Kinnisvara ja Ehitus detsember 2015

erinumbri teemad: • Merkol täitus 25. aastapäev. Lk 2–3 • Linna tuiksoon vajab toimivat väljakut. LK 5 • Hallitus ruumides võib tervist kahjustada. Lk 6

Tiit Roben: Ehituses tuleb võtta pidevalt riske ja öelda hind, millega hakkad ehitama alles 18 kuu pärast.

Lk 2–3

TEEMALEHT 9. detsember 2015

2 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 9. detsember 2015

OSKUS AIMATA TULEVIKKU. AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben ütles ettevõtte 25. aastapäeva täitumist kommenteerides, et jätkusuutliku kestmise aluseks on olnud soov täita võetud kohustusi alltöövõtjate, riigi ja oma töötajate ees.

Ehitaja töö on pidev riskide võtmine

Ehituslikult on Ülemiste liiklussõlm üks keerukamaid terviklahendusega taristuprojekte. Liiklussõlm hõlmab sõidutunnelit pikkusega 680 meetrit, kolme kergliiklustunnelit ja 150 meetri pikkust viadukti.

Paepargi elamukvartalit välja ehitades likvideeriti ettevõtte omavahenditest prügimägi, puhastati järv ja ehitati välja terviserajad koos pargiga.

Järvest saadi kätte mitukümmend kuupmeetrit vanu autorehve ja kolm autot.

Paigutati ümber ca 100 000 m³ pinnast.

Fotod: Merko

kinnisvara ja ehitus || 3

postimees, 9. detsember 2015

juuli laanemets teemalehe toimetaja

EHITUS «Oleme ehitusturul küll näinud neid, kes pärast üht-kaht projekti jäävad võlgu alltöövõtjatele, tarnijatele, riigile. Meile on võetud kohustuste täitmine olnud kui omalaadne kvaliteedimärk meie tegevusele. Ehitaja igapäevaelu on seotud ainult riskide võtmisega – ütled täna tellijale objekti ehitushinna, mida hakkad ehitama alles aasta hiljem,» selgitas Roben. «Põhiküsimus on, kuidas hinnastada töid, mida teostad 18 kuu pärast. Lööd täna hinna tellijaga lukku ega tea, millised on sisendhinnad aasta möödudes.»

Robeni sõnul on ettevõtte pärusmaaks suuremad ehitusprojektid. Väiksemates hangetes osalevad paljud ja hinnad on viidud väga alla. «Suurehitustes osalemine ongi meie leib. Samas on selles segmendis ettearvamatus suur.

Näiteks perioodil 2008–2009 tegid ehitusturul hinnad läbi suure languse, aga 2010. aastal jälle tõusid lühikese aja jooksul märgatavalt. See oli «minemajalutamise periood», kus ehitusettevõtted loobusid juba sõlmitud lepingutest. Merko suutis täita oma kohustusi vaatamata tugevale kahjumile, mida ettevõtte 2011. aastal teenis. See oli ka ainuke kahjumiga, 14,1 miljonit eurot, aasta,» selgitas Roben.

Samasse aega jäi nn «sinise kütte» perioodi lõpp, kus ehitusettevõtted ei tohtinud enam erimärgistusega odavama aktsiisiga diiselkütust kasutada. Valitsusringkonnad väitsid toona, et ettevõte peaks nägema ette kõiki riske, isegi maksupoliitika muutumist. Lõpuks saadi mingis osas riigilt kütusekulude kompensatsiooni, kuid teadmine, et peatöövõtjana pead kõike riske ise kandma, sai tugeva kinnituse. «Ehitushinnad tehakse sageli puhtalt eskiisi pealt ja öeldakse, mis töö maksab. Hiljem lisaraha küsimata, mis on suur väljakutse – see on meie leib ja tugevus. Näi-

teks Ülemiste liiklussõlme puhul teadsime, et läheme Ülemiste järve külje alla ehitama ning teostame töid kohati 16 meetrit maa all, mistõttu tungib järv peale. Neid ja muid ehituslikke aspekte nägime ette, aga nii suure mastaabi ja pikkusega projekti ehituse ajal jõudis väga olulisel määral muutuda turu olukord,» meenutas Roben. «Teinekord pead koostama tellijale äriplaani. Meilt tullakse nõu küsima, mida olemasolevale maatükile üldse ehitada, mis tüüpi hoonet oleks mõttekas rajada.»

Universaalne ehitaja Robeni sõnul on ettevõttele kasuks tulnud lai tegevusspekter ehitusmaastikul, nad suudavad rajada torustikke, sildu, erineva funktsiooniga hooneid ja on tugevasti kanda kinnitanud korterite turul. «Ehitusmahud liiguvad erinevate sektorite vahel. Näeme juba praegu, et 2016. aasta on selges languses inseneritööde ja trasside osas, samas üld- ja betoonitööde ehitajatel mahud kasvavad. Sellised mahtude kõikumised mõjutavad hindu tugevalt. Piisab kahest-kolmest suurest ehitushankest, kui betoonitehasel on tootmisvõimsus «kinni jooksnud» ja hinnad hakkavad tõusma. Ehitusettevõttele on kõige parem stabiilsus, siis pole kaotust oodata,» arutles Roben.

Ehitusturu heitlikkus paneb ehitusettevõtted valikute ette, milliste tööde peale vajatakse töötajaid ja millistele enam mitte. Robeni sõnul on inimest kerge töölt ära saata, aga raske uuesti tagasi saada. Merko tugevuseks peab ta töötajaid, kellest suur osa on universaalsete oskustega ehitajad. «Oleme inimesi ettevõtte sees ümber tõstnud ja see on andnud hea tulemuse. Eesti olud tingivad selle, et pead olema universaal. Praegu ongi kõige raskemad ajad neil ettevõtetel, kes on seotud trasside ehitamisega ja kes sõltuvad eurorahadest,» sõnas Roben. «Ehitajatele meeldiks, kui riigis oleks majanduskasv 5%. Viimased aastad on Eestis olnud nullilähedane majanduskasv, lisaks elanikkonna juurdekasv väheneb, niisugustes tingimustes ei saa rääkida ehitus-

mahtude tõusust. Riigi tasandil vaadatuna sõltub ehitussektor täna küll eurorahade tulemisest.»

Roben peab oluliseks, et nad on suutnud ehituslepingutega katta juba järgnevad perioodid ja neid ei ähvarda peost suhu elamine.

«Ega ehitaja väga valida saa, mida ja kellele ehitada, kui väga valima hakkad, siis võid tegevuse hoopis lõpetada. Õnneks on meil korduvtellijaid, see käib eratellija, mitte riigi kohta. Riigihangetes köidavad reeglina meie tähelepanu suured projektid. Pead olema suhteliselt efektiivne, et platsidel ei oleks asjatuid seisakuid. Sinna läheb palju raha ja jõudu ning õnnestumine eeldab tugevat projektijuhtimist,» rääkis Roben.

Ütled täna tellijale objekti ehitushinna, mida hakkad ehitama alles aasta hiljem.

Põhiküsimus on, kuidas hinnastada töid, mida teostad 18 kuu pärast.

«Ettevõtte tugevus on ikkagi inimestest lähtuv – meie kogenud töötajad, kelle peale saame kindlad olla. Teine tähtis valdkond on projekti eelarvestajate meeskond, nemad suudavad teha pädevad hinnad. Arvutusi tehes tuleb olla eriti täpne ja arvestada pisiasjadega. Ehituses on kõik objektid käsitöö, isegi korterite arenduses pole võimalik ühte projekti mitu korda kasutada. Meil siin on rätsepatöö.»

Valitud kaader otsustab kõik Uusi töötajaid käiakse piilumas kõrg- ja ametikoolidest. Eks paljud noored soovi tulla praktikat sooritama. Hiljem jälgib juba personaliosakond, kui asjalik noor kooli lõpetama hakkab, et temaga õigel ajal ühendust võetakse.

Robeni sõnul jäävad paljud noored tööletulijad neile pikaks ajaks.

Inimesi paelub, kui nad saavad osaleda erinevate suurobjektide valmimisel ning ehitada huvitavaid ning keerukaid hooneid. Saadud töökogemused võimaldavad

neil teha ettevõttesisest karjääri. «Õnneks oleme riigina nii palju arenenud, et nädalavahetusel enam objektil tööd ei tehta.

Alati on olemas eraldi tööd, mis ei anna oodata või mida tehakse tähtaja peale. 1990. aastatel oli see küll tavaline, et platsil käis töö pidevalt,» kommenteeris Roben muutusi.

Seadused ja ehitusmaastik muutuvad pidevalt Roben tõdes, et pidevalt lisanduvad uued regulatsioonid ja seadused võtavad ettevõttelt aina rohkem ressurssi. «Kõigi muutustega tuleb pidevalt kursis olla, praegu tundub, et kõige keerulisem on hiljuti vastu võetud planeerimisseadus. Muret teeb, et ehitusplaneeringu menetlemine kestab 12–13 aastat, sest kõikvõimalikud sihtgrupid saavad projekte peatada ja pidurdada. Ei tasu ära unustada, et projektid vananevad ka moraalselt, sest kasutatavad materjalid või tehnilised lahendused muutuvad, rääkimata turumuutustest,» selgitas Roben.

Merko püüab kinnisvara arendades parimate lahenduste saamiseks korraldada arhitektuurikonkursse. «Tavaliselt oleme teinud kolmele-viiele arhitektile ettepaneku joonistada eskiislahendusi. Seejärel majasisene komisjon valib saabunud tööde ja lahenduste põhjal parima, nii saab võitja töö endale ja teistele oleme tööle kulunud aja kompenseerinud. Usaldame oma inimeste valikuid, sest elamuehitusdivisjon tegutseb 2001. aastast ja meil on suur kompetents tekkinud. Teame juba, mida klient tahab,» ütles Roben.

Merko ärimudeliga käib kokku aktiivne sponsortegevus, millest üldsust suurelt ei informeerita, pigem jälgitakse siin tagasihoidlikku joont. Vestluses tõi Roben välja ettevõtte prioriteedid, milleks on rahva tervis, tippsport, kultuur ja haridus. «Meie suurim projekt on kaasalöömine terviseradade projektis, mis päädis sihtasutuse SA Eesti Terviserajad loomisega. Oleme rajanud üle Eesti terviseradade võrgustikku ja investeerinud sinna kümneid miljoneid eurosid. Vaatame seda pigem kui meie panust ühiskonda.

Tiit Robeni sõnul on ettevõtte tugevus inimestest lähtuv, et oleks meeskonnas kogenud töötajaid, kelle peale saab juht kindel olla. Näiteks eelarvestuse osakond annab hinna nii täpselt, et ka 18 kuud hiljem Foto: Merko objekti ehitades ei vea nende arvutused alt.

Merko saadud tunnustused • Konkurentsivõimelisim suurettevõte 2015 • Konkurentsivõimelisim ehitusettevõte 2015 • Eesti parim kinnisvaraarendaja 2015 • Aasta ettevõte 2015 nominent

Meie oma töötajad saavad ju neidsamu hüvesid kasutada. Midagi tuleb endal tagasi ka anda. Ettevõtte tasandil on meile südamelähedane heategevusprojekt, kus meie töötajad koguvad raha, et toetada erilisi inimesi, kes on hätta jäänud. Nii oleme näiteks toetanud ratastooliga inimesele liikumisvõimaluste loomist. Kõik need lood on olnud väga liigutavad.»

Milline on unistuste ehitus?

Lõpetuseks uurisin Robenilt, milline on unistuste ehitus? «Kus on olemas projekt, eelarve, kus pole vigu, on olemas tellija, kes teab, mida ta tahab ja ehitusprotsessid on mõistlikult planeeritud.

Praegu jõuavad «soojad» jooni-

sed otse ehitusplatsile. Eestis see nii tavaliselt käib, kui tellija hilineb oma töödega, siis ega ehituse lõpptähtaeg edasi ei lähe, see jääb samaks,» sõnas Roben.

Hiljutisi ettevõttele omistatud väärikaid auhindu kommenteerides ütles Roben, et vaatamata saadud tunnustusele hingavad konkurendid kõvasti kuklasse.

«Ega me auhinna pärast tööd ei tee. Meile endale on aasta ehitaja aunimetus nendest veelgi magusam. See ongi ehitussektoris kõige olulisem tunnustus, jälgime alati, kes selle saab. Pean ütlema, et ka konkurentidest on väga õiged inimesed selle varasemalt pälvinud ning suure tunnustusena võtame selle saamist isegi.»

4 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 9. detsember 2015

Teatraalne Teatri väljak Paneme elama. Tallinna üks enim kasutatud liikumisala kulgeb mööda tühjana seisvat Teatri väljaku serva. Linn ja inimesed vajaksid seda ruumi endale, et leida pikkadeks sügis- ja talveõhtuteks valguse ning elurõõmu nautimise paika.

Arhitekt Must

eluruum Iga haljasala ei ole veel hea avalik ruum. Linn ei vaja tühjalt seisvaid muruplatse, vaid hästi toimivaid parke ja väljakuid, mis linnaelu elavdaks. Pargid ja platsid linnades vajavad erinevaid identiteete, et linlasel oleks põhjust neid kõiki külastada. Raekoja plats Tallinnas on keskaegne linnasüda, Vabaduse väljak aga riiklik esindusväljak. Teatri väljak peaks pakkuma midagi neile lisaks, näiteks olema vastavalt ümberkaudsetele hoonetele meelelahutusliku iseloomuga.

Estonia teatri ja Rävala puiestee vaheline haljasala, nn Teatri väljak rajati aastatel 1947– 1950. Planeerimiskava järgi pidi rajatama mastaapne kultuurikeskus ja grupp ühiskondlikke hooneid ning nende vahele korrapärane haljasala. Ulatuslikust ehitusest valmisid vaid mõned hooned, millest kõik pole tänaseni säilinud. Haljasalad on aga alles siiani. Paraku on esinduslikust esplanaadist olemas vaid ülekasvanud puud, madalad tuhkpuuhekid ja kasutuseta seisev muruplats. Tsentraalne asukoht vajab kindlasti enamat.

Arvestades, et Teatri väljaku äärsed autoteed on praeguseks hetkeks ühissõidukite prioriteedi rakendamise tõttu tavasõidukitele suletud, tuleb haljasala omakorda uuesti ümber mõtestada. Liiklust on seal pigem vähe, kuid inimesi liigub palju, enamik neist ootavad tee kõrval seistes

Hüljatud muljet rõhutavad ülekasvanud puud, madalad tuhkpuuhekid ja kasutuseta seisev muruplats. Pilkupüüdev asupaik vajaks kindlasti Foto: arhitekt must midagi muud.

bussi või liiguvad bussipeatuste ja Solarise keskuse vahet. Kohal on seega suur, ent kasutamata potentsiaal olla inimsõbralik linnaruumi osa, mis leiab palju kasutust. Ala elavdamisest lõikavad kasu ka ümberkaudsed äripinnad.

Estonia teatri lähedus ja Teatri väljaku nimi ise nõuavad lavapärast pidulikkust ja eksponeeritud tegevusi.

Teatri väljaku teeb eriliseks asjaolu, et ükski väljakut ümbritsev hoone ei ole eluhoone.

Seetõttu talub Teatri väljak palju tugevamaid helisid ja valgust.

Tühja muruväljaku asemel sobib Teatri väljakule valgustatud linnalik park. Estonia teatri lähedus ja Teatri väljaku nimi ise nõuavad lavapärast pidulikkust ja eksponeeritud tegevusi. See võiks olla tõeline teatriväljak, väliteater või teatri väli. Hiiglaslik

lava, mis on valgustatud ning kujundatud nii, et iga linlane tunneks end näitlejana.

Pikliku kujuga ala on jagatud saarteks mitme erineva tegevuse vahel. Iga tegevus on kaetud struktuuriga, mis katab katusena platsi ja kannab prožektoreid, mis pilkupüüdvalt valgustavad seal toimuvat tegevust. Tegevusteks sobivad välilava, uisuväljak ja muu pilku haarav ning huvi pakkuv tegevus.

Valgustuse tark süsteem võimaldab ka teatavat valgusmängu ja interaktiivsust. Näiteks lubavad programmeeritult muutuvad valgusolud lastel liikuvat prožektorivihku taga ajada või ajab valgusvihk hoopis taga liikumist ennast. Lisaks võimaldab õhuline katusestruktuur kinnitada nendele ükskõik milliseid dekoratsioone, mis võivad pargi ilmet tundmatuseni muuta. Sellist mängulist valguseväljakut, mis toimib just pimedas, on Tallinnasse tarvis pikkadeks sügisning talveõhtuteks.

Arhitekt Must on väljamõeldud tegelaskuju. Pseudonüümi taga tegutsevad noored arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaidi Põder, Märten Peterson.

kinnisvara ja ehitus || 5

postimees, 9. detsember 2015

Foto: martin siplane

Fotod: alver arhitektid

Pühajärve biokatlamaja valiti aasta puitehitiseks Pühajärve biokatlamaja pärjati tänavu aasta puitehitis 2015 võitjaks. 13. korda toimunud aasta puitehitise võistluse žürii hinnangul täitis võidutöö kõige enam võistluse eesmärki – ehitises on kasutatud puitu parimal võimalikul viisil nii konstruktsioonis, välis- kui ka siseviimistluses. Vähem tähtis pole, et aasta puitehitise võitja on keskkonnasõbralik hoone, mis toodab taastuvenergiat.

Aasta puitehitise projektijuht Anni Martin rääkis, et žürii hindas Pühajärve biokatlamaja puhul sobitumist ümbritsevasse looduskeskkonda ning puidu

keskset kasutamist nii konstruktsioonis kui välisviimistluses. «Tootmishoonete ehituses ei ole puidu kasutamine, eriti konstruktsioonis, kuigi tavapärane. Biokatlamaja puhul on seda tehtud ja tulemus on arhitektuurselt põnev. Funktsiooni teadmata võiks arvata, et tegemist on seminarihalli, näitusesaali, ujula või klubihoonega,» kirjeldas ta. Žürii jaoks sai Martini sõnul otsustavaks, et funktsioonilt utilitaarne hoone, mida võinuks lahendada tüüpse plekk-kastina, on lahendatud terviklikult, professionaalselt ja loodusega

arvestavalt. «Väheoluline pole ka asjaolu, et liimpuidust konstruktsiooni on maksimaalselt eksponeeritud ning puidukasutus on nähtav ja tajutav nii konstruktsioonis kui viimistluses,» lisas Martin.

Pühajärve biokatlamaja arhitektuurse lahenduse töötas välja OÜ Alver Arhitektid. Biokatlamaja ehitas Vilcon Ehitus ning tellijaks oli Pühajärve puhkekeskus.

Pühajärve biokatlamaja arhitekt Andres Alver sõnas auhinda vastu võttes, et kuigi võit on ootamatu, on niisugust auhinda saada lihtne. «Peab olema läbi-

nägelik tellija, kes ei karda, hästi kuivatatud puu ja korralik ehitaja,» tänas Alver.

Tänavu esitati aasta puitehitise võistlusele rekordiliselt 55 objekti. Lisaks peaauhinnale anti üle seitse eriauhinda.

Peaauhinda rahastab Eesti Kultuurkapital. Aasta puitehitise žüriisse kuulusid Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Riigi Kinnisvara AS, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajad ning 2014. aasta puitehitise võistluse peaauhinna võitja. juuli laanemets

Foto: martin siplane

6 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 9. detsember 2015

Salakaval naaber. Ökosüsteemi lahutamatu osana leidub hallitusseeni kõikjal, isegi inimese nahal ja riietel. Hallitusseente rolliks on elutu orgaanilise aine lagundamine, ilma nendeta oleks aineringlus looduses võimatu. Samas võivad hallitusseened tekitada inimestele terviseprobleeme, alates köhast-nohust ja lõpetades sisemiste verejooksudega.

Hallitus – millal algab probleem?

Kalle Pilt

ehitusinsener ja TTÜ doktorant

tervis Millal algab probleem?

Põhiliselt satuvad hallitusseened ja nende toodetud mükotoksiinid inimese organismi kolmel viisil: söömisel koos toitainetega, õhu hingamise teel ning naha ja limaskestade kaudu. Õhu kaudu organismi sattuvate hallitusseente hulk on väiksem kui sissesöödud hallitusosakeste hulk. Esimest on palju raskem kontrollida, sest hallitusseened on oma olemuselt silmaga nähtamatud mikroseened ning nende hulka õhus on keeruline leida. Naha ja limaskestade kaudu organismi sattunud hallitusseente hulk on aga kõige väiksem, selle vältimiseks tuleks end regulaarselt pesta.

Levik Meie ruumiõhus on kõige levinum hallitusseente perekond Penicillium ehk Pintselhallik. Selle perekonna esindajaid on 29% kõikidest õhus leitud hallitusseentest. Samas on just selle perekonna liigid inimestele kõige ohutumad.

Stachybotrys sp. liike on meie ruumiõhus ainult 0,55% juhtudest, kuid selle perekonna liigid on mükotoksiine tootvad ja nimetatud hallitusseen tekitab palju enam probleeme vaatamata väiksesele esinemissagedusele.

Välisõhus on jaotus pisut erinev siseõhust. Lähtuvalt liikidest on teadlased määratlenud indikaatorliigid ruumiõhus, mille leidumisel tasub muret tunda ning otsida nende levikupõhjuseid. Indikaatorliikideks ja perekondadeks on Stachybotrys sp., Trichoderma sp., Aspergillus versicolor, Aspergillus fumigatus, Aspergillus flavus, Aspergillus niger, Cladosporium cladosporoides,

Chaetomium sp., Phialophora sp., Fusarium sp. ja aktinomütseedid. Mitmed neist on niiskuse indikaatorid, kuid nende hulgas leidub ka tugevaid allergeene, mükotoksiinide tootjaid ja teisi inimestele vaegusi põhjustavaid liike.

Lisaks liikidele on teiseks oluliseks näitajaks hallitusseente hulk ühes kuupmeetris ruumiõhus. Hallitusseente hulka õhus mõõdetakse PMÜ/m³ kohta, mis tähendab pesa moodustavat ühikut ühes kuupmeetris õhus. Kahjuks pole Eestis veel fikseeritud, millised on lubatud kogused ruumiõhus. Soomes on suurimad lubatud kogused suveperioodil 1000 PMÜ/m³ ja talveperioodil 500 PMÜ/m³. Viimastel aastatel on Soome teadlased teinud hulgaliselt uuringuid ning on lubatud koguseid oluliselt vähendamas – suveperioodil 500 PMÜ/ m³ ja talveperioodil (külmunud maapinna tingimustes) isegi 100 PMÜ/m³. Need kontsentratsioonid on tõesti väga madalad ning arvestades Eesti ruumide mõõtmisi peaks meie normid tulema nende näitajate vahepeale.

Kui vaadelda Eesti sisekeskkonda ruumide kasutusotstarbe järgi, siis on kõige problemaatilisemad loomulikult keldriruumid, kus hallitusseente hulgad püsivad kordades kõrgemad teistest kohtadest. Keldrile järgnevad koridorid ja tootmisruumid ning rõõm on tõdeda, et kõige väiksemad kontsentratsioonid on lastetubades ja lasteaiaruumides (Joonis 3). Enamasti jääb hallitusseente hulk ruumiõhus väiksemaks kui välisõhus ning seda võikski lugeda normaalseks. Kui siseruumides on kontsentratsioonid välisõhust suuremad, siis on probleem ilmne ning tuleb hakata otsima põhjuseid. Otstarbekas on uuringutesse kaasata lisaks mükoloogidele ka ehitusinsener, sest enamasti on hallitusseente suurte kontsentratsioonide põhjuseks ehitustehnilised probleemid. Ilma põhjust likvideerimata pole aga võimalik hallitusseente hulka õhus kestvalt vähendada. Tõrjekemikaalid mõjuvad väga lühiajaliselt, paari nädala jooksul pärast keemilist töötlust võivad kolooniad (hallitus) juba taastekki-

da ning kontsentratsioonid õhus on jälle kõrged.

Hallitusseente areng on enamasti seotud ka hoonetes kasutatud ehitusmaterjalidega. Alustame mineraalvillast, mille õhuläbilaskvus on suur ning niiske õhk tungib kiiresti villa sisse. Selle takistamiseks tuleb mineraalvilla siseküljele paigaldada aurutõke, mis takistab õhuniiskuse levimist. Mineraalvillas ei leita hallitusseente kolooniaid kuigi sageli, sest need vajavad arenguks ka toitaineid, milleks on orgaaniline aine. Mineraalvill, nagu nimetuski ütleb, on mineraalse päritoluga ning selle orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike. Seetõttu on uues mineraalvillas hallitusseente kolooniate tekkevõimalus minimaalne, kuid aastatega kolooniate võimalus suureneb, sest villas ladestuvad õhus lenduvad orgaanilised ühendid ning tolmuosakesed.

Eriti ohtlik on olukord siis, kui kipsplaadid puutuvad kokku veega. See võib olla nii sademevesi, aluspinnast imenduv kapillaarvesi või mingil muul moel tekkinud ja plaadiga kokkupuutes olev vesi.

Teine levinud ehitusmaterjal on kipsplaat. Kui mineraalvillas oli orgaaniliste ainete osakaal väike, siis kipsplaadis kasutatakse kartongi ühe põhilise koostisosana. Kipsplaadi puhul on põhiliselt vajalik järgida niiskuse tasakaalu. Kuna kips ja kartong mõlemad on hügroskoopsed materjalid, siis tasakaalustub kipsplaadi niiskusesisaldus vastavalt ümbritsevale keskkonnale. Kestvalt suure õhuniiskusega (Rh üle 70%) keskkonnas paikneva kipsplaadi kartongi niiskusesisaldus võib tõusta üle hallitusseente kolooniate tekkeks vajaliku niiskusesisalduse. Eriti ohtlik on olukord siis, kui kipsplaadid puutuvad kok-

ku veega. See võib olla nii sademevesi, aluspinnast imenduv kapillaarvesi või mingil muul moel tekkinud ja plaadiga kokkupuutes olev vesi. Taolistel puhkudel imendub kipsplaati kiiresti suures koguses vett, mis sealt aeglaselt hakkab välja kuivama. Hallitusseente kolooniate teke kipsplaadi pinnale on nendel puhkudel vältimatu. Sellest tulenevalt soovitame kasutada kipsplaati ainult madala keskmise suhtelise õhuniiskusega piirkondades ning vältida kipsplaadi kokkupuudet veega.

Kipsplaadi kattematerjal sisaldab muuhulgas tselluloosi, mis koos kipsplaadi märgumisega on heaks kasvupinnaks Eesti ühe inimeste tervisele ohtlikumale hallitusseenele Stachybotrys chartarum.

Tselluloosi leidub ka ehituspuidus ning puit on läbinisti orgaaniline materjal ja seetõttu oleks justkui puidu pind hallitusseente arenguks eriti soodne.

Samas on aga puit poorne ja hügroskoopne materjal ning juhuslikult puidu pinnale sattunud vesi imendub kiiresti. Töötlemata puidu hügroskoopsus takistab vee kondenseerumist puidu pinnal ning seetõttu ei saa hallitusseened pinnal areneda enne, kui puidu rakuseinad ning poorid on veest küllastunud ja materjali niiskusesisaldus ületab 35 protsenti. Selline niiskusesisaldus on värskel kuivatamata puidul või kuivatatud puidul, mis on olnud veega otseses kokkupuutes.

Värvitud, lakitud, õlitatud või muude pinnakattevahenditega töödeldud puit toimib aga erinevalt. Seal saavad hallitusseente kasvu määravateks teguriteks pinnakattevahendi omadused.

Kõige rohkem on probleeme olnud õlitatud puiduga, kuna õli, millele pole lisatud fungitsiidseid aineid, on heaks substraadiks hallitusseentele.

Erinevatel ehitusmaterjalidel kasvavad erinevad seened, kui kõiki tingimusi hallitusseente arenguks pole, siis seened ei arene. Nad on alati seotud materjalidega, millel kasvavad (substraadid) või mis paiknevad nende levikukeskkonnas. Hallitusseened on välisõhus ning ka ruumide õhus alati olemas, küsimus on ainult liikides ja kogustes.

Kuidas hinnata õhu kaudu organismi sattuvate hallitusseente hulka ja liike?

Teadlased on välja töötanud impaktorseadmed, millega pumbatakse mõõdetud hulk õhku läbi seadme, õhus olevad hallitusseente eosed ja osakesed satuvad selle käigus seadmesse paigutatud Petri tassidele, kus on juba eelnevalt paigaldatud hallitusseente kasvuks sobilik sööde. Seadmete kasutamine on standardiseeritud (EVS-ISO 16000-17) ning saadud tulemused on võrreldavad ning objektiivsed.

Meetodi põhiliseks puuduseks on õhus leiduvate hallitusseente hulga pidev muutus seoses inimeste liikumisega, ventilatsiooniga, koduloomade- ja taimedega ning paljude muude teguritega.

Seetõttu on vajalik tulemuste analüüs kogemustega spetsialistide poolt ning vajadusel tuleb õhuproove võtta korduvalt erinevatel kellaaegadel ja nädalapäevadel. Lisaks on vajalik mõõta kontrollitavate ruumide muid parameetreid – õhu suhtelist niiskust, temperatuuri ja määrata teised sisekeskkonna tingimused.

Joonis 1. Hallitusseente jaotus perekonniti siseõhus.

Joonis 2. Hallitusseente jaotus perekonniti välisõhus.

Joonis 3. Hallitusseente kogused õhus ruumide lõikes.

Toimetaja: Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194 Keeletoimetaja: Triin Ploom, triin.ploom@postimees.ee Küljendaja: Kristiina Sillandi, kristiina.sillandi@postimees.ee Kinnisvara- ja ehitusreklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391 Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, 10145 Tallinn Trükk: AS Kroonpress