KOOLIERI 2009 TEEMALEHT
18. AUGUST 2009
KOOLIERI 2009
2
18. AUGUST 2009
SISUKORD lk 2
Koolipsühholoogia
lk 3
Taskuraha ja suhted pangaga
lk 4
Koolireisid ja -ekskursioonid
lk 5
Elukestev õpe ja huviharidus
lk 6
Soovitusi: lugemist väärivad raamatud
lk 7
Uueks kooliaastaks uus arvuti
lk 8
Internetis suhtle teadlikult ja tasuta
lk 9
Koolimood: riidesse põnevalt ja soodsalt
TASUB MEELDE JÄTTA! Raha kulutamisele on alternatiiviks raha säästmine ja reservi kogumine. Paljud noored säästavad juba täna tähtsamate väljaminekute või õpingute tarbeks. Swedbanki noortesegmendi ärijuht Valter Ritso julgustab varakult lapsega koos panka pöörduma. / Loe lk 4-5
Eriti oluline on huvitegevus kuritegevuse ja teiste tõsiste tagajärgedega sotsiaalsete arenguhälvete ennetamiseks. Huvikeskuste Juhtide Kogu HAKK juhatuse esimees Andres Kask tutvustab huvihariduse vajalikkust. / Loe lk 6
lk 10
ARVUD
141 990
TÕNIS LUKAS
K
õpetajat töötas möödunud õppeaastal Eesti 582 üldhariduskoolis. Neist 9336 olid kuni 50-aastased ja 5346 üle 50-aastsed. Meessoost õpetajaid oli 14,3%. Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
BÜROKRAATIAT VÄHEMAKS
14 682
KONTAKTID Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee | tel 666 2194 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee | tel 666 2329 Küljendus: Kristiina Sillandi Makett: Andrus Rebane Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258 Päisefoto: SXC Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301
Keerulistel aegadel tuleb energia säästmiseks lasta inimestel teha vaid tõesti vajalikke asju ning säästa töötajaid mõttetutest ja kurnavatest kõrvaltegevustest. Seetõttu pöörab Haridus- ja Teadusministeerium sel aastal tähelepanu õpetajate vabastamisele sisutust ja bürokraatlikust paberimajandusest. Asjaajamine peab olema korras, kuid osades koolides on andmete kogumise ja planeerimisega seotut tõlgendatud vägagi maksimalistlikult, mistõttu nõutakse õpetajatelt liiga palju. Ka ministeerium saab nõudmisi vähendada.
Õigesti valitud arvuti aitab kooliõpilase igapäevatööd hõlpsamaks muuta. Säästuarvuti maksab umbes 4000 krooni, Apple’i lauaarvutite hinnad hakkavad aga 9900 kroonist.
Apollo raamatukaupluse turundusjuht Tiia Laul teeb kokkuvõte noortele soovitatud raamatutest. / Loe lk 7
Meelis Piller jagab soovitusi, mida pidada silmas kooliõpilasele uut arvutit soetades. / Loe lk 8
Kas tõesti peab pahategijale, kes saadetakse tunnist välja rahunema, andma kaasa paberi põhjendustega või saaks seda kuidagi inimlikumalt ajada? Teatise kirjutamise ajal hakkab ka teistel potentsiaalsetel pahategijatel ju igav … Ministeeriumil on kindel soov rumalat bürokraatiat vähendada. Selleks püüame teha täpsema ülevaate, millised nõuded on riigi tasandil liigsed või õpetaja kahjuks tõlgendatavad ning mille üle peame arutlema koolijuhtidega. Rõõmustav on see, et mõnigi õpetaja kasutaks vabanevat aega andekate laste toetamiseks, kellele praegu aega ei jätku, ning muidugi hädasolijate aitamiseks. Õnneks pole see probleemiks kõikides Eesti koolides. Õpetaja tööd käsitlevas OECD värskes uuringus küsiti õpetajailt endilt, mida nad peavad tööga rahulolematuse põhjusteks. 29st võimalikust väitest oli esikohal liiga madal palk ja ühiskonna vähene tunnustus (3,41 p 4st) ja alles 12. kohal (3,01 p) liigne paberimajandus.
Haridus- ja teadusminister
indlasti kuuldakse ka sel aastal palju eelarveuudiseid. Nende hindamisel erinevaid vaateid jätkub – kes arvab, et haridusvaldkonda rahastatakse liiga vähe, teine jälle, et ikka veel liiga rammusalt. Mõnevõrra on see kurb, et nii palju energiat läheb rahastamisealasele debatile ja seetõttu leiavad sisulised aspektid vähem tähelepanu. Ministrina loodan, et õppeasutustel ja (üli)õpilastel ei sega see sisulist tööd ja ka ministeeriumiametnikud saavad häirimatult jätkata oma igapäevatööd haridussüsteemi hüvanguks. Olen kindel, et suurte eelarvevähenduste ajal ei tohi hariduse ja teaduse valdkondade olulisus meelest minna. Näiteks Soome säästis oma viimase suure lama ajal neid kärbetest ja maitseb nüüd kõigile tuntud vilju.
õpilast istub koolipinki 2009. aasta 1. septembril. (Haridus- ja Teadusministeeriumi prognoos). 2008/2009 õppeaastal käis päevase õppevormiga üldhariduskoolides kokku 147 519 õpilast.
Nikolai Baturini teoste lugemist olen ise alati väga nautinud ja tema viimast romaani «Noor jää» tahaks kindlasti soovitada ka nooremale lugejale.
Uuel õppeaastal jätkub rahulik areng
FOTO: HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM
Juhtkiri
NOORED ÕPETAJAD KOOLI
«Mõnigi õpetaja kasutaks vabanevat aega andekate laste toetamiseks ja hädasolijate aitamiseks.»
Eesti kooli mure ei ole mitte see, et meil oleks liiga palju vanu õpetajaid, vaid see, et noori napib. Ka sel aastal jätkub lähtetoetuse maksmine neile noortele, kes kooli tööle suunduvad. Lisaks tahame Euroopa Sotsiaalfondi täiendava meetmega toetada kutseaastale siirduvaid noori pedagooge – nii lasteaedades, üldharidus-, huvi- kui ka kutsekoolides, sest just alustades on pingutus tihti ülisuur. Kava järgi saaksid tööd alustavad õpetajad toetust tu-
hat krooni kuus ja seda kutseaasta programmi läbimise vältel. Täpsemate tingimuste üle veel arutatakse. Aastas suundub haridusasutustesse ligi 350 uut õpetajat. Toetusskeem on kavandatud vähemalt kaheks õppeaastaks ning sellest saaksid tagasiulatuvalt osa ka eelmisel aastal alustanud pedagoogid. See oleks muuhulgas leevenduseks neile noortele, kes nüüdsest kaotavad õiguse õppelaenu riigipoolsele tagastusele.
AEG TAAS ÕPPIDA Sellest sügisest tahame Euroopa Sotsiaalfondi raha ühtedelt programmidelt teistele ümbersuunamise abil alustada ka vahepeal õpingud katkestanute toomist tagasi ülikoolidesse, rakenduskõrgkoolidesse ja kutsekoolidesse. Ainuüksi kõrgkoolidest on viimase kuue aasta jooksul välja langenud 15 000 üliõpilast. Osa kindlasti ka saamatuse tõttu, kuid osa lasi end meelitada tööle või katkestas õpingud isiklikel põhjustel. Töötuse kurb statistika näitab samas, et just ilma kõrg- või kutsehariduseta, vaid üldkeskharidusega noored moodustavad 30% kõigist tulutult tööd otsijatest. Samuti koondatakse neid esmajärjekorras. Kuna noored kvalifikatsioonita inimesed on tööjõuturul kõige kaitsetumas seisus, andkem neile just nüüd võimalus õppida – et järje peale saada ja uuel majanduskasvuringil olla konkurentsivõimelisemad. Kavas on toetada neid, kel eelnevalt vähemalt pool kursustest läbitud, konkreetsed õppida soovijad otsib üles ja paneb vajadusel pingeritta õppeasutus.
KOOLIERI 2009
18. AUGUST 2009
Kooliaasta alguses paneme sihid ja eesmärgid paika KOOLIPSÜHHOLOOGIA. Kooliaasta algus meenutab mõneti aastavahetust – seame uusi eesmärke ja anname lubadusi. Sügisesed lubadused on enamasti optimistlikumad, kui kevadised tulemused. KRISTI RAAVA Koolipsühholoog
M
iks endale antud lubadused tihti ei täitu? Kooliaasta on pikk ja selle jooksul juhtub nii mõndagi. Neiu jätab maha või noormees ei pane tähele. Parima sõbraga on suhted sassis, vanemad lahutavad, koolis kiusab õpetaja või kaasõpilased. Eesmärke seada on tihti lihtsam, kui ootamatult elu poolt antud müksude kiuste neid täita. Mida peaks tegema, et sügisesed lubadused kevadeks teoks saaksid?
VEERANDIST VEERANDISSE Esimene mõistlik mõte on püstitada eesmärgid veerandite kaupa. Nii tekib võimalus neid järgmisel vaheajal üle vaadata ja uusi samme planeerida. Põhikoolis õppival lapsel ja tema vanemal oleks hea koos maha istuda ja uue kooliaasta ootused ja eesmärgid koos läbi arutada. Läbi vestluse tekib parem teineteisemõistmine ja arusaam vajadustest. Ühtlasi on nii võimalik lapsevanema poolt eelmisel aastal märkamata jäänud probleeme ennetada. Gümnasistid saavad oma eesmärke vabalt ise püstitada. Mõlemal juhul on need hea kirja panna, nähtavale kohale üles riputada või päeviku vahel kaasas kanda. Kirja tasuks panna saavutamist ootav eesmärk ja tegevus, mida selle nimel olen valmis tegema ja inimesed, kes saaksid vajadusel abiks olla. Näiteks: Paremate hinnete saamiseks peaksin ma järgmise päeva koolitükkide õppimist alustama hiljemalt kell seitse õhtul. Kui ma seda ei tee, võib ema, isa või noorem vend mulle mu kohustusi meelde tuletada.
MURED Õpilaste enam levinud mured ja mõned küsimused, läbi mille saaks iseennast aidata: • Kiusamine – Mida saaksin ise muuta? Kes saaks mulle abiks olla koolis või kodus?
Eesmärgi sõnastamisel võib abi olla järgmistest küsimustest: • Kas kool on minu jaoks võimalus elus edasi minna või tüütu kohustus? • Mida mulle annab koolis käimine ja õppimine? • Millest jään ilma, kui ma koolis ei käiks ja ei õpiks?
TAKISTUSTE RADA Millised on suuremad takistused seatud sihtide ja antud lubaduste täitumata jäämisel? Kindlasti on sellest igaühel oma nägemus. Psühholoogina leidsin mina kõige lihtsama selgituse A. Maslow vajaduste hierarhiast lähtuvalt. Maslowi järgi pole me võimelised tegelema kõrgema tasandi vajadustega (õppimine, enesearendus) siis, kui rahuldamata on meie esmased vajadused (söök, uni, turvalisus). Lühidalt tähendab see seda, et vähe maganud ja tühja kõhuga inimene pole võimeline õppima. Inimeste vajadused on sarnased. Seega pole vahet, kas tegemist on algklassilapse, gümnaasiumiõpilase või hoopis lapsevanemaga. Väsinuna ei suuda meist keegi hästi õppida või tulemuslikult töötada. Oluline tingimus eesmärkide saavutamiseks on puhkamine ja hea uni. Kõige sagedasemaks motivatsiooni puudumise põhjuseks on õpilaste puhul väsimus. Küsi endalt – miks ma korralikult välja ei puhka? Järgmine oluline vajadus on vaimne ja füüsiline turvalisus. Kas tunned end kodus ja koolis turvaliselt? Kui suhted vanematega on keerulised või koolis kiusatakse, on raske mõelda õppimisele. Need on sagedased probleemid, millega pöördutakse koolipsühholoogi poole. Õpilased ise ütlevad, et «peas on liiga palju mõtteid, tahaks neist vabaneda». Lühidalt, muremõtete kõrvale ei mahu matemaatika, bioloogia ega luuletused.
• Väsimus – Kas ma magan koolipäevadel minimaalselt 8 tundi? Kas ma liigun iga päev piisavalt värskes õhus? • Probleemid kodus – Kas ma saan sellest rääkida kodustega või vajan veel kellegi abi? • Konfliktid eakaaslastega – Kas olen valmis nendega probleemist rääkima või vajan kedagi vestluse juhtimiseks? • Motivatsioonipuudus – Mida mul oleks vaja? Mis mind viimati rõõmustas? • Probleem õpetajaga – Kas saan õpetajaga ise probleemist rääkida või vajan abi? • Lähedase inimese kaotus (lein) – Kas saan kellegagi rääkida oma murest? Kas leinaga seotud emotsioonid lasevad mul keskenduda õppimisele? • Terviseprobleemid – Kas olen rääkinud oma terviseprobleemidest mõnele täiskasvanule, arstile, psühholoogile? Allikas: autor
Selleks, et olla hästi motiveeritud, ei piisa ka kõigi eelnevate tingimuste täitmisest. Nii lastele kui ka täiskasvanutele on oluline, et teised inimesed märkaks ja suhtleks meiega. Seega õpilane, kellel pole tunnustavaid sõpru, ei tunne end enamasti koolis ka hästi. Noortele on gruppi kuulumine väga oluline. Selle puudumisel liiguvad mõtted ainult sõprade leidmise suunas. Piisavalt puhanud, söönud, sõprade seltsis tunnustatud ja korras suhetega õpilane suudab suure tõenäosusega ka endale antud lubadustest kinni pidada ja edukalt õppida. Eduka kooliaasta võti on paljuski õpilase enda kätes. Iseenda aitamisega hätta jäädes võib alati koolipsühholoogi poole pöörduda – kaks pead on ikka kaks pead.
LÜHIDALT
Näpunäited koolidele käitumishäiretega noorte ohjamiseks
Seni tunnistati Eestis ainsa ametliku üliõpilasstaatust tunnistava dokumendina Eesti üliõpilaspiletit, kuid sellest nädalast on ka rahvusvahelisel ISIC-i üliõpilaspiletil ametliku üliõpilaspileti staatus. Rektorite Nõukogu võttis vastu otsuse, millega anti rahvusvahelisele ISIC-üliõpilaspiletile Eesti üliõpilaspiletiga võrdväärsed õigused. ISIC-kaardi ja tavalise üliõpilaspileti ühendamise juures on praegu veel arusaamatu, kes peaks hakkama ISIC-kaardi tasu maksma, sest üliõpilasstaatust tõendav dokument peaks olema tudengile tasuta kättesaadav. (PM)
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kinnitas tegevuskava noorte käitumishäirete varajaseks märkamiseks ja asjakohaseks sekkumiseks juba tekkinud probleemide korral. Tegevused puudutavad käitumishäiretega noori tavakoolides, alaealiste komisjoni saadetud noori ja kasvatuse eritingimusi vajavaid noori, samuti lapsevanemaid ning noortega töötavaid spetsialiste, teatas Haridus- ja Teadusministeerium. Uue kava kohaselt muudetakse käitumishäiretega tegelemine tavakoolis tõhusamaks, samuti on kirja pandud suunised juba probleemidesse sattunud noorte aitamiseks. (PM)
FOTO: MIHKEL MARIPUU
ISIC-kaart sai võrdseks üliõpilaspiletiga
3
KOOLIERI 2009
4
Rahaga sotid selgeks juba koolieas
Kindlustunde tagamiseks on krediitkaardigi puhul mõistlik limiidid kehtestada. Ritso sõnul on äärmiselt oluline teha lapsele kohe selgeks, et kaardi kadumisest tuleb koheselt emale-isale või panka teatada ja seda ei tohi karta või häbeneda.
VALIKUTE TARKUS
FOT
TASKURAHA või selle puudumisega on kokku puutunud iga õpilane. Masuaegne surve majandusküsimustega igapäevaselt tegeleda mõjutab aina nooremaid. Mida soovitavad kooliealistele pangad?
O:
SI IG U
P
angas on noore raha kaitstud varguste ja kaotamiste eest, selgitavad pankade esindajad üksteise võidu, ka pisku taskuraha peaks kindlasti panka panema ja seda pangakaardi abil kasutama. Varajane kokkupuude pangateenustega annab noorele piisavalt aega, et valida enda jaoks välja meelepärane koostööpartner, kes oskab õiges keeles suhelda ja sobivaid tooteid pakkuda. Alaealiste laste vanematele loob aga järelkasvuga üheskoos konto avamine ja pangakaardi tellimine turvalise veendumuse, et pere rahakott ja taskuraha kasutamine on kontrolli all – vajadusel saab lapsega koos pangaväljavõtet arutada ning vajalikud limiidid seada. Varases eas alustatud aastatepikkune eeskujulik suhe pangaga kindlustab paremad intressid ja sujuvama laenuprotsessi tulevikus. Pangal on lihtsalt aega oma uut klienti tundma õppida. «Kooliõpilastele võiks juba koolis õpetada süsteemselt oma rahaasjade korrashoidmist,» leiab Swedbanki noortesegmendi ärijuht Valter Ritso. Ka Nordea Pank Eesti eraisiku mass-segmendi üksuse juht Reet Kivi soovitab lapsevanematel panka tulles lapsed kaasa võtta, et nad harjuksid varakult pangaga suhtlema.
LIMIIDID PAIKA
«Varakult pangaga suhteid luues on tulevikus lihtsam ja soodsam rahaasju pangas ajada.»
Populaarseteks toodeteks on nii ISIC-pangakaart, mis ühendab endas rahvusvahelise õpilas- või üliõpilaskaardi ja pangakaardi funktsioonid kui ka Swedbanki väljastatav NPNK EURO<26 noortekaart, mis pakub lisaväärtusi ja soodustusi nii Eestis kui mujal. Nordea Pank pakub noorele aga enda valitud pildiga pangakaarti. «Näiteks võib pangakaardi pildiks olla uus jalgratas, mille ostmiseks raha kogutakse, sest nii on ihaldatav ese pidevalt silme ees,» selgitab Reet Kivi kaardi kasutegurit – oste tehes ratast nähes on noorel lihtne otsustada, kas ost on ikka vajalik või mitte. Alla 18-aastane isik ei saa pangas iseseisvalt lepinguid sõlmida, tuletab Kivi meelde. Kuni 18-aastaseks saamiseni esindab last pangas lapsevanem, kes sõlmib ka kõik lepingud. Kuigi lastel on Kivi sõnul isikut tõendavad dokumendid olemas väga varases eas, ei piisa nendest pangaga lepingute sõlmimiseks. «Näiteks tuleb lapsele pangakaarti tehes esitada ka lapse sünnitunnistus,» selgitab Kivi Nordea Panga kaarditaotlemise korda.
KA
Postimees
JA
Swedbankil on 31. juuni seisuga üle 101 000 kliendi, kes jäävad vanusesse 7 – 18 eluaastat, tõestab Ritso noorte huvi pangateenuste vastu. SEB pangakaarti omab aga pea iga teine keskkooli lõpetaja, kinnitab SEB äriarendusjuht Allan Selirand.
L
RAIN UUSEN
18. AUGUST 2009
Lapsevanem annab lapsele pangaarve kasutusõiguse ja määrab selle maksimaalsed limiidid nii internetipangas kui ka pangakaardile, selgitab Anneli Rõuk Sampo Pangast. «Limiite saab muuta vaid lapsevanem.» Raha kulutamisele on alternatiiviks raha säästmine ja reservi kogumine. «Paljud noored säästavad juba täna tähtsamate väljaminekute või õpingute tarbeks,» selgitab Ritso, et mõistlik on mõelda terviklahendustele ja kasutada pangakonsultantide abi. Rõuki sõnul avavad lapsevanemad aina tihedamini pangas arve juba lapse sündides, et alustada raha kogumisega. Ritso soovitab vanematel alustada pisiasjadest – tutvuda pangateenustega ja mõelda, millal, kuidas ning kui palju antakse lapsele taskuraha ja kuidas saaks laps konto seisuga kursis olla. Kogumist tulevasteks suuremateks väljaminekuteks peavad oluliseks kõik pangad, pakkudes üksteise võidu atraktiivseid pakette ja lisavõimalusi. Koguda tasub kooliks, auto, korteri või maja sissemaksuks, reisimiseks ja oma unistuste teostamiseks täiskasvanuks saades. Kui laps aga reisile juhtub minema, soovitavad pangad teha temalegi krediitkaardi – lisana lapsevanema kaardile. «Kui laps kaotab ära sularaha, on see raha kadunud, kui kaotab aga pangakaardi, jääb tema raha ju alles,» rõhutab Ritso.
Panku on Eestis palju, pakutavate teenuste virvarr aga kirju ja keeruline. Varakult pangasuhteid looma hakates õpib noor tegema teadlikke valikuid turundusnippide ja meelitavate soodustuste vahel. Pangad pakuvad lahedaid pangakaarte ning mobiiliteenuseid, sadu soodustusi ja auhindu, tasuta makseid või kõrgeid intresse hoiustele. Mänglevate pangateenuste analüüsimiseks peab piisavalt aega varuma, et nende vahel mõistlikult valida. «Hetkel sõltub laste teadlikkus väga palju lapsevanemate aktiivsusest,» teab Ritso rääkida, «ja sellest, milline on nende soov oma lapsi pangateemadega harida.» Ta peab oluliseks, et lapsevanem aitaks varakult teha selgeks põhimõisted: sularaha ja pangakaart, kasutuslimiit ja PINkood, kogumine ja säästmine. Kui mõned aastad tagasi hakkas suurem osa noori kasutama pangateenuseid vanusevahemikus 15–16, siis Seliranna sõnul on nüüd pangateenuste kasutajate hüppelist tõusu märgata juba vanusevahemikus 13–14. «Koolide suurenenud huvi pangandusmaailma vastu ja teemakohased tunnid on oluliselt tõstnud ka laste teadlikkust selles valdkonnas,» on Selirand rõõmus – noored on tee panka leidnud.
KOMMENTAAR
Teeme ka lastele eelarve mõiste selgeks Lapsevanem võiks seada eesmärgiks õpetada oma lapsi kulutusi planeerima. Saadud taskurahaga ei tasu ju kohe poodi tormata ja kõike ihaldusväärset osta, enne seda võiks veidi aru pidada. LEONORE RIITSALU Finantsinspektsiooni tarbijahariduse projektijuht Mida mul on vaja osta? Kui kauaks peab mul olemasolevast rahast jätkuma? Tähtis on õpetada vahet tegema soovidel ja vajadustel. Kõige lihtsam on alustada planeerimist isikliku eelarve koostamisest – pane kirja kindla ajavahemiku tulud ja kulud. Nii tekib kohe selge pilt, palju on võimalik kulutada. Eelarve aitab läbi mõelda, palju oleks mõne hinnalisema asja ostuks võimalik raha kokku hoida. Teine noorte jaoks oluline teema on pangakaardi ja sellega kaasas käiva PIN-koodi turvaline kasutamine. Mingil juhul ei tohi oma koode teistele öelda ega kanda koos kaardiga rahakotis kaasas. Samuti peab automaadist raha välja võttes või poes kaardiga tasumisel oma koodi teiste eest varjama. Ettevaatlik peab olema ka e-kirjadega, mis küsivad isikuandmeid või koode. Selliseid kirju saadavad suure tõenäosusega petturid. Lapsele tuleb selgitada, miks on oluline näiteks deebetkaardi valimisel võtta mitu pakkumist ja neid omavahel võrrelda ning pangast lisainfot küsida. Selgitama peab sedagi, miks on oluline finantsteenuste kõikidest tingimustest enne lepingu allkirjastamist aru saada. Pangad ja kindlustusseltsid pakuvad sarnase nimega tooteid erinevatel tingimustel. Oluline on leida oma vajadustele kõige paremini vastav teenus. Pakkumiste võtmine ja võrdlemine võtab küll aega, kuid võib säästa raha ning vältida arusaamatusi. Lisainfot leiad siit: • www.minuraha.ee • Eelarvet aitab koostada tarbijaveebi pere-eelarve vorm aadressil minuraha.ee/pere-eelarve
ÕPILASED JA RAHA Finantsinspektsioon korraldas aasta alguses koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga õpilaskonkursi «Mina ja raha», mille eesmärgiks oli pöörata laste ja noorte tähelepanu rahaasjadele ning uurida, kuidas nemad oma rahaasju korraldavad. Konkursil osalemiseks tuli õpilastel välja mõelda ja salvestada kuni kolme minuti pikkune filmiklipp. Huvitavamatele töödele tuginedes tekib sügiseks finantsinspektsiooni tarbijaveebi minuraha.ee juurde noorte oma alamleht. Allikas: Finantsinspektsioon
KOOLIERI 2009
18. AUGUST 2009
5
Aeg kooli minna, aeg puhkusele mõelda
RAIN UUSEN Postimees
A
ugusti esimesel poolel valmistuvad õpilased ja tudengid taas kooli minekuks, otsides algavaks õppeaastaks pliiatseid, vihikuid, kaustikuid, moodsaid sülearvuteid ja teisi infotehnoloogilisi vahendeid. Kuigi möödunud kevadel tõusis huvi taas ka Eesti-siseste koolireiside vastu, võtavad eriti just üheksanda klassi ja gümnaasiumiastme õpilased ette ühiseid sõite ka väljapoole Eestit. Populaarseteks sihtkohtadeks on Amsterdam ja Berliin, Ahvenamaa, Lapimaa, Slovakkia ja Rootsi, teeb kokkuvõtte Helen Noorkõiv reisibüroost Nordland Travel. Vaike Silmato VM Reisidest ütleb, et suurema osa koolireisidest korraldavad nad just Eestist kaugemale – Soome, Rootsi, Lätti, Leetu ja mujale Euroopasse.
«Eelmisel aastal kogusid suurt populaarsust ka reisid Kreetale,» täiendab Karmen Loodus Scandinavian Toursist. Tema sõnul reisib nende büroo abil igal aastal ligi 15 000 last, kellest pea 90% eelistab välismaist koolireisi. Majandussurutise süvenedes on huvi siiski veidi vähenenud. Näiteks Tšehhi, naabrid Läti-Leedu ja Poola on elatustaseme poolest Eestiga võrreldavad, vihjab Estraveli turundus- ja kommunikatsioonijuht Mari-Liis Rüütsalu. Õpilastele meeldib reisibüroode esindajate sõnul ühisreise korraldada nii talve- kui kevadvahe-
«Koolireiside eesmärk peaks olema mitmepalgeline – lõõgastus, kultuuriga tutvumine, suhtlemine ja käitumisõpetus.»
ajal, tihti premeeritakse klassi just kooli lõpetamise puhul. Mida kaugem ja kulukam on klassireis, seda varem tuleb ühiselt plaani pidama hakata. «Kõige mõistlikum nii lastele kui nende vanematele ja õpetajatele on see, kui oktoobri alguseks on selge, kuhu kaaslastega koos puhkama minnakse,» teab Noorkõiv rääkida. Paljud klassid võtavad tema sõnul aga otsuse vastu juba kevadel enne suvepuhkusele suundumist, et suvel oleks siht silme ees ja võimalus vaheajal raha teenida ning koguda. «Viimase hetke pakkumistele rühmad loota ei saa,» rõhutab Kaleva Traveli tegevjuht Merike Hallik, soovitades kõigepealt panna paika reisi eelarve, mis kõikide klassikaaslaste võimalusi arvestaks. «Eelarve baasil on ka reisibürool kergem pakkumisi teha.» Kui klassil on plaanis lennureis ette võtta, tuleb planeerima hakata vähemalt pool aastat ette, soovitab Rüütsalu. «Viimasele minutile broneerimist jättes ei pruugi kõigile samal lennul kohti jagudagi,» selgitab ta. Lisaks on varakult broneerides piletid alati ka soodsamad.
OHUTUS EELKÕIGE «Vahel on tunne, et õpetajad ise reisivad, unustades seejuures, et peavad lapsi jälgima,» ütleb Noorkõiv, tuletades meelde, et mistahes kooli- või klassiekskursioonil peab alati olema märksõnaks ohutus.
«Reisibürool on kontaktid ja kogemused,» lisab Hallik. Büroo võtab reisi korraldamisega endale ka vastutuse reisi õnnestumise eest. Tihti minnakse alt aga hoopis üleplaneerimisega, teab Hallik rääkida. «Tahetakse näha ja kogeda maksimaalselt palju, kuid aega, tegevusi ja vahemaid arvestatakse seejuures valesti,» lisab ta – reisilt tagasi tulles ei tohiks esimeseks sooviks olla puhkamine.
ÜHINE REIS ÜHENDAB Lõpuklasside õpilased küsivad üldjuhul reise, mis neid ühendaks, et ka tulevikus kontaktid ja sõprus säiliks, võtab reisieesmärgid Noorkõiv kokku. «Soovitakse just majutuskohti, kus nad saavad koos olla – näiteks telkimine või kuueste tubadega hostelid. Põhikooli lõpus aga keskendutakse rohkem kultuurireisidele. Noorematele meeldivad pigem matkarajad, kaunid looduspaigad, mängud ja ühised piknikud, mis jäävad ühe päeva piiresse. Koolireiside eesmärk peaks olema mitmepalgeline, arvab Silmato: lõõgastus, kultuuriga tutvumine, suhtlemine ja käitumisõpetus. Üheskoos reisides saab rutiinsest koolielust korraks eemale, samuti saavad lapsed omavahel palju rohkem suhelda ning vabamas õhkkonnas sõprust arendada, kirjeldab Loodus klassireiside kasu. «See suurendab kindlasti ka ühtsustunnet.»
FOTO: MIHKEL MARIPUU
KOOLIREISID JA –EKSKURSIOONID. Mida enam õpilased internetis suhtlevad ja rahvusvahelisi sõpru leiavad, seda tõenäolisemalt viib järgmine klassiekskursioon või koolilõpureis ka piiri taha. Planeerima tasuks kaugemaareisi hakata aga juba kooliaasta alguses.
Klassiekskursioon peab olema ohutu, pakkuma uusi elamusi ja õpilasi omavahel ühendama, et sõprus tugevneks ja aastateks püsima jääks.
OHUTUS ON KLASSIEKSKURSIOONI MÄRKSÕNAKS • Lapsevanem peaks kindlasti olema kursis, kuhu, kui kauaks ja mida tema laps tegema sõidab. • Veepark ja muud ekstreemsemad tegevused võiksid jääda siiski pereüritusteks. • Järelvaatajaid peaks olema vähemalt kaks – et näiteks juhul, kui õpetaja peab ühe lapsega arsti juurde minema, ei jääks teised lapsed omapäi. • Korralda huvitavaid tegevusi juba näiteks bussis – viktoriinid, mängud, suupisted ja jaga taustainfot sihtpunkti kohta. • Järgi turismiseadust ja telli ekskursioonid oma ala asjatundjatelt, usaldusväärsest reisibüroost – kui õpetaja korraldab ekskursiooni ise, on see ebaseaduslik ja ees võib oodata lopsakas rahatrahv. • Kindlasti peab vormistama tervise-, reisitõrke- ja pagasikindlustuse. • Reisi eest vastutaja peaks enne grupiga reisile suundumist vaatama üle kõikide reisidokumendid, et need kehtiks ja oleks korras. • Eelarvet planeerides ei tasu ära unustada, et raha kulub ka kohapeal. Allikas: reisib ürood
KOOLIERI 2009
6
18. AUGUST 2009
Faktidele lisaks elutarkust KOLM SAMMAST Võib öelda, et Eestistki leiab kolme tüüpi haridust: formaalset, informaalset ja mitteformaalset.
FOTO: CORBIS/SCANPIX
Noorte karjääriplaneerimist toetaval veebilehel Rajaleidja on hariduse kolme mõistet selgitatud nii:
Raamatutarkustest ja faktidest üksi elus läbilöömiseks enam ei piisa – lisa tuleb otsida huviringidest.
ELUKESTEV ÕPE. Meie ümber muutub kõik nii kiiresti, et kogu aeg peabki õppima. Kas suured faktiteadmised tagavad meile aga edu tulevases konkurentsis tööturul ja elus laiemalt? KRISTI KOORT, EVA LADVA Elukestva Õppe Arendamise sihtasutus
Õ
ppida saab ka elust enesest, kirjutas Häly Nõmm oma kirjandis, millega ta osales eelmisel talvel kirjandivõistlusel «Tulevik ja karjäär». Ta usub, et silmadkõrvad pidevalt lahti hoides võib uutest olukordadest omandada väärtuslikke teadmisi koolist rohkemgi. Koolitarkused pole tähtsusetud – väärtustama peaks nii formaalset kui ka mitteformaalset, elukestvat õpet, usub Nõmm. Noored tunnetavad ühiskonnapoolset tugevat survet olla tubli kooliõpilane selleks, et elus hästi hakkama saada.
ERINEVAD VÕIMALUSED Eesti Vabariigi haridusseadus ütleb, et haridus on oskuste, teadmiste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond mõistab ja mille omandatust ka kontrollib.
Informaalsele ja mitteformaalsele haridusele ja selle väärtustamisele on Eestis järjest enam tähelepanu hakatud pöörama. Paljud õpilased käivad koolivälisel ajal ennast täiendamas huvialaringides: muusika-, kunsti-, arvuti- või käsitööringis, spordi- ja tantsutrennides. Aktiivsemad löövad kaasa ka avatud noortekeskuste või noorteühingute tegevustes. Huvialaringides enda arendamine aitab noorel avastada loovust ja andeid ning seeläbi enese kohta uut teada saada. Noortekeskuste ja -ühingute tegevuses osalemine arendab n-ö pehmeid oskusi – teiste inimestega suhtlemist ja koostööd, enesekehtestamist. Enda erinevate külgede avastamise ja arendamise käigus muutub noor teadlikumaks ja tuleviku planeerimisel kindlamaks. Alati ei pea hobidega tegelemine kaasa tooma uut teadmist, aga kindlasti aitab see avardada maailmapilti. Mitteformaalse õppimise kaudu omandavad noored toimetulekuks hädavajalikke ning tööand-
jate silmis kõrgelt hinnatud oskusi, eriti suhtlemisoskust, kriitilist mõtlemist, meeskonnas töötamist ja protsesside ning inimeste juhtimist. Alati tulevad kasuks kogemused konfliktide ja probleemide lahendamisel või kindlustunne avalikult esinemisel. Need oskused võimaldavad noorel end tööturul paremini positsioneerida. Vajalik on õpikogemusi endale teadvustada ning omandatud oskusi õiges vormis välja tuua, neid rõhutada.
MITMEKÜLGSUS Euroopa tasandil propageeritakse erinevate hariduslike kogemuste tunnustamist, Eestiski väärtustatakse seda järjest enam. Nii on mitmed kõrgkoolid välja töötanud regulatsioonid, millega kooli sisseastumisel või poolelijäänud õpingute jätkamisel võetakse arvesse varasemaid õpinguid ja töökogemusi (ehk VÕTA). Selle abil kaardistatakse kandidaadi tausta ja eelnevaid kogemusi ka mitteformaalse hariduse valdkonnast. Karjääri ehk tööelu ja haridusvalikute planeerimisel ei tasu jääda kitsalt koolides pakutava raamidesse. Ettevõtlikud ja julged noored, kes vabal ajal erinevate tegevuste läbi ennast arendavad, on ka tulevases elus valmis proovima ja katsetama. Riskijulgus on märksõnaks.
• Formaalharidus on riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on kindlaks määratud kestvus ja õppekava. See on astmete ja hinnete tasandite alusel hierarhiliselt struktureeritud ning sellel on vastuvõtu tingimused ja formaalne registreerimine. Formaalharidust viiakse läbi koolitus- ja haridusasutustes ettenähtud mahus ning õppimis/õpetamismaterjale ja -meetodeid kasutades ning sellega kaasneb aktsepteeritud kraadi, diplomi või tunnistuse omistamine. • Informaalne haridus on õppimine, mis tuleneb igapäevastest tegevustest tööl, perekonnas või vabal ajal; ei ole struktureeritud (õpieesmärkide, õpiaja või õppematerjalide mõistes) ja ei lõpe tavaliselt tunnistuse saamisega; võib olla kavatsuslik, kuid enamasti on tegemist ettekavatsemata (või juhusliku) õppimisega. Informaalne õppimine on näiteks see, kui noor õpib suvel koos emaga kurke marineerima või mahla aurutama. Võib öelda, et informaalne õppimine on kõik see, mida igapäevaelu meile õpetab. • Mitteformaalne haridus on eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus kindlate programmide alusel, mida on võimalik omandada täiskasvanukoolitust pakkuvates asutustes, töökohal, samuti ühiskondlike organisatsioonide, huvigruppide ja kutseliitude vahendusel; läbimise järgselt reeglina formaalset tunnistust või diplomit ei anta. Mitteformaalseks õppimiseks võib nimetada seda, kui noor käib näiteks raadio- või loodushuviliste ringis või tegeleb näitlemisega. Allikas: Rajaleidja
HUVIHARIDUS
Huviharidus on lisaväärtus kogu eluks ANDRES KASK MTÜ Huvikeskuste Juhtide Kogu HAKK juhatuse esimees Eestis on pikad traditsioonid ja head kogemused huvihariduse võimaldamiseks nii lastele kui noortele. Huvihariduse ja -tegevusega on haaratud enam kui pool õpilaskonnast. Eesti pere peab endastmõistetavaks, et lapsed ja noored end kooli kõrval ka mingil huvialal arendavad. Kohalikud omavalitsused on selleks ellu kutsunud ka mitmeid huvialakeskusi ning -koole. Huvihariduses töötavad õpetajatena oma ala profid ja entusiastid, lausa fanaatikud. Kõrge kvalifikatsiooniga õpetajate käe all tagatakse andekatele ja oma huvialale pühendunud noortele soodsad arengutingimused. Ilmselt tuleneb eestlaste laulu-, teatri-, kunsti-, pillimängu- ja tantsuarmastus just lapsepõlves ja nooruses reali-
seerunud võimalustest erinevate huvialadega süsteemselt tegeleda. Ulatuslikust haaratusest laulu ja tantsu vallas annavad kinnitust koolinoorte laulu- ja tantsupeod. Väga populaarsed on ka üleriigilised noorte laulu- ja tantsukonkursid. Õppetöö heast tasemest kõnelevad ilmekalt meie noorte kõrged tulemused rahvusvahelistel konkurssidel. Eesti huvikoolides ja tavakoolide huviringides on ülekaal tüdrukutel (enam kui 2/3 osalejatest). Lisaks üldkultuuri- ja loodusringidele on viimastel aastatel riigipoolset toetust leidnud ka tehnikaringid. See on rõõmustav, sest mahajäämus auto- ja lennumudelite ning tehnilise algmodelleerimise ringides on aastaid olnud suur. Riigi toetus annab eelduse poiste arvu suurenemisele huvihariduses. Tehnikaringides osalejad saavad tööoskusi, mida tulevikuski vaja läheb.
Huviharidus loob võimalused efektiivseks kasvatustööks. Huvist ajendatud ja vabal tahtel tehtud valik (huvi)hariduse omandamiseks on oluline eeldus kasvatusprotsessi tulemuslikkusele, kuivõrd õpilane on motiveeritud ja tulemustele orienteeritud. Huviringis osalemisel on tagatud ka kasvatustöö jätkumine üldhariduskoolist vabal ajal, tagades seega protsessi järjepidevuse. Õpilast haarav huvialategevus annab hoovad sotsiaalpedagoogika teostamiseks. Tunnustuseta jäänud, sotsiaalselt tõrjutud või õpiraskustes noortel avaneb võimalus eneseteostuseks ja pühendumine toob kaasa head tulemused. Edukus aga tekitab ja arendab eneseusku ja kindlust tuleviku ees ning aitab inimesi edasi ka muus vallas. Eriti oluline on huvitegevus kuritegevuse ja teiste tõsiste tagajärgedega
sotsiaalsete arenguhälvete ennetamiseks. Huvialaga tegelemise kaudu saab noori mõjutada ja neid riskikeskkonnast eemale hoida või sealt välja suunata. Oluline on ka alternatiivpedagoogika. Kui koolist eemale hoidvas noores äratada huvi, saab ta paremal juhul tuua tavaellu tagasi. Huvialaharidusel on oluline koht noorte arenguprotsessis ja me võime olla uhked, et Eestis on see väärtustatud. On tore, et lapsevanemad ning ka lapsed ise on mõistnud, et osalemine huviringi töös annab lisaväärtuse kogu eluks: uued teadmised, palju sõpru-tuttavaid ning sotsiaalsed oskused elus toimetulekuks. Tihti on aastaid huviringis osalenud õpilasele see abiks ka elukutse leidmisel ja ameti valikul. Vaata lisa: www.huviharidus.ee
KOOLIERI 2009
18. AUGUST 2009
7
Tahaks midagi head lugeda… HEA RAAMAT on see, mida pea kõik inimesed oma sõpradelt-tuttavatelt või hoopis raamatupoe müüjalt tihti küsivad. Lugemissoovitusi olen juba mitme aasta vältel küsinud ka Eesti kirjanikelt. TIIA LAUL Apollo raamatukaupluse turundusjuht
FOTO: PEETER LANGOVITS
V
Menukaid raamatuid leiab nii spordi-, luule kui ilukirjanduse valdkonnast, teavad rääkida raamatupoodide müüjad.
iimased on hingega ja südamest kirjutanud huvitavaid lugemissoovitusi ning paljud nendest on juba kirjutiste endina omamoodi nauditavad lugemised. Loomulikult võib kirjanike soovitatud raamatute lugemine käia väiksema lugemusega inimesele üle jõu, kuid samas on nad tähelepanu juhtinud ka paljudele lausa ludinal lugemist võimaldavatele huvitavatele ja köitvatele raamatutele. Tooksin esmalt välja mõned Eesti kirjanike poolt soovitatud raamatud, mis minu meelest võiksid tänase noore lugemislauale sobida. Omalt poolt pakun lugemiseks aga just samade kirjanike endi teoseid, mis ei jää sugugi alla nende poolt soovitatutele. Augustikuus jagab lugejatele soovitusi luuletaja Kalju Kruusa ning üks tema poolt pakutud raamat ongi Anti Saare noorteromaan «Nemad kaks», mille kohta soovitaja kirjutab järgmist: «… elu episoode on tabatud väga erksalt, jutustatud teravmeelselt, elavas
keeles. Võtab väga hästi pildi ette ja pakub pidevalt lugemispinget. Lugu jäägu lugejale.» Nikolai Baturin soovitas aprillis filminagi tuntuks saanud ja kuulsust kogunud Vikas Swarupi «Rentslimiljonäri» nii: «… Kui võib rääkida mingist omaette hõngukirjandusest, siis on sellised näiteks india ja juudi kirjandus, neid ei sega eales ära teiste rahvaste kirjandusega: oma lihtsuses kunstiliselt pretensioonikad, lapselikkuses tõsimeelsed; jäisemateski situatsioonides – alati soojad. Loen neid, kui hakkab kõhe.»
RAAMATU RIKAS KEEL Maikuus soovitas Mari Saat kinkida gümnaasiumi lõpetajale Lennart Meri «Hõbevalge», aga milleks oodata kooli lõpetamiseni – raamatut võib ju hakata lugema juba varemgi. Soovitaja on teose kohta kirjutanud järgmist: «… Noor inimene, kes läheb ülikooli jätkama oma tänapäevast üsna kuival loodusteadusel põhinevat haridust, võiks vahelduseks lugeda seda raamatut, et hoida ärkvel iseenda elavat vaimu …» Nikolai Baturini teoste lugemist olen ise alati väga nautinud ja tema romaani «Noor jää» kordustrükki tahaks kindlasti soovi-
tada ka nooremale lugejale. Lisaks kaasahaaravale armastusloole ja sellega kaasnevate inimtunnete ning tundevirvenduste väga peenele edasiandmisele on selle raamatu suureks väärtuseks tema eriline, natukene arhailine, aga samas ülimalt rikas keel. Paljalt Baturini niivõrd haruldasi ja põnevaid sõnu sisaldava eesti keele tõttu tuleks seda romaani lugeda, boonusena on lisaks ka kaasahaarav süžee.
SÕNALEIUD LUULEST Kindlasti võiks üks noor inimene lugeda ka tänapäeva Eesti luuletajate kogusid ja miks mitte võtta kätte jällegi väga põnevaid sõnaleide sisaldava luuletaja Kalju Kruusa viimane kogu «Pilvedgi mindgi liigutavadgi», mis on täis ahhaa-elamusi. Raamat, mida ma viimasel ajal olen millegipärast kõige enam noortele soovitanud, on Nick Hornby «Maoli». Tänapäeva Briti proosakirjanik kirjutab haaravalt sellest, kuidas üks tavaline 16-aastane rulasõiduhuviline poiss paisatakse elukeerisesse, kus ta ootamatult saab lapsevanemaks. Omamoodi põnevaks teevad raamatu ka lennud ajas. Kuna autori suureks kiindumuseks on lisaks kirjandusele (kirjutamisele) ka muusika, võivad noortele pakkuda huvi tema teisedki teosed. Näiteks sama autori romaan «Ühest poisist», millest on tehtud ka veidi magusamas versioonis film, võiks noorele olla samuti päris huvitav lugemine. Päris
tüüpiline ei ole ilmselt olukord, kus ema vaeb enesetapuplaane ning ise pead otsima tuge täiskasvanud meeslapsest, kuid kiusamiste, eneseotsingute ja muu taolisega puutub tõenäoliselt kokku iga noor. Üks ütlemata põnev lugemine oli ka Stieg Larssoni äsja eesti keeles ilmunud romaan «Lohetätoveeringuga tüdruk». Otseselt fantastikaga siin tegemist pole, aga omamoodi kummaliseks või fantastiliseks võib peategelast Lisbeth Salanderit pidada küll. Väga noortel seda lugeda ei soovitaks, küll aga kannatavad gümnaasiumisse jõudnud loodetavasti välja juba ka raamatu karmimad osad. Teos on väga kaasahaarav ning põnev ja selle lugemiseks tasuks kohe aega varuda, sest pooleli on teda raske jätta.
NOORSOOROMAANID Apollo müüjate eelmise aasta lemmikteos oli Mari Tarandi soojalt ja tundlikult oma vennast Juhanist kirjutatud mälestusraamat «Ajapildi sees». Doris Kareva on kirjutanud antud raamatu kohta: «… See on haarav ja hariv mälestusraamat, mis kõneleb väärtustest, tuletab meelde olulist, võimaldab mõista, ära ja kaasa tunda.» Lõpetuseks soovitaks Eesti noorel lugeda midagi ka Tänapäeva noorsooromaani sarjast, kus osadeks autoriteks on ju peaaegu nende eakaaslased. Mida täpselt sealt valida, jäägu igaühe enda otsustada, aga korraliku lugemiselamuse pakuvad loodetavasti neist kõik.
RAHVA RAAMATU SOOVITUSI NOORTELE Selle aasta noorte lemmikuteks nii Euroopas kui USAs ja loomulikult ka Eestis võib pidada raamatuid «Päikesevarjutus» (endiselt ka eelmised Videviku saaga raamatud – «Videvik» ja «Noorkuu») ning «Brisingr». Eesti autoritest on populaarsed n-ö kogupereraamatud Leelo Tungla sulest: «Seltsimees laps» ning raamatu teine osa «Samet ja saepuru».
OneNote on digitaalne märkmik, ideaalne konspekteerimiseks, kuhu saad koguda vajaliku info, seda süstematiseerida ja leida kõik vajalik jälle kiiresti ja hõlpsalt.
Word aitab mugavalt luua kena ilmega koolitöid – referaate, kursusetöid jm, kasutades selleks lihtsa kasutajaliidesega ulatuslikku tööriistakomplekti.
Kogu koolitöö täiskäigul
Excel abistab numbrilise info haldamisel ja analüüsimisel, arvutuste tegemisel, diagrammide loomisel.
PowerPoint aitab kaasa esinduslike esitluste loomisele, säästes aega ja energiat.
www.microsoft.ee/kool
1149.-
2000.-
Toodet võib kasutada kuni kolmes koduarvutis. Hind kehtib nii eesti- kui venekeelsele tootele. Müügil arvutisalongides.
Soovitaks ka klassikat. Endiselt püsivad huviorbiidis raamatud sarjast «Seiklusjutte maalt ja merelt» – kellel ei ole neid vanaemade või emade riiulis olemas, siis teadmiseks, et populaarsemad neist on taas uustrükina kauplustes saadaval – näiteks «Pal-tänava poisid» või «Rob Roy». Harry Potter on paljud noored lugemise juurde tagasi toonud, miks mitte lugeda seda ka originaalkeeles. Noorte krimkadest soovitaks Eesti juurtega Rootsi autori Leena Lilleste raamatut «Sünged saladused». Tüdrukutele soovitaks Cathy Cassidy raamatut «Pöörane» või Ketlin Priilinnu «Hirm pole tähtis». Noorsooromaanide sarjast võiks esile tõsta näiteks Kerli Altmarti raamatut «Makaagid ja majad».
KOOLIERI 2009
8
Arvuti osta vajadustele vastavalt KOOLIARVUTI. Tänased imikud sünnivad sülearvuti kaenlas. Milline oleks aga sobilik arvuti, mis aitaks kooliõpilase tööd kergemaks ja mugavamaks teha?
LISASEADMED
Ühesõnaga on lauaarvuSeega esineb Macil viiruti võimsam, soodsam seid haruharva ja PC viirused Apple’i arvuteid ei ning erinevalt sülearvutist ei unusta seda ohusta. Samuti on Mac Kui eelarve võimaldab, ei tohiks kindlasti ära hajameelsusest mainternetis turvalisem unustada lisaseadmeid. Üks olulisemaid lisaseadmeid ha. kui PC. on kindlasti printer. Omad eelised Apple’i arvutitel Koolitööde jaoks on väga sobilik mustvalge laserprinter – on loomulikult on pikem eluiga – selle ülalpidamine ja hooldamine on soodne. komponendid on suuremad ja ka sülearvutiMEELIS PILLER investeering uude Vanematel õpilastel võib tekkida vajadus või soov printida oma arvutisse tuleb tevõimsamad ning need ei pea tel. Neid saab vabakutseline ajakirjanik koolitöid välja värviliselt. Täna pole laservärviprinterite hinnad ka kannatama sülearvutiga sarnast alati ja igale ha harvem kui taenam astronoomilised. koormust, on selge, et lauaarvu- poole kaasa vevalise PC puhul. Kes tegeleb aga fotograafiaga, tahab aeg-ajalt kindlasti ka oma ord sattusin nägema ti komponentide eluiga on pi- dada – klassiPC fotosid ise välja printida. Sellisel juhul tasub mõelda ruumist raamasellist vaatepilti, kus kem. tindiprinterile. Tindiprinterite ülalpidamine võib olla aga Kui veel hinda mainida, siis tukoguni. Kuigi PC-de hinühe sugulase väike võrdlemisi kulukas – korralik A4-fotopaber maksab 10 Eesti kattub laps, kes ise õieti veel korralik ja kvaliteetne lauaarnad on esmapilgul krooni ringis ning täisvärvis foto printimine kulutab päris rääkidagi ei osanud, istus arvu- vuti on kindlasti kallim, kui aina rohkem traaväga soodsad, ei tasu palju tinti. Üks värv võib aga olenevalt printeri tüübist ti taha, avas veebibrauseri, tok- odavatest n-ö no-name-tootjate dita interneti leviesimest odavat arvutit maksta kuni mitusada krooni. sis sisse mingi aadressi ning komponentidest valmistatud alaga, nii on sülearvukohe ostma tormata. Ka Hiir, klaviatuur, veebikaamera ja muud hakkas mängima mingit võrdle- raal. ti kasutaja suurema osa siin peaks tegema eeltööd – lisandid on juba maitse asi. misi keerulist mängu, millele mida pakutava hinna eest Kvaliteetse arvuti eluiga on ajast võrgulevis. mina esimesel hetkel küll pihta kindlasti pikem – väikeste vaheSülearvuti saab kodus lihtsaab ning kas see koolis kasutatuunimistega püsib lauaarvuti sate meetoditega ka lauarvutiks ei saanud. miseks ka piisav on? Kui küsida, mis vanusest moraalselt töövõimekana ka nel- muuta – lisada tuleb vaid moni- kasutada erinevate rakenduste Tuntumatest nimedest rääkialates ning millise konfigurat- ja aasta pärast. tor ning suurem klaviatuur. juures – olgu selleks MSN, Skype des on HP-l laiadele rahvamassisiooniga arvuti peaks lapsele dele mõeldud arvutiseeria Pavivõi Apple’i enda iChat. APPLE muretsema, on esimese hooga Kui väike inimene on saanud lion – õpilastele aga seda ei sookeeruline head vastust anda. Apple on tuntud oma uni- juba kooliealiseks, peab ta arvu- vitaks. Eelnevalt peaks langeversaalsuse ja kasutajasõb- tit igal juhul kasutama. Apple’i HP-lt võiks kooliarvutiks tama otsuse, kas valida ralikkuse poolest. Samas arvutitest võiksid sobivaimaks valida midagi hoopis äriklassi laua- või sülearvuti. Kui on Apple’i arvutite hin- osutuda näiteks 20-tolline iMac alumisest otsast – tootekateraha jagub, võib loomunad PC-dega võrreldes või ka MacMini, sülearvutitest gooriast, mida nimetatakse likult valida ka mõlemärkimisväärselt soo- MacBook White või 13-tolline SBSO ehk Small Business Small Netbook’id on odava hinnaklassi uut tüüpi mad. lasemad. MacBook Pro. Office. kaasaskantavad arvutid. Nad on kerged, aku peab Teeme enne kooliSiiski ei peaks kookaua vastu, kuid võimsus on äärmiselt madal. teele asumist kokkuliarvutit valides lähtuvõtte, milline näeks ma hinnasildile kirjuNagu nimigi ütleb, on need põhiliselt mõeldud tatud väikesest numbvälja kooliõpilase arveebieluks. Kui kasutaja suuremahulisi ning suurt vuti. rist – oluline on ikka võimsust nõudvaid arvutimänge ei mängi ning hinna eest saadav kaup. kõrgeresolutsioonilisi videoid ei vaata, Apple kombineerib LAUA- VÕI peaks netbook olema omavahel nii riistkui tarkSÜLEARVUTI? just sobilik. vara – nende arvutite puhul See võib-olla ei olegi nii keepuudub oht, et mingid komporuline küsimus – ülikoolis näinendid omavahel kokku ei sobi. teks kasutavad pea kõik tudenApple ongi ainus suurfirma, gid sülearvuteid, mistõttu on mis toodab nii riist- kui tarkvara see ülikoolis ja keskkooli lõpuja lisaks operatsioonisüsteemi. päevil kindlasti parim valik. Selline kombinatsioon tagab tööPäevas luuakse umbes 10– See on arvuti, mis on mõelkindluse. Samas oleks noorematel parem töötada kodus ja lauaarvuti ta- Kui väike inimene Apple on kohe valmis ühil- 20 uut viirust. Need viirused on dud väikekontori tarbeks. Õppeduma iPod’i, iPhone’i, videokaa- enamasti PC-tüüpi arvutitele. töö ongi ju nagu väikeses kontoga. Lauaarvutitel on sülearvuti- on saanud juba mera, digitaalse fotoaparaadi, Täna ei saaks enam väita, et ris töötamine. te ees mitmeid eeliseid, esime- kooliealiseks, peab ta «Olen veendunud, et kooli välise kõvaketta ja teiste lisa- Apple arvutitele viiruseid üldseadmetega. se pole – neid on, aga nii vähe, jaoks arvutit ostes tasub rõhku seks hind. arvutit igal juhul Samade näitajatega lauaarApple on disainitud suhtlemi- et iga uue viiruse tulek on prob- panna töö tegemisele stabiilse seks. Sülearvutitesse on integree- leemi asemel pigem huvitav arvutiga,» ütleb Tiina Jürisson vuti maksab sülearvutist pea kasutama. ritud iSight-kaamera, mida võib sündmus. HP Eestist. «Lisaks võin öelda, poole vähem. Et lauaarvutite et mängu-video-kino ja teiste kunstidega saavad äriklassi masinad hakkama nagunii.» HP lauaarvutitest võiks mainida selliseid mudeleid, nagu dx2420 ja dx7500. Säästuarvuti maksab umbes Delli sülearvuteist on 4000 krooni. Sinna juurde peab arvestama spetsiaalselt kooliõpilasteka monitori, klaviatuuri ning hiire. le mõeldud Latitude Säästu-sülearvuti maksab 5000 krooni ringis. L2100. Eestisse peaks see mudel jõudma tõenäoliApple’i lauaarvutite hinnad algavad selt septembri esimesel 9900 kroonist (Mac Mini) ning sülearvutite nädalal. omad 16 000 kroonist (MacBook). Et õpilase arvuti võiks Kui hinna järgi valida, siis korraliku olla kerge (arvestades, kui PC hind jääb Apple’i ning palju tuleb koolikotis jätkuvalt «analoogseid» asju kanda), säästuarvuti vahele. siis Delli arvutite praegusest valikust võiks soovitada Mini 9, Mini 10 ja Mini 12. Silmaga nähtav vahe on ekraani suuruses. Milline neist paremini sobib, peab kasutaja ise otsustama. Kindlaks valikuks võib pidada ka Toshiba sülearvuteid. Arvutit ostes on oluline jälgida pakutavat garantiid. Seetõttu soovitan tuntud brändide tooteid – kaubamärkide esindajad ja müüjad pakuvad enamasti ka tugiteenust ja hooldust. Ostma rutates vali ka müügikohta – mõnedest internetipoodidest ostes ei pruugi seadmega kohalikku garantiid kaasneda.
K
UUS TREND: NETBOOK
FOTOD: TOOTJA D
HINNAD
18. AUGUST 2009
TARKVARA Õpilasel tasuks kindlasti kasutada keskkonda dreamspark.com – selle kaudu saab ISIC-kaardi alusel laadida Microsofti tarkvara täiesti tasuta. Tänase õpilase jaoks kindlasti väärt tööriistade komplektiks näiteks Expression’i tooteperekond – meisterda koduleht või loo arvutigraafikat. Pakutavad tooted on jõukohased peamiselt keskkooliõpilastele. Digielu elavdamiseks ja avardamiseks tasub proovida Windows Live’i keskkonda. Tarkvarapakett, mida igal õpilasel vaieldamatult tarvis läheb, on Microsoft Office – Word, Excel ja PowerPoint. Office on olemas nii PC-le kui ka Apple’ile. Microsofti tudengitarkvara ning soodustuste kohta leiab täpsemat infot aadressil microsoft.com/student. Microsoft Office’i analoogiks Apple’i keskkonnas on iWork. See koosneb kolmest programmist – Pages tekstitöötluseks, Numbers tabelarvutusteks ning Keynote esitluste tegemiseks. iWorki dokumendid ühilduvad Microsoft Office’iga. Allikas: autor
KASUTA TASUTA • Tekstitöötlus: Microsoft Office’i ning Apple’i iWorki tasuta konkurendiks on OpenOffice. org. Open Office’is on võimalik dokumente salvestada Microsoft Office’i formaati ning lugeda MO-dokumente. • Fototöötlus: aadressilt photoshop.com leiab tasuta veebipõhise fototöötlus- ja organiseerimiskeskkonna Photoshop Express. Loomulikult jääb see Photoshop’ile endale alla, aga asja ajab ära. Lisaks saab registreerunu endale 2 GB serveriruumi. • Arvutikaitse: oma arvuti igasuguste pahalaste eest kaitsta on samuti võimalik täiesti tasuta. Comodo pakub tasuta tulemüüri ja tarkvara viiruste tõrjeks. Panda Cloud Antivirus ja ThreatFire 4.5 on samuti tasuta. • Salasõnade turvaliseks käitlemiseks on loodud tasuta veebipõhine salasõnade haldamise tarkvara LastPass. Outlook Expressi ja Thunderbirdi jaoks saab endale laadida tasuta spämmitõrjetarkvara SPAMfighter. • Muusikafailide haldus: osa tarkvarast on alati olnud tasuta. Näiteks Apple’i iTunes, mis on olemas nii Mac’ile kui PC-le, aitab korrastada muusikafaile ning ühtlasi võimaldab ka muusika kuulamist arvuti vahendusel. • Suhtlemine: Ka suhtlustarkvara on alati tasuta – MSN, Skype, Mercury, Trillian või Adium. Digsby kombineerib omavahel aga e-posti halduse, IM-kontaktid ning sotsiaalsed võrgustikud (Facebook, Twitter jne). Allikas: autor
KOOLIERI 2009
18. AUGUST 2009
9
Teadlik võrgusuhtlus toob sõbrad kokku SUHTLUS INTERNETIS. Võrgusuhtlus on järjest olulisem, et hoida järjepidevalt kontakti sõpradega. Teadjamad juba oskavad kasutada võrgukanalit ka ühiste arutelude läbiviimiseks ning vajaliku info jagamiseks. Kuidas seda teha tasuta ja ühes kohas? Microsoft, Windowsi ja Office tootejuht
A
ugusti esimesel poolel valmistuvad õpilased ja tudengid taas kooli minekuks, otsides algavaks õppeaastaks pliiatseid, vihikuid, kaustikuid, moodsaid sülearvuteid ja teisi infotehnoloogilisi vahendeid. Kõigil on üks soov – tuua oma igapäevasesse rutiinsesse kooliellu veidi lihtsust, arusaadavust ja mängulisust. Meie kiirelt kasvavas ja arenevas infotehnoloogilises ühiskonnas luuakse arvutikasutajatele iga päev mitmeid uusi ja huvitavaid keskkondi, mis on mõeldud suhtlemiseks, info(allikate) jagamiseks ja salvestamiseks. Tihti aga ollakse segaduses ja keeruline on otsustada, milline keskkond just hetkevajadustele kõige paremini vastab. Kuna paljud noored kasutavad mitmeid erinevaid suhtluskanaleid ja portaale, peab meeles pidama kümneid erinevaid salasõnu ja paroole.
Arusaamist raskendab vahel ka see, et mitmetes levinud portaalides puudub kohaliku keele tugi. Windows Live’i keskkond erineb selles osas teistest – kõik vajalikud omadused on olemas ning mis peamine – see on tasuta. Windows Live on portaal, kuhu kogu sinu digielu (töö, kodu, kool ja sõbrad) koondub. Seda kasutab Eestis ligi pool miljonit inimest ehk peagu pool meie elanikkonnast. Teadmine, et pea igal teisel eestlasel on Windows Live’i konto, tagab selle töökindluse ja võimalusterohkuse. Kui kasutad sõpradega suhtlemiseks Live Messengeri – rahvasuus levinud kui MSN, on sul on olemas ka Windows Live’i konto. Kurssi tasub end viia ka sellega, milliseid võimalusi see keskkond veel pakub. Iga live-konto annab kasutajale suure hulga tasuta veebiteenuseid – e-posti aadress koos postkastiga ning kalender, millele pääseb ligi igast arvutist ja mida saab vajadusel ka sõpradega jagada.
• Messengeris saate vestelda, fotosid vahetada ja vaadata, mis sõpradel uudist. • Mail koondab Hotmaili, G-maili ja teised meilikontod ning mitu kalendrit. • Windows Live Writer aitab blogimist lihtsustada. Lisa fotod ja videod, vorminda tekstid ja avalda tulemus enda blogikeskkonnas. • Kasuta fotogaleriid ja Movie Makerit oma fotode ja filmide redigeerimiseks ja korrastamiseks ning seejärel postita need võrku või saada sõpradele.
FOTO: CORBIS/SCANPIX
PERT LOMP
MIS ON MIS?
Erinevate tasuta ja tasuliste suhtluskeskkondade vahel on järjest keerulisem valikuid teha, et enda jaoks sobiv leida. Kuna noored veedavad netis rohkelt aega, kasutades suhtluskeskkondi ka õppetööks, on otstarbeks kasutada tasuta pakutavaid terviklahendusi.
Enda kasutada saab ka 25 GB tasuta ruumi internetis, et sinna lisada oma andmed, fotod, videod ja dokumendid, et neid siis vajadusel oma kontaktidega jagada. Võrguelu positiivseks pooleks on ka töörühmade loomise võimalus, et kaasata klassivendi ja -õdesid koos õppimiseks ja arutamiseks. Nii saate jagada materjale, infot, fotosid või koguni tekitada põhjalikke arutelusid.
Iga loodud töörühm saab enda kasutusse 5 GB kettaruumi ja lähetada kiirsõnumeid tervele grupile. Rühmakalendrit kasutades saate kursis olla tunniplaani või muu kooli jaoks vajalikuga. Võrgukeskkond annab võimaluse luua kiirelt ja lihtsalt ka iseenda veebileht, et seal näiteks blogimist alustada. Live Messengeri kaudu saad pidada tasuta video- või häälkõnesid asukohast sõltumata, pii-
• Tööriistaribaga Toolbar saad brauserit kohandada ja vajalikke valikuid kiiresti leida. • Kui sa ei soovi programmi enda arvutisse alla laadida, saad teenustele ligi ka veebi kaudu aadressilt home.live.com Allikas: Microsoft
sab vaid internetiühenduse olemasolust. Windows Live’i saad lihtsalt inimesi kutsuda ka teistest levinud portaalidest, näiteks mõne klikiga saad lisada kontaktid Facebooki, MySpace’i või Linkedin’i. Kuidas alustada? Külasta veebisaiti download.live.com ja lae alla sobivas keeles tasuta programmipakett
Osta POPID prilliraamid, saad
KLAASID TASUTA!* Soodsad prillikomplektid
alates 490.- kr!
Kampaania kestab 10.08 – 30.09.2009
KooL LooK!
* Pakkumine kehtib lastele, õpilastele ja õpetajatele alates 490.- kr ostust. Kuni 1000.- kr prilliraamidele tasuta plastikklaasid kõvapinnaga (+6,0 ... - 6,0 cyl 2) ja üle 1000.- kr prilliraamidele tasuta plastikklaasid koos kõvapinna ja peegeldusvastase kattega (+6,0 ... - 8,0 cyl 2).
Tallinnas Tallinna Kaubamaja B-korpuse galeriis (Gonsiori 2), Kaubamaja tn. 4, Viru Keskuses (Viru väljak 6), Rocca al Mare Kaubanduskeskuses (Paldiski mnt 102), Tartus Tartu Kaubamajas (Riia 1), Pärnus Port Artur 2 (Lai tn. 11), Viljandis Lossi tn. 26, Võrus Jüri tn. 19A, Valgas Vabaduse tn. 3, Põlvas Võru tn. 2.
KOOLIERI 2009
10
18. AUGUST 2009
Eksperiment: soodne koolimood 2009 KOOLIMOOD. Aeg nõuab soodsa(maid) oste, trend aga taaskasutust. Tegime põneva katse – andsime seitsmele õpilasele aega täpselt tunni, et end second-handkaupluses koolialguseks riide panna. Koolimood 2009 on teie ees! RAIN UUSEN Postimees
STILIST ŽENJA FOKIN ANNAB NÕU:
Õ
pilaste endi poolt kokku pandud kollektsioonid esindavad erinevaid õpilastüüpe ja riietumisstiile. Mis põhiline, uue ja mugava koolirõivastuse saab kasutatud riiete või poodides seisma jäänud riideid tagasi tarbimisse suunavatest kauplustest kätte soodsalt – hea otsimise ja treenitud moesilma korral võib komplekti maksumus jääda vaid paarisaja krooni piiresse. Kel jääb aga n-ö kaltsukatesse sisse astumiseks tahtmisest või julgusest (miks ometi?!) puudu, võib põneva tulemuse saada ka sõprade-tuttavate riidekappe külastades. Asisemad astuvad loomulikult sammu veelgi kaugemale ja kasutavad oma käsitööoskust kasutatud rõivaste ümbertöötlemiseks ja tuunimiseks. Tulemus on põnev, mugav ja üllatav ning raha jääb alles muu eluolulise jaoks. Iga modelli juures on stilist Ženja Fokini kommentaar.
EESKUJULIK KLASSIVANEM Hipiliku ja konservatiivsuse mugav segu – märksõnaks kindlasti mugavus. Päevi näinud nahast ridikül näeb üsna ahvatlev välja just tänu oma vintage-ilmele. Üldine värvigamma on tasakaalus. Roosad pärlid küll sobivad, kuid tekib ülekuhjumise efekt, isiklikult jätaksin nad antud komplektist välja ja säilitaksin looduslapse mulje. Modell: Merilyn Kangur (17) Tallinna Majaka Teeninduskoolist FOTOD: ARTUR SADOVSKI RIIDED JA AKSESSUAARID: USA TODAY
Mood on üks lõputu vormide mäng. Riiete osatähtsust hinnatakse tihti üle ja praktilisus kui selline jääb tagaplaanile. Väga populaarne on kombineerida oma garderoobi second-hand-leidudega ning uusi riideid juba olemasolevatega. Uus leviv trend on ka riiete ümbertegemine ehk tuunimine. Julget pealehakkamist riietega kombineerimisel!
SPORDIHULL Antud komplekt on kui elustiil, mugav ja tantsuliigutusteks valmis. Meeste XLmõõtu T-särk sobib siia hästi. Seda komplekti võib teinekord kanda isegi koos retuusidega, kui pihale musta värvi vöö tõmmata. Modell: Helen Kotkas (16) Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist
NOHIK-NINATARK
JULGE MOEGURU Muudaksin veidi stiili nime, pigem on tegemist paipoisi imagoga. Komplekt tundub liiga korrektne, seega väikese hullusena võiks rinda pista näiteks mõned rinnamärgid. Modell: Martin Kivi (19) Tallinna Majaka Teeninduskoolist
Sellised vanaaegsed nägemisprillid on trendikad. Nohik-ninatark-tüübid on vallutanud maailma moelavad. Kudumi ja triiksärgi muster on sarnane, seega moodustab uue geomeetrilise tasandi. Lisaksin komplekti musta värvi teksased või veidi suured ja lohvakad vanaisa viigipüksid . Modell: Sander Leinberg (17) Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist
KUULSUSTE JÄLJENDAJAD Väga originaalne komplekt, ülaosa kombinatsioon on kindlasti pilkupüüdev. Põlvpüksid asendaksin küll retuuside või kitsaste teksadega. Modell (vasakul): Raili Vunk (17) Kuusalu Keskkoolist
Võõbata huul punaseks ja valmis vallutusteks. Hästi valitud kombinatsioon, must väike kleidike lööb oma lihtsusega. Kuulsused kannavad väga palju musta, sest see on klassika ja sobib laitmatult. Viimase lihvi andmiseks asendaksin kaelaehte «prillu» vanaema laekast pärlikee vastu. Modell (paremal): Liisa Eedla (16) Vaida Põhikoolist
PAHARETMÄSSAJA Kõikide õpetajate ja pedagoogide «lemmik»kombinatsioon. T-särk on väga lahe valik — slogan’iga T-särgid on väga kuum kaup. Militaarse jaki jätaksin pigem välja, sest antud muster oli moes ligi kolm aastat tagasi. Kui lihvida, paneksin vööle massiivse pandlaga või neetidega püksirihma. Modell: Mart Kampus (17) Tallinna Ühisgümnaasiumist
KOOLIERI 2009
18. AUGUST 2009
11
Tähelepanu!
REKLAAMTEKST
Kui sisustad õpilase tuba, pane tähele
nõuandeid:
Muutuv õpilase tuba Suvepuhkus on lõppemas ja algamas on uus kooliaasta ning lapsed viibivad järjest enam toas. Vihmased suveilmad sobivad suurepäraselt ideede kogumiseks, plaanide tegemiseks. Siinkohal toome välja mõned olulised märksõnad, mida võiks silmas pidada laste ja noorukite tubade kujundamisel. Oluline on leida kompromiss lapse soovide-eelistuste, ruumi võimaluste ning kodu üldise sisekujundusliku terviku vahel. Otstarbekas on planeerida ruum, mis kasvab koos lapsega. Võimalusel vali mööbel, mida saab kohandada vastavalt lapse kasvamisele. Eelistama peaks kergelt liigendatavaid, hõlpsalt ümber paigutatavaid mooduleid. Kujundage koos lapsega ümbrus, mis vastab tema eale ja sobib tema olemusega. Tee tuba inspireeriv, nii et keskkond inspireeriks last ise looma, mängima. Püüdke luua ruum, mida ka laps ise saab hõlpsalt edasi kujundada vastavalt oma maitsele ja hobidele. Seintel või isegi mööblil ja põrandal võiks olla kohti, kuhu võib joonistada, mida kleebistega täiendada või kuhu lemmikkangelase
postrit kinnitada. Selleks on olemas nn interaktiivsed tapeedid, tahvlikleebised või spetsiaalne koolitahvli- ning magnetvärv, mida laps saab täiendada. Ruumile võib kujundada rahuliku fooni, mida on võimalik elavdada lapsele oluliste esemete, erksamate mööblitükkide, hõlpsalt eemaldatavate dekoorelementide (piltide, seinaaplikatsioonide, põrandale kleebitava mänguga või kerge baldahhiiniga voodi-diivani kohal) ning vahetatavate akna- ja voodikatetega. Lõbusaks pilgupüüdjaks võib olla ka erksavärviline laua- või põrandavalgusti, mille kate on vahetatav lapse toonieelistuste muutudes. Tänases, valdavalt linlikus ühiskonnas, kus lapse allergiaga võitlevaid kodusid on üha enam, tuleks materjalidest eelistada looduslikke-naturaalseid, hingavaid, antistaatilisi: puitu, korki, paberit, linast. Võimalikud värvikooslused laste ja noorukite tubades: nagu eelpool mainitud, tuleb arvestada eelkõige lapse enda toonieelistusi. Klišeelike värvilahenduste asemel võiks kasutada
ootamatud kooslusi. Näiteks poisi tuba kujundades võiks talle pakkuda aktsenttoonides erkroosat, mis must-valgete ning metalliktoonidega mõjub moodsalt ja värskelt. Tüdruku heleroosa printsessitoa unistust täites võiks roosale tasakaaluks tuua õunarohelist ning valge asemel dramaatilist musta. Tagasihoidlikuma loomuga lapsele võib pakkuda loodusteemat, kus heledal foonil domineerivad rohelised ja pruunid aktsendid, taimemotiivid, puidust mööbel ja sisustusdetailid, linased kangad. Kuigi ka siin võiks ruumile särtsu anda erksama laimirohelise ja sügava šokolaadipruuniga. Nipp ruumi elavdamiseks: kasuta ühes seinas või seinaosas suuremustrilist tapeeti, värvitud seintele kleebi ülejäävatest tapeeditükkidest välja lõigatud motiivid, nii liidad hõlpsalt värvitud ja tapeeditud seina. Sobivaid tooteid pakuvad: Zip Mööbel; Tapeet ja Värv Stuudio; ISKU Mööbel; Bona Sisustus; Valge Kuup; Sisustus+ ; Wermo; Geko Mööbel; Evelekt Sisustus jt.
Valgustusest elektroonse liitseadeldisega luminofoorlambiga valgusti. Arvutiga töötamise valgustus ei ole piiratud, kuid kindlasti ei tohiks see pimestada ning valgustihedus kuvaril ning tööpinnal ja lähipiirkonnas peaks olema õiges suhtes. Üldvalguse tarbeks on hea lahendus lakke paigaldatud dimmeriga üldvalgusti, mis tagab vajaliku valgustugevuse mängudeks, hobideks ja koristamiseks, samas võimaldab vajadusel valgustugevust vähendada.
Lapse- ja noorukitoa sisustamisel on äärmiselt oluline õigesti valgustit valida. Valgustid peavad tagama piisava valgustugevuse nii mänguks kui töö tegemiseks. Töökoha valgustugevuseks peaks olema vähemalt 500 luksi, mida on tänapäevaste valgusallikatega lihtne saavutada. Õige ostu garanteerib konsultatsioon müüjaga. Valgusallikaks tasub valida lambid, mille värviesituse indeks ehk Ra-indeks on vähemalt 80 – selles valguses paistavad esemed ja kujutised loomulikku tooni. Lisaks piisavale valgustihedusele on oluline ka valguse ühtlane jaotumine – kui töökoha valgustihedus on 500 luksi, siis lähiümbruses peaks see olema vähemalt 300 luksi. Traditsioonilist laualampi võib asendada ka töölaua kohal asuv
Tooteid pakuvad: Ruum & Valgus; Paulmani esinduskauplus; 4. Ruum jt.
Sama tähtis kui päevategevus on puhkus. Hea ja kvaliteetne uni on võimalik mugavas voodis. Voodi olulisim osa on madrats. Paljude pakkumiste kõrval pakume ka nn keha kuju võtvaid madratseid, mida iseloomustavad järgmised omadused: • viskoelastne ja temperatuuritundlik materjal, mis kohandub keha vormidega • vähendab visklemist magamise ajal kuni 80%, st tavalise 100 korra asemel pöörate ennast öö jooksul vaid 17-20 korda • võimaldab kehal puhata loomulikus asendis • katted on tolmulestavastase töötlusega ning pestavad ja sobivad ka allergikule
Töötool Tool on kooliõpilase töökoht. Mida mugavam on tool, seda lihtsam on keskenduda põhitegevusele – õppimisele. Töötoole pakutakse väga laias valikus, kuid heal toolil on omad parameetrid: Hea tool • peab olema kavandatud kasutaja vajadustele • on istujale paras • võimaldab istme ja seljatoe asendi reguleerimist teineteisest sõltumatult • mehhanismi võib jätta aktiivseks, mil iste ja seljatugi jälgivad keha liigutusi või lukustada kasutajale sobivasse asendisse • vedru tugevust on võimalik reguleerda kasutaja kehakaalu järgi • võimaldab reguleerida istme sügavust ja kõrgust ning seljatoe kõrgust • võimaldab reguleerida käetugede kõrgust, laiust ja sügavust Tooteid pakuvad: ISKU; Thulema; Evelekt Sisustus; Zip Mööbel; Ruum ja Valgus jt.
Madrats ja voodi
Lisaks ülaltoodule pakume ka kvaliteetseid erinevate jäikusastmetega kottvedrustusega madratseid, mis annavad kehale optimaalse toestuse. Tooteid pakuvad: ISKU; Zip Mööbel; Camel Mööbel; Sognare Sisustussalong jt.
Aknakate Aknakate peab olema mugav kasutada, kaunistama tuba, võimaldama pimendada tuba ka päeval ning kaitsma lõõskava päikese eest. Aknakatte valikul tuleks arvestada, millises ilmakaares aken paikneb, mis ajal ja kui palju valgust tuppa pääseb. Valguse hulka ja suunda on mugav reguleerida ribakardinatega. Kuuma päikese peegeldab tagasi termomaterjalist ruloo või voldikkardin. Voldikkardinaid saab panna avanema nii ülevalt alla kui ka vastupidi ning need pakuvad palju võimalusi valgusega mängimisel. Mõelge ka selle peale, kui palju aknast avanev vaade katmist vajab. Kauni vaatega aknal võib kasutada rulood kombineerituna dekoratiivse tekstiiliga. Pidage nõu ka oma lapsega ja uurige, kui palju ta privaatsust tahab ehk kui palju tema
arvates peaks aken olema kaetud. Oluline on ka silmas pidada üldist sisustusstiili. Aknakate peab olema kooskõlas mööbli ja materjalivalikuga ning moodustama osa tervikust. Ribakardinad ja rulood on lakoonilisemad. Rooma- ja voldikkardinad tunduvad pehmemad ja romantilisemad. Kontrollige üle, kuidas aknad avanevad ja arvestage seda aknakatete valikul. Vastasel korral võib juhtuda, et paigaldanud uue aknakatte, ei saagi te akent avada. Aknakatete ja kogu ruumi tekstiilide mustri ja värvide valikuga saate lisada kontrasti või siis muuta ruumi rahulikumaks. Õige värvitooni valikul arvestage sellega, et eri valguses tajub silm värvitoone erinevalt ning väikesel näidistükil mõjub värv teisiti kui suurel pinnal.
– asjakohane nõu ja paljud sisustustooted ühest majast! Sisustus E Kaubamaja
Tehase 16, Tartu
E-R kl 10-19, L kl 10-16, P- suletud
www.sisustuse.ee
12
KOOLIERI 2009
18. AUGUST 2009