K UTS UB
Eestist käima lükatud üleilmsel Maailmakoristuspäeval osalevad tänavu kümned miljonid inimesed koguni 180 riigist. See on tänase maailma üks suuremaid kodanikualgatusi. Globaalne kliima- ja prügiprobleem on aina teravam ning meie ettevõtmise eesmärk on murele tähelepanu pöörata ja lahendusi pakkuda. Pöörame erilist rõhku väikeprügile. Näeme ju, kui kergekäeliselt jäetakse näiteks suitsukonisid vedelema – see on aga väga mürgine prügi, mis jõuab ringiga meie toidulauale. Niisamuti on mikroplastiga. Maailmakoristuspäev kutsub kõiki eestimaalasi 18. septembril talgutele. Koristame hajutatult ja kehtivaid piiranguid arvesse võttes. Registreeri end
WWW.MAAILMAKORISTUS.EE
Nende seas umbes
25 000 koolinoort ja lasteaiaõpilast.
Ühiselt nopiti meie loodusest üle
1 600 000 suitsukoni.
2021
18 SEPT
Mullu koristas Eestis üle
30 000 inimese.
2 || MAAILMAKORISTUSPÄEV
postimees kutsub, 18. september 2021
INFO Maailmakoristuspäevast võib osa võtta nii üksi, pere, sõprade, klassi või, lasteaia, ettevõtte, koori kui kirikuga. Koristuspäevale registreerimine aitab koguda statistikat. Pane end kirja siin: https://www.maailmakoristus.ee. Maailmakoristuspäev pöörab erilist tähelepanu nooremale põlvkonnale, juhtides ettevõtmisega liituma koole ja lasteaedu. Mullu osales aktsioonis 126 lasteaeda ja 185 kooli. Usinate koolide ja lasteaedade vahel loositakse iga Maailmakoristuspäeva järel välja kontserdid.
Me kõik oleme kangelased M
e võime uhked olla – Eestist on alguse saanud globaalne liikumine, mille rakukesed on pea igas riigis üle maailma. Meie kutse peale tuleb kodudest välja mitukümmend miljonit inimest, kes suunduvad rõõmsal meelel teiste prügi koristama. Kõlab nagu naljafilm – koristada rõõmsalt ja töötasuta võõrast prügi –, aga asi on naljast kaugel. Kindlasti olete näinud videoid prügijõgedest. Maailmas on kümme jõge, mis viivad merre 93 protsenti kogu merre jõudvast prügist. Need jõed asuvad Aasias ja Aafrikas ehk meist «kaugel». Aga mida tähendab kaugel? Kui kaugel? See ei toimu ju Saturnil. See kõik toimub siinsamas meie koduplaneedil, mille ökosüsteem on tervik. Koroonaviirus näitas, kui kiiresti ja laialt suudab midagi füüsilist levida globaalselt. Reostuse probleem levib samamoodi, aga aeglasemini. Me justkui ei märka, et juba sajabki vihmaga taevast alla mikroplasti ning me sööme igal nädalal sisse krediitkaardi jagu plasti. Need on faktid. Kuid me ei pane seda tähele, sest täna veel ei pane prügi meid köhima. Õnneks oleme jõud. Esiteks saame olla eeskujuks oma lastele, naabritele, teistele rahvastele. Me ei jutusta niisama, vaid teeme. Teiseks, me saame mõjutada poliitikuid, et muudatused tuleksid rutemini. Eriti enne valimisi näeme, kuidas poliitikud püüavad tabada ühiskonna meeleolusid. Kolmandaks, iga päev teeme valikuid tarbijana. See on väga suur võim, mida ettevõte näeb kohe oma pangakontol. Kõik algab meist ja igaühest. Sinust ja minust. Ja tõesti – Maailmakoristuspäeva juurde on alati kuulunud rõõm. Isegi peale 15-minutilist konide ja muu pisiprügi korjamist kodu lähedal pargis on hea enesetunne garanteeritud. Veidi isegi selline... kangelase tunne! Kui me ei võta koni või kommipaberit maast üles, ei pruugi seda ka keegi teine teha.
Maailmakoristuspäeva saadikud: 2019 - Nublu, NOËP ja Kristel Aaslaid 2020 - NOËP, Pluuto ja Ariadne 2021 - Trad.Attack!, NOËP ja WATEVA
Vaadake, milliseks muutub koni rohus. Ta saab loodusega üheks. Ainult selle vahega, et koni filter koosneb 12 000 sünteetilisest kiust (koni ei ole puuvillatups!). See ongi mikroplast, mis sajab vihmaga meile pähe, sest globaalselt lendab aastas loodusesse 4,5 triljonit (miljon korda miljon) koni. Rääkimata sellest, et koni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett. Müstika, kui palju kurja võib teha tükike prügi. Seda enam uskuge, et üks inimene võib teha ka palju head. Meid on maailmas vähem kui konisid, aga me ei saa ju ometi neile alla jääda! Sel aastal tuleb Maailmakoristuspäev Eestis suuremalt ja rõõmsamalt kui kunagi varem. Eelmisel aastal käis väljas 25 000 koolilast ja lasteaialast, kelle vahel loosisime välja NOËPi, Ariadne ja Pluuto ühiskontserdi. Sel aastal väljatulevate koolide vahel läheb loosi Trad.Attack!-i, WATEVA ja NOËPi enneolematu kontsert. Noored on tublid! Aeg on ka lapsevanematel eeskuju näidata. Sel aastal pöördume kõigi laulukooride poole, et ühendada kaks märgilist Eesti asja – koorilaul ja maailmakoristus. Sest rõõmuga sünnivad suured ja head asjad. Eriti just ajal, mil maailmas toimuv surub meid kaevikutesse ja vaidlustesse, on hea teha midagi koos. Ja see miski on hea.
Mart Normet
Maailmakoristuspäeva korraldusmeeskonna liige
Erileht valmis koostöös Maailmakoristuspäeva meeskonnaga Küljendus: Martin Perens Martin.perens@postimeesgrupp.ee Korrektuur: Piret Bristol Piret.bristol@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp Trükk: Kroonpress AS
4 || MAAILMAKORISTUSPÄEV
postimees kutsub, 18. september 2021
LAULAME EESTIMAA PUHTAKS!
KAVA JA LAULUSONAD
Tänavu sünnib Maailmakoristuspäev Eestis erakordse täiendusega "Laulame Eestimaa puhtaks“ – koristusega on liidetud suurejooneline koorilaul ja ühislaulmine. Kell 12-13 kõlavad Raadio Elmar eetris tuntud koorilaulud, mida saavad kõik kaasa laulda ja seejärel koristustalgutele minna. Registreeri koor maailmakoristus.ee/koorid.
«PALVE»,
muusika Tõnis Mägi, sõnad Villu Kangur
Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead. Looja, kaitse Eestimaad, peod selleks palveks nüüd sean. Looja, hoia hiiepuid, sest ladvad neil längus on maas. Looja, kaitse kodutuid, kord nad ehk tulevad taas. Kirjas on Aegade Raamatus, õndsad on need, kes ei näe. Uskudes, et see on saamatus, kui keegi läeb. Loon ja hoian Maarjamaad, loon ja loodan, sest tean, milleks need ladvad on kaarjamad, ja peod, selleks palveks ma sean – et Looja, hoiaks Maarjamaad.
«ISAMAA ILU HOIELDES», muusika Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment
Isamaa ilu hoieldes. Vaenlase vastu võideldes: pane tähele, pane tähele, pane tähele, pane tähele! Kui sina usud endaasse, arukate arvamisse, tugevate turjadesse, vanemate vägevusse, noorte meeste nobedusse, õdedesse, vendadesse, enne kõike endaasse, siis saad põlve parema. Kui sina usud hundi juttu, kardad koerte klähvimisi, kuulad sakste sajatusi, kannupoiste kaebamisi, saamameeste salvamisi, madalate manitsusi, sõgedate sõitlemisi, siis ei saa sa midagi. Kui sina vajud valedesse, upakile unedesse, käpakile käsu alla, röötsakile rubla alla, siis saad kirbud kubemesse, sügelised südamesse, paised pähe, kondid kõhtu, siis sa lähed põrgusse. Kui sina usud endaasse, siis sina usud rahvaasse, taludesse tarkusesse, õpetusse, õigusesse, kodukoha kaasikusse, pilvepiiril pääsukesse, siis saad vaimu vägeva, siis saad põlve parema.
«MUTIONU PIDU», lastelaul, muusika August Kiiss, sõnad Aliide Dahlberg
Elas metsas mutionu, keset kuuski noori, vanu. :,: Kadakpõõsa juure all eluruum tal sügaval.:,: Kutsus kokku külalisi, karvaseid ja sulelisi. :,: Lendas vares, harakas, kull ja kaaren nupukas.:,:
Särama löönud kodupinnal koit, Eestimaa taevas vabaduse loit. Paremad päevad paistma meil jäävad, kaunimad ajad ootavad ees. Võimsasti kõla siis, ühine laul: «Õitsegu, kasvagu Eestimaa!»
«LAUL PÕHJAMAAST»,
muusika Ülo Vinter, sõnad Enn Vetemaa
Vantsis uhkelt karuvana, veeres siili okaskera, :,: jänes nudisabaga, orav kikkis kõrvaga.:,:
Põhjamaa, me sünnimaa, tuulte ja tuisuööde maa, range maa ja kange maa, virmaliste maa. Põhjamaa, me sünnimaa, iidsete kuuselaante maa, lainte maa ja rannamaa, sind ei jäta ma.
Joostes tuli väle põder, hiljaks jäi veel reinuvader. :,: Siis kõik lauda istusid, pidurooga maitsesid.:,:
On lumme uppund metsatalud, vaiksed taliteed, nii hellad on su kerkokellad, lumel laulvad need.
Karu imes mesikooki, jänes rüüpas kastejooki, :,: kaaren karusmarju sõi, kull see kurejooki jõi.:,:
Põhjamaa, me sünnimaa, karmide meeste kallis maa, taplemiste tallermaa, püha kodumaa. Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma, kaugeil teil sa kallis meil, sind ei jäta ma.
Põder limpsis samblasuppi, orav näris käbijuppi. :,: See oli päise päeva aal pilla-palla pillerkaar.:,:
«JUBA LINNUKESED»,
eesti rahvaviis, sõnad Jakob Hermann, Paul Tekkel
Juba linnukesed väljas laulavad, kenad kasekesed kingul kohavad. Lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind; lapsed, kes kui vangis eland pole ammu murul käind.
«KUNGLA RAHVAS», muusika Karl August Hermann, sõnad Friedrich Kuhlbars
Kui Kungla rahvas kuldsel a’al kord istus maha sööma, siis Vanemuine murumaal läks kandlelugu lööma. :,:Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga.:,: Läks lauluga, läks lauluga, läks lauluga.
Orus ojakene voolab vulinal, hõbepilvekene heljub taeva all. Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid hüppavad nüüd rõõmuväes. Möödas kurvad talvetunnid, kena kevade on käes.
Säält saivad lind ja lehepuu ja loomad laululugu, siis laulis mets ja meresuu ja eesti rahva sugu.
«KAUNIMAD LAULUD»,
Siis kõlas kaunilt lauluviis ja pärjad pandi pähe ja murueide tütreid siis sai eesti rahvas näha.
Kaunimad laulud pühendan sull’, vanematest armastatud kallis kodumaa! Võimsasti tuksub süda siis mul, kui sulle laulan, mu isamaa! Taevasse tõuseb tugev lauluhääl südame põhjast vaimustuse väel. Pühamaks paigaks oled mull’ ikka, kuni veel süda tuksub mul sees. Võimsasti kõla siis, ühine laul: «Õitsegu, kasvagu kodumaa!»
Läks aga metsa mängima…
muusika Friedrich August Saebelmann, sõnad Peeter Ruubel
Priiuse päike paistab me maal, rusujatest vabastatud Kalevite ra’al! Orjuse kütked purustud’ maas, muistene priius meil jälle käes!
Läks aga metsa mängima…
Ma mängin mättal, mäe peal ja õhtul hilja õues ja Vanemuise kandlehääl see põksub minu põues. :,:Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga.:,: Läks lauluga, läks lauluga, läks lauluga.
«MAAILM HELISEB»,
muusika Eeva Talsi, sõnad Aapo Ilves
Ei ole aega oota Vaikuse varju loota Plaanides minna hooga Rändama laululooga Üle mäe ja aasa La-la lal-lal-la-la-lal-la Tulge laulge kaasa La-la-la-la Kogu maailm heliseb laulu käes Kogu imeilus maailm laulab lahti oma väe Kogu maailm heliseb laulu käes Kogu imeilus maailm laulab lahti oma väe Üle mäe ja aasa La-la lal-lal-la-la-lal-la Tulge laulge kaasa La-la-la-la, jaa! Hingede poolest noori Hõikame killavoori Kõik võivad tulla teele Huilgame rõõmsaks meeled Üle mäe ja aasa La-la lal-lal-la-la-lal-la Tulge laulge kaasa La-la-la-laa :,: Laulge kaasa La-la lal-lal-laa La-la lal-lal-laa:,: La-la-la-la-laa-laa, jaa Kogu maailm heliseb laulu käes Kogu imeilus maailm laulab lahti oma väe Kogu maailm heliseb laulu käes Üle mäe ja aasa La-la lal-lal-la-la-lal-la Tulge laulge kaasa La-la-la-la, jaa!
«PÄIKESERATAS»,
muusika Olav Ehala, sõnad Juhan Viiding
Päikeseratas, päikeseratas, taeva tuline kera. Päikeseratas, päikeseratas, kasvatad viljatera. Päikeseratas, päikeseratas, sooja saab iga seeme. Päikeseratas, päikeseratas, sina näed, mida teeme. Päikeseratas, päikeseratas, jube kui oleks pime. Päikeseratas, päikeseratas, sinu valgus on ime. Päikeseratas, päikeseratas, paistad halvale, heale. Päikeseratas, päikeseratas, vaata me kõigi peale. Päikeseratas, päikeseratas, taeva tuline kera. Päikeseratas, päikeseratas, kasvatad viljatera. Päikeseratas, päikeseratas, sooja saab iga seeme. Päikeseratas, päikeseratas, sina näed, mida teeme. Päikeseratas, päikeseratas, jube kui oleks pime.
postimees kutsub, 18. September 2021 Päikeseratas, päikeseratas, sinu valgus on ime. Päikeseratas, päikeseratas, paistad halvale, heale. Päikeseratas, päikeseratas, vaata me kõigi peale.
«ÜKSTEIST PEAB HOIDMA», muusika ja sõnad Kadri Hunt
Lumi ja jää katmas on maad, külmapoiss liiga teeb, nälg näpistab. Kas leidub siis veel laps, kes hoolitseks looma ja linnu eest – see koorem on kerge. Üksteist peab hoidma tuulte ja külma käes. Armastus annab sooja südamel, mis on jääs. Kui näed, et keegi tunneb rõõmu, siis ole rõõmus temaga, jagatud rõõm on poole suurem. Kui näed, et keegi tunneb valu, siis ära mine temast mööda, vaid vaev võta jagada – see koorem on kerge. :,: Üksteist peab hoidma tuulte ja külma käes. Armastus annab sooja südamel, mis on jääs.:,: Armastus annab sooja südamel, mis on jääs.
«MINU INIMESED», muusika ja sõnad Jarek Kasar
Osa rahvast
Uhkelt rohkem kui oskan lugeda ühes olen kindel Nad on head inimesed Ja nad meeldiks sulle ka Ma’i usu et sa kõiki neid tunned Ja vaevalt nad üksteistki tunnevad Ja äkki tõesti ei klapi Samas äkki on tegu pelgalt halva esmamuljega Nad mõistavad ja Peavad endast lugu ka siis Kui neil puudub kontakt sinuga Kui teid on okkad sidumas Jagades iga mure mõõtmata selle tõsidust Ja vahel piisab pilgust ka Kui pole tundeid sõnadesse tõlgitud Nad ei karda hoolida Ei hoia häid emotsioone alla Kunagi ei soovi nad halba Ja kui juhtub siis juhtus kogemata Juba möödas unustatud Nad on kõigest süngest üle Argipäeva mured rõhuvalt ümber Nende omavahelisi suhteid Tegelikult ei mõjuta üldse Või ma eksin siin? on minu ja teiste elud segi läinud? Kui päriselt ongi teisiti Parem et siis kõik oleks mängult Kuigi on igal ühel enda asjad ajada On nad kõik selles osa Moodustades rahva Nad on minu inimesed Ja mina olen nende oma Ma lähen vooluga kaasa Mu inimesed minu rahvas mu seltskond Mu inimesed siin-seal kõikjal igalpool Mu inimesed teavad ise et nad on Mu inimesed minu inspiratsioon Mu inimesed üks seis siht ja suund Mu inimesed minu elu armastus Nad on mu omad inimesed Ja kõik mis teen on neile pühendatud Kui süda on suur Siis on vahemaad väiksed Head sõbrad Võibolla mujal ongi parem
MAAILMAKORISTUSPÄEV || 5
Seikle aga ära jää võõraks Koos koos koos Koos vallandame tolguseid Koos palkame spetsialistid Kuid keegi ei tee meie eest otsuseid Kui puruks kisti verstapostid Ei lõika keegi läbi meie juuri Tean kes ma olen Kui mäletan kes ma olin Elan mitte aint ei võta ruumi! Isegi kui tuul rannaliivalt uhtus jäljed Inimene ükskõik kui suur kui väike Järjelt kukkund järjel On inimene ükskõik kuhu lähed Ja sa võid ju liigitada neid Nagu muusikat tema nahavärvi Vaimu tema religiooni Rikkust tema hariduse Misiganes mille järgi Sa võid unustada maa Jättes selle nime ainult uppund laevale Sa võid öelda et see sama maa Mis elab ja hingab tegelt kuulub pangale A kui kuskil raamatus on see rida Või keegi ütleb laulab Ja ei hoia ainult endale Et mõtleb nii nagu ka sina seda teeks Iga päev näen mis koht on maailm Tihti millised võivad olla teised On ikka päris suur õnn Et nemad on minul Tahan et nad teaks et ka mina olen nendel Et nad on…
tasane, kullane, kivine, mullane, pilvine, tuuline, ootust täis.
Mu inimesed minu rahvas mu seltskond…
Pal'lo oll poissa külä seeh «Kes kes kergolõ…»
Pühendatud minu vanematele Ja inimestele kes on ühendatud See on pühendatud kõigile kes tunnevad Et see on neile pühendatud Otse kontrollkeskusest Kasutamata ütleja hääle privileege Pühendatud kõigega mis mus on Niipalju kui palju tähendab Kõige kõrval üksainus inimene Räägin sest nii hakkab kergem Kuningatele külakeeles lihtsalt Tänan võimaluse eest näidata Mis meelel Südamel kirjas Toorelt ausalt kui vaja kirjutan verega alla See jääb rahvale See ei lähe mitte kunagi mehega hauda Teenin oma inimesi Ja ei tee erandit ütlen veelkord minu inimesed Ja ma ei unustanud mitte kedagi Mitte kedagi
Saapaseeri sirgõida ,«Kes kes kergolõ…»
Mu inimesed minu rahvas mu seltskond...
«ÄRKAMISE AEG», muusika ja sõnad René Eespere
Meri siin seisma jäi, keegi peatas ta,
kallas veest jagu sai, kaldast algas maa: tasane, kullane, kivine, mullane, pilvine, tuuline, ootust täis.
Peagi siin kokku said esimemm ja -taat, vaevaga kodu lõid, lapsed majja tõid. Oli õnn, oli rõõm, oli naer, oli nutt, oli töö, oli vaev sellel maal. Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa, oled mu hingele lähedal. Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa, oled mu südames sügaval. Tulega, mõõgaga tuli võõras mees, häda tõi, valu tõi, võõrast leiba sõi. Langes taat, memmeke, lapseeas vennake, pisaraist märjaks sai kogu maa. Eestimaa, Eestimaa… Isa meelt, emakeelt, hoian sellel maal, taadi maa, memme maa endiselt on ta:
Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa, oled mu hingele lähedal. Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa, oled mu südames sügaval, oled mu südames sügaval.
«KERGOTAMINE»,
seto viis, ansambel Zetod, Kristjan Priks, koorile seadnud Kristel Laas
Näiokõsõ ti noorõkõsõ «Kes kes kergolõ kes kergo jalalõ Kergo jalg katski latsõl pää lahki.»
Noorõkõsõ ti nõrgakõsõ «Kes kes kergolõ…» Tulgõ ti kergot parandama «Kes kes kergolõ…» Kergo jalga jakkama «Kes kes kergolõ…» Näiokõsõ ti noorõkõsõ «Kes kes kergolõ…» Noorõkõsõ ti nõrgakõsõ «Kes kes kergolõ…»
Leie nä tsõõri morolõ «Kes kes kergolõ…» Leie nä kurni uulitsallõ «Kes kes kergolõ…» Leie nä põrmo põllõ pääle «Kes kes kergolõ…» Udsu uvvõ kängä pääle «Kes kes kergolõ…»
«MEESTE LAUL»,
muusika Veljo Tormis, sõnad Paul-Eerik Rummo
Meie oleme aga mehed kui metsapullid, Aru Jaani hallid sõnnid lähme muudkui metsa möirates ja tammikusse tallates. Las tulevad aga tuhat Tuudi meest ja sada Sauga valla meest, küll meie neid siis puistame ja margapuuga mõõdame! Kütame küla külmad saunad, teeme terveks haiged neiud, laseme kuppu Kaiele, mahakukkund Maiele. Ei meie hooli uppumist ega karda kaevu kukkumist, jookseme otseti ojasse, kaksiti karupesasse. Meie oleme aga mehed kui metsapullid, Aru Jaani hallid sõnnid lähme muudkui metsa möirates ja tammikusse tallates.
«TULJAK»,
muusika Miina Härma, sõnad Karl Ferdinand Karlson
Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud; külalisi igat seltsi – Viruvanem kaasagagi palutud! Tõnni, parajam peiu,
kosind Mannikese endale, Manni, nobedam neiu, läheb Tõnnile mehele. Pulmad, jah pulmad! Pulmapidu ülitore. Viina viiskümmend vaati, pulma kraami kokku toodi nõnda palju, kui saadi. Parte, hanesid praeti vist üle tuhande ära, terve trobikond püssisid pulma auks teeb kära. Kas vahest kuu meil kumab ju, või näen päikest hiilg’va sära sees? See on ju Tõnn, seal ka ta Mann – kahekesi sammuvad nad käsi-käes. Teeb nalja Mann, siis naerab Tõnn, nii et vesi veereb palgeilta. Neil ilus ilm, neil särab silm, jõuaks nemad nõnda elust läbi ka! Vennad, veeretage viru valssi, meie tahaks minna tantsima. Tublist’ helistage tuljaku tantsu, see paneb vere kihama. Pill sütitab meeli, tants keerutab pead, poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed. Kuid miks värised, hüppad nõnda, südameke sees, kui kaenlasse vajutab meid mehine mees. «Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid, meie võime ju omal ajal kosida teid. Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka, rikas talu, mille peremeheks pea saan ma.» «Kuule armas languke!» «Mis tahad, Tõnni taadike?» «Tants on tubli, lõbus pilliviis!» «Eks läheme ka tants’ma siis!» Hõissa! Tõnni taat viis Manni memme tantsima! Taati memmega laskem elada!
«TA LENDAB MESIPUU POOLE»,
muusika Peep Sarapik, sõnad Juhan Liiv
Ta lendab lillest lillesse ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse, ta lendab mesipuu poole. Ja langevad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole. Hing, oh hing, sa raskel a’al – kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal – kuis ihkad isamaa poole! Ja puhugu vastu sull’ surmatuul ja lennaku vastu sull’ surmakuul: sa unustad surma ja hoole ning tõttad isamaa poole! Hing, oh hing, sa raskel a’al – kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal – kuis ihkad isamaa poole, kuis ihkad isamaa poole!
6 || MAAILMAKORISTUSPÄEV
postimees kutsub, 18. september 2021
SUITSUKONID:
Pakend ja koni kui meie ajastu kurjategijad
E
estis satub igal aastal tänavale ja sealt kanalisatsiooni ligi miljard suitsukoni. See tähendab, et paljudele suitsetajatele omane harjums konid linnatänavale visata või rannaliiva peita toob endaga kaasa rohkem kui esialgu arvatakse. Levinud on arvamus, et sigaretikoni laguneb või jõuab sademeveega veepuhastusjaama. Tegelikult leiab koni tee hoopis lähimasse veekogusse. Viimaste uuringute andmetel ujub maailmavetes rohkem konisid kui pisiplasti. Ent kile ja pakendki on meie ajastu kurjategijad, mille negatiivset mõju keskkonnale ja meile endile ei tasu alahinnata. Prügistamine on meie ajastu probleem, milles ei saa süüdistada esivanemaid.
Suitsukonid lagunevad anaeroobses keskkonnas 1-2 kuuga, 6-9 kuuga mullas, 12 kuuga magevees ja halbades tingimustes võib see kokku võtta 36 kuud. Aga see ei biolagune, vaid laguneb väiksemateks kiududeks.
Suitsukonid võivad nad kas lämmatada või mürgitada.
Eestis võib avalikesse prügikastidesse jõuda ligi 103 tonni tubakatoodete filtreid ja tänavatele või loodusesse 84 tonni. Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett.
Loomad ja linnud on valimatud sööjad: see tähendab, et nad ei suuda vahet teha toidul ja plastjäätmetel, sealhulgas suitsukonidel.
Sigaretid sisaldavad vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed.
Maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei peeta enam plastkõrsi – selleks on hoopis suitsukonid ja justnimelt tselluloos - atsetaatkiududest sigaretifilter, mis ei lagune bioloogiliselt.
postimees kutsub, 18. September 2021
PLAST:
Igal aastal tarbitakse maailmas kuni viis triljonit kilekotti, mis teeb peaaegu 10 miljonit kilekotti minutis.
Mikroplasti on leitud isegi platsentast.
Peaaegu 50% kogu plastist on toodetud viimase 15 aasta jooksul. Plastjäätmed tapavad umbes 100 000 merelooma aastas, lisaks miljoneid linde ja kalu.
Plasti lagunemiseks kulub rohkem kui 400 aastat, seega eksisteerib suurem osa toodetud plastist mingil kujul siiani.
MAAILMAKORISTUSPÄEV || 7
Greenpeace’i raporti järgi jõuab 260 miljonist tonnist igal aastal toodetud plastist 10% ookeani
Linnakeskkonnas väheneb looduslike materjalide kättesaadavus linnupesa ehitamiseks, samal ajal kui kunstlike materjalide kättesaadavus suureneb. Seetõttu kasutavad paljud linnalinnuliigid linnade sees pesade ehitamiseks rohkem kunstlikke materjale, mis võivad mõjutada pesa termilisi omadusi.