Kinnisvara ja ehitus by Postimees

NOTARID TÄHISTAVAD:

1. novembril 1993 andsid justiitsminister Kaido Kamale ametivande 46 notarit, kes lõid Eestis sõltumatu notariaadi, meenutab ja selgitab Notarite Koja aseesimees Priidu Pärna. Lk 2

Linnaplaneerija ja õppejõud Andres Sevtsuk: «Linnaruum pole Euroopa linnades ainult kinnisvara, vaid ka sotsiaalne ruum, mis ühiskonna huve täidab.» Lk 4

TEEMALEHT 6. NOVEMBER 2013

2 || kinnisvara ja ehitus

PALJU ÕNNE! 1. novembril 1993 andsid justiitsminister Kaido Kamale ametivande 46 notarit, kes lõid Eestis sõltumatu notariaadi – see Euroopa vanim õiguselukutse on ka meil sajanditepikkuse traditsiooniga.

Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond

1652 1084 42 354 106 126 93 213 117 274 149 143 402 81 143 95

(+239)* (+126)* (-4)* (+12)* (+9)* (+38)* (-29)* (+51)* (+23)* (+58)* (+61)* (-32)* (+56)* (0)* (-21)* (+11)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

KOKKU

3990 (+472)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2012. aasta sama perioodiga

AllikAs: MAA-AMeti teHinGute AndMeBAAs

4874

ruutmeetrit pinda on 1. novembril avatud statistikaameti uues büroohoones Tallinnas aadressil Tatari 51. Müügipakkumiste arv / korterid Harjumaa* 1255 621 1267

Tallinn 4297 1712 3959

Eesti kokku 10 804 6058 11 115

Müügipakkumiste arv / majad Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* 1392 700 1867

Tallinn 651 365 590

Eesti kokku 5473 3652 6963

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 4. november 2013 kell 8.40

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused: Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja: Andres Didrik

20 aastat vaba notariaati PRIIDU PÄRNA Notarite Koja aseesimees

AJALUGU 20 aastat tagasi said nõukaaja riigiametnikest notarid taas vaba elukutse pidajateks. Sestsaadik täidab notar riigi pandud ülesandeid sõltumatult ja erapooletult, isemajandavalt ning isikliku varaga vastutades. Notar on meil üks vähestest elukutse esindajatest, kes ei tohi teenust osutada juriidilise isiku katte all ning peab omama piisavat ametikindlustust. Nüüdseks on notarite arv kasvanud pea sajani, kuid siiski on see jäänud eksklusiivseks ja kõrgete nõudmistega ametiks.

Sõltumatu nõustaja Notar tähendab sõna-sõnalt märgete (notiitside) tegijat või keskajal ka kiirkirjutajat. Kirjaoskus pole olnud alati kõigi privileeg. Lauri Vahtre on notareid heas mõttes nimetanud tähenärijateks. Nende kirjapandu peab vastama seadusele ning osapoolte tahtele. Erinevalt advokaatidest peab notar erapooletult tagama kõigi osalejate õiguste võrdse kaitse. Selle ametimehe põhiülesanne õigussüsteemi vundamendis on ennetada õigusvaidlusi, tagada õiguskindlus, hoida ära pettusi ja vältida sellega kohtusüsteemi ülekoormamist. Notari põhitööks pärimisasjade lahendamise kõrval on tõestada isikutevahelisi olulisemaid kinnis- ja abieluvaralepinguid. Kui inimesed neid lepinguid iseenda tarkusest sõlmiksid, oleks ilmselge, et kohtutesse jõuaks

oluliselt rohkem kulukaid ja aeganõudvaid tsiviilvaidlusi. Notarid tegutsevad justiitsministri terase järelevalve all ning notaril pole õigust kliente valida. Kõik peavad saama abi ja õiguskord hooldatud.

Hästi toimiv süsteem Notarid tõestasid käesoleva aasta üheksa kuuga 45 078 kinnisvaratehingut. Kinnisvarakäibe kindluse tagamiseks selgitab notar välja osalevate isikute samasuse ning nende tegeliku tahte, pakub alternatiive, selgitab erinevate lahenduste riske ja õiguslikke tagajärgi ning hoiatab järelemõtlematu käitumise eest. Paljud teevad olulise kinnisvaratehingu korra elus ja tahavad, et see leping oleks seadusele vastav, kehtiv ja lõplik ning et raha ei läheks tuulde. Praktikas on laialdaselt tarvitusel notari deposiidi kasutamine, kus ostja saab riskivabalt ostuhinna hoiustada notari kontole ning too kannab summad välja pärast lepingute allakirjutamist.

Notarid on üle Eesti kõige kättesaadavamad FOtO: Peeter lAnGOvits juriidilised nõustajad.

tatakse topeltmüügid ning müüja vara arestimine pärast lepingu allakirjutamist. Riigi põhiregistritega ühendatud e-notari süsteemi on tunnustatud nii Euroopas kui kaugemal. Turvaline kinnisvarakäive ongi tagatud notarite ja kohtu peetava kinnistusraamatu koostöös. Seetõttu on arusaamatu justiitsministeeriumi idee 20. aastapäeva tähistav hästi toimiv kinnistusraamatusüsteem ümber korraldada.

Erinevalt advokaatidest peab notar erapooletult tagama kõigi Välja teenitud usaldus osalejate õiguste võrdse kaitse. Kinnisvaratehingute notariaalHüpoteekide seadmisel on notaril oluline ülesanne selgitada omanikule erapooletult vara pantimise riske. Notari tähtis roll on kinnisvaratehingute puhul tuvastada, et kinnisasju käsutavad tegelikud omanikud ning seejuures peab kontrollima vara kuulumist abikaasade ühisvõi lahusvara hulka. Seejuures on oluline osa võimalusel kontrollida reaalaajas kinnistusraamatut ning notar registreerib ka tõestatud tehingud kohe registris. Selliselt välis-

se tõestamise nõuet on kritiseeritud kui aeganõudvat ja kulukat. Buumiaegsed notariaja nädalatepikkused järjekorrad on ammu minevik. Notaritasude kulukuse määra osas on Harvardi ülikool teinud võrdleva uurimuse. Selle kohaselt on Eestis tehingu notariaalse tõestamise kulu protsentuaalselt oluliselt madalam kui teistes Mandri-Euroopa sama õigussüsteemiga riikides. Skandinaavias on tehingu vormistamine kaks korda ning Inglismaal ja USAs pea kolm kor-

da kallim. Eelnimetatud riikides avalikku notarit ei tunta – kõrged kinnisvaratehingute teenustasud liiguvad advokaatide-vahendajate taskusse ning kokkuvõttes kulutab ühiskond oluliselt rohkem ka kohtusüsteemi ülalpidamisele. Notarid on kahekümne aastaga teeninud välja rahva usalduse, kuigi on juhtunud ka kahetsusväärseid apsakaid. Riik on selle tunnustuse valguses viimastel aastatel notaritele üle andnud mitmeid seni maksumaksja taskust finantseeritud teenuseid. Enam ei pea sõitma pealinna (ministeeriumi) välismaale minevale dokumendile apostilli külge panema, kuna seda teeb notar sinu kodukohas. Enamik ei tea, et eelmisel aastal vormistati ligi viis protsenti abielude sõlmimisi ja lahutamisi notari juures. Ajad muutuvad. Paberimajandus asendub digitaalsega. Selles muutuvas maailmas säilib vajadus tagada isikutele piisav õigusabi ja -kindlus. Ajaga kaasas käiv notariaat järgib oma ametivannet ka järgmistel aastakümnetel. Oleme truud Eestile ja tema põhiseadusele – alludes ainult seadusele, täidame oma ametit väärikalt ja erapooletult.

Kinnisvaraarendaja Süda Maja andis sisse pankrotiavalduse

Eesti esimene Green Buildingu büroohoone sai nurgakivi

Andres Järving ütles Postimehele möödunud neljapäeval, et Süda Maja pankrotiavalduse peamine põhjus on ettevõtte omanike vaheline vaidlus. Süda Maja on kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte, kelle tuntuim käimasolev arendus on Rae valda planeeritav kaubanduspark, mida esialgu nimetati Ameerikanurga Äripargiks ja mis 2012. aastal sai ärinime Tallinn Park. Ettevõtte omanikud on äriregistri andmetel OÜ Probus (36%), mille ainuaktsionär on Andres Järving, Veiko Murruste (15%) ja Elena Murruste (7%) ning OÜ Batiment (7%), mille ainuosanik on Madis Üürike. «Pankrotihaldur saab neutraalse ja sõltumatu isikuna välja selgitada ettevõtte tegeliku olukorra ja välja pakkuda optimaalse lahenduse,» selgitas Järving.

18. oktoobril paigaldati nurgakivi Tallinna Sõpruse puiestee äärde kerkivale Eesti esimesele rahvusvahelisele Green Buildingu sertifikaadi tingimustele vastavale ärihoonele, mille projekteerimisel ja ehitamisel kasutatavad lahendused on praegusest standardist ligi kaks korda energiasäästlikumad. Sõpruse puiesteel järgmise aasta suveks valmivas büroohoones tagavad soojustuse, kütte-, ventilatsiooni- ja elektrilahendused selle, et energiatarbimine on viidud nii madalale kui võimalik, selgitas hoone arendaja ning ehitaja Mitt & Perlebach OÜ arendusjuht Henri Laks. Tema kinnitusel tähendab uus büroohoone kasutajatele lisaks maailmavaatelisele argumendile tavamajadega võrreldes ka oluliselt madalamaid kommunaalkulusid. Hoone ehitust alustati 65 maa-aluse energiavaia paigaldamisega.

e24.ee, PM

Ost-müük (oktoober 2013)

LÜHIUUDISED

Kinnisvaratehingud

Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

postimees, 6. november 2013

kinnisvara ja ehitus || 3

4 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 6. november 2013

LINNARUUM. Kuigi ajalugu mängib linnaruumi arengus olulist roll, ei pea linnaruumi mitmekülgsust vaid ootama, seda saab kujundada, kinnitab Singapuri tehnoloogia ja disaini ülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppejõud Andres Sevtsuk.

Linnad peavadki ajas muutuma toimetaja

INTERVJUU Maailma suurlinnadest leiab linnaruume, mida on kujundanud ajaloosündmused ja ajakulg, aga ka neid, mis on paarikümne aastaga disainitud ja valmis ehitatud modernsed elukeskkonnad – kummad on ehedamad, paremad elamiseks?

Aja mõõde on linnades oluline. Majad ja ruum nende vahel on oma olemuselt nii geomeetrilised objektid, mis inimtegevust ruumiliselt struktureerivad, kui ka ühiskonna väärtuste ja arusaamade kandjad. Iga fassaad, tänav ja plats räägivad mitte ainult nende praktilistest funktsioonidest, vaid ka indiviididest, organisatsioonidest ja ühiskonnast, kes need ehitasid, väärtustest, millele nad toetusid. Ajalooliselt mitmekesisemad tänavad pakuvad seeläbi rohkem infot ja mõjuvad tihti rikkalikumalt ja stimuleerivamalt kui samal ajal loodud ruumid. Kuid see ei tähenda, et uued ja spontaanselt ehitatud piirkonnad kvaliteetsed ei võiks olla. On palju häid näiteid huvitavatest linnaruumidest, mis on välja ehitatud ühe visiooni kohaselt – Maasika ja Vaarika tänav, Kalamaja, kus ajalooline periood on võrdlemisi kitsas, kuid linnaruum siiski rikas. Arvan, et see pole ainuüksi ajalugu, vaid pigem mitmekülgsus, mis linnaruumid huvitavaks muudab, ja viimast on võimalik teadlikult linnakujundusse kaasata – nii ruumiliselt kui ka sotsiaalselt ja majanduslikult. Näiteks saab linnakujundus ette näha strateegiaid ruumikasutuse muutumiseks ja kasvuks. On oluline, et ühe piirkonna kasutajad ja omanikud saaksid ise oma keskkonda vajaduste järgi kohandada – maju laiendada, uusi funktsioone lisada ning vanu muuta. Ka hea disain, kasutajakeskne kujundus ning asukoha spetsiifilisus võivad tasa teha need kohandamised ja parandused, mida muidu toodab ainult aeg. Kuigi ajalool on tähtis roll, ei pea linnaruumi mitmekülgsust vaid ootama, seda saab kujundada. Kui võrrelda USA ja Aasia (lääne ja ida) linnu, siis milliseid põhilisi erinevusi olete täheldanud?

Aasia on väga suur ja mitmekülgne piirkond, samuti nagu läänemaailmgi. Erinevused Jaapani ja Filipiinide linnade vahel on suuremad kui erinevused Eesti ja Ameerika linnade vahel. Ent kui proovida üldistada, siis praegu seisneb ehk kõige selgem erinevus linnade arengukiiruses. Kui paljudes lääne linnades on kasv kas seiskunud või pidurdunud, siis mitmel pool Aasias kasvavad linnad umbes sellise hooga nagu

Kas Euroopal on oma linnaruumikontseptsioon, või jääme ka selles mõttes kahevahele?

Jällegi on üldistada veidi ohtlik, kuid enamik Euroopa kesklinnadest on välja ehitatud enne autosid, nad on üldjuhul vanemad, tihedamad ja sageli veekogu või raudteede ääres, mis ajalooliselt võimaldasid kaupade ja inimeste transporti. Enamik Ameerika linnadest on ehitatud autode keskselt ja märgatavalt madalama tihedusega. See tendents on nüüd muidugi ka Euroopa vallutanud ja uuemad piirkonnad ümber vanade kesklinnade Euroopas pole Ameerika eeslinnadest kuigi erinevad. Võrdlemisi odav kütus, au-

Ühistöökontorid ja büroohoonete kompleksid, kus on multifunktsionaalsed, mitme ettevõtte peale kasutatavad koosolekuruumid, toetavad nii ideede vaba vahetamist kui ka kokkuhoidu kontorikuludelt. FOtO: sCAnPiX/COrBis

tod ja mootorrattad avaldavad selget mõju ka Aasia linnadele. Selle tulemusena on linnade praegune kasvutendents arenguriikides keskmiselt selline, et kui linna rahvastik kahekordistub, siis pindala kolmekordistub. Euroopa linnad erinevad Ameerika linnadest mitte ainult ruumiliselt, vaid ka selle poolest, kuidas inimesed linnaruumi kasutavad. Avalikku ruumi – tänavaid, platse ja ühiskondlikke hooneid – kasutatakse Euroopas palju intensiivsemalt ja neis on välja kujunenud oma käitumisetikett. Käitumisreeglid tänaval on sotsiaalselt erinevad käitumisreeglitest kodus või hoovis. Ameerika linnades on selline etikett vähem märgatav.

On tähtis, et ühe piirkonna kasutajad ja omanikud saaksid ise oma keskkonda vajaduste järgi kohandada – maju laiendada, uusi funktsioone lisada ning vanu muuta. Meenub üks lugu Pariisist, kus mõne aasta eest vabanes arendamiseks üks krunt kesklinnas Seine’i jõe kaldal. Linnavalitsus pakkus välja, et sinna sobiks kõige paremini paigutada munitsipaalkorterid tuletõrjujatele. Rahvas oli sellega igati päri, ilma mingi vaidluseta. Seine’i kaldal asub kõige kallim maa Pariisis. Usun, et Ameerikas ja ka Aasias oleks sarnane maatükk pigem kõrgeimale pakkujale läinud, kuid teatud ühiskondlik arusaam

linnaruumi väärtustest tegi sellise otsuse pariislaste jaoks lihtsaks. Linnaruum pole Euroopa linnades ainult kinnisvara, millel on rahaline väärtus, vaid ka sotsiaalne ruum, mis ühiskonna huve täidab. Kuid eks selliseid näiteid leiab ka Aasiast ja Ameerikast. Mida head võiks Eesti linnadesse üle võtta?

Ameerika linnadest on ehk õppida rahvusrühmade paremat integreerimist. Euroopa linnades on immigrantidel valida elukohaks pahatihti vaid isoleeritud etnilised piirkonnad, mis asuvad töökohtadest kaugel. Ameerika linnades on etniline integratsioon seevastu tänu tugevatele sotsiaalsetele liikumistele märgatavalt õnnestunum – erineva tausta ja emakeelega elanikerühmad jagavad sageli samu elu- ja töökvartaleid. Siinkohal peab rõhutama, et täielikult ühtlane integratsioon pole omaette eesmärk, teatud etnilised kontsentratsioonid on positiivsed ja toodavad huvitavaid hüvesid kogu linnale – vene või hiina linnaosa rikastab kultuuri, luues restorane ja ärisid, mis ilma etniliste klastriteta ellu ei jääks. Võrreldes Ameerika linnadega on Euroopa linnadel õnnestunud paremini tagada kesklinnas soodsa hinnaga korterid. Produktiivsuse seisukohalt on oluline, et igas piirkonnas, eriti linna keskmes, oleks erinevate sissetulekute ja vanusega elanikke – nii ei pea mada-

lama sissetulekuga elanikkond liigset osa oma palgast töölesõiduks kulutama. Seda tagavad tavaliselt sotsiaal- ja munitsipaalkorterite seadused, mis nõuavad korterelamute arendajatelt teatud panust. Näiteks peab mõnes Euroopa linnas iga uus kesklinna püstitatud korterhoone tagama mõned protsendid soodsa hinnaga kortereid inimestele, kelle sissetulekumäär on alla teatud piiri. Sellised seadused aitavad ära hoida liigset sotsiaalset kihistumist ja säästavad linnale kaugemas perspektiivis oluliselt ressursse, nagu rahutused Stockholmis ja Pariisis on näidanud. Arenenud Aasia linnadest oleks kindlasti õppida ka ühistranspordi valdkonnas. Tallinnas on lennujaam, sadam ja Lasnamäe kanal endiselt ilma loogilise trammiühenduseta. Valglinnastumist pole ühistransport suutnud geograafiliselt peaaegu üldse suunata. Regionaalsed rongi- ja trammiliinid on taristu strateegilised osad, mis ruumilist arengut ja autode hulka võivad ohjata. Vastuargumendina kuuleme tihti, et eeslinnade madala asustustiheduste juures ei tasu ühistransport end majanduslikult ära. Ent see sõltub ka otseselt teenusest, mida pakutakse. Kui busside vahe on pool tundi, valivad väga vähesed auto asemel bussi. Aga kui teenindus on garanteeritud iga 10 minuti tagant, on sõitjaid palju rohkem. Isegi kui see tähendab osalist doteerimist, tõstab kvali-

Andres Sevtsuk esineb 8. novembril XII rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil Kumu auditooriumis. FOtO: erAkOGu

JÄTKUB LK 6

RAIN UUSEN

19. sajandi keskpaiku Euroopas ja Ameerikas. Näiteks Indoneesias, kus me praegu tööd teeme, suureneb linnastumine keskmiselt 4,5 protsenti aastas, mis tähendab, et linnade elanikkond kahekordistub vähem kui 20 aastaga. Singapur, kus on 5,6 miljonit elanikku, ehitab aastas umbes 30 000 uut munitsipaalkorterit. Selline plahvatuslik kasv paneb linnade taristu ja institutsioonid proovile. Teiseks mängivad kiiresti kasvavates arengulinnades suurt rolli mitteametlikud reguleerimis- ja haldusmehhanismid. Linnavalitsused pole sageli võimelised tagama piisavalt elamispindu, kanalisatsiooni, elektrisüsteeme, ühistransporti, teid, tänavaid ja üldist ruumilist planeerimist. Need vajadused katavad sageli mitteametlikult indiviidid, sotsiaalsed organisatsioonid ja erasektor. Näiteks pole arengulinnade paljudel elanikel joogivee ametlikku teenust või koole – seda rolli täidavad putkad, kodukoolid ja muud väikesed erapakkujad. Kuna linnavalitsus neid piirkondi ei teeninda, siis sealt makse ei laeku. Paljud linnad arenevad peaaegu ilma planeerimiseta. On aga huvitav jälgida, millise maakasutuse mustri toob endaga kaasa regulatsioonide puudumine. Vajaka jääb sellistest avalikest ruumidest ja institutsioonidest nagu pargid, koolid, kultuuriasutused jms. Ent samas tekib üllatavalt tihe ettevõtluskeskkond, kus äripinnad on palju tihedamini elamutega põimunud kui lääne linnades. Eramute teeäärsed ruumid muutuvad poodideks, alumised korrused töökodadeks või ladudeks. Läänemaailmas levinud ulatuslik üldplaneering või detailplaneering pole tavaliselt võimeline selliseid peeni kooslusi reguleerima. Arvan, et meil on ka üsna palju arengulinnadest õppida, et teha komplekssemaid ja paindlikumaid detailplaneeringuid. Selle asemel et reguleerida, mis võib ühel krundil toimuda, võiks pigem reguleerida vaid seda, mida ei tohi sellel krundil toimuda – ülejäänut võiksid sättida inimesed ja turg ise.

kinnisvara ja ehitus || 5

postimees, 6. november 2013

www.tonisson.ee

Uus kodu kesklinna miljööväärtuslikus piirkonnas Kroonuaia 31 Ilona, tel 529 5618 Agnes, tel 508 2396

Kinnisvara müük, üür hindamine, haldamine

Riia 2, Tartu, E-R kl 9-17, tel 734 4888, 5666 4873, tartu@tonisson.ee

MÜÜA KORTER

MÜÜA RIDAELAMUBOKS

MÜÜA KINNISTU

3-toal ahiküttega korter Kastani tn 2006. a täielikult renoveeritud 4 korteriga majas (saun), 85 000 €. Tel 506 8707, Urmas .

Ilmatsalu tn avar 4-toaline saunaga korter (üp 90,6 m², 2/5, panipaik, rõdu 4,8 m², krunt 3784 m²), 135 000 €. Tel 508 2396, Agnes.

4-toal ridaelamuboks Timuti tn (üp 146 m², saun, garaaž), 109 000 €. Tel 506 8707, Urmas.

Vana–Ihastes Rukkilille tn 967 m², suurune kinnistu (kõrghaljastus, vundament, kaev, kõrvalhoone, viljapuuaed), 40 000 €. Tel 508 2396, Agnes.

RENDILE ANDA

MÜÜA KARJALAUT

Nov 2013 valmivad büroopinnad Rebase tn 1 (70 m² ja 94 m² hinnaga 5,5 € /m²). Lisaks laopind 110 m² hinnaga 3,8 € /m². Tel 508 2396, Agnes.

Büroopind kesklinna piirkonnas Kaluri tn 2 (6/3, 130,5 m²). Rendihind 10,5 € /m² + kommunaalmaksed. Tel 529 5618, Ilona.

Erineva suurusega (500–6000 m²) uued äripinnad Tartus Tehnika tn 5. Rendihind 4,1 € / m². Tel 529 5618, Ilona.

Toimiv karjalaut Nõva külas Pala vallas Jõgevamaal (1400 m²) koos 167 ha maaga, 565 000 €. Tel 506 8707, Urmas.

6 || kinnisvara ja ehitus teetne ühistransport linna elukvaliteeti, ning kui arvestada ummikuid ja keskkonnamõjusid, võib see suures pildis end ka majanduslikult ära tasuda. Koos ühistranspordiga peaks igal linnal olema prioriteediks jalakäijad ja jalgrattad. Paljud inimesed on nõus jala käima ja rattaga sõitma, kui vastavad teed on olemas ja kui neil teedel on piisavalt palju sihtpunkte. Tallinnas on selge kontrast jala käidava vanalinna ja autokeskse uuslinna vahel. Arvan, et transpordi planeerimisel peaks eesmärgiks olema jalakäija ja ühistransport ning transpordi visiooni peaks otseselt toetama maakasutuste planeering ja uute elamupindade asetus. Mida tihedam on kesklinn, seda rohkem käiakse seal jala ning seda väiksem on surve transpordisüsteemidele. Singapur pakub unikaalset õppetundi ka infrastruktuuride hooldamises. Paljud rongid, bussid ja muud linna taristud on Singapuris üsna vanad, kuid see-eest on kõik puhtad ja parimas korras. Linna infrastruktuurid on väga kallid ja nende amortiseerumine sõltub hoolekandest. Hea hoolekanne lubab infrastruktuuridel muljet avaldavat teenindust pakkuda pikaks ajaks ning vähendab ühtlasi ebavajalikke korduvaid investeeringuid. Mida tasub vältida?

Tähtis on, et planeering ja otsused vastaksid kohalike inimeste vajadustele ning ruumilise konteksti omapärale. Ei tohiks keskenduda moodsatele trendidele

või näidetele mujalt, mis teistes linnades rakendatud, kuid mis Tallinna või teistesse Eesti linnadesse ei sobi. Õppida tuleks nii teiste linnade edust kui ka eksimustest. Iga linna investeering peaks ühtlasi toetama planeerimise mitut eesmärki. Vältida tuleks passiivsust oluliste küsimuste puhul. Tallinna ja Tartu üks suuremaid küsimusi on suurte nõukogudeaegsete korterelamupiirkondade tulevik. Üllataval kombel ei pakkunud viimastel kohalikel valimisel ükski erakond visiooni, mis võiks olla Lasnamäe, Mustamäe või Annelinna tulevik.

Euroopa linnad erinevad Ameerika linnadest mitte ainult ruumiliselt, vaid ka selle poolest, kuidas inimesed linnaruumi kasutavad. Tallinna linna investeeringutest munitsipaalelamutesse Lasnamäel võiks järeldada, et plaan on Lasnamäed renoveerida ja tihendada, kuigi seda visiooni pole veel avalikult lahti seletatud. Arvan, et oluline on Lasnamäe ja ka teiste mägede elanikele pakkuda samas hinnaklassis kortereid kesklinnas ja mujal, lähemal töökohtadele, ühistranspordile ja linnaparkidele. Kui vaadata linnaruumi Eesti kontekstis, siis kas peaksime rääkima ainult Tallinnast või ka Haapsalust, Narvast, Võrust?

Loomulikult on teised linnad samuti olulised – kaks kolmandikku Eesti rahvastikust ei ela Tallinnas. Igal linnal on omad

postimees, 6. november 2013 probleemid ja võimalused, seetõttu peaks planeerima omaenda inimressursse ja ruumilist potentsiaali silmas pidades. Arvan, et väiksemate linnade juures on oluline rõhutada kaht aspekti – tugevat haridussüsteemi ning mitmekesist, integreeritud majandustegevust. Haritud elanikkond on linna produktiivsuse aluseks. Mitmekülgne, kuid komplementaarne ja integreeritud majandustegevus loob ettevõtete vahele positiivsed ahelad, sidemed, ning tagab kriisiaegadel parema vastupanuvõime. Näiteks ainult turismile panustamine on ohtlik – turismi mõjutavad sellised geopoliitilised faktorid nagu konkurents teistes linnades, kütusehinnad ja rahvusvahelised suhted, mida linn ise hõlpsalt kontrollida ei saa. Küll aga saab linn haridusse, õpetajatesse ja ettevõtluskeskkonda panustada, ühendusi luua ning investeeringuid koordineerida. Muna ja kana küsimus ka – kas nõudlus paneb kinnisvaraturu kasvama ja linnaruumi arenema, või vastupidi, hoopis suured ja põnevad linnaruumiprojektid meelitavad inimesi linna ning tekitavad nii nõudluse?

Mõlemad, nii nõudlus kui pakkumine, vormivad linna arengut üksteist mõjutades. Harilikult vastab eraturg piisavalt suurele nõudlusele, kuid avaliku sektori roll on turgu suunata ning garanteerida, et ka vähemuste huvid oleksid tagatud. Linna avaliku sektori poolne planeerimine peab täitma lüngad, mida turg ei täida. Näiteks, et tänavavõrk ühendaks linnas kõiki hoo-

Toimiva linnaruumi viis kuldreeglit Funktsioneeriv linnaruum...

Vaade Singapurile

1. ...on mugav jalgsi käimiseks ning pakub sagedast ühistransporti 2. ...pakub vastavalt oma kasutajatele piisavalt poode, teenindust ja muid igapäevaseid sihtpunkte 3. ...võimaldab mugavat ligipääsu loodusele 4. ...on mitmekülgne ja õiglane ning peegeldab kõikide oma kasutajate vajadusi 5. ...võimaldab oma kasutajatel end vajaduste järgi muuta, laiendada ja kohandada Allikas: Andres Sevtsuk, FOTO: SCANPIX/CORBIS

neid, et see toimiks kui peamine kommunikatsioonisüsteem. Kuigi tänavatest saavad kasu kõik, pole üksikute kruntide omanikel piisavalt suurt põhjust ise linna tänavavõrku ehitada – see on ühiskondlik infrastruktuur, mille eest peab hoolitsema avalik sektor. Samuti võib turg näiteks kergitada kinnisvarahinnad linna keskmes niivõrd kõrgeks, et paljud inimesed ei saa enam kesklinnas elada. Sellele vaatamata on kesklinnas suur hulk töökohti, mis neid inimesi vajavad. Siinkohal on taas avaliku sektori roll sekkuda ning garanteerida teatud hulk soodsamaid elamispindu ka kesklinnas. Luues baasinfrastruktuure, investeerides ühiskondlikult

olulistesse projektidesse ja seades pikaajalisi visioone, peab linn täitma kogu ühiskonna huve, mida turg täita ei pruugi. Strateegilised projektid ja seadused võivad nõnda ka nõudlust vormida. Kas linnu kujundatakse või linnad kujunevad?

Linnad kujunevad suurel määral ise, paljude inimeste ja ettevõtete initsiatiivil. Teadlik kujundamine linnas on üsna piiratud ning jõud, mis linna vormivad, on väga mitmetahulised. Arvan, et planeerimine on justkui aia korrashoid – taimed kasvavad niikuinii, kuid istutamine, rohimine ja heakord võimaldavad aial teatud suunas liikuda.

Andres Sevtsuk on arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppejõud Singapuri tehnoloogia ja disaini ülikoolis. Samas ülikoolis juhatab ta Linna Vormi Laborit (City Form Lab), mis tegeleb linnakujunduse ja -planeerimise uuringutega. Enne Singapuri töötas ta lektorina Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) arhitektuuri ja planeerimise osakonnas, kus ta eelnevalt magistrija doktorikraadi tegi. Andres on õppinud ja töötanud ka Pariisis ja Eesti kunstiakadeemias ning lõpetanud Tartu Miina Härma gümnaasiumi.

kinnisvara ja ehitus || 7

postimees, 6. november 2013

MUUTUSTE AEG. Vähenenud globaalne ebakindlus, stabiliseeruv kinnisvaraturg ja lõppevad sundmüügid esitavad uued nõudmised kinnisvarafirmadele ja -maakleritele.

Kannapöörde ootel INGMAR SAKSING LVM Kinnisvara maakler

Uudne majanduskeskkond loob erilaadse olukorra, kus samal stardijoonel on nii uued ja vanad kui ka suured ja väikesed turuosalised.

Klientide ootused kasvavad Keerulised ajad ning situatsioonid on pannud kliente ümber hindama oma väärtusi ja arusaamu. Eelnev emotsionaalne, asukohta mittevaliv, võimalusi ülehindav ning kiirustav ostja on asendunud kaalutleva, põhjalikult valiva ja detailideni ostu kalkuleeriva kliendiga. Endine kinnisvaramüüja, kes ootas kinnisvaramaaklerilt müügipakkumise lisamist kinnisvaraportaalidesse ning eelistas esindajat, kes sai pakkuda aega notaribüroos tehingu vormistamiseks, on asendunud maaklerilepingus kohustusi fikseeriva ja lisaväärtust ootava osapoolega.

Uus kvaliteet Klientide valikud näitavad selgelt, et kinnisvarasektorilt oodatakse uut teeninduskvali-

teeti. Kinnisvarafirmalt oodatakse samaväärset või paremat teenust nagu pangas, lennujaamas või restoranis. Defineerimata ja reguleerimata kinnisvaramaakleriteenus on tänu standardile saanud selged raamid. Klient januneb kvaliteedi järele – selles, kui kiiresti temaga ühendust võetakse, mis tasemel on ettevalmistatud kokkulepped/ lepingud, aga ka selles, millised on fotod müüdavast kinnisvaraobjektist või kui detailselt on kinnisvaramaakler informeeritud just temale kuuluva kinnisvara osas.

Uued teeninduskeskkonnad Kindlasti saavad lähitulevikus määravaks teeninduskeskkonnad, olgu siis tegemist füüsilise või virtuaalse ruumiga. Klient ootab ilmselgelt esindusliku kontorivõrgustiku olemasolu, kui tema eelistuseks on külastada kinnisvarafirma esindust või internetipangale sarnase funktsionaalsusega kinnisvarafirma kodulehte, kui talle meeldib asju ajada virtuaalseid kanaleid kasutades.

Uued infosüsteemid Eelnevate ootuste rahuldamiseks vajab kinnisvarasektor

selgelt rohkem kui paberit ja pliiatsit, või, kui soovite, siis tabelarvutusprogrammi. Ootustele vastutulemiseks vajab sektor infosüsteemidega integreeritud veebipõhist kliendihaldustarkvara. Samuti annaks kinnisvaraturule arengueelise avaliku sektori kogutud andmete jagamine. E-notariga sarnane e-kinnisvaramaakleri infosüsteem võimaldaks sõlmida kliendi ja maakleri vahel kokkuleppeid, mis sisaldaks nii võimalikke õigusi kui ka piiranguid.

KAMIN SALVESTAMA!? Süütate tule ja kamin annab kohe sooja, tule kustudes jahtub aga kiiresti. Selle põhjuseks on kaminal puuduv soojasalvestusvõime, mistõttu läheb suurem osa sooja korstnasse. Sisse peaks vaatama ka õhurestiavadest, veendumaks, et kamina soojakapist ei paista ilma fooliumita villa. Juhul kui seda näha on, peate kindlasti mõtlema kamina ümberehitamisele, sest iga kütmisega lendleb tuppa villakiude, mida inimene endale sisse hingab. Ja see on ka põhjus, miks selline tehnoloogia Kesk-Euroopas juba keelatud on.

TANU UUTELE TEHNOLOOGIATELE ON

Selleks tuleb kamin lahti võtta, kuid üldjuhul piisab ainult soojakapi lammutamisest. Pärast seda saab kaminasüdamiku kohale paigaldada soojasalvestavad moodulid (CMA moodulid). Uue soojakapi ehitamisel kasutame soojasalvestavat plaati (CPA plaati). Sellega saavutame kaminal pea 90% kasuteguri ja 8–12tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetäie (7+7 kg) kuivade puudega kütmise korral.

Uued koostöövormid Sarnaselt teiste sektoritega ootavad kliendid ka kinnisvara ostul turuosalistelt paindlikke finantseerimis-, mugavus- ja turvalahendusi. Nii näiteks on võimalik end Skandinaavias kindlustada turuhinna vähenemise vastu, juhul kui käsil on koduvahetusprotsess, või sõlmida kokkulepe müüja müügijärgse vastutuse vähendamiseks. Samuti peetakse igati normaalseks olukorda, et esialgse vastuse laenutaotlusele saab klient mõnekümne minutiga, sest finantseerijal on kasutada keskne inforegister, mille vahendusel on võimalik hinnata klientide maksevõimet.

Lühikese põlemisaja (1–2 tunni) jooksul koldes toodetud väga suur hulk energiat juhitakse otse läbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestab. Suitsugaasid jahutatakse temperatuurini suurusjärgus 130– 200 kraadi, soojasalvestavates moodulites olev soojus aga kiiratakse välja pika aja (8–12 tunni) jooksul. Tänu sellele suureneb kamina võimsus 30–40 kW-ni.

WWW.KOLTSIKAMINAD.EE

Ahtri 6a-B2, Tallinn Tel 600 3737