Kinnisvara ja ehitus

NOORE ARHITEKTI PREEMIA NOMINENDID

Homme, sõbrapäeval kuulutab president Toomas Hendrik Ilves välja noore arhitekti preemia laureaadi – tänases lehes arutlevad nad ideaalidest, elust ja arhitektuurist. lk 6

13. VEEBRUAR 2013

2 || KINNISVARA JA EHITUS

Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond

1089 735 23 264 103 79 48 177 124 171 95 99 278 55 119 70

(+69)* (+51)* (-26)* (+83)* (+45)* (+15)* (-48)* (+74)* (+75)* (+66)* (+24)* (+10)* (+83)* (+1)* (+43)* (-19)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

KOKKU

2794 (+495)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2012. aasta sama perioodiga

EKSPERIMENT. Ühel jaanuarikuu jahedal, kuid päikselisel esmaspäeva varahommikul maandus meie lend Bromma lennuväljal – alguse sai eksperiment töötada nädal aega kinnisvaramaaklerina Stockholmis.

  LVM Kinnisvara juhatuse liige



: -  

Müügipakkumiste arv / korterid Portaal City24 Soov.ee Kv.ee Estate24

Harjumaa* 1535 608 1492 743

Tallinn 5169 1527 4443 1975

Eesti kokku 11 676 5021 11 918 5907

Müügipakkumiste arv / majad Portaal City24 Soov.ee Kv.ee Estate24

Harjumaa* 1486 608 1848 717

Tallinn 665 256 560 447

Eesti kokku 5569 2853 7025 3979

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 10. veebruar 2013 kell 17.20

2300

kinnisvaratehingut tegid 2012. aastal Tallinnas välismaalased.

Erilehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee; tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused: Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja: Andres Didrik

Töökohtade vahetuse idee ja kokkulepe töötada Stockholmis kinnisvaramaaklerina sündis põhjanaabrite sügisesel visiidil Eestisse, kui võrdlesime, kuidas näeb välja maakleri tavapärane töönädal, millist pühendumist ja vastutust see eeldab, millised on maaklerite sissetulekud ning kuivõrd erinev on praktika erinevates riikides.

Vaatamata õigusruumide erinevustele on kinnisvaramaaklerite tegevus oma olemuselt väga sarnane ja töökogemus nii siinsel kui ka sealsel kinnisvaraturul aitab kindlasti mõista, miks pealtnäha väga sarnased kinnisvaraturud on siiski erinevad ehk mida oleks meil Rootsi kolleegidelt õppida oma töö efektiivsuse ja klienditeeninduse parandamiseks.

Kõige selle taustal alustasime kinnisvara-aastat eksperimendiga, mis aitab hinnata meie positsiooni ja arenguid võrreldes teiste kinnisvaraturgudega.

Sarnasused ja erinevused Olnud küll eelteadmistega varustatud, keskendusime Stockholmi jõudes esmalt turust ülevaate saamisele. Ajaliselt kiire ülevaate kompenseeris hästi ette valmistatud ettekanne, mis

tugines ülidetailsele statistikale – see on muuseas kättesaadav kõigile, kuni ostja ja müüja nimede ning ostuhindadeni välja.

Turuülevaate käigus sai selgeks, et ainuüksi Stockholm koos eeslinnadega ületab Eestit rahvaarvult, rääkimata tehingute rahalisest ja tükilisest mahust. Samas toimuvad Rootsis Eestiga hämmastavalt sarnased protsessid.

Nii koondub elanikkond jõuliselt Stockholmi, mõningast konkurentsi pakuvad seejuures Göteborg ja Malmö. Protsessi mõistmiseks on hea näide see, kus iga päeva hommikul saabub Rootsi pealinna alaliselt elama ja tööle kaks suurt bussitäit inimesi, kellele tuleb õhtuks kodu leida. Seega kasvab pealinna elanikkond igal aastal ligi 50 000 inimese võrra.

Kinnisvara müüakse Stockholmis peamiselt pühapäeval ja esmaspäeval toimuvatel kliendipäevadel.

Samas seab sellele piirangud riiklikult kehtestatud üüri piirmäär, suurtes munitsipaalkorterites elavad üksikud inimesed ning üliettevaatlik arendustegevus ja selliste projektide finantseerimispoliitika. Vii masel juhul näiteks alustatakse uue projektiga alles pärast seda, kui on olemas ostjad kahele kolmandikule korteritest.

Seejuures tuleb ostjal uut korterit ostes oodata võtmeid paarkolm aastat.

Rootsiga sarnased protses-

sid toimuvad ka Eestis, kus elanikkond koondub pealinna.

Seejuures pakuvad mõningast konkurentsi Tartu ja Pärnu.

Kolmekordne teenistus Esimese tööpäeva ülikiire tempo ja kestuse hiliste õhtutundideni tingis asjaolu, et kinnisvara müüakse Stockholmis peamiselt pühapäeval ja esmaspäeval toimuvatel kliendipäevadel. Tööplaani oli neid lisatud kolm.

Tulenevalt suurest nõudlusest ja tunnipealt ettevalmistatud müügiprotsessist on korterite keskmised müügiperioodid mõõdetavad päevades. Vastupidi Eestile toimub kinnisvaramüük Rootsis selliselt, et alustatakse madalast hinnast ning korteri omanikuks saab kõrgeima pakkumise teinud ostja. Nii said esmaspäeval esitletud korterid kõik juba kolmapäevaks müüdud. Näiteks käis Södermalmis 570 000-eurose alghinnaga korteriga tutvumas 70 ostjat. Korter osteti 684 000 euro eest.

Teisipäevast reedeni kulges töönädal tavapäraselt. Maakler suhtleb pakkumise teinud ost-

L 

Ost-müük (jaanuar 2013)

LVM Kinnisvara läbis praktikanädala Stockholmis

LÜHIUUDISED

Kinnisvaratehingud

POSTIMEES, 13. VEEBRUAR 2013

jatega, valmistab ette ja korraldab müügilepingute allkirjastamist, võtab ühendust potentsiaalsete müüjatega ning korraldab uute kliendipäevade toimumisega seonduvat. Seejuures teenib keskmine maakler Stockholmis 3000 eurot kuus, müües keskmiselt 2-3 kinnisvara kuus.

Kinnisvaramaaklerite tööd Rootsis iseloomustabki peamiselt detailideni planeeritud müügiprotsess, mida toetavad erinevad partnerid (fotograafid, sisekujundajad, trükikojad, reklaamifirmad), üks ja ainuke kinnisvarafirmadele kuuluv kinnisvaraportaal ja avatud andmebaasid, mis võimaldavad pakkuda teenust täpselt õigele sihtgrupile.

Töönädal Stockholmis õpetas, et vaatamata õigusruumide erinevusele on 95% ulatuses protsessid sarnased (erisused tulenevad vaid seadusandlusest) ning seejuures võimaldavad omandatud teadmised lühendada müügiperioode ka meie klientide jaoks Eestis.

Ingmar Saksing kuulub Eesti Kinnisvamaaklerite Koja juhatusse.

Uuring: kinnisvara ostmiseks on aeg soodne Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) tellitud uuringust selgus, et üle kolmandiku elanikkonnast peab kinnisvara ostmiseks aega soodsaks, kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas arvab sama suisa 51%. Kinnisvaraostu plaaniga inimeste hulgas enam kui pooled on alla 30-aastased noored.

Uuringu kohaselt peab 37% elanikkonnast aega kinnisvara ostmiseks soodsaks.

Kõrgeim on protsent neljandas ehk ülemises palgakvartiilis, kus turule sisenemist pidas soodsaks 51% küsitletutest. Vanusegrupiti olid kõige optimistlikumad kinnisvaraturu suhtes 16–29- ja 30–49-aastased.

EKFLi tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul on hoolimata ettevaatlikkusest turu suhtes elanikkond üllatavalt optimistlik. «Kahtlemata mängivad rolli ka eraisikute kontodele kogunenud hoiused, mis otsivad parema tootlusega väljundit,» sõnas ta.

Välismaalased on Tallinna kinnisvaraturul aktiivsed Välismaalased tegid 2012. aastal Tallinnas 2300 kinnisvaratehingut, mis on 15 protsenti enam kui aasta tagasi, analüüsis kinnisvarafirma 1Partner esindaja maa-ameti statistikat.

2012. aastal suurenes välismaalaste teostatud kinnisvaratehingute arv pea kõigis linnaosades, millest enim – 43 protsenti – kasvas Nõmme, 33 protsendiga järgnes Põhja-Tallinna korteritehingute arv.

Absoluutarvudes tegid välismaalased kõige enam tehinguid endiselt Lasnamäel, kus lepingute arv kasvas 2011. aastaga võrreldes 11 protsenti 724-ni, mis moodustas kõigist pea kolmandiku.

1Partner Kinnisvara Soome klientide maakleri Christian Ayreri sõnul on peamised välismaalastest tehingute tegijad venelased ja soomlased ning aastaga kasvas nii ostjate kui müüjate arv kõikjal peale Pirita. Ayreri sõnul nähakse Tallinna korteris hea tootlusega rahapaigutust.

KINNISVARA JA EHITUS || 3

POSTIMEES, 13. VEEBRUAR 2013

Soetusmaksumus või turuväärtus?

KINNISVARAINVESTEERINGUTE HINDAMINE. Raamatupidamise aastaaruannete koostamisel on kinnisvarainvesteeringute puhul kohustuslik kasutada õiglase väärtuse meetodit – õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt hinnata mõistliku kulu ja pingutuseta.  

Uus Maa Kinnisvarabüroo hindamisosakonna juhataja, kutseline hindaja

 Objektiivseima tulemuse raamatupidamises annab kinnisvarainvesteeringu kajastamine õiglases väärtuses ja aktiivse turu korral on selle parimaks indikaatoriks kinnisvarainvesteeringu turuväärtus.

Alternatiivselt kasutatud soetusmaksumuse meetodit kasutati varem pigem järjepidevalt (ehk valiti, kas õiglase väärtuse või soetusmaksumuse meetod ning kasutati jätkuvalt), kuid nüüd kajastatakse kinnisvarainvesteeringuobjekti soetusmaksumuse meetodit vaid siis, kui õiglast väärtust ei ole enam võimalik mõistliku kulu ja pingutusega usaldusväärselt hinnata, ning seda vaid senikaua, kuni õiglast väärtust on taas võimalik usaldusväärselt hinnata.

Kinnisvarainvesteeringute arvestus- ja kajastamismeetodite valimisel tasub tähelepanu pöörata eelkõige järgnevatele asjaoludele: • Kui raamatupidamise heas tavas fikseeritud arvestus- ja aruandluspõhimõtetele tähelepanu ei osutata, moonutab see ettevõtte finantsseisundit.

• Sõltuvalt vara soetamise ajast ei pruugi soetusmaksumuse kajastamine olla objektiivne, kuna enamiku kinnisvaraturu kõrgajal soetatud ja rajatud varade soetusmaksumus ületab nende praeguste turupõhiste sisenditega leitud väärtust.

Järgmine

KINNISVARA JA EHITUS ilmub 6. märtsil

Soovitav on soetusmaksumuse meetodit kasutada pigem piiratud turuga (ehk eriotstarbeliste) varade korral, mille puhul reaalset turgu kui sellist ei eksisteeri ja õiglase väärtuse määramine on keeruline. Kuigi ettevõtetel puudub otsene kohustus selleks, on Eesti raamatupidamise hea tava kohaselt siiski soovitav kinnisvarainvesteeringute turuväärtuse hindamisel kasutada ettevõtteväliste professionaalsete ehk kutseliste (atesteeritud) hindajate abi.

Sõltumatu hinnang Nõue ei kehti juhul, kui ettevõttel endal on vastava kvalifikatsiooniga spetsialistid, kuid ka siis võib olla (maksustamise, vähemusosanike huvide kaitse vm aspektide tõttu) mõistlik saada väärtusele sõltumatu osapoole hinnang.

Vastava spetsialisti kaasamine ettevõtte kinnisvara hindamiseks suurendab hinnangute täpsust ja adekvaatsust.

Hindajad jälgivad ja analüüsivad pidevalt kinnisvaraturu infot, maandades vara turuväärtuse kajastamisega seotud riske. Võib julgelt märkida, et eksperte omavaid ettevõtteid on minimaalselt.

Juhul kui ettevõtte juhtkond katsub ise hinnata ettevõtte bilansis oleva kinnisvara turuväärtust, võib tulemus olla ebapädev teadmatuse, oskamatuse või hindamiseks vajalike alusandmete puudulikkuse tõttu ja lõpptulemusena ei pruugi seetõttu juhtkonna poolt hinnatud vara väärtus ettevõtte majandusaasta aruandes olla kajastatud õiglases ehk turuväärtuses.

Enamikul suuremate kin-

KINNISVARA JA EHITUS

nisvarabüroode hindajatel on ka juurdepääs maa-ameti tehinguregistrile, kus kajastuvad kõik Eestis teostatavad kinnisvaratehingud.

Kasuta eksperte Muudel ettevõtetel juurdepääs sellisele tehinguinfole puudub, mistõttu on ka keeruline omal käel pädevalt õiglast väärtust määrata – lihtsalt müügipakkumiste põhjal väärtuse määramine on äärmiselt ebatäpne, reaalsuses võib hilisem tehinguhind pakkumishinnast väga palju erineda.

Sõltuvalt kasutatud sisenditest ja muudest andmetest võib leitud tulemuseks olla ka hoopis erinevat liiki väärtus: • Kasutades konkreetse objekti võimalikke rahavoogude andmeid juhul, kui need ei vasta turutasemele (nt omandisuhete kaudu seotud ettevõtetel, kus üürilepingud ei vasta turu hinnatasemetele vms), on tulemuseks pigem kasutusväärtusele omane tulemus, mitte aga õiglane väärtus.

• Teine levinud viga on näiteks kalli tehnoloogia või sisseseade arvestamine kinnisvara väärtuse sisse, mida teha ei tohiks. Tootmiseks vms kasutatav tehnoloogia ei kuulu kinnisvaraobjekti lahutamatute päraldiste hulka, mistõttu seda tuleb käsitleda eraldiseisvalt.

Hindamiseks vajalike andmete puudulikkuse tõttu ei pruugi juhtkonna hinnatud vara väärtus olla kajastatud õiglaselt.

Professionaalsed hindajad jälgivad ja analüüsivad pidevalt kinnisvaraturu infot, maandades vara : / turuväärtuse kajastamisega seotud riske.

Mis on mis?

• Eriotstarbeline vara – vara, mille kasutus selle erilise iseloomu tõttu piirneb mingit konkreetset liiki kasutusala või kasutajatega ning mida harva, kui üldse, müüakse vabal turul – välja arvatud juhul, kui toimub vara kasutava ettevõtte müük.

• Soetusmaksumus – vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus.

• Õiglane väärtus – RTJ 5 (Raamatupidamise Toimkonna juhend) kohaselt on vara õiglase väärtuse parimaks näitajaks summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.

• Turuväärtus – hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta.

• Kutseline hindaja – hindaja, kes on sooritanud Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu ja Kutsekoja poolt korraldatava kutseeksami ning kellele on väljastatud vastavat kvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistus.

• Maa-ameti tehinguregister – maa-ameti peetav register, kus registreeritakse Eestis toimuvad kinnisvaratehingud ning milles sisalduva info kasutamise võimalus on litsentseeritud maahindajatel, kellele on vabariigi valitsuse kehtestatud korras välja antud vastav tegevuslitsents. :  

4 || KINNISVARA JA EHITUS

POSTIMEES, 13. VEEBRUAR 2013

Üürilepingu sõlmimise ÜÜRISUHE saab alguse lepingu sõlmimisest – võimalike probleemide vältimiseks on äärmiselt oluline vormistada korrektne leping.

 

CKE kinnisvara OÜ büroo juhataja/jurist

 Üürilepingu vormistamise üheks probleemsemaks kohaks võib pidada lepingupoolte puudulikke andmeid, mis esialgu ei paista ohumärgina, kuid praktikas saab üürileandja just ebakorrektse lepingu tõttu märkimisväärset rahalist kahju.

Esimese etapina pannaksegi üürilepingusse kirja lepingupooled, kes astuvad õigussuhtesse. Tihti esineb aga olukordi, kus ei pöörata niivõrd tähelepanu lepingupooltele, kuivõrd lepingu sisule (tingimustele), mis on samuti vaieldamatult olulise tähtsusega.

Aktuaalne on probleem, et üürileping sõlmitakse ühe isikuga, kuigi tegelikkuses tuleks sõlmida see enamate isikute ringiga. Lepingupoolte vahel tekkinud probleemide lahendamisel alustatakse ühe lepingupoole pöördumisega teise osapoole poole, mistõttu on nende korrektne kajastamine lepingus vaieldamatult oluline. Paraku

jäetakse praktikas see aga tagaplaanile. Üürilepingu sõlmimise üks olulisemaid alustalasid on lepingupooled. Tavapärane on situatsioon, kus ühte eluruumi soovivad üürida kaks või enam täisealist isikut. Sellele järgneb omaniku või maakleri lihtne küsimus: «Kellega teist lepingu sõlmime?».

Leping mitme isikuga Nii saabki ühest üürnikust lepingupool, kuigi tegelikkuses asuvad eluruumi elama ka kolmandad isikud, keda lepingus ei kajastata või mõnel juhul märgitakse nad kui üürnikuga koos elavad isikud. Üürileandjale pole see aga väga õiguskindel viis juhtudel, kui üürnik otsustab üüri või kõrvalkulude eest mitte tasuda või tekitab muud varalist kahju üüripinnale. Sel juhul vastutab tasumata üüri või kõrvalkulude eest üksnes see isik, kes on lepingupool, mitte aga temaga koos elavad isikud.

Sageli on lepingutes sätestatud, et üürileandjale tekitatud kahju eest vastutavad solidaarselt ka üürnikuga koos elavad isikud, kuid tegelikkuses ei saa üürileandja neilt tasumata üüri või kõrvalkulude tasumist nõuda, sest tegemist pole

õiguslikus mõttes lepingu osapooltega.

Seega – kui eluruumi soovib üürida enam kui üks isik, tuleks üürileandjal tõsiselt kaaluda lepingu sõlmimist nende kõigiga. See tähendab, et kõik isikud tuleks märkida lepingupoolteks ning kõik peaksid ka üheskoos lepingule alla kirjutama.

Otstarbekas on üürilised eristada lepingus järgmisel kujul: üürnik 1, üürnik 2 jne. Selline lahendus aitab laiendada isikute ringi, kellele probleemide tekkimisel võimalikke nõudeid esitada ning kellelt võlgasid sisse nõuda. Sel juhul on üürileandjal õigus nõuda igalt lepingupoolelt kohustuste täitmist ning viivitatud aja eest nõuda kahjuhüvitisena kokkulepitud viivist.

Nii vastutavad kõik osapooled lepingust tulenevate kohustuste eest üheskoos ehk solidaarselt, mis tähendab, et võlgnevuse korral võib üürileandja võla sissenõudmiseks valida oma äranägemise järgi, kellelt (või ka mitmelt korraga) ta kohustuste täitmist nõuab.

Teine oluline aspekt on lepingupoolte kontaktandmed. Üldjuhul on üürileandja kontaktandmed perfektselt kajastatud, kuid üürniku omad mitte. Üürniku aadressiks on sageli märgitud seesama eluruumi

KINNISVARA JA EHITUS || 5

POSTIMEES, 13. VEEBRUAR 2013

el süvene detailidesse

Vaid detailselt läbi mõeldud leping kaitseb tulevikus tekkivates võimalikes vaidlustes.

aadress, mida üüritakse või on aadress üldse märkimata jäetud.

Korrektsed kontaktid Juhul kui üürnik peaks ootamatult teadmata suunas üüritud pinnalt lahkuma ning jätma tasumata üüri ja kõrvalkulud või on ta tekitanud üüritud asjale kahjustusi ning tema telefoninumber ja meiliaadress pole enam kasutusel, on üürileandja ilmselgelt kehvas olukorras.

Võimalus nõuda tekitatud kahju hüvitamist on seeläbi oluliselt raskendatud põhjusel, et üürileandjal puudub üürnikuga igasugune kontakt. Seega tuleks lepingu sõlmimisel uurida üürnikult võimalikud

aadressid, kus üürnik alaliselt või peamiselt elab, sest üürnikul võib olla üheaegselt ka mitu elukohta.

Olukorras, kus isikud vahetavad elukohta, ei esita nad tihti rahvastikuregistrile taotlust elukoha-aadressi muutmiseks – seetõttu on sageli registrijärgseks elukohaks üürniku endine kodu, kus elavad tema lähisugulased.

Otstarbekas on üürilepingusse märkida ka üürniku rahvastikuregistri-järgne aadress – kui peaks kujunema eespool kirjeldatud olukord, oleks üürileandjal mingisugunegi juhtnöör, kust alustada üürniku otsimist. Juhul kui üürnik

: /

ise ei ela nimetatud aadressil, on tõenäoline, et seal elab üürniku sugulane, kellelt on võimalik saada informatsiooni tema praeguse elukoha kohta.

Samuti peaks üürileandja fikseerima enda jaoks info üürniku töökoha kohta, mis võib vajadusel aidata üürniku leidmisel.

Võimalike eelkirjeldatud probleemide vältimiseks võiks üürileandja tulevase üürniku või üürnike osas teha omal käel taustauuringu. See on hõlpsasti teostatav internetiavarustes, abiks on näiteks Google, sotsiaalvõrgustik Facebook, Ametlikud Teadaanded, avaldatud kohtuotsused Riigi Teatajas jpt.

6 || KINNISVARA JA EHITUS

POSTIMEES, 13. VEEBRUAR 2013

President Ilves kuulutab välja ARHITEKTUUR. Kaheksa arhitekti kandideerivad viiendat korda välja antavale noore arhitekti preemiale, mille võitja kuulutab homsel sõbrapäeval Kumus välja vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

  teemalehe toimetaja

 KÜSIMUSED 1. Kui homme antakse noore arhitekti preemia just sinule, siis mida see sinu jaoks tähendab, millised uksed avab ja miks?

2. Mida arvad arhitektuurikultuurist ja -väärtustest ning suundadest Eestis?

3. Kui arhitektil palutakse olla innovaatiline, kuivõrd see tähendab siis tänapäevaseid materjale, 3Djooniseid ja muud tehnilist ning kuivõrd innovatsiooni mõtlemises, tervikpildis?

4. Mis on Eestis noore arhitekti jaoks suurim erialane väljakutse?

5. Kui tuua maailmast üks hea näide, mis on sinu arvates omamoodi arhitektuuri-ideaaliks, kehastades õigeid põhimõtteid, lähenemisi vms olulist, siis mis objekt see oleks ja miks?

6. Kes on sulle eeskujuks Eestis?

  Linnalahendused OÜ, Paik Arhitektid OÜ

[1] Olen suurema osa energiast pühendanud avaliku sektori tööle ja ühiskondlikele asjadele, seepärast on mul teiste arhitektidega võrreldes vähem säravaid valmisehitatud objekte. Juhul kui mind selles kontekstis premeeritakse, annaks see kinnitust senise töö vajalikkusele ning loodetavasti rohkem tahtejõudu ühiskondlike asjadega edaspidigi aktiivselt tegeleda.

[2] Julgen öelda, et Eesti arhitektid on tasemel ja arhitektuurikultuur areneb heas suunas. Paljuski on selle aluseks korralik arhitektuuriharidus, mida tuleb hoida ja arendada. Ehituskultuuri probleemsemat osa näeme aga tervikkeskkonna loomisel, mis väljendub näiteks süsteemitus valglinnastumises, autokesksetes liikluslahendustes, kahtlase kvaliteediga ehitistes, avaliku ruumi kadumises või muidu heitlikus ruumilises arengus.

See pole enamasti olnud arhitekti teha ja probleemi taga võib näha erinevaid põhjuseid – mõnikord on ametkonnad oskamatud või arendajad ahned, osa probleeme tuleb õiguskeskkonna vastuolulisusest, kuid vahel siiski ka arhitekti paindumatusest.

Olen üldiselt optimistlik, mõeldes, et oleme noor riik, mis alles õpib ja pole veel jõudnud hästi toimivaid süsteeme välja arendada ning samas oleme väikeriik, mis hea tah-

Unikaalset ja põnevat arhitektuuri luuakse kõikjal maailmas

te korral on võimeline kiiresti muutuma.

Kuna tunnetan, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on rahva ootused hea elukeskkonna järele tunduvalt suurenenud, võiks ju loota, et ka poliitikute – nii riigi- kui linnajuhtide – tahe panustada ehitatava keskkonna kvaliteeti peaks lähitulevikus kasvama.

[3] Minu jaoks algab uuenduslikkus alati mõtlemisest ning see võib seisneda ka vana asja taasavastamises.

Oslo ooperimaja

Kuna linn ei koosne üksikutest majadest, siis see, kuidas on kujundatud majadevaheline ruum, loob kokkuvõttes linna iseloomu.

[4] Eestis ma ei eristakski kuigipalju nooremate ja vanemate arhitektide väljakutseid. Kui läänes on nii-öelda suurde ellu sissetrügimine noortele raske proovikivi, siis meil on noortel olnud üsna kerge leida oma võimalusi. Minu jaoks isiklikult algasid väljakutsed sellega, kui pärast ülikooli otsustasin esimesed kolm aastat töötada kohalikus omavalitsuses.

Ise valisin peamiseks ülesandeks enese sisulise kehtestamise olukorras, kus ühiskondlik suhtumine austas eelkõige formaalseid reegleid, pidas maaomanikku peaaegu pühaks ning kus linnaarhitekti roll oli üldsusele üsnagi mõistetamatu.

[5] Hoiduksin ühe ehitise väljatoomisest. Olen üksikobjektide asemel tegelenud rohkem linnade ja riigiruumiga. Hea näitena tooksin välja Hollandi, kus on osatud ülitiheda rahvastikuga elukeskkond arendada logistilises mõttes silmapaistvalt ladusalt toimivaks süsteemiks, hoides sealjuures ka üksikobjektide esteetiliselt head taset.

Tegelikult ma ei arva, et peaksime ideaale kaugelt maalt otsima. Seepärast toon pildina välja hoopis ortofoto Tallinna vanalinnast, mis tervikuna on suurepärane näide ruumist, kus tihedalt kokkupakitud struktuuris peitub võluv mitmekesisus.

Meil on uute asjade loomisel palju õppida oma riigi vanalinnadest ja muudest vanadest linnaosadest, mis on elamiseks tunduvalt sobivamad, ühtlasi palju mitmekesisemad kui enamik uuemal ajal teadlikult planeeritud elukeskkondi. Võiksime rohkem näha isekujuneva ruumi väärtusi, vältides seejuures ülemääraseid formaalseid reegleid, mis suunavad uut ruumi pigem üksluisuse suunas.

[6] Mulle on eeskujuks kõik need inimesed, kes lisaks tavalisele tööle panustavad oma aega ühiskonna üldisesse arengusse, leides võimalusi anda endast midagi sellist, mida neilt keegi ei oota, ei telli ega nõua.

Ujuv saun Norras   Kavakava OÜ

[1] See oleks suur üllatus, sest ma pean ennast pigem sildade ehitajaks ja väärtuste hoidjaks kui lipulaevaks. Üks osa minu tegevusest on maastikuarhitektuuri integreerimine arhitektitöösse läbi sellesuunalise arhitektuurihariduse Eesti Kunstiakadeemias, mistõttu oleks suurepärane, kui preemia kaudu leiaks see laiemat kandepinda.

Räägitakse vaese arhitektuuri tulekust, kus glamuuriajastu asendub madala eelarvega sotsiaalselt tundliku arhitektuuriga.

Maastikuarhitektuur on Eesti oludes nagu luksuskaup, kuid seda enam tuleks väheseid ressursse läbikaalutult rakendada. Ruum on tervik, hoonete sees, vahel, ümber, ning seda tuleb terviklikult ka planeerida ja kujundada. Hoonete arhitektuur on kindlasti kõige silmatorkavam linnaruumi komponent, aga kuna linn ei koosne üksikutest majadest, vaid tänavatest, väljakutest, parkidest, siis see, kuidas on kujundatud (või kujunenud) majadevaheline ruum,

loob kokkuvõttes linna iseloomu.

[2] Eestis pole pikalt või sügavuti kultiveeritud mingit üht tüüpi suhtumist või stilistikat – see on loonud põnevaid dissonantse, ootamatuid kooslusi. Teisalt tähendab see muidugi seda, et meil on raske välja tuua mingit «oma nägu» – see on alatises muutumises. Sellele on kaasa aidanud meie katkestuste ajalugu, mis pole ka ruumil kunagi lasknud muutuda liiga konformistlikuks.

[3] Innovaatilisus tähendab minu jaoks eeskätt vaba mõtlemist, tehnikad ja tehnoloogiad on abivahendid ideede teostamiseks. Seejuures ei istu mulle nihilistlik innovaatilisus, st uuendus uuenduse iseenda pärast, vaid eetiliselt läbikaalutud edasiviiv mõtlemine.

[4] Praegu kooli lõpetav noor arhitekt on hoopis teistsuguses olukorras kui 90ndate lõpus. Ühiskond on palju stabiilsem ja selgepiirilisem, mis tähendab, et noortel on vaja kauem ennast koguda ja tõestada. See on arhitekti töö iseloomu arvestades üsna loogiline asjade kulg. Need, kes lõpuks hoo sisse saavad, on juba piisavalt tugevad ja iseseisvad. Majanduse aeglustumise tõttu jõuab aga arhitektide laudadele tunduvalt vähem uute hoonete tellimusi. Selle asemel tuleb ümber orienteeruda ja tegeleda mitme-

suguste re-teemadega: rekonstrueerimine, renoveerimine, revitaliseerimine. Räägitakse ka nn vaese arhitektuuri tulekust, kus glamuurse staararhitektuuri ajastu asendub madala eelarvega sotsiaalselt tundliku arhitektuuriga.

Minule see suund täitsa istub, juhul kui sellest ei kujune välja odavarhitektuuri massiliikumine. Väike (ehitus)eelarve paneb tihtipeale just innovaatilise mõtlemisaparaadi paremini tööle kui liigne küllus.

[5] Mind paeluvad lihtsad ja ehedad lahendused, kus on sees üks tugev mõte või siis hoopis väike kiiks. Äsja käis Eestis külas ja pidas ausa ühiskonnakriitilise loengu ammune sõber Sami Rintala, kelle enamik töid on ta enda kätega tehtud. Sami töödest sobiks näiteks koos Marco Casagrande ja norra tudengitega ehitatud ujuv saun – äärmuslikult lihtsa vormi ja väikese eelarvega tehtud objekt, mis on hea näide funktsionaalse arhitektuuri ja ümbritseva maastiku sümbioosist.

Arhitektuur ei tohiks olla liiga kaldu monumendipüstitamise poole, vaid peaks olema midagi inimesele olemuslikult vajalikku.

Maastikuarhitektidest nimetaksin Gilles Clement’i, hullu prantslast, kes on ühest küljest väga hea inimesetundja,

Eeskujulikke arhitektuurinäiteid ja inspireerivat innovatsiooni näeb üle maailma palju. Noore arhitekti preemiale kandideerivate Eesti arhitektide eeskujusid illustreerivad Snøhetta projekteeritud Oslo ooperimaja (vasakult ülevalt päripäeva), Siiri Vallneri ja Indrek Peili töö «Kai» linnainstallatsioonide festivalil LIFT 11, ortofoto Tallinna vanalinnast (mis Toomas Paaveri sõnul on tervikuna suurepärane näide ruumist, kus tihedalt kokku pakitud struktuuris peitub võluv mitmekesisus), Peter Zumthori Bruder Klausi kabel Saksamaal ning Sami Rintala ja Marco Casagrande ehitatud ujuv saun Norras. : ,  , .

KINNISVARA JA EHITUS || 7

POSTIMEES, 13. VEEBRUAR 2013

noore arhitekti preemia

«Kai» linnainstallatsioonide festivalilt LIFT 11

Bruder Klausi kabel Saksamaal teisalt suurepärane botaanik, kes oskab peaasjalikult taimedega välja võluda võrratult emotsionaalseid ja tähendusrikkaid ruume.

[6] Kui ajas tagasi vaadata, siis Valve Pormeistri maastiku- ja vormitunnetus on lihtsalt suurepärane ning tema tööd mõjuvad siiani värskelt. Tänasest päevast mu enda kolleegid, kes on väga pühendunud, otsingulised ja loovad isiksused.  

HEAD Arhitektid OÜ

[1] Sellele tuleks mõelda preemia andmise järel.

[2] Arhitektuur ja arhitektuuriharidus on Eestis elujõuline, üksikhoone tasandil on häid näiteid küll. Kahjuks on tekkinud puudus hoopis elementaarsetest asjadest – näib, et hariliku hoonestatud linnatänava saavutamine on kehtiva poliitika raames pea võimatu ülesanne. Arhitektid peaksid end väljendama konkreetsemalt ja olema valmis vajadusel ise muutma arhitektuuri algtingimusi.

[3] Arhitekt on eelkõige mõtleja, kelle mõte ulatub füüsilisse ruumi välja. Mõtlemine peab olema lihtsalt tulemuslik, seda ei peaks veel eraldi innovaatiliseks nimetama. Uus põnev teh-

Tallinna vanalinn nika võib olla vahel osa protsessist.

Arhitektuur võiks teadlikumalt suhestuda tulevikuga, mitte taastoota pooljuhuslikke kombinatsioone varasemast «Darwini meetodil». Uuenduslikkus on eeldusena sees.

[4] Püstitada ise kriteeriumeid, kuid olla seejuures teistele mõistetav. Enamasti see ei õnnestu.

Mulle meeldivad arhitektuuris pealtnäha tagasihoidlikumad asjad, mille sisu avaneb pikaajaliselt. Aga see sisu peab seal tegelikult ka olema. Ja pealispinda ei tohi kunagi alatähtsustada.

[5] Kui lühidalt, siis hea arhitektuur, mis seab uusi kriteeriumeid, loob uued seosed ning sellele kõigele on leitud inspireeriv ja kokkuvõtlik vorm.

See pole mingi ideaal, aga põhimõtete illustratsiooniks sobib «Kai», Siiri Vallneri ja Indrek Peili töö linnainstallatsioonide festivalil LIFT 11.

[6] Ma ei ole eeskujude järgija.

Tähtis on asjades ise selgusele jõuda, leida mõttekaaslasi ja kaastöötajaid.  

MTÜ Kultuurikatel

[1] Kui ma ei eksi, siis saadetakse laureaat

Väljakutse on jõuda ühisele nõule ja parimale lahendusele arhitekti ja tellija vahel nii, et see rikastaks ka tavaliste linlaste elu.

Eestist võimalikult kaugele – õppereisile ümber maailma ...

Paar aastat tagasi tegin tegelikult juba maakerale ühe jutiga poolteist tiiru peale. See juhtus poolkogemata, kuid erialased kontaktid arenesid kõvasti.

Kohtasin mõttekaaslasi, kellest mõned olen jõudumööda Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames esinema kutsunud.

Alustatut jätkates tooksin uuelt reisilt ilmselt taas kaasa hulga ideid loengusarja ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna rahvusvaheliste koostööprojektide arendamiseks. Täiendaksin olemasolevaid erialaseid sidemeid, et kriitilisi mõtlejaid ja stimuleerivaid loovpraktikuid Eestisse tulevikuski kohale meelitada, et samas Eestit nende maailmakaardile üllatusliku ja inspireeriva paigana joonistada.

[2] Vahel tundub, et Eestis nn tavakodanik või «enamus» (ke-

da keegi pole näinud) häbeneb mõnd ehitist, mis mujalt tulijale tundub köitev ... Värske pilk aitab ära tunda erilise, mis Eestis ehe ja omane. Kuidas ühiskonnas tervikuna osata targemini ja osavamalt ära tunda ja hoida seda, mis muudab meie elukeskkonna unikaalseks ja eriliseks?

[3] Uuenduslikke, klaare ja sidusaid kontseptsioone – terviklahendusi realiseerida, valmis ehitada pole üldse lihtne. See-eest sisutühjust uute tehnoloogiate ja materjalidega varjata küllap oluliselt kergem, kui rahakott kannatab. Nii et väljakutse on pigem nende kahe poole ühendamises – kuidas luua kontseptuaalses mõttes innovaatilist elukeskkonda nii, et see haarab ka uuenduslikke ehitusviise ja -materjale.

[4] Väljakutseid on palju ja väga erinevaid – neist kõigist moodustub muster, mida tajume reaalsusena. Aga üheks neist mustri kujunemist määravatest väljakutsetest võib olla arusaam arengubioloogiaga seonduvatest ontogeneesi põhimõtetest ehk võime mõista ja oskus ette näha, kuidas üks või teine arhitektuurne idee ja tehniline teostus toimib konkreetse paiga, sealse sootsiumi kontekstis.

Arhitekt peaks suutma ehituslikke olukordi analüüsida kui bio(tehno)loog, kus arhitektuurne (geniaalne?) idee ehk «geen» on istutatud teatud elukeskkonda, spetsiifilistesse arengu- või kasvutingimustesse.

[5] Miski, mida me kõik kanname endaga pidevalt kaasas, mis tingib meie bioloogilise vajaduse (hea) arhitektuuri ja linnaplaneerimise järele – rakuehitus.

[6] Mu vanaisa Guido Rajalo on kahe doktorikraadiga keemiainsener, kelle särav elujaatav maailmavaade, teguderohke elu täis entusiasmi ja idealismi, teadmistejanu ning oskus omandatud teadmisi jagada, analüütiline mõtlemine, diplomaatiline taktitunne inimestega suhtlemisel ja veel triljon muud imelist isikuomadust on olnud mulle seniste valikute tegemisel ja sihtide seadmisel oluliseks toeks.  

AB Indrek Näkk OÜ

[1] Eks noore arhitekti preemia saamine tähendab ikka tunnustust ning sellega kaasnev laiem tähelepanu võimaldab siinsel arhitektuurimaastikul rohkem kaasa rääkida.

[2] Arvan, et keskmine Eesti kodanik oskab veel liiga vähe arhitektuuri väärtustada, kuid tendents on paremuse poole.

Eesti arhitektid on teinud küll sel sajandil piisavalt suure sammu edasi ning siin on kindlasti oma teened nii Eesti Kunstiakadeemial kui ka Eesti arhitektkonnal üldse kasvulavaks tingimuste loomisel.

[3] Innovatsioon on millegi uutmoodi tegemine, uute ideede ellurakendamine. See võib olla ka vanade materjalide uutmoodi kasutus, kuid eelkõige väljendub innovatsioon uuendus-

Näib, et hariliku hoonestatud linnatänava saavutamine on kehtiva poliitika raames pea võimatu ülesanne. likus lähenemises, mõtlemise kvaliteedi paranemises.

[4] Eestis on noorel arhitektil väga lai valik eneseteostuseks, seda nii siin kohapeal kui ka rahvusvahelisel areenil, projekteerimises, osaledes konkurssidel, ühiskondlikes organisatsioonides või tehes tellimustöid.

Kuna projekteerimisturg on jälle avanenud, on minu jaoks piisavalt põnevaid väljakutseid erinevate hoonete projekteerimise näol ning uus ja huvitav on mulle kindlasti ka töö rahvusvahelises arhitektide organisatsioonis Euroopa Arhitektide Nõukogus Brüsselis, kus olen järgnevad kaks aastat juhatuse liige.

[5] Selle küsimuse puhul võiks kõigepealt arutleda ja filosofeerida, kas on olemas ideaalset ehk täiuslikku arhitektuuri.

Häid arhitektuurinäiteid on samas maailmas palju. Ühe konkreetse objektina võiks välja tuua 1929. aastal ehitatud Mies van der Rohe Saksamaa esinduspaviljoni Barcelonas. Hoone oli oma vormilt ja materjalikäitluselt oma ajast ees ning näitab meile suunda siiani.

[6] Mul on olnud palju häid õpetajaid nii koolis kui ka koostööpartnerite ja kolleegide seas, kes on kindlasti ka eeskujuks olnud, kuid ühe ja ainukese väljatoomine oleks teiste suhtes ebaõiglane.     

Arhitektuuribüroo B210

[1] Tunnustus on alati tore. Samuti on tore olla nominendiks selliste kolleegide kõrval. Auhinnareis võimaldaks külastada juba tuttavaid kolleege välismaal ja luua uusi kontakte – siduda Eesti tihedalt maailma arhitektuurivõrgustikku. Aga vaevalt, et ükski arhitekt preemiate nimel töötab. Arhitektuur on tõsine töö. Preemiajärgsel hommikul tuleb jälle stuudios laua taha istuda.

[2] Eestis on väga mitmekesine keskkond, mis on kvaliteet omaette. Paljud väliskülalised peavad Tallinna palju põnevamaks kohaks kui lähedal asuvaid stilistiliselt ühtsemaid pealinnu. Samas võib öelda, et kohalik üldsus oskab rohkem väärtustada üksikobjekte kui terviklikke keskkondi, näiteks head avalikku linnaruumi.

[3] Ootame avasüli tellijaid, kes paluvad olla innovaatilised. Loomulikult on arhitektuuri loomine väga suur ettevõtmine ning seetõttu on tellijal turvalisem eelistada mitmeid kordi järele proovitud lahendusi. Kuid arhitektuur on ka arhitekti ja tellija koostöö – kui kliendil on südikust uuenduslikuks mõtlemiseks, siis arhitektil sellistest mõtetest juba

puudu ei jää. Samuti ei pruugi uudsus tähendada tavalisest kallimat toodet, innovaatiline võib olla ka näiteks ehitise loomise protsess iseenesest.

[4] Meie tööviis on väga horisontaalne ja me armastame põhjalikke sisulisi arutelusid.

Väljakutse on jõuda ühisele nõule ja parimale lahendusele arhitekti ja tellija vahel nii, et see rikastaks ka tavaliste linlaste elu. Püüame lähtuda põhimõttest, et meie lahendused oleksid edasiviivad – paneksid inimesi avatult mõtlema keskkonnast nende ümber, sellest hoolima ja ka ise selle nimel tegutsema.

[5] Arhitektuuribüroo Snøhetta projekteeritud Oslo ooperimaja, mis arvestab ühtmoodi hästi nii ümbritseva loodusliku keskkonna kui linnaruumiga: hoone suhtleb veega, mille ääres ta asub, moodustades laia linliku sillutatud kaldaala, lubades linlastel ka oma «turjale» ronida.

See ei ole tänaval kõrguv tähtis maja, mille uksed õhtul lukku pannakse, vaid avalik linnaruum, kohtumise ja ajaveetmise paik, mis peidab endas ka üht armastatud funktsiooni – ooperiteatrit.

[6] Meie eeskujud on meie sõbrad. Ikka ja jälle ei suuda me ära imestada, kui motiveeritult ja agaralt inimesed oma tööd teevad. Tihtipeale on need ka näiteks kunstnikud, graafilised disainerid, kellega pidevalt koostööd teeme, aga veel tooksin välja Salto, Kavakava arhitektid ja teised ärksad tegijad, näiteks Kuu ja Kaos.  

kogu kollektiiv

[1] Meie kandideerimise põhjus on pigem see, et arhitektuur leiaks Eestis laiemat kõlapinda. Arvame, et seda Heldur Meeritsa ettevõtmist tuleb igapidi tunnustada ja olla kaasatud.

[2] Eesti kontekstis saab harva rääkida kvaliteetsest elukeskkonnast, kuid juba tihemini kvaliteetsetest üksikobjektidest. Eestis ei mõelda üldiselt arhitektuurist kui kultuuri osast.

[3] On oluline, et pime tehnoloogia ning projekteerimistarkvara võimaluste kasutamine ei domineeriks kriitilise mõtlemise üle. Meie jaoks seisneb innovaatilisus täpsemas suhestumises keskkonna ja ruumi kasutajaga.

[4] Iseenda areng ning iseenda arengu ja majanduse arengu ühildamine.

[5] Tänapäevastest objektidest võiks välja tuua Peter Zumthori Bruder Klausi kabeli Saksamaal, kus hoone tekkeprintsiip, äärmine lihtsus ja materjalitunnetus on jahmatav.

See on hoone, mis on lihtsalt ise, mis ei representeeri midagi, ta lihtsalt on.

[6] Ei ole ühtegi väga selget eeskuju, aga näiteks maastiku ja keskkonnaga suhestumise poolest oleme alati imetlenud Valve Pormeistri loomingut. Tegelikult ei saagi meie puhul niivõrd rääkida eeskujudest, kuivõrd erinevate eluvaldkondade inimestest, kelle mõtted meid huvitavad ja kellega sooviks koostööd teha.