Kinnisvara ja Ehitus

INTERVJUU: KARIN TÕUGU. LK 7

Kinnisvaraturg areneb mõõdukalt kasvavas tempos. lk 2 Notari nõuanne: pärimisest ja võlgadest. lk 3 Uhke kinnisvaraeksperiment: unistame nõukaaegse pumbamaja põnevaks linnavillaks. lk 7

TEEMALEHT 3. APRILL 2013

2 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 3. ApRiLL 2013

TURUKOMMENTAAR. Viimase kahe aasta vältel on kinnisvaraturul olnud näha elavnemist. Ostjaskond on hästi vastu võtnud kuni 25 korteriga väikekorterelamuid.

Kinnisvaratehingud Ost-müük (märts 2013) Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond

1154 (+8)* tehingut 795 (-2)* tehingut 37 (+3)* tehingut 242 (-5)* tehingut 99 (+9)* tehingut 82 (+20)* tehingut 84 (+13)* tehingut 136 (+28)* tehingut 68 (+7)* tehingut 160 (-2)* tehingut 79 (0)* tehingut 122 (-214)* tehingut 286 (+17)* tehingut 73 (+19)* tehingut 87 (-1)* tehingut 62 (-31)* tehingut

KOKKU

2771 (-129)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2012. aasta sama perioodiga

Eesti kinnisvaraturg areneb mõõdukalt kasvavas tempos  

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu aseesimees



: -  

Müügipakkumiste arv / korterid Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* 1481 609 1468

Tallinn 5028 1428 4300

Eesti kokku 11 600 5045 11 842

Müügipakkumiste arv / majad Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* 1494 600 1879

Tallinn 659 249 558

Eesti kokku 5635 2914 7083

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 1. aprill 2013 kell 9.40

11

protsenti uuringus osalenud 800 inimesest plaanib lähema 2–3 aasta jooksul osta kinnisvara. Loe ka uudist lk 4.

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee; tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused: Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja: Andres Didrik

Elukondliku kinnisvara käibed on hoogu kogunud – 2012 oli aktiivne aasta. Elukondliku arendustegevuse poolelt on ostjaskond hästi vastu võtnud kuni 25 korteriga väikekorterelamuid – suuremaid elukondlikke projekte on alustatud üksikuid.

Arvata on, et osa suuremahulisi arendusi stardib tänavu.

Järelturul on hästi müünud arhitektuuriliselt, vormilt ja teostuselt väärtuslik kinnisvara, mida on heaperemehelikult hoitud. Siin on olnud ka mõõdukas hinnatõus ja arvata võib, et see jätkub.

Majade rahulik turg Ehitusmaterjalide ja -tööde viimaste aastate pidev hinnatõus toob uusarenduste turule samuti hinnatõusu, sest arendustegevus muul viisil jätkusuutlik pole. Kindlasti tuleb märkida, et turu oluline elavnemine on toimunud Tallinnas, teistes piirkondades on nn uus algus olnud küllaltki raske tulema.

Tagasi vaadates on näha, et soodsaim aeg kinnisvaraostuks oli 2009. aasta teine ja 2010. aasta esimene pool – sealt edasi on olnud väike, kuid pidev hinnatõus.

Eraisikute laenumahud on pöördunud kasvule. Praegusel

krediidivõtjal on põhjust rõõmu tunda madala euribori üle, kuid kaugemas perspektiivis ei tasuks arvata, et see nii jääbki.

Ka keskmise palga ja keskmise ruutmeetrihinna suhet võrreldes on jätkuvalt sobiv aeg kodu ostmiseks.

Turu oluline elavnemine on toimunud Tallinnas, teistes piirkondades on nn uus algus olnud küllaltki raske tulema.

Enamik Tallinna korteritega seotud tehinguid tehakse hinnavahemikus 800–2000 eurot m2 kohta. Hinna kõrgemas otsas on enamasti tegu süda- ja kesklinnakorterite ning uuskorterelamutega. Madalamast otsast leiame nn mägede turu.

Vahemikus 1300–1700 eurot m2 toimuvad tehingud järelmüügis oleva varaga, mis asub enamasti kesklinnas ja kesklinna äärealadel, mitte mägedel. Üle kahe tuhande euro m2 kohta on tehingute arv juba märksa tagasihoidlikum.

Turul oli 2012. aasta teisel poolel näha trendi, kus üürikorterite nõudluse tekkimisel kasvasid jõudsalt ka hinnad. Kasv on nüüdseks peatunud ja kohati üürihinnad alanenud.

Noorte puhul on vähenenud kinnisvara omamise soov ja võimalus. Kiiresti elukoha muutmist nõuda võivad plaanid töökoha ja asukohariigi osas ei anna kinnisvara ostuks kindlust.

Majade ja maade turg ei ole veel aktiivsust üles näidanud.

Võib arvata, et kevadel algab ka siin vilkam tegevus. Paljude järelmüügis olevate ja viimase 5–10 aasta jooksul ehitatud majade hinnad on uue ehitamisest soodsamad. Lisaks saab järelmüügimajade puhul enamasti kaasa palju kodutehnikat ja mööblit. Eramukruntide turg on veel tagasihoidlik.

Turuvedurit veab Tallinn Ärikinnisvaras on viimaste aastate trendiks rahavoo-objektide ost. Praegu on ostusoovijaid rohkem kui pakutavat vara. Siinkohal on tähtsaim pakutava vara asukoht, heakord ja olemasolevate üürilepingute tingimused. Ostjateks on nii kodu- kui ka välismaised investorid.

Tuleb tunnistada, et teeninduse/vahenduse vallas pole viimased 10–15 aastat suuri muudatusi toonud. Maaklerite tase on paranenud, kuid teenuste põhjalikku arendust pole näha olnud.

Arenema peaks hakkama kompleksteenuste pakkumine, kus klient saaks kinnisvarabüroost pelgalt kinnisvara vahendusteenusest enamat. Lähiaastad peaksid tooma muutusi.

Vaadates majanduses ja inimeste elus toimuvat laiemalt, tuleb tunnistada, et elukalliduse tõus (igapäevaste esmatarbekaupade, kütuse ja elekt-

Kui eluaseme üldkulud oleksid energiasäästlikumad, tekiks võimalus osta sellevõrra hinnalisemat kinnisvara.

ri näol) on teinud jõulise hüppe. Siit võib lihtsustatult teha järelduse: kuna raha kulub enam igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, jääb vaba raha aina vähemaks – teatavasti pole palgatõus suuri hüppeid teinud.

Energiasäästust on saanud teema igapäevaelus. On hea mõelda, et kui suudaks kinnisvara üldkulude pealt rohkem kokku hoida, suureneks ka ostuvõime.

Kui eluaseme üldkulud oleksid energiasäästlikumad, tekiks võimalus osta sellevõrra hinnalisemat kinnisvara. Aina enam käib jutt A-klassi ja madalenergiamajade arendamise ning ehitamise teemadel. Esimesi selliseid tooteid on turul juba ka pakkuda.

Panusta kinnisvarasse Pankades on endiselt suurtes summades hoiuseid, mis ootavad võimalust investeeringuteks, sest intress hoiustelt on äärmiselt madal. Taaskord võimalus mõelda oma säästude paigutamisest kinnisvarasse, et need teenima panna.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti nn uus kinnisvaraturg areneb ja toimib praeguses majandusolukorras edasi mõõdukalt kasvavas tempos. Möödunud paaril aastal on eelkõige tegevuste aktiivsuse kasvu olnud näha Tallinnas.

Varasemaid aegu meenutades peaks 6–8 kuuga laienema aktiivsem tegevus ka mujale Eestisse. Vaatame, kas ka seekord nii läheb.

LAMMI KIVIMAJA Ehitus lihtne kui Lego kokkupanek LAMMI KIVIMAJAD – see on 50aastane kogemus. Ainulaadne plokiservade teemantlihv tagab veatu ja täpse ploki ühilduvuse koos ideaalse sise- ja välispinnaga, mis on kohe pärast paigaldust valmis viimistluseks.

Lammi plokkide tehniline lahenduss unagi välistab ehituslikud vead ega lase kunagi d tekkida külmasildasid. Patenteeritud avade tegemise süsteem lubab tehaa de kohapeal samadest plokkidest avade mmi ületusi pikkusega kuni 5 meetrit. Lammi tagab parima sisekliima, mis vastab klassile M1, heli isolatsiooni ja tuleb ohutuse, kuna Lammi süsteem loob nas. betoonpinna nii sise- kui ka välisseinas. ade Valides Lammi, ehitate te Põhjamaade parima võimaliku lahendusega.

TÄHT ON O

SÜNDINUD! SÜNDI

M1 / FI – U U-väärtus väärtus 0 0,17 17 W/ W W/m m2K, K 2 tipptootel juba 0,11 W/m K; heliisolatsioon 51 dBA(Rw)

Küsi lisainfot: tel 641 5444, 509 2616, 503 4533 • www.mendali.ee

PARIM mis VÕIMALIK

kinnisvara ja ehitus || 3

postimees, 3. ApRiLL 2013

PÄRIMINE. Kiri notarilt, mis toob teate kellegi maise tee lõppemisest, ei tee alati kirja saajast miljunääri, nagu Jaan Tätte laulus – rikkaks saamise asemel võivad oodata hoopis kohustused ja võlad.

Kui pärida on vaid võlad ...   Tallinna notar

  Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (ettevõtte juhatuse liikme positsioon, töölepingujärgsed töötaja kohustused, pärandaja kui kasutusvaldaja õigused jms).

Pärijal ei ole võimalik pärimiseks valida vaid teatud konkreetseid esemeid pärandvara hulgast ega omandada õigusi ilma kohustuste üleminekuta. Nii näiteks selleks, et omandada pärijana eluasemelaenuga ostetud kinnisvara, millega seotud laenukohustused ei ole täidetud, läheb pärijale üle ka eluasemelaenuleping koos sellest tuleneva laenumaksete tegemise kohustusega.

Pärijast saab pärandaja asemel kohustuse võlgnik. Pärija võlgneb ja vastutab. Päritud kohustused ja võlad tuleb halvemal juhul tasuda oma vara arvel, paremal juhul saab võlgade eest vastutada vaid pärandvaraga ning pärija kanda jäävad üksnes pärandi vormistamisega seotud kulud.

Kohustuste täitmine Üldpõhimõttena vastutab pärija pärandvaral lasuvate kohustuste eest piiramatult ehk nii pärandvaraga (esemed, mille omandas pärimise teel) kui ka

isikliku varaga ehk selle varaga, mis pärijale pärandi saamisel kuulus, kui ka varaga, mille pärija edaspidi omandab (töötasud, tulud ettevõtlusest, kingitud esemed jm).

Vastutust pärandil lasuvate kohustuste eest võib aga piirata pärandi ulatuseni (hoida n-ö kaks varamassi lahus, välistada pärija isiklik vara vastutusest pärandaja kohustuste eest).

Selleks näeb kehtiva pärimisseaduse § 130 lg 3 ette, et pärija ei pea täitma pärandaja kohustusi oma vara arvelt, kui pärija on pärimismenetluse käigus nõudnud pärandvara inventuuri tegemist ning pärast seda on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, välja on kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pärandvara inventuuri tegemine tähendab pärandisse kuuluvate õiguste ja kohustuste väljaselgitamist ning pärandvara nimekirja koostamist kohtutäituri poolt. Inventuuri läbiviimise nõue tuleb esitada pärimisasja menetlevale notarile.

Tähtis on siinjuures, et inventuuri läbiviimise nõue oleks esitatud õigeaegselt – seda saab esitada pärandi vastuvõtmisel, enne pärandi vastuvõtmist ning kolme kuu jooksul pärast seda, kui pärija sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa päranda-

Pärandist loobumise avaldus vormistatakse notari juures. Loobumisel peab arvestama, et pärimisõigus läheb üle loobuja lastele.

ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Pärimisseadus näeb ette, et pärast inventuuri tegemist tuleb pärandvaraga seotud kohustused täita järgmiselt: esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud.

Teises järjekorras rahuldatakse pärandaja võlausaldajate nõuded ning kolmandas järjekorras, kui pärimine toimub testamendi või pärimislepingu alusel, nendega ette nähtud tea-

tud varaesemete üleandmise kohustused.

Kui pärija täidab kohustused muus järjekorras või eelistab kohustuse täitmisel üht võlausaldajat teisele, vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest.

Õigel ajal õiges kohas Kui pärandvarast ei jätku kõigi esimeses ja teises järjekorras täidetavate nõuete rahuldamiseks ning pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse

Notarilt saabuv kiri sugulase ootamatu surma ja pärimise asjus ei pruugi alati kauaoodatud rikkust tuua. Võlgade pärimise korral on võimalus ka pärandist loobuda, kuid tegutseda tuleb kiiresti, mitte oodata probleemi iseeneslikku kadumist. : /

pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus realiseeritakse pärandajale kuulunud vara pärandaja võlgade katteks.

Juhul kui pärandvarast ei piisa ka pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulude katmiseks, võidakse pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemisega.

Kui võlad on ilmselged ja pärijale on teada, et vara pole või vara on vähem kui võlgu ja vara hulgas ei ole ühtegi eset, mille saamiseks on pärija valmis kandma pärandaja võlad ka oma vara arvel, ei pruugi pärija pärandit üldse vastu võtta, vaid võib pärandist loobuda.

Pärandist loobumine on võimalik kolme kuu jooksul arvates päevast, kui pärija sai teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest.

Pärandist loobumise avaldus vormistatakse notari juures.

Loobumisel peab arvestama, et pärimisõigus läheb üle loobuja lastele ja nende alanejatele ning kui neid ei ole või nad ka pärandist loobuvad, siis pärandaja vanematele ja nende alanejatele ning nende pärijateks mitteteostumisel vanavanemate alanejatele.

Arvestades kehtiva pärimisseadusega pärandi vastuvõtmisele ja pärandist loobumisele kehtestatud reegleid ning pärandil lasuvate kohustuste eest vastutuse piiramiseks ette nähtud reegleid, eelkõige inventuuri läbiviimise nõude esitamiseks sätestatud tingimusi, tuleb pärimisõigusega isikul, kui ta üldse pärida ei taha või ei soovi oma varaga vastutada võõraste võlgade eest, olla aktiivne ning tulla õigeaegselt notari juurde dokumente vormistama.

4 || kinnisvara ja ehitus

, .

LÜHIDALT

L

postimees, 3. ApRiLL 2013

Ehituskevade toob täna algav ehitusmess «Eesti ehitab 2013»

Eesti Arhitektide Liit kuulutas välja parima eramu konkursi

«Kinnisvara tegu 2012» laureaat on Tallinna linnaplaneerimise amet

Eesti Kinnisvarafirmade Liit hoiatab: turul on buumi ilmingud

Aasta betoonehitis on Tallinna Lennusadama vesilennukite angaar

Eestis saab eluasemelaenu naaberriikidest soodsamalt

3.–6. aprillini toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses 17. rahvusvaheline ehitusmess «Eesti ehitab 2013», mis käivitab kevadise ehitushooaja.

Messi temaatika haarab kõiki ehitusturuga seotud valdkondi.

Messikeskuse neljas paviljonis ja avaväljakutel osaleb viimaste aastate esinduslikuma väljapanekuga üle 250 ettevõtte ja organisatsiooni seitsmest riigist. Messi teabeprogramm pakub mitmeid nii erialaseid kui ka laiemat huvi pälvivaid seminare, näiteks toimub reedel tööinspektsiooni infotund töölepingute problemaatikast. Info messi kohta on kättesaadav internetist aadressil www.fair.ee/eestiehitab.

Eesti Arhitektide Liit kuulutas välja konkursid «Eramu preemia 2008–2012» ja «Väikeobjekti preemia 2010–2012».

Konkursside eesmärgiks on tunnustada huvitavamaid eramuid ja väikeobjekte, mis on nimetatud ajavahemikus valminud. Mõlema konkursi preemiafondi suuruseks on 4000 eurot.

Võistlusobjektide esitamise tähtaeg on 22. aprill 2013 kell 16 ning võitjate väljakuulutamine koos näituse avamise ja kataloogi esitlusega toimub 26. septembril 2013 arhitektuurimuuseumis.

Konkursil osalemiseks ja konkursitingimustega tutvumiseks vaata www.arhliit.ee.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas 14. märtsil toimunud kinnisvarakonverentsil välja «Kinnisvara tegu 2012» laureaadi, kelleks on Tallinna linnaplaneerimise amet ja seda Tallinna uue ehitusmääruse eest.

«Põhjuseks, miks Tallinna linna ehitusmäärus teiste nominentide seas enam hääli sai ja laureaadiks osutus, on kinnisvaraarendajaid seni ahistanud detailplaneeringute menetlustähtaegade kohati vägagi ebamõistlik pikkus,» märkis EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel. Ühe peamise muudatusena ei nõua uus ehitusmäärus enam detailplaneeringu eskiisi koostamist.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFLi) tellitud uuringust järeldub, et ehkki inimeste usk kinnisvara ostmise soodsusesse kahaneb, plaanib üha rohkem inimesi kinnisvara soetada, mis viitab buumi algetele turul. Uuringu kohaselt on lähema 2–3 aasta jooksul kinnisvara osta plaanivate inimeste hulk kasvanud vaid kolme kuuga 8 protsendilt 11 protsendile. EKFLi tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul on tegemist murettekitavalt vastuoluliste sõnumitega. «Alla 30-aastastest noortest 29 protsenti plaanib lähiaastatel kinnisvara soetada – tegemist on selgelt ohumärgiga,» lausus Rüütel.

Betooniühing koostöös Eesti ehitusmaterjalide tootjate liiduga kuulutas 14. märtsil aasta betoonehitiseks 2012 Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimise Tallinnas aadressil Vesilennuki 6. Vesilennukite angaar on tolleaegsesse Miinisadamasse projekteeritud aastatel 1915–1917 ja ehitatud Taani firma Christian & Nielsen poolt. «Õhukene koorik-konstruktsioon on selleaegse raudbetooni teooria ja praktika silmapaistvaimaid saavutusi kogu maailmas,» selgitatakse pressiteates. «Selles rekonstrueerimistöös on innovatsiooni rohkem kui paljudes uutes ehitistes,» kommenteeris žürii.

Eesti pangad küsivad praegu keskmiselt 2,38-protsendilist eluasemelaenu intressi, mis on lähipiirkonna riikidest üks madalamaid. Näiteks Lätis peavad laenuvõtjad maksma keskmiselt 3,48-protsendilist ning Leedus 2,49-protsendilist intressi, teatas kinnisvaravahendusfirma Ober-Haus. Üks kõrgemaid intresse – 6,62 protsenti – on Poolas. Ober-Hausi juhi Tarmo Kase sõnul on see seotud sellega, et Poolas antakse vaid kohalikus valuutas laene, mitte eurodes, nagu anti Eestis ka krooniajal. «Eluasemelaenu oluline koostisosa euribor ei püsi igavesti nii madalal, kui see on praegu (0,325 protsenti),» hoiatas Kase.

postimees, 3. APRILL 2013

Ahtri 6a-B2, Tallinn Tel 600 3737

kinnisvara ja ehitus || 5

6 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 3. ApRiLL 2013

VISIOON JA ARENG. Nõukogulikult modernistliku linnaplaneeringu väärtuslikud, kuid ajahoovustes tuhmunud karbid ja mitmed valdavad (väär)arusaamad ootavad visioonivõistluselt värsket vunki. Miks, selgitab VäikeÕismäe rahvusvahelise visioonivõistluse tingimuste koostaja Karin Tõugu arhitektuuribüroost b210.

Nõukaaeg moondub tänapäeva   teemalehe toimetaja

 Alles hiljuti räägiti Lasnamäe arenguvõimalustest ja visioonidest, nüüd on kord Väike-Õismäe käes.

Kas kõikidele mägedele tuleb läheneda erineva visiooniga või peaksime leidma magalarajoonidele ühtse tulevikunägemuse?

Kuigi Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe on ehitatud samal ajajärgul ja sarnastest ideedest lähtuvalt, on praegu tegemist siiski kolme erineva linnaosaga nii linnaruumi, identiteedi kui ka elanike poolest. Ühisosaks on aga ootused elukeskkonnale, millele tuleks vastata iga linnaosa eripäradest lähtuvalt. Kuna rajamise põhimõtted olid samad, on ka hiljem tekkinud probleemid väga sarnased – nii Tallinnas kui kogu Eestis, aga ka sarnastes piirkondades mujal Euroopas või üle maailma. Seega võib n-ö lahenduskäik või meetod olla sama, kuid tulemus ise peab sobituma konkreetse kohaga – visioonivõistluse kontekstis võtma arvesse Väike-Õismäe eripära.

Eesti Arhitektuurikeskuse välja kuulutatud rahvusvaheline visioonivõistlus nimetab teemana nõukogude pärandi taaskasutust – selgitage täpsemalt, mida see ikkagi tähendab …

Suur osa Tallinna elamutest pärineb nõukogude ajast. Enamasti on need just korterelamualad ehk hooned koos nende vahele jääva avaliku ruumiga. Sellega seoses kerkivad laiemad küsimused kui need, mis ühtainsat kodu või ühistut puudutavad – küsimused linnaruumi ja selle planeerimise kohta, millele vastuste leidmiseks peavad koos töötama nii kohalikud elanikud, arhitektid kui ka poliitikud.

Väike-Õismäele keskenduv Tallinna arhitektuuribiennaali visioonivõistlus ärgitab mõtlema just sellele suuremale linnaosa üldpildile, mis jõuab kaugemale üksiku maja renoveerimisest või hoovi korrastamisest. Terviklahendus võib tähendada näiteks seda, et tingimata ei pea kõike uutmoodi tegema, vaid pakub võimalusi, kuidas nutikalt taaskasutada ja mida taasväärtustada.

Milliseid nõukogude pärandi osi teie kindlasti säilitaksite, ennistaksite, väärtustaksite – mis on see osa pärandist magalarajoonides, mis peaks olema vaba okupatsioonitaagast ja suhestuma meiega kui lahendus, hea disain, eeskuju vms positiivne?

Linnaruumi puhul räägime eelkõige modernismist, mitte okupatsioonist.

Modernistlik linnaplaneerimine sai 1960ndatel valdavaks nii Ida- kui Lääne-Euroopas – selle põhimõtted ja ka hiljem

kaasnenud probleemid on tuttavad kogu maailmas. Ühest küljest tähendas näiteks paneelide ja tüüplahenduste masstootmine suurt ajavõitu ja kokkuhoidu teravas eluruumide puuduses, teisalt jäid mitmed lisafunktsioonid sellesama kiirustamise ja ressursinappuse tõttu välja ehitamata.

Tekkis elamuala, mis oli koduks enneolematult arvukale elanikkonnale, kuid pakkus palju vähem keskkonna ja tegevusvõimaluste mitmekesisust kui näiteks kesklinn.

Küsimustele linnaruumi ja selle planeerimise kohta peavad vastuste leidmiseks töötama koos nii kohalikud elanikud, arhitektid kui ka poliitikud.

Probleemide tõttu on aga varju jäänud modernistlike korterelamualade väärtused, millest võib esile tõsta näiteks vabaplaneeringulise lahenduse – majade ümber on palju ühist ruumi.

Kui seda nutikamalt disainida, oleks seal koht igaühele: mängivatele lastele, raamatu või ajalehe lugejale, jalutajale, vaatlejale jne. Selle ruumi suur väärtus on võrdsus – see ei ole kommertsruum, kus aja veetmiseks peab millegi eest maksma, see on kõigile avatud ruum. Eeskujuks võib tuua näiteks Õismäe keskpunkti ehk tiigi koos selle ümber kuuluva väikese pargialaga.

Füüsilise ruumi kõrval võib esile tõsta ka ideid. Individuaalsust ja erinevusi arvestades saaks tänapäeva kollektiivsus toimida uues kuues, vastupidi nõukogude aja sunniviisilisele koostegemisele. Tähtis on, et me ei unustaks end üksinda ära oma korteris, vaid tahaksime koos tegutseda ja jagada seda ruumi, mis on meie korteri ümber.

Mis on see, milleni te sisuliselt või vormiliselt visioonivõistluse kaudu jõuda tahaksite – ideaaltulemus?

Visioonivõistlus on üks meetod, kuidas alustada diskussiooni nii suurel teemal nagu Väike-Õismäe või nõukogude aja linnaruum. Võistluse eesmärk on koguda võimalikult lai valik mõtteid kogenud asjatundjatelt, neid avalikkusele tutvustada ning nende põhjal edasi arutada. Ootame võistlejailt ideid, mis ärgitaksid kaasa mõtlema. Ükski arhitekt üksi ei suuda välja pakkuda valmislahendust, kuid üheskoos kohalike elanike ja omavalitsusega on võimalik mõtet täiustada ning luua nägemus tulevikust, kuhu kõik saavad panustada.

Kas saan õigesti aru, et isegi kui mul pole arhitektuuri või linnakeskkonna ehitamise teadmisi ja kogemusi, võin visioonivõistlusest ekspertidega samaväärselt osa võtta, jagada oma ideid ja soovunelmaid elanikuna?

Visioonivõistlus on suunatud ruumiga tegelevate erialade

professionaalidele ja tudengitele, aga kollektiividena võivad osaleda kõik, kui vähemalt üks meeskonna liige on arhitekt või arhitektuuri üliõpilane.

Võistlusele esitatud töödest on kavas teha Väike-Õismäel näitus, mis on osa Tallinna arhitektuuribiennaali põhiprogrammist. Näituse avamisega kaasneb laiem diskussioon, millest on oodatud osa võtma kõik huvilised.

Kuna visioonivõistlus on rahvusvaheline, siis millistest riikidest võiks tulla üllatavaid ideid ja ettepanekuid ehk kus on sarnaste, pärandi ümbersõnastamise ja magalarajoonide tulevikunägemuse küsimustega juba tegeletud?

Lahendused sõltuvad eelkõige konkreetse arhitekti lähenemisnurgast ja töömeetoditest.

Aga kui näidete põhjal paralleele tuua, siis Saksamaal on väga palju tegeletud küll just pragmaatilise poole pealt paneelelamualade renoveerimisega. Lisaks soojustamisele ja fassaadi kordategemisele on ka näiteid hoonete suuremahulistest ümberehitustest, kus tüüpne elamu on muudetud täiesti uueks nii välisilmelt kui korterite poolest. Näiteks on mõnest paneelmajast saanud hoopis ridaelamu, sest elanike arv on vähenenud.

Modernistlike elamualade uuendamisega on tegeletud ka meile väga lähedal – Soomes, kus on hiljutisel võistlusel otsitud lahendusi kestliku elukesk-

Probleemide tõttu on varju jäänud modernistlike korterelamualade väärtused, millest võib esile tõsta näiteks vabaplaneeringulise lahenduse – majade ümber on palju ühist ruumi, selgitab Tallinna arhitektuuribiennaali kaaskuraator ja VäikeÕismäe rahvusvahelise visioonivõistluse tingimuste koostaja Karin Tõugu arhitektuuribüroost b210. :  ,  

konna kujundamiseks. Näitena ühest lähimast suurlinnast – Moskvas tegelevad arhitektuurikooli Strelka üliõpilased paneelelamualadega just konserveerimise vaatenurgast, üks sellistest piirkondadest on esitatud isegi UNESCO maailmapärandi nimistusse kandmiseks.

Teema aktuaalsust näitab seegi, et modernismipärandi taaselustamisega tegelevad mitmed riigid üle maailma. Arhitektuur on väga globaalne eriala ning võistluse kohta on küsimusi esitatud ka näiteks Itaaliast, Iirimaalt ja Tšiilist.

Septembris toimuv Tallinna arhitektuuribiennaal vaatab nõukogude pärandile otsa laiemalt, ka Väike-Õismäest väljapoole. Kas teie eesmärgiks on veenda inimesi, et hakakem ometi oma elukeskkonda armastama, sõltumata sellest, millise perioodi vältel see on loodud või milliste emotsioonidega seostub?

Just, üks eesmärk on kindlasti tuua esile nõukogudeaegse arhitektuuri väärtusi, sest eelmise sajandi alguse ja varasema aja arhitektuuri oleme harjunud väärtusliku pärandina nägema, kuid nõukogudeaegne arhitektuur tekitab sageli pigem negatiivseid emotsioone ning selle eest hoolitsemine ja selle säilitamine ei ole nii iseenesestmõistetav.

Väike-Õismäe rahvusvahelist visioonivõistlust korraldab Eesti Arhitektuurikeskus koostöös Tallinna linnaga.

kinnisvara ja ehitus || 7

Pa

e

postimees, 3. ApRiLL 2013

Pa

e

Pumpla

Punane 11 Pu nan e Pu

Nõukogudeaegne pumpla Lasnamäel ootab julgeid ja rahakaid end uueks looma.

na

ne

  :   (),   ()

OMAPÄRANE KINNISVARA. Lasnamäel aadressil Punane tn 11a müüakse endisaegset pumplat hinnaga 40 000 eurot – kas sellest võiks saada kodu?

Linnavilla pumbamajast?    arhitekt

 Eksperimendi ideeks on teha pargi keskel paiknevast pumplast moodne linnavilla. Pumpla eripäraks on tema ajalooline hoonemaht – kõrged paksud kivimüürid. Selliseid kivimüüre enam tänapäevastele hoonetele ei tehta – eksponeerimist väärivad need müürid oma robustsuses, ajastute kihid lisavad projektile nüansi, mida uutes hoonetes ei kohta.

Vana pumpla tugevuseks on tema kõrgus – hoones on kaks korrust, millest mõlemad on 80 ruutmeetri suurused. Hoone kõrgus lubab aga selle mahu sisse paigutada kolm korrust.

Rekonstrueerimise käigus on tavapärane ka hoone mahu suurendamine kuni kolmandiku võrra (selle jaoks piisab ehitusloast, puudub vajadus planeeringu järele) – seda tasub pumbajaama juures samuti teha.

Niiviisi on võimalik küllaltki pimedale (pumbajaama aknad on väikesed) ruumile lisada avaram uus hooneosa. Kui muuta pumbajaam kahekordsest hoonest kolmekordseks ning lisada juurdeehitus, saab sellest laheda linnavilla, kus ruumi üle 300 m2.

Objekti spetsiifilisuseks on tema asumine avalikus ruumis – keset üldkasutatavat parki. Hoonet ümbritsev krunt (342 m2)

on liiga väike, et luua aiaga piisavalt privaatsust. Hoone väike aed saab olla teenindava iseloomuga, kus paikneksid ka autod.

Elanike privaatsus tuleb tagada hoone funktsionaalse jaotusega. Pakume seetõttu välja lahenduse, kus privaatsemad eluruumid asuvad kõrgemal, maapinnal on üldkasutatav ruum – näiteks kodukontor (või töökoda). Privaatse aia asemel on hoonel teisel korrusel suur terrass, mis vaatab eemale kõrvalolevatest paneelmajadest ja on suunatud õhtupäikesesse ning kõrvaloleva lasteaia rohelusse.

Projekteerides paigutasime alumisele korrusele trepihalli (jalgrataste hoidmise koht, panipaik) ja tööruumid (vastuvõturuum, koosolekuruum, bürootuba, WC, garderoob). Teisele korrusele asetasime eluruumid (köök, elutuba-söögituba, saun-majandusruumid) ning väliterrassi. Ülemine korrus jäi kolme magamisruumi (ja kahe vannitoa) päralt, teiselt korruselt ulatuks kolmandale korrusele ka suur õhuruum.

Objekt sobib perekonnale, kes peab väikest ettevõtet või töötab suurel määral kodus.

Asukoht osutub tugevuseks sportida armastavatele inimestele – Pae pargi lähedus tagab sportimismugavuse, mis kesklinnas jääb kättesaamatuks.

Asukoht sobib ka inimesele, kelle töö sõltub autoga liiklemisest. Leiame, et pumbajaama edasi arendades on võimalik saada eripärane linlik elamine, mis trumpab olemasoleva taristuga üle äärelinna elamismudeli.

Kinnisvarafirmade kommentaarid PeeP sOOMan (PinDi kinnisvara) Meelelahutuseks on selline projekt kindlasti huvitav ja põnev, ent praktikas siiski pigem ebaotstarbekas tegevus. Esimeseks tõsiseks takistuseks oleks ilmselt maa sihtotstarbe muutmine. Teiseks võib laguneva hoone elamuks/büroopinnaks muutmine olla kallim uue hoone ehitamisest. Kui isegi suudetakse läbida juriidiline kadalipp ning lõpuks on plaan teostatud, on järgmine terav küsimus vara väärtus järelturul tõenäoliselt ei ole sellisele tootele ostjaid palju ning selle realiseerimine võib olla vajadusel äärmiselt keeruline.

MarGit siLD (uus Maa kinnisvaraBÜrOO) Inimese fantaasial pole piire ja nii võibki asjale loominguliselt lähenedes kena kodu saada, otsides endale elamispinda mitte uuselamute seast, vaid hoopis sirvides äripindade kuulutusi. Endine kauplus, garaaž või kaarhall võib saada uue otstarbe ja pärast uuenduskuuri muutuda eriliseks elamispinnaks. Üks mu välismaalasest klient ostis unikaalse tõllakuuri, et rajada sinna oma kodu ning rakendada fantaasiat.

Lennukate ideede kõrval tuleb siiski vaadata ka asja tehnilist poolt ehk lisaks ehitustehnilistele küsimustele uurida, kas juriidiliselt on mitteeluruumi üldse võimalik eluruumiks muuta ning saada sinna ka kasutusluba. Samuti ei pruugi saada luba soovitud ümberehitustele (sh nt akende lisamine vms). Seega enne, kui tormata odava hinnaga põnevat objekti ostma, tasuks põhjalikult uurida selle tausta ning hinnata, kui palju kõik need ehituslikud ja ka asjaajamisega seotud sammud maksma lähevad. Tulemus võib muidugi olla vaeva väärt!

erki nOOrak (Punane 11a kinnistu MaakLer, kaanOn kinnisvara) Olen eelnevalt sellist tüüpi eriliste ehitistega kokku puutunud pea kümnel korral. Üks oli väga sarnane antud pumbamajaga, millesse tehti elumaja ja mida kasutatakse tänaseni eluruumina. Samuti pakkus põneva lahenduse fotostuudio ja eluruumide paigutamine endisesse väetisehoidlasse. Tean ka endise vesiveski ruume, kus praegu inimesed mugavalt sees elavad. Seni huvi tundnud isikud on kõik soovinud omandada hoonet poole odavamalt, mistõttu on kinnistu endiselt müügis. Ostuhuvilised juhivad tähelepanu, et hoone vajab väga kapitaalseid ehitustöid, vaja on osta vajalikud liitumised tehnovõrkudega ning väljaehitamist vajab juurdepääs ja parkla. Antud objekt võib sobida kas elamuks või äripinnaks. Praegune omanik sooviks teha sinna kolm korterit. Linnaosa valitsuse arvates võib teha ka väikese ärihoone. Kindlasti ei saa hoonesse planeerida alkoholipoodi ega kasiinot. Uus omanik peab kindlasti arvestama, et hoonet ei saa laiemaks ehitada.

8 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 3. APRILL 2013