Kinnisvara ja ehitus by Postimees

UUS KOLUMN: KINNISMÕTE

Peep Sooman alustab kinnisvaraturgu pikalt painanud kinnismõtete lahkamisega. Lk 2 Kodu otsides tuleb lugeda ka ridade vahelt. Lk 2 Korralik taustauuring hoiab raha kokku. Lk 6

Minister Juhan Parts: Uuel eelarveperioodil toetatakse rohkem komplekssemaid renoveerimistöid, mille mõju energiasäästule on suurem. Lk 4

TEEMALEHT 11. DETSEMBER 2013

2 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 11. detsember 2013 kinnisMÕte

Peep Sooman

Myya korter 4jandal krs-l

uidagi hooletu on see tasuline müügiteenus. Kui keegi müüb internetioksjonil oma telefoni kirjavigadest kubiseva tekstiga, siis on see sügavalt tema enda asi. Kas aga oleksite valmis sellise pakkumise eest ka raha maksma? Mina küll

ei oleks. Selleks et kõik ausalt ära rääkida ja mitte kedagi reklaamida, tunnistan alustuseks, et kindlasti pole ka Pindi Kinnisvara patust päris puhas. Müüme kokku üle 3500 kinnisvaraobjekti ning oleks naiivne väita, et kõik need on kirjavigadest vabad. Mis loomulikult ei ole vabandus. Üks kirjaviga tähendab rahulolematut klienti ning kümmet tema sõpra ja sugulast, kes vea teinud kinnisvarafirmale kriipsu peale tõmbavad. Karm äri. Aga samas õiglane. Tegelikult on igale müügiorganisatsioonile juba üks rahulolematu klient liiga palju. Ideaalis ei tohiks sellist asja üldse juhtuda, kõik müügitekstid peaksid olema keeleliselt korrektsed, iga müügiproff peaks pidama õigekirja auasjaks ning ikka sisse lipsanud vead tuleks parandada esimese tähelepaneku peale. Aga miks siis on nii paljud kinnisvarakuulutused kirjutatud keeles, mida ei sobigi eesti keeleks nimetada? Endise ajakirjanikuna sain nii kõva koolituse, et siiani häbenen iga koma, mis tekstist puudu jäänud. Ehkki olid veel toimetaja, keeletoimetaja ja küljendaja, kes omakorda kõik tekstid üle lugesid. Tundub aga, et tegelikult on keelesolkimine palju laiaulatuslikum ning inimesed, sealhulgas müügirahvas, ei oska hinnata teksti kui emotsiooni loojat.

KINNISMÕTE

Inimene, kes usaldab teenusepakkuja kätesse oma kõige kallima maise vara, on väärt vigadevaba müügimaterjali. Sellel hetkel, kui tekstist kaob emotsiooni vahendamine, muutub teisejärguliseks ka õigekiri. Aga see pole enam müük, vaid müügi matkimine. Nagu valgumari lõhemarja kõrval, kaaviari ja mustaks võõbatud tarretisepallikeste võrdlusest rääkimata. Iga kord, kui keegi väidab mulle, et müügiteksti lihvimine pole oluline, toon valdkonnavälise lihtsa näite. Teeme proovi – võtame katsejäneseks tuntud automargi esinduse kodulehelt reklaamteksti ja lisame sinna mõned ortograafilised apsakad. «Uhi uus ........ saabub turule kolme eri tüüpi kerega: sporttlik 5-ukseline luuk pära, sifakas 4-ukseline sedaan ja stiilne 5-ukseline universal.»

as te tahate veel seda autot? Alati võib öelda, et tegijal juhtub. No muidugi juhtub. Aga kui jääte mõtlema, et seesama seltskond vahetab teie autol edaspidi piduriklotse? Ikka tahate? Mina enam ei tahaks. Kinnisvara müük on läbi ja lõhki emotsioonide müümine. Inimesed, kes langetavad müügiotsuse, teevad seda tavaliselt isikliku emotsiooni tipus olles, olgu see siis positiivne (kokkukolimine, lapse sünd) või negatiivne (lähedase surm, lahutus, rahalised raskused). Samas jäävad need emotsioonid värvatud müügipersonalile tihtipeale rääkimata – see on ka loomulik, sest isiklikud sündmused ei ole tingimata võõra kinnisvaramaakleri asi. Küll aga on võõra kinnisvaramaakleri elementaarseks kohuseks anda endast kõik, et kaup õiglase hinna eest maha saaks müüdud. Kui aga müügiteksti on pikitud lapsikud vead, pole see enam müüja suhtes õiglane, vaid tema huvide kahjustamine. Inimene, kes usaldab teenusepakkuja kätesse oma kõige kallima maise vara, on väärt vigadevaba müügimaterjali. Eriti, kui terve protsessi eest esitatakse kopsakas arve. Võimalik, et minu taluvuse piir on keskmisest madalamal, aga usun tõemeeli, et müügitekst on terve ettevõtte visiitkaart. Ja kui see visiitkaart on räpakas, peetakse tervet ettevõtet lohakaks. Järgmises numbris kirjutab Peep Sooman kinnisvarafotodest. Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismõtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused: Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja: Andres Didrik

UUS KODU. Koduotsijad võiks tähelepanu pöörata sellele, et müügikuulutusi vaadates tasub süveneda, mida küsitava raha eest tegelikult saab.

Kodu otsides uuri, mis sisaldub hinnas MARt sAA

LAAM Kinnisvara OÜ partner, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu aseesimees

nÕUAnnE Algselt lihtsana tunduv ülesanne – leida endale kodu – polegi nii lihtne, ja seda enamik kinnisvara ostusooviga kokkupuutunuid ka teab. Püüan olla abiks ja juhtida tähelepanu nüanssidele, mida võiks arvesse võtta, kui internetis kinnisvaralehti vaadates tekib tunne, et sobiva leidmine osutub liig keeruliseks ning tekib segadus – kuidas erisuguseid pakkumisi omavahel üldse võrrelda saab?

Keskendu lisainfole Otsingu alustamisel on tavapäraselt teada mõned näitajad, mis peaksid olema otsitaval kinnisvaraobjektil kindlasti olemas. Enamasti on nendeks hinnaklass, tubade arv ja maja materjal – puit või kivi. Paljuski tundub, et ka asukoht on otsustatud, kuid tihti muutub arvamus selles osas kiiresti. Otsimise algkriteeriumit sisestades selgub peagi, et nüansse on märksa enam ja kõiki ei saa kuulutuse lühikesest või üldsõnalisest pealkirjast välja lugedagi. Siinkohal tasuks kindlasti enam tähelepanu pöörata just kuulutustes leiduvatele ridadele lisainfo kohta – tegelikult on neis palju vajalikku teavet. Oma tööd tundvad maaklerid kirjutavad lisainfo ridadel arusaadavalt välja palju ostja

jaoks olulist, tuues eraldi esile majaga seonduva info ja eluruumiga seotud nüansid ning lisaks ümbruskonnas toimuva ja korterelamute puhul ka korteriühistuga seonduva teabe. Lisainfo lahtris selgub samuti üht-teist selle kohta, mida sisaldab hind. Siinkohal olekski paslik öelda, et hinda vaadates tuleks süveneda ka korteri piltidesse ning lugeda lisainfo lahtrist välja see, mis tegelikult korteri hinnas sisaldub.

Kalkuleeri hoolega Pildid annaksid esimese ettekujutuse, kas mööbli ja kodutehnika sisse jäävad tooted on hinnatud õigesti või pigem mitte. Suurem osa meist vaatab korteri lõpphinda ja hinda ruutmeetri kohta ning otsustab siis selle sobivuse üle, kuid enamasti jääb tähelepanuta see, mida muud veel müügihind sisaldab ja kui kvaliteetsed on vallasvara ehk mööbel ja tehnika. Meenutan siinkohal, et kui osta vaid tühi korter, peab arvestama päris suurte lisakuludega mööbli, kodutehnika, kardinate ja muu vajaliku ostmiseks. Eelnevalt kasutuses olnud elamispindadel on need

Kui osta vaid tühi korter, peab arvestama päris suurte lisakuludega mööbli, kodutehnika, kardinate ja muu vajaliku soetamiseks.

Selleks et kinnisvarakuulutusi lugedes tekiks tervikpilt hinnast ja pakutavast, tasub lugeda üldinfo kõrval hoolega ka lisainfot. Foto: SCANPiX/CoRBiS

kulud juba eelmine omanik ära kandnud ning korrektse inimese korral on need ka enamasti vägagi heas seisukorras – nende eest küsitav hind on aga oluliselt soodsam kui poes. Lisaks jääb ära mööbli tellimiseks kuluv aeg, raske töö sobivate valikute tegemisel ja muu sarnane, mis tekitab siiski ebamugavusi. Alati saab intiimsemad asjad, näiteks voodi, välja vahetada, aga suurem osa sisustusest on üldjuhul siiski sobilik. Pankade seisukoht on juba aastaid selline, et sisseehitatud mööbel sobib ka hindamisakti ja müügiobjekti hinna sisse, hinnatava vara juurde. Selle alla

kuuluvad köögimööbel ja vannitoasisustus ning mõnel juhul ka muu, vaid selle elamispinna juurde kuuluv ja mitteteisaldatav mööbel. Seega tasuks süveneda lisainfos olevasse teksti ja seejärel mõelda veel kord üle, kas küsitav hind on liialt kõrge või äkki lahendaks selle hinna sees olev sisustus ka teie muud lisakulutused, mida olete planeerinud kinnisvaraostu järgselt teha mööblile ja kodutehnikale. Kokkuvõetult pole müügikuulutuses olev hind vaid kinnisvara hind – selles sisaldub palju muudki, mida muidu tuleks endal ehk lisaks osta.

kinnisvara ja ehitus || 3

postimees, 11. detsember 2013

www.tonisson.ee MÜÜA 3-TOALINE KORTER

Uus kodu kesklinna miljööväärtuslikus piirkonnas Kroonuaia tänavas Ilona tel 529 5618. Agnes tel 508 2396.

Tule tutvuma!

Kinnisvara müük, üür hindamine, haldamine

Rebase 1, Tartu, E-R kl 9-17, tel 734 4888, 5666 4873, tartu@tonisson.ee

MÜÜA 4-TOALINE SAUNAGA KORTER

3-toal ahiküttega korter Kastani tn 2006. a. täielikult renoveeritud 4 korteriga majas. (81 m², saun) 85 000 €. Tel 506 8707, Urmas.

Veeriku linnaosas Ilmatsalu tn (üp 90,6 m², 2/5, panipaik, rõdu 4,8 m², kõrghaljastusega krunt 3784 m²) 135 000 €. Tel 508 2396, Agnes.

MÜÜA TOOTMISHOONED

MÜÜA KARJALAUT

Tootmishoonete kompleks 13 km Tartust, 2,6 ha. 4 hoonet (1172 m², 1261,6 m², 853 m² ja 1534 m²). Hind 99 900 €. Tel 529 5618, Ilona.

Nõva külas Pala vallas Jõgevamaal (1400 m²) koos 167 ha maaga. 565 000 €. Tel 506 8707, Urmas.

ASUME UUEL AADRESSIL TARTUS REBASE 1 MEIE ABIGA KINNISVARA MÜÜK JA ÜÜRIMINE KIIRELT JA KASUMLIKULT. SOODNE HINDAMISTEENUS krediidiasutustele, finantsaruandluseks. KONSULTATSIOON TASUTA !

4 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 11. detsember 2013

EUROTOETUSED JA ELUKESKKOND. Kortermajade elanikel on tekkinud huvi ja tahtmine oma kodusid renoveerida – see on kogu meie elamufondi säilimise üks alustalasid. Eurotoetussummadega on aga aastate jooksul valmis ehitatud palju muudki olulist, räägib aastalõpuintervjuus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on järgmise seitsme aasta ehk euroliidu uue eelarveperioodi jooksul plaanis ühendada senisest paremini ka erinevad transpordiliigid.

Eurorahad vähenevad põhjusega AASTALÕPUINTERVJUU MINISTRIGA RAIn UUsEn

teemalehe toimetaja

EURoLIIDU toEtUsED 2014-2020

INFO KVALITEETSEST EHITAMISEST • alaline ehitusnäitus • ehituskirjandus • RYL – ehitustööde kvaliteedi käsiraamatud • koolitusseminarid • ETF-Net veebikartoteek

12. detsembril toimub koolitusseminar Lumekoormuste arvutus ja lumekoormusest tekkivad probleemid ehitistes

ET INFOkeskuse AS Rävala pst 8, Tallinn Tel 660 4555 www.ehituskeskus.ee

Millised on need riigi toimimise ja arengu mõttes olulisemad objektid Eestis, mis on tänu euroliidu rahalistele vahenditele ehitatud ning missugune võiks teie hinnangul olla nende mõju?

Eurotoetuste kasutamise suurem eesmärk on euroliidu riikide arengutaseme ühtlustamine ning selles kontekstis on kõik projektid seda eesmärki silmas pidades olulised. Rääkides suurematest projektidest teedeehituses lõppeval perioodil, võib kindlasti ära mainida Ülemiste ristmiku, Aruvalla-Kose teelõigu, Luige liiklussõlme, Tartu ümbersõidu osalise ehituse ning Mäo ja Maardu liiklussõlmed. Rekonstrueerimistööde tulemusena on viimaste aastatega suure kvaliteedihüppe teinud meie raudteede kvaliteet kogu Eestis ning seoses uute rongide tulekuga on ehitatud ka uued ooteplatvormid. Saarte inimestele on kindlasti silma jäänud Kuivastu-Virtsu-Rohuküla-Heltermaa sadamate rekonstrueerimine. Kõik need on ühtmoodi tähtsad ja vajalikud projektid, kuid loomulikult peab tallinlane olulisemaks Ülemiste ristmikku, saarte elanikud aga sadama ehitust. Ent kõigel sellel poleks mingit mõtet, kui need ei muudaks meie inimeste elu turvalisemaks ja mugavamaks ning just seda on nende projektide ehitamisel taotletud. Hea meel on ka selle üle, et meie korteriühistud on hakanud aktiivselt tegelema kodude renoveerimisega. Viimane

pole tähtis üksnes ehitustegevuse valguses, vaid ka energiamajanduse kontekstis, kuna ligi 40 protsenti energiast läheb Eestis just hoonete kütmisele. Korterelamute renoveerimisprogrammil on tegelikult mitu tahku. Meedias on kombeks arutleda selle üle, mis ajaga renoveerimine end ära tasub, kuid üsna vähe on räägitud renoveeritud hoonete eluea pikenemisest, väljanägemisest ning, mis tegelikult veelgi olulisem, kodu tervislikust sisekliimast. Harva teadvustatakse endale, kui palju võib korteris olev õhuniiskus, kuivus, hallitus, tuuletõmme jms tegurid mõjutada meie igapäevast tervist. Seega nimetaksin kõiki renoveeritud korterelamuid kokku üheks suureks oluliseks projektiks mitte ainult möödunud, vaid ka tuleval perioodil. Mida tuua konkreetsemalt esile eelmistest aastatest?

Transpordist rääkides on meie eesmärk olnud tõsta peamistel transpordikoridoridel, mis kuuluvad ka üleeuroopalisse transpordivõrku, taristu kvalitee-

Koos varasematel aastatel valminud objektidega on lahendatud seega väga suur osa kriitilisi ja seni liiklusohtlikke lõike.

ti, liikluse sujuvust ja ohutust ning tagada nende omavaheline ühendatus. Seega Tallinna-Pärnu, Tallinna-Tartu-Luhamaa ja Tallinna-Narva maanteed ning Tallinna ringteed, mis ühendab neid kolme maanteed omavahel ja olulisemate sadamatega. Nendel trassidel valmisid, nagu ennist öeldud, Ülemiste ristmik, Aruvalla-Kose teelõik ja osaliselt Tartu läänepoolne ümbersõit. Koos varasematel aastatel valminud objektidega on lahendatud seega väga suur osa kriitilisi ja seni liiklusohtlikke lõike. Üks oluline puuduv lõik on veel Väo liiklussõlm ja uus Vanasadama ühendus, mida rahvasuus tuntakse kui Põhjaväila. Reisirongiliikluse kvaliteedi tõstmise projektis oli tähtis aasta, kuna kasutusse võeti esimesed uued elektrirongid ja lõpetati diiselrongide testimine, mis tähendab, et uuest aastast lähevad ka need liinile. Maakonnaliinidele soetati üle saja uue bussi ning Eestis ehitati välja maailma esimene üleriigiline elektriautode kiirlaadimisvõrgustik. Kuigi korterelamute programmiga alustasime juba 2009. aastal, siis tegelikult on meede populaarseks muutunud just kahel viimasel aastal. Lisaks renoveeritud majadele võiks eelmise aasta olulisimaks tulemuseks pidada inimeste teadlikkuse kasvu. Kortermajade elanikel on tekkinud huvi ja tahtmine oma kodusid renoveerida ning see on kogu meie elamufondi säilimise üks alustalasid.

Aeg-ajalt tuletab ikka keegi meelde, et ega euroliidu toetussummad taristusse ole igavesed, ja nii see ongi. Milline on seis praegu ja missugune see on pärast 2020. aastat?

Praegusel eelarveperioodil panustati tõukefondide vahendite abil transpordi taristusse ja elamuehitusse ligi 670 miljonit eurot, uuel eelarveperioodil on see maht veidi enam kui 100 miljoni euro võrra väiksem. Nii praegu kui ka tulevikus on toetuste maht otseselt seotud riigi käekäiguga – kui Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) ületab 2020. aastaks 75 protsenti Euroopa Liidu (EL) keskmisest, jõuab Eesti vähem arenenud piirkondade kategooriast üleminekupiirkondade kategooriasse (SKT 75–90 protsenti ELi keskmisest) ning see toob kaasa ELi fondide panuse vähenemise, kuid mitte lõppemise. Eelkõige väheneks sellisel juhul taristusse suunatud Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendite osakaal. Riigieelarvestrateegia koostamisel on toetussummade võimaliku vähenemisega arvestatud. Näiteks teedeehituses, kuhu läheb suurim osa transpordi investeeringutest, on investeeringud järgmiseks perioodiks planeeritud suuremas osas perioodi algusesse ja keskpaika, nii et toimuks sujuv üleminek välisvahenditest rahastamiselt riigieelarvelisele finantseerimisele. Raudtee omakorda peaks olema 2020. aastaks rekonstrueeritud sellises ulatuses, et edaspidi saaks investeeringud

kinnisvara ja ehitus || 5

postimees, 11. detsember 2013 katta juba taristu omanik ehk Eesti Raudtee. Kokkuvõttes – pärast 2020. aastat eurotoetused kindlasti veel ei lõpe, küll aga võib nende maht väheneda, kui Eesti riik on sedavõrd jõudsalt arenenud, et saame oma majanduse taset võrrelda teiste ELi riikide keskmistega. Mida tuleb planeerida ja otsustada 2014. aastal?

Euroliidu tõukefondide summadest toetatavad kohalike omavalitsuste projektid on veel lahtised ning need oleks vaja 2014. aastal enam-vähem selgeks saada, räägib aastalõpuintervjuus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. «Suurim töös olev projekt on Tallinnas trammivõrgu rekonstrueerimine ja uute trammide ehitus, mille leping sellel aastal allkirjastati.» Foto: ANDRES HAABU

Lähema kuu-kahe jooksul läheb partnerluslepe meie valitsusse kinnitamisele ning seejärel antakse teatepulk üle Euroopa Komisjonile, kellel on reeglite järgi aega kuni pool aastat see lepe kinnitada. Meile muidugi meeldiks, et nad ei kasuta kogu neile antud aega. Vahepeal tehakse Eestis kõik ettevalmistused, et kui Euroopa Komisjonist tuleb roheline tuli, saaksime oma meetmed võimalikult kiiresti avada. Koostamisel on transpordi investeeringute kava, ent riigi investeeringud on tegelikult juba praeguseks arengukava eelnõus enam-vähem paigas ning selleks ajaks, kui komisjon partnerlusleppe kinnitab, oleme valmis nii transpordi- kui ka elamumajanduse meetmeid avama ning ellu viima. Praegu on lahtised aga kohalike omavalitsuste projektid, mida ELi rahalistest vahenditest toetatakse. Need oleks vaja 2014. aastal enam-vähem selgeks saada. Suurim töös olev projekt on Tallinnas trammivõrgu rekonstrueerimine ja uute trammide ehitus, mille leping sellel aastal allkirjastati. Liinile tulevad ka uued diiselrongid ning aasta keskel tiheneb nende sõidugraafik. Lõpe-

tatakse Tartu idapoolse ringtee ehitus, Kurna liiklussõlm ja Kurna-Luige vaheline ühendus ning alustatakse uue perioodi investeeringuid maanteedesse. Tallinna lennujaama investeeringutega ohutuse ja läbilaskevõime tõstmiseks on plaanis samuti järgmise aasta lõpus alustada.

Praegu on lahtised aga kohalike omavalitsuste projektid, mida ELi toetussummadest rahastatakse. Need oleks vaja 2014. aastal enamvähem selgeks saada. Elamumajanduse poolelt jätkame juba praegu renoveerimislaenude käendamisega ning kortermajade renoveerimistoetustega siis, kui komisjon on partnerlusleppe kinnitanud. Valdkonna tulevikku silmas pidades on järgmisel aastal valmimas elamumajanduse arengukava 2030+. Praegu on töös mitmed uuringud, mida kindlasti avalikkusele tutvustame ning mille tulemusi arengukava koostamisel sisendina kasutame. Samuti jätkame kodutoetusega paljulapselistele peredele. Ettevõtluskeskkond, riik ja kohalikud omavalitsused ise investeerivad ju samuti arengusse – kuhu aga meie elukeskkond just euroliidu toel ja nõudmisel järgmiste aastate jooksul edasi areneb?

Mugavamad liikumisvõimalused asulas parandaks oluliselt elukeskkonna kvaliteeti ning seetõttu on järgmise seitsme aasta jooksul plaanis ühendada senisest paremini erinevad transpordiliigid. Eraldi mee-

de on tulemas raudteepeatuste ühendamiseks kohaliku liiklusega. Samuti on linnades tehtavate transpordiinvesteeringute tegemisel arvestatud uute piirkondade väljaarendamisega, nagu näiteks vanasadama piirkond. Olemasolevate kortermajade renoveerimine jätkub enam-vähem senisel kujul, kuid uuendusena toetatakse uuel perioodil rohkem komplekssemaid renoveerimistöid, mille mõju energiasäästule on suurem. Mis peaks jääma riigi kanda ja mis eraettevõtluse korraldada?

Avalik sektor panustab avaliku ruumi arendamisse. Erasektor arendab eelkõige seal, kus on head transpordiühendused erinevate liikumisviisidega või kuhu need on planeeritud teha. Unustada ei tohi, et tulevik on järjest rohkem interneti päralt ning selleks on riik ehitamas kiire interneti baasvõrku üle Eesti, kuid siin on oluline ka era- ja vabasektori panus, kelle ülesandeks jääb n-ö viimase miili rajamine, et kiire internet kodudesse jõuaks. Üldiselt on planeeringute tegemisel tähtis see, et ehitamisel ei maksimeeritaks ruutmeetrite mahtu, vaid eelistataks lahendusi, mis sobivad kõige paremini linnaruumi – sest kaugemas perspektiivis toob see ruutmeetri kohta rohkem tulu.

MÕTLE KAASA! Kuidas on sinu arvates Eestis eurotoetusi kasutatud? Kirjuta meile: kinnisvara@postimees.ee

6 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 11. detsember 2013

ÜÜRITURG. Taustauuringule tasub kulutada aega ja raha nii võõrast korterit kasutama hakates kui ka enda korterit teenima pannes, sest ebameeldivuste vältimine maksab pahanduste silumisest oluliselt vähem.

Korralik taustauuring hoiab raha kokku AnnE oJA

Arco Vara kinnisvaraanalüütik

nÕUAnnE Laias laastus on üürniku ja üürileandja taustauuringu võimalused samad. Erinevused tulevad pigem sellest, kas vajate infot eraisiku või organisatsiooni kohta. Ettevõtete, mittetulundusühingute ja muude organisatsioonide puhul on infot tunduvalt lihtsam leida, kui tulla toime iseseisva elu alguses olevate noorte või enda jälgi seganud kogenud sulidega. Taustauuringu võtmesõnadeks on nimed, isiku- ja registrikoodid ning aadressid. Omamata ettekujutust üürniku varasemast maksekäitumisest, võite end ootamatult avastada olukorrast, kus teie ilusast ning hiljaaegu remonditud korterist on sõna otseses mõttes alles vaid paljad seinad – esmapilgul toredana tundunud üürnik on kogu vähegi väärtuslikuga kolinud oma uue ohvri juurde. Ja teie kui omaniku kohustuseks on maksta mitme kuu jooksul tarbitud vee, elektri ja muude kommunaalteenuste eest. Samas, kui üürnik ei tun-

ne huvi omaniku tausta vastu, võib suvalisel hetkel selguda, et vanade võlgade tõttu lülitatakse välja elekter või keeratakse kinni vesi. Hullemal juhul saabub korteri tegelik omanik ja väidab, et üürilepingu allkirjastajal polnud volitusi. Kui siis eluaseme tegeliku omanikuga kokkuleppele ei jõuta, tuleb ilmselt kiirelt välja kolida. Korteri omanikuna on samas oluline mõista põhjusi, miks üürnikud oma jälgi segavad ning kellegi teisena esinevad, kui nad tegelikult on. Kuigi enamasti on põhjuseks kriminaalne taust ja kalduvus sõltuvustele, võib konspiratsioon tuleneda ka vajadusest oma pereliikmeid või iseennast kaitsta, näiteks vägivaldse eksabikaasa eest.

Samas on oluline mõista põhjusi, miks üürnikud oma jälgi segavad ning kellegi teisena esinevad. Isegi siis, kui taustauuringud näitavad üürniku või korteriomaniku laitmatut minevikku, ei tasu minetada kainet talupojamõistust ja silmi muretult võimalike probleemide või ebakõlade ees sulgeda. Mis tahes tavapäratute märkide ilmnemisel konsulteerige kinnisvara asjatundjatega.

Taustauuringuks sobivad mitmed avalikud andmebaasid Nime järgi Otsida saab näiteks Google’ist, suhtlusvõrgustikest ja Ametlikest Teadaannetest (www. ametlikudteadaanded. ee), kus avaldatakse kohtukutseid, kohtutäiturite teateid võlgnevuste kohta ja liiklustrahve. Otsingu täpsustamiseks pange isiku ees- ja perekonnanimi jutumärkidesse. Kui teate või leiate veebist, et teid huvitaval isikul on lisaks hüüdnimi, tehke kindlasti otsing ka selle põhjal. Vahel toob nime järgi otsimine välja ühiseid hobisid või tuttavaid, kust taustauuringuga edasi minna. Mõnikord leiab nime järgi olulist infot ka elektroonilises Riigi Teatajas (www.riigiteataja. ee) avaldatavatest kohtuistungite päevakordadest. Varem pakkusid eraisikute kohta delikaatset infot kohtulahendite registrid, kuid hilisematest lahenditest on nimed ja isikukoodid Euroopa Liidu nõudel kustutatud. Tasub meeles pidada, et Eestis on palju sama-

nimelisi isikuid. Kui üks neist on võlgu või varjab end, ei tähenda see, et ka kõiki teisi tuleks kohelda kui potentsiaalseid probleemiallikaid. Parim asi, mida osav otsija internetist leida võib, on isikukood. Tõsisemate kriminaalkuritegude eest süüdi mõistetud eraisikud vahetavad vangist vabanedes sageli nime ning jätkavad elu n-ö puhtalt lehelt. Kuna isikukood ei muutu, annab koodi ja avalike registrite üheaegne oskuslik kasutamine varasematest võlgadest ja majanduskuritegudest enam-vähem tõese pildi. Organisatsioonide nimedega on enam-vähem sama lugu kui eraisikute omadegagi. Võlglased ja muul moel probleemsed firmad harrastavad nimevahetust ning otste vettelaskmiseks kasutatakse uut nime isegi mitu korda järjest. Nimevahetajate registrikoodid käituvad isikukoodidega sarnaselt ehk jäävad samaks. Koodid on veebis aastaid tasuta kättesaa-

davad. Tavapärasel moel tegutsevate organisatsioonide registrikoode leiab erinevatest infoportaalidest ja Krediidiinfo kodulehelt (www.krediidiinfo.ee). Isiku- ja registrikoodi järgi Maksu- ja tolliameti kodulehelt (www.emta.ee) saab tasuta kontrollida, kas teid huvitaval inimesel või organisatsioonil on maksuvõlgu. Maksuvõlglase otsing toimib vaid isiku- ja registrikoodi põhiselt. Eraisikutele mõeldud Krediidiinfo lehelt www.e-seif.ee saab isikukoodi teades kontrollida, kas üürnikul või korteriomanikul on peale maksuvõlgade veel mingeid tasumata nõudeid. Maksehäirete register kajastab ka võlgu pangale ja liisinguettevõtetele, inkassofirmadele, telekomisektorile ning muudele ettevõtetele, kes on võtnud vaevaks rohkem kui 45-päevaseid või kroonilisi võlglasi maksehäirete registris avaldada. Lisaks saab e-seifi

kaudu tellida infot organisatsioonide maksehäirete, meediakajastuse ning majandusandmete kohta. Parima hinna ja kvaliteedi suhtega majandusinfot pakub PDFvormingus majandusaasta aruanne. Samas, kui vajate ainult majandusaruannet, võite kasutada otseallikat ehk e-äriregistrit (www.rik.ee). E-äriregistrist saab registrikoodi järgi kätte organisatsiooni kõik nimevahetused. Kui nime vahetatakse mõjuvatel ja ärist tulenevatel põhjustel, kajastatakse põhjusi ka vastava aasta majandusaruandes. Aadressi järgi E-kinnistusraamatust (vt www.rik.ee) leiab olulist infot kinnisvara omaniku või omanike, kitsenduste ja kohustuste kohta. Kõige parema ülevaate annab kogu registriosa väljavõte, mis sisaldab nimesid ja koode, mitmesuguseid konkreetse kinnisvara kasutamisega seotud piiranguid ning andmeid hüpoteekide kohta.

Lisaks võimaldab aadress välja peilida korteriühistu kontaktid, majandusaruanded ja fakti, kas üürikorteril on varasemast võlgnevusi. Korteriühistu kontaktide leidmiseks tuleb esmalt tuvastada ühistu nimi. Tavaliselt sisaldab korteriühistu nimi tänava nimetust ja majanumbrit, kuid mitte alati. Nime järgi otsides leiate e-äriregistrist väljavõtte organisatsiooni üld- ja isikuandmetega, mis sisaldab juhatuse liikmete nimesid, isikukoode, mobiilinumbreid ja meiliaadresse. Pole küll teada, kes äriregistrisse antud mobiiltelefonile vastab, kuid tavaliselt on see keegi juhatuse liikmetest. Vahel on vastajaks endine juhatuse liige, kuid temalt saab küsida kehtivaid kontakte. Suurte kortermajade juhatus ei pruugi teada ega öelda korterite väiksemaid võlgnevusi, kuid on üldjuhul kursis maja krooniliste võlglaste ning teiste suuremate muredega, ega hoia teavet vaka all. Anne Oja

kinnisvara ja ehitus || 7

postimees, 11. detsember 2013 KOMMENTAAR

Anna Roostar

Arco Vara elamispindade maakler

Kodu või äripinda kas üürile võttes või andes pole piisavalt usaldusväärse taustauuringu tegemiseks vaja palju pingutadagi, sest internetis leiduvate andmebaaside ja otsingute kaudu tuleb info sõna otseses mõttes koju kätte – oska vaid õigetesse andmebaasidesse teha õigeid päringuid. Foto: SCANPIX/CORBIS

Pole põhjust üürnikke ega kinnisvaraomanikke pimesi kahtlustada, sest neid, kes ei soovigi maksta, jääb järjest vähemaks. Ütlen oma klientidele, et taustauuring on osa nende tööst. Ei ole nii, et üürid korteri välja ja pistad lihtsalt iga kuu paki raha taskusse. Kui korteriomanik jääb ühistule kommunaalteenuste eest mitmeid kuid võlgu, pole selle taga alati pahatahtlikkus – sageli elavad üürikorterite omanikud välismaal ja kannavad mitme kuu summa üle korraga. Minu praktikas

elas ühe üürikorteri omanik Singapuris ega saanud seetõttu iga kuu kommunaalteenuste eest ülekandeid teha, ehkki üürnik talle nende eest maksis. Kuna olukord muutus pikapeale häirivaks, sõlmisime üürniku ja omaniku vahel kokkuleppe, et üürnik tasub kommunaalteenuste eest otse korteriühistule ning esitab omanikule tšekid. Kui enne üürilepingu sõlmimist ilmneb, et üürnikul on olnud maksmisega aegajalt raskusi, peab korteriomanik sellest teadma. Varasemad maksehäired ei tähenda tingimata eitavat vastust. Osa korteriomanikke soovib anda võimaluse ka sellistele üürnikele, kes maksavad vahepeal kogunevad üürivõlad ära siis, kui nad raha saavad.

Mis on rik.ee? Riiklike registrite ja infosüsteemide e-teenuste portaal www.rik.ee koondab infot ja linke Eesti riigi pakutavate tasuta ja tasuliste e-teenuste kohta. Allikas: ANNE OJA, ARCO VARA

8 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 11. detsember 2013

KAMIN SALVESTAMA!? Süütate tule ja kamin annab kohe sooja, tule kustudes jahtub aga kiiresti. Selle põhjuseks on kaminal puuduv soojasalvestusvõime, mistõttu läheb suurem osa sooja korstnasse. Sisse peaks vaatama ka õhurestiavadest, veendumaks, et kamina soojakapist ei paista ilma fooliumita villa. Juhul kui seda näha on, peate kindlasti mõtlema kamina ümberehitamisele, sest iga kütmisega lendleb tuppa villakiude, mida inimene endale sisse hingab. Ja see on ka põhjus, miks selline tehnoloogia Kesk-Euroopas juba keelatud on.

TANU UUTELE TEHNOLOOGIATELE ON

Selleks tuleb kamin lahti võtta, kuid üldjuhul piisab ainult soojakapi lammutamisest. Pärast seda saab kaminasüdamiku kohale paigaldada soojasalvestavad moodulid (CMA moodulid). Uue soojakapi ehitamisel kasutame soojasalvestavat plaati (CPA plaati). Sellega saavutame kaminal pea 90% kasuteguri ja 8–12tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetäie (7+7 kg) kuivade puudega kütmise korral. Lühikese põlemisaja (1–2 tunni) jooksul koldes toodetud väga suur hulk energiat juhitakse otse läbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestab. Suitsugaasid jahutatakse temperatuurini suurusjärgus 130– 200 kraadi, soojasalvestavates moodulites olev soojus aga kiiratakse välja pika aja (8–12 tunni) jooksul. Tänu sellele suureneb kamina võimsus 30–40 kW-ni.