ARHITEKT MUST TEGUTSEB:
Lammutamist ootav majavalitsuse hoone Ristiku ja Härjapea nurgal Tallinnas Pelgulinnas võiks vabalt olla multifunktsionaalne hostel. Lk 5 Eramaja-usk kogub taas poolehoidjaid. Lk 2
Indrek Hääl: Kui kontseptsioon paigas, on üürniku jäämiseks oluline usalduslike suhete loomine ja hoidmine. Lk 6
TEEMALEHT 14. mai 2014
2 || kinnisvara ja ehitus
postimees, 14. Mai 2014
Ü
Tüssata saada pole eriti tasuv
ldiselt on nii, et kinnisvaraomanikud usaldavad neid maaklereid rohkem, kes lubavad vara kallimalt maha müüa. See on enim levinud taktika tülikatest konkurentidest vabanemiseks. Tegelikult on see muidugi puhas pettus. Kinnisvaraomanikel on komme pidada oma kodu kallimaks, kui see tegelikult väärt on. Seda ei tohi neile kunagi otse öelda, sest siis on tüli majas. Enda kätega kaevatud porgandipeenar või öösel väreleva laualambikuma paistel viltu seina pandud tapeet on inimestele nii hingelähedane, et vara tegeliku väärtuse mainimine tundub neile suisa mõnitamisena. Alles paar nädalat tagasi sain oma lapsepõlve mängukaaslaselt sõimata, kuna Pindi Kinnisvara maakler julges keset põldu paiknevale viiendas nooruses majakesele anda adekvaatse müügihinnangu. «Teie firma proovib üksikut naist, kellel on tervisehädad, ära kasutada,» väitis ta mulle. Võtsin süüdistust tõsiselt ning tegin endale üksipulgi selgeks, milliste võrdlustehingute põhjal ja millisele lisainfole tuginedes müügihind määrati. Olles veendunud, et maaklerid (müügihinna määramises osales viis inimest) ei keeranud käru, tegin midagi, mida pole pea 20 aastat teinud – teatasin potentsiaalsele kliendile, et me ei soovi teda esindada.
KINNISMÕTE
Kui vahendusteenuse tellimiseks läheb, tuleb kaasata inimene, kes turgu tõepoolest tunneb. Porgandipeenar ja tapeet ei puutu tõesti asjasse. Maakleri kõhutunde pealt antud lubadused ei puutu samuti asjasse – ainult võrdlustehingud, pakkumishinnad, tehinguaktiivsus ja pakkumiste arv piirkonnas. Loomulikult on mõistlik saata mitmesse kinnisvarabüroosse päring, millise hinnaga keegi on valmis vara müüki võtma, aga küsige alati argumente. Kui maakler oma lubadust kõrgemale hinnale argumenteerida ei suuda, kaob ta peale vara müükivõtmist ilmselt tükiks ajaks silmapiirilt ning ennast uuesti näole andes räägib kokku maad ja ilmad turuolukorra muutusest. Ja sellest, et nüüd tuleb ikkagi hind alla lasta. Omanik on aga mitu kuud lihtsalt tüssata saanud. Soovitan alati alustada müüki 5–10 protsenti turuväärtusest kõrgemalt – vahel näkkab. Aga see peab olema lühiajaline ja mõtestatud tegevus. Rusikareegel ütleb, et erihuvidega ostja ilmub välja kahe nädala jooksul. Pärast seda võib hinna õigeks sättida. Järgmises numbris kirjutab Peep Sooman sellest, miks mõni müügimees on edukam kui teine. Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismõtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.
Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused: Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi
Eramaja-usk kogub taas poolehoidjaid
Mõnele sobib elupaigaks korter, mõnele jällegi maja Mart Saa
LAAM Kinnisvara OÜ partner, EKFLi aseesimees
VALI TARGALT Korterite ruutmeetrihind on hüppeliselt tõusmas, see on tõstnud korterite hinnad võrdväärseteks majade ning ridaja paarismajadega, mille hind ei ole veel hoogsalt tõusma hakanud. Samuti on uued tehnoloogiad ja läbimõeldud planeeringud andnud võimaluse toota mõistlike hindadega uusi eramuid. Soodustav faktor on ka see, et maa hind on paljudes kohtades veel masujärgsel tasemel. Majade turg on aktiveerumas, huvi tõuseb paaris-, ridaja eramajade vastu, mille suurus jääb 100–200 m² vahele. Oma ülalpidamiskuludelt on majad tihtipeale soodsamad kui korterid. Soovitan kodu otsimisel kaaluda taas valikut – kas korter või eramu?
l PM
Peep Sooman:
TURUKOMMENTAAR. Üle seitsme-kaheksa aasta on taas tagasi aeg, kus klientidel tuleb teha oma mõtetes valikuid – kas osta korter linna või paaris-, rida- või eramaja linna äärde.
lühiuudisED
KINNISMÕTE
Elu korteris
Elu majas
Eelised • Mugavam eluviis (korteriühistu korraldab üldküsimusi, mis seotud maja ühisosade hooldamisega). • Võimalus elada südalinnas. • Võimalus nautida uhkeid vaateid akendest. • Kõik vajalikud teenused käe-jala juures.
Eelised • Privaatsus ja turvalisus. • Õige ehitusega saavutab madalad ülalpidamiskulud. Tähelepanu! 250 m² maja võib olla samade ülalpidamiskuludega kui 50 m² korter. • Võimalus lasta lapsed muretult hoovi. • Värske õhk ümbruskonnas. • Mugavad sportimisvõimalused kohe maja läheduses.
Puudused • Puudub oma murulapike. • Laste hoovi mängima lubamine ei pruugi olla ohutu. • Naabrid võivad põhjustada ebamugavusi (lärm, uputus, tulekahju jne). • Kommunaalmaksete kulu võib olla eramajast suurem. • Süda- ja kesklinnas elades peab arvestama suurema õhusaastega. • Parkimiskohtade probleemid (tasulisus ja nende vähesus).
Puudused • Oled ise oma ümbruskonna ja maja hooldaja – seda saab puuduseks tuua, kui selleks pole aega või tahtmist. • Soovitav auto või isegi kahe auto olemasolu, et mugavalt liikuma pääseda. ALLIKAS: MART SAA
Betooniühing andis välja raamatu arvutuseeskirjadest
Kinnisvarafirmad tahavad oma klientidele lähemale kolida
Kinnisvaraettevõtted ootavad üürituru elavnemist
Eesti Sisearhitektide Liidu 2013 avaliku ruumi aastapreemiad jagatud
Eesti Betooniühing ja Tallinna Tehnikaülikool andsid koostöös välja Vello Otsmaa raamatu «Betoonkonstruktsioonide arvutamine», mis võtab kokku teadmised betoonkonstruktsioonide arvutamise alal. Raamat on mõeldud kõigile betoonkonstruktsioonide projekteerimise ja ehitamisega tegelejatele, samuti sobib raamat kõrgkooliõpikuks. Raamatus on esitatud arvutuseeskirjad ja peamised konstrueerimisnõuded ning arvutusnäited. Esitatud materjal on kasutatav ka ehitusalasel täiendusõppel ja ekspertiiside koostamisel.
Ober-Hausi Kinnisvara avas uue kontori Meloni Ärimajas Tallinna kesklinnas aadressil Estonia pst 1. «Soovime olla oma kliendile veel lähemal ja pakkuda mugavamat teenust,» kommenteeris ettevõtte tegevjuht Tarmo Kase. Arco Vara avas 8. mail aga esinduse Plasku keskuses Tartus aadressil Soola tn 8. «Soovime olla oma potentsiaalsetele klientidele lähemal ning teha neile sobiva kinnisvara leidmine ja kinnisvaratehingud võimalikult mugavaks,» ütles Arco Vara Tartumaa piirkonna juht Tarvo Tamme, lisades, et turul toimunud muutustega tuleb sammu pidada.
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) liikmete seas tehtud kinnisvarasentimendi uuring näitab, et kinnisvaraettevõtted ootavad elamispindade ostu-müügituru tagasitõmbumist ja aktiivsuse kandumist elamispindade üüriturule. «Võrreldes poole aasta taguse analoogse küsitlusega on kinnisvaraettevõtete juhtide hinnangud elamispindade ostu-müügituru kohta muutunud märksa konservatiivsemaks,» kommenteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark. Üürihindade tõusu nähakse nii eluruumide kui ka äripindade sektoris.
Eesti Sisearhitektide Liit tunnustas tänavu juba 37. korda Eesti parimaid sisearhitekte ja nende loomingut. Aastapreemiale kandideeris 54 tööd, millest žürii valis 27 nominenti. «Esitatud tööde hulk oli tänavu muljet avaldav ning tase piisavalt kõrge, mis tegi nii nominentide kui ka võitjate valiku väga keeruliseks. Just sellel põhjusel andsime taas välja kaks peapreemiat avaliku ruumi kategoorias,» ütles sisearhitekt ja žürii esimees Tiina Mang. Auhinnaga pärjati Riigimetsa Majandamise Keskuse büroohoone Tallinnas ja Viljandi Riigigümnaasium.
Kliendipäev 15. mail kell 18.00 - 19.00!
Laaneotsa, Viimsi Eksklusiivsed kinnistud Viimsis!
Tiskrevälja 49, Tiskre Inspiratsioon ja meelerahu Sinu kodus!
Suurus: alates 3304 m² �ind: alates 115 000 � www.lvm.ee/laaneotsa
Majad: 170 m² �innad: 299 000 � www.lvm.ee/luccakodu
Indrek Peedo +372 502 0705
Kliendipäev 22. mail kell 17.00 - 19.00!
Indrek Peedo +372 502 0705
Kliendipäev 17. mail algusega kell 12.00!
Adamsoni 27, Tallinn Uued valmis 3-toalised korterid Kassisabas!
Ladva 6, Tartu Kliendipäeval näidiskorteri esitlus!
Suurus: alates 64 m² Eve Maremäe +372 5697 3600 �ind: alates 153 600 � www.lvm.ee/adamsoni27
Suurus: alates 50,1 m² �ind: alates 85 000 � www.lvm.ee/ladva6
Kliendipäev 16. mail kell 17.00 - 18.00!
Regina Michaelis +372 5628 7500
Kliendipäev 19. mail kell 17.00 - 17.30!
Suur-Jõekalda 2, Pärnu Sinu kaunis kodu Pärnu jõe põhjakaldal!
Merikotka 9, Kuressaare Merelähedus ja meelerahu Sinule!
Suurus: alates 34,7m² �ind: alates 44 700 � www.lvm.ee/joekalda
Suurus: alates 60,4 m² �ind: alates 69 500 �
Riti Künnapuu +372 5330 1394
Kaiti Enno +372 5697 9575
4 || kinnisvara ja ehitus
postimees, 14. Mai 2014
Minarc Evo -tuoteperhe Kemppi Minarc Evo tootepere Kvaliteetne keevitustulemus, iganes te ka ei keevitaks Laadukasta jälkeä missäkus ikinä hitsaatkin Minarc Evo -laitteet on uusimpia jäseniä jo ennestään menesMinarc Evo seadmed on uusimad Minarc tootepere liikmed. tyksekkäässä Minarctuoteperheessä. Tämä uusi tuotesarja siSellesse uude tootesarja kuuluvad 150A elektroodkeevitussältää 150 ampeerin puikkokoneen, 170 ja 200 ampeerin MIG/ seade,-koneen 170 ja sekä 200A200 MIG/MAG-seadmed ning 200A DC TIGMAG ampeerin DC TIG -koneen. Minarc Evo seade. Elegantsed Evo tooted on kasutatavad 1f-230V -tuotteet ovat 230 Minarc voltin yksivaiheverkossa toimivia tyylikkäitä toitepingega. Nendes sisalduvad kõik tuntud ja hinnatud hitsauslaitteita. Ne sisältävät kaikki tunnetut ja arvostetut MinarcMinarc seeria omadused, mida nüüd onversioina. veelgi edasi arendatud. ominaisuudet entistä kehittyneempinä
Hind alates 440 eur + km.
Kemppi ametlik esindus Eestis. Müük, hooldus ja rent. www.kemppi.com RKR Seadmed OÜ | Peterburi tee 83, 11415 Tallinn +372 683 5235 | info@rkrseadmed.ee | www.rkrseadmed.ee
kinnisvara ja ehitus || 5
postimees, 14. Mai 2014
Vana ja väärika ning uue ja modernse kavalal ühendamisel saab luua keskkondi, mis tärkavad elule ja koondavad kogukonda.
Foto: ARHITEKT MUST
LAMMUTADA VÕI LUUA? Omapärase välimusega majavalitsuse hoonet Ristiku ja Härjapea nurgal ootab ees lammutamine. Krundile on planeeritud kolmekordne uushoonestus – taas üks korralik kortermaja.
Multifunktsionaalne hostel Pelgulinnas Arhitekt Must
INSPIRATSIOON Vana maja meeldejääv välimus, hea asukoht ristmikul ja bussipeatuse kõrval lubaksid krundile planeerida enamat ja julgemalt. Praegune krundi ja maja seisukord on tõepoolest trööstitu. Eesõu on enamasti maja enda varjus, pime ja kasimata – mõnusaks väliterrassiks on see kohandamatu, kuigi situatsioon seda isegi soosiks. Pimeda hoovi asemel pakume kõrgustesse tõusvat tribüüni, mis võimaldab muidu põhja vaataval pimedal krundil nautida lõunapäikest. Päikesetribüün, mis toimib ka kohvi-
ku väliterrassina, muudetakse koos vana hoone seinal rippuva ekraaniga välikinoks või lavaks teatrietenduste tarbeks – etteasteteks võib kasutada vana hooneosa avatavaid aknaid, tekitades hoopis uutmoodi teatri võimaluse. Olemasoleva vana hoone saab muuta hosteliks. Hoone on üsna väike, kuid kõrge soklikorrusega, mis lubab majast mõelda kui kolmekorruselisest ehitisest.
Uus hooneosa mängib kaasa vana hoone esteetikaga – trepid lisavad karniisiga hoonele kompositsioonilist hoogu.
Majavalitsuse hoone Ristiku ja Härjapea nurgal Tallinnas Pelgulinnas Foto: INTERNET ootab oma saatust, mis ei pruugi olla eriti roosiline.
Kolmele korrusele mahub üheksa numbrituba – kõik toad vaatavad lõunapäikese suunas, igas toas on pisike WC-vannituba. Selline tüpoloogia sobib väikesele majutusasutusele, aga ka üürikorteriteks, mida võib välja üürida lühiajaliselt – näiteks välistudengitele. Olemasolevale hosteliks muudetud hoonele lisatud uus osa – tribüünidealune ruum – võiks teenida kohalikke kohvikuna. Ühine plokk liidab uue ja vana maja kokku soklikorrusel. Tänavatasapinnast paari trepiastme jagu allapoole on lastud ka sissepääs hoonesse. Kohviku aknad elavdavad aga Härjapea tänavat. Pisikese hosteli toimimine koos kohvikuga tagab teenindava personali ning inventari ristkasutuse – sama palgafond, kuid rohkem teenuseid, mida pakkuda. Sellises kohvikus-hostelis töötab baarilett vastuvõtulauana, teenin-
davad ruumid on ühised ning köök on avatud ka hosteli külalistele. Uus hooneosa mängib kaasa vana hoone esteetikaga – trepid lisavad karniisiga hoonele kompositsioonilist hoogu. Kogu õnnetu põhjapoolne külm hoov on kaotatud ja terve krunt on juurdeehituse kaudu pööratud vaatama lõunasse – vana hoone karniisi taha on peidetud isegi päikesepaneelid. Uus ja vana moodustavad koos võimsa terviku, mille potentsiaal on olla palju enamat kui tavaline kortermaja. Arhitekt Must on väljamõeldud tegelaskuju, kes annab kujutluspiltidele hagu ja ammutab inspiratsiooni meid ümbritsevast lagunevast, mahajäetud linnaruumist, julgustades teisigi tegudele. Pseudonüümi taga tegutsevad neli noort arhitekti: Ott Alver, Alvin Järving, Larissa Kondina ja Mari Rass.
Sellisena näeb JVR arhitektuuribüroo Ristiku 33a / Härjapea 13 asuva Foto: JVR arhitektuuribüroo krundi uushoonestust.
6 || kinnisvara ja ehitus
postimees, 14. mai 2014 Foto: BPT Real Estate
SUHTED JA MAINE. Lisanduvad uued ärihooned ja kaubanduskeskused panevad nii mõnegi äripindade omaniku nuputama, kuidas hoida oma üürnikke lahkumast. Nõu jagab ärikinnisvara haldava ja arendava ettevõtte BPT juhatuse esimees Indrek Hääl.
Ärikinnisvara omanike peavalu: mida teha, et jätkuks üürnikke? Rain Uusen
toimetaja
ÄRIKINNISVARA Ehkki ka praegu võib Hääle sõnul märgata ärikinnisvara omanike seas suhtumist üürnikesse, et «mina olen omanik ja teie peate tegema nii nagu mina ütlen», usub ta, et selline suhtumine on uute äripindade lisandudes järjest enam möödanik. «Üürniku ja tema külalise rahulolu on see, mis peab kannustama ärikinnisvara omanikku tegutsema. Kui vaja, siis ka radikaalselt,» leiab ta. Hääle hinnangul vajavad ärikinnisvara omanikud järjest rohkem enda kõrvale professionaalseid haldajaid, kelle ühise jõupingutuse tulemusena üürnikke hoida ja võita. «Toetudes vaid oma majas lambipirne vahetavale majahaldajale, võib lahing üürnike pärast olla juba eos kaotatud,» märgib Hääl. Hääle kogemuse põhjal on sa-
geli kõige enam varjatud potentsiaali hoonetel, mis on omaniku palgal oleva ühe töötajaga hallatud ning seda eelkõige kogemuste ja pädevuse nappuse tõttu. «Professionaalne haldaja, kes tegeleb iga päev sadade üürnike ning kümnete ärihoonetega, suudab maksimeerida kõikide osapoolte heaolu tunduvalt kiiremini, kergema vaevaga ja parema lõpptulemusega,» kinnitab mees. Kitsaskohtade väljaselgitamiseks soovitab Hääl teha ärihoone üürnike seas rahuloluküsitluse. Seejärel analüüsida edasisi käike ning vajaduse korral konsulteerida professionaalse haldusettevõttega, et siis juba koos uus tegevuskava paika panna.
Kõik algab kontseptsioonist Ühtki hoonet ei muuda üürniku jaoks atraktiivseks ainult madal ruutmeetrihind, asukoht, õigel ajal esitatud arve või läikima löödud põrandad, ütleb oma enam kui 15 aasta pikkuse kinnisvara haldus- ja investeerimiskogemuse põhjal Indrek Hääl. Selleks et firmad tahaksid oma töökeskkonda just sellesse ärihoonesse tuua, on tema sõnul
vaja alustada algusest ehk paika panna hoone kontseptsioon: kelle jaoks ollakse turul, milline on hoone kasutusotstarve, mida hoonelt oodatakse lühiajaliselt ja pikaajaliselt. Lisaks on ärihoones, nagu igas tavalises ettevõtteski, oluline, kuidas vähendada jooksvaid kulusid ning suurendada väljaüüritavat pinda ja rahavooge. Selle kõrval on aga tähtsaim tagada üürnikega läbipaistev ja järjepidev suhtlus ning igakülgne tugi. Professionaalne haldaja keskendub kõikidele nendele aspektidele süstemaatilise ja fookustatud lähenemisega ning tulemused on üldjuhul märgatavad väga kiiresti kõikidele osapooltele. «Olles BPT haldusesse üle võtnud erinevaid ärihooneid üle Baltikumi ning ka Poolas ja Venemaal, võib öelda, et ärikinnisvara käekäik sõltub kõige enam sellest, kui selge on hoone kontseptsioon,» selgitab Hääl. Ehk siis – kas see toetab olemasolevaid üürnikke ja loob võimaluse uute sobivate üürnike leidmiseks või mitte. Iga toode turul peab olema kellelegi suunatud, kinnitab
Hääl. «Sama on ka ärihoonetega. Isetekkeline üürnikebaas on haldajale ja omanikule mugav, kuid ei pruugi olla parim lahendus teistele üürnikele ja hoone omanikele.»
Haldaja kui suhtehoidja Ta toob näitena Tallinna kesklinnas kontseptsioonimuutuse läbi teinud Hobujaama ärikeskuses asuva endise Nordea panga peahoone, mis pärast suur üürniku lahkumist jäi sisuliselt tühjaks. «Oleksime võinud olemasoleva pinna soovijate vahel ära jagada. Asukoht meelitas paljusid. Kuid see poleks võimaldanud hoone potentsiaali parimal moel kasutada. Seetõttu otsustasime, et rendime hoone välja korruste kaupa. Suurendasime oluliselt väljarenditavat pinda, kuna kaotasime ära hoones eelnevalt olnud erinevate üürnike vahelised koridorid,» märgib ta. Samasugust radikaalset lähenemist on kasutanud Viru Keskus, kelle praegusest kontseptsiooniuuendusest võidab nii üürnik, keskuse külastaja kui ka hoone omanik.
Kui kontseptsioon paigas, on üürniku jäämiseks vajalik usalduslike suhete loomine ja hoidmine. Üürnike usalduse võitmiseks ja maksejõuliste üürnike saamiseks tuleb omanikel muuta oma hoone võimalikult läbipaistvaks. Läbipaistvuse all peab Hääl silmas korrastatud haldustegevust, mis annab selge ülevaate, millal, kes ja mida hoone heaperemehelikuks haldamiseks teeb. Samuti peab kuluarvestus olema korrektne, aus ja läbipaistev. Tema sõnul on need tingimused eriti olulised rahvusvaheliste ettevõtete jaoks. «Nemad võivad loobuda pinna rentimisest, kui hoone esindaja on neile tundmatu või ei mõju usaldusväärsena. Haldaja roll siinkohal ongi esindada hoone omanikku, luues võimalikult usaldusväärse kuvandi,» ütleb Hääl. Koristusteenused ja raamatupidamine on elementaarsed, kuid mitte sugugi tähtsamad kui suhtlemine üürnikega. See võibki olla kui kirss tordil, mis tagab üürniku rahulolu, ütleb Indrek Hääl. Hea suhtlus muudab ka üürnikud lojaalsemaks. «Rahulolu
tekib sellest, kui üürnik suhtleb professionaaliga, kes teab, mida teeb ja oskab seda ka teha. Muidu lahkutaksegi esimesel võimalusel,» kinnitab Hääl. «Ka kriisi ajal lahkusid just need, kes ei tahtnud kuskil hoones olla või ei jõutud rendileandjaga kokkuleppele. Samas on inimestega rääkides võimalik leida lahendusi ka rasketel aegadel.»
Asukohast üksi ei piisa Probleemid üürnikega võivad ka hea asukohaga uues hoones alata sellest, kui hoone omanik mõtleb ainult sellele, kuidas maksimeerida oma kasumit, unustades ära üürnike vajadused. Venima kippuvad lubadused üürnikele ja tegemata jäetud investeeringud on üks selle väljendus. «Haldaja, kes tegutseb vaid majahoidjana, jääb sellisel juhul hätta, sest temal puudub suur pilt hoonest ja üürnikest. Professionaalne haldaja suudab aga teha mõlemat – suurendada omaniku tulusid selliselt, et üürnike huvid ei kannataks. Sel juhul võidavad muutusest mõlemad,» rõhutab ta.
kinnisvara ja ehitus || 7
postimees, 14. mai 2014
ÜÜRITURG. Põrsa kotis ostmise vanasõna teame ju kõik, aga sellegipoolest kipub see ununema, kui emotsioonid ratsionaalse meele oma võimusse haaravad. Nii võib juhtuda ka korteri üürimisel.
Küsi rohkem, muretsed vähem parkimiskoha olemasolu ja see, kas selle eest nõutakse lisatasu. Hinda ka hoone heakorda. Kas aknad on vahetatud ja kas fassaad on soojustatud? See tagab kindlasti soojema elamise ja säästu küttearvetelt.
Kristiana Põld
KV.EE turundusjuht
nõuanne
Fikseeri puudused
Kõigepealt – oma silm on kuningas. Enne lepingu sõlmimist käi kindlasti korterit vaatamas. Kui oled teisest linnast ja ise minna ei saa, palu mõne sõbra või tuttava abi. Löö summad kokku, et näha, kui kalliks üürimine kokkuvõttes kujuneb – millised on igakuised kommunaalkulud? Kindlasti tasub küsida eelmiste perioodide arveid. Kokku tuleb leppida, kelle kanda jäävad remondifondi maksed ja muud lisatasud nagu internet, kaabel-TV ja signalisatsioon. Täpsusta transpordiga seonduv – kus on bussipeatus, kui tihti sealt ühistransport liigub ja kuhu? Samuti tee kindlaks
Uuri, kas hoonel on energiamärgis, mis annab hea ülevaate korteri soojapidavusest. Energiamärgis A on kõige parem ja F tähistab kõige kehvemate näitajatega hooneid. Kindlasti tuleks edasiste ebameeldivuste vältimiseks fikseerida üüripinna füüsiline seisukord võimalikult täpselt: märgid veekahjustusest, hallitusest ning praod lagedes ja seintes. Seda saab edukalt teha ka telefonikaamera või videovõttega. Ära ainult unusta seda oma seadmesse, vaid salvesta see kuskile nii, et üüriperioodi lõppedes selle ka üles leiad. Nipp – saada see oma meilile märgusõnaga «Üürika aadress».
Järgmine Kinnisvara ja Ehitus ilmub
11. juunil 2014
Kas elamisse jääb kogu nähtav mööbel ja sisustus sisse? Kui sul endal on mööblit (näiteks voodi, diivan, teler), mida soovid korterisse kaasa võtta, siis uuri, kas eelmine üürnik või omanik on nõus vastava mööblieseme eest ära viima ja kas sellega kaasneb sulle ka mingeid kulusid. Kes maksab parandustööd (näiteks pesumasina rike, lekkiv kraan)? Tasub uurida, kas kodu on kindlustatud. Teatud kodukindlustuse vormid katavad ka laste süü tõttu katki läinud teleri remondi- või ostukulud. Kas on olemas korteriühistu, mis on head tavad kortermaja puhul ja millised on naabrid? Pikema üürimise korral tuleb eelnevalt läbi rääkida muudatused ja omaalgatuslik remont. Näiteks – on sul soovi piltide riputamiseks teha seina auke või mõnes toas seinavärvi või tapeeti muuta? Kas on olemas kelder või pa-
nipaik ning kas üürnikuna võid neid kasutada? Kas tohid üürikorterisse võtta koduloomi?
Tasud ja vastutus Selgita välja, kas üüripind on lisaks üürimisele ka müügis ja kas etteteatamise tähtaeg on mõlemale poolele vastuvõetav? Uuri, ega korter pole kaasomandis. Kui jah, siis tee selgeks, kas teine osapool on elamispinna üürile andmiseks oma nõusoleku üldse andnud? Täpsustage kõik maksetega seonduv: lepingutasud, ettemaksud, maakleritasud, makse kuupäevad, kas makstakse ülekandega või sularahas jms. Lisaks tuleks kindlasti üles märkida elektri-, vee- ja gaasinäidud. Sularahamaksete korral tasub fikseerida, kasvõi lepingu lisasse, maksete kuupäevad. Neid kõiki tuleb hilisemate segaduste vältimiseks kinnitada poolte allkirjadega. Ja veel – sõlmi kindlasti üürileping, selle saad alla laadida aadressil www.kv.ee/lepingud.