Koolilõpp2018 kagu by Postimees

PÕLVA-, VALGA- JA VÕRUMAA PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMILÕPETAJATE KOGUMIK

TaLLiNKiGA KlASsIEkSKuRSiOOnILe! PAKUME VÕIMALUST ÜHISEKS HELSINGI VÕI STOCKHOLMI REISIKS KOOS HEADE KOOLIKAASLASTEGA. MEIL ON LÄÄNEMERE KAUNIM LAEVAPARK, ROHKELT MEELELAHUTUST, MAITSVAD ROAD NING VAHVAD EKSKURSIOONID HELSINGIS JA STOCKHOLMIS. RUIIS LMI K S O H K STOC AGA ALATE HINN

0€ 5 , 7 3

AGA RÜHM ! E T R SE NOO NGIS HELSI

16€

ELE ASTAS 6–17A ELE HIND S A IL P (K.A) Õ

ELE ASTAS 12-17A SELE A IL P (K.A) Õ

HIND SISALDAB:

• KOHTA NELJAKOHALISES B-KLASSI KAJUTIS;

• PÄEVAREISI VÕI EDASI-TAGASIREISI STAR KLASSIS;

• ÜHTE HOMMIKU- JA ÜHTE ÕHTUSÖÖKI ROOTSI LAUAS;

• PAKKUMINE KEHTIB REISIDELE ALGUSEGA TALLINNAST.

• MEELELAHUTUST LAEVAS. LISATASU EEST PAKUME:

LISATASU EEST PAKUME:

• HOMMIKU- JA ÕHTUSÖÖKI LAEVAS;

• TÄIENDAVAID TOIDUKORDI LAEVAS;

• HELSINGI LINNAEKSKURSIOONI;

• STOCKHOLMI LINNAEKSKURSIOONI;

• HELSINGI MUUSEUMIDE JA ÜHISTRANSPORDI PILETEID;

• STOCKHOLMI MUUSEUMIDE JA ÜHISTRANSPORDI PILETEID;

• TELLIMUSVEDU HELSINGIS.

• TELLIMUSVEDU STOCKHOLMIS.

Küsige pakkumist telefonil 669 6564 (E-R kell 08.00–16.30) või saatke kiri grupid@tallink.ee. www.tallink.ee

PÕLVA-, VALGA- JA VÕRUMAA PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMILÕPETAJATE KOGUMIK

Täname

Täname kõiki Lõuna Eesti maakonna põhikoole ja gümnaasiume meeldiva koostöö eest. Kõikvõimalikud märkused, soovitused ja tagasiside on oodatud aadressil koolilopp@ajaleht.ee

IMPRESSUM Peatoimetaja: Johanna Vahuri, AS Eesti Meedia eriprojektide vastutav toimetaja E-post: koolilopp@ajaleht.ee Küljendus: Kristo Kivisoo E-post: kristo.kivisoo@jt.ee Reklaamiosakonna müügijuht: Jane Barbo E-post: jane.barbo@eestimeedia.ee Kogumike levi korraldaja: Signe Läns E-post: signe.läns@eestimeedia.ee

SSN 2228-1835 Väljaandja: ajaleht Lõuna-Eesti Postimees lounapostimees.postimees.ee AS Eesti Meedia www.eestimeedia.ee Trükk: Kroonpress

Kogumik Koolilõpp 2018 on autorikaitse objekt.

Sisukord

EESKUJU: ÕILME VÕRO SIHIB EESTI SPRINDIREKORDEID Tomi Saluveer

9. KLASSID: Krootuse Põhikooli 9. klass

Mikitamäe Kooli 9. klass

Kääpa Põhikooli 9. klass

Osula Põhikooli 9. klass

Kuldre Kooli 9. klass

Hargla Põhikooli 9. klass

Põlva Kooli 9.a klass

Põlva Kooli 9.b klass

Põlva Kooli 9.c klass

Põlva Kooli 9.d klass

Põlva Kooli 9.e klass

Hummuli Põhikooli 9. klass

Lüllemäe Põhikooli 9. klass

Otepää Gümnaasiumi 9.a klass

Otepää Gümnaasiumi 9.b klass

Palupera Põhikooli 9. klass

Puka Keskkooli 9. klass

Pühajärve Põhikooli 9. klass

Riidaja Põhikooli 9. klass

Valga Priimetsa Kooli 9.a klass

Valga Priimetsa Kooli 9.b klass

Sisukord

18-AASTASELT ON PARIM AEG MAAILMA AVASTADA Anete Kruusmägi, Pärnu Postimees

UNISTUSTE TÖÖKOHALGI VÕIB ETTE TULLA RUTIINI Anete Kruusmägi, Pärnu Postimees

ROBOTEID TULEB UKSEST JA AKNAST Anete Kruusmägi, Pärnu Postimees

12. KLASSID: Otepää Gümnaasiumi 12. klass

Põlva Gümnaasiumi 12.a klass

Põlva Gümnaasiumi 12.b klass

Põlva Gümnaasiumi 12.c klass

Valga Gümnaasiumi 12.r klass

Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 12. klass

Valga Gümnaasiumi 12.hmrk klass

Puka Keskkooli 12. klass

Eeskuju Sprinter Õilme Võro

Õilme Võro sihib Eesti sprindirekordeid Tomi Saluveer

õrumaa 2017. aasta parieks valitud maks naissportlaseks Parksepast pärit Õilme Võro purustab üha uusii sprindirekordeid. Tema viimase aja tulemused lemused on väga kõvast puust, ometi nimetab metab Võro ennast ise portselansportlaseks. eks. Jaanuari alguses oma 22. sünnipäeva tähistanud Võro püstitas eelmisel misel aastal kaks Võrumaa rekordit. Veebruari bruari lõpus toimunud Eesti talvistel meistrivõistlusistrivõistlusa sai kuldse tel tegi ta kuldse duubli. Ta etri jooksus, medali kaela 200 ja 60 meetri ku rekordi − milles püstitas ka uue isikliku 7,46 sekundit. „Uus rekord näitab, et meie eie koostöö eener Peep treener Tiina Toropi ja jõutreener Pälliga sujub,“ rääkis Võro.. „Tiina on minu treener olnud alates novembrist, ovembrist, ta on selle aja jooksul minu jooksutehnikaga sutehnikaga palju vaeva näinud ja on rõõm õm tõdeda, et saime juba nii ruttu selle vilju lju maitsta.“ Treeningute, töö ja ülikoolili vahel oma empokat elu aega jagav noor naine elab tempokat ning plaanib juba lähiaastatel el oma lemooksus – nii mikdistantsil – 200 meetri jooksus Eesti sise- kui ka välisrekordii üle joosta. Tema siht on Katrin Käärti 2002. aastal 61 sekundit Viinis joostud siserekord 23,61 ja Ksenija Balta 2006. aastal Arlesis joostud rekord 23,05 sekundit. Juba enne kooliminekuaega ega vanema stanud Võro õe kõrvalt treeninguid alustanud pa keskkoonoorusaeg möödus Parksepa lis, kehalise kasvatuse õpetaja ja Sirje Hütt oli ühtlasi tema esimene treener. ener. Pärast ks neiu aaskaheksanda klassi lõppu läks taks Audentese spordikooli,, kuid tema tervis ei pidanud sealsele koormusele vastu. „Ma ei olnud füüsiliseltt nii tugevateks treeninguteks siis veel valmis,“ almis,“ rääkis ta. „Võrus oli kergem, tegime me trenni nii, nagu jõudsime ja tahtsime.“ Võro elab, teeb trenni ja töötab ötab praegu Tartus. Hommikuti töötab ta enamasti namasti oma ilusalongis, käib vahepeal 3,5 tundi trennis a kaheksaks. ja jõuab koju pärast tööd kella Peale selle õpib ta teist aastatt maaülikooli kaugõppes ettevõtluse erialal. „Mulle meeldib, et ma ei ole kogu aeg ühes hes ja samas

rollis. Paljud kliendid ja koolikaaslased näiteks ei teagi, millega ma veel tegelen.“ Tartu on Võrole tema enda sõnul praegu siiski vaid töökohaks. „Kui uksest välja astun, siis ei tunne, et oleksin kodus,“ rääkis ta. „Minu kindel soov on oma elu ja töö tulevikus Võrru sättida.“ Võro valiti ka Utilitase 2018. aasta järelkasvutiimi koosseisu. Tiimi mentor on olümpiavõitja Gerd Kanter ning see aitab U23 vanuseklassi silmapaistvatel kergejõustiklastel pühenduda rohkem spordile ja alustada sportlaskarjääri täiskasvanuklassis. Võistkonda pääseb igal aastal kuus sportlast, kellele tagatakse kaheteistkuuline 1620 euro suurune stipendium. Võro ei vaata sportlasena ringi sellise pilguga, et leida ala, kus oleks vähem võistlejaid ja seega rohkem eduvõimalusi. „Seda räägitakse mulle alatasa, et sprindiga on raske kuhugi jõuda. Kuid see ala meeldib mulle ja tuleb ka hästi välja.“ Mitmevõistlejaks ta ei pürgi. „Kuna olen maksimalist, ei kujuta ma ette, et peaksin oda lennutama, kui ma tegelikult seda teha ei oska,“ põhjendas ta. Kergejõustikuklubi Lõunalõvi esindav Võro eksperimenteerib teiste treenerite käest saadud või internetist otsitud treeningumeetoditega. „Mul on tundlik organism, igasugused välised mõjutused ja ärritused mõjuvad mulle motiveerivalt. Treeneritel on samas minuga raske, sest nad peavad kogu aeg leidma uusi mustreid, et ma hetkeolukorraga liigselt ei harjuks või kohaneks,“ rääkis Võro. „Selles mõttes võib mind pidada portselansportlaseks.“

Krootuse Põhikool

9. klass

KROOTUSE PÕHIKOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Jaanis Konks, Armand Tennosaar, Anabel Oja, Kelli Parind ja Brait Pill; teises reas: Janek Oja, Talis Vesi, Egert Villemson, Vägev Veeroja, Martin Kõiv ja klassijuhataja Imbi Vaikmäe.

Jaanis

Iseloomult vaikne, mõnikord isegi märkamatu, kirjutab luuletusi ja laulab hästi.

Anabel Tema jalad ei väsi tantsimisest, sest ta on meie klassi tantsulõvi. Saab hästi hakkama näitlejarollis. On klassi priimus bioloogias.

Brait Tulevane Ott Kiivikas. Eelistab iga kell sporti õppimisele. Õhtuti kella kuuest kaheksani võib teda leida ainult jõusaalist.

Talis

Kui kõik oleksid temasarnased, puuduks maailmas kurjus. Tema lahkuse võib kokku võtta ütlusega „jagajale jäävad näpud“.

Kelli Rõõmsameelne päkapikk, kes armastab laulda. Kui viimane häda käes, võime alati temale loota.

Armand Tugev vene keeles ja oleks ka teistes ainetes, kui mugavus lubaks. Lemmiktegevus on arvutimängude mängimine.

Martin 99-protsendilise tõenäosusega terendab tulevikus arsti karjäär, kuna nooremana omas suurt arstikohvrit ning ravis kõiki ja kõike, mida sai.

Egert Lihtne poiss, kes on meid korduvalt maha jätnud, kuid alati naasnud, sest meiega koos on kõige parem.

Vägev Meie „kohupiimapoiss“, kes armastab jõusaali, kuid erinevalt Braidust kulutab aega ka õppimisele.

Janek Väga tugev IT-valdkonnas. Talle võib helistada, kui üritusele on tarvis DJd.

Mikitamäe Kool

9. klass

Foto: Aivo Parmson

leme osa toredast väiksest kooliperest, mis on ühtehoidev ja koostöövalmis. Hoolime üksteisest, oleme teadmishimulised ja rõõmsad. Võtame ühiselt osa kooliüritustest: käime ekskursioonidel, väljasõitudel, esineme, osaleme spordivõistlustel. Väikses koolis õppida on tore!

Mikitamäe Kooli laul (sõnad Vello Jüriöö, viis Helle Raidla) Looduses kõlamas lustilik viis – tagasi tule nüüd sinagi siis. Ootamas maja ja koolikell, klassitäis kaaslasi, süda nii hell. Helise, helise, koolikell, veel, rõõmsaks tee sõprade tuju ja meel. Sügisel kutsu ja kevadel saada, kaunites mõtetes võta meid kaasa. Helise, koolikell, Mikitamäel, elusta minevik imede väel. Paljugi ununend, jäämas on uttu, sõprus ja rõõmud – need meenuvad ruttu. Aegu on möödunud, aastadki läinud, mälestus kooliteest kaasas meil käinud. Tunnetest-muljetest tulvil mu rind. Kodukool, kaua veel meeles pean sind.

MIKITAMÄE KOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): klassijuhataja Karin Sonts, Lisette Tammisto ja Margus Kimmel; teises reas: Taavi Tobreluts ja Artur Oks. LISAANDMED: www.mikita.edu.ee 2017/2018. õppeaastal oli Mikitamäe Koolis 40 õpilast ja 14 õpetajat.

Kääpa Põhikool

9. klass

Lõpetada või mitte lõpetada? – See on küsimus! Mis oleks üllam: koolis taluda kõik hinded, mida nõudlik õpetaja paiskab ... või tõstes mässu õppimise vastu, vaev lõpetada? Õppida, magada. Muud midagi! Sest nõnda tuupides kaoks kahevirn ja kõik need tuhat halba hinnet, mis meie tulevikku kord mõjutavad. See oleks õnn, mis hardasti on ihaldatav. Õppida, magada? Jah, magada! Võib-olla undki näha. Siin ongi konks! Sest see, mis unenäod meil võivad tulla tolles õppetunnis, kui uude kooli lõpuks sisse elame, see paneb mõtlema. Siin peitub põhjus, miks koolitee tundub nii kerge. Meil meenub mõnus koolimaja ja soojus, vahest karm, kuid tore õpetaja, ehk koolikaaslane nii omanäoline ja vaba, retk meeldejääv ja muidugi ka päeva parim hetk – peen lõunasöök. Aitäh, Kääpa Põhikool! Markus Ojaveer LISAANDMED: 2017/2018. õppeaastal oli Kääpa Põhikoolis 142 õpilast ja 23 õpetajat. Lõpuaktus on 16. juunil kell 15.

KÄÄPA PÕHIKOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Raimo Meidla, klassijuhataja Merike Värs ja Sander Tähe; teises reas: Anželika Zernova, Hele Täht, Signe Ivanova, Helena Juhkam, Randel Päästel ja Kerstin Rätt; kolmandas reas: Markus Ojaveer, Marcus Jäger, Markus Purask, Reelika Ivanova, Kristina Vaarend ja Ingmar Kallas.

Osula Põhikool

9. klass

OSULA PÕHIKOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Ida Pinte, Eeva Varrik, Liilia Varrik ja Ode Lisette Rosen; teises reas: Janeli Kallas, Robyn-Marcos Vähi, klassijuhataja Viia Haller, Andre Vogt ja Armin Vogt; kolmandas reas: Risto Nõmm, Andreas Leotoots, Kevyn-Marcus Räst, Riky Leok ja Lilian Kreevald.

Andre – kaval pillimees, kes tuleb kooli lõbusalt aega veetma. Tore kaaslane. Andreas – nutikas ja jutukas klassivend, kes mängib hästi korvpalli. Armin – tore prillidega sell, kes iga vaba hetke kasutab pallimänguks. Eeva – loomaarmastaja, bioloogiahuviline, kes saab kõigiga hästi läbi. Alati seismas klassi huvide eest. Ida – meie klassi ajupank, pole naljalt küsimust, millele neiu vastust ei tea. Janeli – väga vaimukas, töökas, abivalmis kaaslane. Kevyn–Marcus – metsamees, kes veedab kõik nädalavahetused laagrites ja looduses. Liilia – hooliv ja hea huumorimeelega tüdruk, kellega kunagi igav ei hakka. Lilian – õpihimuline, sõbralik ja särasilmne klassiõde, meie klassi pärl. Albert Einstein Ode Lisette – töökas ja hakkaja klassikaaslane, kes saab väga hästi hakkama väikeste lastega. Riky – üks vaikse olemisega noormees, kes muutub, kui batuudile pääseb või vibu võtab. Siis saavad kõik teda imetleda. Risto – kõik olemas, mida tõelises sõbras näha soovime: sõbralikkus, kuulamisoskus, abivalmidus, ustavus. Ta oskab alati õiges kohas ja õigel ajal öelda õigeid asju. Robyn-Marcos – väga tore klassikaaslane, kelle muusikavalikut võib usaldada. Klassijuhataja Viia – õpetaja, kes võib sind ühel hetkel kiita ja kallistada ning järgmisel läbi pragada – asja eest. Ta toetab, kuid mitte kunagi ei laida.

„Et seina peaga katki lüüa, on vaja suurt hoogu või palju päid.“

LISAANDMED: www.osula.edu.ee 2017/2018. õppeaastal oli Osula Põhikoolis 126 õpilast ja 21 õpetajat.

Kuldre Kool

9. klass

Foto: Margus Neider

KULDRE KOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Laura Rebane, Helena Uibopuu, Madelin Rattus, Hanna-Liisa Paring, Kärt Karing, Deisi Püvi ja klassijuhtaja Kristina Saar; teises reas: Margo Malleus, Rihard Tinkus ja Robert Laanaru. Pildilt puuduvad Kaspar Umbleja, Kermo Urb ja Remi Valtna.

leme vaikne ja rahulik klass. Õpetajatele paistame silma tänu oma heale läbisaamisele. Eks kõigil ole probleeme, kuid meie leiame muredele alati koos lahenduse. Mõnikord oleme liigagi otsekohese ütlemisega. Mullu oli meil kaheksandikena võimalus korraldada lõpetajatele tutipäeva. Panime üheskoos pead kokku ja astusime üle nii mõnestki takistusest. Lõpuklass sai toreda ja meeldejääva kogemuse.

Ühes väikses asulas asub armas maja, see on täpselt nõnda suur, nagu meile vaja. Siin on meie sõbrad, õpetajad head, siit me lähme eluteele, teadmisi täis pead.

(Kuldre Kooli laulu 1. salm)

LISAANDMED: www.kuldrepk.edu.ee kool@kuldre.ee 2017/2018. õppeaastal oli Kuldre Koolis 111 õpilast ja 19 õpetajat.

Hargla Põhikool

9. klass

Foto: Juta Kond

HARGLA PÕHIKOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Ivor Ploom, Jan Tomson ja Enar Leini; teises reas: Helena Tammi, Sandra Ernits, klassijuhataja Ulvi Reinumägi, Airi Pettai, Laura Sarapuu ja Džesika Hrustaljova.

Airi – tark, üheksa aastat viieline olnud, osaleb palju olümpiaadidel, kõik kodused tööd alati tehtud.

Sandra – vaikne, vahel viskab kilde, meeldib bioloogia, klassi päkapikk, rõõmsameelne.

Enar – sportlik, jõumees, armastab magada, vahelduseks viskab kilde, matemaatikageenius, meeldib vaielda

Džesika – aitab klassikaaslasi alati vene keelega, klassis kõige vanem, sportlik, paindub igatpidi.

Jan – jalkamees, meeldib auto kallal kõpitseda, viieline, naljatilk, ei meeldi loll jutt.

Laura – laiskvorst, klassi pesamuna, vastab alati järele, magab palju, igavesti noor.

Helena – ei püsi kunagi paigal, räägib liiga palju, naerab palju, pahura tuju aitab peletada toit.

Ivor – meeldib magada, oskab inglise keelt paremini kui eesti keelt, natukene laisk, laia silmaringiga, huvitub ajaloost.

Põlva Kool

9.a klass

Foto: Kaarel Tigas

PÕLVA KOOLI 9.A KLASSI PILDIL MÄRTSIS 2018 esimeses reas (vasakult): Johanna Laanoja, Katrin Kulberg, Agnes Parik, Johanna Johanson, Isabel Brigita Rebane, Merit Lutsar, Kristin Semm, Kristin Kooskora, Kristin Kivioja ja Hanna Lora Traagel; teises reas: Karily Klaus, Elisabeth Olesk, Kristiin Kalle, klassijuhataja Tiina Villako, Toomas Kirsing, Gabriel Villako, Taavi Ilves, Joosep Keskküla ja Kerten Matto; kolmandas reas: Karl Friedrich Kollom, Sander Lõbu, Kristjan Koosapoeg, Kristo Pille, Martin Erik Maripuu, Kenno Kallastu, Rainer Jüriöö ja Mart Kirotar.

eie, kes me oleme nüüd lõpetamas põhikooli, oleme klassina alati olnud ühtehoidvad ja õpihimulised. Õppimine pakub meile huvi, sest millegi üle mõtiskleda on põnev, olgu selleks siis ülesanne või probleem. Õppeedukus on meil läbi aastate väga hea püsinud. Paljud meie klassi õpilased on osalenud ainevõistlustel ja olümpiaadidel, kust nad on naasnud märkimisväärsete tulemustega. Kindlasti ei tohi unustada meie klassi spordisaavutusi võrkpallis, jalgpallis, laskmises, orienteerumises ja võistlustantsus. Nendelt aladelt pärinevad meie klassi suurepärased spordisaavutused. Meie klassi õpilased on üle keskmise musikaalsed. On muusikakooli lõpetanuid ja neidki, kes muusikaga edasi tegelevad. Oleme osalenud projektides ja palju ära teinud. Näiteks oleme osa võtnud

ennetusprogrammist “Suitsuprii klass”, aidanud loomi varjupaigas, kogunud kokku vanad patareid ja algatanud koolis panditaara kogumise, et osta palle, millega kaasõpilased saaksid vahetundides lauatennist mängida. Need ettevõtmised aitasid klassi veelgi ühtsemaks muuta. Ühtsus on väga tähtis, sest siis on koolis hea käia. Põlva Koolis on traditsiooniks saanud jõulukohviku korraldamine vahetult enne jõule ja me oleme ka selle ära proovinud. Jõulukohvik hõlmab nii küpsetiste valmistamist kui ka hilisemat müügitööd. Meeleolu on aidanud luua oma klassi lõõtsamängijad. See tuli meil esimesel korral (eelmisel õppeaastal) nii hästi välja, et võtsime korraldamise enda peale teist aastat järjest. Põhikooli lõpp ei tähenda meie jaoks ainult 9. klassi lõppu, vaid ühe eluetapi lõppemist ja uue algamist. Ees ootavad uued väljakutsed.

Jõulukohvik detsembris 2017.

Põlva Kool

9.b klass

PÕLVA KOOLI 9.B KLASSI PILDIL MÄRTSIS 2018 esimeses reas (vasakult): Vanessa Lodison, Anete Saar, Diana Limbak, Kairit Ülend, Getely Moro, Indra Liz Nemvalts, Arabella Aabrams ja Heleen Mägi; teises reas: Villu Damon Pentsa, Tanel Tammik, Sten Markus Meekler, Kermo Mägi, Margus Kaev, Annika-Aule Vaino, Marion Mägi, klassijuhataja, Keiu Planken ja Arne Pihlak. Pildilt puudub Janeliis Lillo.

Põlva Kool

9.c klass

Foto: Kaarel Tigas

PÕLVA KOOLI 9.C KLASSI PILDIL MÄRTSIS 2018 esimeses reas (vasakult): Mariliis Vilt, Annika Tilga, Keidy Lõiv, Anete Konks, Erle-Keity Ivask, Daniella Kristiina Ronhovde, Mia Kurvits, Gertrud Oberg ja Sandra-Liis Peterson; teises reas: Kristin Käo, Romel Kruuskand, Alex Kübard, Rait Kuzilov, Eerik Kurik, klassijuhataja Ülle Sarapik, Marten Pendla, Oskar Ojasaar, Erko Vanahunt, Kevin Koosa ja Kristiina Reinok. Pildilt puuduvad Evelin Arulepp, Mailis Rebane ja Karl-Gustav Marga.

Oma õpinguaastatel oleme järginud neid mõtteteri: Et selles maailmas läbi lüüa, jäta meelde need kolm maksiimi: nägemine võrdub teadmisega, soovimine võrdub suutlikkusega, julgemine võrdub omamisega. (Alfred de Musset) Koolitunnistus ei tähenda midagi – alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on. (Karl Ristikivi) Kui ei tunne võõraid keeli, ei tea midagi ka oma keelest. (Johann Wolfgang von Goethe) LISAANDMED: Lõpuaktus on 16. juunil kell 12 Põlva kultuurikeskuses.

Põlva Kool

9.d klass

Foto: Karmel Kõivutalu

PÕLVA KOOLI 9.D KLASSI PILDIL MÄRTSIS 2018 esimeses reas: Karmel Kõivutalu; teises reas (vasakult): klassijuhataja Kristi Kurg, Rodrigo Orti, Mari-Liis Reemets, Pirja Kindsigo ja Kristel Sulamägi; kolmandas reas: Andero Kukk, Oliver Savi, Sander Johannes Pärna, Kaija Laaneväli, Marielle Suur, Johanna Kaarina Koppel ja Mette-Marit Rehemets. Pildilt puudub Gerdo Hallikas.

Meie klass on kokkuhoidev, sest oleme juba lasteaiast saati õlg õla kõrval kasvanud. Esimesse klassi tuli meile paar õpilast juurde, kuid üheksa aastaga oleme kujunenud justkui suureks perekonnaks. Viimastel aastatel on meie klassi veel paar sisserändajat tulnud, kuid ka nemad said üsna pea meie pere liikmeteks. Iseloomustame end kui sihikindlaid, abivalmis ja erilisi inimesi, meie mõtted murravad raamidest välja. KRISTI – kõige parem klassijuhataja, usaldusväärne, abivalmis, alati valmis meie eest seisma; toob meid maa peale tagasi, kui asi üle pea läheb; aus, nooruslik, särasilmne. GERDO – klassi kõige suurem logeleja; krutskeid täis poiss, teda näeb sama harva kui täiskuud; jutukas.

PIRJA – klassi kõige kohusetundlikum ja sõbralikum, leiab kõiges midagi positiivset, korralik. JOHANNA – klassi kõige omanäolisem ja julgem, salakaval rändleja. ANDERO – klassi kõige parem e-sportlane; tuntud kui poiss, kellel jääb alati üks punkt paremast hindest puudu; pastakavaras #1, pessimist. KARMEL – klassi kõige sotsiaalsem õpilane, aktiivne klassivanem, naljahammas. KAIJA – klassi kõige loomingulisem ja heasüdamlikum, naiselik, optimist, malbe.

RODRIGO – klassi kõige vaiksem poiss; hea õpilane, kui ei ole segavaid faktoreid; erand, kellel tunnid kestavad 35 minutit. SANDER – klassi kõige jutukam, tal on iga asja kohta nali varuks, sportlik, avara silmaringiga. MARI-LIIS – klassi pesamuna, aktiivne õpilasesinduse liige, jutukas, sõbralik, sotsiaalne. OLIVER – klassi kõige huvitavama huumorisoonega, laisavõitu tark poiss, julge, pastakavaras #2, sportlik. KRISTEL – klassi kõige emotsionaalsem, lahke, tagasihoidlik, vaikne. MARIELLE – klassi kõige nutikam pea, püsiv, abivalmis.

Põlva Kool

9.e klass

Foto: Kaarel Tigas

PÕLVA KOOLI 9.E KLASSI PILDIL MÄRTSIS 2018 esimeses reas (vasakult): Carlos-Oliver Saarnits, Ants Johannes Rüütle, Jürgen Hansen, Tanel Liivago, Kevin-Markus Adamson ja Janar Prants; teises reas: Kasper Lõiv, klassijuhataja Veronika Grigorjev ja Kaur Ojatamm.

Oleme osalenud kõikidel kooliüritustel! Oleme käinud muuseumis, kunstinäitusel ja isegi teatris (mis sest, et enne minekut pidi klassijuhataja mõnda meist 20 minutit koolimaja peal taga ajama). Oleme pakkunud õpetajatele väljakutset meid targemaks teha. Meie tavaline dialoog tunnis õpetajaga: Pane oma mobiiltelefon ära! Ei pane! Pane ära! Ei pane! Pane ära! Telefon pandi ära ja võeti uuesti välja. Kõik kordus otsast peale. Märkus oli kindel. Mobiil oli, on ja jääb … Me ei ole suutnud lihtsalt seda ära panna. Klassijuhataja matemaatikatunnis panime küll ära. Ta lubas meil tunni lõpus oma nutikat kasutada nii palju, kui tahame, ja „sellesse kas või augu sisse hõõruda“, kui tunnitöö tehtud. Aga siis ei olnud enam huvitav ju! Sellised me olime – 9.e klassi poisid.

Hummuli Põhikool

9. klass

HUMMULI PÕHIKOOLI 9. KLASS esimeses reas (vasakult): Jaanika Raidsalu, klassijuhataja Tiiu Lehes, Kadi Valk, II rida: Priit Järv, Kairo Kiidma, Kevin Pisart?ik, Martin Põder, Tanel Põrk Pildilt puuduvad Anti Hulkko, Maiko Aim

Meie oleme: Maiko - hea suhtleja,

Tanel - tubli sprtlane,

Anti - tukaviskaja, rahu-

Kadi - hea laulja ja

jalgpallur, kooli tüdrukute silmarõõm

lik ja rõõmsameelne

Priit - vaikne, rahulik,

sõbalik ja tantsumees

kitarrist, on sõbralik ja meeldib esineda, enne tunnikella klassi ei jõua

kohusetundlik

Jaanika - klassi

priimus, parim "spikker" ja rõõmsameelne

Kevin - aktiivne, sõbra-

lik, rõõmsmeelne, tulevane näitleja, laulab hästi ja mängib pilli

Martin - jutupaunik

ja naljamees, unekott nii kooli tulles kui ka õppimises

Kairo - teeb sporti,

rahulik, kohusetundlik, sõbralik

Lüllemäe Põhikool

9. klass Kaspar: sportlane, tulevane füsageenius, nutikas, ''tere tulemast mina-maailma'', tark, vahel abivalmis, džentelmen, on avastanud pikaealisuse saladuse.

Fotod: Viljo Remmel

Hades: kõige rahumeelsem hiid, keda kunagi kohtad, naturaalne mees, hästi tore, sõbralik, suhtlev klassikaaslane, ustav, parim ainuke klassivend (Kasparilt), kõigi parim sõber, suur sõbralik hiiglane.

Mida me oma klassikaaslastest arvame Mu klassike on tilluke, kuid väga armas minule! Elisabet: esineb ka helgemaid hetki, nummilt lapsik, puhas kuld, vahetevahel arukas, kolmas ratas, seiklushimuline, humoorikas, töökas, tõeline päiksekiir, helge tulevik väitluses ja/või poliitikas.

Laura: küsib alati toredaid küsimusi, tulevane bioloog, hernes, tore, hästi naljaviskav inimene, abivalmis ja mõtlik, stiilne ning lahedalt energiline, klassi "komöödik", geenius, enda sõnul loll :)).

Merle: kõige tõenäolisemalt fotostuudio püsiklient, kõik on alasoolane, hea ühiskonnas, iseseisev, kannatlik, järjekindel, sotsiaalne. Klassijuhataja Ave: inimvõimete emotsionaalseid piire kompav seltskond tütarlapsi ja (härras)mehi, kellega ükski päev ei ole igav. Kallistan teid kõiki ja soovin lennukat tulevikku – jätkugu teil oskust leida oma eesmärgid elus ning kannatlikkust ja sihikindlust nendeni jõudmiseks!

LISAANDMED: 2017/2018. õppeaastal oli Lüllemäe Põhikoolis 61 õpilast.

Liisa: inimesesuurune moosipall, isegi liiga lahke ja sõbralik (eriti hobuste vastu), väga tore klassikaaslane, ülimalt hea südamega, heatahtlik.

Laura Maribel: enda sõnul kõige lahedam tšikk klassis, väike, iseseisev, arvab liiga palju, hoolib liiga vähe, vahel isegi mõistlik, jutukas, väike ja kuri, herilane, täpselt nagu elektron – väike, aga energiline.

Ere: imelaps, hästi tark, organiseeriv ja abivalmis, otsekohene, lojaalne, hea õppija, aktiivne koolielus, noor vanaema, röster.

Otepää Gümnaasium

9.a klass

Foto: Valju Aloel

OTEPÄÄ GÜMNAASIUMI 9.A KLASSI PILDIL 1. SEPTEMBRIL 2017 esimeses reas (vasakult): klassijuhataja Heivi Truu, Susann Vahrušev, Augustiine Tamme, Teele Mägi, Veronika Maide, Elo Liis Tammoja ja Telina Tamm; teises reas: Kaur Veere, Oliver Pikk, Markus Mõttus, Markus Gregori Kullamaa, Markkus Alter, Taavi Koppel, Erik Sume ja Karl Eric Mõttus. Meie klass moodustab ühtse meeskonna, kus igaüks on eriline ja vajalik. Matemaatikatunnis, kui tahvlil on mõni keerukam ülesanne, pöörduvad kõigi pead Kauri poole. Ajaloos aitab Susann hädast välja, kui keegi õpetaja küsimusele vastata ei oska. Muusikatunnis ei tuleks laulmisest midagi välja, kui poleks Veronikat ja Taavit. Suusatunnis jätab Markkus kõik teised selja taha. 100 meetri jooksus teeb Teele nii mõnelegi poisile silmad ette. Elo Liis on kunstiõpetaja lemmik – tal on alati omapärased joonistused. Augustiine ala on iluvõimlemine, jala kaela taha väänamine ja spagaadi viskamine pole talle mingi probleem. Telinat võib sageli näha kõrvaklappidega: ta on metal-muusika asjatundja. Eriku ala on inglise keel, pole vist sõna, mille tähendust ta ei tea. Markuse ja Oliveri poole pöördume, kui on probleeme tehnikaga. Karl Eric tegeleb robootika ja IT-ga, Markus Gregori aga filmindusega – pool klassi filmiprojektidest on tema kätetöö. Kui kokku on sattunud niivõrd palju erinevaid inimesi, ei hakka kunagi igav. Tegevusi jagub tervesse aastaringi: jaanuarisveebruaris käime tavaliselt õppekäigul, aprillis osaleme Playbackil. Mais on igakevadine klassiekskursioon ja juuni alguses võtame ette kahepäevase jalgrattamatka. Oma rahvatantsurühmaga oleme osalenud kõigil seni toimunud Kagu-Eesti tantsupidudel, 2017. aasta noorte- ja 2014. aasta üldtantsupeol. Suvel puhkame ja sügisel alustame uut kooliaastat spordipäevaga. Detsembris tähistame jõule ja vaatame möödunud aastale tagasi. Kuid ükski neist asjadest ei saaks toimuda ilma meie klassijuhataja Heivita, kes teab alati, miks, kuidas ja millal midagi teha.

LISAANDMED: www.nuustaku.edu.ee 2017/2018. õppeaastal oli Otepää Gümnaasiumis 385 õpilast ja 43 õpetajat.

Otepää Gümnaasium

9.b klass

Foto: Toomas Palmiste

OTEPÄÄ GÜMNAASIUMI 9.B KLASS

Meil on kõige vahvam ja lustlikum klass, mida võib ette kujutada. Üheksanda aasta lõpuks on meid 13: seitse tüdrukut ja kuus poissi. Tunneme üksteist hästi ja teame, mis sõbrale rõõmu või kurvastust valmistab. Üheksa aastat ühiseid klassiõhtuid, seiklusi, saladusi, äpardusi, kontrolltöid on aga mööda saamas. Aeg on üheskoos lõpetada teose „Elu“ peatükk pealkirjaga „Põhikool“. Ants: krutskeid täis poiss, keda paeluvad traktorid ja autod. Eeldused heaks mehaanikuks saada. Hoiab hea nalja ja seikluste lähedale. Kui on tarvis tassidatõsta, on Ants abimees. Eigo: vaga vesi, sügav põhi. Aktsepteeritud poiss, keda huvitab arvutitehnika. Räägib, kui on midagi öelda. Üllatas kogu kooli kuldkala rolliga klassi muusikalavastuses. Karl: enda sõnul hea maksumaksja ja töönarkomaan. Musikaalne, märkab ja abistab. On maailma asjadega kursis ja küsib, kuni saab vastuse. Tema vesteid, anekdoote ja kitarrimängu võib kaua kuulata. Maria: sportlik ja hea lauluoskusega tüdruk. Enda suhtes kriitiline ja kahe jalaga maa peal. Seab reaalseid eesmärke. Aktiivne õpilasesinduse liige ja klassis ainus kahe emakeelega õpilane. Kerttu: musikaalne ja andekas tüdruk. Mängib viiulit, laulab mitmes kooris ja õpib klaverimängu. Sõnapidaja, alt ei vea. Märkab teiste emotsioone ja hoidub konfliktidest.

Lauren: klassi sportlikem tüdruk. Suusatab, käib iluvõimlemas. Klassi suurima olümpiaadikogemusega. Hariduse nimel näeb palju vaeva. Vastab õpetajate küsimustele, kui klassikaaslased alles küsimuse lõppu kuulavad. Mattias: mees, kes naudib tähelepanu. Laulab või tsiteerib tuntud inimesi. Huumor peab omal kohal olema. Kui on tuju, väitleb lõputult. Ainus rahvatantsuga tegelev poiss klassis. Jakob: arvutimees, kes monteerib videoid, tõmbab alla, laeb üles ja on klassile kokku pannud kõik Playbacki videod. Loeb ingliskeelseid raamatuid ja oma arvamust avaldab harva. Õpilasesinduse liige ja pahandustesse ei sattu. Romek: teab päevakajalistest uudistest kõike. Kontrollib aeg-ajalt, kas õpetajad on maailmas toimuvaga kursis. Teab väga palju jalgpallistki. Õppimises nii andekas, et võiks kõik olümpiaadid võita. Kadi: laulab lastekooris ja käib JJ-Streeti tantsutrennis. Õpib hästi ja

LISAANDMED: www.nuustaku.edu.ee 2017/2018. õppeaastal oli Otepää Gümnaasiumis 385 õpilast ja 43 õpetajat.

saab enamasti häid hindeid. Moekas, väljendab end selgelt. Loeb huvitavaid raamatuid ja omab eriilmelist maailmavaadet. Oma õiguste eest seisab häälekalt. Heidi: laulab hästi, mängib mitut pilli, on südame rahvamuusikale andnud. Armastab inglise keelt ja internetti. Eelistab iseseisvalt toimetada ega võta kaaslaste arvamusi pimesi omaks. Meeli: sportlik käsitöötüdruk. Tööõpetuse tundides on temal tööd valmis enne kui teistel. Omab suurt tutvusringkonda ja suhtleb huvitavate inimestega. On lõpetanud muusikakooli. Liisabet: ilusa lauluhäälega loominguline tüdruk, kes õpib klaverimängu. Räägib, kui küsitakse või veel harvem. Iseseisev, kiire ega vaja teiste heakskiitu, et otsuseid vastu võtta. Terje: Kooli huvijuht ja alates 6. klassist meie klassijuhataja. Suudab meiega olla nii lahke kui karm samal ajal. Jäädvustab meie tegevused fotodele. Nelja aasta jooksul on tuhandeid kordi andestanud, meie eest seisnud ja meisse uskunud.

Palupera Põhikool

P – pahandusrikas A – andekas L – lustlik U – uuenduslik P – passiivne E – erandlik R – riiakas A – aktiivne P – positiivne Õ – õpihimuline H – hullumeelne I – irooniline K – kelmikas O – osavõtlik O – otsekohene L – lärmakas

9. klass

PALUPERA PÕHIKOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Kertu Kikas, Karmen Vesso, Kert Kikas, Kelli Liivat ja Deimo Sarapson; teises reas: Gertu Objartel, Caroliis Miks, Kairit Kruusa, klassijuhataja Kairit Leesalu, Christina Kõnd, Rena Tiganik ja Kristjan Kõiv. Pildilt puuduvad Oleg Tonkonogov ja Evita Helimets.

OLEG – hull naistemees KERT – tujukas, kuid samas lõbus kloun KELLI – lustlik meie klassi süda RENA – nutisõltlasest nukuke DEIMO – aeglane telefonis kulgeja GERTU – väga armas Snapi-sõltlane KERTU – sõbralikult ja energiliselt aktiivne tegutseja CHRISTINA – omamoodi stiilitunnetusega täiskasvanu CAROLIIS – naerupallist tarkur EVITA – nutikas puuduja KARMEN – lõbus joonistaja KAIRIT – kõvahäälne naerusuu KRISTJAN - karmi käega kohtumõistja

Valik kunstitöid. Akrostihhonid meist.

Huvireisil Rootsi 2018 märtsis.

Puka Keskkool

9. klass

PUKA KESKKOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Kadi Prii, Karoliina Undrits, Triin Kask, Kristiina Tamm ja klassijuhataja Liidia Saarmann; teises reas: Andero Häelme, Henry Kahro, Karl Kurisoo, Erich-Daniel Kanarik ja Kaur Kadaja.

Meie, väikese ja ühtehoidva Puka Keskkooli 9. klassi õpilased, oleme lõpetamas põhikooli. Mida meie kohta öelda saab? Eks ikka, et oleme toredad ja tublid. Teinud sporti, kooli esindanud olümpiaadidel. Isegi kui oleme saanud mõne krutskiga hakkama või liiga „lõbusad“ olnud, tegime seda stiilselt. Meie klass on nagu mosaiik. Igaüks täiustab, annab värvi, on vajalik tükike tervikust: kes on kõva käsi kunstis, kellele meeldib jalgpall, kellele jälle raamatud, kes tunneb ennast mugavalt internetiavarustes ja kellele pole mingi katsumus tuua naeratus igale mornile näolapile. Teejupp elus, mida mööda oleme koos need aastad tatsanud, hakkab otsa lõppema, kuid rõõmsad mälestused koolielust jäävad meiega alatiseks.

9. klass

Foto: Pille Kangur

Pühajärve Põhikool

PÜHAJÄRVE PÕHIKOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Oliver Kiho ja Ats Rästa; teises reas: Madis Roose, Simon Nõgel, Harald Raave, Joonas Aart, Aksel Joonas Reedi, klassijuhataja Pille Kangur (meie lemmiktoit on tema närvid), Marten Belov, Annabel Eensoo ja Isabel Võrk.

Klassi deviis: üks kõigi, kõik ühe eest! Ats (Kräsu) on toreda tukaga, kooli sõbralikem poiss, kuigi ta ise ei taha seda tunnistada. Tema näpust võib leida alati Rubiku kuubiku. Oliveri (Olle) puhul on pikkus ja tarkus lineaarses seoses. Seda näitab kas või see, et tema lahendab kuubikut Atsist kümme sekundit kiiremini. Joonas (Ginnu)

peab lugu saunast ja külameeste jutust. Väiksena olid tal silmad märja koha peal, Meie klassi päevik 2017/2018. õppeaastaks, mille kujundas Madis Roose. Traktorit koos õpiaga siiski on ta meie lastega veab klassijuhataja Pille Kan gur, rolleril LemmikMees. Anneli Teder, meie klassijuhataja 1.–4 . klassini. Marten (Sveeta) on meie klassi ainuke vasakukäeline ja kõige Tema pärast saab väga jutukad ei ole, sööklas alati sai otsa. pikem poiss. Pea on aga Madis on küll. Madise Harald tegi kõige tal tume, aga mõtted (Kutsumadis) rinnus parema valiku koohelged. Simon (Simpsu) on alati tuksunud soe likotti ostes, see on klassis ainuke, kes mootor ja ilmselt olid kestab tal esimesest oskab spikerdades ta näpud juba sündiklassist siiani. Tema ikka saada kolme. des õlised. Traktorid on alati esimene, kes

jalkamängus jala valgeks saab. Annabel on kõige lugenum inimene meie klassis. Samuti on ta juuste poolest värvikaim olnud. Isabel on hingelt hobune. Samal ajal on ta hingelt kunstnik, aga see väljendub pigem suu kui pintsli kaudu. Aksel, meie klassi Tantsulõvi. Kui kuskil juhtub olema vaikne ja igav, on Aksel see, kes tõmbab peo käima. Ta on meie klassi parem käsi, alati abivalmis. Kui keegi kontrolltöö ajal midagi ei tea, siis Aksel teab ikka.

LISAANDMED: LISAANDMED: www.pyhajarve.edu.ee 2017/2018. õppeaastal oli Pühajärve Põhikoolis 102 õpilast. Lõpuaktus on 15. juuni kell 16.

Riidaja Põhikool

9. klass

RIIDAJA PÕHIKOOLI 9. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Kristjan Tõnisson, Valdo Solätte, Kalju Hiiop ja Vaido Solätte; teises reas: klassijuhataja Heli Veerme, Merily Mirka ja Kärol Kangur.

Meie näeme end sellistena:

Vaido – olen sõbralik ja heatahtlik. Mulle meeldib mängida korvpalli ja ka arvutimängudes olen kibe käsi. Valdo – veedan üsna palju aega arvuti taga, mõnikord mängin korvpalli või jalutan looduses. Olen sõbralik ja vaikne.

Musikaalsed Edukad Isemeelsed Erilised Kodukesksed Lapsemeelsed Argised ja asised Sisuliselt Siiruviirulised

Kalju – olen tagasihoidlik ja sõbralik. Mulle meeldib taguda jalgpalli ja kuulata muusikat. Kodu on minu jaoks parim koht. Kristjan – olen sõbralik, abivalmis ja hooliv, kuid mõnikord veidi salapärane. Mulle meeldivad muusika ja näitekunst ning mind paeluvad eri kultuurid ja keeled. Kärol – olen rõõmsameelne ja energiline neiu, olen järjepidev ja mulle meeldib alustatu lõpule viia. Ma ei löö risti ette mitte millegi ees ja julgen alati nii enda kui ka teiste kaitseks välja astuda. Sõbrad on mind kirjeldanud kui kohusetundlikku ja naerust pakatavat neiut. Merily – olen sõbralik, abivalmis ja veidi isepäine. Mulle meeldib jalgrattaga sõita ja muusikat kuulata. Kui klassikaaslased vajavad abi, olen alati nõus aitama.

Valga Priimetsa Kool

9.a klass

VALGA PRIIMETSA KOOLI 9.A KLASSI PILDIL MÄRTSIS 2018 esimeses reas (vasakult): Maksim Slavikovski, Valerija Ozolina, Alina Dmitrijeva, Polina Hatsajuk, klassijuhataja Anna Gutovskaja, Jekaterina Šlikarjova, Angelina Šabanova ja Martin Jüriado; teises reas: Rufina Saimra, Ella Kubit, Galina Brovarets, Ivan Vdovitšenko, Marek Sigursk, Maksim Sarõtšev ja Samuils Kulešovs; kolmandas reas: Vitali Dubenski, Erik Derjagin, Jevgeni Ivanov ja Denis Tokar. Pildilt puuduvad Mark Tšertin, Kristina Filippova ja Anastasija Platonova.

SÕBRAD KOGU ELUKS!

heksa koosveedetud aastat on möödunud kiiresti. Need aastad ei olnud täidetud mitte ainult õppimise, vaid ka huvitavate, loominguliste ja arendavate tegevustega, osalemistega konkurssidel, olümpiaadidel, projektides. Koos klassiga oleme reisinud üle kogu Eesti, korraldanud matku Lõuna-Eestis. Oleme õppinud palju kasulikku, mida läheb elus vaja. Situatsiooni- ja rollimängud õpetasid meile, kuidas keerulistest olukordadest välja tulla. Meil on väga sõbralik klass. Ükski spordivõistlus ja koolipidu ei ole mõeldav meie osaluseta. Kõige väärtuslikumad on aga teadmised, mille võtame suure pagasina kaasa.

LISAANDMED: vpmk.edu.ee Valga Priimetsa Kool on vene õppekeelega tavaklasside ja eestikeelsete keelekümblusklassidega kakskeelne põhikool. 2017/2018. õppeaastal oli Valga Priimetsa Koolis 353 õpilast ja 35 õpetajat.

Valga Priimetsa Kool

9.b klass

VALGA PRIIMETSA KOOLI 9.B KLASSI PILDIL MÄRTSIS 2018 esimeses reas (vasakult): Viktor Tsõs, klassijuhataja Reet Karbik ja Vladislav Jefimov; teises reas: Raksana Kalmõkova, Rimma Kalinina, Angelika Rämmar, Ksenija Krivonkina, Veronika Šumilina ja Jevgenija Uspehhova; kolmandas reas: Daniel Zaharcov, Bruce Pisaruks, Allan Aleksejev, Monika Otto ja Alina Oleškevitš. Pildilt puuduvad Veronika Derda, Džessika Švedova, Mark Anissimov ja Ailants Pelšš.

KAUNEIMAD KOOLIAASTAD

alga Priimetsa Kooli 9.b klassis õpib kümme tüdrukut ja seitse poissi. See on keelekümblusklass, mis on omandanud üheksa aasta jooksul hea eesti keele oskuse. Klass on sõbralik, kokkuhoidev, oma otsustes üksmeelne. Ollakse abivalmis ja tolerantsed. Klassi

poiste arvates on nad koolis kõige vapramad, klassiõed jälle ilusaimad tüdrukud koolis. Klassijuhataja sõnul on paljugi, mida aktiivsest klassist mäletada: suvelaagrid, ekskursioonid, projektid, konkursid, võistlused, viktoriinid, klassi- ja koolipeod. Mitmed õpilased kuulusid

kooli õpilasomavalitsusse ning ilmestasid koolielu lõbusate ja harivate üritustega. Uhkeks tegid noormeeste saavutused võrkpallis, kergejõustikus ja maadluses. Kuhu iganes viivad uued ja avastamata teed, mingu teil hästi, armas 9.b klass!

>>C01 ! ' 00BC0; DDB8 ÂŹ?8;0B8 :;0BB8 VĂľimalik valida kolme Ăľppesuuna vahel: e â&#x20AC;˘ Meedia ja majandus undad Ăľppesu ehel! d a m â&#x20AC;˘ Sisekaitse TĂ¤pse used kodul kirjeld â&#x20AC;˘ Sport

Tule loo oma maailm Saad teostada oma koos noortekeskusega! ideid ja unistusi!

Kool pakub hĂ¤id sportimise ja vaba aja sisustamise vĂľimalusi â&#x20AC;&#x201C; ujumine, pallimĂ¤ngud, kergejĂľustik, suusatamine, koorilaul, nĂ¤itlemine Tasuta elamine tĂ¤napĂ¤evases Ăľpilaskodus Tasuta teooriaĂľpe autokoolis Dokumentide vastuvĂľtt 25. juuni â&#x20AC;&#x201C; 6. juuli 2018 TĂ¤iendav vastuvĂľtt 13.â&#x20AC;&#x201C;28. august 2018 Avaldusi saab elektrooniliselt esitada aadressile kool@abjag.vil.ee EPPcP [xWT\P[c fff PQYPV eX[ TT eÂ&#x2030;X WT[XbcP #"%

Soovid saada nĂľuandeid eriala valikul ja tĂśĂśelu alustamisel, kĂźsi nĂľu karjĂ¤Ă¤riinfo spetsialistilt ja karjĂ¤Ă¤rinĂľustajalt

VĂ&#x2022;RU NOORTEKESKUS www.vorumaanoor.ee JĂźri 54, VĂľru

Soovid tĂśĂśtada Euroopas, kĂźsi nĂľu EURESi nĂľustajalt

Soovid leida tĂśĂśd (ka suvetĂśĂśd, praktikat, vabatahtlikku tĂśĂśd) nii Eestis kui Euroopas Soovid nĂľu tĂśĂśalaste valikute tegemisel Vajad tuge tĂśĂśotsingutel erinevatest portaalidest Sul on kĂźsimusi CV, kaas- vĂľi motivatsioonikirja koostamise kohta Sul on tĂśĂśintervjuu juba kokku lepitud ja vajad ettevalmistamisel nĂľuandeid

Vajad esimest tĂśĂśkogemust, vabatahtlik tĂśĂś aitab tĂśĂśturule

Tule tĂśĂśtukassa karjĂ¤Ă¤riinfotuppa, kuhu on oodatud kĂľik soovijad. Tubade lahtiolekuaegade kohta saab infot lĂ¤himast tĂśĂśtukassa bĂźroost vĂľi kodulehelt www.tootukassa.ee. Teenused on TASUTA.

Vabad tĂśĂśkohad: www.tootukassa.ee/toopakkumised Vabad tĂśĂśkohad Euroopas: eures.europa.eu

eestitootukassa

eures.eesti

tootukassa.ee eures.ee eures.europa.eu minukarjĂ¤Ă¤r.ee

TĂśĂśtukassa infotelefon

15501

õtu ta astuv e koh Info v nõustamis lt. e he ja õpp oli kodule o k d leia

MEIE EESMÄRK ON AIDATA NOORTEL ELADA JA TÖÖTADA VÄLISMAAL, KASUTADES SELLEKS ERINEVATE RAHVUSVAHELISTE PROGRAMMIDE TUGE

info@workandtravel.ee

Tel 529 4997

Põlvamaa Autokool Oja 7, Põlva Tel 503 2062

Tugev Partner OÜ Räpina mnt. 1a, Võru Tel 503 2026 Tel/faks 786 4658 info@vorumaaautokool.ee

ANNA OMA ELULE UUS KÄIK – LIITU VABATAHTLIKEGA KÕIKJAL EUROOPAS! Kas teadsid, et juba üle 20 aasta on kümned tuhanded Euroopa noored rännanud tuhandete kilomeetrite taha, et mõneks kuuks või koguni terveks aastaks panna ennast proovile uudses keskkonnas ja põnevates situatsioonides, leides esmapilgul võõrana tunduvast kultuurist sõpru ja luues mälestusi kogu eluks? Just sellist põnevust pakub elu neile noortele, kes on valmis katsetama tegutsemist vabatahtlikuna. Erasmus+ programmi osaks olev Euroopa Vabatahtlik Teenistus ning 2018. aastal oma esimesi pikemaid samme astuv Euroopa Solidaarsuskorpus pakub ka Eesti noortele võimalusi töötada kõikjal Euroopas vabatahtlikuna. Nii juhtus ka Laulasmaalt pärit Getteriga, kellel äsja lõppes teenistus vabatahtlikuna Rumeenias Brasovis. Getteri huvi vabatahtliku töö vastu sai alguse juba põhikoolis käies, kuid toona näis see veel täiesti võimatu. Euroopa Vabatahtliku Teenistuse avastas praegu Tallinna Ülikoolis riigiteadusi õppiv Getter mõned aastad tagasi vabatahtlikule tööle pühendatud messil käies ning otsus ennast proovile panna sündis eelmise aasta kevadel. Mõeldud, tehtud! Et vabatahtlikus teenistuses osaleda, pidi ta endale otsima ka saatva organisatsiooni. Õnneks oli aga endine kooliõde vaid paar aastat varem juba ühes Euroopa Vabatahtliku Teenistuse projektis osalenud ning tema kaudu jõudis Getter Seiklejate Vennaskonnani, mis on üks paljudest organisatsioonidest Eestis, mis noori vabatahtlikuks pürgijaid aitab. Pärast põhjalikku ettevalmistust ja tutvumist erinevate projektidega, olid paari päevaga motivatsioonikirjad ja CVd saadetud. „Sealt edasi läks kõik juba väga kiiresti,“ räägib Getter. Mõne päeva pärast võttis temaga ühendust Rumeenia organisatsioon Wild Carpathia ning andis teada, et juba kuu pärast oodatakse teda Transilvaania südamesse - Brasovisse. „Esimesel juulil istusin lennukisse ja maandusin Rumeenia pealinna 40kraadises kuumuses, teadmata täpselt, mis nüüd edasi saab. Sealt suundusin rongiga Brasovisse ning minu kaheksa kuud vabatahtlikuna saigi alguse,“ jutustab Getter.

Teisi aidates arened ka ise

töökogemust, soovitan kindlasti vabatahtliku teenistuse peale mõelda. Ainuüksi fakt, et elad välismaal ning sind ümbritsevad inimesed eri riikidest, on tõeline proovikivi ja mugavustsoonist väljaastumine. Lisaks arendab kodust eemalolek ja võõras keskkonnas toimetulek ka isiksusena. Õpid rahaliselt toime tulema ja eestlastele absoluutselt mitte omaselt teistelt küsima „Are you okay?”. Peale Euroopa Vabatahtliku Teenistuse olen liige ka Euroopa Solidaarsuskorpuses. Nimelt teatas Euroopa Komisjon, et minu projekt on registreeritud solidaarsuskorpuses, millega ühes paluti mul ka astuda korpuse liikmeks. Euroopa Solidaarsuskorpus kujutab endast andmebaasi kõikidest Euroopas toimuvatest projektidest, mis võimaldavad 18- kuni 30aastastel noortel saada nii töö- kui ka vabatahtliku kogemust. Seega korpuse liikmena olen osake andmebaasist, kus projekte läbiviivatel organisatsioonidel on võimalik minuga ühendust võtta ja kutsuda mind oma projektides osalema.

Kui ka Sina soovid end proovile panna ning panustada vabatahtlikuna mõne kogukonna heaolusse, siis see on just Sulle!

Euroopa Solidaarsuskorpus

Getter osales Brasovis eeskätt noortele suunatud projektis „Did you know?“, mille eesmärk oli edendada kohalike noorte aktiivsust kogukonnas ja vabatahtlike keskuses ning tõsta nende teadlikkust vabatahtliku töö ja EVSi kohta. „Korraldasime noorte kaasamiseks iganädalasi tegevusi Brasovi kesklinnas asuvas vabatahtlike keskuses ning kord kuus suuremaid üritusi kogu linna elanikele. Lisaks sellele töötasime aeg-ajalt vabaühendustes eesmärgiga luua rohkem kontakte ning saada erinevaid töökogemusi. Üheks põnevamaks näiteks on organisatsioon Joy of giving, kus meie ülesandeks oli toiduvalmistamine kodututele ja vaesuses elavatele inimestele. Kuna vabatahtlike töö ja õppeprotsess erineb suuresti ametlikust koolisüsteemist, siis olid meile ette nähtud ka mitmesugused enesearendamise koolitused, mida viisid läbi Wild Carpathia koolitajad. Koolituste käigus analüüsisime oma seni saavutatud tulemusi ja seatud eesmärke, samuti arendasime suhtlemisoskust ning õppisime paremini tundma nii ennast kui ka teisi meie ümber.“

MIKS? • Pakub alternatiivi edasiõppimisele või tööle minemisele. • Toetab eluks vajalikke oskuste arendamist ja võõrkeelte õppimist. • Võimaldab mõnda huvipakkuvat töövaldkonda paremini tundma õppida. • Innustab kogukonda panustama ja enda ümber toimuvast rohkem hoolima. • Aitab mõista teisi kultuure ning leida sõpru üle Euroopa.

Vabatahtliku töö kõrvalt jäi Getteril loomulikult ka omajagu vaba aega, mida sai sisustada sportimise, reisimise, rumeenia keele õppimisega ja käidi ka kohalikku ööelu avastamas.

PROJEKTI TÜÜBID: • VABATAHTLIKU TEENISTUSE PROJEKTID: – individuaalsed projektid, kus osaleb korraga üks või paar noort – grupiprojektid, kus osaleb korraga 10 või rohkem noort • TÖÖPROJEKTID: – praktika mõnes huvipakkuvas valdkonnas – lepinguline töö mõnes ettevõttes • SOLIDAARSUSPROJEKTID: – kohalik noortealgatus, mida viib ellu vähemalt viieliikmeline noortegrupp ja mis panustab kogukonna arengusse

Getter tunnistab, et ei kahetse hetkekski, et vabatahtlikuks läks: „Rumeenlased on avatud, soojad, mõistvad ja abivalmid. Isiklikult vedas mul meeletult ka oma kohapeal oleva mentoriga, tänu kellele sain külastada mitmeid põnevaid paiku Rumeenias – nende hulgas Musta merd ja maailma parimaks maanteeks kuulutatud Transfăgărășan’i.“

Neile, kes soovivad vaheldust „Leian, et vabatahtlikke ja nende tööd on väljastpoolt vaatlejatel raske mõista. Parima kogemuse osaliseks saame vaid ise, avastades ja õppides midagi uut, eriti läbi praktilise tegevuse. Eestis olles tundsin tihti, et elan justkui lõputus rutiinis – kool, töö, kodu ja ei midagi uut. Hing ihkas kogu aeg kuskile kaugele midagi uut avastama. Arvan, et Euroopa Vabatahtlik Teenistus on suurepärane võimalus oma unistus täide viia. Kui sind köidab reisimine, erinevate kultuuride avastamine ja inimestega koos töötamine, või otsid lihtsalt vaheldust ja uut

MIS? • Sobib kõigile noortele vanuses 18-30. • Projektid leiavad aset Euroopas ja selle lähipiirkonna riikides. • Projektid on erineva pikkusega, aga maksimaalselt 12 kuud. • Osalemine on tasuta: elamiskulud ja transport on kaetud.

Loe lähemalt: noored.ee

KAS SINUL ON SUVEPLAANID TEHTUD? SAA INSPIRATSIOONI CIRCLE K-S TÖÖTAMISE KOGEMUSEST Alguses ei julgenud ma Circle K-sse kandideerida, kuna kartsin öövahetusi. Mõtlesin ja kaalusin umbes nädal aega, aga kandideerimise otsustamise tegi muidugi lihtsamaks ka asjaolu, et mulle ei meeldinud enam mu endine töökoht. Kliendina erinevaid jaekabanduskette külastades jättis Circle K mulle kõige parema mulje. Klienditeenindus oli alati sõbralik ning teenindajad ei näinud kassas välja nagu liinitöölised. Neid sõbralikke ja rõõmsameelseid teenindajaid nähes tahtsin isegi koos nendega töötada. Nüüdseks olen saanud seda teha juba 3 aastat. Praegu töötan Circle K-s töö mitmekesisuse pärast. Kõik päevad ja kliendid on erinevad. Samuti inspireerib mind võimalus, et ettevõttes on võimalik karjääriredelil tõusta. Hela Boisen Vanemmüüja-juhataja asetäitja Balti Jaama mugavuspoes

Minu teekond Circle K-s algas soovist endale autojuhiluba saada. Niisiis olin erinevate võimaluste otsinguil ja tol ajal veel Statoil andis mulle esimesena võimaluse raha teenida. Tulin otse koolipingist ilma igasuguse kogemuseta ja seetõttu olen tänulik, et sain võimaluse end tõestada. Minu kogemusest koorub välja ka vastus, miks ma eelistan Circle K-s töötamist. Kui ainult ise soovid, siis antakse Sulle võimalus areneda. Nüüd töötan peakontoris tervise, keskkonna, ohutuse valdkonna spetsialistina. Jaana Tiitum Alustanud suveabilisena, praegu töötab peakontoris TKO valdkonna toiduohutuse spetsialistina

Circle K-sse kutsus mind kursuseõde, kes ka ise kooli kõrvalt teenindusjaamas töötas. Üliõpilasena on minu jaoks olulisel kohal kaks tingimust: paindlik graaﬁk ja töötasu, mis kataks elamiskulud. Siit tuleneb esimene põhjus, miks ma töötan Circle K-s. Isegi, kui ma töötan osalise koormusega, teenin piisavalt, et ise hakkkama saada ning tööl käimine ei häiri mu õpinguid. Samuti meeldib mulle, et ettevõttel on selge ja toimiv struktuur, töötajatega päriselt arvestatakse, toimuvad kollektiivsed üritused ning ambitsioonikatel on võimalik ka karjääriredelil tõusta. Minu teada ei ole palju ettevõtteid, kes sellist võimalust lihttöölistele pakuksid. Mulle väga meeldib, et saan lisaks klienditeenindusele teha ka midagi, mis on mind terve elu tõsiselt paelunud – koolitada. Mari-Liis London Sisekoolitaja ettevõttes ja müüja-klienditeenindaja Viljandi Männimäe teenindusjaamas

Circle K-s töötamine annab võimaluse iga päev areneda ja õppida. Kõik päevad on erinevad nagu ka tööülesanded ning tunnid lähevad linnutiivul. Samuti on siin väga head võimalused enesearenguks. Nii võisingi näha end teenindusjaama juhi või spetsialistina kontoris. Teenindussektorina eelistan Circle K-d põhjusel, et töötajate palk on sektori kõrgemaid. Mul on 0-rutiiniga päevad, siin ei hakka kunagi igav. Mul on sõbralikud ja kompetentsed kolleegid, paindlik graaﬁk, huvitav töö ning ägedad juhid! Tanel Talts Alustanud müüja-klienditeenindajana, praegu töötab Viimsi teenindusjaama juhatajana

Liitu meiega klienditeenindajana lühiajaliselt või jää kauemaks:

circlek.ee/tuletoole

Nika, G4S lennujulgestaja Tallinna lennujaamas ja Eesti Laulu konkursi ﬁnalist.

19+ alates 19 . eluaast ast

Tee tööd, l u s b e mis las vabalt elada!

ist, Vajadusel koht G4Si mugavas Väärt Ei mingit 9-17 rügamel Tallinna ühiselamus us al ku ﬁ aa gr ta ö tö töökogemus

Kui sinu jaoks on oluline, et töö oleks lahe ja tööandja tuntud, siis tule ja ühine meie turvameeskonnaga! Ära enam pikalt mõtle ja saada enda CV e-posti aadressil personal@ee.g4s.com ja saa sel suvel väärt töökogemus rahvusvahelises ettevõttes.

www.g4 s.ee/karjaar

VÕRU SPORDIKOOL www.spordikool.voru.ee

Järvamaa Kutsehariduskeskus KUTSEKESKHARIDUSÕPE IT-SÜSTEEMIDE NOOREMSPETSIALIST MOOTORSÕIDUKI TEHNIK KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITAJA EHITUSVIIMISTLEJA TEEDEEHITAJA PUHASTUS- JA KODUMAJANDUS KOKK LOGISTIKU ABI PÕLLUMAJANDUSTÖÖTAJA HOBUHOOLDAJA

KESKHARIDUSE ALUSEL VEEKÄITLUSOPERAATOR MOOTORSÕIDUKI TEHNIK MÜÜGIKORRALDAJA VEOKORRALDAJA LOOMAARSTI ABILINE TEGEVUSJUHENDAJA KOKK

VÕRKPALL KERGEJÕUSTIK MURDMAASUUSATAMINE LASKESUUSATAMINE KAHEVÕISTLUS JA SUUSAHÜPPED ORIENTEERUMINE KREEKA-ROOMA MAADLUS EELKOOL ( 5–7aastased)

Suvine põhivastuvõtt 4. juuni–15. august. Vastuvõtt ka veebis SAIS keskkonnas.

Tallinna 46 • Paide • kool@jkhk.ee • tel 525 3736 Vaata veel lisaks paljusid erialasid www.jkhk.ee

Räpina mnt 3a • 65606 Võru Tel 782 1225 • Tel 782 1015, 513 9136, direktor e-post spkool@voru.ee

LOO OMA TULEVIKKU Asutatud 1088, endiselt esimene Itaalia suurte ülikoolide hulgas.

215 tasemeprogrammi (47 õpetatakse inglise keeles).

Rahaline toetus ja pakutavad teenused rahvusvahelistele õpilastele.

www.unibo.it/admissions @unibo.it

unibologna

@unibo

@unibomagazine

18aastaselt on parim a Anete Kruusmägi

es ei suuda valida, kas minna õppima või reisima, sellele teadmiseks: hariduse omandamise ja reisimise võib ühendada, kui minna õppima välismaale. Dream Foundationi esindaja Katriin Visamaa sõnul on välismaal õppinud noored tagasi tulles rahul, et elukogemuse said, ja on tunnistanud, et on hakanud kodumaad isegi rohkem armastama. Ja millal on veel parem aeg minna kui 18aastaselt, kui sul pole veel tasuvat tööd, oma peret ja kohustusi? Dream Foundation aitab õpilasi välismaale, olles seejuures keskendunud Euroopale. Populaarseimad riigid noorte hulgas on Suurbritannia, Taani, Holland ja Rootsi. „Need on riigid, kuhu on rahaliselt kõige mõistlikum õppima minna ja seal on kõige laiem valik ingliskeelseid õppeprogramme,“ räägib Visamaa. Taanis ja Rootsis on õppimine tasuta, Hollandis on õppemaks Visamaa sõnul umbes 2000 eurot aastas, mida jaksab ehk ka ise finantseerida. Suurbritannias jääb õppemaks aga 9000 naela kanti. Neil on samas riiklik süsteem – uued õpilased saavad taotleda õppemaksu katmist. Laen makstakse tagasi alles pärast õpingute lõpetamist – siis, kui noor on leidnud töö, mille eest saab kopsakat sissetulekut. Eesti ülikoolid pakuvad küll laia valikut erialasid, kuid välismaalt leiab veelgi rohkem huvipakkuvat. „Viimasel ajal on huvitavalt kõlavad ja natuke populaarsemad erialad näiteks kriminoloogia ja kohtuekspertiis,“ räägib Visamaa. Välismaa ülikoolidesse kandideerija peaks arvestama sellega, et kõik kandideerimise tähtajad ei ole suvel. Suurbritannia ülikoolidesse kandideerimise tähtaeg kukub juba jaanuaris, Taani kandideerimiseks peaksid dokumendid olema täidetud märtsiks, Hollandi ülikoolide tähtajad on jaanuarist juunini. Seega

Dream Foundation aitab õpilasi välismaale õppima minna juba aastast 2008. Foto: Toomas Huik

Suurbritanniasse kandideerijad võiksid hakata asjaga tegelema juba sügisel.

jälle tundnud, et välismaa teema polegi tema jaoks,“ kirjeldab Visamaa.

Kuid ülikoolid võtavad üliõpilasi vastu ka teises voorus. „Nii et kui mõni abiturient mõtleb, et rong on läinud, saab siiski teises voorus vabade kohtade täitumiseni kandideerida,“ räägib Visamaa. Tähelepanelikud peavad olema aga meditsiiniga seotud erialadele kandideerijad, sest need tähtajad on eriti varajased, vahel isegi oktoobris.

Visamaa julgustab soovijaid vähemalt proovima. „See, et annad endale võimaluse välisülikooli sisse saada, ei kohusta sind minema. Aga kui praegu on avaldus tehtud, on suvel üks lisavalik,“ põhjendab Visamaa.

Valdavalt on üliõpilased välisõpingutega rahule jäänud, ometi on olnud äpardumisigi. „Mõni on kurtnud meile oma kurba saatust, et ei jõudnud veel sihtriiki kohalegi, kui lennujaamas varastati kõik dokumendid. On neidki lugusid, kus kohapeal tekib arusaam, et valitud on vale eriala. Mõnel juhul oleme aidanud siis eriala vahetada. Mõni tunneb, et on sattunud liiga väiksesse linna, siis oleme aidanud linna või ülikooli muuta. Teine on

Lapsepõlveunistuseks välismaa ülikool Pärnust pärit Merilin Toomre läks Inglismaale Bournemouthi ülikooli õppima 2013. aastal. Inglismaal otsustas ta omandada ka magistrikraadi. Praegu õpibki ta magistrantuuris Londonis Kings College’is. Bournemouthi ülikooli läks neiu õppima toiduaineteadust. „Olin

aeg maailma avastada väiksest saadik ette kujutanud, et lähen välismaale ülikooli,“ meenutab Toomre. Avaldusi täita ja saata polnud raske. Ta hakkas varakult planeerima ja kasutas varem välismaal õppinud inimeste abi. „Informatsiooni saab igalt poolt, tuleb ainult küsida,“ teab ta. Praegu õpib Toomre meedia haldamist. Magistriprogrammis on tal üks põhiaine ja neli valikainet. Ta sai neid ise valida ja see annab ohtralt võimalusi põnevates loengutes osaleda.

ta on kunagi teinud. Kui neiul õnnestus parem töö, leida läks elu kergemaks. Toomre ei kahetse, et läks õppima välismaale. Ta on küll kuulnud, et ka Eestist saab väga hea hariduse, kuid usub siiski, et Suurbritannia kõrgharidussüsteem sobib talle paremini. Talle meeldib, et Inglismaal ei pea õppima väga palju üldaineid. Samas usub Toomre, et kõik oleneb inimesest endast ja sellest, mis talle paremini sobib. Neiu soovitab enne välismaale minekut uurida, milline kool on soovitud erialal õppimiseks kõige parem. Tutvuda tasub linnagagi, kus ülikool asub. Hea oleks enne õppima asumist oma tulevane elupaik üle vaadata.

Põhiaines õpetatakse, kuidas leida ruumi digitaalse meedia (piltide ja videote) mahutamiseks, kuidas hiljem kõiki neid faile üles leida ning meediat organiseerida ja mahutada. Valikainetest on Toomre lemmikuks virtuaalreaalsus, kus nad vaatavad ulmefilme, mängivad virtuaalreaalsuse mänge ja analüüsivad selle mõju. Samuti meeldib talle ringhäälingu aine, mis hõlmab televisiooni, raadiot ja trükimeediat. Välismaal õppimist peab Toomre kasulikuks. Pärast bakalaureusekraadi omandamist oli tal võimalus teha välispraktika. „Koolis oli toetusprogramm, kuhu üliõpilased võisid kandideerida. 80 protsenti inimestest sai selle toetuse, et minna välismaale praktikale,“ meenutab Toomre. Pärnu tüdruk sõitis niiviisi Ameerikasse New Jerseysse,

Pärnust pärit Merilin Toomre läks Inglismaale Bournemouthi ülikooli õppima 2013. aastal. oli lastelaagris praktikal ja hiljem töötas New Yorgis heategevusettevõttes. Alguses oli välismaal õppimine Toomre sõnul tõesti raske: pidi üksi hakkama saama ja koduigatsus tekkis ka. „Kõige raskem oli esimene aasta. Siis mõistsin, kui palju kõik maksab, ja pidin kooli kõrvalt palju tööd tegema,“ jagab ta. Esimesel aastal töötas ta kala ja krõbekartulite kiirtoidukohas. Toomre meenutab, et see oli kõige raskem töö, mida

Tark on läbi mõelda rahaline pool. „Näiteks kui meil käidi koolis rääkimas, siis öeldi, et raha pole probleem: saad võtta õppelaenu, mida sa ei pea tagasi maksma. Aga Inglismaal on elamiskulud päris suured,“ selgitab ta. „Laen katab siiski vaid õppemaksu.“ Toomre jutu järgi on hea teada sedagi, et kui Eestis on ühiselamu üks odavamaid elamisvõimalusi, on Inglismaal see üks kallimatest. Lähituleviku kohta ütleb Toomre, et ta tahaks töökogemust ja praktikatel käia. Praegu soovib ta veel välismaal elada ja töötada, kuid ei välista, et mingi aja pärast kolib kodumaale tagasi.

Noor, kes huvitub välismaal õppimisest, saab eeltööd tegema hakata juba varakult. Dream Foundationi kodulehelt leiab ülikoolide andmebaasi, mis aitab ülikooli kandideerijatel sobiva kooli ja eriala välja valida. Foto: erakogu

Vabatahtlikutöö on hea võimalus keelt õppida. Pildil Pärnumaal töötavad Euroopa vabatahtliku teenistuse noored. Lastega tegeldes on nad juba päris palju eestikeelseid sõnu selgeks saanud. Foto: Mailis Ollino

Unistuste töökohalgi võib ette tulla rutiini Anete Kruusmägi

ui tööle kandideerides küsitakse meilt haridust tõendavat dokumenti ja uuritakse töökogemuse kohta, võetakse seda vägagi iseenesestmõistetavalt. Üldjuhul nõutakse aga tööle kandideerivalt noorelt veel üht-teist, mis küll vähem tähelepanu pälvib, kuid mida iga töötaja puhul peetakse ülioluliseks. Need on oskused ja omadused, mis teevad meid tööpakkuja jaoks ideaalseks kandidaadiks. Mida siis tööandjad kandidaadilt ootavad? Töökuulutustes seatud nõudmised sageli kattuvad ja seda, kust võiksid noored neid võtmeoskusi omandada ja

kuidas vajaminevaid isikuomadusi lihvida, räägivad Pärnu Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistid. Oma ala eksperdid panevad südamele, et igas olukorras on oluline jääda iseendaks, ent iga uus oskus on väärt õppimist ja harjutamist ning mingil määral saab lihvida ka isikuomadusi – eks ikka selleks, et tööturul konkurentsivõimelisem olla. Nõu annavad Kätlin Aadamsoo, Maris Kalmu, Terje Jürivete ja Kätlin Muru.

Kuidas end arendada, kui töökuulutuses seisab: Pead taluma rutiinset tööd? Kalmu sõnul tuleb enne sellise

nõudega töökohale kandideerimist endas selgusele jõuda, kas sellist tööd üldse soovitakse teha. Noori, kes huvituvad rutiinsest tegevusest, kohtavad karjäärispetsialistid harva. Rutiinseid ülesandeid tuleb aga paratamatult ette igas ametis ja iga amet võib pikapeale muutuda mõnevõrra rutiinseks. Karjäärispetsialistid selgitavadki, et on väär endale ette kujutada, justkui töötegemine oleks alati vaid pidu ja pillerkaar. „Vahepeal räägiti, et kõik peab fun olema, kuid ei ole ainult fun, ja seda peab noor inimene teadma,“ räägib Jürivete. Rutiinitaluvust annab parandada, näiteks aitab seda tõsta koduste

ülesannete – nii koolitükkide kui majapidamistööde – tegemine.

Keelteoskus Kalmu selgitab, et kõige parem on keeleoskust lihvida välismaal, sest seal on soodne keskkond igapäevaseks keele praktiseerimiseks – oled olukorras, kus peadki teist keelt kasutama. Alati ei ole vajagi pooleks aastaks vabatahtlikuks minna, on programme, mis saadavad su nädalavahetuseks Itaaliasse mõnda vana villat restaureerima. Internetist on leitav hulk infot õpilas- ja noortevahetuse, vabatahtliku teenistuse ja hooajaliste töövõimaluste kohta välismaal. Suveks võib aga leida endale praktika- või töökoha kuhugi, kus tuleb aktiivselt võõrkeeles suhelda. Kui endal on keeruline infomassiivis orienteeruda või ei tea, kust otsida, võta abiks karjäärispetsialist! Igas maakonnas on Rajaleidja keskus, kus saad karjäärispetsialistide käest küsida lisa või arutada oma valikuid. Kõigile kättesaadavad võimalused keeleoskuse parandamiseks on võõrkeelsete filmide vaatamine ilma subtiitriteta või võõrkeelse (aja)kirjanduse lugemine. Samuti annab kasutada rakendusi, millega oma sõnavara ja vestlusoskust arendada, nagu näiteks kodumaine Lingvist ja ülemaailmselt tuntud Duolingo.

Tööaja planeerimine „Ülikoolis on täitsa olemas ajaplaneerimise kursused,“ tutvustab Kalmu. Selleks, et oma aega hästi planeerida, seatud plaanist kinni pidada ja nii kõige vajalikuga valmis jõuda, on Muru sõnul vahetevahel vaja end sundida tegema asju, mis esmapilgul tähtsad või meeldivad ei tundu. „Prioriteedid peavad paigas olema. Pead kogu aeg mõtlema, mis on kõige olulisem, mis sel nädalal tahan ära teha,” räägib Muru. Ta selgitab, et hea on kirja panna, kui kaua üks või teine tegevus aega võtab – nii saad aru, kui palju tegelikult telefonis või arvutis aega veedad . „Kui suudad kaardistada, millele su aeg kulub, on seda lihtsam ka planeerida,“ jätkab Kalmu.

Hea suhtlemisoskus Hea suhtlemisoskuse saavutamiseks soovitab Aadamsoo harjutada

TÖÖLE KANDIDEERIMISEL EI TOHIKS EHMUDA PIKAST NÕUETE NIMEKIRJAST. KUI TÖÖ TUNDUB HUVITAV JA EELDUSED ON ENAM-VÄHEM TÄIDETUD, TULEKS IGAL JUHUL PROOVIDA. KUI EI ÕNNESTU, EI JUHTU MIDAGI, KUID PROOVIMA PEAB!

suhtlemist võõrastegagi. „Tulebki panna end esmapilgul ebamugavasse olukorda,“ selgitab ta ja lisab, et sel moel võib suhelda erinäoliste vestluspartneritega ja harjutada ka keerukates suhtlusolukordades toimetulemist, et mõte kokku ei jookseks. „Pead julgema endale tunnistada isegi seda, et sa ei julge – siis tead, et tuleb hakata endaga teadlikult tööd tegema,“ selgitab Aadamsoo. Kuna võõraste inimestega vestluse alustamine võibki esialgu tunduda hirmutav, soovitavad spetsialistid võtta trenni, huvikooli või mõnele üritusele kaasa sõber. Koos on kindlam, teineteist saab julgustada ja ärgitada. Suhtlemisoskuse arendamine leiab muidugi aset igapäevastes olukordadeski, aga praktiseerimiseks on hea minna vabatahtlikuks või huviringidesse, leida suveks töö näiteks õpilasmalevas või teenindussektoris, kus omavahelisel suhtlusel on tööülesannete täitmisel oluline roll. Kalmu soovitab osa võtta ka ürituste korraldamisest koolis. „Seegi paneb teistega rohkem suhtlema, jagama ülesandeid, võtma vastutust,“ põhjendab ta.

Aadamsoo räägib, et mõni peab end heaks suhtlejaks, kui tema sõna jääb alati peale, ometi eeldatakse healt suhtlejalt hoopis kompromisside tegemist ja kuulamis- ning probleemide lahendamise oskust. Eeltoodud oskuste arendamiseks soovitab Jürivete hästi tähele panna suhtlemisõpetus- ja psühholoogiatundides. Kõik, kes tahavad arendada suulist eneseväljendusoskust ja argumenteeritud vestluse pidamist, saaksid end proovile panna ja täiendada väitlusringis. Kui kesise suhtlemisoskuse mure kedagi ülikoolis vaevab, soovitab Kalmu pöörduda ülikooli karjäärinõustaja poole. „Ülikooli karjäärispetsialistid või psühholoogid võivad olla abiks ja toeks esmase kontakti loomisel,“ julgustab Kalmu. Gümnaasiumis on tihti selleks inimeseks õppenõustaja, karjäärinõustaja või psühholoog.

Oskus oma ideid müüa Muru soovitab harjutada liftikõnet: pane kell käima ja harjuta, kuidas ühe minuti jooksul oma idee selgelt, ent huvitekitavalt lahti seletada. Pärast saab lindistatu üle kuulata ja end analüüsida. Ideede müügi oskuse arendamiseks on kasulik osaleda näiteks õpilasfirma tegevuses. „Igasugune meeskonnatöö või kogemus ettevõtluse valdkonnas arendab suhtlemis- ja koostööoskust, sest oma idee eest on vaja seista ja see n-ö maha müüa nii tiimisiseselt kui ka -väliselt,“ räägib Muru. Lisavariandina võiks kaaluda väitlus- või näiteringi.

Õpilasfirma tegemine tuleb kasuks: sealt saad oskuse müüa oma ideid ja töötada tiimina. 2017. aasta Euroopa parima õpilasfirma tiitli pälvis funktsionaalseid biokaste tootev firma Festera Hugo Treffneri gümnaasiumist. Foto: Margus Ansu

Roboteid tuleb uksest ja aknast

Kel huvi arvutite ja IT vastu, võib vaadata Tartu kutsehariduskeskuse poole, kus saab õppida kasutusmugavuse spetsialistiks – inimeseks, kes teeb arvutiprogrammid kasutajale mugavaks.

Anete Kruusmägi

ha rohkem ilmub tööturule roboteid. See aga ei tähenda, et nad inimestelt töö üle võtavad. Vastupidi, juurde on vaja IT-huvilisi noori, kes roboteid juhtima hakkavad. Nii ongi paljud sel sügisel avatavatest erialadest huvipakkuvad tehnikahuvilistele. Kuid mitte ainult, sest alati on tarvis ka hea söögi valmistajaid, toredaid teenindajaid ja paljusid muid spetsialiste.

Liiklus maa peal ja õhus Rakenduskõrgkoolide uued erialad on seotud liiklusega. Tallinna tehnikakõrgkool pakub 2018. aastal esmakordselt transpordi ja liikluskorralduse õppekava. Eesti lennuakadeemias saab aga sügisest õppida lennundustehnikat. “Transpordi- ja liikluskorralduse õppekava avatakse, sest nüüdisaegsed kauba- ja reisijatevood ning üha intelligentsemad sõidukid ja transpordisüsteemid muudavad põhjalikult liiklustaristut ning ohutu ja sujuva transpordi- ja liikluse korraldamiseks on vaja järjest enam kvalifitseeritud tippspetsialiste,” sõnas Tallinna tehnikakõrgkooli kommunikatsioonispetsialist Heleri Michalski. Õppekava juht Sven Kreek sõnab, et juba praegu on liikluspilt moodsa elektroonika tõttu palju muutunud. “Tehnilised vahendid on üha keerulisemad ja püütakse jõuda tasandile, kus autoelektroonikat ja äpi-maailma omavahel ühildada. Meie jaoks on küsimus, kuidas sellises olukorras liiklust korraldada,” lausub Kreek.

Uued erialad Eesti kõrg- ja kutseõppeasutustes Uued erialad on plaanis avada kahes rakenduskõrgkoolis ja seitsmes kutseõppeasutuses. Kokku on plaanis avada 29 uut eriala* *Arvesse ei ole võetud kinnitust ootavaid erialasid, vaid nimemuutuse läbi teinud erialasid, jätkuõppe erialasid kutseõppeasutuses ja magistriõppekavasid.

Lähitulevikus liiguvad Kreegi jutu järgi teedel isesõitvad autod, mida programmeeritakse üle pilve ja võrgu. Seetõttu tuleb ümber hinnata ja teistmoodi korraldada kogu liiklussüsteem. “Meie õppekava koolitabki spetsialiste, kes on võimelised selles muutuvas maailmas ette nägema ja välja pakkuma lahendusi ning olemasolevate üle diskuteerima,” räägib Kreek. Eesti lennuakadeemia ootab lennundustehnikat õppima tehnika- ja lennundushuvilisi noori, kes reaalaineid ei karda. Lennundustehnika õppekava juhi Nele Tootsi ütlust mööda on see uus õppekava, mis koondab enda alla kaks eriala: side- ja navigatsioonisüsteemid ning õhusõiduki ehituse ja hoolduse. Varem olid kaks lennundustehnika peaeriala kõrgkooli programmis õpitavad eraldi õppekavadena. Nüüd on need liidetud ja põimuvad rohkem. Õpe käib lennundustehnika erialal nii, et esialgu õpitakse aasta mõlemat eriala koos ja siis spetsialiseerutakse. Nii on üliõpilasel aasta aega otsustada,

Foto: Sille Annuk

kummas valdkonnas ta tegutseda tahaks. Side- ja navigatsioonisüsteemide eriala, mis maakeeli öeldes tähendab ohutu lennuliikluse tagamiseks vajalike maapealsete süsteemide haldamist, on tihedalt seotud sellega, mis toimub õhusõiduki pardal ning millega tegeleb õhusõiduki ehituse ja hoolduse eriala. Uus õppekava loodigi selleks, et nende kahe valdkonna omavaheline ühendus oleks parem.

Roboteid tuleb kogu aeg juurde Tallinna tööstushariduskeskuses saab sellest sügisest põhikooli baasil õppida robotioperaatoriks ja tööstusinformaatikat. Robotioperaatoriteks oodatakse keskkooli lõpetanud noori. Keskkooli baasil hakatakse uuest õppeaastast õpetama ka metallitöötlemispinkidel töötajaid. Õpilasel on valida, kas omandada freespinkide või treipinkide osakutse.

Ettevõtetesse on tänapäeval tulnud palju tööstusroboteid. “Nende häälestus ja nendega töö tegemine käibki robotioperaatori tööülesannete hulka,” selgitab mehaanika-, elektroonika- ja IT-valdkonna juhataja Eduard Brindfeldt. Robotioperaatori eriala lõpetaja võib tööle hakata ka liikurrobotitega, mida kasutatakse logistikafirmades. Muuhulgas kuuluvad sellesse töövaldkonda sõjatööstus ja droonindus. Vajadus sellise eriala järele tuli Brindfeldti sõnul sellest, et roboteid tuleb ettevõtetesse uksest ja kanast. “Mõelgem kas või laiatarberobotite peale: muruniidukid, tolmuimejad – neid tuleb ju kogu aeg juurde. Aga inimesi, kes nendega hakkama saaksid – neid ei ole ju,” selgitab Brindfeldt. Tööstusinformaatika eriala hõlmab ühte otsa pidi ITd ja teist otsa pidi tööstust. Sinna alla käivad kõikvõimalikud programmeeritavad kontrollerid, seadmed, tööstuslikud arvutivõrgud. Ühelt poolt sarnanevad need tavaarvutiga, teisalt on spetsiifika teine. Tootmises ja tööstuses on neidki spetsialiste tema sõnul hädasti vaja. Metallitöö erialad on Tallinna tööstushariduskeskuses jaotatud kahte ossa. Esialgu võib noor ära õppida ühe osa ja tööle minna. Teist suunda saab pärast juurde õppida. Metallitöötlemise erialale ootab Brindfeldt noori, keda huvitab mehaanika.

Hiiumaal saab õppida linnas toitu kasvatama Hiiumaa ametikoolis avatakse sügisest linnaaedniku eriala, mida saab õppida töökogemuse või kutseõppe nõudeta. Linnaaednik on eriala neile, keda huvitab linnahaljastus ja linnas toidu kasvatamine. “Üha rohkem inimesi liigub linna, kuid linnas on ka vaja toitu kasvatada,” selgitab Hiiumaa ametikooli arendusjuht Signe Leidt. Mujal maailmas on tema ütlust mööda ammune trend, et linnas pole ainult ilutaimed, vaid ka sellised haljasalad, kus kasvatatakse toitu. Seda annab kasvatada nii pargis kui kogukonnaaias. Huvitavaks teeb eriala seegi, et seda saab õppida vaid Hiiumaal, mis annab suurepärase võimaluse nautida ühtlasi selle kauni saare loodust ja rahulikku elu.

Töö neile, kes kõrgust ei pelga Keskharidusega füüsiliselt vastupidav noor, kes kõrgust ei pelga, võib vaadata Pärnumaa kutsehariduskeskuse fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja eriala poole. FEET-süsteemide paigaldaja monteerib paneele, kilpe, invertereid vms liitumispingega kuni 1 kV seadmeid, millega toodetakse taastuvenergiaallikast (päikesest) elektrienergiat. Keda elektritootmissüsteemidest enam võluvad klienditeenindus ja töö eri kultuuritaustaga inimestega, see võiks kaaluda majutuskorralduse eriala. Majutuskorraldaja töötab ettevõttes, suhtleb klientidega, tutvustab ja müüb teenuseid, võtab vastu rühmatellimusi ning vastutab saabujate tubade ettevalmistuse eest. Uuest õppeaastast saab Pärnumaa kutsehariduskeskuses õppida ka maalriks. Vastu võetakse keskhariduse omandanud noori. Maaler teeb seina ja põranda lõppviimistluse, katab pinnad tapeedi või tekstiilmaterjaliga ning kannab peale värvi.

Spetsialist, kes teeb arvutiprogrammid kasutajale mugavaks Tartu kutsehariduskeskuses avatakse sügisel kolm uut eriala. Kaks neist – mehhatroonika ja kasutusmugavuse spetsialist – sobivad hästi IT-huvilisele noorele. Turismihuvilistele pakutakse turismiettevõtja eriala. Mehhatrooniku erialal omandab noor kutsekeskhariduse. “Mehhatroonik on see inimene, kes programmeerib tööstusseadmeid, alates hoone automaatikast kuni tehnoloogiliste liinideni välja. Mida aeg edasi, seda rohkem on niisuguseid valdkondi, kus keegi peab masinatele selgeks õpetama, mida need parasjagu tegema peavad,” selgitab Tartu kutsehariduskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kaire Mets. Sügisest saab õppida ka kasutusmugavuse spetsialistiks. Eriala sisuks on Metsa sõnul veebindus, arvuti- ja tarkvaraprogrammid. “Kui tarkvaraarendaja kirjutab koodi ja programmeerib

selle, mida programm tegema peab, siis kasutusmugavuse spetsialist vaatab asja kasutaja poole pealt,” selgitab Mets. Kasutusmugavuse spetsialisti töö käib kõiksuguste siseprogrammide, kliendihaldustarkvara või laoprogrammidega, rääkimata kõiksugustest kodulehtedest ja veebipoodidest. Selle eriala sees on natuke kujundust ja tarbijakäitumise psühholoogiat.

Erivajadustega noorte õpivõimalused laienevad Kui seni sai erivajadustega õpilane Vana-Vigala tehnikakoolis õppida puhastusteenindaja abilise erialal, siis sellest sügisest saavad erivajadusega noored Vana-Vigalas õppida ka puukäsitööd. Neile, kel põhikool lõpetatud, pakub kool uue erialana mootorsõidukitehniku eriala. Koos kutsega omandatakse keskharidus. Pärast üheaastast õpet mootorsõidukitehniku erialal saab spetsialiseeruda sõiduautotehnikuks või väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnikuks. Mootorsõidukitehnikuid on VanaVigalas kogu aeg koolitatud, kuid varem oli eriala nimetus sõiduautotehnik. Uuel õppekaval võib aga noor spetsialiseeruda kahele suunale.

Rakveres saab õppida nii keevitajaks kui kinnisvarahooldajaks Rakvere ametikoolis avatakse tuleval sügisel lausa kuus uut eriala. Võib õppida turismiettevõtte teenindajaks. Sellel erialal õppimine võimaldab töötada majutusettevõtetes toateenijana, hommikusöögiteenindajana, administraatorina, müügiosakonnas või assistendina. Kinnisvarahooldaja eriala lõpetaja täidab tööülesandeid, mis on seotud ehitise krundi, konstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiu korraldamise ja tagamisega. Autohuvilised saavad õppida autoplekksepa-komplekteerija erialal. Selle ameti omandanu komplekteerib ja remondib sõidukite kereosi, osandab ja koostab sõiduki kere ning sisustuse. Sügisest saab omandada ka keevitaja ja osaoskustega TIG-keevitaja

Sobiva eriala valimiseks on hea osaleda võimalikult paljudes tegevustes, sealt koorubki välja, mis sul hästi õnnestub või mida teha meeldib. Pildil peavad riigikogus istungit tudengid.

Foto: Peeter Langovits

kutseõppe. Mõlemal erialal töötamine nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Uus väljakutse on kindlasti pottsepaselli eriala. Õppekava lõpetanu tunneb pottsepatöödel kasutatavaid materjale ja töövahendeid ning nende valiku põhimõtteid.

Operaator, kellest sõltub joogivee puhtus Järvamaa kutsehariduskeskuseski lisandub sellest sügisest palju uut. Keskkoolitunnistuse olemasolul saab suunduda päevasesse õppesse veekäitlusoperaatoriks õppima. “Veekäitlus on kiirelt arenev valdkond, kus digitaliseerimine ja IT-tehnoloogiad omandavad järjest olulisemat rolli,” tutvustab arenguspetsialist Valev Väljaots seni vaid töökohapõhise õppena õppekavas olnud eriala. Operaatorist oleneb, kui puhas on inimestele pakutav joogivesi. Keskhariduse baasil saab sügisest õppida kokaks. Kokaks õpiti varem

Järvamaa kutsehariduskeskuses nii, et ühtlasi omandati keskharidus. Nüüd on Väljaotsa väitel tekkinud koka eriala nõudlus just vanemaealiste hulgas. Uue erialana lisandub kooli nimekirja mootorsõidukitehniku eriala. Väljaots selgitab, et varem oli eriala nimi sõiduautotehnik, kuid õppekava on laiendatud ja nüüd koondab see eriala ka väikesõidukeid, mootorrattaid ja mootorsaane. Kui põhikool on pooleli jäänud, võib Järvamaa kutsehariduskeskusesse tulla õppima puhastusteenindaja-eripuhastustöötaja, puhastusteenindaja-toateenindaja või sõiduki pindade hooldaja ja rehvitehniku eriala. Hariduslike erivajadustega õpilasedki saavad end edaspidi Järvamaal täiendamas käia, õppides köögiabiliseks. Valikuvõimalus on meeletu ja uusi õppekavasid tekib kui seeni pärast vihma. Kuigi valikurohkus on vahva, võib see nii mõnelgi pea sassi ajada. Mõistlik on rahulikult järele mõelda, millise töö tegemist naudiksid ka aastate pärast. Järgi oma südame häält.

Otepää Gümnaasium

12. klass

Fotod: Jaana Mihailišina

OTEPÄÄ GÜMNAASIUMI 12. KLASSI PILDIL esimeses reas (vasakult): Renate, LindaMaria, Heidy-Liisbet ja Sirgit; teises reas: Kristo, Karl August, TimeaHelen, Manana, Karmel, Helen, Cathy, Essi Anni Alisa, Marie, Maarja, Liis, Karl Gregor, Henri ja Kevin; kolmandas reas: Kristo ja Geiti. Pildilt puuduvad Jaagup ja Agnes.

Meie lend – see on üheksa ja üks, kuid kindlasti mitte kümme. Oleme ikka kaksteist, loomulik kadu kuuega. Viimased enne kahte tuhandet ja esimesed üle üheksakümne. Oleme siin sajakümnendas, kui üle riigi on sada. Olgem uhked kahekümne esimeses, sest meie oleme kaheksateist pluss. Renate Ermel, 2018

änavune abituurium on huvitav kooslus. Lärm ja mürts ei olnud nende parimad sõbrad koolis, aga see ei tähenda, et nad ei oleks olnud elavad inimesed. Vastupidi, igaühel on oma eripära. Klassis on säravaid ajaloohuvilisi, kunsti ja kirjanduse sõpru, jaapani kultuuri austajaid, suurepäraseid sportlasi, leiutajahingi, hipisid, autosõpru, tõsiseid töömehi ja jõusaali sõpru. Huumorimeelega on neil kõik korras. Seda kooslust kogukonnana iseloomustavad nad ise vanasõnaga „rääkimine hõbe, vaikimine kuld“. Mina lisaksin „vaga vesi, sügav põhi“. Tegu on sõbraliku klassiga, mille produktiivseim aeg on alati kümme minutit enne tähtaega. Olgu selleks kontrolltöö või Playback. Playbackist rääkides – see lihtsalt sobib sellele klassile. Lavale toodi õige napis riietuses noorhärrad tantsu lööma, hull Meisterjaan, parimad taustatantsijad ja … kuused. Mulle jääte alatiseks meelde. Soovin teile suuri õnnestumisi eluks! Klassijuhataja Jaana Mihailišina

LISAANDMED: www.nuustaku.edu.ee 2017/2018. õppeaastal oli Otepää Gümnaasiumis 385 õpilast ja 43 õpetajat. Lõpuaktus on 21. juunil kell 16.

Põlva Gümnaasium

12.a klass

Foto: Timo Arbeiter

PÕLVA GÜMNAASIUMI 12.A KLASSI PILDIL SEPTEMBRIS 2017 esimeses reas (vasakult): Annabel Hakmaa, Birgit Russka, Kristi Virks,Reena Oberg, Kristin Protsin, Kristi Ojatamm ja Maris Neeno; teises reas: Kristo Kannik, Krister Vasser, Sander Tomson, Sander Sellis, Siim Helmoja, Patrick Laansalu ja René-Kristjan Jüriöö; kolmandas reas: Joonas-Priit Sibul, Markel Veiko, Morris Jallai, Mattias Valli, Rasmus Udumets, Kristo Kooskora ja Martin Šults.

12.a Meie klassis realistid koos, Reaalainetes oleme hoos. Birgit ja Markel spordis head, Kristo ja Krister parandavad Ansi vead. Rasmus ja René-Kristjan on autohullud, Annabel nii nummi, et kasvavad vurrud. Kristin ja Maris organiseerivad palju, Patrick on kõva mees – kindel kui kalju. Mattias disainib ära kõik, mis vaja, Siim on nii tugev, et ehitab valmis maja. Kristi ja Reena on inglased klassis, kui on lärm, siis asi pole kunagi Sandris või Sassis. Joonas-Priit väitleb kindlal meelel, Morrisel ja Kristol on alati hea nali keelel. Kristi teeb meigi ja sätib valmis, Martin tõmbab peo käima selles salmis.

LISAANDMED: Põlva Gümnaasiumi abituuriumi lõpuaktus on 22. juunil kell 14 Põlva kultuuri- ja huvikeskuses.

On inimesi, kes tulevad mu ellu, kõnnivad sealt läbi ja unuvad peagi. On inimesi, kes tulevad ja jätavad endast killukese mulle. On inimesi, kes tulevad ja saavad MINU INIMESTEKS. Nendega koos oldud päevad ja aastad on väärtus, mis jääb. Teie olete MINU INIMESED. Mul on väga hea meel, et sain olla teie õpetaja. (Õpetaja Merle) Mul oli suur au teiega koos ajalugu ja eesti rahva rasket saatust uurida. Tegite tuju heaks, olite sõbralikud ja kannatlikud – teiega läheks luurele! (Õpetaja Leena) Minu arvates on 12.a õpilased asjalikud ja arukad, oskate ja tahate kaasa mõelda ja (veidikese utsitamisega) kaasa rääkida. Teil on oma nägu ja tegu, õigemini kakskümmend üks eri nägu ja tegu, mis üksteist põnevalt täiendavad ja kokku ühe mõnusa koosluse annavad. (Õpetaja Ülle) Teiega koos oli rõõm ka kõige keerukamaid ülesandeid lahendada. (Õpetaja Maaja) Olen koos 12.a klassiga palju õppinud: hoolivust, tähelepanelikkust ja kaasteeliste mõistmist; et ka vaikides saab toetada, võimet vajalikul hetkel ennast kokku võtta, nõudlikkust enese ja teiste suhtes, otsustamisjulgust ja oskust enda eest seista, aga ka rõõmsameelsust ja seda, et kõike ei peagi ülearu tõsiselt võtma. (Õpetaja Viivi)

Põlva Gümnaasium

12.b klass

Foto: Timo Arbeiter

PÕLVA GÜMNAASIUMI 12.B KLASSI PILDIL SEPTEMBRIS 2017 esimeses reas (vasakult): Esko Vanahunt, Triin Kikas, Lota-Liisa Lehe, Annabel Jaamaste ja Pilleriin Koor; teises reas: Maik-Karl Pehk, Kerttu Klaus, Andra Lammertson, Helle Leis ja Kelly Mattus; kolmandas reas: Merily Krill, Triin Mägi, Hanna-Maria Hurt, Sirly Sõmerik ja Age Salumets; neljandas reas: Kadi Kirats, Meeli Mari Põkk, Liisi Anete Mark, Karina Käo ja Karolin Krikunov; viiendas reas: Villu Serv, Marvin Liblik, Reigo Käis, Egert Aalde ja Asso Kahre. Pildilt puuduvad Greete Käsi, Vairi Visnapuu ja Hanna Elisabeth Tiisler. Meie klassis käib 28 õpilast, kellest kõigest seitse on poisid.

Foto: Marit Oimet

10. klass möödus meil suuresti mööda metsi ja soid seigeldes, sest just seal toimus enamik meie õppekäike. Oleme viimane lend, kes alustas loodussuunal. Kui tundi üle laseme, siis ikka klassiga koos – üks kõigi, kõik ühe eest! Meil on klass, kus on palju huvitavaid tegelasi: kirjaoskajaid, edukaid sportlasi, laululinde, tantsulõvisid, professionaalseid pidutsejaid, matemaatikuid, biolooge, kroonilisi hilinejaid, muusikuid.

Kaks aastat järjest oleme võitnud kooli viievõistluse “Halli argipäeva vastu”.

Esimeses tunnis on raske meilt sõna suust saada, sest meile meeldib silmad lahti magada. LISAANDMED: Põlva Gümnaasiumi abituuriumi lõpuaktus on 22. juunil kell 14 Põlva kultuuri- ja huvikeskuses.

Põlva Gümnaasium

12.c klass

Foto: Timo Arbeiter

PÕLVA GÜMNAASIUMI 12.C KLASSI PILDIL SEPTEMBRIS 2017 esimeses reas (vasakult): Tenno Tereste, Andra Rahasepp, Elina Nitkin, Triinu Plaks ja Stella Maasik; teises reas: Diana Linnas, Kristiina Konks, Ave- Lii Laas ja Kristin Kukli; kolmandas reas: Kevari Ploompuu, Johan Birjuk, Heigo Kuldmets ja Kristofer Kiudorv. PILDILT PUUDUVAD Kelli Päkk, Adriana Konsing ja Kristin Ratasepp.

12.c oli sisekaitse suunaga klass, kus õppisid kõige naerusuisemad ja kokkuhoidvamad inimesed. Johan Birjuk – fun tüüp, kellel on hea stiilitunnetus. Kristofer Kiudorv – odav taksojuht, kes hoolib oma klassikaaslastest sama palju kui oma autost. Kristiina Konks – omapärane neiu, kes on kolme aastaga muutunud hallist hiirekesest tubliks pealehakkajaks. Adriana Konsing – asjalik ja tore. Tihti on tema naer naljakam kui nali ise. Kristin Kukli – seltskondlik. Muudab oma positiivse hoiakuga ka teised positiivsemaks.

LISAANDMED: Põlva Gümnaasiumi abituuriumi lõpuaktus on 22. juunil kell 14 Põlva kultuuri- ja huvikeskuses.

Heigo Kuldmets – optimist ja inglise keele oskusest puudu ei tule. Ave-Lii Laas – väga hea südamega neiu. Suudab alati õpetajatel juhtme kokku ajada. Diana Linnas – klassi vaikseim, kuid suure kunstiandega tütarlaps. Stella Maasik – pealtnäha õrn, kuid seest tõeline naine. Väga tark. Elina Nitkin – armas tütarlaps, kes pärast 9 x talle millegi selgitamist lõpuks alla annab ja teeb näo, et sai aru. Triinu Plaks – loominguline ja heasüdamlik

neiu. Jagab vaid parimatele oma sööki. Kevari Ploompuu – kuuvarjutus, kuid kui on näha, siis väga tore kutt. Kelli Päkk – peoloom, kellel on kadestamisväärsed kiharad. Andra Rahasepp – sündinud politseinik. Entusiastlik ja suure südamega neiu. Kristin Ratasepp – väga hea kuulaja. Valdab soome keelt. Tenno Tereste – klassi pesamuna ja koomik. Inglise keele ekspert.

Valga Gümnaasium

12.r klass

47 Foto: Glänel Tirrand

VALGA GÜMNAASIUMI 12. REAALKLASSI PILDIL 1. SEPTEMBRIL 2017 esimeses reas (vasakult): Veronika Saimra, Natalija Golubenko, Brigitta Rimm ja Geete Jürioja; teises reas: Madli Rogenbaum, Vladislava Mašnitš, Cristella Sumero, Anna-Liisa Hannus ja klassijuhataja Hille-Made Varul; kolmandas reas: Greete Areng, Angelina Lon, Grete Podnieks, Brigitta Chrislea Saavel, Keit Mariet Jürgens, Anastassia Dobrovolskaja, Katarina Kasemets ja Anžela Manukjan; neljandas reas: Vadim Lopatski, Daniel Minenkovs, Jegor Kalinin, Rikardo Birjukov ja Aljona Kritševskaja. Pildilt puuduvad Vadim Libin ja Diana Maksimtšuk.

Valga Gümnaasiumi 12. reaalklass on parim! Nii ka meie armas matemaatikaõpetaja ja klassijuhataja Hille-Made Varul, kes on aasta parim klassijuhataja 2017.

ormame kiirelt kooli, teades, et tulemas on füüsika töö. Katarina ütleb õpetajale: ,,Aga täna on ju sinine esmaspäev.” Klass naerab, kuid mitte meie kaks savitari Brigitta Chrislea ja Cristella, kelle jälgimiseks tuleks võtta Paulig ja juttu jätkuks kauemaks. Istume rahulikult, kui õpetaja karjatab järsult oma arvutile: ,,Lollpea!” Klass naerab jälle ja Grete salvestab mõttevälgatuse mällu. ,,Mis juhtus?” küsib keegi. Geete vastab tähtsa näoga: ,,Pähkleid käisin lõikamas.” Kaur, kõva kossumees, kadus palliga ära. Asemele lendab jalkavend Jarmo, kelle läbisaamine inglise keele õpetajaga oli rohkem kui hea. Istume aulas, Brigitta mõtleb juba pikemat aega suhkrusaiakeste ostmisele puhvis ja küsib õpetajalt: ,,Kas me varem sööma saaksime?” Kekas peame söödud kalorid aga maha jooksma. Keit satub jooksmisega nii hoogu, et paneb kümme kilomeetrit veel otsa ning trehvab uut klassiõde Anna-Liisat, kes astub klassi ja saab küsimuste osaliseks. Sisse sajavad Greete, kes kutsub Anna-Liisat välja, ja Madli, kes jääb rääkima liftis kukkumisest. Koridoris räägib Natalija kõigile bioloogia ja keemia alustaladest. Samal ajal aga teises klassiruumis: ene keele klassis istub kõige punktuaalsem ja korralikum õpilane Aljona. Diana ja Veronika istuvad veel koridoris ja ajavad juttu, oodates, et kell saaks täpselt 7.59, et siis klassi hakata minema. Mõne minuti pärast liitub nendega unimüts Vladislava. Nagu alati, küsib ta, kuhu kõik kadusid. 8.05 jookseb mööda koridori hajameelne Angelina, kes on koolikoti luku ja saapapaelad lahti unustanud. Klassi veel ei minda, kuna meie klassi parim autojuht Nastja otsib parkimiseks paremat kohta. Kõik tüdrukud koos, võetakse julgus kokku ja astutakse ebakindlana klassi. Õnneks tuleb kohe järele viisakas Daniel, kes palub poole klassi hilinemise pärast vabandust. Pärast lühikest moraali lugemist alustab õpetaja siiski tundi. Viieteistkümne minuti pärast paiskub klassi kuttide lahedaim squad: kaks Vadimi ja Rikardo. Niikaua kuni üks Vadim istub oma kohale ja Rikardo laenab kelleltki õpikut, mõtleb teine Vadim, et tegelikult õpib ta vene keelt võõrkeelena ja peab antud hetkel üldse teises klassis olema. Samal ajal astuvad klassi Anžela ja Jegor, kes õpivad temaga samas rühmas. Klass muutub kurvaks, kuna kolm õpilast lahkuvad ja õpetaja hakkab vaikselt juba vihastuma. Algab tavapärane poleemika. Tunni lõpuni on jäänud viisteist minutit. Õpetaja annab ülimahuka kodutöö ja ütleb, et ei lase kedagi varem sööma, kuid seda ei kuule enam keegi, sest kõik on juba klassist lahkunud.

Audentese Spordigümnaasium Otepää

AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUM OTEPÄÄ 12. KLASSI PILDIL EESTI KEELE EKSAMI EEL 16. APRILLIL 2018 esimeses reas: Mihkel Unt ja Egert Lepiksaar; teises reas: Mart Všivtsev, Teesi Tuul, Robert Heldna, Marten Jõeäär ja Argen Int; kolmandas reas: Klaus Mark Kolpakov ja Artti Aigro; neljandas reas: Karl Brent Premet, Hanna Brita Kaasik ja Martin Himma. Pildilt puuduvad kaheaastamehed Alvar Ratt ja Kaarel Karri. Klassijuhataja: Rita Arik.

12. klass

Audentese abituriendid 2018 Meil iga päev siin koolis Egert viskab nalja, mispeale Alvar põuest väl ja võtab kalja. Kui aga koolis kohal Heldn a, siis tunnist vaikus läinud . Jah, see nii juba kolm aas tat käinud. Laskesuusatajaid Marti ja Mihklit koolis kohtab har va, tundub, et nad ära kolinu d on Narva. Meie pesamuna Artti len dab tornist alla justkui lind , selle eest koolis hinnete näol tuleb maksta oma hin d. Brent kas auto või rattag a pidevalt ringi sõidaks, kui teda vaid õppetöö sam amoodi köidaks. Klassis meil kaks suusap liksi: Teesi ja Hanna, neid me kutid kunagi kät el ei kanna. Argenil nüüd kalliks saanud jõuks, ka eksamiteks valmistum ise võtnud endal nõuks. Alavahetusega sai hakkam a meil Klaus, treenimisse sisse tulla ei tohi paus. Marten välismaal oma rat taga vurab ringi, Martin oma jõuga purus taks ukselingi. Mate klassis õppimast või b leida Karri, ega teda sellepärast kee gi veel narri. Kokku on meid neliteist, meelde jääb iga meist. Igaüks meist eriline, oma näoga, ennast tõestab iga oma teoga. (Teesi Tuul)

Valga Gümnaasium

12. h, m, rk klass

Foto: Glänel Tirrand

VALGA GÜMNAASIUMI HUMANITAAR-, MAJANDUS- JA RIIGIKAITSESUUNA 12. KLASSI PILDIL 1. SEPTEMBRIL 2017 esimeses reas (vasakult): klassijuhataja Jaan Uudelt, Merit Mõttus, Karmeliina Šprenk, Karin Kosemets, Anna-Kaisa Nõmme, Maria Jänes ja Kertu Ilves; teises reas: Janete Urban, Kristin Saaron, Cris-Sondra Hallik, Janar Keit Jaakson, Jaagup Mäestu, Roland Lehes, Karl-Steven Vijar ja Sten Kaart; kolmandas reas: Andreas Malleus, Kaimar Leetma, Eduard Rudi, Kenari Koonik, Magnus Põder, Enar Maran ja Robin Kõvask. Pildilt puuduvad Mait Marcus Tsvetkov, Randel Pirjo ja Kristo Jesse.

Meie klass Aktivist – Kertu Sportlane – Karl-Steven Geenius – Eduard Ajaloohuviline – Andreas Lobamokk – Anna-Kaisa Näitleja – Karin Mängur – Jaagup Optimist – Roland Jalgrattapolitseinik – Cris-Sondra Kokatädi – Kristin Naljamees – Enar Patrioot – Sten Tantsulõvi – Kenari

Eeskujulik – Janar Keit Immigrant – Randel Väitleja – Kaimar Kuuvarjutus – Mait Marcus Rõõmsameelne – Magnus Loodusmees – Robin Iseseisev – Maria Kohusetundlik – Karmeliina Kassiarmastaja – Kristo Heatahtlik – Merit

Puka Keskkool

12. klass

PUKA KESKKOOLI 12. KLASSI PILDIL KOOLI MUUSEUMITOAS esimeses reas (vasakult): Gerly Toomsalu ja Gerli Rosenberg; teises reas: Karel Kuus ja klassijuhataja Liidia Saarmann.

eil on imepisike klass – kolm õpilast. Meie puhul kehtib valem: kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga. Klassi reegel on lihtne: üks kõigi, kõik ühe eest! Oleme kokkuhoidvad, toetavad, sportlikud, abivalmis, distsiplineeritud, kohusetundlikud ja omapärased.

KAREL – see järjekindel, sportlik, igati abivalmis noormees, tal seiklushimuline, lustakas, adrenaliini otsiv hing on sees. Võitleb õigluse, aususe ja turvalisuse eest, ta on elus läbi käinud tulest ja veest. GERLI – tema meil on vahel hajameelne, kuid sellegipoolest sõbralik, hooliv ja rõõmsameelne. Iseloomult veel abivalmis, heatahtlik, lahke ja musikaalne, aktiivne, lõbus, meeldiv, viisakas ja usaldusväärne. GERLY – tema on sihikindel, mõistev, sportlik ja arukas, tarkusi, positiivseid mõtteid ja teadmisi hoiab alati tagavaraks varrukas. Vahel range, karmi ja kangekaelse hoiaku võtab, kuid kõigest hoolimata kõigile abivajajatele appi tõttab. KLASSIJUHATAJA LIIDIA – täpne, õiglane ja range klassijuhataja. Ta võib isegi vägesid juhatada. Iseloomult ettevõtlik, asjalik, tal lõppemas üks projekt, kui käsil juba teine objekt.

Muuseumitoa kooli valmis rajasime, selleks palju aega ja õpitud oskusi vajasime. Töö sai tehtud, tulemus suurepärane, võib isegi öelda, et kulla vääriline.

SAA, KELLEKS TAHAD. JÄÄ ISEENDAKS.

Leia enda tulevik Eesti Maaülikoolist! Lai valik erialasid ootab Sind. sisseastumine.emu.ee

14,90 €

26,90 €

23,90 € 29 € 23,20 €

-20%

23,90 €

29,90 €

30,90 €

Meeste kingad! • Kagukeskus Kooli 6, Võru • Eedeni keskus Kalda tee 1c, Tartu

Meri hoiab hoolsaid, toidab tegusaid!

TULE ÕPI MEREMEHEKS! Laeva vahitüürimees

Kooli poolt:

• Vormiriietus • Soe söök 3x päevas • Sõidusoodustus • Õppetoetus • Õpilaskodu

Mootorlaeva vahimehaanik

Siseveelaeva laevajuht Ootame tulevasi õpilasi:

25. juuni – 6. juuli ja 13. august – 17. august 2018

Tallinn Kopli 101 (hoovimaja) tel 613 5483 www.merekool.ee

Praktilised erialad Lääne-Viru Rakenduskõrgkool pakub võimalust omandada praktiline eriala majandus- või sotsiaaltöövaldkonnas. Uuendame õppekavasid pidevalt vastavalt majanduskeskkonna ning tööturuvajaduste muutustele. Kaasame õppekavade arendusse tööandjaid ja teisi koostööpartnereid. Töökeskkonnas sooritatud praktika moodustab väga olulise osa õppekavast. Paindliku õppekorralduse Õppekorraldus on paindlik ja õppijakeskne – hea võimalus omandada uusi teadmisi ja oskusi töötamist katkestamata. Õppida saab tsükli- ja päevaõppes. Unikaalse õpikeskkonna Lääne-Viru Rakenduskõrgkool on ainus kõrgkool Eestis, mis paikneb mõisakompleksis, mis on aegade jooksul kujunenud unikaalseks ja kaasaegseks õpikeskkonnaks kauni looduse rüpes. Rakenduskõrgharidusõpe (tase 6), õppeaeg 3–3,5 aastat • Sotsiaaltöö • Majandusarvestus • Kaubandusökonoomika • Juhiabi • Majandusinfosüsteemide korraldamine • Ärijuhtimine (spetsialiseerumine finantsjuhtimisele ja personalijuhtimisele, õppeaeg 3,5 aastat) Kõikidel erialadel toimub vastuvõtt ka vene õppekeeles keskhariduse omandanud noortele, kellele pakume eesti keele süvaõpet. Õppevormid: päevane ja tsükliõpe. Tiigivahe tee 2 • Mõdriku Vinni vald • 46609 Lääne-Virumaa

Vastuvõtutingimused on www.lvrkk.ee. Kõrgkooli astumiseks vajalikud dokumendid: • vormikohane avaldus (sisseastumine infosüsteemis SAIS või täidetakse kohapeal) • keskharidust tõendav dokument koos hinnetelehega (originaal ja koopia) • isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass) • nimemuutust tõendav dokument (nimemuutuse korral originaal ja koopia) • eesti keele B2-taset tõendav dokument (kui ei ole omandanud keskharidust eesti k) Dokumente võetakse vastu Mõdrikul tööpäevadel kell 8.30–16 või www.sais.ee. 1. Päevaõpe 01.07.–29.07.2018 2. Tsükliõpe 01.07.–31.07.2018 E-post vastuvott@lvrkk.ee • tel 329 5956 www.lvrkk.ee

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE Õde 3,5 a Ämmaemand 4,5 a Optometrist 3,5 a Farmatseut 3 a Hambatehnik 3,5 a Tegevusterapeut 4 a Terviseedendaja 3 a Vastuvõtt rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele 11.–29. juuni 2018

www.kultuur.ut.ee • TEATRIKUNSTI VISUAALTEHNOLOOGIA • TEATRIKUNST • TANTSUKUNST • HELITEHNOLOOGIA • KOOLIMUUSIKA • PÄRIMUSMUUSIKA

• • • •

RÜTMIMUUSIKA RAHVUSLIK TEKSTIIL RAHVUSLIK EHITUS RAHVUSLIK METALLITÖÖ

• KULTUURIKORRALDUS • HUVUJUHT– LOOVTEGEVUSE ÕPETAJA

KUTSEÕPPE TASEMEÕPE Hooldustöötaja 2 a Erakorralise meditsiini tehnik 1 a Lapsehoidja 1 a Abivahendispetsialist 1 a Tegevusjuhendaja 1 a Sterilisatsioonitehnik 1 a Vastuvõtt kutseõppe õppekavadele 9. juuli–9. august 2018 www.facebook.com/tervisekool www.ttk.ee

9$6789Â±77 6,6(.$,76($.$'((0,$66( r -881, ::: 6,6(.$,76( (( 78/( $.$'((0,$66(

Väimela tervisekeskus on vabaaja- ja puhkeasutus. Meil on võimalused harrastamiseks ja kasutamiseks:

• Ujula • Jõusaal • Squashisaal • Tantsusaal

• Vesiaeroobika • Jumping

Info tel 787 4247 või kohapeal Võru maakond, Väimela alevik, Matussaare tee 1

Linnu Talu mune võib leida Kaupmees & Ko AS, Prisma kauplustes, Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Alko1000 Marketites, Selveri kauplustes, Comarketi kauplustes, Lõunakeskuse Taluturul, Coopi kauplustes, Stockmannis.

Tagula küla, Valga vald, Valgamaa Tel 769 9425, e-post linnutalu@linnutalu.ee

Võru Täiskasvanute Gümnaasium Naiste- ja meesteriided

Otsid pidulikku kleiti või hoopis uusi pükse?

KÜLASTA MEID Võru Kagukeskuse 2. korrusel Jüri 42, Võru | www.vtg.edu.ee vtg@voru.ee, vtg@vtg.edu.ee Tel 782 1426, 782 0906

www.elikobutiik.eu

Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse haridusja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames. Noorte Tugila programmi viib ellu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Võrumaa Noorte Tugilad:

Kontaktid: Võru ANK: tel +372 5344 0622 info@vorunoortekeskus.ee või FB sõnum

Võru ANK Antsla ANK

Rõuge ANK:

Võru

tel +372 5340 3309 raugeank@gmail.com või FB sõnum

Antsla

Antsla ANK: tel +372 5665 7479 antslaurvaste@gmail.com või FB sõnum

Rõuge ANK

Noorte Tugila pakub noortele:

Noorte Tugila eesmärk on noortega kontakti saamine ja motiveerimine läbi noorsootöö võimaluste

nõustamist ja individuaalset vestlust

noorsootöö valdkonna tegevusi; nt: õppevisiidid, tööjälgimised, töömalevad, vabatahtlik tegevus, rahvusvahelised programmid, huvitegevus jpm

tuge kontakti loomisel erinevate asutuste vahel meeldivat suhtlemist ja rõõmsat koostööd.

Noorsootöötaja saab aidata:

analüüsida oma vajadusi, et teada, milline tegevus võiks sind huvitada enda andeid avastada ja saada uusi kogemusi

leida sinule sobiva õpikeskkonna

sul näha tänast olukorda ja vajadusi, et saaksid ise teha sulle sobiva valiku kas hariduses või tööturul jätkamiseks!

Ava end võimalustele!

PÕNEV TEEKOND VÕIB ALATA SIIT! VÕTA JULGELT ÜHENDUST

WWW.TUGILA.EE Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond

Eesti tuleviku heaks

NOORTE TUGILA NOORSOOTÖÖTAJAGA Võrumaa Noorte Tugila www.tugila.ee