kultuuriuks 18. märts 2011
Tartu Uus Teater on läbinisti looming Ivar Põllu
P
õhimõtteliselt sündis Tartu Uus Teater viis aastat tagasi koos Genialistide klubiga, sest siis oli klubi tegemise eesmärk ka hea teatri Tartusse toomine ja omalavastuste tegemine. Ka esimene lavastus “Sadama võim” tuli 2008. a alguses välja Genialistide klubi nime ja katuse all. 2008. a sügisest tegutseme aga Tartu Uue Teatri nime all ning alates möödunud aasta suvest omaette juriidilise üksusena MTÜ Uus Teater. Tartu Uus Teater on läbinisti looming. Meie teater ei ole valmis. Iga uus lavastus ei tule välja lihtsalt selle pärast, et me
oleme teater ja see on meie töö. Vastupidi. Loome oma teatri iga kord uuesti. Iga lavastusega püüame uuesti määratleda, mida tähendab teater meie jaoks ja miks me seda teeme. Iga uus lavastus avardab pilku ning on eksperiment, mis arendab meie meeskonda ja mõtlemist. Iga lavastus on samm edasi. Mitte et me kõik oleksime progressi-usku (et muutume iga uue lavastusega paremaks), aga Tartu Uus Teater muutub kindlasti pidevalt. Siiani on meil lavastanud Ott Aardam, Mart Aas, Ivar Põllu, Andres Keil, Taavet Jansen, Taavi Eelmaa, H. H. Sankowski, Toomas Saarepera, Urmas Vadi ja Juss Haasma. Nagu nimekirjast näha, ei ole keegi
NÄITUS
· PORIVESKI KÕRTS ·
neist elukutseline lavastaja ning ega ükski alustekst pole olnud ka päris harilik näidend. Kui alustasime, oli see vaid idee isiklikust teatrist, kuid nüüdseks on see vormunud ja sõnastatud autoriteatriks. Erinevad loojad saavad meie raamides tuua lavale oma tekste või visioone teatrist. Võimalik, et see tee ammendub ja areneb millekski muuks, kuid esialgu pole huvitavate teatrimõtetega inimestest puudus. Ehkki meil puudub oma trupp, on tekkinud mõttekaaslaste ring, keda võib meil tihemini laval näha. Katrin Pärn, Kristel Leesmend, Laura Peterson, Maarja Jakobson, Evald Aavik, Nero Urke, Mart Aas ja Robert Annus on mitmes lavas-
Tartu Linnamuuseum
K (Narva mnt. 23)
6.05–11.11.2011
Fotol Nero Urke ja Katrin Pärn.
Andres Keil
Kevad muuseumis Merike Toomas
TARTU LINNAMUUSEUMIS
tuses osalenud ning nemad on ilmselt meie “nägu”. Aga see ring on suurem ja laieneb üha. Tartu Uue Teatri lavastus «Ird, K.» on nomineeritud teatri aastaauhindade žürii poolt viies kategoorias. III hooaja viimane esietendus, Urmas Vadi „Rein Pakk otsib naist!“ on toimunud ning kuni mai lõpuni saame Tartus ja mujalgi mängida pea kogu oma repertuaari, kokku seitset lavastust. Tartu etendused on Genialistide klubis, Tallinnas näeb meid Kanuti Gildi saalis, Von Krahli Teatris, NO99 Põhuteatris ja kinos Sõprus. Leidke meid üles. Teater ei pruugi tähendada alati maja, mõnikord võib see olla ka uutmoodi elamus.
evade lähenedes on kõigil soov pikast talvest puhata, rohkem ringi liikuda ja näha ning kogeda midagi uut. Sel kevadel pole põhjust Tartust kaugemale minna, sest siinsamas on juhtumas nii palju põnevat. Ridamisi on avanemas uusi külastuskeskusi ja vaatamist väärivaid kohti: 27. aprillil avatakse uus muuseum Toomemäel – Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi
filiaal Tartu tähetorn. Paljud lapsed, emad-isad ja õpetajad elavad juba pikemat aega AHHAA ootuses. Ettevaatust, uksed avanevad 7. mail uues kodus! Mais algab järjekordne Muuseumikuu, mille tähtsündmuseks saab kindlasti 14. mai Muuseumiöö, mille teema on sedapuhku «Öös on aardeid». Muuseumiööl on vähemalt kuni kl 23 avatud kõik Tartu muuseumid. Lisaks tavapärastele näitustele ja spetsiaalselt sel õhtul pakutavatele programmi-
dele saab tänavu igas muuseumis näha selle muuseumi üht olulisemat või haruldasemat eksponaati. Välja pannakse Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna korraldatud Võtmelugude konkursile laekunud «aarded» ja nende lugu. Alates 14. maist ootab Tartu Linnamuuseum tartlasi ja ka külalisi osa saama Tartu sajanditetagusest kõrtsielust ja -melust uuel näitusel «Poriveski kõrts». Oskar Lutsu majamuuseumis on järjekordsed aiapäevad, Laulupeomuuseumis jätkuvad rahvateat-
rite esinemised–18. mail on külas Nõo ja 21. mail Mooste külateater. 14. mail tähistab Laulupeomuuseum Tartu poistekoori 50. sünnipäeva ja mai teisel poolel annab pargis etendusi Emajõe Suveteater. N-ö publiku soovil etendub taas «Lolla» – lugu Lydia Koidula lapsepõlvest. ja muud põnevat. Et ajaga kaasas käia, käige muuseumis!
2
kultuuriuks
18. MÄRTS 2011
Džässil pole piire ja seda jagub Looduslodi kutsub kõigile, nüüd eriti Tartus! Liisa-Lota Kaivo
Lodjasõit pakub suurepärast võimalust loodussäästlikuks loodusvaatluseks maitsi ligipääsmatutel aladel, nagu seda on Emajõgi, Peipsi ja Võrtsjärv ühes ümbritsevate kaldaaladega.
Suurveeretked Käreveres
Nicolae Lontras
Oleg Pissarenko muusik
H
ea meel on tõdeda, et meie linna on tekkinud veel üks paik, kus saab kuulata ja mängida imelist muusikat, mida on juba ligi sada aastat nimetatud üsnagi salapärase sõnaga JAZZ. Mis see jazz aga õigupoolest on? Ameerika filmide magusad ballaadid, mustanahaliste saksofoniimprovisatsioonid, Louis Armstrongi kähisev hääl läbisegi trompetisoolodega? Jah, kuid mitte ainult. Ilmselt on juba kõigile teada, et meil on olemas ka oma džäss – Kikerpuu, Saarsalu, Vrait ja Randalu. Kuid kas me teame ka, et igal aastal lõpetavad eesti muusikakoole ja kõrgkoole aina uued andekad muusikud, kes ei ole ainult võimelised tegema, vaid juba teevad väga arvestatavalt head eesti džässi. Siit ka loogiline järeldus – kui meil on head muusikat, siis tasub seda kuulata, nautida, hinnata. Aga kus saab head eesti džässi kuulata? Jazzkaarel loomulikult, kuid seda vaid aprillis. Tallinnast kaugemale jõuavad harvad üritused, kus enamasti esinevad siiski välismaa artistid. Televiisorist ja raadiost loomulikult – Vikerraadiost tuleb kord nädalas Anne Ermi džässisaade. ETV pole siiani kedagi eesti džässiga suutnud ära tüüdata. Kus veel? Aga loomulikult džässiklubides! Džässiklubi kui nähtus on juba ammu lääne ühiskonna traditsiooniline osa, mis kätkeb endas (iga)õhtust džässielu, pakkudes meeleolu, emotsioone, meeldivat ajaviidet pärast tööpäeva lõppu ja ühtlasi kultuurset vaba aja veetmise võimalust. Džäss on alati olnud erinevate kultuuride kohtumispaik, pakub inspireerivaid võimalusi dialoogiks ja eri kultuuride mõistmiseks,
samuti oma kultuuri tutvustamiseks. Džässiliku interpretatsiooni kaudu saavad uue hingamise vanad rahvamuusikamotiivid ja äraunustatud popmuusika. Seega koondab mõiste DŽÄSS endasse väga palju huvitavat ja värvikat. Selliseid paiku on Eestis juba mitmeid, NO99 jazzklubi Tallinnas, Rakvere Teatri jazzklubi, Endla jazzklubi Pärnus, Geneva Jazzklubi Narvas ja Jazz del Mar Kuressaares. Ka Tartusse on tekkinud verivärske koht, kus nauditavat muusikat saab kuulata. Alates käesolevast nädalast on igal kolmapäeval algusega kl 20 Vilde lokaalis džässikolmapäevad, kus improvisatsioonilise muusika austajad saavad nautida eesti oma džässi ja vahel sekka ka külalisi kaugemalt. Omaette tähelepanu väärib asjaolu, et tänu Tartu linna ja Eesti Jazzliidu toetusele on sissepääs džässikolmapäevadele prii, mis annab võimaluse kõigil soovijail heast muusikast osa saada. Tegelikult tegutsevad Tartus sellest kevadest juba kaks klubi formaati mahtuvat kontsertpaika - Vilde lokaal ja Genialistide klubi, kus on toimunud põnevad džässiüritused juba mitu aastat. Vilde džässikolmapäevade märtsikuu kavas on kaks headest Tartu muusikutest koosnevat kollektiivi - 23. märtsil esineb Elleri kooli taustaga ansambel Lossi tn. Eksperiment ning 30. märtsil on kavas kontsertprogramm “Astudes üle läve Džässituppa”. Tulemas on veel palju teisi suurepäraseid eesti muusikuid, nt Helin-Mari Arder oma ansambliga, Viljandi Guitar Trio, Lembit Saarsalu jt. Olen õnnelik, et Tartu linn on teinud märkimisväärse panuse Tartu muusikakultuuri arengusse, toetades Vilde džässikolmapäevi. Perspektiivis võib sellest kohast välja kasvada Tartu Jazz Club – paik, mis oleks omamoodi magnet ka Tartu külalistele.
Looduslodi alustab hooaega suureveesõitudega Käreveres. Jõel kursseeriva lodja laelt avaneb võimas vaade Eesti suurimale ajutisele veekogule – üleujutatud Emajõe luhtadele. Emajõe luhad kuuluvad Euroopa võimsaimate hulka, vanajõgedest läbi põimituna moodustavad need kalade ja lindude järelkasvu jaoks täieliku paradiisi. Looduslodja luharetki juhendavad asjatundlikud giidid, nt Jaak-Albert Metsoja looduskaitseühingust Kotkas. Samuti tunnevad Kärevere luhtasid Eesti Ornitoloogiaühingu ornitoloogid.
Linnulaul ärkaval Emajõel Tänapäeva inimese jaoks on omaette elamuseks juba ainuüksi varahommikul looduses viibimine. Rääkimata sellest, kui looduse ärkamist saab jälgida keset jõge vaikselt triiviva ajaloolise puulaeva pardal rõkkavat lindudekoori kuulates ja teed-kohvi rüübates. Mis võib olla veel paremaks alustuseks tegusale argipäevale!
Looduslodja varahommikusi linnulauluretki juhendavad Eesti parimad ornitoloogid, mistõttu pannakse tähele ka neid liike, kes ehk muidu võiksid märkamatuks jääda. Oma linnutarkust on lodjal jagamas käinud Andres Kalamees, Andres Kuresoo, Riho Kinks, Uku Paal. Keskmiselt näitab end või laseb end kuulata u 30 linnuliiki.
Kevadine tähevaatlusretk Kevadel, kui ööd veel väga valged ei ole, viib Looduslodi retkelisi jõe kohal kummuvat tähistaevast imetlema. Kui veab ja on selge ilm, saab igaüks lodjalael lambanahkadel pikutades oma silmaga otsatut ilmaruumi kaeda ja tähtkujusid otsida. Tähesõite juhendab Illar Uudevald, suur astronoomiahuviline. See lubab tal tähtkujudest ja nendega seotud legendidest pajatada köitvalt ja arusaadavalt. Kui aga juhtub olema rajuilm, võlutakse tähistaevas trümmiekraanile ja uuritakse ilmaruumi hoopis õdusas soojas trümmis.
Kevadõhtune retk Emajõel Maiõhtutel lõhnavad jõepervel toomingad ja laksutavad ööbikud. See on hea aeg pärast tööpäeva tulla pere ja sõpradega loodusesse lõõgastuma. Jälgida saab, kuidas jõeelanikud end saabuvaks ööks valmis seavad. Lodja pardal on loodusgiid.
Suursoos ja Peipsil Lodjaga võib Peipsil, Võrtsjärvel, Suurel ja Väikesel Emajõel seilata kokku üle 600 km. Looduslodja pikemad retked toimuvad Suursoos ja Peipsil. Õpitakse tundma Emajõe suudmealala laiuvat Eesti ulatuslikemat madalsood, külastatakse ainukest maitsi ligipääsmatut sisemaaküla Praagat ning seilatakse Euroopa ühel suuremal ja elurikkamal järvel – Peipsil. Soo- ja järveretkedel on pardal loodusgiid.
Õuesõpperetk Laevaga looduse avastamine on põnev igas eas lastele alates lasteaiast ja lõpetades gümnaasiumiga. Lodjaga on tore sõita iga ilmaga. Et lodjasõit ei eelda retkelistelt füüsilist pingutust, siis sobib see ka liikumispuudega lastele. Õuesõpperetke ”Kevad, suvi või sügis jõel” teemakäsitlus toimub vastavalt aastaajale ja osalejate eale. Tutvutakse vooluveekogude tekke, toimimise ja aastaringiga, vees ja kaldal elutsevate loomade-taimede, Eesti siseveekogude ja nendega seotud märgaladega. Lisaks tegeletakse laevasõiduga seotud loodusvaatlusega – uuritakse kompassi ja määratakse ilmakaari, jälgitakse ilma ja kajaloodi. Looduslodja retked on esimene ja seni ainuke veekogul toimuv õuesõppevõimalus Eestis ning need on pälvinud tunnustust. Retkede toimumisgraafik kodulehel www.lodi.ee uueneb jooksvalt.
KULTUURIUKS
18. MÄRTS 2011
3
Kolmapäev on džässipäev!
Uus üritustesari Vilde lokaalis! Igal kolmapäeval! Parimad artistid, parim seltskond, parim atmosfäär! Sissepääs tasuta! Vaata ka www.vilde.ee
Kultuuriaasta linnaraamatukogus Linda Jahilo, Krõõt Kaljusto-Munck
K
aasaegne (rahva)raamatukogu pole ammu enam pelk informatsiooni vahendamise ja raamatute laenutamise koht, vaid üha rohkem ka kultuurikeskus ja vaba aja veetmise paik.
Hea raamatukogu katuse all on hoiul sadu, lausa tuhandeid põnevaid maailmu nii sõnas, helis kui ka pildis. Kõige selle tutvustamiseks potentsiaalsele lugejale, kuulajale ja vaatajale tuleb ka raamatukogul oma rikkusest kõva häälega rääkida,
seda reklaamida. Kultuurisündmuste korraldamine on kahtlemata üks võimalus. Tartu Linnaraamatukogu külastajad teavad, et raamatukokku tulles saavad nad igas kuus ära vaadata paar uut näitust, kirjanikuga silmast-silma kohtuda, kontserte kuulata, etendusi ja filme vaadata. 2010. aasta statistika näitab, et keskkogus ja harukogudes kokku oli aasta jooksul väljas sadakond raamatu-, kunsti- ja käsitöönäitust ning leidis aset kolm ja poolsada kultuurisündmust, millele lisandusid laste raamatukogutunnid ja täiskasvanute koolitusüritused.
Tähtsündmuste aasta
Raamatukogu sünnipäevanädal 2010. Kirjandusõhtu Mihkel Mutiga. Küsitleja Janika Kronberg.
Vestlus- ja kohtumisõhtuid, kirjanduskohvikuid, raamatuesitlusi jagub küll igasse kuusse, aga linnaraamatukogu kultuuriaasta sündmusterohkeimad nädalad on raamatukogu sünnipäevanädal aprilli alguses, kirjandusfestivali Prima Vista aeg mai algul, vene kirjanduse nädal septembris, raamatukogupäevad oktoobris ja Põhjamaade raamatukogunädal novembris. Hetkel valmistutakse raamatukogus 4. –9. aprillini toimuvaks sünnipäevanädalaks. Külla tuleb reservkolonelleitnant ja
kirjanik Leo Kunnas, KA teater etendab põneva vaatemängu Vilde ja Tuglase kirjavahetusest pealkirjaga «Tulemäng». Koos kirjastusega Petrone Print on tulemas vestlusõhtu Olev Remsuga raamatust «Minu Neenetsimaa», lastele on vanasõnade otsimismäng ja külas on kirjanik Mati Soonik. Raamatukogu sünnipäevanädala traditsioon sai alguse 2004. Alati on kavas olnud kirjandusõhtu ja lugemissoovitused tuntud inimestelt. Ukse ees on teinegi traditsiooniline sündmus – 14. aprillil on 13. algupärase lastekirjanduse päev. Ettekandepäeva teema on tänavu «Kohanevad tekstid laste- ja noortekirjanduses». Kirjandusfestivali Prima Vista korraldajana on linnaraamatukogu kanda Pargiraamatukogu töö ja õhtune kultuuriprogramm. Esimene Pargiraamatukogu oli 2004. aastal koos Tartu Kunstimuuseumiga. Sündmuse ajendiks oli kahe asutuse ühise uue hoone kavandamine südalinna parki.
Linna ainuke kirjanduskohvik Kui kohtumisõhtuid ja raamatuesitlusi on Tartus mitmel pool, siis kõigile huvilistele kord kuus avatud kirjanduskohvik on linnas vist küll ainuke.
Linnaraamatukogu kirjanduskohvik alustas tegevust 2007. aasta jaanuaris. Korraldajad tahtsid lugemist armastavatele tartlastele anda võimaluse kohtuda ja raamatute üle arutleda. Viie aastaga on alus pandud kirjanduslikule aastaringile, mis seob kohvikuüritusi teiste kirjandussündmustega linnas ja raamatukogus. Nii loeme nt Prima Vista eel festivalil esinevate autorite raamatuid ja vene kirjanduse nädala ajal vene kirjanikke, suvepuhkuse ajaks jätame kogukamaid teoseid. Võimaluse korral oleme kohvikusse kutsunud autoreid, tõlkijaid, ülikooli õppejõude, samuti teisi raamatuga mingil moel seotud inimesi. Kohvikul on välja kujunenud oma püsiseltskond, aga iga raamat toob kuulama mõned just selle teose austajad. Külaliste nimekiri on pikk, kõige rohkem on nende seas olnud tõlkijaid, õppejõude, autoreid. Loodame, et kultuurisündmused muudavad raamatukogu atraktiivsemaks ja toovad juurde mõnegi uue lugeja. Kirjandushuvilistel tasub kindlasti külastada raamatukogu kirjandusveebi (www.luts.ee/lugemissoovitused), mis püüab vastata küsimusele «Mida võiks veel lugeda?» Kirjandusveebist saab vajalikku infot ka raamatukokku tulemata.
4
kultuuriuks
18. MÄRTS 2011
Kevad toob kinouudiseid
K
evadisel koolivaheajal esilinastub kinokeskuses Cinamon päris mitu head filmi – perefilm alati näljasest Karu Yogist, klassikaline armastusdraama «Jane Eyre» ning Andres Maimiku ja Rain Tolgi must komöödia Kormoranidest. Täpsem info ja linastuskavad kino kodulehelt www.cinamon. ee.
Jane Eyre Vähesed oskavad öelda, mis teeb klassikast klassika, miks mõni lugu on surematu ja köidab üdini erinevate põlvkondade meeli. Selliseks ajatuks klassikaks on ka Charlotte Brontë loodud noore guvernandi Jane Eyre’i elu lugu, mis on täis pettumust, üksindust, armastust ja saladusi. Tänasest on Cinamoni kinoekraanil selle loo uusim ekraniseering, kus peaosades on lootustandvad inglise näitlejad Mia Wasikowska («Alice imedemaal»), Michael Fassbender, Jamie Bell ja teised. Filmi tegevus toimub 19. sajandil. Noor neiu Jane Eyre põgeneb ootamatult oma tööandja
Edward Rochesteri juurest, kus ta töötas viimase hoolealuse guvernandina. Talle pakub ulualust ja tööd koduabilisena vaimuliku St John Riversi pere. Riversite hoole all kosudes meenutab Jane sündmusi, mis viisid tema pagemiseni... Jane saabus oma tööandja juurde neiueas. Jane’i huvi äratas hr Rochester, kes mängis temaga mõistumänge, jutustas lugusid ning avaldas oma salamõtteid. Jane’i teevad rahutuks Rochesteri kummaline raskemeelsus ja majas, iseäranis aga keelatud pööningukambris toimuvad kummalised sündmused. Neiu tunneb hr Rochesteriga sügavat ja vastastikkust hingesidet, ent avastanud maja sünge saladuse, ei saa ta teha muud kui põgeneda. Režissöör Cary Joji Fukunaga («Nimetud») ja stsenarist Moira Buffini («Tamara Drewe») on «Jane Eyre’i» julges uusversioonis põiminud Charlotte Brontë ajatu klassika kaasaegselt vahetu süžeega. Linastub 18.-24. märtsil kell 14.30, 19, 21.15.
Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta Seda, et eestlane armastab tutvuda muusikamaailma telgitagustega ja eriti rokkarite meeletustega, järeldasime me juba Mihkel Raua hittromaani kosmilisest edust. Nüüd jõuab suurele ekraanile eestlaste oma must komöödia, mis räägib vanadest rokipeerudest, kes keelduvad kiiktoolides nurgas tiksumast ja tahavad iga hinna eest uuesti läbi lüüa. Kuid ükskõik mida nad ka ette ei võtaks, asi läheb järjest hullemaks! Noored naised ja alkohol, külapeod ja bändimeeste vahelised tülid – kõike jagub. «Kormoranide» stsenaristid-režissöörid on Andres Maimik ja Rain Tolk - sama tandem, kes on vastutav eelmise kassahiti „Jan Uuspõld lä-
heb Tartusse” menukuse eest Eesti kinolevis. See oli viimase kahkeksa aasta vaadatuim kodumaine film. Filmis mängivad Guido Kangur, Roman Baskin, Ene Järvis, Jüri Vlassov, Ester Pajusoo, Elina Pähklimägi, Harry Kõrvits ja Enn Klooren. Kõrvalrollides näeme kõikvõimalikke avaliku elu tegelasi Tanel Padarist Jaanus Rohumaani ja nii mõnedki neist astuvad üles vägagi tavatutes rollides. Filmis kõlab tohutu kogus uuemat ja vanemat mõnusat kodumaist muusikat. «Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta» on tempokas ja humoorikas, aga ka lohutust pakkuv komöödia inimestest, kes olusid ja aegu trotsides ning ennast ületades saavutavad ihaldatud sihi – just selline lugu, mida vaatajad vajavad praegustel segastel aegadel. Linastub 18.-22. märtsil kell 12, 14.15, 17.05, 19.30, 21.50. 23.-24. märtsil kell 12, 17.30, 19.45, 22.
Karu Yogi «Karu Yogi» toob suurele ekraanile tuntuima piknikukorvide
näppaja. Yogi loodab alati oma kiirele taibule ja veelgi kiirematele jalgadele, et vedada ninapidi matkajaid ja põigelda oma kauaaegse vihavaenlase, pargivaht Smithi eest. Kuid Yogit ja Boo Bood ootab ees hirmus saatus - Jellystone’i park müüakse maha! Varjamaks linnavarade raiskamist ja otsides raha oma valimiskampaania jaoks, plaanib linnapea Brown pargi müümist metsalangetajatele. Tundub, et Jellytone’is piknikke pidanud pered ei saa enam iial nautida kaunist ja puhast loodust ja Yogi, Boo Boo ja nende sõbrad visatakse välja ainsast kodust, mida nad on eales tundnud. Nüüd on Yogil aeg tõestada, et ta on tõepoolest «nutikam kui keskmine karu». Tema
ja Boo Boo ühendavad jõud pargivaht Smithiga, et parki sulgemisest päästa. Yellystone’i rahvuspargi kurikuulus krutskivend karu Yogi saab hääle Dan Aykroydilt, tema ustav semu ja näppamisplaanide nuputaja Boo Boo aga Justin Timberlake’ilt. Film linastub eestikeelsete subtiitritega! Linastub 18.-24. märtsil kell 11.30, 13.30, 15.45.
Musta nõia aasta 14. sajand. Ristirüütel Behman (Nicolas Cage) saabub pärast ristiretke kodumaale, avastades, et selle on laastanud must katk. Surmahäda esilekutsumises süüdistatakse noort neidu (Claire Foy), keda kahtlustatakse sidemetes saatanaga ning nõidumises. Surev kardinal palub Behmani, et too viiks nõia kaugel asuvasse kloostrisse, kus nõid hukataks. Behman kiindub neiusse, kuid ometi piinavad teda kahtlused, kas pole see kiindumus vaid nõia kaval trikk. Rüütel asub koos kaaslastega kloostri poole teele, aga neil tuleb silmitsi seista müstiliste jõududega. Linastub 18.-24. märtsil kell 20.
Lõuna-Eesti suurim 3D-kinosaal peagi Cinamonis Lõpuks ometi saab Tartu kinokeskuses Cinamon peagi nautida 3D-filme. Kinokeskus täiendab oma suurimat kinosaali, mis mahutab 319 kinosõpra, 3D-filmide näitamiseks vajaliku tehnikaga. Digitaalsed 3D-seansid alustavad juba koos kevadise päikesega aprilli alguses. 2011. aastal on tulekul hulganisti 3D-formaadis filme, näha saab nii populaarsete piraatide seiklusi filmis «Kariibi mere piraadid: Võõrastel vetel», lõbusat pandat eestikeelses animatsioonis «Kung Fu Panda 2» ja ka viimast Harry Potteri seiklust «Harry Potter ja surmavägised: 2. osa». «3D-filmide populaarsus on tõestanud Eesti inimeste huvi mitmekülgse filmielamuse vastu. Oleme saanud pidevat tagasisidet inimeste ootustest 3D-filmide kohta kinokeskuses Cinamon ja nüüd on meil hea meel teatada, et ootamine on lõpusirgel,» rõõmustas kinokeskuse juhataja Maret Kaur. Ruumilised 3D-efektid kirkamate ja säravamate värvidega saavutatakse kinokeskuses Cinamon spetsiaalse 3D-filmikoopia, digitaalse kinoprojektori ja prillidega. Cinamonis võetakse kasutusele prillid, mille puhul 3D-pilt moodustatakse juba projektoris. Tänu passiivsusele on prillid kerged ja mugavad ning sobivad ka optiliste prillide kandjatele. Prillid on korduvkasutatavad ja neid puhastatakse peale igat seanssi. Lisaks uuele tehnikale saab kinosaal uue ekraani. Cinamon Tartu on Lõuna-Eesti suurim kinokeskus, mille viit saali külastab nädalas üle 6000 filmisõbra. Cinamon soovib kõigile filmisõprdele värvikaid kolmedimensioonilisi elamusi ja rohkem kino!