Koolitaja mai 2014 by Postimees

teemalehes: Ülevaade üliõpilaste toetuspaketist. Lk 5 Tallinna Ülikool pakub perspektiivikat suulise tõlke eriala. Lk 6-7 Miks on elukestev õpe vajalik. Lk 3

koolitaja

Taisi Meriloo: «Minu jaoks on väga oluline enese arendamine ja uued rasked väljakutsed.» Lk 2

teemaleht 28. mai 2014

Tere tulemast Stenströms’i vabrikupoodi Tartus. Pakume koolilõpetajatele kvaliteetseid triiksärke ja naistele pluuse. Oled otsimas kingitust ka oma sõbrale? Meie valikust leiate lisaks mansetinööpe ja teisi aksessuaare.

Tere tulemast! Stenströms vabrikupood, Küüni 4, 51004 Tartu, telefon +372 747 3210 • Avatud E-R 10.00-18.00, L 10.00-16.00

Ad Koolitalja 289x270.indd 1

2014-05-20 13:14

2 || kOolitaja

postimees, 28. mai 2014

Uus algus. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna täiendusõppekursuse lõpetanud Taisi Meriloo avas õpitu toel poolteist kuud tagasi Norras oma solaariumi. Sügisest plaanib ta ettevõttes avada ka käsitöötoa ning hakata korraldama kursuseid ja sünnipäevapidusid.

Eesti teadmistega Norra ettevõtjaks ettevõtlus Merilyn Merisalu merilyn.merisalu@ut.ee

«Ma usaldan Eesti haridust lihtsalt rohkem,» ütleb Taisi, kui uurin, miks juba mõnda aega perega Norras elav eestlanna ettevõtlusega alustamiseks seal koolitusi ei otsinud. Kaugkoolituskursus «Projektipõhine rahastamine ja projektitöö» oli tema sõnul väga põhjalik ja hästi koostatud ning õppejõud pädevad ja toetavad. Materjalid andis õppejõud Taisi tädile, kes need omakorda tema vanematele toimetas, et nood kõik vajaliku Norra sõites kaasa võtta saaksid. Kaugkoolitus on naise jaoks aga tuttav teema. Kõik keskkooliõpingud läbis Taisi samuti interneti abil, kerge see ei olevat. «See nõuab tugevat distsipliini ja motivatsiooni, sest eksamid ja tasemetööd toimuvad koolis. Enne kui üldse eksamile või tasemetööle pääsed, peavad olema esitatud kõik kodutööd,» räägib ta. Ka selle kursuse eksamit käis Taisi sooritamas TÜ majandusteaduskonna Tallinna esinduses. Sobivaks ajaks Norrast Eestisse ja tagasi sõita polnud tema jaoks ainus keeruline ülesanne. Omaette number oli ka ratastooliga treppidest üles eksamiruumi jõudmine, õnneks olid abiks teaduskonna nn kandvad jõud. Ratastooli on naine kasutanud juba viimased 10 aastat, sinna istus ta esimest korda kuu enne oma poja Rubeni sündi.

Taisi Meriloo avatud solaariumisalong Solsmil on kiiresti kohalike norrakate poolehoiu võitnud.

Oma äri tooli kiuste «Eks alguses oli raske harjuda mõttega, et istun ratastoolis, et millest ma küll kõik ilma jään. Tegelikult ei ole ma aga millestki ilma jäänud! Või kui olen, siis ainult sellest, et ei kuule, kuidas kontsaking mu jalas maad puudutades heli teeb,» ütleb Taisi. Ratastool olevat takistuseks ainult nende jaoks, kes seda ise takistusena võtavad. Taisi sellel

Solaariumi tahtis Taisi avada seepärast, et päikest armastava põhjamaalasena oli see esimene koht, mida ta uude linna kolides otsis.

mõttel enda pähe tulla ei lase, seega takistus puudub. «Mul on mees, kes mind armastab ja laps, kes respekteerib. Mul on sõbrad, olen avatud ja rõõmsameelne. Mu elu on täiesti tavaline, ei mingeid erilisi mehhanisme, vaid ratastool. See on mulle aga pigem töövahend.» Oma äri alustamine on aga ikkagi kaudselt seotud ratastoolihirmuga. Väikeses LõunaNorra linnakeses Tonstadis otsis Taisi tükk aega tööd, et kuhugi energiat suunata. Potentsiaalsed tööandjad hakkasid ratastooli nähes aga kahtlema, kas keegi teine ikka paremini ei sobi. Mis sellest, et Taisit tundes on näha, et ta suudab isegi rohkem kui mõni n-ö terve inimene. Märtsi keskel avas Taisi päris oma äri: linnakese esimese solaa-

riumi. Kui Taisi pere kolm aastat tagasi püsivalt Tonstadi kolis, lubas üks teine kohalik välismaalane kohe-kohe solaariumi avada, lubaduseks on see siiani aga jäänudki. Taisi salongil on esimese kuuga juba 30 püsikundet, seda on palju rohkem, kui eestlanna äri alustades lootis. «Kõik, kes on käinud, on väga rahule jäänud, sest salong on alati puhas ja hubane. Pakun kohvi ja teed ning kui on mõnusad naistekad, on laud head-paremat täis. Peale selle, et hinnad olevat kõrged, ei ole ma kuulnud mingit halba tagasisidet. Tegelikult on hinnad täiesti norrapärased.» Solaariumi tahtis Taisi avada seepärast, et päikest armastava põhjamaalasena oli see esimene koht, mida ta uude linna kolides otsis. Selge, et ka kohalikel oli see puudu, sest töö-

Foto: Oddvar Tjomlid

päevad on siiani olnud pikad ja kliente jagub. Sügisest on plaan solaariumi juurde teha ka käsitöötuba. Vahva meisterdamisvõimalus, kus fantaasial pole piire, annab eestlanna sõnul ettevõttele hea tegevuse juurde. Nii saab tulevikus hakata korraldama sünnipäevapidusid, teha käsitöökursusi ja anda kohalikele lastele võimalus pärast koolitunde kusagil toredalt aega veeta.

Norras liiga rahulik «Elu on siin liiga rahulik. Kõik on nii hea, et kaob huvi uuteks väljakutseteks, mõte töötab laisalt ja ambitsioonid on puudulikud. Eestlased on harjunud millegi nimel pingutama, siin tuleb kõik suhteliselt kerge vaevaga, mingit eri-

list kunsti ei ole siin vaja kasutada,» tutvustab Taisi kohalikku elu, mida ta loodab muuta veidi mitmekesisemaks. Teiste sisserändajatega rääkides jõuavad nad ikka ja alati aga selleni, et peavad tõdema – kohalikud norrakad on kinnised. See, et tänaval öeldakse tere ja naeratatakse, ei tähenda midagi. Suhtlemist ja tuttavaid võib olla palju, aga tõeliselt hoolivat norrakat olevat raske leida. «Ringi sisse» saada on väga raske. Küllap aitavad Taisil kiiremini 900 elanikuga linnakeses omaks saada nii abikaasa kauaaegne Norra töökogemus, ainus solaarium kui ka tulevikus planeeritav tegevus. Ta ei taha piirduda ainult oma ettevõttega, vaid loodab hakata korraldama ka toredaid pere- ja lastepäevi. See kogemus on naisel viimasest Eesti töökohast, milleks oli Mahtra rahvamaja raamatupidaja. Kahel aastal korraldas ta Rabivere lastepäevi, kus pered said koos aega veeta ning kõik teenused, lõbustused ja isegi tort olid tasuta. «See oli suurepärane võimalus tõestada, et raha ei ole määrav. Otsisin sponsoreid ja paljud tulid niisama appi. Teisel aastal kirjutasin valda projekti ja sealtki sai toetust. Mõlemal aastal õnnestus kõik väga hästi. Nüüd tahaksin ka Norras midagi samalaadset teha, juba olen mõtteid kirja pannud,» räägib Taisi õhinaga. Kui Tonstadis sellist perepäeva sel aastal veel korraldada ei jõua, siis järgmisel aastal kindlasti, lubab ta. Ettevõtlik ja rõõmsameelne Taisi lähtub ütlusest «Elu on nagu jalgratas – et sadulas püsida, pead sa väntama». Kuigi liikumine on tema jaoks keerulisem kui teistel, usub ta, et alati tuleb olla enesekindel ja oma väärtust teada. Enesehaletsus on talle võõras. «Minu jaoks on väga oluline enese arendamine ja uued rasked väljakutsed. Neid ületades saan aina suuremat ja võimsamat energiat, mida vastavalt oma vajadustele õigesse kohta suunata.» Lugu ilmus esmakordselt Tartu Ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Teemalehe toimetaja: Liina Valdre Projektijuht: Helen Kaunimäe, helen.kaunimae@postimees.ee, tel 666 2217 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, anneli.teppo@postimees.ee, tel 666 2393 Korrektor: Kai Koks Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi Trükk: AS Kroonpress Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

Järgmine

Koolitaja ilmub Postimehe vahel augustis 2014.

kOolitaja || 3

postimees, 28. mai 2014

Elukestev õpe. Tänased oskused on homseks vanavara – see on juba eelmise sajandi hirm. Areng on mitmes valdkonnas olnud nii kiire, et muutunud on kõik peale põhioskuste nagu näiteks kriitiline mõtlemine, arvutamine või sõnaseadmine. Hea näide on ka ajakirjandus.

Kogemuste ja tipposkuste ühitamisest sünnib väärtus Enesetäiendus Mart Laidmets

Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler

Kirjutamisoskusega inimene oli haruldus ja väärtus veel mõnisada aastat tagasi ning vaevalt et hea sõnaseadmisoskuse ja kujundiloomega inimeste osatähtsus kiires tempos on suurenenud. See tähendab tegelikult seda, et osa pädevusi on ajatu väärtusega, kuid nende rakendamiseks peab ajalisi oskusi pidevalt täiendama. Enamikul töökohtadel ei maksa enam suurt midagi ilukirjaoskus või teadmine, kuidas kirjutusmasinal kvaliteetset ja kiiret klahvilööki teha. Elementaarne on osata kasutada tekstitöötlustarkvara ja selle eeldusena tunda ka arvutit. Seega põhioskused võivad olla, kuid see ei muuda immuunseks töötururaskuste ees, kui tegelikke või tehnilisi oskusi pole hoitud ajakohasena. Kümme aastat tagasi leheajakirjanikult fotoaparaadi käsitsemist või veel vähem videotöötlust ei eeldatud.

Nüüd aga oodatakse – isegi kui kogemus maksab, on veel väärtuslikum kogemuse ühitamine tipposkustega. Otsesemalt või kaudsemalt lähtus sellest põhimõttest ka aasta alguses vastu võetud meie hariduse järgmise seitsme aasta prioriteetide dokument ehk elukestva õppe strateegia 2020. Ühest küljest on tegu valikute dokumendiga, kus osalejad ja riik ei lugenud üles kõiki oma unistusi, vaid ära on toodud konkreetsed valikud, millele lähiaastatel rohkem tähelepanu pöörame. Muide, e-võimekuse arendamine hariduses on konkreetne

Ei saa jääda ootama, et keegi teine asja alati ära teeb – riik ei saa inimesele suruda peale soovi õppida või kohustada tööandjat koolitusi korraldama.

eesmärk, mille saavutamine on tähtis eeldus heaolu kasvuks. Nii inimese isikliku kui ka riikliku ja rahalise heaolu kasvuks. Samuti lepiti kokku, et hindamises liigume suurema sisukuse poole – eesmärk pole anda numbrilisi hinnanguid, vaid toetada õppija arengut. Samuti muudetakse koolitussüsteem eesmärgipärasemaks ning antakse vajalik tugi inimesele, kes tahab elukestvas õppes osaleda ehk õppida juurde ja saada paremaks. Teine oluline aspekt prioriteetide seadmise kõrval on vastus küsimusele, mis on kelle asi ehk vastutuse väga selge jaotamine. Strateegias on selgelt sõnastatud, et eesmärgi saavutamiseks peab igaüks oma rolli mõistma. Ei saa jääda ootama, et keegi teine asja alati ära teeb – riik ei saa inimesele suruda peale soovi õppida või kohustada tööandjat koolitusi korraldama. Küll saab aga riik hoolitseda selle eest, et kellelgi, kes soovib end täiendada, poleks takistusi ning luua lisatuge neile, kes seda vajavad. Lapsevanemale tähendab see ka seda, et vastutust kasvatamise eest ei saa kellelegi teisele ära

Kui veel paarsada aastat tagasi oli kirjutamisoskus väärtus, siis praegu on tekstitöötlustarkvara tundmine elemenFoto: Mihkel Maripuu / Postimees taarne.

anda – laps pole kooli, valla või riigi oma. Täiskasvanutele tähendab see aga seda, et vastutus võimaluste kasutamise eest on neil. Meil on juba praegu võimalik ülikoolis, kutsekoolis või täienduskoolitustel õppida tasuta hooli-

mata sellest, kas eluaastaid on 18, 28 või 68. Seega peab igal inimesel olema võimalik oma oskusi ajakohastada, laiendada või täiesti ümber õppida. Vanus pole enam kindlasti piirang või vabandus. Aastaks 2020 võiksime

jõuda olukorrani, kus vanus on just võimalus oma kogemusele uut korrust peale ehitada ning riigi ülesanne on hoolitseda, et kõik ehitusmaterjalid oleksid kättesaadavad just õigel ja vajalikul kujul.

4 || kOolitaja

postimees, 28. mai 2014

Uued teadmised. Iga ettevõtte juhile on töötajate teadmiste ja oskuste arendamine tähtsaim ülesanne. Personali arendamine ei ole ainult investeerimine töötajasse, vaid pigem panustamine organisatsiooni arengusse.

Sõdurile kordusõppus, töötajale koolitus arvamus Kelly Põld

Tallinna Ülikooli magistrant ja restoraniomanik

Koolituse abil luuakse organisatsioonile lisaväärtust. Koolitusele tehtud kulutusi saab vaadelda organisatsiooni seisukohalt kui investeeringut. Paljud tööandjad arvavad, et koolitamine tähendab ainult kulu ja kasu pole sellest midagi. Koolituse kui investeeringu väärtuse mõõtmine on keeruline seetõttu, et koolituse tulemuslikkus ilmneb üldjuhul mitu aastat pärast koolituse toimumist ning mõõdikud väljendavad peale koolituse tulemuslikkuse ka muude tegurite mõju. Näiteks praagi vähenemine teatud perioodil võib tuleneda nii tööprotsessi ümberkorraldamisest kui ka töötajate koolitamisest; klientide rahulolu suurenemine teeninduses võib tuleneda nii klienditeenindajate koolitamisest kui ka teenuste ümberkujundamisest.

Täiskasvanud elanikkonna elukestvas õppes osalemise võimalused on viimastel aastatel märkimisväärselt avardunud. Vabahariduslikes koolituskeskustes pakutava kvaliteetse koolituse kaudu on kõigil võimalik parandada nii töötaja kui ka ettevõtte positsiooni. Nii nagu reservi arvatud sõdurid peavad käima kordusõppustel, võiks ka töötajal olla võimalus parandada oma töö tulemuslikkust ning omandada uusi oskusi. Töötaja loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arendamine ning tööks vajalike teadmiste ja oskuste lisandumine on tööandja huvides. Igapäevaseid töökohustusi täites võivad töötajad muutuda paratamatult passiivseteks, jääda n-ö rutiini kinni ja kokkuvõttes ei tule see kasuks ei töötajale endale ega tööandjale. Just seda silmas pidades ja elukestva õppe põhimõttest lähtudes on karjääriarengu oluline eeldus töötaja enda vajadus ja soov ennast täiendada. Kui töötaja on otsustanud end täiendada, jääb tööandjal üle seda vaid tunnustada ja toe-

Kuigi tööandja ei pruugi selles kiiret kasu näha, tasuks sellest hoolimata töötajatele pakkuda võimalust ennast erialaselt täiendada. Foto: Mihkel Maripuu

tada. Samuti võiksid tööandjad võtta selle vastutuse ja kohustuse tegeleda madalama haridustasemega või aegunud kvalifikatsiooniga töötajate koolitamisega. Siin tulevad abiks nii töötukassa kui ka Euroopa Liidu rahast toetatavad koolitusprogrammid.

Juht on edukas siis, kui meeskond soovib talle järgneda ja saavutab eesmärgile vastavaid tulemusi. Motivatsioon järgneda tuleneb lähedastest ja usalduslikest suhetest juhi ja töötajate vahel. Hea vahend seda suhet luua on õpetamine ja koolitamine.

kOolitaja || 5

postimees, 28. mai 2014

Rahaline tugi. Kõrgharidusreformiga kaasnev üliõpilaste toetuspakett on aasta jooksul täienenud ja täieneb ka edaspidi. Suurenenud vajaduspõhisele õppetoetusele lisaks on rakendunud uus stipendiumisüsteem.

3 a.

Üliõpilaste toetuspakett võimaldab pühenduda õppimisele Toetus Helen Põllo

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja

Vajaduspõhine õppetoetus Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid nominaalmahus – arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Toetuse suurus on 75–220 eurot kuus. Toetust saab taotleda www.eesti.ee portaali kaudu. Võrreldes esimese taotlusvooruga on taotlemiskorras tehtud tudengite huvisid arvestavad muudatused. Nüüd on taotlemine avatud kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu sügisel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust. Sissetuleku ülempiir pereliikme kohta, mille puhul saab vajaduspõhist õppetoetust taotleda, kasvas 280 eurolt 299 eurole kuus – see laiendab toetuse saajate ringi.

Õppetoetuste muutumise tõttu hinnetepõhisest vajaduspõhiseks kasvab aasta-aastalt ka nende jaoks riigieelarvest eraldatud raha (2012. a 8,8 mln eurot, 2015. a ca 18,4 mln eurot) ehk rahastus enam kui kahekordistub.

Stipendiumid Riiklikke stipendiume on võimalik taotleda erinevatel kõrgharidusastmetel õppimiseks nii suurepäraste õpitulemustega tudengitel kui ka riiklikult prioriteetsetel erialadel õppijatel. Samuti toetatakse stipendiumiga erivajadustega ja vanemliku hoolitsuseta noori kõrgharidusõpingutes osalemiseks. Eesti kõrgkoolides õppijatel on võimalik alates 2014. aasta kevadsemestrist taotleda tulemusstipendiumi. Suurepäraste õpitulemuste eest maksavad tulemusstipendiumi need õppeasutused, kellele riik eraldab tegevustoetust. Tulemusstipendiumi on üliõpilasel õigus taotleda alates esimese õppeaasta teisest semestrist ning stipendiumi suurus on 100 eurot kuus. Taotlemiseks on vajalik ühendust võtta oma kõrgkooliga. Koalitsioonilepingu alu-

Selleks et auditooriumid tühjaks ei jääks, pakub riik üliõpilastele erinevaid toetusi ning stipendiumeid. Foto: Margus Ansu / Postimees

sel on riigil kavas alates 1. septembrist 2014 rakendada tulemusstipendiumide süsteemi senisest laiemas mahus. Eraldi fondid on loodud riiklikult prioriteetsetel erialadel õppijatele – 2013/2014. õppeaastal näiteks õpetajakoolituse ja IT eriala tudengitele. Alates 2014/2015. õppeaastast on lisaks võimalik taotleda erialastipendiumi nutika spetsialiseerumise kasvualadega (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside väärindamine

erinevate tehnoloogiate kasutamise kaudu) seotud õppekavadel. Loetelus on kokku 51 õppekava, erialastipendiumi suurus kõrghariduse I ja II astmel on 160 eurot kuus ning selle taotlemiseks tuleb pöörduda kõrgkooli poole. Alates 2014/2015. õppeaastast on erivajadustega ning vanemliku hoolitsuseta noortel võimalik taotleda stipendiumi kõrgharidusõpingutes osalemiseks. Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi suurus sõltub üliõpilase puude liigist ja raskusastmest ning on 60–510 eurot kuus. Vanemliku hoolitsuseta kasvanud noorte kõrgharidusõpingute toetamiseks makstakse neile kuus 160 eurot, stipendiumi saab taotleda Archimedese sihtasutuse kaudu. Lisaks pakutakse eraldi stipendiume neile, kes soovivad õppida väliskõrgkoolis lühiajaliselt või omandada täismahus bakalaureuse, magistri- või doktorikraad mõnes välisriigi tunnustatud kõrgkoolis. Need on Kristjan Jaagu stipendium, noore õpetlase stipendium, erinevad välisriikide stipendiumid ja rahvuskaaslaste programmi stipendium väliseestlastele.

2014/2015 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE: Põhikooli baasil

3 a.

Mehhatroonik 3,5 a. sõiduautotehnik 3 a. automaatik 3,5 a. Metallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidel töötaja 3 a. keevitaja 3 a. Müüja rõivaalal 3 a. 2014/2015 ÕPPEAASTAL sisekujundaja assistent 3,5 a. Rätsep - stilist 3 a. VÕETAKSE VASTU ÕPILASI

JÄRGMISTELE ERIALADELE: keskkooli baasil

Tallinna Tööstushariduskeskus Sõpruse pst 182 Tallinn 13424 Telefon: 654 2833 654 5026 Faks: 654 2874 e-post: info@tthk.ee www.tthk.ee

Mehhatroonik 2,5 a. Robotitehnik (jätkuõpe) 1 a. külmamehaanik 2 a. sõiduautotehnik 2 a. * arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja 2 a. * aPJ lehtmetalli töötlemispinkidel töötaja (jätkuõpe) 1 a. * keevitaja (poolautomaat) 1 a. Juuksur 1,5 a. Meisterjuuksur (jätkuõpe) 0,5 a. Rätsep - stilist 2 a. ** Meeste - rätsep (jätkuõpe) 9 kuud ** sisustustekstiilide õmbleja 0,5 a. automaaler 2 a. autokeretehnik 1,5 a. * autodiagnostik 1,5 a. * sõidukikere- ja värvitööde meister (jätkuõpe) 1 a. * Müüja rõivaalal 2 a. * Müügikonsultant 0,5 a.

TASEMEL KUTSEHARIDUS

* kaugõpe ** õhtuneõpe Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus.

TASEMEL KUTSEHARIDUS

6 || kOolitaja

postimees, 28. mai 2014

Perspektiivikas eriala. Tallinna Ülikooli tõlkekoolituse osakond ootab suulise tõlke magistriõppesse inimesi, kellel on väga hea ema- ja võõrkeeleoskus, lai silmaring ning hea väljendusoskus..

Hea keelteoskus võimaldab õppida tõlgiks

Sünkroontõlget saavad tudengid harjutada spetsiaalsetes sünkroontõlkekappides.

Fotod: tallinna ülikool

HAABNEEME KOOL Randvere tee 18, Haabneeme küla, 74001, Viimsi vald võtab 2014. aasta sügisest tööle:

klassiõpetaja eesti keele õpetaja logopeed-eripedagoogi väikeklassiõpetaja

Väärt kool Väärtmeistrite meistrite kool

võtab 2014. aasta sügisest tööle:

klassiõpetaja (asendusõpetaja) logopeed-eripedagoogi muusikaõpetaja (asendusõpetaja)

Edukal kandidaadil on: · täidetud kvalifikatsiooninõuded · tahe töötada lastega · väga hea suhtlemis- ja meeskonnatöö oskus · arvuti kasutamise oskus · avatus uuendustele

Konkursist osavõtuks esitada: · avaldus · elulookirjeldus · haridust tõendava dokumendi koopia

Tööle asumise aeg – 21.08.2014

Tööle asumise aeg – 13.08.2014

Dokumendid saata hiljemalt 08.06.2014 kadri@viimsi.edu.ee või Randvere tee 8, Haabneeme 74001, Harjumaa

Info telefonil 6028907

TALLINNA EHITUSKOOL TALLINNA EHITUSKOOL

Info telefonil 6028907

Väärt meistrite U UUUSSkool UUE KKE S U UEDDVÕ E SKK KON I M UUS VÕI ALKODN D UUE KE SM AULSUED D V KKO SE N D Õ IM A LU D SED

Ehitus-, puidu- ja elektrierialad Täiendusõpe

Ehitus-, puidu- ja elektrierialad Ehitus-, puidu- ja elektrierialad

Täiendusõpe Täiendusõpe

ehituskool.ee kool@ehituskool.ee 651 9044

ehituskool.ee ehituskool.ee kool@ehituskool.ee kool@ehituskool.ee 651 9044 651 9044

kOolitaja || 7

postimees, 28. mai 2014

Tiia Falk

Haridus Marit Priks Susan Lilleväli

TÜ tõlke osakonna konsultandid

Levinud on arvamus, et tõlgiks saab õppida vaid eelneva filoloogiahariduse baasil, tegelikult see aga kohustuslik ei ole. Liikumisvabadus, õppevahetusprogrammid ning töö- ja puhkeviisad on paljusid mõneks ajaks välisriikidesse viinud ja võõrkeeleoskuse piire laiendanud.

Tõlgi elukutse ja töövõimalused Tõlgi elukutse võib vahel olla küll pingeline, kuid eeliseks on huvitav, vaheldusrikas ja liikuv töö. Kokkupuuteid tuleb eri valdkondadega, majandusest spordini, kultuurist õiguseni, poliitikast keskkonnani ning need on vaid üksikud näited. See eriala nõuab maailma asjadega pidevat kursisolekut ning aitab silmaringi laiendada. Tallinna Ülikooli suulise tõlke erialal valmistatakse ette kõrge kvalifikatsiooniga tõlke, kes on pädevad töötama professionaalsete tõlkide meeskonnas nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides, eelkõige Euroopa Liidu tõlketeenistustes. Lähenemas on Eesti Euroopa Liidu eesistumisperiood, mis omakorda suurendab vajadust tõlkide järele.

Geoff Lindsey

Õppekava ja -tingimused

Vastuvõtuinfo Tallinna Ülikooli suulise tõlke eriala magistriõppesse sisseastumise tingimused: - bakalaureusekraad mistahes erialal - sisseastumisel tuleb teha kutsesobivustest Sisseastumise ajakava: 27. juunist 8. juulini avalduste esitamine infosüsteemis SAIS 1. juulist 7. juulini lisadokumentide esitamine (kui www.sais.ee süsteemi kaudu avaldust esitades riiklikest andmebaasidest hariduse andmeid saada ei ole võimalik) 14. juulist 15. juulini sisseastumiseksamid 18. juulil avalikustatakse vastuvõetute nimekirjad Lisainfo: http://www.tlu.ee/et/opingud/oppimisvoimalused/magistriope/ Suuline-tolge Allikas: Tallinna Ülikooli tõlkekoolituse osakond

Miks suulise tõlke eriala õppida? «Meie suulise tõlke õppekava on väga praktikakeskne,» selgitab Tallinna Ülikooli suulise tõlke magistri programmijuht Tiia Falk. Ta lisab, et suure osa õppetööst moodustab suulise tõlke harjutamine, mille käigus omandatakse nii järeltõlke kui ka sünkroontõlke oskused. Üliõpilasi juhendavad kogenud praktiseerivad tõlgid. Järeltõlge kujutab endast kuni viieminutilise kõne tõlkimist märkmete abil pärast seda, kui kõneleja on lõpetanud.

Sünkroontõlkes kasutatakse spetsiaalset tehnikat ning see toimub originaalkõne esitusega enam-vähem samal ajal. Erialaloengutes käsitletakse mitmesuguseid teemavaldkondi, pöörates tähelepanu seostele Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lisaks antakse ülevaade tõlgi elukutsest, kutse-eetikast ja töökorraldusest. Lihvitakse ka üliõpilaste kõnetehnikat, häälekasutust ja esinemisoskust ning arendatakse väljendusoskust valitud võõrkeeltes.

Tallinna Ülikooli tõlkekoolituse osakonnas on head tehnilised vahendid järel- ja sünkroontõlke õppimiseks ning parimad õppejõud. Inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keele valdajatel on võimalus harjutada vastavat keelt emakeelena rääkivate õppejõudude käe all ning sageli külastavad osakonda ka välisõppejõud. Üliõpilaste suureks lemmikuks on saanud tunnustatud foneetika ekspert Geoff Lindsey. «Teeme pidevalt koostööd Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni tõlketeenistustega ja tavaks on saanud iga-aastased õppereisid Brüsselisse tudengitega,» räägib Tiia Falk. Õppereisidel käiakse ka Vilniuses ja Riias, kus toimuvad kord aastas Balti riikide tõlketudengite ühised konverentsid.

Keda õppima oodatakse? Suulise tõlke magistriprogrammi oodatakse õppima neid, kellel huvi suulise tõlke vastu, bakalaureusekraad mistahes erialal, hea analüüsivõime ja väga hea suuline väljendusoskus. Kandidaatidelt eeldatakse väga head emakeeleoskust ning soovitavalt ühe võõrkeele valdamist suurepärasel ja teise võõrkeele valdamist väga heal tasemel. Suulise tõlke õpinguid võib alustada ka eesmärgiga vahetada eriala või leida tööpõllul uusi väljakutseid, sest vanuselisi piiranguid tudengitele ei ole.