Kinnisvara ja Ehitus september 2015

mänguväljakud korda

• Nüüd kohustuslik – korstnapühkija väljastatud akt annab hinnangu küttesüsteemile. LK 2 • Klaaspinnad sügiseks särama. LK 6 • Maakodu turvaliselt talvituma. LK 7

Kalle Pilt: Majavammi plahvatuslik levik on sooja talve ja külma suve süü.

Lk 4

TEEMALEHT 9. september 2015

2 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 9. september 2015

toimetaja veerg

T

Ohutu mänguväljak toob lapsele rõõmu

ehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab kõigile ühistutele meelde, et nendele kuuluva mänguväljaku eest tuleb samamoodi hoolt kanda nagu maja lifti või välisukse eest. Sügise saabudes on hea üle vaadata mänguväljakute turvalisus ja korrasolek.

TJA peadirektori asetäitja Kaur Kajak ütles, et mänguväljak peab vastama nendele nõuetele, mis on ehitamise ajal olnud. «Kui mänguväljak pole enam sellises seisukorras nagu paigaldades, siis tuleb see korda teha või lammutada, katkine mänguväljak kipub olema hoopis teistsuguse seltskonna kogunemispaik. Meie tähelepanu on suunatud nendele väljakutele, mis on avalikud linnaruumikohad. Oleme käinud kontrollimas rohkem kui 20 mänguväljakut ja olukord on pärast paari aasta tagust traagilist sündmust palju paremaks muutunud,» kõneles Kajak. «Enim teevad muret vanad mänguväljakud, kus varasemalt paigaldatud nõukogudeaegsed atraktsioonid on puitosad hoopis kaotanud ja alles on jäänud metallist karkass. Nüüdsetele mänguväljakutele on pretensioone vähe. Pigem on puudu igapäevasest hooldusest, näiteks mänguväljakute puitdetailide osad, mis puutuvad kokku maapinnasega, kipuvad kõdunema.»

Uut mänguväljakut planeerides on oluline alustada projektist, kus on arvestatud pehmendatud kummist pinnasekattega – kui laps kiikumise pealt juhtub kukkuma, siis ei kuku ta kõvale asfaldile. Kiikede paigaldamisel tuleb arvestada kiikede amplituudi, et kiikuvad lapsed üksteist ei vigastaks. Näiteks karussellil peab olema kahe meetri raadiuses vaba maad.

Tähtis on jälgida liumägede kõrgust ja aluspinna pehmust, et lapsed ei kukuks alaseljaga kõvale pinnasele. Lapsevanem, kes tuleb koos lapsega mänguväljakule, võiks kontrollida, et redelil oleks kõik ronimispulgad ja käsipuu olemas. Tasub tähele panna, et käsipuu peab lapsele pihku mahtuma, soovitav läbimõõt on 60 mm ja sel ei tohi olla teravaid nurki. Kõik avaused peavad olema nõnda disainitud, et lapse näpp vahele ei saa kiiluda.

«Veenduge, et mänguväljakul poleks ootamatuid takistusi, näiteks liumägedel roostes kohti, kus lapse käsi saaks vigastatud. Hea, kui koormuspiirang on kirjas iga atraktsiooni juures,» sõnas Kajak. «Mänguväljak võib olla nii turvaline kui tahes, ent ometi ei tähenda see, et vanem võib jätta lapse järelevalveta – kui midagi juhtub, peaks abi olema käepärast. Laps ei suuda ise aru saada ei hoiatavast sildist ega koormuspiirangutest.»

Kajak ütles, et isetehtud mänguväljakuid võiksid jääda oma koduõue. «See vajab samamoodi projekti, keegi ei keela koduõue kiike ehitada, aga rajatis peab olema läbimõeldud ja turvaline. Arvestage kukkumisega, et kiikuja kõndijaile otsa ei kiiguks ning piirdeaed ei puutuks kiikumise amplituudiga kokku, vahe peab olema vähemalt poolteist meetrit.»

TJA soovitusel peaks mänguväljakul olema teabetahvel, kus on kirjas hooldust teostava ettevõtte ja päästeameti telefoninumber.

Marko Rüü esindab Päästeametit korstnapühkijate kutsekomisjonis.

FOTO: liis treimann

tuleohutus. Üks kord viie aasta jooksul peab ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti. Päästeameti tuleohutuse talituse juhataja Marko Rüü sõnul sai 1. septembril täis viis aastat määrusest, mis kehtestas küttesüsteemi puhastamise nõuded.

Korstnapühkija hinnang on kohustuslik juuli laanemets teemalehe toimetaja

seadus «Ka neis kodudes, kus kamin pole põhiküttekeha, tuleb ikkagi korstnapühkija kutsuda ja hooldusakt saada. Laias laastus võib öelda, et kui majal on olemas korsten, siis peab olema korstnapühkija akt, mida tuleb alles hoida viis aastat. Samas tahan meelde tuletada, et korsten vajab iga-aastast pühkimist ja puhastamist,» lausus Rüü. «Akti eesmärk on anda teavet, et küttesüsteem on ohutu. Kui korstnapühkija näeb, et küttesüsteem on ohtlik, siis lisaks aktile koostab ta dokumendi, mis on korstnapühkija ettepanek. Seal tuuakse põhjalikumalt välja leitud puudused. Akti ja ettepaneku erinevus on, et kui

Kaart on varustatud kutsekoja logoga.

akt koostatakse kahes eksemplaris, siis ettepanek on kolmes, millest üks koopia saadetakse Päästeametile. Korstnapühkijal on seadusest tulenevalt kohustus nõnda toimida. Niisuguseid ettepanekuid saame paarisaja ringis aastas.»

Rüü sõnul ei tohi unustada,

et lõõride, korstnate ja küttekehade parandustöid võib sooritada ainult kutsetunnistusega pottsepp. Nimekiri kutset omavatest pottseppadest on leitav kutsekoja lehel.

Korstnapühkijateenust tellides on oluline kontrollida korstnapühkija kvalifikatsiooni taset.

«Kolmanda taseme korstnapühkija tohib hooldada ainult eramaja, kus pole seina ja lae taga või põranda all naabrit. Kortermaja tohib hooldada neljanda ja viienda klassi kvalifikatsiooniga korstnapühkija,» ütles Rüü.

«Helistades Päästeala infotelefonil 1524 võib küsida korstnapühkija kontaktandmeid. Helistaja võiks täpsustada, kas on individuaal- või kortermaja. Alati võib paluda, et korstnapühkija võtaks kaasa kutsetunnistuse koopia. Oleme «mugavuse huvides» välja andmas nimelist kutsetunnistusega plastikkaarti. Kaart on varustatud kutsekoja logoga. Tänasel päeval pole seda veel kõigil. Kolmanda taseme tunnistus kehtib kümme ja neljas ning viies tase viis aastat.»

Täna tegutseb üle 250 kutsetunnistusega korstnapühkija, viimase rahvaloenduse järgi on 165 000 korstna kaudu köetavat kodu. See teeb 660 küttesüsteemi ühe korstnapühkija kohta.

juuli laanemets teemalehe toimetaja

TJA-l on olemas spetsiaalsed metallist pulgad, millega kontrollida avade suurust. Ronimis- ja liutorusid tuleb samuti kontrollida, et lapse jopenöör ei jääks kuhugi kinni ning last ei pooks.

FOTO: Sander Ilvest

Toimetaja Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194 Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi

Kinnisvarareklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395

Ehitusreklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

postimees, 9. september 2015

kinnisvara ja ehitus || 3

4 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 9. september 2015

märka ohtu. Seened kahjustavad puithooneid sõltuvalt keskkonnatingimustest üsna kiiresti. Majavamm võib uue põranda puitmaterjali «ära süüa» juba paari aastaga nii suurel määral, et kapid vajuvad põrandast läbi ning põrandalauad ei kannata isegi inimese koormust.

Majavamm ründab tänavu hooneid Kas tead?

Seente eostolm on punakaspruuni värvi.

Kalle Pilt

ehitusinsener ja TTÜ doktorant

maja tervis

Seinte ääres ja kappide taga on võib leida seente viljakeha.

Aegamööda kasvab seeneniidistik silmaga nähtavaks. fotod: kalle pilt

Majavamm on puitu lagundav seen, mis tekitab pruunmädanikku ning võib uued puitkonstruktsioonid juba paari aastaga muuta kasutuskõlbmatuteks. Eestisse on majavamm toodud umbes 18. sajandi keskel läbi Euroopa riikide (laevadega) Himaalaja kõrgmäestikust ning majavammi esinemissagedus hoonetes on pidevalt kasvanud. Vabas looduses majavammi Eestis ei leidu.

Võrreldes eelmiste aastatega on tänavu majavammi väljakutsete arv oluliselt suurenenud, viimati oli nii palju probleeme 2008. aastal. Olemasoleva info põhjal võib väita, et majavammi areng on aktiviseerunud. Leviku põhjuseid on mitmeid, kuid peamisteks neist on eelmine suhteliselt soe talv ning jahe ja niiske suvi. Kuna majavammi looduslik kasvukoht on kõrgmäestikus ja seal valitseb üsna ühtlane jahedam kliima, siis sobib majavammile võrreldes teiste seentega madalam õhutemperatuur (20–22 °C). Nii leiame majavammi kahjustusi esmajärjekorras

Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA on rohkem kui kümme aastat uurinud majavammi levikupõhjuseid ja ulatust Eestis, külastatud on tuhandeid erinevate seenkahjustustega hooneid. Eestis on puitu lagundavatest seentest enim esindatud perekonnad Coniophora (majamädik 10%), Antrodia (korgik 17%), Leucogyrophana (mädiknahkis 6%) ja Serpula (majavamm 51%). Statistiliselt leidub hoonetes kõige rohkem majavammi, kuid arvestama peab asjaoluga, et uuringud on tehtud väljakutsel, mitte juhuvaliku põhjal ning seega võib väita, et majavammi väljakutseid on kõige rohkem.

Rohkem teavet majavammi ja teiste puitu lagundavate seente kohta leiate www.mycology.ee

keldrist, esimese korruse põrandakonstruktsioonidest ning seina alaosast. Ülemistele korrustele ja katusekonstruktsioonidesse jõuab seen haruharva ning sedagi lisaniiskuse puhul (katuse läbijooks, torustike lekked jms).

Seoses seene leviku aktiivsusega soovitame igal hooneomanikul oma maja sellel sügisel üle vaadata. Seenkahjustuse olemasolu tunneb ära järgmistest asjaoludest: • Eosed. Kui leiate punakaspruuni tolmu, mis võib olla põrandaliistude ja/või -pragude piirkonnas või põrandaalusel pinnal (foto 1), siis on tihti tegemist puitu lagundavate seente eostolmuga ning tasub otsida seene viljakehasid ja -niidistikku.

• Seenete viljakehad. Põranda

äärtes, eriti kappide ja riiulite taga ning teistes suletud kohtades võite leida valgeid moodustisi, mis aja jooksul värvuvad kollakaks ja siis punakaspruuniks. Need on enamasti puitu lagundavate seente viljakehad (foto 2). Punakaspruun kiht aga eelmises punktis nimetatud eotolm.

• Seeneniidistik. Seeneniidistik on seene arengul kõige olulisem. Alguses on seeneniidid (hüüfid) silmale nähtamatud, kuid ajapikku moodustavad nad omavahel kokku kasvades seeneniidistiku (mütseeli) ning seeneniidistik moodustab põimudes seeneväädid, mis mõnede seente puhul võivad olla mitme millimeetri paksused ja selgesti eristatavad. Sellise seeneniidistiku

(foto 3) leidmisel on kindlasti tegemist puitu lagundavate seente olemasoluga.

• Kahjustatud puit. Kuna enamik hoonetes levivatest puitu lagundavatest seentest tekitab pruunmädanikku, siis tasub kontrollida puidu seisukorda hoonetes. Kui puit värvub pruunikaks (ka lakikihi all) ning hakkab ristikiudu pragunema, siis on tegemist pruunmädanikuga, mida põhjustavad majaseened. Edasi arenedes kaotab puit täielikult oma mehaanilise tugevuse ning puruneb juba väikestel koormustel (näiteks põrand peale astumisel).

• Konstruktsioonide deformatsioonid. Kui põrandad hakkavad oluliselt vajuma või õõtsuma ja seintesse või liistude vahele tekib pragusid, siis on kandekonstruktsioonid (põrandatalad, seinapalgid vms) hakanud lagunema. Kui tegemist on puidust kandekonstruktsioonidega, siis on lagunemise põhjustaja reeglina seen.

Eelpool toodud tunnuste leidmisel tuleks koheselt avada kahjustatud konstruktsioonid ning võimalusel pöörduda spetsialistide poole abi saamiseks.

Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse abiga saate määrata nii seene liigi kui ka vastavate seadmete abil levikupiirid ning teile antakse soovitusi edaspidisteks tegevusteks nii ehituslikes kui mükoloogilistes küsimustes. Kiiresti tegutsedes saate kokku hoida tuhandeid eurosid ja muidugi oma närve, sest teadmatus ja hirm põhjustavad kõige rohkem stressi.

Kalle Pilt on hoonete biokahjustuste spetsialist ja riiklikult tunnustatud ekspert.

piirkond ootab avastamist. Kesklinna südames paiknev Keldrimäe ei jää oma asukohaga alla ei Kalamajale ega Kadriorule. Nendest kahest asub Keldrimäe kesklinnale lähemalgi. Potentsiaali on Keldrimäel ka inimeste arvu ja tiheduse poolest. Miskipärast ei ole sellest siiski kujunenud väärtusliku linnaruumi ja selge iseloomuga asumit.

Keldrimäe uueks Kalamajaks!

Arhitekt Must

LINNAELU Suur osa Keldrimäel varem paiknenud hoonestusest hävis märtsipommitamises. Palju puithooneid lammutati 1970. aastate lõpus, et rajada asemele uued kõrged paneelmajad. Ruumi sai tänane Keskturg, piirkonna põhiline elavdaja ja tõmbenumber ülejäänud Tallinna elanike jaoks. Alles on veel mõned paneelelamute vahel paiknevad puithooned, ka Kaasani kirik – need eristavad Keldrimäed ülejäänud paneelpiirkondade tuimast ühetaolisusest, aga muudavad samal ajal piirkonna kaootilisemaks selgel rütmil ja kordusel põhinevatel Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäega võrreldes.

Paneelmaju võiks käsitleda toormaterjalina, mida saab vajadusel värvidega esile tõsta. Linnamööbliga võiks anda hoovidele uue hingamise.

Keldrimäe elavdamiseks ja kaardile viimiseks tuleb välja tuua selle piirkonna eripärad ja tõsta need esile. Vanad hooned saab korda teha ja muuta need atraktiivseks kohaliku linnaruumi käimatõmbajateks. Paneelmajade vaheline ala tuleb korrastada, muuta tühjast porisest muruväljakust kvaliteetseks linnaruumiks, kus

on põhjust kohalikul elanikul ja külalisel oma vaba aega veeta.

Pakume välja, et paneelmaju võiks käsitleda kui toormaterjali, neid saab muuta, lõigata ja värvida nii, et ümbruskond sellest paremaks ja iseloomulikumaks muutuks. Hoovid saab piirkondade kaupa üksteisest eristada erinevate materjalide ja värvide ka-

sutamisega. Lisaks teeme ettepaneku esimestest korrustest «välja lõigata» korterid ja ehitada sinna sisse mistahes muud funktsioonid. Katusel saaksid olla ülemiste korruste aiad imelise vaatega linnale. Olulisimaks hoovide elavdajaks on siiski erisugused väikesed paviljonid, kaetud ja katmata terrassidega, mis õigete kohtade peal

asetsedes muudavad kogu piirkonna atraktiivseks.

Sarnaselt saab mõelda ka Lasnamäest, Õismäest ja Mustamäest. Pealekasvav põlvkond suhtub nendesse piirkondadesse teisiti kui praegune ja seega on neil võimalus muutuda uuteks noorte piirkondadeks, kus on madalamad kinnisvarahinnad ja kirev sotsiaal-

foto: arhitekt must

ne elu. Selle potentsiaali elluviimiseks peaks paneelmajade rajoonid ja hooned muutuma paindlikeks ja muutustele vastuvõtlikeks keskkondadeks. Eksperimenteerigem!

Arhitekt Must on väljamõeldud tegelaskuju. Pseudonüümi taga tegutsevad kolm noort arhitekti: Ott Alver, Alvin Järving ja Mari Rass.

postimees, 9. september 2015

kinnisvara ja ehitus || 5

6 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 9. september 2015

akende pesu. Klaaspindu võib liigitada nende puhastussageduse järgi – on neid, mida puhastatakse igapäevase hoolduskoristuse käigus, on hooajalised akende või klaasfassaadide pesemised. Viimased liigituvad eripuhastustööde ehk harvemini tehtavate tööde alla ja nende teostus tellitakse sageli eripuhastustööde spetsialistilt.

Klaaspindade pesemine Helge Alt

Soovitusi akna- ja klaasipesuteenuse sisseostmiseks

Puhastusekspert tegevjuht

puhastus Klaaspindade puhtus või määrdumine hakkab enamjaolt väga hästi silma. Plekke peeglil või klaasuksel on kergem märgata kui tolmu kapi otsas.

Igapäevane klaaspindade puhastamine

Teenuse hinda mõjutab: • puhastatava pinna maht ja klaasiruudu suurus; • akende tüüp ja avatavus, samuti ligipääs (näiteks vanalinna väikese ruuduga aknad ja kõrge esimene korrus; takistavad esemed akende ees nagu lillepotid või lauad).

• lisaseadmete ja -vahendite kasutamisvajadus – tõstukid, tellingud, alpinist vms; • lisapiirangud või tingimused, näiteks vajadus taotleda luba tänava sulgemiseks; • vajadus aknaid lahti monteerida ja maha tõsta; • piirangud tööde teostamise ajale (muu hulgas hooajalisus, näiteks kevad- või sügisperiood). allikas: helge alt

Hooajaline akende pesemine Akende pesemiseks vali võimalusel poolpilves, tuulevaikne ilm.

Ere päike kuivatab klaaspinna liiga kiiresti, jättes sinna kuivanud vee jäljed, mida on hiljem raske eemaldada. Tuuletõmbe vältimiseks sulge ruumis uks ja ava pesemiseks üks aken korraga.

Soovituslik tööde järjekord võiks olla niisugune: Esmalt puhastada akende vahed ja aknaraamid. Raamide puhastamisel võib kasutada pehmet, hea imavusega lappi. Väga määrdunud raamide puhul võib appi võtta švammi või isegi harja, olenevalt raamidest.

1.

Aknaklaaside pesemist alustatakse välimisest pinnast, kuna see on tavaliselt rohkem määrdunud.

Pesemiseks kasuta neutraalset puhastusainet või klaasipesuainet. Kui on vajadus kasutada aluselisi aineid (pinda katab rasvane, õline mustus või tahm), siis tuleb pinnad kindlasti loputada, sest aluseline aine võib söövita-

2.

foto: MEELIS MEILBAUM / VIRUMAA TEATAJA

Suuremahulised eritööd tellitakse spetsialistidelt, nii on siingi on klaaspindade puhastamine jäetud koristusfoto: PEETER LANGOVITS / POSTIMEES firma hooleks.

Igapäevaselt tekib klaas- ja peegelpindadele pritsmeid, plekke, näpujälgi või muud taolist mustust. Tavapäraselt rakendatakse selliste pindade puhastamisel klaasipuhastusaine pihustamist pinnale ja seejärel lapi või paberiga nühkimist. Niisugusel tegevusel võib olla mitmeid soovimatuid tagajärgi, näiteks: • pinnale jääb nähtamatu koristusaine kiht, millele edaspidi kinnitub mustus ning tekivad sõrmejäljed veelgi hõlpsamini ja nende eemaldamine muutub raskemaks; • aine lendub kohtadesse, kuhu seda ei tohiks sattuda (raamid, metallosad jms); • puhastusteenindaja hingab sisse ainejääke, mis ärritab limaskesti; • pihustades saab märjaks määrdunud kohast palju suurem ala, mis suurendab puhastamisele kuluvat tööaega; • tegemist on asjatu puhastusaine kuluga.

Hea nõu: • väiksemal alal olev mustus eemaldada puhta veega niisutatud mikrokiust lapiga, puhastades vaid määrdunud kohta; • suured klaaspinnad puhastada igapäevaselt klaasipesuriga ja kuivatada klaasikuivatajaga, see annab parema tulemuse ja vähendab tööaega.

Teenuse pakkujale on oluline teada, milliste klaaside või akendega on tegemist ning millal soovitakse pesemisteenust.

Uudseid tehnoloogiaid klaaspindade puhastamiseks • Nanotehnoloogiliselt töödeldud klaaspinnad, kuhu mustuse kinnitumine on raskendatud ja mustus eemaldub vihmavee ja päikese koosmõjul.

• Ioniseeritud veega pesemine – spetsiaalne seade ühendatakse vee läbijooksuga teleskoopvarrega, mille otsas on pesuhari. Pind ei vaja pesemisjärgselt kuivatamist, kuna pinnale ei jää veejälgi.

Allikas: helge alt

da klaaspinda ja muuta selle tuhmiks. Vältida tuleb ka abrasiivseid küürimisaineid ning väga karedaid tarvikuid. Tugevalt kinnitunud mustuse, näiteks vana värv eemaldamiseks kasuta aknakaabitsat.

Kuivata pind klaasikuivatajaga, kuivatamisel väldi pesuvee sattumist seintele, aknalauale või muudele pindadele. Selle vältimiseks võib asetada lapid aknalauale või koguda aknalt valguvat vett teises käes oleva lapiga. Iga kord, kui tõstad klaasikuivataja pinnalt lahti, jääb sinna vee jälg, mis tuleb eraldi lapiga ära kuivatada. Klaasikuivatus on kõige olulisem etapp. Kasutatavast töövõttest ja tarvikust sõltub suuresti selleks kuluv aeg ja kvaliteet.

3.

Aknaraame ja aknaklaasi servi on mugav kuivatada aknakuivataja ümber pandud mikrokiudlapiga.

4.

Kontrolli töö tulemust, kuivatamise järel klaasile jäänud veepiisad võib eemaldada mikrokiudlapiga.

Katuseakende puhul on soovitav vähemalt kord aastas puhastada lehtedest ja prahist aknast väljaspool asuvad veerennid, et vihmavesi saaks vabalt ära voolata. Talviti tuleks akna ümbrusest eemaldada lumi ja jää, et sulavesi sinna pidama ei jääks.

Kõrgustes olevate akende ja klaasfassaadide pesemiseks kasutatakse tänapäeval erinevaid abivahendeid, näiteks: • reguleeritavad teleskoopvarred, mis võivad ulatuda isegi kuni 10 meetri kõrgusele; • tõstukid; • hoonele kinnitatavaid «kelgud» ja rippuvad «korvid».

Tavapäraselt tellitakse sellised tööd puhastusteenust pakkuvatelt firmadelt, kellel on olemas spetsiaalse ettevalmistusega personal ja vastav tehnika tööde teostamiseks.

5.

kinnisvara ja ehitus || 7

postimees, 9. september 2015

maakodu. Suvekodust lahkudes tuleb see ette valmistada mitte ainult külmaks talveks, vaid ka kindlustada pahatahtlike külaliste vastu.

Kuidas suvekodu turvaliselt talvituma jätta?

Reimo Raja

G4S Eesti kommunikatsioonijuht

turva G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun sõnas, et uuringute kohaselt ei kasuta ligi kolmandik Eesti elanikest oma kodu ja lähedaste kaitseks mingeid turvameetmeid, ei turvauksi, -lukke ega valvesüsteeme, kuigi viimaseid peetakse kõige efektiivsemaks kaitseks sissemurdmiste korral.

Muuda varga töö raskemaks «Varaste loogika on lihtne: ohutum ja lihtsam on rünnata kaugemal asuvaid kohti, kus vahelejäämise riski vähendab hõredam asustus. Neis tingimustes peab majaomanik oma kodu turvalisusega seonduva hoolega läbi mõtlema ning võtma kasutusele kõik seadusega kooskõlas olevad võimalused,» ütles Õun. «Varga tööaeg algabki siis, kui peremees maakodu uksed kinni paneb ja linnakodu poole teele asub.»

Seestpoolt liblikaga avatavad uksed aitavad tulekahju korral kiiresti majast välja saada, kuid sissemurdmise vaatevinklist on see turvarisk. Näiteks akna kaudu sisse tunginud varas saab välisukse seestpoolt avada ja esemed lihtsamalt majast välja toimetada. Sellest vaatevinklist on mõistlik kasutada seestpoolt võtmega avatavaid turvalukke.

Hoov hoia puhas Ka väärtusetuna näivad tööriistad peibutavad vargaid, sest neist võib abi olla majja sisse murdmisel. Õue seina najale jäetud redel, euroalused või veetünn on abiks aknast sisse ronimisel, kännu sisse unustatud kirvest saab kasutada ukse maha lõhkumiseks. Ka vanarauda ei maksa hoovile jätta. Mõistlik oleks see viia enne pikemat äraolekut kokkuostu või tõsta kõrvalhoonesse varju.

Aed pakub maakodule lisaturvalisust Kui maakodul pole aeda ümber, siis tasub see investeeringuna plaani võtta. Nii teeme suuremate esemete äraviimise keerulisemaks. Samuti tekitab pahalas-

tes ebamugavust liikumisanduritega välisvalgustus, mis ulatub ka kõige hämaramatesse nurkadesse. Teine lahendus on taimeriga valgustus, mis ujuvgraafiku järgi sisse lülitub ja tekitab tunde nagu keegi oleks kodus.

Kui hoov korras, vaata üle kõik kõrvalhooned – kuur, saun, garaaž jms. Sageli on kuuris hoitavad tööriistad, aiatarbed väärtuslikumad kui toas olevad kodumasinad. Iga hoone, kus peitub väärtuslikku vara, olgu vargale võimalikult keeruline sissemurdmiseks ning varustatud korraliku ukse ja lukuga. Samuti võiks paigaldada neisse andurid, mis sissemurdmisest märku annavad.

Valvesüsteem vajab hooldust Varga vastu aitab ka lokaalne signalisatsioon, mis ei ole turvafirma juhtimiskeskusega ühendatud. Isegi inimtühjas kohas on vali sireen piisavalt häiriv, et lühendada varga tegutsemisaega.

Sageli on kuuris hoitavad tööriistad, aiatarbed väärtuslikumad kui toas olevad kodumasinad.

Kuid kindlam valik on siiski turvafirmasse ühendatud valvesüsteem. Seda eriti juhul, kui maakodu on püsielukohast väga kaugel. Ja et varga tegutsemisest jääks võimalikult palju asitõendeid maha, on soovitav kasutada fotokaameraga liikumisandureid, mis teevad häire korral pildi ja edastavad selle sinu nutiseadmesse.

Unustada aga ei maksa, et iga valvesüsteem vajab hooldust vähemalt kord aastas. Vastasel juhul võib hakata esinema tõrkeid ja valehäireid. Tee vahel kontrollhäire veendumaks, et signaal ikka jõuab turvafirma juhtimiskeskusesse. Samuti tuleks pärast elektrikatkestusi valvesüsteemid üle vaadata. Koduvalve olemasolul saad voolukatkestusest teada ka oma turvafirmalt.

Pealegi aitab valvesüsteem tuleohtu ära tunda. Kui tavaline patareitoitel autonoomne suitsuandur teeb ainult valju häält, siis koduvalveseadmete hulka kuuluv suitsuandur edastab vajaliku häire juhtimiskeskusele

isegi siis, kui valvesüsteem ise ei ole aktiveeritud.

Suitsuandur peab olema paigaldatud hoone igale korrusele, eluruumidesse ja magamistoa ees asuvasse ruumi. Suitsuandurit ei tasu paigutada kööki ja vannituppa, kus veeaurud võivad põhjustada valehäireid.

Lisakaitset pakuvad veelekke- ja gaasiandurid, mis edastavad vee- või gaasilekke korral signaali otse turvafirmale.

Kindlusta maakodu ja selles olev vara Kodumasinate ja muude väärtuslikemate esemete ostudokumendid tasub alles hoida. Veel parem, kui need esemed on ka üles pildistatud. Sellest kõigest on abi, et asju varguse korral leida ja tuvastada.

Turvateenust kasutades on võimalik võtta turvagarantii, mis sissemurdmise korral hüvitab varastatud esemed ja sissemurdmisega tekkinud kahjud. Kindlustusfirmadki pakuvad võimalust kindlustada oma vara varguste vastu.

Maakodus tasub aia ehitamine ennast kuhjaga ära, varguse korral on suuremate esemete kaasa viimine keerukam. foto: URMAS LUIK /

PÄRNU POSTIMEES