Kinnisvara ja Ehitus aprill 2015

KEVADEKUULUTAJA:

• Peep Sooman vannub, aga asja pärast. Lk 2 • Asukoht on kinnisvaraäris ikka määrav. Lk 2 • Ehitusmess avab jälle kevadhooaja. Lk 4 • Vähem on rohkem ka sisustustrendides. Lk 7

Värskust linnaruumi: Arhitekt Must jagab lennukaid ideid, kuidas laiendada südalinna piire ja muuta uued bulvarid äri- ja inimsõbralikuks. Lk 4

TEEMALEHT 8. APRILL 2015

2 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 8. APRILL 2015 KINNISMÕTE

Peep Sooman:

N

Ära, kurat, räägi turgu alla!

ii ütles hiljuti üks klient. Nagu ühe kinnisvaraettevõtja arvamus turule korda läheks. Ei lähe. Elatustase on meil kehvake, see mõjub rohkem. Kuu tagasi tegin Eesti Kinnisvarafirmade Liidu igakuisel ümarlaual liikmesfirmadele ettekande teemal, kas kinnisvarahinnad tõusevad, langevad või jäävad püsima. Teema tundus erutav ja põnev, mida näitas ka kohaletulnute arv.

Aga teema ettevalmistamine oli paras pain in the ass.

Meil on küll sadade kaupa tagasiulatuvaid graafikuid, aga vähe materjali, mille alusel tuleviku osas midagi arukat arvata. See on ka põhjus, miks kinnisvarafirmad saadavad kuust kuusse maruigavaid pressiteateid koos kulbitäie numbritega, kuidas mingis linnas korterite hinnad kaks või kolm protsenti «üles sööstsid» või «alla prantsatasid».

Palusime abi Eesti Konjunktuuriinstituudi peadirektorilt Marje Josingult, kes arvutas välja, kuidas on reaalpalk muutunud võrreldes varasemate aastatega. Tulemus oli jahmatav. Tahtmata lugejat numbriterägastikku vedada, toon esile vaid põhilise, mis välja joonistus.

Esiteks. Kui inflatsioon ehk elukalliduse tõus sisse arvutada, siis hoolimata kiirest palgakasvust pole inimeste ostuvõime võrreldes aastatega 2007–2008 tõusnud, kõikumine jääb 10 protsendi piirimaile. Me lihtsalt sööme ja joome ning maksame arvetega oma raha kontolt maha.

Teiseks. Tänased korteriomandite tehinguhinnad on Tallinnas ligi 10 protsenti buumi tipust allpool (2007. aasta kevad) ja Tartus on hinnad juba selle tipu ületanud.

Kolmandaks. Tehingute arv on võrreldes toonase ajaga meil aga 30–40 protsenti madalam ehk reaalne nõudlus, võimekus või tahe tehinguid teha on palju väiksem.

Neljandaks. Pakkumiste arv on tõusutrendis.

KINNISMÕTE

Meil on küll sadade kaupa tagasiulatuvaid graafikuid, aga vähe materjali, mille alusel tuleviku osas midagi arukat arvata.

Viiendaks. Pangad ei loobi enam raha, vaid arvutavad inimeste maksevõimet väga täpselt ja arvestavad, kuidas saab leibkond laenu tasumisega hakkama siis, kui eluasemelaenu aastaintress tõuseb kuuele protsendile.

Küllap on siin võrrandis olemas ka «kümnendaks», aga viiest näitajast mulle piisas. Hinnad ei saa enam tõusta. Lisame siia veel asjaolu, et 2007. aastal said kõik turuosalised aru, et midagi on mäda ja kõik selgines.

Mis sellest, et optimistid (mina sealhulgas) kuulutasid hinnalanguse absurdivaldkonda kuuluvaks. See kõik sai siiski teoks. Täna on meil aga personaalne kogemus olemas.

Enne ülemaailmset majanduskriisi, kui kõik loodusseadused said praktikas võimsa tõestuse, langesid kinnisvarahinnad Eestis 20–25 protsenti, sest ostjaid kõrge hinna pealt enam ei jagunud. See on fakt. Ja asjaolu, et oleme peaaegu samas punktis tagasi, on samasugune fakt.

Maksevõimeline ja terve mõistusega inimene ei osta enam linnaosa odavaimat ja suurimate küttekuludega korterit, vaid pigem kolib energiasäästlikumasse majja, kus arendajad on terve portsu soodustusi pakkunud, alates köögimööblist ja lõpetades tasuta parkimiskohtadega.

Kui aga tehinguid tehakse keskmisest kallima varaga, siis terve Tallinna või Tartu statistiline ruutmeetri keskmine ei lange, vaid võib isegi ajutiselt tõusta. Eriti, kui tehinguteregistris on sees ülikallid tehingud äsja valminud kortermajades.

Kokkuvõtteks. Isegi kui näeme sel aastal statistilist hinnatõusu, siis see ongi ainult statistika. Selle taga on pikk lugu, kuidas turul trendi loov noor pere on kuude kaupa surfanud pakkumiste vahel ja otsustanud osta ülehinnatud paneelikate asemel uhiuue korteri, mille ruutmeetri hinnavahe võrreldes vana korteriga on enneolematult väike. Vanade korterite omanikud ei ole eriti operatiivsed – hinnalangus juba toimub.

Mis läks üles, tuleb ka alla. Arendajad on uute korteritega juba oma käigud teinud ja turu segi paisanud. Kurat, kas tõesti räägin mina turgu alla või on tegemist siiski paratamatusega?

Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismõtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.

Toimetab Rain Uusen, rain.uusen@hapi.ee, tel 5455 4679 Kinnisvarareklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi

TURUKOMMENTAAR. Kuna uusarendused on nii ehituskvaliteedilt, pakutavatelt mugavustelt kui ka sellest tulenevate ülalpidamiskulude tõttu sarnased, siis mõjutab uute korterite tulevikuhinda tõenäoliselt kõige rohkem nende asukoht.

Uusarendustel osutub määravaks ikka asukoht Agur Tammistu Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht

UUS KODU Kodu ostmisel alustame tavaliselt piirkonna valimisega. Üldjuhul iseloomustab erinevaid piirkondi üldplaneeringule ja kohalikule keskkonnale vastav arhitektuur. Peame endale eelnevalt selgeks tegema, kas eelistame piirkonda hinna või arhitektuuri pärast.

Näiteks Kalamajas, kus uusarendused sulanduvad miljööväärtuslikku piirkonda, on hoopis teistsugune arhitektuur kui kesklinnas.

Buumi ajal ei pööratud maja välisilmele nii palju tähelepanu, kuna kõik valmivad korterid osteti ära juba paberil. Ka parkimistingimused ja panipaikade olemasolu ei tundunud ostjatele nii olulised kui praegu. Vanemate majade rekonstrueerimise käigus ehitati paljud keldrid ja muud panipaigaks ette nähtud ruumid ümber korteriteks.

Tulevikupiirkonnad Pikas perspektiivis oleks kasulik osta korter sinna, kus on lähedal mets ja meri ning tead täpselt, kui palju uusi maju piirkonda veel tuleb. Põhimõtteliselt on Tallinnas praegu vaid neli niisugust hea merevaate ning kõrghaljastusega kortermajade piirkonda: Koplis, Pelgurannas, Rocca al Mares ning Pirital.

Tavaliselt on nõnda, et seal, kus jagub palju vaba maad, ehitatakse peagi veel maju ning need hakkavad vaadet ja olemist rikkuma. Rocca al Mare piirkonna kasuks räägib seetõttu Merimetsa parkmets, kuhu ehitamisega laieneda ei tohi.

Kui arendajal on pikaajaline müügikogemus, suudab ta

mitmeid keerulisi olukordi ette näha ja vältida. Nii on tõenäolisem, et uued majad tulevad kasutajasõbralikud ega ole üksnes ausambaks arhitektile.

Näiteks võiks igas uusarenduses olla ühe-, kahe-, kolmeja neljatoalisi kortereid. Kolmetoaliseid võiks kavandada nelja tüüpi: nii läbi maja, ühele ja teisele poole maja kui ka läbi kahe korruse. Korterid ei tohiks erineda üksnes tubade arvu poolest, vaid ka planeeringult.

Uutes elamuarendustes pakutakse ostjaile enamasti parkimiskohti ja panipaiku, mille eest tuleb täiendavalt tasuda. Tallinna tasulise parkimise piirkonnas ja kesklinna lähedal ostetakse parkimiskoht ja panipaik koos korteriga sageli seetõttu, et parkimisprobleemid süvenevad ja -hinnad kasvavad ning hiljem on korterit n-ö täiskomplektina märksa lihtsam müüa.

Ostja huvitub praktilisest kasust Ostjaid reeglina ei huvita kinnisvaraarendajate kvaliteedijutud ja teised müüginipid, millega pakutakse tasuta spaareisi, sõiduautot ja sulast. Kui teda miski mõjutab, siis korteri endaga seotud soodustused nagu tasuta köögimööbel, tasuta panipaik ning tasuta parkimiskoht seal, kus muidu tuleks parkimise eest maksta.

Samas võib oletada, et tasuta panipaika ja parkimiskohta võimaldatakse ostjale vaid paigas, kus müük on läinud oodatust kehvemalt.

Praegu püüavad kõik arendajad pakkuda ostjale kvaliteeti. Kuigi paljud uusarendused tunduvad eemalt vaadates samasuguste paneelmajadena nagu magalate nõukogudeaegsed korruselamud, on ehituskvaliteet ning uute majade energiasäästuvõime kindlasti parem. Roostetavate metalltorude asemel paigaldatakse uutesse elamutesse nüüd plastto-

rud ja alumiiniumkaablite asemel võimsad vaskkaablid, mis kannatavad välja kohvikannud, veekeetjad, elektrikütte ja muu moodsa kodutehnika.

Kui nõukogudeaegse maja aknast näed suurt küttearvet vaadates ka soojatrassi, mille peal saaks jaanuaris porgandeid kasvatada, siis uutes elupiirkondades samasugust raiskamist enam ei kohta. Suuremate mugavustega kaasnevad küll suuremad üldkulud, kuid tead täpselt, mille eest maksad. Lisaks saad uues majas oma kulutusi ise reguleerida ja soovi korral näiteks kütet maha keerata.

Asukoht määrab hinna Kuna me ei tea päris kindlasti, milline saab olema uusarenduste eluiga ning kuidas praegu ilusad majad 30 aasta pärast tegelikult välja näevad, siis tasub eriti hoolikalt valida kinnisvara asukohta.

Võib tunduda üllatav, kuid olulise osa uue korteri praegusest ja tulevasest hinnast määrab ikkagi hoone asukoht ning see, mis maja vahetus läheduses toimub. Kui eramul on asukoha osakaal umbes 30 protsenti maja turuväärtusest, siis korteri puhul võib julgelt öelda, et asukoht moodustab isegi kuni 40 protsenti hinnast. Üldiselt on viimaste aastate praktika näidanud, et kuni kuus aastat vanu kortereid müüakse järelturul sama hinnaga, mis viimase ostu ajal korteri eest maksti. Seega ei kehti korterite müügil sama reegel nagu uute autode puhul, mis pärast tehasepoolse müüja väravast välja sõitmist on soetushinnast tükk maad odavamad.

Pigem on alust arvata, et heas asukohas maksavad kvaliteetselt ehitatud ja viimistletud korterid aastate pärast soetushinnast rohkem, ja seda ka siis, kui neis on vahepeal elatud.

Tõde: kõrge elustandard paneb maksma Uusi kortereid hinnatakse ja müüakse peamiselt seoses refinantseerimise või perede elukorralduslike muudatustega, kuna lahutatakse või sünnib perre lapsi juurde. Täna oleme olukorras, kus lattu on ehitatud mitme aasta jagu uusi kortereid ning uusi korterelamuprojekte tuleb juurde nagu seeni pärast vihma.

Võrreldes eelmise buumiajaga on hinnad olenevalt piirkonnast ja atraktiivsusest samad või pigem mõnevõrra kasvanud.

Uusprojektides võetakse korteri hinna kujunemisel aluseks projekti maksumus ning hinnaindikaatoriks piirkonna uusarendustes tehtud asjaõiguslikud tehingud. Ehitusnõuded on väga kõrged ja turundusargumendina kasutatakse A-energiaklassi.

See tähendab, et hooned on varustatud kallite tehnoloogiliste seadmetega, mille ülalpidamine on korteriomanikule hiljem rahaliselt üsna koormav. Vähesed ostjad kalkuleerivad uut kodu valides oma tulevasi püsi- ja halduskulusid, võttes arvesse nii kulu elektripõrandaküttele, ventilatsiooniagregaadile, klaasfassaadidele, avaratele üldpindadele, liftidele, tõstustele kui ka muule.

Kõik on visuaalselt ilusaks tehtud, kuid näiteks avariide korral on ligipääs torudele takistatud. Seinte avamine toob iga kord kaasa täiendavaid kulusid. Seejuures muutuvad äärmiselt oluliseks kindlustusküsimused ja tsiviilkindlustuse olemasolu, mis võimaldab korvata elanike inimlikest vigadest tulenevad kahjud.

Praegu pole turul lihtsaid ning odavaid uusarendusi hästi toimiva loomuliku ventilatsiooni ja eraldi köögiga. Taolisi hea planeeringu, eraldi köögi, rõdu ja keldris oleva panipaigaga kortermaju, mida iseloomustasid ka lihtsad tehnoseadmed, ehitati 1990. aastate lõpus. Helena Piirak, Arco Vara Tallinna hindamisosakonna juht

postimees, 8. APRILL 2015

kinnisvara ja ehitus || 3

4 || kinnisvara ja ehitus

Kevadine ehitushooaeg saab alguse ehitusmessilt 19. rahvusvaheline ehitusmess Eesti Ehitab 2015 toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses 8.–11. aprillini ja toob kokku ehitusala asjatundjad ning -huvilised, et anda avalöök kevadisele ehitushooajale – sel aastal on mess taas kord eelmistest suurem. Kõrvuti rahvusvaheliste kontsernide esindustega on kohale tulnud palju esmakordselt messil osalevaid ettevõtteid, nii kohalikke kui ka Eesti lähiriikidest.

Messikeskuse viis halli ning avaväljakud mahutavad üle 280 messil osaleva ettevõtte viimaste aastate esinduslikuma väljapaneku.

Palju on uudistooteid, jõuliselt on esindatud energiasäästlikud ehituslahendused nii materjalide kui seadmete osas.

Messi teabeprogramm pakub nii erialaseid kui ka laiemat huvi pälvivaid seminare, lisaks toimuvad nelja messipäeva jooksul erinevad ökoehituse töötoad ja esitlused.

8. aprillil toimub traditsiooniline Ehitusala välkfoorum, mille teemaks on sel aastal «Linnaelu – tehislik, aga üsna mugavaks muudetav ökosüsteem». Taastuvenergialahendusi tutvustatakse 9. aprilli toimuval Tuuleenergia klastri, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Passiivmajaliidu koolituspäeval. «Aasta tehasemaja 2015» konkurss kulmineerub võitjate välja kuulutamisega 9. aprillil Eesti Puitmajaliidu- ja klastri infopäeval. www.fair.ee/eestiehitab

postimees, 8. APRILL 2015 Narva mnt-l on potentsiaali muutuda linlikuks bulvariks.

FOTO: MUST

Esindusbulvari ootel EUROOPALIK TÄNAVARUUM. Mis juhtub Tallinna linnaruumiga, kui ehitatakse valmis Põhjaväil ehk Reidi tee? On selge, et Ahtri tänavast Russalkani rajatav Põhjaväil ei saa olema linna merest ära lõikav kiirtee.

Arhitekt Must

LINNAELU

T

egemist saab olema üsna tavalise tänavaga, kuid ka sel tänaval on küllaltki suur mõju ümbritsevale. Uue tänava rajamine mõjutab peamiselt seda, kuidas hakkame tulevikus tajuma Narva maanteed, mis tänaseni peab üksi teenindama Pirita, Viimsi ja poolt Lasnamäe transpordist.

Rohkem ruumi rahvale Vaatleme Narva maantee Pronksi ja Kreutzwaldi tänava vahelist lõiku. Narva maantee on olemuselt üks Tallinna esindustänavaid,

Üle tuleb vaadata olemasolev, leida tugevused ning siis need välja arendada.

mis oma väärika hoonestusega võiks olla palju enamat kui praegu näeme.

Tänava laius majast majani on 25 meetrit, sõidutee laius 21 meetrit. Praegu mahub sinna kuus sõidurida, millest üks on eelkõige bussiliikluseks ja kahte kasutavad nii autod kui trammid korraga. Lisaks paiknevad tänava mõlemal küljel kitsad kõnniteed.

See pole euroopalik, mitmekesine ega erinevaid liikumisvõimalusi soosiv tänavaruum, vaid monofunktsionaalne liikluskoridor – jalakäijatele polegi siia asja.

Olenemata südalinlikust asukohast ei toimi siin kauplused, kohvikud ega väikepoed.

Põhjaväila rajamisega väheneb Narva maantee koormus – enamus praegusest liiklusest hakkab kulgema Põhjaväila kaudu.

Narva maanteele võiks sellisel juhul alles jääda kaks rada ühis-

transpordile ja kaks rada autodele – vabanenud ruumi saab kasutada laiema kõnnitee, kergliiklustee ning kõrghaljastuse loomiseks.

Inimsõbralik linnaruum Pakutava disainlahendusega laiendame de facto ka südalinna piire. Kasvatame ala, kus jalakäijad ja kergliiklus, ühistransport ning autod saavad igaüks ühe kolmandiku majadevahelisest ruumist.

Niisugune printsiip peatab linnasüdame autostumise ning annab hoonete esimese korruse kiratsevatele väikeäridele võimaluse väljuda surutud olekust.

Muutes tänava profiili, saame kohvikute, väikepoodide ning vaba aja veetmise kohtade ette luua piisava väliala, mis ühelt poolt annab võimaluse sellistel ettevõtetel siin tegutsedes ellu jääda ning teisalt aitab linnale

tagasi anda inimsõbralikku avalikku ruumi.

Pakutav lahendus tee profiilist – kus jalakäijate ala on hoonete servas, järgneb kergliiklustee, siis ühistransport ning kõige keskel autoliiklus – jaotab liiklejad kiiruste järgi kasvavasse ritta. See loob kõikide liiklejate jaoks maksimaalse mugavuse ning turvalisuse.

Põhjaväila loomisega tuleb vaadata linna kui tervikut ning tekkivad võimalused ära kasutada. Narva maantee on ainult üks potentsiaali omav koht. Taoline mitmekihiline ja erinevaid tegevusi salliv ning toetav linnaruum on pikas plaanis majanduskasvu üheks eelduseks –investeeringuidki tõmbab kvaliteetne ruum ja väärtuslik elukeskkond.

Arhitekt Must on väljamõeldud tegelaskuju.

Pseudonüümi taga tegutsevad kolm noort arhitekti: Ott Alver, Alvin Järving ja Mari Rass.

postimees, 8. APRILL 2015

kinnisvara ja ehitus || 5

6 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 8. APRILL 2015

Kaasaegne parkimismaja linnasüdames loob ruumi vaba aja veetmiseks ja tervisespordiks

UUSARENDUS

Ines Prual

Merko Ehituse arendusdivisjoni direktor

Maa alla viidud kahekorruseline parkimismaja vabastab päikeselise hoovi elanike vajaduste tarvis.

ILLUSTRATSIOONID: MERKO

Iga korter- ja ärimaja juures tuleb korraldada parkimist ning südaja kesklinna kitsastes tingimustes on küllaltki tavaline, et parkimiskorrus ehitatakse maa alla. Maa-aluse parkimise juures on mitmeid poolt- ja vastuargumente.

Maa-aluse parkimiskorralduse puhul pääseb autosse sõltumata ilmaoludest «kuiva jalaga», samal ajal saab maapealsele õuealale luua kvaliteetsema ruumikasutuse. Tartu mnt 52 projektis on parkimismajapealsest kujundatud elanike rekreatsiooniala mitmekihilise haljastuse, laste mänguväljaku ja õdusate puhkekohtadega.

Samas esitab maa-aluse parkimiskorruse rajamine ehitajale mitmeid väljakutseid, olles lõppkokkuvõttes kordades kallim tavalisest maapealsest parkimisest ja kaks korda kallim maapealsest parkimismajast.

Kõige suuremateks väljakutseteks kesklinna kitsastes oludes süvendi rajamisel on vesi, keerulised geoloogilised tingimused, naabermajad ja olemasolevad kommunikatsioonid.

Tartu mnt 52 projekti puhul rajatakse koguni kaks maa-alust korrust, mis muudab ülesande tavapärasest veelgi keerulisemaks. Enne süvendamistööde algust löödi maasse terasest sulundsein, mis hoiab ümberkaudset pinnast ja vett süven-

disse vajumast. Seejärel kaevati välja osa pinnasest – täpselt niipalju, mis võimaldas veel rasketel vaiatöid tegevatel masinatel kaevikusse sisse sõita.

Praegu käib maja vundamenti toetavate vaiade puurimine ning valamine. Pärast vaiatööde lõppu kaevatakse edasi projekteeritud kõrgusmärgini, sealjuures peavad kopamehed olema eriti ettevaatlikud, et mitte vigastada juba valmis valatud vaiasid.

Välja tuleb pumbata ka sulundseina vahelt immitsevat vett.

Tartu mnt 52 krundi alumistes kihtides on pinnas savikas ja seepärast nõrga kandevõimega. Soovides, et süvendi põhjas mehhanismid liikuda saaksid, peab pinnast toestama suurte kivilahmakatega. Kui süvend on lõpuni kaevatud ja süvendi seinad ning põhi toestatud, siis lõigatakse vaiade ülearused otsad maha ja saab hakata ehitama vaiadele toetuvat vundamenti ehk rostvärki.

Kitsastes oludes rajatud süvend võib ohustada naaberkinnistutel paiknevaid hooneid.

Juhuseid, kus naabermaja sein kukub süvendisse, on Tallinnas esinenud, õnneks mitte Merko objektidel. Äärmiselt oluline on teostada eelnevalt uuringud, vajadusel toestada naabermajade vundamendid ning jälgida ehituse käigus naabermajade vajumeid.

Tartu mnt 52 naabermajad paiknevad pisut eemal, seepä-

rast polnud koheselt naabermaju toestada vaja, kuid reeperid on paigaldatud kõigile naabermajadele, sh ka teisel pool Tartu mnt paiknevatele hoonetele.

Parkimismaja puhul on tähtis, et kitsastes oludes oleks tagatud inimeste ja sõidukite turvalisus, välistamaks ummikute tekkimist. Turvalisuse loob ja ummikute vältimise tagab eelkõige hoolikalt läbimõeldud liikumisskeem, aga ka hea valgustus, turvamärgistus, nõuetekohane ventilatsioon ja tulekahjusüsteemid. Tartu mnt 52 puhul on ummikute vältimiseks eri tasapindade sisse- ja väljasõidud toodud hooneteploki erinevatesse külgedesse. See aitab samal ajal startivaid autosid hajutada. Parkimismajad on tihti väga «parkimismajalikud» ehk suured ja kõledad, tekitades kasutajas ebamugavustunnet. Hubasust lisab kindlasti mõningane liigendamine ja loomuliku valguse lisamine. Tartu mnt 52 projektis on näiteks ülemise tasapinna parkimiskorrus varustatud katuseakendega.

Vaatamata sellele, et maa-aluste parkimismajade ehitamine on keerukas ja kallis, aitab maaalune parkimiskorraldus kesklinna tingimustes luua parema linnakeskkonna, ning nüüdisaegne parkimismaja loob uue kvaliteedi ka kasutajale.

Rubriigis jälgime Tallinnas Tartu mnt 52 tekkiva elamukvartali ehitustöid ja uurime ette tulevaid väljakutseid.

kinnisvara ja ehitus || 7

postimees, 8. APRILL 2015

MINIMALISM MÜÜB. Minimalismi põhimõte less is more ehk vähem on rohkem kehtib igas kodus, mille müügiga plaanib omanik alustada – isegi siis, kui kodu ei ole üldse minimalistlikus stiilis sisustatud.

Tee kodu enne müüki trendikalt korda SISUSTAMINE Lenne Kontor

Domus Kinnisvara kutseline kinnisvaramaakler

Suured puhtad pinnad, vähesed, ent läbimõeldud detailid ning rahulik värvigamma peaksid olema märksõnad, millise pilguga oma kodu enne müügiga alustamist üle vaadata. Järgnevalt mõned mõtted, kuidas tuua koju kevadist värskust ja saada nõnda kõrgemat müügihinda ilma remondimeest kasutamata.

Vaata üle tekstiilid Diivanipadjad, pleedid, laudlinad, kardinad, vaibad, voodipesu, rätikud, dušikardin – vaata kõik need tekstiilid kodus kriitilise pilguga üle. Võib-olla on need kulunud välimusega, ei sobi värvi poolest enam tuppa või ei olegi neid kõiki sinna tarvis?

Uute kangaste värvivalikul lähtu tubade seinavärvist ja mööblist – kui need on pigem neutraalsema tooniga, siis võid tekstiilidega olla julgem. Kui aga kodus on erksavärviline diivan, siis olgu kardinad ja laudlina pigem heledad, pastelsemad ja vähem domineerivad.

Vanad ribikardinad ning rulood vaheta uute vastu või mõtle, kas neid üldse vajad. Kui liigne päikesevalgus ega võõraste pil-

gud niikuinii akendesse ei satu, piisab ka ainult õhulistest külgkardinatest.

Lihtne, sobivates toonides nn kaltsuvaip võib ruumi tuua rohkem hubasust. Kas oled voodipesu valides mõelnud, kuidas see magamistoa valguse ja seinavärviga sobib? Voodipesule pööratakse tavaliselt vähe tähelepanu, ent ometi mõjutab see kogu magamistoa ilmet suurel määral. Teine võimalus on valida sobiv päevatekk ning dekoratiivpadjad – saad need asetada päevaseks ajaks või külaliste tulekuks voodipesu peale. Vannitoast loovad terviklikuma mulje samas toonis rätikud, vaip ja aksessuaarid.

Aksessuaaride inventuur Nipsasjakesi, kaunistusi ja nähtaval asuvaid tarbeesemeid valides lähtu põhimõttest: pigem vähem kui rohkem ning pigem tagasihoidlik kui ekstravagantne.

Kui seina- ja mööblivärv on sarnastes ja neutraalsetes toonides, saad olla aksessuaaride valimisel julgem, ent kui seinas domineerib näiteks tumedamates toonides ja suure mustriga tapeet, võivad rohked detailid üldmuljet taas liigselt koormata ning hakkavad lõpuks elanikke väsitama.

Seebihoidja vannitoas, vaagen köögilaual, küünlajalad jms, mis on igapäevaselt nähtavad, peaks olema läbi mõeldud ja ruumi terviklikkust toetama. Näiteks ek-

Enne korteri müüki andmist vaata kriitilise pilguga ringi – ehk vajab tapeet värskendamist või tume siselahendust heledamaks ja avaramaks võõpamist?

FOTO: SCANPIX/AGE

sootiliselt reisilt toodud puuviljaalus sobib hästi ka modernsesse interjööri, seda võid toetada näiteks sarnases stiilis kardinate või tekstiilist söögialustega.

Oma vanad aksessuaarid, mis enam tuppa ei sobi või on lihtsalt ära tüüdanud, vii julgelt taaskasutuskeskusesse. Selle järgmine omanik, kes soovib samuti koju värskust tuua, on kauni leiu üle kindlasti sama rõõmus kui sina. Värsked ideed oma koju võid aga leida ka just sealtsamast teise ringi poest.

Kevadist hõngu nii tekstiilide kui aksessuaaride valikul toovad puhtad erksad värvid: laimiroheline, sinepikollane, fuksiaroosa, türkiissinine.

Maalid ja pildid seintel vali järgmise põhimõtte alusel: kui elu- või magamistoas ei ole ühtegi maali või seinapilti, siis on just see üks sealt kindlasti puudu. Kui neid on aga rohkem, võiksid mõelda, kas see on ehk liigselt domineeriv ning üldmulje tundub kirju?

Kui nii, siis vali välja üks või kaks parimat. Kui vanade kruviaukude kinnipahteldamine tundub suur töö, siis sobib kruvide varjestamiseks riiul, dekoratiivne nagi vms.

Vaata üle vana mööbel Interjööri toovad elu ja värvi ka hooajalised potililled. Enamiku neist saab hiljem õue istutada.

Üksikud rohelised taimed sobivad samuti, ent ole ettevaatlik – ära ruumi nendega üle koorma.

Renoveerida tasub näiteks 80ndate aastate mööblit, mis toob uue kangaga kindlasti tuppa värske ilme. Mööblirestauraatorid annavad siinkohal head nõu – julgeid ideid ei tasu karta. Kui üldpildis detailidega mitte üle pingutada, loob kaasaegse mustriga vana tugitool ruumi põnevat kontrasti.

Vana mööblit saab ka ise töödelda – selleks toimuvad erinevad koolitused ning õpetusi leidub nii raamatutes kui internetis; mõnus isetegemisprojekt ja tulemuseks uut värvi kaunid toolid või öökapid!

Soovides, et uus ja värske ilme kodus mõjule pääseks, vaata tuba veel kord üle, kas silma riivab näiteks aja jooksul kogunenud ajakirjahunnik kapi peal, lahtised mänguasjad riiulis, kreemipurgikeste meri magamistoas või külluslik šampoonivalik dušinurgas.

Kodu- ja sisustuspoodides on väga hea valik erinevaid karpe, korve jms nende toodete hoiustamiseks. Kui diivanilaua alumiselt riiulilt ei turrita mitte värviline ajakirjahunnik, vaid seal on hoopis vaevu märgatav, aga stiilne suletud karp, siis on kogu ruumi üldmulje palju parem ning laimirohelised diivanipadjad saavad tähelepanu hoopis endale.