Koolieri 2012

KOOLIERI 2012 TEEMALEHT

13. AUGUST 2012

13. AUGUST 2012

KOOLIERI 2012

2

SISUKORD Uus kooliaasta toob uued võimalused

lk 2

Jäämäe veealune osa ehk mida õpetajad teevad, kui nad lk 3 parasjagu ei õpeta Kuidas end tulevaseks tööeluks paremini ette valmistada? lk 4 Kutseharidusega lööd elus läbi lk 5

Õpilasfirma asutamine julgustab ettevõtlikkusele

lk 6

Eesti laps internetis – liiga vara, lk 7 liiga kaua Kurejuttude aeg on möödas lk 8

Seljasõbralik kott säästab lapse lk 9 tervist Toit kooli kaasa

TAGASI KOOLI. Koolis käies on küllap paljudel tekkinud küsimus, kuidas on tundides õpitav seotud tegeliku eluga. Kes oskaks seda paremini öelda kui need, kes konkreetseid ainealaseid teadmisi oma töös ja elus otseselt rakendavad. Külalisõpetajatena on meist igaühe käes võimalus anda panus järgmiste põlvkondade haridusteesse.

Uus kooliaasta toob uued võimalused nuseastmete, piirkondade jmt kohta. Uus süsteem avatakse oktoobris, mil toimub ka «Hea õpetaja kuu».

lk 10

MIS OLEKS SINU KOOLITUND?

Koolilapsesõbralik lastetuba lk 11 muutub ajaga Perepuhkuse planeerimisse lk 12 kaasake ka lapsed

134 730

õpilast istub prognoosi kohaselt koolipinki 2012. aasta 3. septembril, mis on pea 1400 õpilase võrra vähem kui eelmisel õppeaastal. Prognoosi kohaselt hakkab õpilaste arv kasvama taas 2013. aastal.

13 800

õpilast läheb esimesse klassi

7 840

õpilast läheb 12. klassi (EESTI STATISTIKAAMETI PROGNOOS)

KONTAKTID Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee | tel 666 2194 Vastutav projektijuht: Helen Kaunimäe helen.kaunimae@postimees.ee | 666 2328 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee | 666 2329 Küljendus/makett: Andrus Rebane Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258 Väljaandja: AS Postimees | Maakri 23a, Tallinn Tel 666 2202 | faks 666 2301

TIINA PAUKLIN TRIIN NOORKÕIV «Noored kooli» programmi vilistlased, «Tagasi kooli» algatuse eestvedajad

P

ärast mõnekümne külalisõpetaja kaasamist ettevõtmise esimestel aastatel on «Tagasi kooli» algatus saanud alates 2009. aasta veebruarist platvormiks sadade külalisõpetajate jõudmiseks kooli. Alates selle aasta oktoobrist pakub «Tagasi kooli» algatus uut infosüsteemi külalistundide kokkuleppimiseks terve kooliaasta ja toetab õppe suuremat seostamist praktiliste töö- ja elukogemustega.

Külalisõpetajad – need võivad olla inimesed mis tahes elualalt, kes soovivad oma töö- ja elukogemusi kasutada selleks, et selgitada koolis õpetatavat materjali õpilastele praktiliste näidete varal. Samuti saab pakkuda välja täiendavaid teemasid, mida kooliõpilaste ette tuua.

UUS INFOSÜSTEEM ABIKS «Tagasi kooli» nädala osalejate tagasiside on näidanud, et külalisõpetajatel on valmisolek läbi viia koolitunde või muidki koolidele suunatud ettevõtmisi enam kui mõne valitud nädala jooksul. Samuti on koolidelt tulnud ideid selle kohta, et külalisõpetajatega koostöös võiks toimuda tunde rohkem, tavapärase õppetöö osana, mitte ainult ühte perioodi kontsentreeritult.

Seesuguseid ootusi ja seni rakendamata potentsiaali arvestades on «Tagasi kooli» meeskond võtnud ette uue infosüsteemi arendustöö, mis võimaldab kohtuda huvilistel külalisõpetajatel ja õpetajatel mis tahes hetkel läbi kooliaasta ning täpsustada oma vajadusi ja eeldusi tunni läbiviimise teemade, va-

Tagasi kooli minek ja läbimõeldud külalistunni või mõne muu sündmuse elluviimine on hindamatu kogemus. See võib olla just see hetk, kui mõnes noores sünnib idee oma elukutsevaliku kohta; või hetk, kus leitakse oma seos konkreetse ainega ning luuakse uus tähendus seniõpitule.

Tunniandmise kogemus on suure väärtusega külalisõpetajale eneselegi. See on võimalus mõelda läbi ja anda edasi oma elukogemust ning teadmisi-oskusi, panna end proovile noorte juhendaja ja õpetajana, täiendada oma avaliku esinemise oskusi ning koguda lähemat infot selle kohta, mis ja kuidas koolis toimub.

Külalisõpetajad – need võivad olla inimesed mis tahes elualalt.

KOOSTÖÖ – VÄÄRTUSLIKE KOGEMUSTE ALUS Külalistunni eduks on tähtis, et tekiks tihe koostöö õpetajate ja külalisõpetajate vahel – tunni läbimõtlemisel ja fookuste seadmisel, ootuste selgitamisel ja hiljem tagasisidestamisel ja analüüsimisel. See võimaldab väärtuslikke kogemusi nii külalisõpetajatele, õpilastele kui ka õpetajatele ning saame ühiselt anda panuse uuenenud ootustele vastava Eesti hariduse kujunemisse. Hakkame pihta ühest tunnist.

KOOLIÕPETAJA KUI KOOSTÖÖPARTNER Tiina Pauklini õpetajatöö jooksul Pelgulinna gümnaasiumis astus tema õpilaste ette üle kolmekümne külalisõpetaja kõige erinevamatelt elualadelt. «Õpetajana nägin oma rolli selles, et teades õppetöö kava, mõtlesin juba ette neile teemadele, kus külalisõpetajad saaksid luua isiklike näidete ja kogemustega suurt lisaväärtust. Külalistundide ettevalmistustöö osana selgitasin külalisõpetajaga võimalikult täpselt nii minu enda kui ka õpilaste ootusi ja külalisõpetaja enda omi.»

Pauklin peab väga oluliseks võrgustikku, mis tekib õpetajate ja külalisõpetajate vahel.

«Tutvusin paljude oma ala spetsialistidega ja inimestega eri eluetappidest, kellest kõik olid väga avatud kooliga koostööd tegema. Minu tundidesse jõudis nii noori tudengeid, kogemustega tippspetsialiste, ettevõtjaid, avaliku sektori töötajaid kui ka teadlasi.

Enamik neist avaldas soovi tulla tundi andma ka edaspidi ning mõnel juhul see ka realiseerus. Nad pidasid tundide lä-

biviimist väga huvitavaks väljakutseks ning nägid selles võimalust luua oma kogemuste, teadmiste ja oskuste jagamise näol õpilaste jaoks väärtust.

Olen neile väga tänulik.»

Pauklin kogus õpilastelt ka tagasisidet külalisõpetajate tundide kohta ja nende mõju kohta õpilastele. «Seesugust «avatumat» tunniformaati pidasid õpilased väga motiveerivaks. Külalistundide järel hakkasid ka õpilased ise välja pakkuma ideid, kuidas saame koos luua rohkem seoseid koolitundide ja niinimetatud päriselu vahel,» meenutab õpetaja Pauklin.

10 soovitust hea koolitunni läbiviimiseks 1. Uuri välja, kellele hakkad tundi andma 2. Mõtle, mis on sinu tunni eesmärk 3. Mõtle välja, mis sinu tunnis juhtuma hakkab 4. Planeeri oma tunnile algus, keskpaik ja lõpp 5. Pane tunnikava ja oma tegevused kirja 6. Mõtle, milliseid materjale ja tehnilisi abivahendeid läheb tarvis ja kooskõlasta see kontaktisikuks oleva õpetajaga 7. Tunni alguses tutvusta end ja ütle õpilastele, millest rääkima hakkate 8. Küsi õpilastelt tunni lõpus, mida nad õppisid 9. Ole valmis ootamatusteks 10. Küsi nõu

Lisainfoga tervitab kõiki huvilisi oktoobris uuenev «Tagasi kooli» koduleht ja uus infosüsteem aadressil www.tagasikooli.ee

13. AUGUST 2012

KOOLIERI 2012

3

Jäämäe veealune osa

ehk mida õpetajad teevad, kui nad parasjagu ei õpeta ÕPETAJA IGAPÄEVATÖÖ. Parafraseerides klassikut, võib öelda: kui tunnid lõpevad, siis õpetaja tööpäev alles algab.

ANNE UUSEN Tallinna Ülikooli algõpetuse osakonna emakeeledidaktika dotsent, kasvatusteaduste doktor

M

TEOORIA

ENNE TUNDE

kavandab professionaalne õpetiivselt lastevanematega, haldab e-kooli, käib koosolekutel, aitab taja lühikese, eesmärkide täituÕPETUSTEOORIA mise kontrollimist võimaldava pärast tunde järjele mahajääjaid Õpetaja on saanud ülikoolis tegevuse. ja arendab tarkureid, lahendab põhikoolituse ja täiendab enõpilastevahelisi konflikte (või õiVäga tubli õpetaja arvestab da teadmisi pidevalt sealjuures ka erivajadustega gemini otsib neile lahendusi), õpilastega ning mõtleb välja täiendab aktiivselt ja pidevalt Teooria kontrollimiõpitu seostamise võimaluoma teadmisi, jagab kogeEesmärkide püstitamine (õppene/täpsustamine (õpesed teiste ainetega. musi kolleegidega jne. töö kavandamine algab oskustaja otsib vajadusel uusi Koolivõhik inimene Andku õpetajad anpõhiste eesmärkide seadmiteadmisi ja ring algabki sest) võiks mõelda, kui kaua deks, kui ma mõnd olujälle otsast peale) aega ta sellist tunnikalist õpetajatöö tahku ei va koostaks. Olles ise nimetanud. Aga piisab HÜPOTEESID JÄRELDUSED tulevaste õpetajate õpsellestki, et panna luÕpetaja oletab oma teaduslike Õpetaja järeldab, mis õnnestus, mipejõud, saan oma kogejaid uue õppeaasta teadmiste alusel, mis tagab eesda tuleks teisiti teha, mis vajab uuesti gemustele tuginedes lävel pikemalt mõtlemärkide täitumise läbimõtlemist jne ma, mida kõike õpetakinnitada, et mõnda loengut valmistan ette jad veel peale otsese isegi kauem kui see õpetamise tegelikult Õpetuse uurimine (õpetaja jäädÕpetuse planeerimine (õpeloeng üldse kestab. teevad ja mitu tundi nävustab tunnis tehtud vaatluste taja koostab põhjaliku ja deEespool toodud kirdalas nad selleks tööd tulemused, analüüsib, mis läks tailse tunnikava) jeldus hõlmab aga üksnes peavad tegema. tunnis korda, mis mitte, hinõpetajatöö seda osa, mis Tunni läbiviimine klasdab kirjalikke töid jne) seotud otseselt õpetamisesi ees on väga tagasihoidlikult ga. Teatavasti on õpetaja koarvutades üks viiendik õpetaja hustuseks ka õpilast «arendada töökoormusest.

Järelikult, kui ÕPETUSOLUKORD EHK ÕPPETUND ja kasvatada» – ehk siis see osa õpetajal on kakskümmend kooliÕppetunni ajal jälgib õpetaja õpilasi, teeb koolitööst, mis pole otseselt seotundi nädalas, teeb ta tööd kuni tähelepanekuid jne jne tud tundide andmisega, aga mis sada tundi nädalas. Ja nii mõnigi on ometigi sama tähtis või vaat klassiväõpi la ste õpetaja on söandanud endale veel PRAKTIKA liseid üritusi et tähtsamgi. kohta aren- peale selle ka pere muretseda ehk Nende kõikide tegevuste ja (ekskursioonid, matgumappe, viib läbi tal on elukaaslane ja lapsed! töökohustuste ülesloetlemiseks kad, klassiõhtud jms) õpilastele arenguvestlusi (need on vaja Soovitan kõikidel selle üle oleks tarvis ilmselt suuremat le- ja lapsevanematele, koostab omakorda põhjalikult ette val- enne kooliaasta algust natuke hemahtu, aga nimetagem siinko- näitvahendeid ja lisamaterjale mistada), jälgib ja suunab õpilas- mõtiskleda. Head uut õppeaashal mõned. Õpetaja organiseerib õpetuse tõhustamiseks, koostab tevahelisi suhteid, suhtleb ak- tat kõigile!

PÄRAST TUNDE

õeldes pikalt, millest kirjutada kooli peatsest taasalgamisest inspireeritud teemalehte, tuli esimese asjana meelde kevadine vaidlus oma poegadega, kes olid õpetajate palgastreigi suhtes üsna kriitiliselt (negatiivses võtmes) meelestatud. Mulle jäi mulje, et isegi mu isiklikud lapsed, kes on oma ema näinud terve elu peamiselt ainult õpetajaametis, ei teadvusta endale, milliseid töökohustusi see amet endas tegelikult sisaldab.

Küllap seostab enamik inimesi (ja kahjuks tundub, et ka hariduse valdkonnas tegelevad ametnikud ja poliitikud) õpetaja töö peamiselt ikkagi n-ö õpetamisega ehk klassi ees olemisega.

Kujutatakse ette, et õpetaja tööpäev selles seisnebki, et ta tõuseb hommikul üles, võtab oma seitse asja, läheb teeb oma neli tundi ära ja ongi töö tehtud. Pole siis ime, et imestatakse, miks õpetajad palka juurde nõuavad.

Tegelikult on muidugi klassi ees olemine ehk tundide andmine õpetajatöö veepealne osa,

mis jäämäe näite seisukohast tähendab seda, et enamik õpetaja töökohustustest jääb vee alla – see pole alati esimesel pilgul teistele nähtav, aga on sageli palju suurem, kui (üldsusele) nähtav osa.

Mida siis õpetaja ikkagi teeb, kui ta parasjagu ei õpeta? Üldiselt saab õpetaja põhitööd kirjeldada ringmudelina või igiliikurina (vt joonist). Nagu jooniselt näha, on konkreetse õppetunni andmine õpetaja tööülesannetest maksimaalselt neljandik kogu töömahust (kui mitte vähemgi).

Et asi veelgi selgemaks saaks, on mõttekas tutvustada ka õpetajale koostatud tunni kavastamise näpunäiteid. Sellest saab ettekujutuse, milline peab olema korralikult ja professionaalselt koostatud tunnikava ehk tunnikonspekt, nagu öeldi nõukogude ajal.

Kõigepealt peab õpetaja määrama kindlaks tunni teema ning püstitama ja sõnastama igaks tunniks eesmärgid. Edasi tuleb mõelda, milliseid materjale ja vahendeid tunnis vaja läheb.

Kõige eelneva põhjal planeeritakse õppetunni konkreetsed tegevused vastavalt õppimise seaduspärasustele. Tunni lõppu

4

13. AUGUST 2012

KOOLIERI 2012

Kuidas end tulevaseks tööeluks ette valmistada?

HARIDUS, TÖÖKOGEMUSED JA KARJÄÄR. Kas tõesti peab juba põhikoolis teadma, mida täiskasvanuna teha soovid?

KADRI DALJAJEV

saad paremini hakkama, millised nõuavad rohkem aega ja vaeva? Millised on sinu hobid ja vabaajategevused? hkki põhikoolis käies Kui võimalik, tasub pöörduvõib tunduda, et töö da karjäärinõustaja poole, kelleleidmine ja tööl käimi- ga koos erinevad valikuvarianne on veel kaugel ees, did põhjalikumalt läbi kaaluda tuleb esimene otsus tuleviku ja iseenese mõtetele täiendust suhtes langetada juba põhikoo- saada. Kõigis töötukassa osali lõpus: kas minna gümnaasiu- kondades on avatud karjääriinmi või kutsekooli või hoopis töö- fotoad, kuhu saavad tasuta le ja töö kõrvalt edasi õppida? pöörduda kõik soovijad, ka kooHea on, kui otsustad läbi- liõpilased. Karjääriinfotoas saad mõeldult, selleks on aga vaja te- tutvuda erinevate õppimis- ja ha eeltööd. Oluline osa töötamisvõimalustega. Samuti saab sealt abi CV eeltööst on välja Püsja teiste kandideemõelda, millised tita endavõiksid olla sulle rimisdokumentile kindel eesmärk huvipakkuvad de koostamisel.

– see aitab sul ennast Tänapäeva valdkonnad ja kiiresti muutuerialad. Kuigi motiveerida, oma tegevas maailmas mõned inimemisi organiseerida ja sed teavad juba ei tööta inimesoovitu saavutamil ap s e p õlv e s , sed tavaliselt seks õigeid valikelleks nad suuterve elu ühel kuid teha. rena saada tahaametikohal, tihti peab vahetama lausa vad, on enamiku töövaldkonda. Väga olujaoks valiku tegemine siiski ebaselge ja keeruline. liseks on saanud kohanemisvõime ja paindlikkus ning seetõttu JULGE NÕU KÜSIDA tulevad lisaks lõpetatud hariVõimalike valikute peale tasuks dusteele ja omandatud erialale mõtlema hakata pigem varem alati kasuks nn universaalsed kui hiljem – nii jääb rohkem ae- oskused, näiteks keelteoskus ja ga erinevate võimaluste, nende teadmised infotehnoloogiast. plusside ja miinuste vaagimiTÖÖKOGEMUSI seks. Esmalt võiksid läbi mõelda, millised ained sulle koolis KOGU VARGSI rohkem ja millised vähem meel- Oma esimesele töökohale kandivad, milliste ülesannetega dideerides pole noorel inimesel Töötukassa teenuste osakonna peaspetsialist (nõustamisteenused)

E

tikakohta, kuid võid varasemat erialast koOle gemust ja see võib selle ka ise otsida ja aktiivne ja teinekord töö välja pakkuda. leidmisel takisPraktikandile positiivne tööotsimaksame praktuseks saada. ja, leia võimalusi erinetika kestel stiEnne pärisvaid töid proovida pendiumi ja vatööle asumist või vaadelda, ära jadusel sõiduaitavad kogepelga tööandjatemusi saada näitoetust. ga ise ühendust teks õppetöö Tööpraktika võtta. käigus toimuvad võib kesta kuni neli kuud, kuid sagepraktikad, töövarjuks käimine, vabatahtli on vajalikke oskusi ja lik töö või suvel tööl käimine. teadmisi võimalik omandada ka Kõik need võimaldavad ise nä- lühema ajaga. Nii mõnigi kord ha ja proovida, mida töötamine lõpetatakse praktika varem seeendast kujutab ja aitavad jõuda tõttu, et praktikant on end igati sammukese lähemale arusaa- heast küljest näidanud ja töömisele, milline töö võiks just si- andja soovib temaga sõlmida töölepingu. nule sobida. Üks võimalus juba varakult Juhul kui sa ei õpi ega tööta ning soovid töötukassa abiga töökogemusi saada on töötamitööd leida, saab töötukassa sind ne vabatahtlikuna. Vabatahtlitööandja juurde praktikale suu- kuna tegutsemine aitab kaasa nata. Tööpraktika on hea võima- suhtlemis- ja koostöö ning teislus omandada lühikese ajaga te tööl kasuks tulevate oskuste töölesaamiseks vajalikke tead- arendamisele. misi, oskusi ja kogemusi. VajaduJuba kooli kõrvalt on noorel sel aitame leida ka sobivat prak- võimalik panustada oma edasis-

• Infot välismaal töötamise ja tööpakkumiste kohta Euroopas leiad eures.europa.eu ja www.eures.ee • Töötukassa töömess toimub 28. septembril Rahvusraamatukogus Tallinnas • Elulookirjelduse vormi kõigis EMP liikmesriikide keeltes leiad www.europassikeskus.ee • Vaata ka www.valiskogemus.ee – sealt leiad infot meie koostööpartnerite teenuste ja tegemiste kohta.

se töökarjääri, võttes vabatahtlikuna osa näiteks ürituste korraldamisest, tegutsedes kooli õpilasesinduses või käies abiks loomade varjupaigas ... Võimalusi jagub ja tulevikus tööle kandideerides on kõik eelnevad tegevused vaid plussideks sinu CVs.

ELULOOKIRJELDUS EHK CV

taalidesse. Samal ajal räägi oma töö- või praktikakoha otsingutest ka sõpradele ning tuttavatele: räägi konkreetselt, milliste valdkondade praktika- või töökohtadest huvitatud oled, siis on ka tuttavatel lihtsam sind aidata.

VÕÕRSIL VIIBIMINE SELGITAB MÕTTEID

Kui oled jõudnud teelahkmele, Selleks, et sind märgataks ja kuid siht pole veel päris selge, leiaksid sobiva praktika- või töö- võib mõtete ja soovide selginekoha, pead tööandjatele nähtav misele kaasa aidata mõnda aeolema. Alustada tuleks CV koos- ga kodust eemal viibimine. Ajutamisest. CV ehk elulookirjeldus tiselt võõrsil elamine ja töötaloob tööandjale sinust mine laiendab silmaringi, arendab keelesmamulje, mille Kui alusel otsustatakteoskust ning paalguses konkse, kas kutsuda neb sind ka pareetsed ideed karsind töövestlurajal määral jääri valikul puuduvad, sele. Seetõttu proovile. siis pärast uurimist ja on oluline, et EURES aiinfokogumist võid avastatab leida nii CV oleks korda, et mõtteid, püsivat kui ka rektselt vormida tahaksid ellu mistatud ja ülehooajalist tööd viia, on rohkem vaatlik.

Euroopa riikiNäidised des – 31 Euroopa kui üks. riiki ning rohkem leiad meie kodulehelt (menüüst «Tööotsikui 850 nõustajat hõljale > Nõustamine»). Kui sul eel- mav võrgustik puutub igapäevanevat töökogemust pole, märgi selt kokku nii tööotsijate kui CVsse kindlasti kõik muud tege- tööandjatega. vused, mis aitavad tööandjal siHooajatööd võib leida eri nu oskustest saada ülevaade: valdkondades: näiteks sel suvel õppepraktikad, suvised tööd, läks üle saja Eesti noore EUREvabatahtlikud tegevused jms.

Se abiga tööle Pariisi DisneylanKui CV on koostatud, pane di, paljud noored leidsid töö see üles töötukassa iseteenindus- Küprose hotellides, huvi korral portaali (iseteenindus.tootukas- leiti EURES-võrgustiku kaudu sa.ee) ja teistesse tööotsingupor- ka pikaajalisemaid töökohti.

13. AUGUST 2012

KOOLIERI 2012

5

Kutseharidusega lööd elus läbi KUTSEVÕISTLUSED. Tchaikovsky restorani kokk Krestina Õun ja tislerist eraettevõtja Ivo Ilm usuvad, et nende tänase edu pandiks on kutsekooli tunnistus ning edu kutsevõistlustel Eestis ja välismaal.

LIINA LIIV

saavutati kümnes koht ning koju toodi seitse medalit: kolm kulda, üks hõbe ja kolm pronksi.

Kutsehariduse kvaliteedi ja infokeskuse kutsehariduse populariseerimise programmi suhtekorraldaja

EESTLASED VÕISTLUSTULES

M

õlemad leidsid, et kolm aastat keskkoolis õppimist oleks olnud nende jaoks ajaraiskamine ning lõpuks oleksid nad olnud jällegi sama valiku ees, kus nad olid põhikooli lõpetades. Krestina sõnul oli otsus minna kokaks õppima tingitud sellest, et amet tagab talle alati täis kõhu ja leiva laual. Tema arvates oli huvitav teada, kuidas valmistada maitsvat sööki, mida peab oskama iga naine.

«Mul ei olnud kindlat sihti, kuhu poole astuda. See oli kindel, et gümnaasiumisse ma ei taha minna,» ütleb Ivo. Tema sõnul oli mööblitisleriks õppima minek ajendatud naabripoisi soovitusest, mis hiljemalt osutus õigeks valikuks Ivo eluteel.

KUTSEVÕISTLUSTELT TÖÖLE Kutseharidus annab noortele võimaluse panna oma oskused proovile nii kodumaistel kui ka rahvusvahelistel kutsevõistlustel, kus noored saavad kokku ja võtavad omavahel mõõtu ning selle käigus selgub, kui hästi on

Nii Krestina kui ka Ivo arvavad, et kutsevõistlused tähendavad õpilastele suurt pingutust ja pidevat harjutamist, et saavutada FOTOD: INNOVE parim tulemus. keegi erinevaid töövõtteid ja ametioskusi omandanud.

Teisalt pakuvad võistlused huvilistele võimaluse tutvuda erinevate ametitega ja näha oma silmaga, kuidas noored meistrid oma tööd teevad.

Nii Ivo kui ka Krestina arvavad, et kutsevõistlused tähendavad õpilastele suurt pingutust ja pidevat harjutamist, sest võistlustel tuleb kasutada kõiki oma teadmisi ja oskusi, et saavutada parim tulemus. Mõlemaid ajendas võistlustest osa võtma huvi kutsevõistluste vastu ja soov end proovile panna. «Need ei ole nagu spordivõistlused, kus sul on oma distants, mida jooksed,» arvab Ivo. «Kuigi kutse-

meistrivõistlused on selles mõttes sarnased spordiga, et võidavad kiiremad, paremad ja osavamad. Aga põhiline eesmärk on näidata, millised on tippsaavutused erinevatel erialadel.»

Lisaks on kutsevõistlused kohaks, kus tööandjad saavad tutvuda noorte meistrite oskustega. «Kui keegi on võistluse võitnud, siis see näitabki tema oskusi ja teadmisi,» ütleb Ivo, uskudes, et ka tööandjad hakkavad sellistel võistlustel osalemist järjest rohkem väärtustama.

MEDALIVÄÄRILISED MEISTRID Alates 1947. aastat korraldatakse ülemaailmseid kutsevõistlu-

si «WorldSkills». Eestlased panid esimest korda oma kutseoskused proovile 2007. aastal Jaapanis ja kokku on suurüritusel osaletud kolm korda. Ülemaailmsetel võistlustel olid edukad 2009. ja 2011. aasta – mõlemal korral saavutasid meie tislerid kümnenda koha.

Viimasel võistlusel kogus kokk Krestina Õun 516 punkti, mis on olnud eestlaste jaoks seni kõrgeim punktisumma.

Krestina sõnul oli WordSkillsi kogemus võimas. «Kohal oli suur hulk pealtvaatajaid ja võistlema oli tulnud keegi igast maailma otsast,» ütleb särasilmne kokk, lisades, et võistlejaid oli palju ning neil kõigil olid

erisugused road ja tehnikad, mis tegi kogu võistluse veelgi põnevamaks.

Sarnaselt ülemaailmsete kutsevõistlustega peetakse ka üleeuroopalised kutsemeistrivõistlused «EuroSkills» eesmärgiga tutvustada kutsealasid ja noorte meistrite oskusi ning seeläbi arendada kutseõpet üle Euroopa.

Iga kahe aasta tagant peetavatel võistlustel panevad end ligi poolesajal kutsealal proovile kuni 25-aastased noored meistrid. Esimesed võistlused toimusid 2008. aastal Hollandis, kus osales 12 eestlast. Eestile edukaimalt on läinud 2010. aasta võistlused Portugalis, kus 27 riigi seas

Tänavu oktoobri alguses sõidavad Eesti parimad kutseõppurid Belgiasse, et panna proovile oma oskused ja teadmised ning selgitada välja parimatest parimad üleeuroopalistel võistlustel «EuroSkills 2012». Nende seas osaleb ka kokk Krestina Õun.

«Seal tunned, et esindad Eestit,» ütleb Krestina. Ta leiab, et välismaal on võistlejad ja traditsioonid võõrad ning kasutatakse omapäraseid tehnikaid.

«Võistlustel on keerulisemad ülesanded, mis ei luba end lõdvaks lasta,» arvab Õun, kuid väga motiveerivaks on reis välismaale ja võimalus panna proovile oma oskusi teises keelekeskkonnas.

Euroopa võistlused toimuvad kolmandat korda, sel aastal osalevad Eestist 19 noort meistrit, kes astuvad võistlustulle 15 erialal. Eestit esindavad kokk, teenindaja, IT-meeskond, veebidisainer, graafiline disainer, trükkal, mehhatroonikud, ehituspuusepad, ehitusviimistleja, tisler, mööblitisler, puidupingi operaator, müürsepp, plaatija ja sõiduauto tehnik.

13. AUGUST 2012

KOOLIERI 2012

6

Õpilasfirma asutamine julgustab ettevõtlikkusele ÕPILASFIRMA on paljudes Euroopa riikides ettevõtluse populaarsemaid õppevorme. Mitmes lääneriigis, näiteks Suurbritannias, on õpilasfirmad tegutsenud juba üle neljakümne aasta. Eestis ollakse samuti teismeliseeast väljas.

EPP VODJA Junior Achievement Eesti tegevdirektor

E

estiski on õpilasfirmasid loodud ja seeläbi teadmisi majandusest saadud kakskümmend aastat. Siiski ei tea sageli ei noored, nende vanemad ega laiemgi üldsus, mida õpilasfirma mõiste endas kätkeb. Õpilasfirma ei ole päris ettevõtlus, vaid pigem selle mudel, mis jäljendab võimalikult täpselt pärisettevõtete tegevust. See on kindlate reeglitega õppeprogramm, millega vähendatakse riske ja suurendatakse saadavat kogemust ohutus keskkonnas.

ÕPILASFIRMA JUBA PÕHIKOOLIS Ettevõtlust tasub õppida neilgi, kel plaani ettevõtjaks hakata pole. Suurbritannia uuringutulemused näitavad, et õpilasfirma programmi läbinud on oma tulevases töös õnnelikumad ka siis, kui nad oma ettevõtet ei loo, vaid töötavad kellegi teise alluvuses.

Nende palk on kõrgem ning nad töötavad kõrgematel ametikohtadel. Ilmselt taipavad nad paremini, kuidas ettevõte tegutseb ning kust tuleb raha palkadeks. Nad on juba kooliajal saanud hindamatu ühistöö kogemuse ning mõistavad, mida tä-

hendab üksteisega ga arvestaarve vestamine tulemuse saamiaamii-se nimel.

Eesti õpilasfirma rma programm kestab üldiselt ühe kooliaasta. sta.

Kui varem oli progogümramm põhiliselt gümnaasiumi pärusmaa,, siis viimastel aastatel on loodud hulgaliselt ka minifirmasid – õpilasfirmasid, asid, mis on loodud majandusndusõppe baasil põhikoolis. s.

ÕPILASFIRMAST PÄRISFIRMANI Õpilasfirma programmi mi läbimine eeldab koostöökogekogemuse saamiseks vähemalt malt kolme asjast huvitatud õpilast ning juhendajat, kess on läbinud Junior Achievement ent Eesti koolituse. Sel aastal tal koolitab JA Eesti uusi juhenendajaid 29. augustil ja lähehemat teavet selle kohta saab ab kodulehelt www.ja.ee. oÕpilasfirmas saab proovida ettevõtte juhtimist, mis-tõttu soovitatakse program-dele mis anda võimalikult paljudele liikmetele juhiroll – õpilasfirmas tegutseb oma valdkonna eest vastutav üldjuht, tootmisjuht, turundusjuht ja finantsjuht.

Müügitööd tehakse üheskoos.

Kui meeskond on koos, peab õpilasfirma leidma oma

SOCKme ajas arenenud toode jõudis kingitusena ka meie presidendi ja peaministrini.

FOTO: JA

toote või teenuse. Õpilasfirmad saavad osaleda õpilasfirmade laatadel Eestis ja teistes riikides.

Toodetud on portreedega mo mobiilisokke, jalataldu massee seerivaid tatrasokke, stressiväntasid, poliitikute piltidega vän mängukaarte, hulgaliselt valemän mitega tooteid jpm. Üle kümne mite aast aasta on poodides olnud müügil pehmed p helkurid, mis arenesid päristootmiseks välja õpilasfirmast. õpila Õ Õpilased kasutatavad valemikaustikuid, mida toodab mika osaühing Realister – õpilasfirosaüh ma 4 Poega järeltulija. Hea on, kui id idee on omapärane – sellele o on sageli kergem leida ostjaid ning ka endal on uudostja se tootega to põnevam turule tulla. tulla Kui aga originaalset K idee ideed pole, tasub mõelda mõn mõne tavalise asja peale, mida näiteks omaealistel mid vaja on ning mida saab pakkuda pisut teisiti, napak tuke ilusamini või ka tatuk vapoodidest odavamalt. vap Igal aastal müüvad õpilasfirmad T-särke, õpila eelmisel aastal olid edukad piparkoogivormid ning ehtedki leiavad alati ostjaid. Üsna tihti alustatakse tavalise ideega, tegevuse käigus see aga areneb. Sellise arengu tegi läbi näiteks õpilasfirma SOCKme, kus tavalised mobiilikatted muutusid ühe õpilasfirma liikme joonistusande avaldumisel

portreedega mobiilisokkideks, mis jõudsid kingitustena ka meie presidendi ja peaministrini.

raamatupidamine, turundustegevus ning kõik muu, mis pärisfirmaski tegemist vajab.

AKTSIAD JA ÄRIPLAAN

KOGEMUSED KOGU ELUKS

Euroopa võistlustel siiani kõige edukamalt esinenud õpilasfirma Roheline Jälg pakkus aga toote asemel hoopis teenust – CO2 jalajälje mõõtmist ning selle neutraliseerimiseks puude istutamist.

Eelmisegi aasta parim õpilasfirma Student Network pakkus teenust: järeleaitamistunde noorematele õpilastele ning arvutiõpet eakatele. Õpilasfirmad võiksid teenustele rohkemgi mõelda. Meil on palju arvutitarku noori, nende oskused on õpilasfirmades siiani vähe kasutamist leidnud.

Kui toote või teenuse idee on leitud, tuleb välja arvutada vajaliku algkapitali suurus, mis saadakse JA Eesti õppeaktsiate müügist. Õpilasfirma äriplaan ei pea olema pikk ja põhjalik, küll aga peab see katma kõik olulised punktid. Äriplaani oluline osa on turu-uuring, mille tegemata jätmine on kurjalt kätte tasunud nii mõnelegi õpilasfirmale. Järgnevalt pannakse õpilasfirmale nimi, valitakse juhtkond ning registreeritakse õpilasfirma JA Eestis. Edasi algab tegevus: tootmine, teenuse osutamine, müük,

Aasta lõpus õpilasfirma suletakse – tasutakse kõik arved ja edu korral loetakse kokku kasum.

Kevaditi toimub õpilasfirmade võistlus, milles osalemine on vabatahtlik. Võistluse võitja esindab Eestit aga Euroopa õpilasfirmade võistlusel, mis 2013. aastal toimub Londonis.

Eesti õpilasfirmad on Euroopa võistlustel olnud edukad. Kui ka alati pole saadud auhinnalisi kohti, on viimase kümne aasta jooksul pakutud alati võitjatele kindlat konkurentsi. Euroopa võistlus on väärt kogemus, mis jääb ilmselt meelde kogu eluks.

Uus õppekava loob osalemiseks ka lisastiimuli: korralikult läbitud õpilasfirma (koos äriplaani, turu-uuringu, avaliku müügi kogemuse, korraliku aruande ja selle kaitsmisega) on võrdne uurimistööga ning on seega samal tasemel lõpueksamiga. Õpilasfirma läbinud teavad, et see tegevus on tore ja elamusi pakkuv, mitte mingil juhul aga pole see kerge. Sama lugu on ka päris ettevõtlusega: edu tuleb suure töö ja agara tegevusega. Jõudu tegutsemiseks, tulevased noored ettevõtjad!

13. AUGUST 2012

KOOLIERI 2012

7

Eesti laps internetis – liiga vara, liiga kaua INTERNETITURVALISUS. Aastatega on kiirelt areneva tehnoloogia kõrval saanud ka lastest eneseteadlikud tarbijad, kellele internetiga telefonid ja sülearvutid on hädavajalikud tarbeesemed. Isiklikult näeksin lapsi parema meelega puu otsas ronimas, ent loodetavasti üks ei välista teist.

ANN LIND-LIIBERG Sotsiaalministeeriumi nõunik, laste ja perede osakond

E

U Kids Online’i uuringu järgi kasutab igapäevaselt internetti 82 protsenti (kõigist internetti kasutavatest) Eesti lastest, võrdluseks Soome 79 protsendiga ja Leedu 72 protsendiga, oleme Rootsi ja Bulgaaria järel Euroopa Liidus kolmandal kohal.

Samal ajal alustavad Eesti lapsed ka interneti kasutamist väga vara – juba kaheksaselt.

Kahjuks on uuringu järgi Eesti esirinnas ka üleliigse arvutikasutuse poolest, seda tunnistab 50% vastanutest. Silmas on peetud näiteks magamatust ja õpiraskuste tekkimist.

VÄGIVALLAOHT VARITSEB KA INTERNETIS Sama uuring näitab, et Eesti laps tegeleb internetis harilikult koolitööga, internetimängudega, videoklippide vaatamise ja sõpradega vestlemiseks sotsiaalvõrgustike külastamisega.

Laste tegevused on ikka laste tegevused, need on vaid osaliselt kolinud virtuaalsesse keskkonda. Samuti on internetimaailma kolinud üks osa lapsi ümbritsevast vägivallast. Sarnased ohud, mille eest hoiatavad vane-

mad lapsi koolis või kodutänaval, ootavad neid ka arvutis, olgu selleks siis õelad klassikaaslased või liiga sõbralikud võõrad.

Lastekaitseseaduse järgi on igal inimesel kohustus teavitada abivajavast lapsest politseid või sotsiaalosakonda. Lasteabitelefoni 11 6111 kaudu on teavitamine tehtud tunduvalt lihtsamaks ning helistada võib ka kahtluse korral, anonüümselt.

Lapse tegevustest huvitumine ei ole võõrastesse asjadesse sekkumine, vaid vastutamine lapse heaolu eest praegu ja tulevikus.

2011. aasta kevadel alustas lasteabitelefon nõustamist ka internetiturvalisust puudutavates küsimustes ja kõnede arv on pidevalt kasvanud. Lasteabitelefon ootab kindlasti küsimusi ka ohuolukorra ennetamiseks, mitte üksnes tagajärgedega toimetulekuks.

USALDUS TEKIB LIIGA KERGELT Statistika räägib, et Eesti lapsed ja lapsevanemad kasutavad küll sarnases ajamahus internetti, ent samal ajal vanemad ei usu,

mida lapsed internetis teevad ja näevad. Tõsisemaks muutunud juhtumitest nagu enesepaljastused võõrastele või äärmusesse läinud kiusamised on vanemad šokeeritud, kuigi kõik on toimunud üldjuhul sealsamas – kõrvaltoas.

Kui 14 protsenti Eesti lastest tunnistab, et neid on internetis kiusatud, siis ainult 7 protsenti vanematest arvab seda oma laste kohta. Ka internetis tuttavaks saadud võõraga lähevad kõige altimalt kohtuma just Eesti lapsed. Tervelt 25 protsenti vastanutest tunnistas, et on interneti kaudu saadud tuttavaga silmast silma kohtunud. Ükski lapsevanem ei soovi, et tema laps oleks ohver, või ehk veelgi hirmutavam – kiusaja.

Vaadake hoolikalt oma lapsele otsa ja mõelge, kas tunnete teda samasugusena nagu koolikaaslased või tema Facebooki-sõbrad?

Lapse tegevustest huvitumine ei ole võõrastesse asjadesse sekkumine, vaid vastutamine lapse heaolu eest praegu ja tulevikus.

AVASTA «LAPSE INTERNETTI» Ühest küljest paistavad Eesti lapsed silma heade teadmistega internetikasutusest, olles tublid oma suhtlusportaalide kontode kaitsmisel ja internetti kolinud

teenuste kasutamisel. Teisalt, olles julged erinevaid veebilehti sõeluma, peavad nad tunnistama, et on näinud internetis eale ebasobivat materjali, milleks võib pidada nii laste vastu suunatud vägivalla- kui ka seksuaalakte. Nii lastele kui vanematele soovitame sedasorti materjali tootmise ning kättesaadavuse tõkestamiseks ja lastele meeldivama internetikeskkonna loomiseks pöörduda anonüümselt Vihjeliini poole (www.vihjeliin.ee).

Kindlasti ei oska paljud lapsevanemad aimatagi, mida lapsed internetis teevad. Täiskasvanud kasutavad internetti muuks ning sõeluvad ka õiget ja väära mänglevama kergusega. Ehk just selleks tuleks veeta aeg-ajalt mõni õhtupoolik lapsega «tema internetis». Äkki tekib onlinemängust endalgi hasart või kerkivad üles olulised turvalisust puudutavad küsimused, millest vestelda? Näpunäiteid ohutuks internetikasutamiseks pakub kindlasti koduleht www.targaltinternetis.ee, kust lisaks teadmistele leiab ka ühiseid arendavaid tegevusi nagu töövihikuid, multifilme ja veebimänge.

EU Kids Online’i uuringuga tutvu lähemalt aadressil www.eukidsonline.net

Vanematel ei tasuks ära unustada, et ostes lapsele nutitelefoni, sisaldab seegi vaba ligipääsu internetiavarustele.

FOTO: SCANPIX/CORBIS

Õpetlik veebimäng «Nastix seikleb internetis» 06.08.–30.09. BÜROOMAAILMAS

POSTIMЕES ERI

Mida tuleb internetis suheldes silmas pidada? Milline on hea parool? Milliseid pilte võib internetis avaldada? Nendele ja paljudele teistele interneti turvalist kasutamist puudutavatele küsimustele saab vastuseid lastele ja noortele mõeldud veebimängust «Nastix seikleb internetis».

Mäng on leitav veebilehelt www.targaltinternetis.ee/nastix ning mõeldud eelkõige 9–14aastastele lastele turvalise internetikasutuse õppimiseks. Mängida saab nii eesti kui ka vene keeles.

Mängu peategelane Nastix on tuntud IT-koomiksi BadBlock tegelane, kes tunneb arvuteid läbi ja lõhki, kuid võib päriselus hätta jääda. Nüüd on Nastix jõudnud lapsi ja noori õpetama, et ka nemad saaksid arvuti ja internetiga sõbraks ning oskaksid hoiduda ohtudest.

Nastixiga saavad mängijad selgeks, milline on turvaline parool, kuidas on mõistlik ennast internetis esitleda, millele peaks tähelepanu pöörama uue kasutajakonto loomisel ning mis on privaatsus ja kuidas seda mõista internetikeskkonnas.

Viiruste küüsi langenud Nastixi arvuti ravitakse terveks ning hättasattunud mobiilikasutaja saab samuti abi. Eraldi minimängud on küberkiusamise ja sotsiaalvõrgustikes suhtlemise teemadel. Mängud nõuavad nii nutikust kui ka kiiret reageerimist.

(Kerli Kuusk, MTÜ Lastekaitse Liidu projekt «Targalt internetis»)

Rutta Büroomaailma RanitsaRallile ja saad selle kupongiga 5 eurot kõikidelt kooliostudelt tagasi!

Kupong kehtib alates 30€ ostust. Ühe ostu kohta kehtib üks kupong ja teisi allahindlusi ei rakendata.

Kampaania reeglid ja täpsem info www.byroomaailm.ee

BÜROOMAAILMA KAUPLUSED ASUVAD: TALLINNAS PETERBURI TEE 92E, LIIVALAIA 29, KADAKA TEE 1, TARTUS REBASE TN. 12A, NARVAS PUŠKINI 22, JÕHVIS KESKVÄLJAK 4, PÄRNUS LAI 10 JA VALGAS AIA 18.

13. AUGUST 2012

KOOLIERI 2012

8

Kurejuttude aeg on möödas LAPSE SEKSUAALNE ARENG. «Kust lapsed tulevad?» küsib nelja-aastane laps oma vanematelt. Lapsi toob kurg või et lapsed leitakse kapsapõllult, vastavad vanemad. Paraku pole selline lähenemine tänapäeva ühiskonnas mõistlik ega vajalik.

KEIT FOMOTŠKIN SA Terve Eesti tegevjuht

I

nfo seksuaalsusest on nüüd palju kättesaadavam ja niinimetatud kurejutud ei veena ega toeta last tema seksuaalses arengus. Hoopis vastupidi: ebalevad ja tegelikkust varjavad vastused jätavad lapse teadmatusse ekslema.

Seksuaalsus ei võrdu sealjuures ainult seksiga.

Seksuaalsus on midagi palju enamat – see on energia, mis tõukab otsima armastust, kontakti, soojust ja lähedust; see on võime väljendada tundeid ning äratada tundeid teistes, see on seotud naudingu ja loomulikult ka soojätkamisega.

SEKSIST RÄÄGIME VABALT Terve Eesti Sihtasutus, mis koostöös ärisektoriga panustab HIV-ennetustöösse, on oma täiendavaks missiooniks võtnud lapsevanemate ja õpetajate toetamise lapse seksuaalse arengu teemade edasiandmisel.

Kord aastas korraldame «Tagasi kooli» liikumise raames HIV-teemalist eriprojekti ja käime koos koolitatud vabatahtlikega koolides HIVi ja turvalise seksuaalkäitumise teemalisi tunde andmas.

Igal aastal kohtame kümneid õpetajaid, kes soovivad õpilase rollis tunnist osa saada, et end harida ja saada häid näi-

teid, kuidas «neid» teemasid õpilastega käsitleda. Tunde andes olen märganud, et õpilastel on siiras huvi seksuaalsusega seotud teemadel vestlemiseks.

Harv pole ka tunnis olnud õpetajate üllatus, kui vabalt ja avatult saab teemat lastele edasi anda. Aga miks ei peakski saama?

Kui oleme enda jaoks seksuaalsuse teema normaliseerinud, suudame sel teemal rääkida ning teadmist loomulikul viisil edasi anda.

olla tekkinud hulk valearusaamu, mis nõuavad selgitustööd.

MILLAL ON HEA VÕIMALUS TEEMA ÜLES VÕTTA?

KES PEAB ANDMA SEKSUAALHARIDUST? Seksuaalhariduse andmine pole ju ainult kooli ülesanne ega saagi olla, kuna Eesti koolides pole veel käigus terviklikku ja kõiki kooliastmeid ühtlaselt läbivat seksuaalkasvatuse programmi. Seevastu näiteks Rootsis on seksuaalharidus olnud kooli õppekavades eraldi ainena juba aastakümneid. See on ka üks põhjus, miks inimeste teadlikkus ja tegelik seksuaalkäitumine on Rootsis palju parem kui Eestis.

Näeme oma seminaridel ikka ja jälle, et lapsevanemad tahavad rääkida ja on väga huvitatud oma laste seksuaalsele arengule kaasa aitamisest, kuid alati ei oska või ei tea, mis vanuses, mida ja kuidas õpetada ning rääkida. Seda tuge tulebki neile pakkuda.

SEKSUAALSUSE ARENG Inimene on seksuaalne sünnist surmani ja seetõttu on lapsevanema roll lapse seksuaalses arengus väga oluline. Lapsed õpivad paljuski jäljendades ning jälgides, kuidas vanemad kodus üksteist hoiavad, kuidas näidatakse välja oma tundeid ja puu-

Kurejutud võivad last vaid eksitada, kuid ei säästa lapsevanemat siiski seksiteemalisest selgiFOTO: SCANPIX/CORBIS tustööst. dutusi. See kõik on seotud seksuaalsusega.

Seega on seksuaalsus kodudes loomulik osa elust, mitte tabuteema. Kui laps ei saa õigel ajal vastuseid teda huvitavatele küsimustele, avalduvad lüngad seksuaalhariduses, mis võivad väljenduda seksuaalsuse ebaadekvaatses väljendamises, HIVi jt sugulisel teel levivate haiguste levikus ja ka emotsionaalse toe puudumises.

Ideaalis ongi vanema ülesanne olla ühelt poolt info andja – oluline on, et ta julgeks või tahaks rääkida lapsega seksuaalsuse arengust, olgu tegu väikelapse või teismelisega, või oskaks suunata lapse sinna, kust tuge saab – olgu selleks siis teine täiskasvanu, turvalised infomaterjalid internetis, nõustajad vms.

Tähtis on, et lapsevanem võimaldaks lapsele adekvaatse pildi ja laps ei jääks kasvama üksinda ega infot hankima ai-

nult meediast või veelgi halvem, näiteks vägagi vabalt kättesaadavatest pornofilmidest.

MILLISES VANUSES ON ÕIGE AEG LAPSEGA RÄÄKIDA? Sellisteks teemadeks peab valmis olema juba lapse sündides.

Levinumaid müüte on vanemate hirm, et seksuaalsusega seotud teemadel kõnelemine võib last õhutada vahekorda astuma.

See ei pea paika.

Erinevad uuringud näitavad, et õigeaegne informeerimine hoopis lükkab edasi esimest seksuaalvahekorda ja vähendab kaasnevat riskikäitumist.

Nagu öeldud, algab lapse seksuaalne areng siiski juba sünnihetkest ja teda huvitavad eri vanuses erinevad teemad.

Näiteks kuni nelja-aastased lapsed õpivad alles tundma oma keha ja kehaosade nimetusi.

Seega on selles vanuses kohane suguorganite õigete nimetuste

õpetamine, et vältida teema tabuks muutumist. Kui see jutuajamine jääb pidamata, võib see lapse jaoks muutuda asjaks, millest ei tohi rääkida ega küsida.

Koolieelikutele ja esimeste klasside õpilastele vanuses viis kuni kaheksa aastat on mõistlik tutvustada seksuaalsusega seotud mõisteid. Nii võib selles vanuses kõne alla tulla ka HIV, aids ja sugulisel teel levivad haigused. Samuti võib selleks ajaks

Taaskord üsna sage küsimus ka meie koolitustel. Oluline on teada, et kõikidest seksuaalsusega seotud teemadest on tarvis rääkida enne, kui need tegelikkuses päevakorral on. St murdeea muutustest enne murdeiga, seksist enne esimest vahekorda jne.

Kõige sobivam hetk vestluseks on, kui laps ise küsimuse esitab.

Just siis, kui lapsel on huvi, on oluline talle ka vastus anda.

Oluline on avatus ja enesetäiendamine. Iseenda teadlikkust kasvatades ja ennast harides saab last paremini toetada.

Kui laps saab seksuaalsuse teemadel vanematega avatult suhelda ning tuge õpetajatelt, tagab see lapsele turvalisema seksuaalkäitumise ja usalduslikuma suhte kogu eluks.

Lapsevanematele annavad teemade lahtimõtestamisel tuge mitmed raamatud ja loomulikult internetikeskkonnas olevad veebilehed. Tutvu lähemalt: terve-eesti.ee/lapse-seksuaalne-areng/ lisalugemist

13. AUGUST 2012

KOOLIERI 2012

Seljasõbralik kott säästab lapse tervist KOOLIKOTT. Algklassilapsele tasuks valida kindla vormiga ranits, mis toetub kindlalt seljale ja aitab ka raskemat koormust paremini taluda.

RAIN UUSEN teemalehe toimetaja

«S

eda enam, et meie lastel kipuvad koolikotid olema suhteliselt rasked, tasuks tähelepanu pöörata õige koti valikule,» selgitab Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse füsioterapeut Margot Pintson. «Soovitaks konkreetse vormiga ranitsat, mis istub kindlalt lapsel seljas.» Tema sõnul peaks koolikotil olema kindlasti laiemad rihmad, mida on võimalik reguleerida lapse seljale parajaks – ebamugavad, kitsad sangad sunnivad õlgu ette tõmbama ja tekitavad liigseid lihaspingeid.

KOTTI KANNA MÕLEMAL ÕLAL Heal kotil on tugev polsterdatud selg, mis aitab kandjal rühti hoida ega vaju alaseljale nagu paljud pehmed kotid. «Alaseljale vajudes tõmbab kott lapse selja valesse asendisse ning pikaajaline vale asend tekitab skolioosi (selgrookõverdust), mida meie

lastel üha sagedamini esineb.»

Kindla vormiga kotis jaotub raskus aga ühtlasemalt ja seda ei hakka lapsed naljalt ühel õlal kandma, selgitab Pintson. Üleõlakotte ei soovita füsioterapeut ka suurematele kooliskäijatele, sest see tõmbab kogu keha valesse asendisse.

HELKUR RANITSAL Kvaliteetsete kottide seljatoe ergonoomiline kuju on vormitud inimese selgroo järgi, toetades nii kandja ala- kui ka ülaselga.

Uuringud on näidanud, et ergonoomilised ranitsad aitavad vähendada koormust lapse seljale isegi kuni 30 protsenti tavalistest seljakottidest rohkem.

Ergonoomilistel ranitsatel on polsterdatud ja hingavast materjalist seljatugi ning laiad, pehmendustega õlarihmad. Mitmete mudelite valmistamisel on kasutatud vett ja mustust hülgavaid materjale, mis aitab lapsel kooliasjad korras hoida sõltumata ilmadest. Lapse ohutuse huvides on ranitsatel helkurid, mis teevad kandja pimedal ajal liikluses hästi märgatavaks.

Nii mõnedki lapsevanemad peavad rahaliselt otstarbekaks osta lapsele kohe alguses suurem koolikott, mida ta saab kanda mitu aastat, kuid see ei ole kuigi mõistlik otsus, sest kott peaks vastama lapse suurusele ja istuma tal mugavalt seljas, räägib Pintson.

«Liiga suur seljakott vajub raskuse tõttu alla ning mõjub halvasti lapse seljale ja kehahoiakule,» ütleb ta. Jälgida tuleks ka ranitsa kaalu – tühi kott ei tohiks kaaluda üle 1,3 kg. Täidetuna ei tohiks koolikoti kaal ületada 15 protsenti lapse kaalust.

Koolikotil peaks olema paar suuremat sahtlit ja mõned väiksemad lisataskud. See aitab paremini asju mahutada ning raskust ühtlasemalt jaotada. Raskemad asjad peaks paigutama võimalikult seljale lähemale.

Füsioterapeut soovitab valida seljasõbraliku koolikoti, mida tuleks kindlasti juba kaupluses lapsele selga proovida. Kõige olulisem on, et kott oleks paraja suurusega ja sobituks lapse seljaga.

Õige, ergonoomiline koolikott jaotab koormust seljale ühtlaselt ja hoiab lapse selja sirgu.

9

13. AUGUST 2012

KOOLIERI 2012

10

Toit kooli kaasa TERVISLIK TOITUMINE. Siinkirjutaja kuulub põlvkonda, kus toidu kooli kaasa võtmine oli mitte ainult taunitav, vaid kohati lausa keelatud – õuna näriv jüts tõsteti pikema jututa klassiruumi ukse taha. Söödi hommikul kodus, lõunat koolisööklas ning õhtusööki jälle koduse söögilaua taga. Ajad on aga muutunud.

KRISTEL KOSSAR perenaine

K

ommet, et keegi tühja kõhuga kooli/tööle saadetaks, meie peres küll ei tuntud – pudruports ja võileib koos tee või piimakohviga oli reegel, millest pidas kinni iga pereliige.

Toidupakiga kõpsisin kooli alles keskkoolis, vahetusõpilasena välismaal, kaasas sealse pereema tehtud võileivad želeevorstiga, millest paistsid suured paprikalõigud – vili, mille suhtes päris kaua vastumeelsust tundsin ning pole vist siiani õieti usaldama õppinud. Võikudele lisandus aga igal hommikul värske puu- ja juurvili ning väike mahlapakk – ka siis, kui võileivad eriti ei isutanud, ei tulnud nälga tunda.

Kuigi tänapäeval on kombeks nii ja naa – kooli kaasa võib võtta nii oma toidupaki kui ka maksta toiduraha ning einestada koolisööklas või puhvetis – pooldan siiski kommet last mitte mingil juhul tühja kõhuga kooli saata.

Isegi siis, kui söögivahetund on juba hommikul 9–10 ajal, võiks midagi, olgu see või sepikuviil määrdejuustu, tomati ja tassi teega, kõhus olla. Teisalt aga, kui söögivahetund on vara, läheb kella 13–14ks juba kõht väga tühjaks – ent koolitunnid, trennid jms ei pruugi sugugi lõppenud olla.

Kõik algab harjumusest – kui perel on kombeks süüa hommikust, harjub ka laps maastmadalast hommikusööki, sealhulgas putrusid sööma. Seega tasuks suhteliselt varakult kinnistada pere söögikorrad – aeg, kui kõik rahulikult lauas istuvad ja einestavad. Samuti tasuks meeles pidada, et pelgalt koolilõuna ei saa olla lapse peamine toidukord, vaid et kodus

peaks ootama maitsev ja tervislik õhtusöök pereringis.

VÄIKSED MAITSVAD AMPSUD Ent mida siis lapsele kooli kaasa panna? Esmalt tuleks meenutada, et toidupakike või võileivakarp peab lapse kotti ära mahtuma ega tohi kujuneda lisakoorumuseks – teadagi tuleb õpilasel iga päev suurt hulka tarvikuid kaasas kanda.

Ka ei maksa lapsele ülearu palju kaasa anda – kolme suurt pirni ei jõua ta ära süüa ning halvimal juhul leiate koolikotist päeva lõpuks plekilised ja purukslitsutud puuviljad. Puu- ja juurvili peaks lapse päevases toidupakis aga kindlasti sisalduma – paar mandariini, peotäis viinamarju või üks väike õun, juurviljadest sobivad hästi väikesed, mahlased ja magusad ploomtomatid, beebiporgandid või kurgilõigud, juhul kui laps neid armastab.

Kindlasti tasuks vältida kerker gelt riknevaid juur- ja puuvilju, mida on paha käest süüa – näiteks koduaia vaarikad võivad olla küll ilusad ja head põõsa küljest söömiseks, kuid transporti nad eriti ei kannata. Joogiks tasub kaasa panna kodu-

maiseid smuutisid, väikeses pudelis koduaia õunamahla, marjamorssi või ka kodust jääteed – jahutatud piparmünditee meega on väärt janukustutaja.

LEIDLIK PAKUB TERVISLIKKU Üldse võiks eelistada näkse, mida laps kiirelt ampsata saab – lusikat jm lauanõusid on tülikas kaasas kanda. Samuti tuleb meeles pidada, et lapse portsjon olgu väike ja mänguline (nt lõbusad kihilised vardad, kuhu on lükitud tomat, viinamari ja juust vms). Üle päeva võib meediast lugeda, kuidas lapsed ja noored juurviljale kiirtoitu eelistavad, ning kui koolikohvikus sõõrikud ja muu kraam ladnalt käes ning harjumus seda süüa juba tekkinud, on seda hiljem raske, kui mitte võimatu murda.

Niisiis tuleb lapsevanemal olla leidlik ning proovida toidupakki mahutada nii maitsev kui

ka tervislik – näiteks omavalmistatud kananakitsad suvikõrvitsaga, kodune grillvõileib sepiku ja peedikotletiga või siis ampsukoogid šokolaadi ja suvikõrvitsakeeksiga.

Testijateks kutsusin kaks piigat: Iris-Gertrud (10) ja Karita (9) otsustasid koolilapse pilgu ja maitsemeelega toidupakki kaeda. Loomulikult tuleb hakatuseks öelda, et keeksised šokoampsud said mõlemalt maksimumpunktid. «Kuidas kook on?» pärin Karitalt, kellel on naeratus näol, suu kooki täis ja pöial tunnustavalt püsti.

Grillvõileiva puhul sai otsustavaks mitte niivõrd maitse, kuivõrd teadmine – nimelt Karita, kes teatas, et tema peeti ei söö, pani võileiva kõrvale veel enne peedikotletini jõudmist (seega: targem on täiskasvanutel rääkida vähem), Iris-Gertrud pidas võileiba väga maitsvaks ja sama meelt olid ka täiskasvanud. Kõigi arvamus ühtis aga kananakitsate asjus – neid snäkke hinhin dasid ühtviisi hääks nii lapsed kui ka vanemad.

Retseptid Kananakitsad suvikõrvitsaga 350 g kanafileed pool riivitud keskmist suvikõrvitsat tüümiani ja basiilikut soola paneerimiseks sulavõid, riivsaia ja parmesani Aja kanafilee ja peeneks riivitud suvikõrvits koos ürtidega läbi hakklihamasina, vormi väikesed palakesed, veereta neid korraks sulavõis, siis riivsaia-parmesanisegus. Tõsta kergelt õliga piserdatud küpsetuspaberile, küpsetada ahjus kuldseks.

Kodune grillvõileib 250 g lihaveise delikatesshakkliha peotäis või paar keedetud ja riivitud peeti 2 spl jahu (tunde järgi) tükeldatud pisike sibul 2 muna soola, pipart, maitseürte röstkukleid (kaera, rukki) võid ketšupit/maitsestamata jogurtit (soovi korral) tomatit, kurki Hakklihast, sibulatükkidest, keedupeedist, munast, jahust ja maitseürtidest sega kotletitaigen, maitsesta. Grilli kotletid (nt grillpannil). Samal pannil lase kergelt soojaks ka kuklid, määri need võiga (või natukese jogurti-ketšupiseguga), vahele võiks torgata kotleti, tomati- ja kurgiviilud.

Samamoodi võib saiakõrvaseks valmistada grillitud kalkunifileed vms Samamo ning sell sellega kotleti asendada. ŠOKO-AMPSIKUD ŠOKO-A Suvikõrvitsakeeks: Suvikõr 150 g võ võid 150 g su suhkrut 3 muna näpuotsatäis näpuo soola 1 väik väike suvikõrvits 200 g jahu törts sidrunimahla ja veidi riivitud sidrunikoort Katteks: Kattek sulatatu tumedat šokolaadi sulatatud pähkleid pähkleid, kookoshelbeid või nonparelle

FOTOD: KRISTEL KOSSAR

Ampsuk Ampsukoogid on hea alternatiiv küpsistele või kommidele. Kui soovid, võid neis neist toorjuustu abil ka pallikesed vormida, šokolaadisse kasta ning pulga otsa ot torgata.

Keeks saab valmis nõnda: vahusta toasoe või suhkruga, lisa vahustades mun munad, sõelu sisse jahu, lisa soolatrips. Riivi suvikõrvits peene riiviga ning lisa taignasse, sega õrnalt läbi, lisa sidrunikoor ja -mahl.

Küpsetada umbes 180 kraadi juures 35–45 minutit, küpsetamiseks soKüpse bivad ka nt muffinivormid. Lase jahtuda. Suurem keeks lõika pisikesteks tükkideks, jahtunult kata see sulatatud tumeda šokolaadivaabaga. Kautükkidek nista päh pähklite või värviliste nonparellidega.

Kolm kuud unikaalseid koolilõunaid KOOLILÕUNA. Tänapäevase koolitoidu tagamaid valgustab 35 üldhariduskoolis toitlustust pakkuva ja mitmeid koolilaste tervise edendamisega seotud tiitleid võitnud ettevõtte Baltic Restaurants Estonia AS turundusjuht Eret Rennig.

Mis on praegu vaieldamatult kõige populaarsem koolitoit?

Tooksime välja kolm populaarsemat koolilõunat: makaronid hakklihaga; kartulipüree erinevate kastmetega ja borš.

Koolitoit, selle sisu, kvaliteet ja pakkumise põhimõtted on kümne aastaga oluliselt muutunud, kindlasti paremuse suunas. Millises suunas koolitoit kui selline üldse edasi areneb? Miks? Kas on välja tuua järgmisi konkreetseid verstaposte?

Selles on teil õigus, et koolitoitlustus areneb kindlasti paremuse poole. Nimelt Eesti koolides laste toitlustamine on reguleeritud sotsiaalministri 23.04.2012

määrusega «Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis», mis on väga hea, kuna tänu sellele saab välistada ebatervisliku toidu pakkumist lastele.

Praegused reguleeringud on väga hästi läbi mõeldud ja põhjalikud ning neid järgides saavad lapsed igapäevaselt täisväärtuslikku tervislikku toitu.

Seetõttu peavad ka toitlustajad rohkem pingutama ning ei saa minna kergema vastupanu teed, pakkudes lastele ebatervislikku toitu, nt poolfabrikaatidest valmistatud toite.

Seega kasutatakse koolilõuna valmistamisel värskeid tooraineid, et pakkuda lastele täisväärtuslikku ja tervislikku toitu. Siin-

kohal tuleb ka kindlasti ära märkida, et paljude laste jaoks on koolilõuna ainukeseks soojaks ja korralikuks söögikorraks päevas.

Koolilõuna on koolipäeva vajalik ja loomulik osa, mis peab katma 35 protsenti lapse päevasest toiduenergia vajadusest. Koolieas jätkab laps pidevat kasvamist ja vajab toiduaegade vahepeal tervislikke vahepalasid. Arvestame koolieinete menüüde koostamisel kõiki peamisi toiduvaliku põhimõtteid ja soovitusi, et toit oleks mitmekülgne ja tervislik.

Kuivõrd arvestatakse koolitoidu pakkumisel ja menüü koostamisel tegelikult õpilaste endi arvamusega ja kuipal-

ju määravad ja suunavad siiski ainuüksi rahalised võimalused/tingimused?

Loomulikult on määravaks koolitoidu pakkumisel hind, mida täpselt pakkuda on võimalik, kuid kindlasti arvestame menüü koostamisel õpilaste eelistustega. Kuna meie ettevõttel on väga pikaajaline koolitoitlustuse kogemus, siis kõik teadmised ongi välja kujunenud nendele kogemustele tuginedes.

Kui lastele ikka meie valmistatud roog ei maitse, siis rohkem me seda ei valmista. Samuti viime laste seas läbi iga-aastast kliendirahulolu küsitlust, mille tulemusi saame samamoodi menüü koostamisel arvestada. Loomulikult on meile ettekirjutatud

ka teatud toorainete kasutamine – nt värskest kalast valmistatud toitu või kalatooteid peame pakkuma vähemalt üks kord nädalas.

Selleks, et mitte pakkuda kogu aeg lihtsalt kalasuppi või -kastet, pakume lastele huvitavamaid alternatiive – nt aurutatud kala tillikastmes. Ehk siis kala aurutatakse ahjus eraldi kastmest, et kui on tõesti lapsi, kes üldse kala ei söö, saavad vähemalt süüa lisandit (kartul, tatar vms) koos kastme ja salatiga.

Millist rolli mängib koolitoidu kvaliteedi ja maitseomaduste saavutamisel konkreetne kokk?

Kindlasti on igal kokal oma käekiri, kuid niivõrd suure ettevõt-

te kui Baltic Restaurants Estonia puhul ei mängi siinjuures see nii suurt rolli. Nimelt ei koosta meie ettevõttes koolimenüüsid iga koolikokk eraldi, vaid meil on kasutusel ühtne menüü, mida kõik koolid kasutavad.

Vastavalt menüüle on meil ka täpsed retseptid koos valmistamisõpetusega ning kindla tooraine kasutamisel kindlad tarnijad.

Koostame koolitoidu menüüd ette kolmeks kuuks, mis tähendab, et selle aja jooksul ühtegi rooga ei kordu. Seda võib juhtuda järgnevatel kuudel, kuid siiski ei toimu lihtsalt sama menüü kasutamine, vaid ikkagi koostatakse uus menüü järgnevaks kolmeks kuuks.

13. AUGUST 2012

KOOLIERI 2012 FOTOD: SUWEM

11 KOMMENTAAR ANNIKA KÕIV AS Suwem ekspordi juht Väikelapse/koolilapse tuppa sobib täispuit oma naturaalsuse tõttu. Esmane valik väikelapsele võikski olla muudetava kõrgusega laud. Muudetav võiks olla nii laua kõrgus kui ka lauaplaadi kalle. Meie valikus on selline laud täiesti olemas. Laud on mitmeti muudetav ja lõbus, et väikelapsel oleks võimalikult mugav selle taga askeldada.

Oleme oma tootekontseptsioonides mõelnud sellele, et anda lapse kasvades võimaluse tuppa tooteid juurde osta, nii pole vaja kogu uut sisustust soetada ja üleliigseid kulutusi teha.

Näiteks on meil välja pakkuda uus tootesari nimega Charlie, mis on juba modernsem ja hõlmab nii laudu, kummuteid, riiuleid kui ka kappe. Selle seeria tooted sobivad suurepäraselt ka kõikide meie vooditega visuaalselt komplekti. Nii saabki lapsevanem järk-järgult lapse tuba täiendada, vastavalt vajadusele ja võimalustele.

Pakume tubadesse ka uut ning põnevat riiulisüsteemi Modula. Igaüks saab vajamineva ja talle meelepärase komplekti ise luua, seda hiljem vajaduse korral täiendades või muutes. Riiulid on abiks ka koolilapse tuppa, kui on soov nurkadesse või kitsamatesse vahedesse panipaiku tekitada.

Lastetoa saab rõõmsamaks muuta väikestele elementidele lisatooni valides.

Koolilapsesõbralik lastetuba muutub ajaga LASTETUBA. Moodne koolilapsesõbralik tuba võiks vastata selles elava lapse iseloomule ja vajadustele, arvestades tema värvieelistusi, hobisid ja soove.

JANE JÕELUHT koduportaali INKodu.ee toimetaja

O

luline on, et laps ennast oma toas hästi tunneks. Tuba peaks sobima nii õppimiseks kui ka puhkamiseks ja mängimiseks. Oma mõtteid ja kogemusi jagavad sisearhitektid Margot Laisaar ja Aet Piel.

Tänapäeval on olemas lugematul hulgal vahendeid, materjale ja võimalusi, mille abil luua inspireeriv keskkond nii kooli-

tükkide tegemiseks kui ka sõpradega aja veetmiseks, kinnitavad sisearhitektid.

KASUTA TOA KÕRGUST Sageli on lastetuba kõige pisem ruum kodus, mis seab mööbli ja muu sisustuse valikule teatavad piirid. Parimaks lahenduseks lastetuppa on sisseehitatav mööbel, mis võimaldab iga sentimeetrit otstarbekalt ära kasutada.

Lähtuda tuleks põhimõttest «kui ei ole võimalik kasutada

laiust, tuleb kasutada kõrgust», soovitavad Laisaar ja Piel. Näiteks võiks eri kõrgusega riiulid planeerida põrandast laeni.

Mõistlik riiulite sügavus oleks sealjuures 40 cm, mis võimaldab sinna paigutada mida iganes, alustades riietest, raamatutest kuni mänguasjadeni välja.

Samal ajal ei röövi kapp toast liiga palju ruumi ja ka asju on lihtne kapist kätte saada.

Mööbli sisse võib paigutada ka töölaua.

Kapiuste asemel võib sisearhitektide soovitusi järgides kasutada siinidel liikuvaid tekstiilpaneele, mis võtavad vähem ruumi ja mida saab operatiivselt näiteks segamini oleva riiuli ette lükata.

MUUTUSTE KÜTKEIS Erksavärviliste seinte ja tapeedimustritega tasub olla ettevaatlik, Laisaar ja Piel soovitavad pigem lisada värve tekstiilide või muude detailidega, mida on lihtne vahetada. Samas on need

ka rahakotisõbralikumad kui kogu interjööri muutmine.

Kujundamisega ei tohiks liialdustesse kalduda, sest lapse kasvades muutuvad tema soovid ning arusaamad – väikesed printsessid, Lotted ja Batmanid kasvavad üsna kiiresti suuremaks ja tahavad enda ümber juba teistsugust ja neutraalsemat keskkonda.

Eelnevaga võiks toa planeerimise algfaasis juba arvestada.

Samuti ei pea kogu vajalikku kraami poest ostma – tänapäe-

va kirbuturgudelt ja vintagepoodidest võib leida nii mõndagi huvitavat ja isikupärast.

Oluline on koolilapse tuppa planeerida ka arvutinurk ning koht inspireerivatele ja loovust toetavatele esemetele nagu pildid, kaardid, raamatud, tahvel jms. Lapsevanemal ei maksaks ära unustada ka iseennast. Nii võiks ekspertide soovituse kohaselt olla toas ka mõni mugav paigake, kus unejuttu lugeda või lapsega koos mängida, meisterdada ja õppida.

13. AUGUST 2012

KOOLIERI 2012

12

Perepuhkuse planeerimisse kaasake ka lapsed KOOLIVAHEAEG. Ehkki pimeda ja pikavõitu sügiseni on veel aega, teame kõik, kuidas paljud eestimaalased selle eest nädalaks soojale maale kosutusreisile pagevad. Kooliskäivate lastega peredel ei ole ajastuse osas palju valikuvõimalusi, esimene puhkus tuleb poppi tegemata planeerida sügisesele koolivaheajale.

ANNE SÄGI Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht

K

ui palju teavad teie lapsed teie pere rahaasjadest? Kui palju sissetulekutest ning planeeritavatest kuludest? Üks võimalus lapsele rahateema lähemale tuua on ühiste plaanide tegemine ja eesmärkide seadmine, et koos arutades oleks ka lapsel ellu astudes rahaga ümberkäimiseks esialgsed teadmised ja kogemused olemas.

Tulevast puhkusereisi saab ette valmistada koos ootusärevuses lastega, arvutades kokku vajaminev rahasumma ning tehes plaane, millele ja kui palju kulutada ning millises osas saab järelkasv ise panustada.

Laste rahaasjadesse kaasamine on olulisem, kui paljud vanemad aimatagi oskavad, sest pere rahakoti kohta info jagamine tekitab noores täiskasvanuma tunde ning aitab suurendada vastutust oma kulutuste eest.

MILLEST ALUSTADA? Koolivaheaja reisi saab planeerida erineva eelarvega, kõige olulisem on võimalustele vastava eesmärgi seadmine ning enda kurssi viimine erinevate võimalustega. Koolivaheaegadel

pole tihtilugu viimase hetke reisidele mõtet loota, seega aitab varajane broneerimine, mis omakorda annab võimaluse raha juba varakult tulevase reisi tarbeks koguma asuda.

Lapse enda panus soovitud eesmärgi täitmisse sõltub paljuski vanusest ja nooremate pereliikmete kaasamine tähendab eelkõige ühiste plaanide tegemist. Veidi vanemad lapsed saavad aga ise otsida nii vajaminevat infot kui ka eraldada tulevase reisi tarbeks osa oma taskurahast, mõeldes juba varakult lisateenimisvõimalustele.

DISTSIPLIIN, KOGUMISE ALUSTALA Üldjuhul saavad lapsed taskuraha alates koolieast ja summad sõltuvad nii vanemate võimalustest kui ka noore east ning küpsusest.

Rahaga seonduvat tasub õpetama hakata kindlasti juba põhikooli ajal, sest hiljem moodustavad nii sõbrad kui hobid suurema osa noore elust ning teda on keerulisem pere rahaasjadesse kaasata.

Vanemate võimalused lapsele taskuraha anda on väga erinevad, ent Eestis jääb keskmine taskuraha suurus põhikooliõpilastel kahekümne euro kanti.

Pangakonto olemasolu an-

Reisiraha kogumisega saab lapsele õpetada säästmise põhimõtteid ja raha väärtust, aga samuFOTO: SCANPIX/CORBIS ti näiteks matemaatika aluspõhimõtteid. nab turvatunde, seda võimalust kasutavad paljud pered. Lapse täisealiseks saamiseni on vanemal võimalik tema pangakonto enda lepinguga liita, saades parema ülevaate, kuidas laps oma raha kasutab.

Selleks et ka nooremad lapsed teeksid mõistlikke otsuseid ning ei kipuks saadud raha kergekäeliselt kulutama, võib kättejäänud mündid pere noorematele anda. Nemad saavad raha hoiupõrsasse koguda ja nii kogumisharjumust arendada. Kui põrsas täis, saab kogunenud raha pangakontole hoiule panna.

Reisi planeerimisel võib las-

tega kokku leppida, kui palju saaksid nemad sihtkohas meelepärastele tegevustele omalt poolt panustada ning seejärel koos arvutada, milline osa jääb vanemate kanda.

KINDEL EESMÄRK VIIB SIHILE Nagu igas valdkonnas, viib siingi visadus ja kindlameelsus ihaldatuni. Reisi planeerides on tervel perel nii mõnedki kuud aega, et oma soovid läbi mõelda ning selle poole samme seada. Ühes kuus kas või mõne euro taskurahast kõrvale pannes kujuneb kokkuvõttes summa,

millega saab reisil üht-teist ette võtta. Sama rahasumma kulub kodus kui möödaminnes, saamatagi õieti aru, millele täpselt.

Kui hoida võimalikest karidest eemale ning vältida lapsega koos toidupoes käimist, annab see märkamatu kokkuhoiu, sest tihti on tegemist emotsionaalse ostuga, mis ahvatleb selsamal hetkel ja varem ega hiljem enam ei meenugi.

Eesmärgi seadmisel on kogu perele abiks graafiku koostamine, mis näitab, kui palju ja pikalt tuleb raha kõrvale panna.

Sel viisil ei ole oodatu enam ebamäärane tulevik, vaid kind-

las ajalises raamis, samuti annab arvuti noorele võimaluse graafikut huvitavalt koostada ja endale sobivalt kujundada.

Ise omale raha teenimine annab lapsele suurema vabaduse ja parema võimaluse soovitud eesmärgini jõudmiseks. Teenimisvõimalusi on mitmeid, kõige levinum neist tööl käimine, ent samuti müüakse kasutuks jäänud asju ja nii mõneski peres makstakse lapsele koduste tööde tegemise eest. Viimati nimetatu paljudele inimestele ei sobi, samuti nagu heade hinnete ja käitumise eest maksmine. Sel juhul saab premeerimiseks muid mooduseid leida.

TUNNUSTUS SAAVUTATU NÄOL Eesmärgi saavutamine on lapsele oluline. Noort inimest tasub mõistliku rahakasutuse ja eesmärkide saavutamise eest tunnustada. Vanemad on oma järeltulijatele peamised nõuandjad ja suunanäitajad, seega on lapsega rahast rääkimine hindamatu väärtusega.

Samamoodi saab noor inimene teada, et tema panust peres hinnatakse. Seega on üks kordaläinud reis kõigile osavõtjaile meeldejääv kogemus, mis lisab väärtust ka laste maailmapildi avardamisele.