seminar, mille viisime läbi kaks pluss kaks reegli kohaselt. Võtsime kahekümnele inimesele 150 ruutmeetrise telgi, panime inimesed kahekaupa lauda. Meetrid olid välja mõõdetud. Nii on võimalik teha. Telgil olid küljed lahti. Õnneks oli ilus ilm – väljas oli seda palju kergem teha. Samas on praegu hea teha osaliselt virtuaalseid üritusi. Ürituste korraldamises on käibel mõisted virtuaalne ja hübriidne konverents. Virtuaalne üritus edastatakse virtuaalseid kanaleid pidi – inimesed ei kogune kuhugi, et sellel osaleda.

Virtuaalkonverentsil pole lava. Üritused toimuvad mõnes internetikeskkonnas.

Hübriidkonverents pole kõige parem väljend, aga see tähendab, et on saal ja lava, kus esinejad üksteise järel sõna võtavad, ent publikut ei ole. Peetakse diskussioone, kus vastatakse varem laekunud küsimustele ja arutletakse.

Formaadid võimaldavad väga erinevaid lahendusi.

KONVERENTSIERI

Olavi Ruhno juhitav WOW Events on ürituste korraldamise turul staažikas tegija – tehnoloogia arenguga sammu pidades suudetakse pakkuda klientidele põnevaid digiürituste lahendusi ka pandeemia ajal ning järel.

Foto: Silja Joon Kui konverentsi idee on paigas ja formaat valitud, mis edasi?

Formaadi järel on vaja teada kuupäeva. Ürituse toimumise kuupäev ja kellaeg on A ja O. Kui on kuupäev, saame pakkuda kohti. Teeme eelvaliku ning räägime kliendiga läbi, mis on iga koha pluss ja miinus ning otsustame koos.

Kui kuupäev ja koht on paigas ning ka peaaesineja on oma osalemise kinnitanud, siis järgmiseks antakse potentsiaalsele sihtgrupile teada ürituse toimumise kuupäev. See ei ole ametlik kutse, vaid eelkutse, mis saadetakse vabalt kuus või ka üheksa kuud ette. Inimesed planeerivad pikalt välisreise, messikülastusi ja puhkusi. Siis on külalistel võimalus aega sobivamalt planeerida. Eelkutse ei pea andma ka sisulist pikka infot.

Kui koht on, on teada

ootused ja esinejad, aitame koostada ürituse eelarve.

Konverentsi korraldamine tähendab kulusid. Aitame korraldajal hinnata, mida eelistada. Eelarve peab olema hästi läbi mõeldud ja põhjendatud – iga rida.

Kas ootamatute piirangute korral klassikalist konverentsi kiiresti virtuaali ümber kolida ei anna?

Saab küll. Muuta on vaja ajakava kompaktsemaks, läbi mõelda ekraanil toimuva visuaalsemaks muutmine läbi animatsioonide ja videote ning kiiresti tegeleda ettekannete ettesalvestamisega.

Kuidas jõuda konverentsiks sobiva formaadi valimiseni?

Formaadi valik sõltub sellest, mida soovitakse saavutada.

Kui klient tuleb kindla ootusega, siis teemegi nii. Samas ei

Projektijuht Svetlana Perijainen, svetlana.perijainen@postimees.ee, tel 666 2321 Reklaamitoimetaja Elina Sirol, elina.sirol@postimeesgrupp.ee

jäta me kunagi esitamata miksküsimusi. Jaanuaris täitub meie ettevõttel 20. tegevusaasta ja kogemus ütleb, et ebamugavaid küsimusi esitada on mõistlik.

Teeme seda parema tulemuse nimel, et hiljem poleks vaja kõike ümber mängida. Poole sõidu pealt hobust vahetada on keerulisem.

Aasta tagasi korraldati konverentsi nii, et alustati traditsioonilise hommikukohviga. Seejärel algasid esinemised ning enne lõunat tehti veel üks kohvipaus. Pealelõunal esinemised jätkusid. Ettekannete pikkus oli 45 minutist 90 minutini. Virtuaal- või hübriidkonverentsil peab inimene jälgima ettekannet ekraanilt.

Ta ei viitsi 45 mintit või tund aega seda vahtida. Põhiküsimus on, kuidas hoida inimesi ekraani küljes. Kui saalis hakkavad inimesed lahkuma,

Keeletoimetaja Piret Bristol, piret.bristol@postimeesgrupp.ee Küljendus Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee

Toitlustusel võib ämbrisse astuda kõige rohkem sellega, et usud seda, mis on kirjas. Vaatad pakkumist ja tundub OK. Alustame sellest, et lööme pakkumises olevate toitude grammid kokku. Teame, kui palju peab kogu toidu kaal olema lõunavõi õhtusöögil. Kui grammid on paigast ära, siis asume sisu uurima. Kui paberi peal on kõik kena, tuleb kokkade või cateringiga kokku leppida degustatsioon. See tähendab, et koos kliendiga minnakse tunniks ajaks toitlustaja juurde, et süüa ära lõunasöök, õhtusöök, kohvipausi näksid. Valmistatakse reaalsed toidukogused.

On inimlik, et teatud asju ei panda tähele enne, kui need härima hakkavad. Lihtne näide.

Kui pakutakse tikuvõileiba, siis on vaja ära proovida, kas leib püsib tiku otsas või laguneb laiali. Seda hinnapakkumiselt teada ei saa.

Toitlustajaga on vaja läbi rääkida, palju on neid, kes eelistavad taimetoitu, kas on veganeid. Toitudel peavad olema sildid, kus on allergeenid välja toodud. Toitlustus on väga oluline. Tuleb meeles pidada, et kui on väga raskelt seeditav lõunatoit, siis läheb publikul suurem energiat seedimisele, mitte ettekannete sisusse süüvimisele.

Mis on digiürituse planeerimise nõksud, mida tasub teada?

Virtuaalse või hübriidkonverentsi puhul arvatakse, et lihtne lahendus on otseülekanne. Korraldaja kogemus on selline, et 70–80 protsenti esinemistest tuleb ette salvestada. Siis on kindel, et kõik mahub aega. Ettekande puhul on parim lahendus see eelnevalt salvestada ja kui saabub küsimuste aeg, on rääkija live’is olemas ja vastab küsimustele. Moderaator saab seda protsessi natuke ka suunata.

Teiseks. Me kõik oleme kindlad, et internet töötab hästi, aga elu näitab, et kolmandik otseülekandeid hakkab hakkima. Ükskõik, mis põhjusel interneti kiirus koormatud on – kõik laiutavad hiljem käsi ega tea põhjust.

Nende riskide maandamiseks tasub ette salvestada nii palju kui võimalik.

Ilmselt on muidki tehnilisi detaile hästi palju, mis osalejale ei paista silma ja millest tellijagi pole teadlik?

Virtuaalürituse planeerijad leiavad, et lihtne on teha üritusest ülekanne Youtube´i ja Facebooki live’i. See ongi täiesti OK, kuid seal on agasid. Esinemise ajal ei saa seal esitada küsimust ja oodata sellele kohe vastuseid, kuna kanali viive on 15–30 sekundit. Selle peale ei tulda, kui pole kokku puutunud. See välistab ka ekraanimängud, kus ekraanil jooksevad küsimused ja neile oodatakse vastuseid. Kui soovitakse publikult saada küsimusi, siis tuleb kokku leppida, et küsimusi esitatakse kirja teel või teises keskkonnas või toimub ülekanne kanalis, kus puudub ajaline viive.

Mis on viimase kümne aastaga konverentsikultuuris mutuunud?

Korraldus on digitaalsem. Puid jääb päris palju metsa. Paberit ei kulu enam nii palju. Tehnoloogia pakub võimalusi. Kui varem paluti saalis hääletamiseks inimestel käega märku anda, siis nüüd on selleks äpid, mille abil publik nutiseadmest saab vastata. Hoobilt on teada, mida rahvas arvab.

Kui esineja esitab küsimusi, pannakse endiselt assistendid mikrofonidega mööda saali jooksma. Aga on ka põnevamaid variante – täna on olemas raadiomikrofonid, mis näevad välja nagu pehmed pallid, mida on võimalik saali inimeste sekka visata. Tehnilisi vidinaid on palju juurde tulnud.

Väljaandja: Postimees Grupp AS, Tartu mnt 80, Tallinn Trükk: Kroonpress AS

4 || kONVERENTSieri

postimees, 22. SEPTEMBER 2020

Sobivad ruumid loovad turvalise ja inspireeriva õhkkonna Silja Joon toimetaja

R

eaalajas ja -kohas kavandatava konverentsi, seminari või koolituse koh a v a l i k u l mõtlevad kõik ürituste korraldajad sellele, kuidas maandada koroonariske ja tagada turvalisus. Kas koosolekulaudade ümber või saalis on piisavalt ruumi? Kas tavapäraste bufeelõunasöögi asemel servee-

ritakse toidud eraldi portsjonitena? Kas kõik osalejad istuvad nummerdatud kohtadel? Kas desovahendid on saadaval?

Võib eeldada, et kõigis tuntud kodumaistes konverentsipaikades on kindlasti lahendused varnast võtta, et hoida personali ja külaliste tervist.

Kel julgust seni avastamata kohtumispaiku leida, saab siin tutvust teha mitme konverentsi pidamiseks sobiva uusrajatisega nii Tallinnas, Tartus kui Kuressaares.

Konverentsiruumi suurus on A ja O Gea Käsper

Eesti Konverentsibüroo projektijuht

Olulisim on valida õige suurusega ruumid, et külalised lahedasti ära mahuksid.

Sobiva ruumi suurus sõltub ka soovitud ruumipaigutusstiilist – teatri­stiil, klassiruum, ümarlauad, püstijalavastuvõtt. Praegu tuleb osalejad hajutada, seetõttu soovitame valida pigem suurema ruumi.

Võiks mõelda, kas piisab ühest ruumist või vaja on erineva suurusega ruume paralleelseteks sessioonideks, kas üritusega kaasneb ka toitlustus – kohvipausid, lõuna või näitus, kas

on vajalikud networking-alad.

Hea on teada, kas konverentsikülalistele on oluline asukoht kesklinnas, ühistranspordi läheduses või eelistavad nad tulla oma autoga ja olulised on parkimisvõimalused. Kui on soov, et külalised kindlasti süvenemisega ürituse temaatikale keskenduksid, tasuks mõelda koosolekuvõimalustele linnakärast eemal.

Näiteks on meil mitu mõisa, mis seminarivõimalusi pakuvad.

Või planeerida koosolek hoopis mõnda väikelinna, kus on head konverentsiho-

tellid.

Tavaliselt on kõige lihtsam üritust korraldada mõnes konverentsihotellis – seal kuuluvad konverentsiruumi hinna sisse nii mööbel kui tavapärane konverentsitehnika. Kerge vaevaga saab pakkuda süüa, ilma et eraldi cateringi-firmat vaja oleks.

Mõnikord võiks külalisi inspireerida hoopis erilise toimumiskohaga, kus paljud käinud ei ole. Seminar siidrifarmis, konverents tsaariaegses allveelaevatehases, pidulik õhtusöök muuseumis, juubelivastuvõtt kunstikeskuses, suvepäevad üksikul saarel – omanäolisi valikuid on Eestis rohkelt!

... ET SINU KODU K JA KON K KONTOR TOR LÄIGIKS K KS

... ET SINU KODU K JA KON K TOR LÄIGIKS K KS KONTOR Koristusteenused

Koristusteenused • Hoolduskoristus

• Hoolduskoristus • Ehitus- ja remondijärgne koristus • Aknapesu • Ehitusja remondijärgne koristus • Vaipkatete keemiline puhastus • Aknapesu • Koduvaipade keemiline puhastus • Vaipkatete keemiline puhastus • Pehme mööbli keemiline puhastus • Koduvaipade keemiline puhastus • Kontoritoolide keemiline puhastus • Pehme mööbli keemiline puhastus • Kivipõranda masinpesu • Kontoritoolide keemiline puhastus • PVC-põranda pesu ja kaitsevahatamine • Kivipõranda masinpesu • PVC-põranda pesu ja kaitsevahatamine Küsi kindlasti ka personaalset

hinnapakkumist!

Küsi kindlasti ka personaalset hinnapakkumist!

KONTAKT

Aadli Puhastusteenused OÜ | Tel: +372 53 427 007, info@aadli.ee Kuldkinga tee 30, Saku, 75506 Harju maakond

KONTAKT Aadli Puhastusteenused OÜ | Tel: +372 53 427 007, info@aadli.ee Kuldkinga tee 30, Saku, 75506 Harju maakond

Tallinna Kultuurikatel Kultuurikatel asub Põhja-Tallinna, vanalinna ja mere piiril. Hoone valmis 1913. aastal kui Tallinna Linna Elektri Keskjaam. Industriaalselt lummava renoveeritud sündmus- ja loomekeskuse uksed avati 2015. aastal. Kultuurikatlas on kokku 16 erinevat inspireeriva industriaalse atmosfääriga ruumi.

Sel sügisel on Kultuurikatlas võimalik mugavalt korraldada ka turvalisi hübriidkonverentse või kontaktivabu virtuaalseid sündmusi.

Foto: Kaupo Kalda

Foto: Fred Taik

Noblessneri Valukoda (Proto Avastustehas) Noblessneri piirkonna üks suuremaid ja märgilisemaid ajaloolisi tööstushooneid on Valukoda – Tsaariaegse Noblessneri allveelaevatehase laevaehitustsehh ja värviliste metallide valukoda.

Hoone renoveeriti 2019. aastal ning tänaseks on sellest saanud avarate ruumidega kaasaegsete tehniliste võimalustega sündmuste keskus. Hoones asuvad suur konverentsisaal Nobel (650 m2), kaks konverentsisaali Pantera ja Lessner (200 ja 266 m2) ning mitu väiksemat seminariruumi.

Hea asukoht, Proto kohviku catering ning piisavalt parkimiskohti loovad võimalused nii virtuaalkui tavaüritusteks.

Lembitu hotell Oktoobris avatakse Tallinna südalinnas uus neljatärnihotell.

Unikaalseks teeb hotelli konverentsiruumid asukoht katusekorrusel, kust avanevad ka suurepärased vaated linnale ja Lembitu pargile, samuti on konverentsiruumina kasutusel suur katuseterrass.

Kolme saaliga ning suure katuseterrassiga konverentsi- ja sündmusekeskus on loodud, et arvestada kõiki võimalikke ürituse- ja konverentsiformaate. Suurim üritusteruum mahutab kuni 160 külalist.

Mustpeade maja Mustpeade maja on sajandeid olnud Tallinna populaarseimaid kohti, kus konverentse, kontserte ja üritusi korraldada. Vanalinna ühes vanemas ja nooblimas Mustpeade vennaskonna ehk vallaliste kaupmeeste ühenduse hoonekompleksis on eriti väärtuslik Valge saal (ehitatud 1532), mis on esimene renessanss-stiilis saal Tallinnas.

Majas on veel mitu eriilmelist saali, mis sobivad erinevate koosviibimiste läbiviimiseks 20–200 inimesele.

Fotografiska Tallinn Telliskivi Loomelinnaku südames asuvas Fotografiskas – Stockholmi juurtega rahvusvaheliselt tunnustatud fotokunstikeskuses – on võimalik korraldada lahedaid üritusi. Mitmekülgsete võimalustega sündmustesaal on avar ja huvitav! Maja, millel on selgelt oma lugu. Lisavõimalus ekspositsiooni külastamine.

Foto: Marko Mäestjärv

kONVERENTSieri || 5

postimees, 22. SEPTEMBER 2020 Eesti Rahva Muuseum

WOW keskus Kuressaares

Eesti Rahva Muuseumi uues hoones on loodud kõik tingimused kõrgetasemelisteks konverentsideks. Rahvusvaheliselt pärjatud arhitektuur, kõrgtehnoloogiline sisseseade, maalilised maastikud, toitvad kõhutäied gurmaanidele ja mastaapsed näitused meelelahutusprogrammideks – kõik jalutuskäigu kaugusel Tartu linnasüdamest.

Oktoobri esimestel päevadel avatakse Kuressaares kaasaegne elamuskeskus WOW keskus, mis asub mereäärses puhkepiirkonnas, kus paiknevad spaad, jahisadam, golfikeskus ning Kuressaare loss.

Kahetuhanderuutmeetrine hoone on ehitatud erinevate generatsioonide huve silmas pidades.

Akendest avaneb vaade merele ja rannakarjamaadele. Hoones on neli erineva suurusega saali, mis sobivad konverentside, seminaride ja koolituste korraldamiseks, neist suurim mahutab 300 inimest. Wow keskuse köögis asub peakokana ametisse Pariisi Michelini tärnirestorani kogemusega Bertrand.

Foto: Arp Karm

Pärnu Bay Golf Links Pärnu Bay Golf Links külastajaid Pärnu lahe ääres ootab imeliste 360 kraadi mere- ja rohelusevaadetega klubihoone. Hoone on arhitektuuriline pärl, mis on inspiratsiooni saanud tiile asetatud golfipallist.

Teise korruse restoran Eagle on ideaalne paik eriüritusteks nagu kontserdid, seminarid või pulmad.

Esimese korruse saal mahutab 40 inimest, teise korruse restorani saalis on olenevalt paigutusest võimalik korraldada üritusi 140–300 inimesele.

Lodjakoja hoonete kompleks Tartus Lodjakoda on Tartu linna uusim sündmuste toimumispaik, mis avatakse publikule oktoobris.

Lodjakoja territooriumil asub kolm hoonet. Peahoone hakkab tegutsema ajalooliste laevade ehituse keskuse, teemapargi, muuseumi ja näitusepaigana.

Seminariruum mahutab keskmiselt 40–50 inimest, suur saal 250 inimest. Soojal ajal saab avada saali otsaseinad ja siis ei ole külaliste arvule muid piiranguid, kui et kõigil oleks mugav. Muusikud on suure saali akustika heaks kiitnud.

Kohvikus pakutakse Eesti Suure Järvistu vetest ja randadelt pärit hõrgutisi. Lisategevusi saab ette võtta puutöö- või sepikojas.

Kohe jõe ääres on ka suur puuküttega saun.

Jaanihanso Siidrivabrik Jaanihanso Ciderhouse on kuulsusrikka Edasi Kolhoosi töökojast ümbersündinud mugav ja ilus koolitus-, konverentsi- ja koosviibimiskeskus. Moodsate mugavustega varustatud ruumides saab stiilses õhkkonnas kuni 150 inimest lahedalt igat laadi sündmusi luua ja tähistada, inspireerivast seminarist vanaema juubeli või rokkiva sünnipäevani, aga ka privaatse kontserdini.

Näiteks toimus Jaanihansol juunis Eesti ja Läti välisministrite kohtumine.

Terve ja koolitatud töötaja on investeering ettevõtte edusse!

Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 217809) pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.

Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus 16 ak t, hind 75 € 29.–30.09.2020 eesti keel SOODUSHIND 70 € 14.–15.10.2020 vene keel SOODUSHIND 70 € 26.–27.10.2020 eesti keel 23.–24.11.2020 eesti keel

Tuletööde tegemise koolitus 6 ak t, hind 75 € 07.10.2020 eesti keel SOODUSHIND 70 € 08.10.2020 vene keel SOODUSHIND 70 € 12.11.2020 eesti keel 13.11.2020 vene keel

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja nõukogu liikmete koolitus, 24 ak t, hind 155 € 28.–30.10.2020 eesti keel 04.–06.11.2020 vene keel 25.–27.11.2020 eesti keel 16.–18.12.2020 eesti keel

Esmaabiandjate täiendkoolitus 8 ak t, hind 55 €

Evakuatsiooni ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus 8 ak t, hind 90 €

30.09.2020 eesti keel SOODUSHIND 50 € 15.10.2020 vene keel SOODUSHIND 50 € 27.10.2020 eesti keel 24.11.2020 eesti keel

07.10.2020 eesti keel SOODUSHIND 85 € 08.10.2020 vene keel SOODUSHIND 85 € 12.11.2020 eesti keel 13.11.2020 vene keel

Tervisekontroll ettevõtete või asutuste töötajatele Mootorsõidukijuhi tervisetõend Toidukäitleja tervisetõnd Haridustöötaja tervisetõend Hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend Ilu ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend Meremehe tervisetõend Väikelaevajuhi tervisetõend Töötervishoiu arsti otsus välismaal töötamiseks (nt ehitaja, keevitaja, elektrik, asbestitöötaja, kõrgtööde tegija)

Küüdorfi Töötervishoid

Troppija (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, telfrid) koolitus 8 ak t, hind 93 €

05.10.2020 vene keel 06.10.2020 eesti keel 19.10.2020 vene keel 20.10.2020 eesti keel

10.11.2020 vene keel 11.11.2020 eesti keel

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 ak t, hind 90 €

Tõstukijuhi koolitus (pädevustunnistuse omandamine) 16 ak t, hind 155 €

Ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori koolitus 8 ak t, hind 87 €

30.10.2020 eesti keel 06.11.2020 vene keel 27.11.2020 eesti keel 18.12.2020 eesti keel

05.10 ja 07.10.2020 vene keel 06.10 ja 07.10.2020 eesti keel 19.10 ja 21.10.2020 vene keel 20.10 ja 21.10.2020 eesti keel

23.10.2020 vene keel 09.11.2020 eesti keel 09.12.2020 vene keel

Korraldame ettevõtete- või asutustesiseseid eesti-, vene- ja inglisekeelseid koolitusi, mille programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele ja eesmärkidele.

Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner.

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses «KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID» teostame erinevaid tervisekontrolle • • • • • • • • •

Tõstukijuhi koolitus (teooria) 8 ak t, hind 97 €

Tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf

Õismäe tee 179, Tallinn 13517 registratuur@tkhaldus.ee, tel 5693 1828; 661 6812

Töökeskkonna Haldus OÜ teostab järgmisi teenuseid: • Töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks • Tööohutuse ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine • Töökeskkonnaspetsialisti teenus • Töötervishoiu- ja tööohutusalased koolitused • Töötajate tervisekontroll • Terviklahendus töötervishoiu ja tööohutuse teenuse osas • Tervisekontroll tervisetõendi vormistamiseks

Töökeskkonna Haldus OÜ Õismäe tee 179, Tallinn 13517 Tel 553 2238, 654 1050 info@tkhaldus.ee

6 || kONVERENTSieri

postimees, 22. SEPTEMBER 2020

VIRTUAALÜRITUS. Kuigi ükski digikohtumine päriselt silmast silma tunnet ei asenda, on virtuaalüritusel oma plussid. «Virtuaalkonverentsidel saab osalejate arvuga mängida, sest erinevad veebiplatvormid võimaldavad kaasata kindlasti rohkem inimesi kui enamik pealinna konverentsikeskusi,» tõdeb Orangetime Eventi projektijuht ja partner Inge Tõruke.

Digikonverentsi planeeritakse minuti täpsusega Silja Joon

Nõuanne

toimetaja

O

rangetime Event on Tallinna ettevõte, mis aitab korraldada personaa lselt vä lja töötatud üritusi, sealhulgas virtuaalüritusi – seminare, koolitusi ja konverentse, aga ka meelelahutuslikke elamusi.

Inge Tõrukese sõnade kohaselt loob virtuaalkonverentsi formaat tavakonverentsiga võrreldes huvitavaid lisavõimalusi.

• Tehke omale päriselt selgeks, miks te tahate konverentsi, seminari või koolitust korraldada ning otsustage, milline vorm on parim maksimaalse tulemuse saavutamiseks – kas virtuaalne või reaalselt toimuv.

• Määrake sihtrühm ning mõtestage sõnum neile vastavalt.

• Eelistage inimeste kaasamist tavapärasele frontaalõppe tüüpi monloogile. Kaasake esinemisele sihtrühma esindajaid ja küsige nende arvamust. Kasutage erinevaid äppe ja lahendusi, et inimeste tagasisidet saada ning neid seotuna hoida.

Allikas: Inge Tõruke

Eesmärgid olgu selged Vajalik on väike selgitus. Eristatakse täiesti virtuaalseid üritusi ning hübriidseid.

Kuidas seda lahti seletada? Virtuaalkonverentsil või koosolekul osalejad ja esinejad füüsilises aegruumis ei kohtu, see toimub veebi kaudu ning sel on võimalik osaleda arvuti, tahvelarvuti või telefoni vahendusel. Ehkki osa virtuaalkonverentsi sisu võib olla eelsalvestatud, tähendab virtuaalüritus, et suurem osa sisu on siiski edasi antud reaalajas. Muidu võiks konverentsi nimetada lihtsalt webcastiks, mis on varem salvestatud, mida saab alati järele kuulata ja kus esitleja annab materjali kuulajatele edasi ühes suunas, ilma et osalejad saaksid kohe panustada, kommenteerida või küsimusi küsida.

Virtuaalkonverents on pigem suure osalejate arvuga üritus, kus on üks või mitu esinejat ning edastada on palju infot. Osalejad saavad kaasa rääkida ja esinejatele küsimusi esitada, kuid ei moodusta väiksemaid töögruppe. Virtuaalkoosolek on väiksemale osalejate arvule ning eesmärk on arutelu, probleemi lahendamine või ajurünnak.

Hübriidkonverents on kombinatsioon digitaalsest ja nii-öelda elus konverentsist.

Osalejad võivad koguneda väiksemates gruppides eri kontorites või konverentsisaalides, riikides või linnades, kuhu edastatakse sama ülekannet samaaegselt. Tehakse ka telesildu toimumiskohtade vahel.

Hübriidkonverents võib tähendada ka, et osa publikut, esinejaid, moderaatoreid on saalis ja osa liitub virtuaalselt.

Ettekanded olgu lühemad Projektijuht Inge Tõruke nendib, et kui virtuaalkonverents on ainuke võimalus, siis on juba alates kontseptsiooni loomisest lähenemine hoopis teine. Ta toob välja, et kõige tähtsam on määratleda virtuaalkonverentsi eesmärk ja peamised sõnumid ning sihtrühm, sest sellest sõltub sobiva platvormi valik.

Hea päevajuht või moderaator hoiab konverentsil põnevust, päevakajalisust ja tempot.

Orangetime Eventi projektijuht ja partner Inge Tõruke tõdeb, et virtuaalkonverentsil aitab põnevust, päevakajalisust ja tempot hoida hea päevajuht või moderaator.

Foto: Orangetime Event

Samuti tuleks virtuaalkonverentsi sisu ja ajakava võrreldes tavapärase konverentsiga veel hoolikamalt planeerida. «Kui muidu oleme harjunud, et läheme konverentsile terveks päevaks või paariks, siis veebis võiks ürituse pikkuseks planeerida maksimaalselt kaks-kolm tundi. Ettekanded võiksid olla maksimaalselt 20 kuni 30 minutit,» selgitab Tõruke.

Sisu tuleb pakendada tihedalt ja kvaliteetselt, samas jälgida, et edastus oleks tehniliselt kvaliteetne. Et arvutite taga kipub tähelepanu veel kiiremini hajuma kui saalis olles, on olulises rollis päevajuht või moderaator, kes kogu konverentsi kulgu koos hoiab, energiat süstib ja teemaplokke seob. Lisaks võiks kaaluda teist moderaatorit, kes tegeleb vaid esinejatele saadetud küsimuste vahendamise, pollide läbivii-

mise ja muude kaasamisvõtetega, soovitab Tõruke. Ülekandeid saab teha osaliselt stuudiost, kus moderaator on füüsiliselt kohal ja juhatab sisse erinevaid teemaplokke, esinejad lülitatakse sisse oma kontorist, kodust või miks mitte ka väikesest stuudiost.

Virtuaalkonverentsil on kindlasti oluline hoida osalejate tähelepanu – videomaterjali lisamise ja osalejate kaasamise abil. Näiteks küsimustike, kommentaariumide ja miniviktoriinidega, samuti tehes ühiseid kohvi- ja lõunapause või lisades konverentsi ajakavasse meelelahutusliku vahepala mõne tuntud artisti veebikontserdi näol.

Ka tehniliselt on kaasamiseks palju lahendusi: Q&A, chatbox, sissehelistamine, ennustused, hääletamine, pollid, document co-creation, virtuaalsed mängud, ettesal-

vestatud huvitavad videomaterjalid, e-pood, pildikollaažid jms. Tasub fantaseerida! «Ja muidugi rõhutaks, et hea päevajuht või moderaator hoiab konverentsil põnevust, päevakajalisust ja tempot,» lisab Tõruke.

Päriselt konverentsisaalis istudes on lihtsam tähelepanu hoida ja kontrollida, seepärast on virtuaalkonverentsil oluline, et sisu oleks põnev ja antud hetkel oluline, siis ei teki kiusatust kodus paralleelselt millegi muuga tegeleda.

Pausi võiks teha iga poole tunni tagant: inimestel on lihtsam keskenduda sisule, kui nad teavad, millal ja kui pikk paus on tulemas.

Edastusplatvormide eelised Vastavalt virtuaalürituse eesmärgile (arutelu, info edastus, esitlus, ajurünnak, koolitus) tu lek s va lida

õige edastusplatvorm, mis võimaldab piisaval arvul osalisi ning interaktiivset suhtlemisvõimalust. Eks kõik olene taas eesmärgist – Zoom ja Microsoft Teams on turul kindlasti praegu suurimad virtuaalkoosolekuplatvormid.

Zoom on ilmselt lihtsam ja kiirem kasutada, kasutajasõbralikum ja fokusseeritud just videosuhtlusele. Teams on maailmas kõige enam kasutatud ehk just seetõttu, et liidestub ideaalselt kõigi teiste Microsofti toodetega. On võimalus teha professionaalne teleülekanne, milles maitsekalt disainitud visuaalid ja vaheklipid, osa materjali või intervjuusid eelsalvestatud, osa stuudiost otse moderaatori vedamisel, sekka lülitused esinejate kodudesse, kontoritesse või muusse asukohta ning striim istutatakse tellija olemasolevale veebilehele.

Osalejad lülitavad end lainele ning vaatavad inspireerivat konverentsi.

Miks mitte kasutada väga suure hulga osalejate puhul ka YouTube Live’i, millele on kõigil lihtne ligipääs ning pildi kõrval jookseb kommentaarium.

Väga põnevad on virtuaalkonverentside täislahendused, mis pakuvad kogu elamust alates konverentsi veebilehest, registreerimisest, konverentsi toimumiskoha virtuaalsest päris ruumil põhinevast disainist erinevate saalide, töötubade, näitusepindade ja osalejate ning esinejate tutvumis- ja suhtlemisvõimalusteni.

Mis on virtuaalkonverentsi kõige tähtsamad tehnilised vahendid? Vajalik on seade, millest vaadata, ning kiire internetiühendus. Virtuaal-

koosolekute puhul, kus osalejad kõik panustavad, on vaja ka kaamerat ja mikrofoni.

Et esinejad saaksid professionaalselt ja kvaliteetselt esineda ning neid oleks osalejatel lihtne ja meeldiv jälgida, võiks neile vajamineva tehnika ka koju (või mujale ruumi) saata – see tähendab professionaalset mikrofoni, valgust, kaamerat, tausta, tagavaraarvutit, ühenduskaableid jne.

Kindlasti peaks ülekannet teostama selleks spetsiaalselt ettenähtud arvutist.

Võimalusel võiks esinejad oma ettekannet edastada veidi sätitud ruumist, et mulje jääks professionaalne. Ideaalis on esinejatel taustaks konverentsi visuaalidega roll-upid või kangad ja muud dekoratiivsed elemendid, et ürituse stiil oleks ühtlane ja äratuntav. Ü lek a nde aja l või k s pakkuda tehnilist tuge, kui osalejatel tekivad küsimused või probleemid. Enne alustamist tuleb kindlasti tehnikat testida, et otseülekanne sujuks ladusalt. Kõige olulisem on, et internetiühendus oleks ülekannet teostaval seadmel hea. Tasuks dubleerida edastusvoogu.

Veebikonverentsi puhul on tähtis diskussioon publikuga ja seda planeeritakse konverentsi korraldamise algfaasis. Diskussiooni publikuga aitab siduda konverentsi moderaator, kes küsimusi ja kommentaare vastu võtab, jooksvalt läbi töötab ja esinejale edastab. Kui on piisavalt aega, siis miks mitte kasutada stuudiosse sissehelistamise teenust, mis annab võimaluse osalejad stuudio otsepilti tuua ja moderaatori vahenduseta esinejaga suhelda.

Nii virtuaalüritusi kui virtuaalkoosolekuid tasub salvestada ja osalejatele tagantjärgi kättesaadavaks teha, sest paraku inimeste tähelepanu hajub, mõnda teemat tahetakse pärast üle kuulata või lihtsalt ei saada hetkel, kui asi käimas, osaleda. Esitatud materjalist ja osalejate tagasisidest võib koostada monteeritud kokkuvõtte, mida on igal ajal hea uuesti vaadata ja jagada.

postimees, 22. SEPTEMBER 2020

kONVERENTSieri || 7

8 || kONVERENTSieri

postimees, 22. SEPTEMBER 2020

PROGRAMM. «Kui on aega järjepidevaks sisuloomeks ning lennukaid ja kreatiivseid ideid, siis saab sotsiaalmeedia ja e-turunduse kaudu infot levitada ka väikese eelarvega,» tõdeb eelmise aasta rahvusvahelise turundusauhinna ICCA Best Marketing Awardi võitja Eesti Konverentsibüroo turundusjuht Riine Tiigi.

Nutikas sisuloome aitab hoida sündmust pildil Silja Joon toimetaja

K

uidas saada oma üritusele võimalikult palju osalejaid? Riine Tiigi selgitab, et turunduskommunikatsiooni tegevusi planeerides peaks alustama ürituse sisust.

Midagi põnevat Programmi kokku pannes tuleks keskenduda sellele, mis on publiku jaoks kõige atraktiivsem, ajakohasem ja vajalikum. «Igal juhul tasub eesmärgiks seada võimalikult põneva, kõnetava või eksklusiivse programmiga ürituse korraldamine – nii et enamik teie sihtgrupist tahaks kindlasti sellel üritusel nii sellel kui järgmistel kordadel osaleda,» soovitab Tiigi.

Samuti on oluline ürituse formaat: kas konverentsi, seminari või koolituse sihtgrupp eeldab rohkem formaalsemat üritust või on olulised elemendid ka inspireeriv meele-

lahutus, vaba õhkkond koostöö ja kontaktide arendamiseks. Üritust korraldama asudes on korraldajal silme ees kindlasti ka see, kes seal osalevad.

Tiigi nendib, et järgmine samm ongi välja selgitada, milliste kanalite kaudu sihtgrupini jõuda. Hea nipp on asetada end potentsiaalse osaleja kingadesse.

Kui oleksite tema, milliste kanalite kaudu teie infot tarbiksite? Ürituste turundus on tänapäeval suuresti internetiturundusele keskendunud. Kasutatakse nii erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid, reklaampindu kui ka e-turundust ja sisuturundusartikleid.

«Kui olete sarnast üritust ka varem korraldanud või üritus on varem mujal toimunud, siis on lihtne. Tasub alustada eelnevatele osalejatele uut üritust tutvustava e-kirja saatmisega ja teha seda võtmes, et «meie üritus toimub jälle, seekord on meil veel põnevamad esinejad ja lahedam programm»,» õpetab Riine Tiigi.

Suurte turunduseelarvetega

ja laialdase kuulajaskonnaga ürituste puhul kasutatakse rohkem ostetud reklaame.

Väiksemate ja spetsiifilisemate ürituste puhul minnakse tavaliselt säästlikuma otseturunduse teed.

Lisaks oma kliendibaasi e-posti listi kasutamisele tasuks kindlasti kasutada partnervõrgustikke. Uurige, kas teie ürituse teema ning sihtgrupiga on seotud erialaliite, riigiasutusi, teadusettevõtteid, regionaalseid organisatsioone. Neilegi tasuks ürituse informatsioon saata, soovitab Eesti Konverentsibüroo turundusjuht.

Tähtis on esmamulje Kutse loob üritusest esmamulje. Riine Tiigi ütleb, et kui on soov saada rohkem tähelepanu üritusele, tuleks kutse loomisele läheneda võimalikult kreatiivselt. «Avaldage muljet kujundusega või tekitage huvi «peibutistega». Ärge paljastage kogu infot, looge mulje, et tulemas on väga eksklusiivne üritus. E-postiga saadetavale

kutsele lisaks tehke video­ üleskutse ja kutsuge osalema,» räägib Tiigi. Kui tegu on vabamas õhkkonnas üritusega, võib panustada mõnusale huumorile, mida potentsiaalsed osalejad ka oma tutvusringkonnaga sooviksid jagada. Ürituse info tasub teha lihtsalt leitavaks: et tänapäeval otsitakse infot internetist, tuleb oma üritusele luua eraldi koduleht, kui just pole tegemist väga väikese ja eksklusiivse üritusega. Lisaks kodulehe sisule ja otsimootorite optimeerimisele on vaja pöörata tähelepanu kvaliteetsele kujundusele: kodulehe bränding aitab müüa ürituse esmamuljet ja tekitada osalemissoovi.

Kodulehel on vaja tuua välja tuntuimad esinejad, hea on lisada võimalikult lihtne registreerimisvorm, et kutsuda üles kiirelt registreeruma. Lisaks kodulehele on ürituse loomine Facebookis (nn Facebook Event) lihtne võimalus ürituse kohta infot levitada. See aitab paremini potentsiaalsete huvilisteni

jõuda. Facebook Event on lihtne viis operatiivselt teavitusi saata, osalemissoovist märku anda ning infot sõpradele-kolleegidele edastada. Tiigi lisab, et mõned väiksemate või kogukonnaürituste korraldajad ongi viimasel ajal läinud seda teed, et panustatakse ainult Facebookis turundamisele ning kodulehest loobutakse.

Tuleb olla nähtav Riine Tiigi rõhutab, et turundus- ja kommunikatsioonitegevusi planeerides tasub järgida lihtsat PR kuldreeglit: «Tee hästi ja räägi endast hästi!»

Et külalised sooviksid kohale tulla, tuleb üritus huvitavaks teha juba enne toimumist. Lihtsaim viis selleks on e-turundus ning aktiivne tegutsemine sotsiaalmeedias. «Tooge üritust tutvustades välja tipp­ esinejad, tutvustage, millest nad räägivad. Rõhutage, mis on teie ürituse juures unikaalset või miks peab teie üritusel kindlasti kohal olema,» lausub Tiigi.

Näiteks: «esmakordselt Eestis», «suurim konverents Põhjamaades», «ainulaadne toimumiskoht» või «meil on koos kõik Eesti parimad turundajad».

Põhimõtteliselt tuleb luua potentsiaalsetele osalejatele FOMO (Fear of Missing Out) ehk «Kõik on kohal!»-efekt!

Järjepidev sisuloome hoiab korraldajaid pildil. Kui eesmärk on teemale rohkem tähelepanu saada, siis populaarsed ja karismaatilised esinejad võivad huvi pakkuda ka meediakanalitele. Üks hea nipp panna osalejad varem registreeruma on kuulutada välja osalemisele erinevad hinnaklassid ja pakkuda välja varase registreeruja soodushind.

Piiratud pakkumiste müüginipp töötab ka ürituste puhul.

Kes meist ei oleks teinud lennupiletit ostes kiiret otsust, kui broneerimissüsteemis vilgub, et selle soodsa hinnaga on ainult üks koht veel lennukis jäänud, toob turundusjuht näite. Sama psühholoogilise müüginõksu saab üle tuua ka konverentsi turundusse nii-öelda piiratud

postimees, 22. SEPTEMBER 2020

kONVERENTSieri || 9 pakkumise (limited offer) kujul: näiteks registreeru juba täna, ainult kümme kohta jäänud või ainult kümme soodushinnaga kohta on jäänud! Öeldakse, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See printsiip kehtib ka üritust reklaamides, seletab Riine Tiigi. «Kasutage tähelepanu äratamiseks ja meelde jäämiseks võimalikult pilkupüüdvaid visuaale. Nii ürituse kutset disainides kui kodulehte tehes lisage kindlasti peamiste esinejate rõõmsameelsed fotod,» lisab ta. Ka sotsiaalmeediapostitused töötavad paremini, kui seal on vähe teksti kombineeritud huvitavate fotode või videodega.

Kui sihtgrupp on laiem osalejaskond, võib kasutada ka tasulisi reklaame sotsiaalmeedias. See nõuab küll väikest väljaminekut, kuid hea sihtimisega (asukoht, vanus, huvid jne) on võimalik jõuda suurema hulga võimalike külastajateni.

Koroonameetmed turundustekstides

Eesti Konverentsibüroo turundusjuht Riine Tiigi soovitab praegusel ajal tuua ürituse eelturunduses välja meetmed, kuidas kavatsevad korraldajad maandada koroonariske ja tagada Foto: Eesti Konverentsibüroo osalejate turvalisus.

Praegu, kui koroonapandeemia ei näita vähenemise märke, mõtlevad korraldajad pingsalt, kuidas maandada koroona levikuriske ja tagada turvalisus. Neid meetmeid tasuks välja tuua juba ürituse eelturunduses, et vähendada külaliste võimalikku kartust osalemise eest, pakub Riine Tiigi. Näiteks kõigile osalejatele annab korraldaja maskid, tavapärase bufee-lõunasöögi asemel serveeritakse toidud eraldi portsjonitena, osalejad istuvad nummerdatud kohtadel, desovahendid on saadaval, osaluse tühistamine või virtuaalseks asendamine on tasuta.

10 || kONVERENTSieri

postimees, 22. SEPTEMBER 2020

ÜRITUSTE TOIDLUSTUS. «Konverentsihotelli köögis tehtud toit võimaldab üritusele toitlustuse tellimisel hoida kokku transporditraha. Samuti on võimalik alati köögis vajadusel toitu juurde valmistada,» sõnastavad Pärnu tippkokad Rudolf Visnapuu ja Piret Pusse eelised, mida annab ürituse korraldamine konverentsihotellis.

Kokad on huvitatud köögi heast mainest Silja Joon toimetaja

V

isnapuu on Pärnu Estonia Spaa- ja Konverentsihotel l i pea kok k ning Pusse tema mullune kolleeg, praegune Pärnu kohviku Ferro peakokk.

Mõlemal on suured kogemused eritoitlustamise vallas, samuti grupimenüüde koostamisel.

Konverentside ja ürituste toitude tellimise kohta on neil palju tähelepanekuid.

Kokkadele meeldib, kui neile antakse saabuva seltskonna kohta detailsemat infot.

«Hea on teada, kas söögisaali astuvad konverentsile saabuvad põllumehed või peened väliskülalised. See pole uudishimu pärast või sellepärast, et me tahaks neile midagi peale pressida või müüa. Me oskame siis teha asjakohasemaid pakkumisi,» selgitab Visnapuu.

Kui on koos tehnikahuvilised maamehed, on mõistlikum valida toekamad toidud

ja näiteks lisandina riisi asemel kartul. Meestele pole mõtet hommikul smuutit pakkuda.

Mida rohkem infot kööki jõuab, seda lihtsam on kokkadel.

Tavaliselt saabub kööki teade, et tuleb konverents 200 inimesele – teha on vaja pakkumine! «Siis saadame standardmenüü, mida hiljem info lisandudes hakkame täpsustama. Mida rohkem on kohe infot, seda parem on kokkadel menüüd kokku panna. Hea on kohe lisada, kes on kliendid, kaugelt nad saabuvad, milline on programm. Saaksime pakkuda midagi individuaalset või erilist,» räägib Rudolf Visnapuu. Kokkuvõttes annab

Praegu veel on koroonatingimustes aktuaalne pakendada kõik toidud nõudmisel eraldi.

klient konverentsihotellist lahkudes hinnangu kokkade töö, mitte ürituste korraldajate töö kohta. Aga kokad on huvitatud köögi heast mainest.

Kui ürituste korraldajad nõudlike tellijatena toitlustaja pakutud lahendusi kriitilisel pilgul vaatlevad, on ka kokkadel toitlustuspakkumiste koostajatena mõni kivi, mida korraldajate kapsaaeda visata.

Kõige kurvem vaatepilt kokkadele on see, kui korralikult läbi mõtlemata päevakava tõttu toit seisab ja jahtub.

Kokad on teadlikud, et sagedasti on ürituste korraldajate prioriteedid esinejad, peen koht ja joogid. Toidu peale mõeldakse viimases järjekorras.

Kõige sagedamini püüavad ürituste korraldajad hoida kokku toidult, teab Visnapuu.

Kokad teavad, et vahel on tellijad kavalad. Tellivad bufee või kohvipausi 30 inimesele, aga sööma tuleb 60 inimest.

Või tellitakse 20 võileiba ja antakse teada, et sööma tuleb 50 inimest ning võileivad palu-

takse pooleks lõigata. «Mõistagi saab kõike teha. Tellijad püüavad kogustelt kokku hoida. Aga külaline ei tea, et tellija määras koguse, tema arvab, et kokk koonerdab,» kirjeldab Rudolf Visnapuu.

Konverentsikülastajatele pakutaval hotellirestorani lõunal või õhtusöögil on mitu lahendust – seda saab pakkuda bufeena või grupimenüü põhimõttel. Grupinmenüü tähendab a la carte restoranis seda, et a la carte toidud valmistatakse tellimise peale kindlaks ajaks.

Kõik söövad sama menüü järgi ja toidud on ette tellitud. Poole tunniga saavad inimesed laudadele serveeritud toidud söödud.

Bufee on võimalus kiiresti lõunat või õhtusööki pakkuda.

Bufee eelis on, et toitu saab nautida nii kaua, kui inimene ise soovib, ja valida, mida taldrikule võtta.

Kümnele inimesele pole mõtet bufeed pakkuda, see tasub ära, kui on vähemalt 25 inimest. Visnapuu räägib, et tervisekaitsenõuete kohaselt

Kohvipausi juurde sobib polaarleib kergelt soolatud lõhega, lisaks marineeritud sibul, kalamari, roheline salat ja sidrunimajonees.

Foto: Rudolf Visnapuu

kONVERENTSieri || 11

postimees, 22. SEPTEMBER 2020 võib bufee olla väljas kuni kolm tundi. Muidu see jahtub ja isegi rikneb. Kolme tunni järel tuleb bufees toidud asendada täiesti uute roogadega.

Peakokk Visnapuu ütleb, et seepärast on arukam pakkuda esmalt sooja toitu. Inimene sööb kõhu täis ja ta isu saab täis. Seejärel on sobilik külm laud, kus toidu näksimise kõrvale saab nautida veini. Üritusi on erinevaid. Üks on kindel – seal on kohvipausid.

Kokad teavad, et konverentside vaheaegadel toimuvaid kohvipause on seinast seina.

Hommikune esimene kohvipaus on selline, kus pakutakse midagi kerget. Kohvi ja küpsist.

Inimesed saabuvad kodust ja paljud on jõudnud midagi süüa. Kohvipaus on selleks, et inimesed tunneksid end üritusel mugavalt. Hommikusi kohvipause tellitakse ka ainult kohvi, tee ja veega. Hommikusele järgnevad kohvipausid on toekamad. Kohvi kõrvale pakutakse võileiba või croissanti. Piret Pusse lisab, et mõni konverents on nii tiheda programmiga, et lõunast on loobutud ja selle asemel pakutakse toekam kohvipaus.

«Toekas kohvipaus on selline, kus pakutakse pokaalis serveeritud kartulisalatit, võileiba, kooki. Praegu veel on koroona ajal eriti aktuaalne pakendada kõik toidud eraldi. Tuleb jälgida, et poleks ühist lusikat, millega kliendid kooki või vahtu tõstavad. Kõik peab olema individuaalselt pakendatud.»

Kui konverents algab lõuna ajal ning sinna saabuvad inimesed üle Eesti, siis võiks esimesek s kohv ipausi k s pakkuda midagi toekamat,

Rudolf Visnapuu kohvipausiks valmistatud croissant singi-juustu täidisega, lisaks roheline salat, ürdimajonees, tomat ja granaatõuna seemned.

Foto: Rudolf Visnapuu

soovitab Pusse. Hommikuse kohvipausi juurde sobivad hästi smuutid ja puuviljad.

«Kööki jõuab tihti märge, et isik on taimetoitlane. Kokkadel tekib kohe küsimus, et kas on tegu taimetoitlase või veganiga, sest korraldajate poolt on see jäänud täpsustamata,» selgitab Visnapuu. Vegani ja taimetoitlase menüüd on erinevad.

Sageli on ürituste korraldajatel pea muid asju täis ning ei jõuta toidupoolt korralikult läbi mõelda.

Rudolf selgitab, et Eesti ja välismaa päritolu külalised

ja toidu ettetellijad erinevad selles mõttes, et välismaalsed asuvad tellima konkreetsete nimekirjadega näpus. Selle järgi soovitatakse neile roog.

Eestlane avastab alles siis, kui tal juba toit nina all aurab, et meelsamini asendaks ta mõne komponendi.

Vahel juhtub ka nii, et inimene tuleb konverentsile ning sööma minnes selgub, et menüüs on ainult liha. Inimene tuleb siis kööki küsima, miks te mulle seda annate, sööksin parema meelega kala või midagi muud. «Mida täpsem

info meile kööki jõuab, seda mugavam on meil ja kliendil,» rõhutab Visnapuu.

Või näiteks korraldatakse firmale seminar. Korraldaja tellib toidud, aga ei edasta tellijale, mida pakutakse. Seminaril osalejad saabuvad söögisaali ja küsivad, mida siis ka pakute.

Me ei tea, mis me täna sööme.

Ometi on kõik detailideni paika pandud ja tellitud.

Visnapuu ja Pusse osalusel on konverentsihotellis konverentsitoitlustamist korraldatud lisaks restoranisaalidele spaas, terrassil ja looduses.

Piret Pusse arvates on hästi tore, kui ürituse korraldajal on mõni pöörane idee välja käia.

«Minule küll meeldib katsetada. See paneb fantaasia tööle ja tekitab põnevust, kuidas kõik välja kukub,» räägib naine.

Ekstreemne on olnud toitlustamine spaas, aga ka õues terrasil või grillpeol looduses, kus köögis asuv grill viiakse välja ja kokk grillib kohapeal värsket grillliha ja köögivilju.

Sinna juurde käib ka suhtlus kokaga, kuidas tehtud ja mis maitseaineid on lisatud. Piret Pusse on seda meelt, et põne-

valt ette valmistatud toidukord võtab konverentsil või seminaril külastajate pinget maha ning võimaldab rohkem vaba suhtlust.

Visnapuu toob näite Estonias peatselt toimuvast konverentsist, kus pakutakse mehhiko stiilis õhtusööki, mille menüü peakokk ise kokku on pannud.

Sinna kuulub Ceasari salat, mille sünnimaa on Mehhiko – seda fakti paljud ei tea.

Rudfolf Visnapuu teeb üritustel ka kokateatreid. Estonias on selleks olemas eraldi ruum, mis mahutab tosin inimest. Mees on teinud kokateatrit restoranisaalis ligemale saja inimese ees, kus kaamera näitab seinal pilti toidu valmimisest. Lisaks kirjeldab peakokk rahvale, mida parajasti teeb. Kui toit valmis, serveeritakse see köögis taldrikule ja viiakse saalis laudade taga istuvate inimesteni.

Koroonapandeemiajärgsel ajal on toitlustatud kaks pluss kaks reeglit järgivatel konverentsidel. Hästi popid on konverentsihotellis korraldatud workshop-konverentsid, kus tegevus toimub erinevates saalides: igas saalis on käsitlusel erinev teema. «Pole vaja istuda mitu tundi ühes suures saalis, kus vahetuvad üksnes esinejate näod. Saab minna teise saali.

Saab liikuda ja valida teema, mis sind just kõnetab. Estonias on erinevad saalid ja seal on see võimalik,» seletab Piret Pusse.

On ka üritusi, kus konverentsi viiakse läbi värskes õhus – minnakse näiteks koos seenele. «Pakime siis igaühele võileiva kaasa ja anname termosega kohvi. Söömine toimub pikniku stiilis,» räägib kokk.