Koolieri 2011

KOOLIERI 2011 TEEMALEHT

15. AUGUST 2011 15

KOOLIERI 2011

2

SISUKORD Noorteühendused panevad aluse kodanikuühiskonnale lk 2 Koolikott olgu seljasõbralik, vastupidav ning jõukohane lk 3 kanda Kool tuleb valida lapse huvide lk 4 ja võimete järgi Kool andku aega ja ruumi lk 5 mõtlemiseks Turvalisuse koolis tagavad osaliste koostöö ja probleemide märkamine lk 6

Noorteühendused panevad aluse kodanikuühiskonnale AKTIIVSED NOORED. Mäletan eredalt oma esimest päeva õpilasesinduses.

Kogunesime paariteistkümne aktiivse koolikaaslasega oma kooli ruumikasse õpetajate tuppa, et panna paika järgneva õppeaasta tegevuskava. See võttis laupäevasest puhkepäevast päris mitu tundi, kuid raskele tööle vahelduseks mängisime tutvumismänge, tegime nalja, sõime küpsiseid ja jõime teed. tida või siis nendega lihtsalt paremini toime tulla.

KÕIK ALGAB IDEEST

Internetti kasuta targalt, vajadusel küsi alati nõu

lk 7

Ohutuks liiklemiseks vajab laps lk 8 teadmisi ja eeskuju Pere-eelarve planeerimisse lk 9 kaasa ka lapsed Kohustuslikule raamatutarkusele lisaks…

lk 10

Ka uus kooliaasta on teekonna algus

lk 11

136 450 õpilast istub koolipinki 2011. aasta 1. septembril, mis on umbes 2000 õpilast vähem kui eelmisel õppeaastal. Prognoosi kohaselt hakkab õpilaste arv kasvama taas 2013. aastal.

14 100 õpilast läheb esimesse klassi

24 860 õpilast läheb 12. klassi (Eesti Statistikaameti prognoos)

KONTAKTID Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee | tel 666 2194 Kaastoimetaja: Margit Veromann Vastutav projektijuht: Mariann Maasi mariann.maasi@postimees.ee | 666 2328 Reklaamitoimetaja: Kaire Lind kaire.lind@postimees.ee | 666 2322 Küljendus/makett: Andrus Rebane Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258 Väljaandja: AS Postimees | Maakri 23a, Tallinn Tel 666 2202 | faks 666 2301

15. AUGUST 2011

ANETTE PARKSEPP Haljala gümnaasiumi vilistlane, endine kultuuritoimkonna juht ja endine Haljala koolilehe peatoimetaja

S

eesama päev osutus aga justkui lühikokkuvõtteks järgnevast kolmest aastast õpilasesinduses – ühest küljest aeganõudev, vastutusrikas ja veidi väsitav, teisalt aga lõbus, rohkelt võimalusi pakkuv ning mitte mingil juhul igav. Eks nii ole vist ka teiste noorteühendustega.

ESIMESED VITSAD Noorteühendused pakuvad noorele eelkõige võimalusi. Eneseteostusvõimalust, võimalust leida sõpru, võimalust end proovile panna, õppida ning saada teadmisi ja kogemusi, mida kooliharidusega üldjuhul ei omandata.

Kõnealuste organisatsioonide tegevusvaldkonnad on väga erinevad ning mitmekülgsed, seega ei tohiks endale sobiva ühenduse leidmine kontimurdev ülesanne olla – valikuvõimalusi on pea igast eluvaldkonnast.

Oma koha võivad leida nii spordi-, keelte-, kirjanduse- kui muusikahuvilised, aga samuti õpilased, kel on huvi aidata kaasa koolielu parandamisele.

Olenevalt tegevusvaldkonnast pakuvad ühendused ka kogemusi ning oskusi. Harjutada saab nii protokollimist, sponsorluse küsimist või näiteks suhtlemist erisuguste inimestega. Tuleb ju noorteühendusteski pidada läbirääkimisi ja saada hakkama mitte ainult endavanustega, vaid ka vanemate inimestega ning tavapärasest ametlikumas olukordades.

Samuti on noorteühendustes võimalik kätte saada oma esimesed vitsad, kui ei peeta näiteks kinni kokkulepetest või käitutakse muud moodi ebasobivalt, mida ikka elus ette tuleb.

Võib arvata, et varajane kokkupuude erisuguste probleemidega aitab neid tulevikus kas väl-

Noorteorganisatsioonide lõbus ja samas äärmiselt kasulik pool on ka see, et üldjuhul korraldavad nad tohutult palju vahvaid üritusi.

Peale selle, et igal koolitusel on võimalik leida endale mõni uus sõber, annavad nimetatud üritused teadmisi, mis pole vajalikud vaid ühenduse töös, vaid osutuvad kasulikuks ka edaspidises elus. Eriti keskendutakse noorteühenduste korraldatud koolitustel just neile oskustele, mis on kõige elementaarsemad (näiteks rühmatöö) ning vajalikud pea igas eluvaldkonnas.

Rühmas tegutsemine ning mõtete jagamine paneb noori kindlasti rohkem üksteisega ka arvestama. See annab grupi liikmele kuuluvustunde ja teadmise, et «mind vajatakse».

Teiseks arendatakse nii grupitööoskust üldisemalt ja vähendatakse ka enesekesksust.

Neid oskusi ja omadusi on üksinda arvutiekraani jõllitaval või telekapulti klõpsival noorel keeruline arendada. Ühendused õpetavad noori ka ise majandama, ise tegutsema. Kuigi Eesti noorteühendused on ka ise alles noored ja arenemisjärgus, peitub neis suur arengupotentsiaal. Selle teostamiseks on tarvis pealehakkajaid noori, kel oleks häid ideid, mida teistega jagada.

Olgu tegemist siis mõne koolisisese algatusega, üht maakonda hõlmava üritusega või tervet riiki siduva ettevõtmisega – kõik algab ideedest ja pealehakkamisest.

Kuigi seaduste mõjutamise edukus pole kerge tulema, on Eestis selleni siiski jõutud.

ISIKLIK ARENG

KONTAKTID TULEVIKUKS Noorteühenduste head mõtted ja tegevus ei jää loomulikult vaid organisatsioonisiseseks ja piiratud vanusegruppi puudutavaks.

Abiks käiakse nii loomade varjupaikades ja vanadekodudes kui ka näiteks lillepeenraid loomas ja prügikaste paigaldamas.

Veel enam, praegune põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sisaldab punkte, mis on pärit Õpilasesinduste Liidu haridusplatvormist. Kuigi seaduste mõjutamise edukus pole kerge tulema, on Eestis selleni siiski jõutud.

Meie riigis õnneks mõistetakse ühiskonna terviklikkust – õpilasi ei suruta tagaplaanile kui nooremaid ja kogenematumaid.

Noorte aktiivsus tugevdab ja arendab kahtlemata kodanikuühiskonda. Ühesuguste huvidega inimestel on võimalik kokku

saada, omavahel päevakajalisi muresid ja rõõme jagada ning lõpuks nende suhtes ka midagi ette võtta. Soovides kasvatada ühiskondlikult aktiivseid kodanikke, tulebki just noorteühendustest alustada, neile veelgi suuremat rõhku panna.

Noorteühendusega seotud noor on ühtlasi seotud ka paljude mõttekaaslastega. Sõprade leidmine on üks esimesi boonuseid, mida noored aktivistid ühendustest rääkides alati nimetavad. Koolitused, konverentsid, tutvumispäevad, kontserdid – need kõik on suurepäraseks aluseks uute tuttavate tekkimisele.

Peale lihtsalt teretuttavate ja sõprade on noorteühenduste kaudu võimalik hankida ka ametialaselt kasulikke kontakte. Eriti tuleb see kasuks siis, kui noorel on plaanis enda valitud ühenduse tegevusalal ka tulevikus jätkata. Niisiis, miks mitte hakata endale ametialast teed juba kooli kõrvalt sillutama?

Noorte aktiivsus tugevdab ja arendab kahtlemata kodanikuühiskonda.

On selgemast selgem, et noore inimese elu on meeletult kiire.

Korraga tuleb hakkama saada nii õppimise kui hobidega, aega tuleb leida puhkamiseks ning loomulikult oma sotsiaalsuse säilitamiseks ja arendamiseks ning sisukaks ajaveetmiseks sõpradega.

Tarkusetera «kes palju teeb, see palju jõuab» paistab aga uskuvat enamik aktiivsetest noortest, kellega olen noorteühendustes vestelnud.

Loomulikult ei jaksa ükski inimene tegeleda võrdsel määral kõigega. Kui väga me ka vastupidist ei katsetaks, siis magama ja sööma peame ikka, ka koolis on vaja tingimata käia.

Küsimus on seega mõistlikes valikutes. Valikutes, kui mitme hobiga korraga tegeleda, kui mitmel õhtul nädalas väljas käia, kui mitu tundi öösel magada ning eelkõige, mida elus kõige tähtsamaks pidada.

Hobisid on igasuguseid. Mõnele meeldib laulda, mõnele tantsida ning mõnele sporti teha. Noorteühendused hõlmavad neid kõiki ning aitavad seejuures kaasa nii isiklikule arengule kui ka professionaalsete külgede vormimisele.

Päris kindlasti tasub kõrvale jätta levinud eelarvamus, justkui kuuluksid noorteühendustesse vaid oivikud, kelle põhiline soov on end võimsama ja tähtsamana tunda. Oh ei. Oivikutega pole siinkohal küll absoluutselt tegu, kuid võimsaid ja tähtsaid asju on ühendustes võimalik ära teha küll. Ja tehaksegi.

KOOLIERI 2011

15. AUGUST 2011

3

Koolikott olgu seljasõbralik, vastupidav ning jõukohane kanda MARGIT VEROMANN Tartu

T

artu Kaubamaja müüja soovitab algklassiõpilasele kindlasti tugevdatud põhjaga, laiade rihmadega ranitsataolist kotti.

Seljasõbralikud on polsterdustega ja laiade õlarihmadega kotid.

Hea, kui algklassiõpilase koolikott ka kõhu pealt kinni käib, soovitab müüja. Sellised ranitsad ei ole hinna poolest aga paraku eriti soodsad – välja tuleb käia umbes 50 eurot.

KESKASTME ÕPILASELE RELJEEFSE SELJAOSAGA KOTT Lihtne, ainult riidest koosnev pehme kott ei pea kaua vastu.

Kaubamajas kotte valiv Aleksander on kaheksa aasta jooksul selliseid ära kasutanud juba viis. Pigem investeerida kvaliteetsesse, reljeefse seljataguse, tugevdatud nurkade ning polsterdatud õlarihmadega kotti.

Selline kott toetab selga, se-

KOOLIKOTT Koolikoti lubatud raskus (koos sisuga) on •1.–3. klassi õpilastel kuni 3 kg •4.–6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg •7.–9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg ALLIKAS: TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON

da on kergem kanda ja see peab kauem vastu. Kuigi noored armastavad koolikotti üle ühe õla visata, arstid seda siiski ei soovita, sest rüht saab kannatada.

Kaks õlarihma on ikka mõeldud koti seljas kandmiseks.

Heal kotil võiksid küljes olla ka helkurid. Selliste kottide hind jääb vahemikku 40–50 eurot.

Mida kvaliteetsem kott, seda kõrgem on ka selle hind.

TÜDRUKUD EELISTAVAD KANDEKOTTI, POISID ÜLEÕLAKOTTI Tartu Kaubamaja müüja sõnul soovivad tütarlapsed 13.–14. eluaastast alates vajalikke õpitar-

beid kanda kandekoti või suurema käekoti taolises kotis, kuid käiakse ka nn tavalise seljakotiga.

Kandekott pole koolikotiks siiski päris sobiv, ehkki on moekas ja kena. Selle rihmad on lühikesed ja peenikesed, parem on kott ikkagi korralikult selga või rihmaga üle õla võtta.

Poisid vaatavad keskastme lõpus ja gümnaasiumis juba ka üleõlakottide poole. Päris pehmeid, riidest õlakotte koolikotiks ei soetata, pigem tugevamast nailonist, räägib müüja.

Kuigi koolikottide valik paistab augustis olevat veel päris mitmekülgne, on mõistlik ihaldatud koolikott aegsasti ära osta, muidu on kooli alguseks paremad kotid lihtsalt otsas.

Soetatud koolikott peaks õpilast teenima truult aastaid.

Et see ka nii oleks, tuleb kotti hoida ning ülearused asjad koju jätta. Kui koolitarbeid saab ka koolis hoida, peaks seda võimalust kindlasti kasutama, seda eelkõige lapse tervise huvides – kott ei tohiks koolijütsi maadligi suruda.

FOTO: SCANPIX/CORBIS

KOOLIKOTI VALIMINE uueks õppeaastaks pole lihtne ei esimesse klassi astujale ega ka vanemale koolilapsele. Üks on kindel: koolikott peab olema mugav ja mahukas ning võiks hinna poolest olla võimalikult soodne.

Sobiv koolikott tuleb igal õpilasel valida ise, arvestades majanduslikke võimalusi, koolikoti kasutus- ja kandmismugavust ning loomulikult ka isikupära ja stiili.

KOOLIERI 2011

4

15. AUGUST 2011

FOTO: ANDRES DIDRIK

Kool tuleb valida lapse huvide ja võimete järgi ERISUGUSED KOOLID. Tavakoolide, eliitkoolide ja erakoolide erinevuste, nende plusside ja miinuste üle on arutletud sellest hetkest peale, mil nende vahele barjäärid tekkisid. Lisaks õpitulemustele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ka sellele, kuidas laps end koolis tunneb.

MARGIT VEROMANN Tartu

N

õukogude ajal käisid lapsed valdavalt oma kodule lähimas koolis või ka keele-, kunsti-, muusika- või muu kallakuga koolis. Eliitkoolide-maania ei olnud veel laiemalt levinud, pigem olid need koolid «õppimiskallakuga».

Kool oli õppimise koht, kooliskäimine ja koolielus osalemine oli kohustuslik. Seda, kas õppimine koolis oli raske või jõukohane, näitasid hinded.

Tänapäeval tunneme huvi, kas laps käib koolis hea meelega, kas ta on rõõmus ja rahul või väsinud ja stressis. Vastavalt lapse isiksuseomadustele, andekusele ja huvidele on võimalus valida lapsele sobiv kool.

TEISTSUGUNE ÕPIKESKKOND Kui 1990ndatel tekkisid Eestis esimesed erakoolid, oli üheks nende rajajate ajendiks rahulolematus toonase koolisüsteemiga. Mõisteti, et kõik lapsed polegi ühtmoodi ja kombinaat-

kooli sobilikud, vaid vajavad teistsugust õpikeskkonda.

Erakoolid pakuvad lapsele rahulikku ja loovat õpikeskkonda. Näiteks Tartu katoliku koolis algab inglise keele süvaõpe nagu eliitkoolideski 1. klassist ja seda keelekümbluse meetodil.

Samas on erakoolide kodukord ja õppekava tavakoolide omast erinevad. Kui hindeid ei panda, siis kuidas olla kindel, et laps koolis midagi ka õpib?

Kui Tartu katoliku kooli kasvatussuunaks on kiriku koostöö kodu ja hariduskeskusega, kas seal peavad lapsed end tundma nagu kloostrikoolis? Arvamusi era-, tava- ja eliitkoolide kohta on erinevaid.

«Katoliku kooli õhkkond on sõbralik ja südamlik,» kinnitab lapsevanem Leena (37). Tema sõnul muutuvad ka kõige elavamad Tootsid seal taltsamaks.

«Usku koolis peale ei suruta.

Kõik on nagu suur ja sõbralik pere,» ütleb naine. Tema sõnul on ta laps saanud katoliku koolist hea hariduse ning inglise keele suhu juba esimestest klassidest peale.

«Minu lapsele oli waldorfkool halb valik,» vastandub aga

ema Liina (39) ja lisab: «Kui sa ei ole selle kogukonnaga sama meelt, vaated ei klapi või sul pole samu võimalusi, siis on parem erilisi koole vältida.»

HEAST MATERJALIST SAAB IGAL POOL ASJA «Minu kolm last on käinud nii eliit-, tava-, kui ka erakoolis.

Seega olen näinud kõiki koolitüüpe,» räägib lapsevanem Margit (49). Tema lastest vanim käis algul eliitkoolis. «Talle meeldis seal väga, ta oli uhke oma kooli üle,» meenutab ema Margit.

«Keskmine laps käis algul aasta Tartu katoliku koolis ning meenutab seda aega suurima hellusega ega mõista, miks vanemad ta sealt eliitkooli suunasid, kuigi sai ka seal hästi hakkama.» Margiti sõnul oli lapse juures märgata siiski stressi ja kohustust olla parim.

«Aga – miks ka mitte?» küsib ta nüüd. «Miks ei peaks noor inimene tahtma ja püüdma olla võimalikult parim?» Tema lastest noorim käib erakoolis, kus on samuti väga rahul. «Samas, lapsevanemana muudaks ma kooli mõnd põhimõtet – kodus ta end õppimisele ka väga ei pü-

Tartu katoliku kooli kasvatussuunaks on kiriku koostöö kodu ja hariduskeskusega. henda, kuigi hinded on tal head. Eks gümnaasiumisse minek näitab siis seda tõelist taset.»

ÕPITAHET ON TARVIS IGAS KOOLIS «Heast materjalist saab igal pool asja, kehvast ei tee ka waldorf saia,» lisab teine lapsevanem Martin (38).

24-aastane Siim, kes on õppinud nii eliit- kui ka tavakoolis, peab oma lemmikkooliks ikkagi üht Tartu eliitkoolidest. «Esiteks oli see kõige ilusam kool ja kindlasti olid seal kõige paremad õpetajad,» meenutab ta oma kooliaastaid.

Ta on veendunud, et lapse-

vanemana ei paneks ta oma last ei katoliku ega ka waldorfkooli, vaid pigem ikkagi eliitkooli.

«Tundub võib-olla tõusiklik, aga kuidagi uhkem tunne oli «eliitkoolis» käia,» sõnab Martin.

«Arvan, et neist tuleb kõige rohkem edukaid inimesi. Seal süstitakse juba klassikaaslaste poolt auahnust ja kõrgeid eesmärke ning enamasti käivad seal ka edukate ja haritud inimeste lapsed.»

«Mina olen käinud täiesti tavalises koolis ja mul on sellest ainult head mälestused,» pajatab aga Karl-Erik (25). Tema sõnul peab õpilane ise millegi poole püüdlema – kui õppimine ikka vastumeelt on, ei aita Karl-

Eriku sõnul ei vabakool ega sunni õppima ka eliitkool.

«Sain ülikooli sisse ja ma ei tee küll koolidel mingit vahet – mõnest lihtsast tavakoolist võib tulla nii helgeid päid, et eliitkooli kuldmedalistid jäävadki oma kuldsele keskmisele tasemele,» arvab ta.

Haridust saab loomulikult igast koolist, piisab sellest, kui oled edasipüüdlik ning õppimine sind huvitab. Kuid me kõik pole ühe vitsaga löödud. Nagu eri liiki taimedki vajavad kasvamiseks, õitsemiseks ja viljakandmiseks erinevat kliimat ja mulda, nii on ka lapse jaoks oluline just talle sobiv keskkond, kus ta õpib.

KOOLIERI 2011

15. AUGUST 2011

5

KOMMENTAAR. Olen Ameerika Ühendriikide suure linnagümnaasiumi, niisiis «tavakooli» kasvandik. Kui oma kooliteed alustasin, kaalusid mu vanemad, kuhu mind ja mu venda õppima saata. Kui ei tahetud panna last erakooli, tuli perel kolida «heasse koolipiirkonda», mis aga ei olenenud sugugi ainult jõukusest.

Kool andku aega ja ruumi mõtlemiseks TIINA KIRSS Tallinna Ülikooli kultuuriteooria professor

M

inu lapsepõlves ei mõõdetud kooli kvaliteeti tänapäevaste mõõdikutega ning osariigi aineeksamid ei määranud kogu tulevikku. Lapse erakooli panek oli rassiline valik, püüe garanteerida pääsu eliitülikoolidesse.

Sain siiski väga hea ja tugeva hariduse. Tõsi küll, gümnaasiumis olin edasijõudnute klassis, mis võimaldas gümnaasiumi viimastes klassides võtta ülikooliaineid ja teha erieksameid. Lõpetasin oma 500-pealises lennus esimesena.

KASVAMINE INIMESEKS Miks valisin oma lastele waldorfhariduse? Selleks ajaks, kui mu lapsed ükshaaval kooliteed alustasid, töötasin juba ülikoolis õppejõuna ning Põhja-Ameerika haridusmaastik oli palju muutunud – mõõdetavaks ja tulemuspõhiseks.

Haridus oli muutunud «kvaliteetsemaks», mis tegelikult tähendas lahjenemist ja sageli mõttetuid kodutöid ja ülesandeid. Arvutid hakkasid õpilaste jaoks koolidesse alles tulema. Ülikooli õppejõuna teadsin, kuivõrd oluline on õppida mõtlema, probleeme ja olukordi loominguliselt lahendama, mitte ainult fakte kuhjama ja ritta seadma. Mind ümbritsenud Põhja-Ameerika (tava)koolides käis mõõtmine üle mõistuse ja üle õpetajate ja õpilaste jõu.

Hariduse jõhker, provintsipõhine ja riiklik rahastamispoliitika pani naaberkoolid kunstlikult omavahel võistlema – õpiti vaid eksamite nimel.

Võimalikke koole hoolikalt võrreldes nägin waldorfkoolides kolme pedagoogilist aspekti, mis paljudes koolides rõhutamist ei leia: tundekasvatus, kogukonnaks kasvamine ja ilumeel. Ühtegi neist kolmest aspektist ei saa otseselt mõõta. Kuid oma õppejõuna töötatud aasta-

te jooksul oli mul üha kergem tabada ja tajuda tundekasvatuse, kogukonnatunde ja ilumeele puudumist.

Eriti valusalt torkas nende aspektide nõrkus silma nende üliõpilaste juures, kellel oli ette näidata laitmatu tunnistus ehk säravad õpitulemused paberil.

Järeleaitamistunde tundekasvatuses ja teiste inimestega arvestamises on ülikoolis pea võimatu anda.

Ilumeel võib tunduda liigse luksusena, mida peaks korvama huvitegevus väljaspool kooliseinu, kuid ilumeelt on veelgi võimatum patta panna kui ilu ennast.

Waldorfpedagoogika, tegeliku waldorfkooli ning õpetajatega tutvumise läbi veendusin, et see on inimlikult terviklik haridus, mis annab minu lastele hea aluse edasiseks õppimiseks ja eluks. Et mu lapsed käisid erakoolis, tähendas muidugi suuremat majanduslikku panustamist alghariduse faasis – ühiskonnas, kus enamasti hakati lapse

sünnihetkest koguma raha tema ülikooli saatmiseks.

AEGA JA RUUMI MÕTLEMISEKS Mu tütred ja mu poeg käisid Torontos Alan Howard Waldorf Schooli eelkoolis ning mu tütred jätkasid sealsamas ka põhikoolis. 2004. õppeaasta alguses aastaks Tartusse tulles rõõmustasin, et Tartus oli olemas waldorfkool, mille õhustik ja pedagoogiline lähenemine tegid mu lastele ülemineku ingliskeelsest eestikeelsesse hariduskeskkonda sujuvamaks. 2006. aastast, meie Eestisse ümberasumisest saadik, jätkasid lapsed hubaseks ja armsaks saanud Tartu Waldorfgümnaasiumis.

Eestis märkasin esimest korda kulmukergitust, muigamist, piinlikku vaikust ja irooniat, kui meie koolivalikust juttu tuli – Torontos ning Skandinaavia päritolu sõpradega suheldes ei olnud seda varem ette tulnud.

Rootslastest, norralastest või soomlastest tuttavad nooguta-

sid pigem tunnustavalt, tuues möödaminnes ikka konkreetseid näiteid võimekatest, tegusatest, kõrgetel kohtadel töötavatest inimestest nende päritoluriikides, kes olid saanud waldorfhariduse.

Mu kolleegid ja teretuttavad Eestis (kahjuks aga rohkem kolleegid) arvasid, et mu lapsed, vaesekesed, ei saa tavakoolis hakkama või teen ma ise nende tulevasele edukusele karuteene – kas ma siis ei näe, kus «too kool» edetabelis asub?

Kirjutasin nendest reaktsioonidest ja waldorfhariduse positiivsest väärtusest vähemalt kahel korral pikemalt, kuid müüte kõigutada on raske: nende alusmüür on kas eelarvamused, negatiivne elamus või mõlemad kokku.

Kuidas mu lapsed siis hakkama on saanud?

Kergem on alustada distsipliinist ja kasvatusest – eriti nähes oma kergelt kelmika poja aukartus oma õpetaja ees. Waldorfkoolis kasvab distsipliin

loomulikku rada pidi, lähtudes respektist enda, teiste ja kõige elusa vastu.

Kohanemine. Kui 2008. aastal veetsin uurimissemestri Torontos ja mu lapsed Torontos tavakooli läksid, nägin oma silmaga, et nende kohanemisvõime oli nõtke, suhtumisega ja motivatsiooniga polnud neil mingit probleemi. Kõigi kolme lapse õpitulemused Toronto tavakoolis, suurtes rühmades, olid väga head.

Mu vanim tütar lõpetas selle aasta juunis Tartu Waldorfgümnaasiumi kuldmedaliga. Ta sai väga hea hinde USA ülikoolidesse sisseastumiseks vajalikus akadeemilises testis (SAT) ning võeti vastu kõiki kolme ülikooli, kuhu ta avalduse esitas.

Ma ei soovi väita, et tavakool oleks mu lastele olnud halb valik. Aga nad on saanud ja saavad ka enamat. Aega ja ruumi mõtlemiseks. Vabadust katsetada, mitte ainult sooritada. Võimalust olla inimene, kes julgeb mõtelda.

KOOLIERI 2011

6

15. AUGUST 2011

Turvalisuse koolis tagavad osaliste koostöö ja probleemide märkamine RAIN UUSEN teemalehe toimetaja

«V

õib tunduda leierdatud mõttena, kuid kool on ühiskonna nägu ning seal õppivad lapsed on ühiskonna läbilõige,» ütleb G4S Eesti valvedivisjoni direktor Margus Kolumbus. «Ka lapsed võivad olla julmad ja sallimatud, mistõttu leian, et eelkõige muudab kooli turvaliseks avatud ja aus suhtlemine ning loomulikult läbimõeldud turvameetmed.»

Riikides, kus õppeasutustes on toimunud terroriakte ja tulistamisi, näiteks Ameerika Ühendriikides ja Soomes, esitatakse koolimajade turvalisusele väga kõrgeid nõudmisi. Sellised koolid toimivad kui kindlused – ümbruskonda jälgitakse videovalve abil, läbipääsud on varustatud metallidetektoritega ning lapsevanemadki pääsevad kooli vaid etteteatamisel.

«Iga kool peaks lähtuma siiski oma vajadustest ning kõigepealt ära kaardistama võimalikud turvariskid,» selgitab Kolumbus. Lahenduste leidmisel ja rakendamisel tasub tema sõnul kindlasti appi kutsuda ka turvaeksperte. Politsei ja turvafirmad oskavad koolile pakkuda reaalselt toimivaid lahendusi kasutada olevate vahenditega.

TURVASÜSTEEM PAKUB DISTSIPLINEERIVAT TÄPSUST Paljud koolid hoiavad päeval uksed suletuna ning koridoris istub «tädi», kelle ülesandeks on kontrollida sisse tulla soovijaid ning mitte lasta edasi neid, kellel koolimajja asja pole.

Alternatiivne lahendus – elektrooniline läbipääsusüs-

teem – nõuab küll alguses pisut suuremat investeeringut, kuid tasub end turvaeksperdi sõnutsi üsna kiiresti ära. Tänapäeval kasutab sellist süsteemi mitu kooli, näiteks Gustav Adolfi gümnaasium Tallinnas.

Peale selle, et süsteem hoiab võõrad koolimajast eemal, toimib ta distsiplineerivalt ka selle kasutajale, fikseerides tema kooliskäimist piinliku täpsusega.

Palju on arutletud ka videovalve vajalikkuse üle, mida on isikuandmete kaitse seaduse järgi lubatud kasutada vaid inimeste või vara kaitseks. Piir eraelu puutumatuse ja turvalisuse tagamise vahel on õhkõrn ja videovalveseadmed võrdlemisi kallid. Seetõttu paigutatakse videokaameraid enamasti kooli ümbrusesse, koridoridesse ning garderoobidesse täitma tuvastusfunktsiooni. Probleemide korral aitavad videosalvestised analüüsida toimunut ning leida süüdlased, seejuures toimib video ka tõestusmaterjalina.

TURVALISUS EI OLE ILMTINGIMATA KALLIS Margus Kolumbuse sõnul ei tähenda turvameetmed alati suuri kulutusi. «Üks viis koolis vargusi või vägivalda ära hoida on määrata kindlate alade eest vastutavad isikud,» soovitab ta.

«Vahetundides kogunevad lapsed koridoridesse või kooliõue, seal vallandunud energiaga võiks valgustada terve linna.»

Pahanduste vältimiseks võib kasutada korrapidajaid, kelleks sobivad oma kooli õpilased.

«Usun, et igas õppeasutuses leidub noori, kes hea meelega panevad käed külge ja aitavad koolis korda hoida,» leiab Kolumbus. Samuti soovitab ta kasutada vabatahtlike abi õppeaasta alguses, kui kooli tulevad hilju-

* Kingitus tuhandele kiireimale ostjale

FOTO: TOOMAS HUIK

TURVALINE KOOL. Saates oma last kooli, eeldab iga lapsevanem, et peale tarkuse pakub haridusasutus ta võsukesele ka kaitset. Milline peab olema kool, et laps käiks seal rõõmuga ja lapsevanem saadaks ta tarkust taga ajama kerge südamega?

Tallinna vanalinnas asuva Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased võivad end koolimajas tunda turvaliselt. Lisaks teadlikult suunatavale koolikultuurile ja kaitsvale linnamüürile kontrollib õpilaste, õpetajate ja külaliste liikumist koolimajas ka elektrooniline läbipääsusüsteem.

tised lasteaialapsed, kelle jaoks on võõras nii koolimaja kui ka koolitee.

«Sügisel, kui lapsed veel alles harjuvad koolielu- ja oluga, võiksid vabatahtlikud neid koolimaja läheduses asuvate ülekäiguradade juures ka teeületamisel aidata. Lapsevanemad peaksid veel enne õppeaasta algust koolitee lapsega üksipulgi läbi arutama-jalutama, et liiklusmärgid ja marsruut oleksid selged,» jagab Kolumbus lihtsaid nõuandeid.

PAHATEOD KARDAVAD VALGUST Nii rahvusvaheliste kui ka Eestis korraldatud uuringute järgi tuleb kiusamist kõige enam ette põhikoolis. Koolivägivallal on kaks palet: enamasti on see füüsiline (lükkamised ja togimised), kuid on ka vaimset ahistamist, mis järjest jõulisemalt võtab küberkuju ning jätab lapse hinge sügava haava.

Koolid võitlevad vägivallaga erinevalt: antakse käitumisjuhiseid kiusamise korral, korraldatakse küsitlusi ning tehakse koostööd koolipsühholoogidega. Ühe lisameetmena mainib turvafirma esindaja seda, et «pimedad nurgad» kooli ümbruses võetaks kontrolli alla.

«Iga kooli juures on kohti, mida kasutatakse arvete klaarimiseks ning kus tehakse tutvust alkoholi, tubaka ja narkootikumidega,» kinnitab Kolumbus.

«Tehke need paigad kindlaks ning kui koolil endal puudub võimalus neid süstemaatiliselt kontrollida, pöörduge politseisse ja uurige koostöövõimalusi turvafirmadega.»

Turvatöötajal on koolis mitu funktsiooni: eelkõige oskab ta märgata ja hoida koolist eemal ebasobivaid isikuid, hoolitseb koolivara eest ning hoiab silma peal ka õpilastel. «Kui koolijütsil on suitsu- või alkoholilõhnad juures, jõuab see info kohe ka kooli juhatuseni.»

OSKA MÄRGATA Kooli turvalisus pole ühiskonnast eraldi seisev valdkond. Seda luuakse lapsevanemate, koolide, kohalike omavalitsuste ja haridusministeeriumi koostöös, selgitab turvaasjatundja Margus Kolumbus. «Õigel ajal märgatud probleem ning kiire tegutsemine aitavad ära hoida edaspidised ebameeldivused,» lisab ta.

«Ainult kooli enda pingutustest ja ka vahenditest ei piisa – turvaline saab ta olema vaid siis, kui sellesse panustavad kõik pooled.»

8 TURVASOOVITUST •Julgusta oma last üksi jalutamisele või mängimisele eelistama sõpradega suhtlemist.

•Õpeta teda ära tundma ohtlikke kohti – näiteks tühjad majad ja tänavad, lagunenud mänguväljakud ning räämas pargid.

•Selgita, kuidas pilkamine, õrritamine ja vaidlemine sõprusele kahju teevad ning kuidas lahendada tülisid sõnade, mitte rusikate abil.

•Jaluta koos lapsega kooli, poodi ja sõprade juurde – nii saab kontrollida valitud marsruudi ohutust ja selgitada lapsele, kust hädaolukorras abi saada.

•Õpeta lapsi ja noorukeid ära tundma kuritegelikku või kahtlust äratavat käitumist teie lähikonnas ning julgusta neid, et neist tähelepanekutest tuleb alati täiskasvanuile rääkida.

•Veendu, et kooli sisekord näeks ette, et kui laps koolist puudub, siis helistatakse vanematele.

•Kui kasutad päevakodude või huvialaringide teenuseid, kontrolli hoolikalt nende usaldusväärsust, sh tegevuslubasid, personali kvalifikatsiooni, ekskursioonidel ja vanemate külaskäikudel kehtivaid reegleid ning mainet.

•Too lapsele näiteid vägivallast hoidumiseks täiskasvanute varal. Kui üks laps togib teist füüsiliselt või võtab ära temale kuuluva asja, öeldakse tihti «laste asi, juhtub ikka». Sellist situatsiooni täiskasvanute vahel defineeritaks õigusrikkumisena.

ALLIKAS: G4S EESTI

KOMMENTAAR HENDRIK AGUR Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Gustaf Adolfi gümnaasiumile (GAG) on õpilaste turvalisuse küsimus olnud alati väga oluline. Kuna kooli õppetöö toimub neljas hoones, võtsime juba viis aastat tagasi kasutusele elektroonilise puutevaba kiipkaardi, mis on ühtlasi ka õpilaspilet. Sellega koos avanesid koolile mitmed lisavõimalused.

Kooliperel, nii õpilastel kui õpetajatel olev kiipkaart on nagu koduvõti – koolihoonetesse pääsevad vaid omad ning kutsumata külalistel koolimajja asja ei ole. Lisaks on Õpilase ID-l lisakasutusvõimalusi: kaardiga saab tasuda koolisööklas, laenutada raamatuid, avada personaalseid koolikappe.

Samuti saab sellega sõita Tallinna ühistranspordis.

GAGi Õpilase ID-kaarti kasutatakse ka kooli spordivõistlustel ajavõtu registreerimisel.

GAGi Õpilase ID on õpilasele veidi rohkem kui lihtsalt kiipkaart – see on meie koolikultuuri ja identiteedi lahutamatu osa, mis meenutab õpilasele, millises koolis ta õpib ja kuidas ta ka väljaspool kooli käituma peab. Kaardile on kirjutatud kooli moto: «Vanim, vaimne, väärikas». Vajadusel saab kiipkaardisüsteemi kasutada ka kogutud andmete töötlemiseks ja murede lahendamiseks.

KOOLIERI 2011

7

Internetti kasuta targalt, vajadusel küsi alati nõu TURVALISUS INTERNETIS. Eestis on nii interneti kättesaadavus kui ka selle kasutamismugavus ja kiirus aastatega üha paranenud. Just lapsed ja noored on uute meediatehnoloogiate – suhtluskeskkondade, online-mängude ja mobiilsidevõimaluste – aktiivsed kasutajad.

MALLE HALLIMÄE

FOTO: SCANPIX/CORBIS

15. AUGUST 2011

projekti «Targalt internetis» koordinaator

M

öödunud aastal EU Kids Online’i poolt 25 Euroopa riigis läbi viidud uuringu põhjal kasutab 96 protsenti 9–16-aastastest Eesti noortest internetti kodus, kusjuures pea kolmandik neist kasutab internetti mobiilis.

Võrdluses teiste uuringus osalenud riikidega on Eesti noored selle poolest keskmisel kohal. Küll aga on Eesti lapsed Euroopa riikide võrdluses sarnaselt teiste Põhjamaadega ühed noorimad internetikasutajad – keskmiselt alustatakse kaheksa-aastaselt.

Samuti on Eesti lapsed esirinnas internetikasutuse sageduse poolest: 82 protsenti internetti kasutavatest lastest teeb seda iga päev, millega oleme Rootsi ja Bulgaaria järel kolmandal kohal (EU Kids Online 2010).

Interneti liigkasutamise poolest on aga Eesti noored lausa esimesed. Nimelt tunnistasid pooled vastanutest, et liiga sagedase internetis käimise tõttu on mõni muu tegevus hooletusse jäänud või et nad on ise edutult püüdnud oma internetikasutust piirata.

MIDA NOORED INTERNETIS TEEVAD? Mitme Eesti koolõpilaste seas läbiviidud küsitluse tulemustest selgub, et noored peavad oluliseks internetis suhtlemist.

Tähtis on end positiivsest küljest näidata ja kontakte luua.

EU Kids Online’i 2010. aasta uuringu kohaselt on 71 protsendil 9–16-aastastest noortest profiil mõnes sotsiaalvõrgustikus. Vaba aja veetmise vormidest on õpilaste hulgas levinud veel lihtsalt surfamine mitmesuguse info otsimise eesmärgil, videote ja filmide vaatamine, muusika kuulamine ja onlinemängud.

Koolitöös kasutatakse internetti õpiülesannete lahendamiseks, vajaliku info otsimiseks ja e-koolist koduste ülesannete vaatamiseks. Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi 5.–8. klasside õpilaste arvamustest selgus, et ekooli suhtlemiskeskkonnana ei hinnatud. Õpilaste arvates võiks koolitöö ja vaba aeg lahus olla.

INTERNETI OHUD JA RISKID Üldiselt Eesti õpilased teavad, mis ohud neid internetis ähvardada võivad. Seda kinnitab ka mainitud uuring, millest selgub, et Eesti lapsed on digitaalses kirjaoskuses ühed Euroopa osavaimad: nimelt oskasid Eesti lapsed uuringus nimetatud kaheksast turvalise internetikasutusega seotud oskusest nimetada viit.

Virtuaalset maailma avastava ning seal ringi liikuva lapse jaoks on parimaks eeskujuks ja nõuandjaks lapsevanem.

MÕNED SOOVITUSED LAPSEVANEMALE •Räägi oma lapsega. Selgita talle interneti võimalusi, aga ka seal varitsevaid ohte. Külasta lapsele huvi pakkuvaid veebilehti koos temaga.

Tunne aktiivset huvi, mida laps internetis teeb. Selgita oma lapsele, et internetis tuleb samamoodi käituda viisakalt nagu kodus või kooliski.

•Võta isiklik vastutus, kindlustamaks lapse turvalisus internetis. Arutage koos, mis on interneti kasutamisel aktsepteeritav ja mis mitte.

•Lepi lapsega kokku reeglites ja jälgi, et te mõlemad neid täidaksite.

•Julgusta last alati tulema sinu juurde, kui midagi arvutiga või internetis juhtub.

•Hari end! Hoia end kursis arengutega interneti kasutamises.

Soovitused lapsele ja noorele interneti turvaliseks kasutamiseks •Ära avalda oma isiklikke andmeid! Tänaval sa vaevalt ütleksid võõrale oma täisnime, vanust, kodust aadressi, telefoninumbrit jms. Samamoodi käitu võõraga ka internetis. Tea, et see inimene ei pruugi olla tegelikult see, kes ta väidab end olevat!

•Ole teiste vastu viisakas! Internetis suhtlemine ei anna sulle õigust teistega halvasti rääkida või neid ebaõiglaselt kohelda. Tea, et isegi siis, kui sa ei kirjuta oma nime, on võimalik teha kindlaks, millisest arvutist kommentaar on lisatud.

•Ära usu kõike, mida sa leiad, loed või kuuled internetist! Internetis on palju asjalikku ja kasulikku informatsiooni, kuid seal on ka palju ebatäpset ja lausa valet.

•Kui näed, et internetis õhutatakse vihkamist ja vägivalda, siis räägi sellest oma vanematele, õpetajale või koolipsühholoogile.

•Kui saad ebameeldiva sisuga sõnumi või e-kirja, siis blokeeri sõnumi saatja ja räägi sellest usaldusväärsele täiskasvanule.

•Mõtle enne, kui midagi postitad! Kui oled midagi teele saatnud, siis enam seda tagasi võtta ei saa.

ALLIKAS: MALLE HALLIMÄE, WWW.TARGALTINTERNETIS.EE

Interneti suure kasutussageduse tõttu on aga Eesti lapsed virtuaalmaailma ohtudega kokkupuutumises Euroopas esirinnas. Sarnaselt Rumeeniaga on Eestis iga seitsmes laps puutunud kokku internetis kiusamisega.

Võrdluseks: kiusamisega üldse on kokkupuutumist tunnistanud 40 protsenti Eesti lastest. Eesti lapsed on Euroopas esirinnas ka internetis sekspiltide nägemise ning seksuaalse sisuga sõnumite saamise poolest. Lisaks paistavad Eesti lap-

Projekti «Targalt internetis» üritused lähiajal: 2.10 – Internetiturvalisuse-teemaline saatepäev ETV 2s 26.10 – Tiigrihüppe sihtasutuse ideelaat Viljandis 28.10 – päev «Targalt internetis» Solarise keskuses Koolidel on võimalik tellida internetiturvalisuse-teemaline tasuta koolitus õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele.

Täpsem info koolitustest: www.targaltinternetis.ee Kontaktisik Ilvi Pere, ilvi@tiigrihype.ee

sed Euroopa kontekstis silma sellega, et internetis leitud tuttavaga ollakse altimad ka päriselus kohtuma.

KOOSTÖÖ TURVALISUSE TAGAMISEL Laste ja noorte internetiturvalisuse edendamises on peale koolide aktiivsed veel mitmed asutused ja mittetulundusühingud. Alates 2010. aasta sügisest teevad Euroopa Liidu kaasrahastatava projekti «Targalt internetis» raames Lastekaitse Liidu koordineerimisel koostööd Tiigrihüppe sihtasutus, lasteabitelefon 116 111, sotsiaalministeerium ning politsei- ja piirivalveamet.

Tiigrihüppe sihtasutus on tänavu esimese poolaasta jooksul korraldanud internetiturvalisuse koolitusi rohkem kui 20 koolis üle Eesti, neis osales 1300 õpilast ja 600 täiskasvanut.

Uuest õppeaastast koolitused jätkuvad. Samuti on Tiigrihüppe sihtasutuse eestvedamisel koostatud teemakohased koolitusmaterjalid õpetajatele ning õpilastele, sealhulgas ekursus õpetajatele. Koostatud materjalid ja teave üritustest on kättesaadavad nii eesti kui ka vene keeles projekti veebilehel www.targaltinternetis. ee.

Lasteabitelefoni 116 111 kaudu saavad lapsed ja lapsevanemad nõu ja abi, mida teha ning kellele teatada, kui lapsel on internetis suheldes tekkinud probleemid. Lasteabitelefoni veebilehe www.lasteabi.ee kaudu saab nõu ja abi ka Skype’i ning MSNi vahendusel.

Projekti raames avati veebikeskkond www.vihjeliin.ee, mis võimaldab internetikasutajal anda teada laste seksuaalset ärakasutamist kujutavast materjalist, mis internetis levib.

Teavet saab internetikasutaja anda ilma oma isikuandmeid avalikustamata.

Projekti juures tegutseb ka Noortepaneel, mille liikmed on 15 aktiivset noort koolidest üle Eesti.

LAPSEVANEM ANNAB EESKUJU Nii nagu reaalses maailmas on lapsevanema roll selgitada hea ja halva käitumise vahet, olla lapse jaoks olemas ning õpetada turvalist käitumist nii tänaval kui ka mujal avalikes kohtades, nii peab ka virtuaalset maailma avastades ning seal liikudes lapsevanem lapse jaoks olemas olema.

Arvuti ei asenda lapsevanemat. Kuigi vahel võib lapsevanemale tunduda, et tema laps on arvuti kasutamises temast osavam, ei tähenda see, et laps ei vaja vanema nõuandeid ja abi interneti turvaliseks kasutamiseks.

KOOLIERI 2011

8

15. AUGUST 2011

Ohutuks liiklemiseks vajab laps teadmisi ja eeskuju LIIKLUS. Algklassiõpilasega tuleb lapsevanemal või vanemal õel-vennal käia koolitee koos läbi iga õppeaasta eel. Suunavate küsimuste abil tuleb võimaldada lapsel endal rääkida, millele ta liikluses tähelepanu pöörab, milliseid ohte näeb ning kuidas sõiduteed ületades käitub.

JALGRATTURINA LIIKLUSES RAUL ROM maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja

I

seseisvalt tohib laps sõiduteel jalgratast juhtida mitte enne kui kümneaastaselt ning tal peab olema jalgratturi juhiluba. Selle saamiseks tuleb läbida koolitus ja sooritada eksam.

Koolitusel õpitakse tundma jalgratturile olulisi liiklusreegleid, ära tundma ohte liikluses ning vältima nendesse sattumist.

Kõnniteel, õuealal ning jalgratta- ja jalgteel sõites juhiluba küll nõutud pole, kuid sellegipoolest peab jalgrattaga liiklev laps oskama arvestada ohtudega. Olenevalt sellest, kas jalgrattur sõidab sõiduteel või jalgratta- ja jalgteel, on need mõnevõrra erinevad.

Jalgratta- ja jalgteed või kõnniteed kasutavale jalgratturile nagu ka jalakäijale on kõige ohtlikumad kohad, kus jalakäijale või jalgratturile liiklemiseks ette nähtud tee lõikub sõiduteega, millest tuleb üle minna.

Kuigi liiklusseadus lubab jalgratturil sõiduteed ületada ka sõites, on vähese liiklemiskogemusega lapsel kõige ohutum jalgrattatee ja sõidutee lõikumise kohas jalgrattalt maha tulla ning ületada sõidutee jalgratast käekõrval lükates.

Sel juhul on laps jalakäija staatuses ning reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületades on sõidukijuhil kohustus jalakäijale ka teed anda.

Kui aga sõidutee (näiteks mõni kitsam tänav või sissesõidutee) ületada sõites, tuleb enne sõiduteega lõikumise kohta vähendada sõidukiirust jalakäija kiiruseni (ligi 3–7 km/h, et autojuht jõuaks jalgratturit aegsasti märgata), enne sõidutee ületamist peatuda ja kindlasti veenduda, et tee ületamine on ohutu ning autosid lähenemas pole.

Oluline on teada, et jalgratturi juhiloa puudumisel jalgrattalt maha tulemata laps iseseisvalt liigeldes sõiduteed ületada ei tohi. Jalgratta- ja jalgteel ning kõnniteel sõites peab jalgrattur arvestama ka seal liikuvate jalakäijatega ega tohi jalakäijaid neist möödudes ohustada. Kõnniteel on lubatud sõita alla 13aastasel lapsel.

Sõiduteel jalgrattaga liiklemine on lapse jaoks seotud suuremate ohtudega kui sõitmine jalgratta- ja jalgteel või kõnniteel. Et sellega toime tulla, peab

2010.A LASTEGA TOIMUNUD ÕNNETUSED •2010. aastal toimus kuni 15-aastaste jalakäijate ja sõidukijuhtidega 127 liiklusõnnetust, milles sai vigastada 123 last.

•Neist asulasisestel teedel toimus 114 liiklusõnnetust, asulavälistel teedel aga 13 liiklusõnnetust.

•Asulavälistel teedel vähenes lastega toimunud liiklusõnnetuste arv 2009. aastaga võrreldes 18,7%, asulasisestel teedel aga oli kasv 0,9%.

•Lapsed satuvad õnnetustesse kõige rohkem jalakäijatena. Kokku 81 õnnetuses sai vigastada 79 kuni 15-aastast jalakäijat. Jalakäijate ülekäiguradadel registreeriti neist 25 liiklusõnnetust, sh reguleerimata ülekäiguradadel 20 liiklusõnnetust.

•Jalgratturina sattus liiklusõnnetusse 25 last.

•Jalakäijana on kuni 15-aastaste laste levinuim eksimus sõidutee ületamine läheneva sõiduki eest – 20 juhtumit – ning jalgratturina ettesõit ristmikul – 3 juhtumit.

•Pimedal ajal toimus lastega 18 liiklusõnnetust.

•Lisades eelnevale ka sõidukis sõitjana viibinud lapsed, hukkus liiklusõnnetustes kokku üks ja sai vigastada 201 kuni 15-aastast last.

ALLIKAS: MAANTEEAMET

laps tundma sõidukijuhile nõutavaid liiklusreegleid juba tunduvalt rohkem.

Samuti peab ta oskama arvestada teiste sõidukijuhtide käitumise ja ka nende võimalike eksimustega, et ise kõiki liiklusreegleid järgides mitte õnnetusse sattuda. Sõiduteel sõitmist võiks vajalike liiklusteoreetiliste teadmiste olemasolul hakata harjutama väiksematel kodulähedastel teedel ja täiskasvanu saatel ning järk-järgult uusi kogemusi omandades.

Seda lubab ka liiklusseadus, nähes ette, et täiskasvanu vahetu järelevalve all võib jalgratast juhtida laps alates kaheksandast eluaastast ka siis, kui tal jalgratturi juhiluba veel ei ole. Iseseisvalt sõiduteel sõitmiseks peab kuni 15-aastasel lapsel olema juhiluba.

Nõutava turvavarustuse kohta on tarvis teada, et alla 16aastane jalgrattur peab mis tahes teel (nii sõiduteel, jalgrattaja jalgteel kui ka kõnniteel) sõites kandma kiivrit.

Pimedal ajal ja hämaras liigeldes peab lisaks nõutavatele helkuritele põlema jalgrattal ees valge ja taga punane tuli. Et jalgrattur oleks paremini märgatav, on soovitatav nii valges kui ka pimedal ajal sõites kanda ohutusvesti või helkurmaterjaliga varustatud eredavärvilist riietust.

JALAKÄIJANA LIIKLUSES

L

apsele on liikluses kõige ohtlikum sõidutee ületamine. Võimalusel tuleks valida sellised ületuskohad, mis on varustatud fooriga või kus sõidusuundade vahel paikneb ohutussaar ning kus ühes sõidusuunas ei oleks rohkem kui üks ületamist vajav sõidurada.

Samuti peab teeületuskoht, eriti kui see on näiteks maanteel, olema mõlemas suunas väga hästi nähtav. Pimedal ajal suurendab ületuskoha ohutust korralik valgustus.

Reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületades tuleb enne sõiduteele astumist peatuda ning veenduda, et läheneva auto juht sõitu aeglustades või seisma jäädes jalakäijale teed annab. Kui teel on mitu samasuunalist sõidurada, peab enne teise sõiduraja ületamist hoolikalt vaatama, et peatunud sõiduki varjust välja sõitva auto juht samuti jalakäijale teed annab.

Kindlasti tuleb lapsele meelde tuletada, et sõiduteed ei tohi ületada kiirustades või joostes.

Sõiduteed ei tohi mingil juhul ületada ka parkiva auto või peatuses seisva ühissõiduki varjust, kuna laps ei näe möödasõitvaid autosid ning autojuhid ei märka sõiduteele astuvat last. Nähtavust piiravaid takistusi võib olla teisigi, näiteks sõidutee ääres kasvav puu, tänavavalgustuspost, madalal kõrgusel asetsev liiklusmärk (nagu näiteks ümberpõike suuna märk ohutussaarel), hoone tänava või sissesõidutee nurgal või kõrge plankaed.

Laps matkib täiskasvanuid ning järgib ka valet või ohtlikku käitumist. Vale käitumisharjumus võib lapsele üsna kiiresti saatuslikuks saada.

Lapsevanem peab läbi mõtlema ja leidma esimesse klassi minevale lapsele kõige ohutuma koolitee marsruudi, isegi kui see on kõige otsemast mõ-

nevõrra pikem. Seetõttu peab lapsevanem suutma õigesti hinnata lapse koolijõudmiseks vajalikku aega, et laps ei peaks hilinemise hirmus hakkama kiirustama, seades end nii liiklust unustades ohtu.

Kuigi paljud lapsed viiakse hommikul kooli autoga, tulevad nad päevasel ajal koolist koju enamasti ikka iseseisvalt.

Paljud lapsed käivad pärast tunde kooli juures mõnes huviringis, võtavad osa treeningust või kohtuvad sõpradega. Seetõttu ei tohi lapse iseseisva liiklemise õpetamisse suhtuda pealiskaudselt.

Sõidutee tuleb ületada nii ühes kui teises suunas. Lapse jaoks keerukamad ülekäigukohad tuleb vajadusel ületada korduvalt, sest liiklussituatsioon seal muutub pidevalt.

Selgitusi jagades ja last sõidutee ületuskoha juures õpetades on täiskasvanul soovitatav kummarduda või kükitada, et ta näeks liiklust lapse silmade kõrguselt. Lapsel võib lühikese kasvu tõttu jääda märkamata palju sellist olulist, mis täiskasvanule, kes

ulatub liiklust jälgima üle sõiduauto katuse, tundub enesestmõistetavana.

Lapsevanema eeskuju liiklusreeglite järgimisel on lapsele väga tähtis. Laps matkib täiskasvanuid ning järgib ka valet või ohtlikku käitumist. Kui täiskasvanu oskab kogemustest lähtudes mõnel juhul otsest ohtu vältida, siis lapsele võib vale käitumisharjumus üsna kiiresti saatuslikuks saada.

Kuna sügisõhtutel läheb iga päevaga järjest varem pimedaks, on oluline, et lapse riietus oleks varustatud helkuriga. Kasutada võib rippuvat helkurit, samuti võib helkurmaterjal olla riietele kinnitatud püsivalt.

Helkur peab olema kinnitatud nii, et see oleks näha võimalikult mitmest suunast ning et laps seda oma kehaga võimalikult vähe varjaks.

Rippuv helkur tuleks riietele kinnitada nii, et see ulatuks jope ääre alt välja ning jääks rippuma umbes põlve kõrgusele. Helkurit tuleb hämaras ja pimedal ajal kasutada nii maantee ääres liikudes kui ka linnaliikluses.

KOOLIERI 2011

15. AUGUST 2011

9

Pereeelarve planeerimisse kaasa ka lapsed PIRET SUITSU Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht

U

ue kooliaasta eel tuleb soetada uusi koolitarbeid ja tasuda töövihikute eest, samuti on plikad-poisid suvega mullustest koolirõivastest välja sirgunud ning kevadel toanurka jäänud koolikott kulunud ja räämas.

Paljud noored tahaksid uusi asju soetada tihedamini, kui pere rahaline olukord võimaldab.

RAHAGA ÜMBERKÄIMINE ON OSA VÄÄRTUSKASVATUSEST Vanemad loovad lapsele väärtusmaailma, andes eeskuju kogu maailma mõistmiseks ning muu hulgas ka rahaga ümberkäimiseks. Raha on vahetusühik majandus- ja ostutehingute tegemisel ning sellest ei tohiks kujundada edukuse mõõdupuud kõige ümbritseva hindamiseks.

Koolilapsega saab arutada ja peabki arutama, kuidas toimib majandus, milline on iga inimese roll ühiskonnas ja mille poolest on meie kõigi valikud olulised.

Näiteks ei hoia kodune säästlik vee- ja elektrikasutus mitte ainult pere rahakotti, vaid ka loodust. Samuti on nii keskkonna kui oma rahakoti säästmise seisukohast mõistlik eelistada mõnikord kasutatud asju uutele ning mitte osta igal aastal näiteks uut mobiiltelefoni lihtsalt sellepärast, et valik telefonipoodides uueneb.

KOOLIASJAD HANKIGE KOOS Ka kooliostudeks valmistumine alaku sellest, et üheskoos lapsega tehakse nimekiri vajaminevast kraamist, arutatakse, mis mullu ostetud asjadest endiselt kasutada kõlbab. Otsustage lapsega ühiselt, millistest kauplustest leiate vajamineva kõige mõistlikuma hinna ja kvaliteedi suhtega.

Tark oleks kaasata last terve pere eelarve tegemisse, et ta mõistaks varakult, palju kulub raha igapäevaostudele ning kui palju on võimalik ja mõistlik kulutada koolikaupadele. Vanematelt uute ja moekate riiete ostuks sada eurot nuiata või igal sügisel uut mobiili nõuda on lihtne, kuid noor peab ka ise mõistma, kas soovitud ostu jaoks oli raha

FOTO: SCANPIX/CORBIS

KOOLILAPSE RAHAKOTT. Septembrikuu ja kooli algus toovad lapsevanematele kaasa väljaminekuid, mis ulatuvad laste arvust sõltuvalt sadade eurodeni. Kuidas hoida selget pead ja anda kooliaastale mõnus start, ilma et rahakott tühjaks jääks ja nii, et ka koolimineja ostudega rahul oleks? plaanitud või tuleb perel enne raha koguda.

Oskus eelarvet planeerida ja rahaga seotud eesmärke seada tuleb omandada juba põhikooli ajal, sest sõpru ja hobisid tähtsustavat teismelist on pere majandamise ja raha teemadesse juba palju keerulisem kaasata.

EMME, MUL ON RAHA VAJA! Regulaarne taskuraha aitab lapsel õppida eesmärke seadma ja raha koguma, suurendades samal ajal tema iseseisvust. Taskuraha suurus sõltub pere võimalustest ja lapse vajadustest.

Sobiva summa leidmiseks tuleb koos lapsega arutada, milliseid kulusid laps ise katab, ning teha vastavad kokkulepped. Nii õpib noor ise oma eelarvet planeerima, kulutusi jälgima ja ka kontrollima.

See, kui teismeline saab ise otsustada, kas osta koduse lõunasöögi asemel hamburger või säästa raha lemmikbändi kontserdi jaoks, on juba finantsplaneerimise oskuse esimene tase.

Soovitatav on uurida ka teistelt vanematelt, kui palju taskuraha antakse, et mitte ületada märkimisväärselt teiste laste

Pere rahakotti kutsutakse nii asja pärast, sest selle kasutamisel ja raha teenimisel ning kulutamisel osalevad ühel või teisel moel kõik pereliikmed, nende hulgas ka lapsed. Seetõttu tasub pere eelarve koostamisse kaasata ka lapsed, kes õpivad nii paremini tunnetama ka oma vastutust rahaasjades.

KOOLIRAHA KOGUMINE TULEVIKUKS •Kui soovite koguda lapsele stardikapitalina 15 aasta jooksul näiteks 4000 eurot, paigutades raha kogumisarvele, kus keskmine intress on 2,5% aastas, tuleb iga kuu säästa 18 eurot.

•Pika aja jooksul kogudes peate ise säästma 3301 eurot ja kogutud rahalt teenitud intress moodustab summast ligi viiendiku ehk 699 eurot.

ALLIKAS: PIRET SUITSU, TEABEKESKUS.EE

võimalusi. Samuti tuleb lapsele selgitada, kuidas käituda, kui mõnel sõbral oma raha ei ole. Õige on õppida kulusid kandma solidaarselt ning mitte võtta endale sponsori positsiooni, makstes teiste kulutuste eest. Sõpradele laenata ei ole samuti tark, sest sissetulekuta

noor ei saa garanteerida, et ta võetud laenu õigel ajal tagastab, ja sõbrasuhet võib hakata varjutama inetu võlaprobleem.

USALDA, KUID KONTROLLI Kuni lapse täisealiseks saamiseni saad tema pangakonto sidu-

da oma lepinguga ja nii saad parema ülevaate sellest, kuidas laps oma raha kasutab. Räägi lapsele pangakaardi ja internetipanga kasutamise turvalisusest ja sellest, mida teha, kui kaart ära kaob.

Sea lapse kontole ja pangakaardile mõistlikud limiidid, mis on kooskõlas tema päevaste ja kuiste väljaminekutega.

Suuremate summade hoidmiseks ja raha kogumiseks on mõistlik avada kogumishoius või eraldi konto, mis ei oleks seotud pangakaardiga.

KUIDAS LEIDA RAHA ÕPINGUTE JAOKS? Igale lapsevanemale on oluline, et tema lapsed saaksid korraliku hariduse ja tunneksid end iseseisvat elu alustades kindlalt.

Et tudengi õppemaks või elamiskulud teises linnas ei koormaks tulevikus pere eelarvet, tasub selleks raha hakata koguma varakult.

Lahendusi pikaajaliseks rahakogumiseks on mitu ja nõu sobiva võimaluse valikul saab küsida finantsteenuse nõustajalt.

Noored saavad ka ise oma tuleviku heaks panustada. Suurematest rahasummadest, näiteks ise teenitud töötasust või tähtpäevadeks kingitud rahast on mõistlik osa säästa tuleviku ja ülikooliõpingute jaoks. Motiveerivad eesmärgid aitavad noortel õppida raha koguma ning annavad tunnetuse raha väärtusest.

KOOLIERI 2011

10

15. AUGUST 2011

Kohustuslikule raamatutarkusele lisaks…

KOOLIÕPILASE RAAMATURIIUL. Kooliaasta toob õpilaste lauanurgale hulga kohustuslikku kirjandust, mille läbitöötamine tundub tihti karmi ja ebaõiglase kohustusena, kuid arendab mõtlemis- ja analüüsivõimet ning silmaringi. Selle kõrval lisandub aga raamatukauplustesse nädal nädala järel ka palju muud huvitavat ja põnevat – kirjandust ja käsiraamatuid siit- ja sealtpoolt. Küsisime kahelt Eesti suuremalt raamatukaubamajalt nõu, mida värskest valikust kooliõpilastele soovitada.

Naudinguhetked lugemisest ja õppimisest ANU VAGENSTEIN Rahva Raamat Lastele ettelugemise mõjusid on uuritud ja teadlased on korduvalt jõudnud järeldusele, et see arendab lapsi ja nende käitumine paraneb.

Kui väikesele lapsele ette lugeda, on tal ka edaspidi mõte veeta aega lugedes lihtsam tulema – kohustuslikust kirjandusest ei peagi siis ehk enam jõuga läbi närima.

Kodus on võimalik hästi palju ära teha. Õhtune unejutt on armas harjumus ja kui alati pole emal-isal endal võimalik seda lugeda, siis paljud toredad raamatud on saadaval ka audioversioonis, ühe näitena Tõnu Oja sisseloetud «Limpa ja mereröövlid».

MÕNED NÄITED VÄRSKELT ILMUNUD LASTERAAMATUTEST ERI VANUSES LASTELE Väikestele lastele on raamatuid, mis aitavad mängu kaudu õppida.

«Minu keha» on lükandite ja paljude luugikestega papiraamat, millest saab väikelaps teada palju põnevat oma keha kohta: kasvamisest; kehaosade nimetustest; sellest, miks kõht koriseb ja milliseid toite on kasulik süüa.

«Lugemismängud 4» on koostatud samade põhimõtete järgi, mis varasemadki kogumikud. Koostajad on silmas pidanud, et kogumikus leiduks mänge erineva lugemisoskusega lastele. Kogumikus on algaja lugeja jaoks vajalikke tähtede õppimise ja lihtsate sõnade kokkuveerimise mänge. Vilunumatel on võimalik lugeda keerukamaid ja pikemaid tekste.

Kui lugemine juba selge, sobib lugemishuvi üleval hoidmiseks näiteks «Lugemislust». Kogumik koosneb eesti, soome, leedu, kirgiisi, aafrika, indiaani, hiina ja tšuktši mui-

nasjuttudest ning eesti lastekirjanike juttudest, mis on mõeldud kuuekuni üheksa-aastastes lastes raamatute vastu huvi äratama ning lugemisoskust kujundama. Iga jutu juurde on teksti paremaks mõistmiseks ja põhjuse-tagajärje suhetest arusaamiseks lisatud harjutusedülesanded. «Õpime mängeldes inglise keelt» 2. osa on lauamängude karp, kus nelja mängu abil õpitakse järgmiste teemade sõnavara ja lausemudeleid: kellaaeg, kehaosad, riietusesemed, rahvused, perekond, elukutsed ja igapäevased tegevused.

«Valmistume kooliks. Väike pildikomplekt» on karp 127 pildiga, mida võib kasutada õppeainete näitlikustamiseks nii lasteaias kui ka algkoolis. Piltide toel saab arendada lugemisoskust – öelda pildi järgi sõna, häälida, laduda, kirjutada, rühmitada ja loendada. Väiksemaid lapsi saab õpetada leidma sõna ja eseme vahelisi seoseid.

«Liidame!» ja «Lahutame!» on veidi suurematele mõeldud raamatud, mis õpetavad matemaatika põhioskusi. Vastuseid saab kontrollida pöörlevate ketaste järgi ja valed vastused võib lihtsasti maha kustutada, et uuesti proovida.

«Loomult looma» või «Tiigielu aabitsa» järgi on tore õpetada suurematele lastele loodusteadmisi.

«Tüdruk veiniplekiga kleidis. Tänapäeva hirmu- ja õudusjutte» – kes meist poleks kuulnud või ise teistele jutustanud õudseid lugusid kummitavatest surnutest, varjusurmas inimestest, ehmatavatest kohtumistest tulnukatega? Selliseid lugusid räägitakse tihtipeale just noorte koosviibimistel, kus meeleolu loomisele aitavad kaasa äikseline ilm, pime öö või äsja nähtud õudusfilm.

«Talvesepp» ja «Inetud» pakuvad noortele aga ulmet ja fantaasiat.

Sügisesed raamatupärlid õppimiseks ja lustimiseks GISELA SAU Apollo Raamatuid ja harivaid lauamänge, mis abistavad eri vanuses koolilapsi koolitöödel ja võimaldavad mängu käigus uusi teadmisi omandada, ilmub järjest enam. Mängu ja lusti saatel õpivad meelsasti kõik koolilapsed.

Vaid aasta tagasi ilmus kirjastuselt Grenader n-ö kõige poistekam raamat maailmas – «Poiste aabits» – ja nüüd, vahetult enne kooli, jõudis müügile «Poiste aabitsa värvi- ja kirjaraamat». Raamatusse saab joonistada, pilte värvida ning teha harjutusi tähtede õppimiseks.

Kui lugemine selge, võib jätkata maailma avastamisega, ja nagu selgus, võib seda teha ka vihmase ilmaga. Sel juhul soovitame raamatuid «Tüdrukute vihmase päeva raamat» ja «Poiste vihmase päeva raamat», mis on mõeldud 7–12-aastastele. Mõlemad raamatud sisaldavad huvitavaid katseid, mänge, nippe, lugusid ja õpetusi.

Põnev raamat on ka kirjastuselt TEA ilmunud «Eksperimentide maailm», kus on palju põnevaid katseid nii poistele kui ka tüdrukutele. Raamat on lastele, kes tahavad maailma paremini mõista ja ise avastada.

Mõnusaks lugemiseks pärast pikka koolipäeva on kirjastuselt Täna-

päev ilmunud Ketlin Priilinna «Evelini lood», mis jutustab asjalikust kümneaastasest tüdrukust. Sama vahva lugemine on mais raamatupoodidesse jõudnud «Volli vanad vigurid», mis on järg 2007. aastal ilmunud raamatule «Tere, Volli!». Esimene Volliraamat sai lugejate sooja vastuvõtu osaliseks ning oli üks kultuurkapitali 2007. aasta lastekirjanduse aastapreemia nominentidest.

HUVITAVAD KOGUMIKUD MUUDAVAD ÕPPEAINED PÕNEVAMAKS Vanemad kooliõpilased saavad õpinguid huvitavamaks muuta mitmete uudisteostega. Üks selliseid on Raul Vaiksoo koostatud «Aja lugu», mahukas kogumik, milles vaadeldakse Eesti ajalugu rööbiti Euroopa ja maailma ajalooga, lisatud on autori enda koostatud sajad täpsed ja värvikad ajalookaardid, diagrammid ning enam kui tuhat fotot, värvipilti ja joonistust.

Hoopis uutmoodi teos on Tea kirjastuse välja antud «Teadur.ee – Laste ja noorte veebientsüklopeedia». Teadur.ee on mõeldud eelkõige põhikooliõpilastele, kuid on hea abimees ka gümnaasiumi nooremas astmes. Veebientsüklopeedia põhineb Hispaania kirjastuse Everest lasteentsüklopeedial, Eestit käsitleva ja Eesti jaoks olulise algupärase materjaliga on seda täienda-

nud ligi veerandsada siinset spetsialisti. Entsüklopeediasse lisab toimetus pidevalt artikleid, pilte ja multimeediamaterjale, täiendada saavad Teadur.ee-d aga ka kasutajad ise – hea võimalus kirjutamisel kätt proovida ja toimetajatelt vahetult tagasisidet saada.

Parimateks abimeesteks on aga kirjastuse Raudwara välja antud valemite raamatud. «Taskuraudvara» on ainus valemite raamat, mis sisaldab kõiki keskkooli valemeid matemaatikas, keemias ja füüsikas. Hädavajalik raamat keskkooliõpilastele on «Matemaatika raudvara», mis ilmus augusti alguses ja on ainus õppematerjal 2011. aastal, mis vastab riiklikule õppekavale.

Isegi matemaatikaraamatud saavad kokku sõnadest ja mõistetest.

Mis aitaks kõigest sellest paremini aru saada? Algkooliõpilasele soovitame kirjastuse Valgus «Õpilase piltsõnastikku». Üksikasjalike illustratsioonidega sõnastik käsitleb põhjalikult looduslugu, bioloogiat, maailma geograafiat, arhitektuuri, astronoomiat, teadust, tehnoloogiat, leiutisi jpm.

Võõrsõnadest aitab paremini aru saada raamat «Minu esimene võõrsõnastik». Selle sõnastiku märksõnad hõlmavad algkooli ja põhikooli keskastmes vajaminevat sõnavara. Sõnastik sisaldab ligi 6500 märksõna, rohkesti lihtsaid kasutusnäiteid ja 650 il-

lustratsiooni, mistõttu on see kindlasti tõhusaks abimeheks nii koolitöös kui ka ristsõnade lahendamisel, mõtte- ja mälumängus ning lihtsalt silmaringi avardamisel.

Käsiraamat «Õpime rõõmuga» aitab arendada lapse sõnavara, keelt, loovust, fantaasiat, ilmekust, jutustamisoskust, esinemisjulgust ja parandada lugemisoskust. Peale keeleharjutuste sisaldab raamat luuletusi, liisusalme, mõistatusi, vanasõnu, mänge, ristsõnu, lünktekste ning ülesandeid.

«Mälumängud lastele 3: üle 1000 küsimuse looduse kohta» on kirjastuse Cum Laude kolmas mälumänguraamat, milles seikleb taas uudishimulik Mõttelind. Raamatu loomaküsimused on koostanud tuntud loodusesõber Aleksei Turovski. ÕPPIDA SAAB KA MÄNGIDES Õppemängud Tacticult sarjast «Õpime...» sisaldavad kuut lauamängu, kõige uuem neist äsja poeriiulitele jõudunud «Õpime tundma Euroopa riikide lippe». «Õpime tundma toiduaineid» on mäng, kus laps õpib tundma toiduainete rühmi. «Õpime tähti ja sõnu» sisaldab nelja väiksemat mängu. Lisaks on sarjas ilmunud «Õpime tundma numbreid ja arvutamist», «Õpime tundma kella» ja «Õpime tundma loomi».

KOOLIERI 2011

15. AUGUST 2011

11

Ka uus kooliaasta on teekonna algus LEMME HALDRE kliiniline psühholoog, psühhoterapeut

K

ooliaasta alguse positiivsed emotsioonid on seotud lapse õpimotivatsiooniga, inimsuhetega koolis ja väljaspool seda.

Positiivne meeleolu mõjutab õpilase vaimset tervist, aidates vähendada sellised koolilapse stressiilminguid nagu veerandilõpu väsimus, peavalud või halb uni.

Osal vanematel on lapse kooliaasta alguses nii tugev stress, et see mõjutab koguni pere- ja töösuhteid. Emad ja isad, kes on kooli ning lapse õppetöö suhtes positiivselt meelestatud, kannavad oma suhtumise alateadlikult üle ka lapsele ning vastupidi.

On lapsevanemaid, kelle endi kooliteel on olnud raskusi, vastumeelsust õppetöö suhtes, tõrjutust või koolikiusamist. Vahel kergitab lapse koolielu aga kaane ka lapsevanema enda kunagi kogetud ebameeldivatelt tunnetelt ja mälestustelt.

Lapsevanem hakkab oma lapse koolielus otsima samu märke, mida mäletab oma koolielust, keskendudes negatiivsele. Vanema häälestatus kipub aga paljuski mõjutama lapse häälestust.

Vanemad ja lapsed kopeerivad sageli üksteise tundeid. See ülekanne toimub spetsiaalse mehhanismi abil, kus oma osa on autonoomsel närvisüsteemil.

Inimese tunnetega on seotud tema keha reaktsioonid, mida ko-

peerivad meie lihased pinge või lõdvestumise, hingamisrütmi kaudu.

Vastastikusel suhtlemisel, eriti aga väga lähedaste inimeste puhul, nagu see on perekonnas, peegeldatakse keha reaktsioon suhtluspartnerile alateadlikult, automaatselt. Ajus on kõnealuse protsessiga seotud spetsiaalsed närvirakud, mida nimetatakse peegelneuroniteks.

Kuidas häälestada ennast lapsevanemana ja last õppeaastaks positiivsele lainele?

TÄHISTAGE KOOLIAASTA ALGUST Kooliaasta algus võiks olla üks pere tähtsündmustest, mida tähistatakse ka siis, kui laps on juba põhikoolieas. Kooliaasta tähistamine võiks perekommete hulka kuuluda sõltumata pere suurusest.

See võib olla pidulik õhtusöök lastega või lihtsalt koosistumine puuviljalaua ääres. Tähtis on aeg maha võtta ja keskenduda uuele õppeaastale positiivsel viisil. Sellisel koosviibimisel pole mõtet kurta, millised pimedad sügisõhtud on ees, vaid rääkida headest asjadest, mis koolielus tulemas on.

Ootamas on ka uute muljetega klassikaaslased, puhanud õpetajad ja põnevad huvialaringid. Venelastel on komme, et enne teelminekut võetakse aega koos istuda. Ka uus kooliaasta on teekonna algus.

Selline koosolemine aitab lapses korrastada elumuutust, loob toimuvale teatud struktuuri ning annab tunde, et temaga

ETENDUSED KIRJANDUSHOMMIKUD

SÜNNIPÄEVAPEOD

MÄNGUTUBA avatud iga päev Piip ja Tuut Mängumaja • Koos kogetud elamused Toom-Kooli 13 Tallinn • tel: 6626767 • www.piipjatuut.ee

ILLUSTRATSIOON: SCANPIX/CORBIS

KOOL ALGAB. Ei alga mitte ainult koolilapse, vaid kogu pere jaoks. Uude olukorda on haaratud peale lapse ja tema vanemate ka vanavanemad ja isegi pere lemmikloomad. On peresid, kus septembri alguses koolirütmile häälestumine toimub märkamatult, ja teisi, kus võimust kipub võtma stress. on toetavad inimesed ja toimuma hakkav on tähtis.

LAPSEVANEMA JA KOOLI KOOSTÖÖ Koostöö lapse, õpetaja ja kooliga aitab saada informatsiooni, luua vastastikust kontakti ning vähendada nii täiskasvanu kui ka lapse ärevust. Äreval lapsevanemal võiks abi olla sellest, kui oma seisundit ja suhtumist kooli hinnata kõrvaltvaatajana ja seejärel seda vajadusel korrigeerida.

Mõnikord on täiskasvanul õppimise ja koolielu suhtes uskumisi ning eelarvamusi, mida tasuks enda jaoks vaidlustada ja seejärel korrastada. Ärevust, mis kaasneb uuega, aitab alati vähendada selle tundmaõppimine.

OLE KURSIS LAPSE KOOLIELUGA Õppeaasta jooksul lapse tegemistega kursis olek tähendab peale hinnetest ülevaate saamist ka õhtusöögil peetud vestlusi koolielust, kaasõpilastest ja koolisündmustest. Lapsed kuulavad enamasti huviga, kuidas möödus ema ja isa enda koolielu, mis oli meeldiv ja kuidas tuldi toime raskustega.

Vanem võiks iga päev lapse käest küsida, mis oli läinud koolipäevas meeldivat, naljakat või lihtsalt meeldejäävat. Nende vestluste juures on tähtis lapse jutt ja arvamused lõpuni kuulata.

Alati ei pruugi lapse ja vanema arvamused ühtida. Sellisel juhul lisandub täiskasvanu mõt-

line mõiste nagu lapse tunnetele konteineriks olemine.

Lihtsustatult tähendab see, et laps elab kasvades läbi mitmesuguseid tundeid. Nende tunnete hulgas on näiteks rõõm ja rahulolu, kuid ka kurbus ja pahameel. Olukorras, kus asjad ei õnnestu nii, nagu soovitakse, võtavad enamasti võimust negatiivsed tunded.

Vanema ülesanne on olla lapse tunnete ja mõtete nn konteineriks. Vanem võtab vastu lapse ebaküpsusest tulenevad kogemused ning peegeldab need lapsele tagasi küpsemal tasandil.

Läbi selle peegelduse saab laps kogemuse, et keeruliste olukordadega on võimalik elus toime tulla. Laps saab jõudu, mis aitab tal edaspidises elus ise oma stressi ja kohanemisraskustega toime tulla.

VAJADUSEL OTSIGE ABI LASTEPSÜHHOLOOGI JUUREST Koolitee algus võib tunduda hirmutava tupikteena nii lapsele kui tema vanematele.

teavaldus lihtsalt lapse omale.

Vahel kulub kõigest 15–20 minutit, et laps saaks võimaluse jagada oma päeva eduelamust teiste pereliikmetega.

Stressi aitab vältida see, kui igas päevas on kas või tibatilluke edu või rõõmu. Arglike laste puhul on oluline, et vanem aitaks suurendada lapse enesekindlust, juhiks tähelepanu tema tugevatele külgedele ning aitaks luua võimalusi, et laps saaks neid külgi ka rakendada.

ÕPETA LAST ÄREVUSEGA TOIME TULEMA Mõned lapsed on stressis enne tähtsaid kontrolltöid. Sellistele lastele võiksid vanemad õpeta-

da võtteid, kuidas oma ärevusega toime tulla. Vanem saab aidata last ka sellega, et jälgib ja seletab, miks on enne vastutusrikast koolipäeva oluline süüa korralik hommikusöök, puhata piisavalt, teha lõdvestusharjutusi ning võtta kaasa kontrolltöö sooritamiseks vajalikud vahendid.

Lapse jaoks on tähtis ennast tundma õppida. Iga inimene on erinev ning ärevust ja pinget tekitavas olukorras on sarnaseid, kuid ka igaühe jaoks just temale sobivaid strateegiaid, et oma tunnete ja mõtetega paremini toime tulla.

Lapse ja ema-isa vastastikuseid suhteid käsitlevas psühholoogiaalases kirjanduses on sel-

Lastepsühholoogid, kes töötavad tugi- ja nõustamiskeskustes, abistavad lapsi ja nende vanemaid ka laste koolikohanemisega seotud probleemide puhul.

Tööd tehakse kas lapse ja vanemaga eraldi või koos.

Vahel nõustatakse ainult lapsevanemat, kes saab arutelus tekkinud mõttevahetuse abil edaspidi juba ise oma lapsele toeks olla. Laste nõustamisel õpetatakse neile oskusi, kuidas oma mõtteid positiivsemas suunas mõjutada ja kuidas kasutada enese motiveerimiseks ja mõjutamiseks sisekõnet. Õpetatakse ka füüsilisi võtteid, kuidas hingamise ja lihaslõdvestuse kaudu oma pingeseisundit maandada. Algkassilastega tegelemisel on abiks joonistused ja mängud.

Kool algab peatselt. Täiskasvanutena saame oma lastele toeks olla, et see kohanemine oleks kergem.

12

KOOLIERI 2011

15. AUGUST 2011