Kinnisvara ja ehitus

Ehitusloa saanud elamute arv vähenes

Kinnisvarakonverents toimub 17. mail

Aasta esimeses kvartalis anti ehitusluba 684 eluruumile, mida võrreldes möödunud aasta sama kvartaliga on 30 protsendi võrra vähem.

Võrreldes möödunud aasta viimase kvartaliga suurenes ehitusloa saanud eluruumide arv 17,9 protsendi võrra, selgub statistikaameti andmeist.

Eluruumide pind vähenes 28 protsendi võrra, 64 800 ruutmeetrile. Kui ehitusloa saanud elamute arv vähenes, siis kasutusloa saanud eluruumide arv suurenes lausa 85 protsendi võrra. Kasutusloa saanud eluruumide üldpind suurenes aastaga 56,4 protsendi võrra, 66 300 ruutmeetrini.

Ehitusloa saanud keskmise eluruumi suurus oli 94,7 ruutmeetrit, mis on 5,6 protsenti suurem kui mullu samas kvartalis, ent 13,7 protsenti väiksem kui mullu viimases kvartalis. (E24)

Neljapäeval, 17. mail toimub Tallinnas Meriton Grand Conference & Spa hotellis kinnisvarakonverents «Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana», mis on jätkuks 2008. aastal toimunud konverentsile.

Konverentsil analüüsitakse Eesti kinnisvaraturgu Euroopa kontekstis ning arutatakse lähiaastate eeldatavaid arengusuundi. Vastust otsitakse ka küsimusele, mida toob kaasa kaubanduskeskuste rajamine linnade arengule.

Ettekandeid ja arutelusid leiab ka kinnisvara müüginippide ja interneti kui müügikanali teemal, samuti võetakse veel kord kokku maaklerikutse ja maakleritasu küsimused-vastused, teemasid on aga konverentsil teisigi.

Konverentsi korraldavad koostöös MTÜ KinnisvaraMagnaadid ja Äripäev.

Konverentsil osalemise soodushind 169 eurot kehtib kuni 11. maini. (PM)

KINNISVARA

EHITUS KOLMAPÄEV, 9. MAI 2012

2

9. mai 2012

online-küsitlus

TURUKOMMENTAAR

uudised Nõuanne: elamispinna suurust kontrolli ehitisregistrist

Kas sinu majaümbrus on talvemustusest juba puhtaks saanud?

Kinnisvarahuvilistes võib kinnisvaraportaalides ringi liikudes või siis ka objekte külastades tekkida kahtlus mõne elamispinna suuruse osas, kirjutab Raul Reino Domus Kinnisvara blogis. «Näiteks on reklaamis märgitud 3-toalise korteri suuruseks 75 m2, aga korterit üle vaadates avarust ei paista ning pigem jääb korterist kitsas mulje.»

Siin tuleb Reino sõnul «usalda, aga kontrolli» elumotot järgivale inimesele appi riiklik ehitisregister, mis asub aadressil www.ehr.ee.

Selle abil saavad kõik arvutikasutajad otsida registreeritud ehitisi ja vaadata nende andmeid tasuta. (PM)

Jah, kõik on kevadeks puhas ja valmis – 55,8% Koristus alles käib – 22,3% Ei, veel ei ole koristama hakatud – 21,9% 269 vastajat www.e24.ee

kinnisvaratehingud (ost-müük) märts 2012 / TÄIENDATUD Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1148 799 34 248 90 62 71 108 61 162 79 336 268 54 88 93 2902

(+110)* (+94)* (+4)* (+40)* (+26)* (-4)* (+13)* (-3)* (+4)* (+7)* (+32)* (+162)* (+41)* (+2)* (-10)* (+48)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(+472)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisvaratehingud (ost-müük) aprill 2012 / ESIALGNE Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1196 828 48 266 98 71 63 143 110 186 82 107 279 60 114 95 2918

(+122)* (+205)* (+27)* (-4)* (+28)* (-39)* (-34)* (+9)* (+30)* (+2)* (+3)* (-57)* (+50)* (-34)* (+17)* (+4)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(+124)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Müügipakkumiste arv Müügipakkumiste arv / korterid

Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokku City24 1856 6928 14 170 Soov.ee - 2356 6809 Kv.ee 1785 5959 14 665

Müügipakkumiste arv / majad

Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti City24 1602 667 5762 Soov.ee - 288 3525 Kv.ee 1961 603 7569 *) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 7. mai 2012 kell 9.45

Toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

Ehitushinnaindeks esimeses kvartalis tõusis

Magalarajoonide üürikorterite hinnad on stabiliseerunud või pigem isegi langenud, jäädes käesoleva aasta esimeses kvartalis vahemikku 270-320 eurot kuus.

Foto: LIIS TREIMANN

Tallinna üürikorterid pole kvartali jooksul kallinenud Üüriturul on räägitud nii hinnatõusuootusest kui ka buumijutte. Võrreldes käesoleva aasta esimest kvartalit möödunud aasta kahe viimase kvartaliga, mil üüriturust sai kinnisvaraturu eriti oluline sektor, näeme, et tegelikkuses pole hinnad märkimisväärselt muutunud.

Risto Vähi

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

K

tõusnud möödunud aasta tippajaga võrreldes ligi 5 protenti, makstes 500-600 eurot, tihti enamgi. Äärelinnas, enamasti magalapiirkondades on hinnatase stabiilne, mis samas ei välista keskmisest hoopis kõrgema või madalama hinnaga üürilepinguid.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis maksti kahetoalise korteri eest keskmiselt 230-310 eurot, kus skaala alumise osa moodustavad heas seisus korterid paneelmajades ning ülemise poole elamispinnad uutes majades.

Kui kesklinnas on kolmetoalise korteri hind väga varieeruv, mistõttu poleks keskmiste hindade väljatoomine paslik, siis näiteks paneelrajoonides on skaala paigas ning näha on kohatist hinnalangust.

Keskmiselt maksis kolmetoaline äärelinna üürikorter esimeses kvartalis 270-320 eurot.

1-toaliste korterite tehingu-

uigi möödunud aasta keskel aset leidnud üürihindade kuni 15% tõus andis alust spekulatsioonideks, et surve jätkuvaks hinnatõusuks on olemas, näitab statistika, et kerkisid küll pakkumishinnad portaalides, kuid reaalsed üüritasud on mõningaid erandeid välja jättes pigem samaks jää- Aasta viimases kvartalis, mil üüriturg taas rahunes, sai nud.

Näiteks maksis enim tõusnud hindade üle juba länõutud, kahetoaline, heas birääkimisi pidama hakata. seisus kesklinna korter 2011. aasta kolmandas kvartalis sõltuvalt hoone vanuhinnad on kesklinnas olnud sest ja asukohast keskmiselt keskmiselt vahemikus 250-350 335-475 eurot kuus. Aasta viieurot, äärelinnas aga 170-270 mases kvartalis, mil üüriturg eurot. Sarnaselt suurkorteritetaas rahunes, sai tõusnud hinga on ka siin varieeruvus hindade üle juba läbirääkimisi pidades suur ning tehinguid on tehtud ka vähem kui saja ning dama hakata. enam kui neljasaja euro väärMagalad stabiilsed tuses.

Käesoleva aasta esimeses Suured kommunaalkulud kvartalis varieerusid hinnad samuti keskmiselt 330-470 euro Sel aastal said väga olulivahemikus. Samas on aga seks korterite kommunaalaruutes majades paiknevate kaved ning eriti neis olev küttehetoaliste korterite hinnad kulude rida. Kui suuri kõrval-

kulusid hakatakse võtma kurva paratamatusena, siis üürisummas püütakse omanikega kaubale jõuda ja algsest hinnast vähem maksta.

Aina enam see ka õnnestub, sest üürileandja mõistab, et kulud on suured ja üürilistel on kindel hinnapiir. Kui omanik on hinna osas jäik, siis jääb tema korter pahatihti elaniketa.

Selliseid ülehinnatud ning juba kaua kinnisvaraportaalides pakkumisel olevaid kortereid on omajagu.

Loomulikult liigub üüriturul ringi ka erihuvidega maksejõulisi inimesi, tihti välismaalasi, kes on võimelised üürima kallimas hinnaklassis ja suure üldpinnaga kortereid, kuid nende osakaal pole isegi kesklinnas märkimisväärne.

Hinnatõusu ei tule niipea Kui jätta kõrvale hooajaline, pigem ajutine hinnatõus mõnedes korterikategooriates (suure nõudluse puhul kerkib paratamatult ka hind), siis eelmainitud suurenevad kommunaalkulud jätavad kogu aasta lõikes üürihindade tõusu ära.

Lisaks sellele mõjutab üürihinda inimeste taluvuspiir, seda omakorda aga reaalpalk, mis Eestis ei näita märkimisväärset kasvutrendi.

See tähendab, et enamik üürihuvilisi otsib aktiivselt soodsamaid alternatiive, tehes nii ka korrektiive esialgsetes soovides.

Seega ennustame käesolevaks aastaks üürituru stabiilsust ning hinnatase jääb pigem samaks. Kuna lisaks nõudlusele on ka üürikorterite pakkumine suur, võidab see, kes suudab pakkuda head kvaliteeti mõistliku hinna eest.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2012. aasta I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,4 protsenti ja võrreldes 2011. aasta I kvartaliga 5,0 protsenti, teatab statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjali ja tööjõu kallinemine, mis andsid indeksi kogutõusust vastavalt üle poole ning üle kolmandiku.

Eelmise kvartaliga võrreldes odavnes tööjõud I kvartalis 3,3 protsenti, kulutused ehitusmasinatele tõusid 2,2 protsenti ja ehitusmaterjalidele 1,7 protsenti.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2012. aasta I kvartalis võrreldes IV kvartaliga 0,1 protsenti ja võrreldes 2011. aasta I kvartaliga 5,8 protsenti. (PM)

Skanska ennustab ehitushindade kasvu Ehitusfirma Skanska hinnangul on ehitushinnad tõusnud aastaga rohkem kui statistikaameti pakutud viis protsenti. Lähiajal ettevõte hindade langust ei näe.

«Kui vaadelda hinna komponente eraldi, siis mehhanismide hinda mõjutab suuresti erimärgistusega kütuse ärakeelamine. Ehitajad ei ole oma masinaparki viimasel ajal piisavalt uuendanud, mistõttu praegune hinnatase pole jätkusuutlik,» ütles ettevõtte juht Andres Aavik. (E24)

Patarei vangla on müügis 3 miljoni eurose alghinnaga Riigi Kinnisvara on müüki pannud Patarei vangla ning küsib selle eest kolme miljoni eurost alghinda.

1840. aastal ehitatud vanglahooned on osaliselt lammutatud ning vajavad põhjalikku rekonstrueerimist vastavalt muinsuskaitse eritingimustele, selgub pakkumisest.

Krundi suurus on 41 050 ruutmeetrit ja üldpind 21 243,5 ruutmeetrit. (E24)

Eesti Korteriühistute Liit tutvustab hoonete energia­tõhusust Eesti Korteriühistute Liit alustab uue rahvusvahelise projekti raames liginullenergiahoonete temaatika tutvustamist Eestis.

Liit viib järgmise kolme aasta jooksul Eestis ellu teavitusprogrammi teema tutvustamiseks ja hoonete energiatõhususe suurendamise julgustamiseks. (PM)

3

9. mai 2012

Korterid ja äripinnad kesklinnas Kreutzwaldi tn 3.

Kiviviske kaugusel Teie tulevase kodu uksest asuvad nii Kadrioru park, Vanalinn kui ka Resissadam. Kreutzwaldi maja mugava ja turvalise asukoha eeliseks on hea transpordiühendus ning lähikonnas asuvad koolid ja laseteaiad. Samuti ei jää kaugele ka kõik kesklinna toitlustus ja meelelahutus kohad.

Sanatooriumi 2A korteriomandid pakuvad piisavalt privaatsust ning seda täiendab ümberringi laiuv männimets, mis on suurepärane, linnakärast eemal olev värske õhuga elukeskkond. www.simus.ee/tervisemaja

KOLME NULLIGA PLUSSI!

0

Oma finantseering

www.kreutzwaldi.ee

Köök K + 0 Lepingutasu + 0 (*vastavalt pakkumisele)

Taavi-Richard Paide

50 477 98 taavi@simus.ee

Raivo Talfeldt

56 513 20 raivo@simus.ee

Kliendipäev Mai kuus kolmapäeviti kl 15�18 Sanatooriumi 2A

4

9. mai 2012

Millised on kinnisvaramaakleri kohustused?

Kinnisvaramaaklerite kohustustega seonduv on seaduslikul tasandil Eestis suuresti detailselt reguleerimata. Selleteemalised igapäevased kaebused kinnisvaramaaklerite aadressil viitavad aga normi hädavajalikkusele.

Ingmar Saksing

LVM Kinnisvara juhatuse liige Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige

K

utseliste maaklerite tegevus ja ülesanded kliendi ees on reguleeritud kutsestandardis, kuid kutseliitu kuulub kõikidest tegutsevatest maakleritest vaid tagasihoidlik kakskümmend protsenti.

Siiski ei tähenda see seda, et kinnisvaramaakleril, kelle olete palganud oma kinnisvara müüma, poleks mingeid kohustusi.

Võlaõigusseaduse kohaselt on maaklerileping käsundusleping, mida maakler peab täitma oma teadmiste ja võimete kohaselt kliendi jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise viimase varale.

Seejuures peab maakler oma kutsetegevuses toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, milleks aga ongi Eestis kinnisvaramaakleri kutsestandard. Seega kaudne viide kutsestandardis toodud kohustustele laieneb ka neile kinnisvaramaakleritele, kes kutseliitu veel ei kuulu. Seetõttu peaks kõikide kinnisvaramaaklerite teenus sisaldama minimaalselt alljärgnevaid ülesandeid ja kohustusi.

Maaklerileping Kinnisvaramaakleri esmaseks kohustuseks on välja selgitada soovid, vajadused ja võimalused ning informeerida klienti pakutava teenuse sisust ja tingimustest. Ebareaalsete soovide esinemisel või võimaluste puudumisel peaks maakler sellest klienti kindlasti ka informeerima.

Alles seejärel, kui soovid, vajadused ja võimalused ühtivad, tohiks maakler sõlmida maaklerilepingu, vastasel juhul peaks maakler teenuse osutamisest loobuma.

Maaklerileping tuleks sõlmida kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vor-

K

I

N

N

I

S

V

A

R

A

mis, sest ainult nii on võimalik maaklerilt nõuda kutsestandardis sätestatud kohustuste täitmist. Maakler peab maaklerilepingu sõlmimise eelselt koguma registritest andmed vara koosseisu, suuruse ja seisukorra kohta. Lisaks peab ta enne maaklerilepingu allkirjastamist veenduma vara kuulumises kliendile ning kolmandate isikute õigustes sellele.

Nii näiteks peab maakler teadma, kas elamu juurdeehitus või korteris vaheseina lammutus on seaduspärased, aga ka seda, et müügisoovist ja tingimustest on hüpoteegipidajat informeeritud.

Müügiettevalmistus

Maakler peab objekti tutvustades andma ostjale üle ka objekti puudutava üldinformatsiooni ja tehingutingimused, müüjale andma aga regulaarse ülevaate kogu müügiprotsessist – vaadatavusest, pakkumistest ning klientidelt saadud tagasisidest.

Müügileping Müüja ja potentsiaalse ostja vahelisi läbirääkimisi vahendab maakler. Selleks lepib ta kokku sobiva viisi (e-post, telefon, kohtumine) ja korraldab pooltevahelised läbirääkimised.

Seejuures tuleb meeles pidada seda, et maakler esindab ja nõustab teda palganud poolt.

Praktikas on järjest rohkem ka olukordi, kus teist poolt ehk ostjat esindab samuti viimase poolt palgatud maakler. Sõlmitud kokkulepete alusel edastab maakler informatsiooni notarile, et viimane saaks ette valmistada müügilepingu projekti.

Selleks hangib ta lepingupooltelt ja vajadusel kolmandatelt isikutelt vajalikud andmed ja/ või dokumendid ning koordineerib kogu protsessi.

Pärast kokkuleppe allkirjastamist on maakleri ülesandeks koostada kliendile turuülevaade. Kindlasti ei tähenda see ühe üldise dokumendi kliendini toimetamist, vaid konkreetse vara kohta koostatud ülevaate tutvustamist.

Oluline on teada, millised on pakkumishinnad, kui palju vara gruppi kuuluvaid pakkumisi turul on ja milliste hindadega on neid müüdud.

Maakler peab andma ka hin- Müügijärgne teenindus nangu keskmise müügiperiooMüügilepingu allkirjastamidi kohta. se järgselt maakleri kohustused Pärast ülevaadet peab maak- ei lõpe. Maakleri kohustuseks ler andma omapoolse hinna- on ka objekti valduse üleandsoovituse ning selgitama õigus- mise korraldamine, seejuures te, kohustuste ja volituste ula- peab ta ette valmistama ületust. Kõikide detailide täpsustamise järgselt Maakler peab objekti tutvustades peab maakler selgitama, milli- andma ostjale üle ka objekti puudutaseid dokumente va üldinformatsiooni ja tehingutingipeab müüja ost- mused, müüjale esitama aga regulaarja leidmisel se ülevaate kogu müügiprotsessist. omama ja müügilepingu allkirjastamise järgselt ostjale üle andma. Samuti andmise-vastuvõtmise akti ja peab maakler andma kliendile korraldama selle allkirjastamiülevaate tehinguga kaasnevate se. Lisaks peaks ta seejuures jälkulutuste suurusest (notaritasu, gima lepingupoolte kokkulepiriigilõiv jms). tud tingimuste ja kohustuste täitmist.

Müügiprotsess Kokkuvõtvalt võib tõdeda, Maakleri ülesandeks on ob- et selliselt ettevalmistatud, korjekti müügitegevuse planeeri- raldatud ja läbiviidud kinnisvamine, sihtgrupi ja reklaamika- ramüük kinnisvaramaakleri nalite valimine ning reklaami- poolt ei jäta ruumi rahulolemamaterjalide koostamine (ka pil- tuseks ning võimaldab maakletide tegemine või selle korral- ri osutatud teenust ja tasustadamine). mist objektiivselt hinnata.

Seejuures peab maakler Võimalike vaidluste korral koostatud kava tutvustama ka tasude üle on võimalik igat ükkliendile. Tasuks uurida, kas sikut tegevuse osakaalu kõikimaakleril või maaklerifirmal dest kohustustest hinnata ja taon juba praeguses andmebaa- sustada. Seega on kinnisvarasis olemas potentsiaalseid ost- maakleril, kes on oma ülesanjaid, kellele saaks otsepakkumi- ded kokkulepitud tingimustel se teha. täitnud, õigus maakleritasule.

www.tonisson.ee

KINNISVARAMAAKLERI TÖÖPÄEV Kinnisvaramaakleri elukutsega seoses levib ühiskonnas palju eelarvamusi. Ühed arvavad, et turg on täis nahaalseid maaklereid, kes kliente ei teeninda või neilt mitu nahka koorivad, teised omakorda, et maakleritöö on lihtne ning tuleb osata ainult uksi avada ja raha lugeda.

Kinnisvarafirma RE/MAX Professionals, mis eelmise nädala lõpus oma Eesti haru neljandat sünnipäeva tähistas, kutsus meid töövarjuks juhtivmaaklerile Karin Soomele, et näeksime professionaalset maaklerit tema igapäevatoimetustes.

Rain Uusen teemalehe toimetaja

kontrollima üle, et tehing saaks sooritatud kliendile turvaliselt ja korrektselt,» selgitab Karin. «Notari juures käies tuleb alati valmis olla ootamatusteks – tehing võib ära jääda vägagi kummalistel asjaoludel, erinevate nüansside tõttu, millele pole ehk varem piisavalt tähelepanu pööratud.»

14.15 Lahkume notarist hea tundega – ostjadmüüjad jäid rahule nii tehingu kui ka maakleritööga. «See ongi kõige tähtsam!» on Karin rõõmus. Autos olles helistab Karinile proua, kes oli saanud ühelt eelmiselt kliendilt soovituse.

Proua soovib anda müüki oma kahetoalise korteri Kadriorus. Lepitakse kokku, et Karin vaatab võimalikult kiiresti objekti üle ning teeb ka põhjaliku turuülevaate.

Karin ütleb, et sellised, endiste klientide kaudu tulevad kõned soojendavad eriti südant – soovitus on tema jaoks parim kompliment.

14.45 Edasi kiirustame Nõmmele, kus üleandmist ootab üürikorter, mille leping sai sõlmitud paar päeva tagasi. Üüriturg on viimasel ajal kõvasti kuumemaks muutunud – kui hind ja kva-

8.00 Kohtume Kariniga RE/MAX Professionalsi kontoris. Ta on selleks ajaks juba mitu tundi üleval olnud, kuna elab 20 km linnast väljas ja enne tööle jõudmist tuleb ka laps kooli viia.

Kontoris avab Karin kõigepealt arvuti ning vaatab läbi e-kirjad. Edasi heidab juba pilgu kalendermärkmikusse, mis on tema lahutamatu kaaslane, et veel kord meelde tuletada, mis on saabuva päeva kokkulepitud sündmused. Karin ütleb, et «oluline on mõelda päev läbi ja plaanid täpsustada.»

8.30 Kuna kellaaeg on piisavalt varajane, võtame mõlemad tassi kohvi.

Karin asub vastama tähtsamatele kirjadele, tegema turuülevaateid ning analüüse – nii möödub poolteist tundi, kaaslasena kohv ja töövari, lennates. Karin kommenteerib, et kuna ta on loomult väga põhjalik, võtabki eeltöö ja päeva planeerimiRE/MAX Professionalsi juhtivmaakler Karin Soome ne üldjuhul küllaltki kaua aega.

10.00 Algab hinnakomitee koosolek, näitas hea meelega, milline tema tavapärane tööpäev välja näeb.

Foto: RE/MAX Professionals kus arutatakse kolleegidega müüki tulevate kinnisvaraobjektide hindu, liteet on kenasti paigas, võtab üürileandmise et leida igale objektile õiglane ja parim hind protsess aega maksimaalselt ühe päeva. praegusel turul. Karinile need kokkusaamised 16.00 Oleme tagasi Professionalsi Vilmsi tänameeldivad, sest oma arvamuse kõrvale on hea va kontoris. Veel on vaja valmis jõuda kaks obkuulda kogenud kolleegide nägemust. Lisaks jektianalüüsi – see kuulub Karini käekirja juuraitab see hoida ennast kursis turutrendidega de, pakkuda klientidele põhjalikku ülevaadet ning viimaste vooludega kinnisvaramaailmas. koos võrdlusmomentidega piirkonnas toimu11.00 Lahkume koosolekult varem, sest Karinil on kliendiga kokku leppinud kohtumine Roosi- nud tehingutest ning hindadest.

17.30 Päev hakkab lõpule jõudma. Karin vaakrantsi tänavas, et üle vaadata müüki tulev tab veel üle meilid, paneb paika homse päevakorter ning koostöös omanikuga leida talle pakava ning tormab objektidele viimaseid õhturim hind. seid näitamisi tegema. Seekord tal veab, kuna Karin selgitab, et sageli on omanikel kõrgenobjektid asuvad tema kodukandis. Ühel kortedatud ootused hinna suhtes ja hea maakleri ril on kaks ostuhuvilist ning näidata tuleb ka ülesanne on selgitada välja, milline on antud maja. turusituatsioonis objekti reaalne väärtus.

20.00 Väsimusest hoolimata räägib Karin posi12.00 Naaseme kontorisse ja teeme väikese tiivselt ja rõõmsameelselt: «Maakleriamet on lõuna. Karin vaatab üle hommikupoolikul sisse minu jaoks see õige – mulle meeldib suhelda tulnud e-kirjad ja vastab neist pakilisematele. ning naudin töö vaheldusrikkust – pea iga Edasi ootab meid juba notar, kus täna sõlmikliendiga õpin juurde midagi uut. Mul on väga takse maja ostu-müügileping. vedanud, et mul on nii head ja toredad klienKarin rõhutab, et käib notaris alati oma did – seepärast on lihtne teha oma tööd südaklientidega kaasas, kuna peab seda maakmega. Loodan, et sümpaatia on vastastikune.» leritöö elementaarseks osaks. «Maaklerina Nüüd tagasi perede juurde. pean olema kliendile moraalseks toeks ning

Kinnisvara müük, üür hindamine, haldamine

Riia 2, Tartu, E-R kl 9-17, tel 734 4888, 5666 4873, tartu@tonisson.ee

MÜÜA korterID

MÜÜA korterID

MÜÜA korter

MÜÜA korter

MÜÜA korter

MÜÜA MAJA

2-toalised mug. korterid 2006. a ehitatud kortermajas Karlovas Purde tänaval (55,5 m², 3/4, parkimiskoht) 56 800 €. Tel 506 8707, Urmas.

1-3toalised korterid Emajõe kaldal Siili tn 6 uues majas (uudne planeering, 37-100 m², rõdud, panipaigad, parkimiskohad). Tel 508 2396, Agnes.

2-toaline ahiküttega korter Karlovas, renoveeritud majas. (44,1 m². 2/1) 37 000 €.

Tel 529 5618, Ilona.

3-toaline korter Veeriku tn uute majade kompleksis (läbi kahe korruse, 110 m², 1/4, rõdu, saun, parkimiskoht) 119 000 €. Tel 508 2396, Agnes.

3-toaline mugavustega korter Anne kanali vastas Pikk 80 (66 m², 3/5, rõdu, aknad vahetatud, keskmises korras ) 55 000 €! Tel 508 2396, Agnes.

Täielikult renoveeritud ja kaasaegselt soojustatud maja Ropka linnaosas Sireli tn (156 m², vaikne kõrvaltänav) 130 900 €. Tel 506 8707, Urmas.

MÜÜA MAJA

MÜÜA MAJA

MÜÜA MAJA

MÜÜA kINNIStU

kIIre JA SooDNe HINDAMISteeNUS

elamispinnad äripinnad eriotstarbeline kinnisvara krediidiasutustele, finantsaruandluseks ja muudel eesmärkidel 2006. a valminud paarismaja, (kinnistu 902 m² üp 85 m²; 4-tuba, saun, terrass, soodsad kom. kulud) 129 000 €. Tel 5647 2126, Margit.

Majakarp Räni külas, linnapiirist 1,3 km kaugusel. (üp 192 m², kinnistu 1218 m²). 75 000 €.

Tel 529 5618, Ilona.

Maamaja Jõgevamaal, 27 km Tartust. 15 ha haritavat põllumaad. 68 000 €.

Tel 5647 2126, Margit.

Atraktiivne kinnistu Saadjärve kaldal (7119 m², rannapiir 78 m. 100% elamumaa) 46 000 €. Tel 506 8707, Urmas.

Aivar kõiv, tel 501 2477 Ailen kuusik, tel 5373 0096 (Võrumaa)

5

9. mai 2012

Mänguväljakul veendu esmalt selle ohutuses Eestis vastutavad avalike välimänguväljakute korrasoleku ja nõuetele vastavuse eest nende omanikud, kelleks on üldjuhul kohalikud omavalitsused, korteriühistud ja haridusasutused. Mänguväljakuid kontrollitakse ja hooldatakse sõltuvalt kasutussagedusest järjepidevalt, kuid mitte iga päev. Samas külastatakse mänguväljakuid iga päev ning võimalus, et midagi katki läheb või ära lõhutakse ja keegi seetõttu viga võib saada, on üsna tõenäone.

Anu Võlma

Tehnilise Järelevalve Ameti avalike suhete peaspetsialist

O

hutusalane vastutus on küll mänguväljaku omaniku kanda, ent lapse turvalisuse tagab ennekõike vanema valvas silm ja võimalikest ohtudest rääkimine. Mänguväljakule minnes tasuks valida ka sobiv riietus, et vältida näiteks kapuutsi, salli või paelte takerdumist atraktsiooni vahele.

Korras ümbrus ja varustus

väljaku omanikku või haldajat teavitada.

Katkise atraktsiooni avastanu võiks teisi kasutajaid hoiatada, näiteks paigaldada ohtliku seadme või väljaku piirdeaia külge teavitava sildi.

Mänguväljaku purunenud atraktsioone ei tohi hakata ise parandama, vaid puudustest tuleb informeerida omanikku, kes asjad nõuetekohaselt korda teeb.

Mänguväljakule peaks olema paigaldatud infotahvel omaniku või haldaja andmetega, et lapsevanemad teaksid, kelle poole probleemide korral pöörduda.

Mänguväljaku ümbrus peab olema puhas ja korras, seal ve- Sobiv pinnas on oluline Sageli juhtub mänguväljadelev prügi, klaasikillud, puuoksad, suured kivid vms tuleks kutel õnnetusi kõvale pinnaseenne mängima asumist ära kor- le kukkumisel, mistõttu on olujata. line, et pinnakattematerjal Kõik mänguväljaku atrakt- oleks sobiv, õigesti paigaldatud sioonid peavad olema komp- ja hooldatud. Pinnakattematerlektsed ja terved ega tohi kasutajat vigastada. Kiiged, liumäed, Sageli juhtub mänguväljakutel karussellid, kiikuvad õnnetusi kõvale pinnasele kukloomad, takistusrajad, kumisel, mistõttu on oluline, et ronimispuud ja muu varustus peab olema pinnakattematerjal oleks sobiv, korralikult pinnase õigesti paigaldatud ja hooldatud. külge kinnitatud ega tohi kasutades loksuda. jalide osas ei ole Eestis erilisi Lapsevanemad võiksid piiranguid seatud, selleks sobikindluse mõttes atraktsioonid vad nii kummimatid, puiduhaise läbi proovida neid katsu- ke, liiv kui ka kruus. des, raputades või tõmmates.

Mida kõrgemalt on kukkuLogisevate kinnituste, purune- da võimalik, seda olulisem on nud, lahtiste ja roostes atrakt- õige pinnakattematerjali kasusioonide või nende detailide tamine ja selle pidev hooldakorral on mõistlik mängimi- mine. Kõrge liumäe või roniseks mõni teine koht valida mispuu all ja ümber peab kukning puudustest kindlasti ka kumist summutava pinnase

kiht olema paksem kui madalatel atraktsioonidel, näiteks karussellidel või kiikuvatel loomadel.

Asfaldi ja betooni kasutamine on lubatud ainult mänguväljakute kukkumistsoonist väljaspool, näiteks radade või korvpalliväljakute sillutamiseks.

Iga atraktsiooni ümbruses peaks olema ka piisavalt vaba ruumi, et kukkumisteele ei jääks ette esemeid, mis kukkumisel saadavaid vigastusi raskendada võivad.

Piisavalt suured avaused Atraktsioonide avaused peavad olema sellise läbimõõduga, et laps neist terve kehaga läbi mahuks ning kinnijäämine ja lämbumisoht oleksid välistatud. Kui ava on nii suur, et lapse pea sealt läbi mahub, peab jääma piisavalt ruumi ka pea vabaks tagasitõmbamiseks.

Vastavalt lapse vanusele Kõrged liumäed, osavust ja kindlat tasakaalu hoidmist eeldavad takistusrajad ja muud sellised atraktsioonid ei sobi mänguväljaku kõige pisematele külastajatele. Lapsevanem peab ise hindama ja otsustama, mis on tema lapsele sobiv ja eakohane. Kindlasti ei tohiks väikelapsi mänguväljakule järelevalveta jätta.

Ilmselt pole võimalik rajada mänguväljakut, kus lapsed kunagi viga saada ei võiks. Ohtlike vigastuste vältimisel on esmatähtis roll lapsevanemate teadlikul tegutsemisel, tähelepanelikkus ning koostöö mänguväljakute omanike ja valdajatega. Mänguväljakul avastatud ohtlikest seadmetest tuleks kindlasti omanikku informeerida ning kui mõistliku aja jooksul pole ohutuse tagamiseks vajalikke toiminguid teostatud, tuleks sellest teada anda tehnilise järelevalve ametile.

Kui mänguväljakul pole infotahvlit omaniku andmetega, aitab omaniku välja selgitada kohalik omavalitsus.

Enne oma lapse lubamist mänguväljakule veendu, et kõik atraktsioonid oleksid korras ja turvalised ning mänguväljak tervikuna vastab nõuetele.

Foto: MIHKEL MARIPUU

6

9. mai 2012

Planeeri maja põhjalikult – säästad tulevikus Koos saabuvate kevadilmadega hakkavad inimesed unistama oma majast. Tihtipeale tullakse arhitekti juurde arvamusega, et maja ehitamiseks piisab eelprojektist.

anne annab kiirema ja parema lõpptulemuse.

Planeeri hoolega

l i i s V aV u l s k

DTZ Kinnisvaraeksperdi projekteerija

E

elprojekti alusel on küll võimalik taotleda ehitusluba, aga mõttekam oleks enne ehitust teha ka põhjalik tööprojekt, tänu millele õnnestuks tulevikus säästa nii aega kui raha.

Detailplaneering Ekslikult arvatakse, et kevadel teen projekti ja suvel alustan ehitusega. Tegelikkuses on tegemist palju pikema protsessiga. On väga tähtis pidada meeles mõningaid olulisi samme, ilma milleta ehitamiseks vajalikku ehitusluba ei väljastata.

Maja ehitusplaanide tegemisel tuleks kõigepealt külastada kohalikku omavalitsust ning järele uurida, kas antud piirkonnas on olemas kehtiv detailplaneering. Kui see on olemas, toimub hoone projekteerimine detailplaneeringus ettenähtud tingimustel, selle puudumisel tuleks taotleda projekteerimistingimused, mis mää-

Et maja eluiga oleks pikk ja eelarve jääks mõistlikuks, tuleb teha põhjalik eeltöö projekteerimisel ja kooskõlastamisel ning küsida ehituse igas etapis ekspertidelt nõu ja abi.

Foto: Scanpix/CORBIS

ravad, milliseid hooneid ja mis tingimustel antud piirkonda saab ehitada.

Sinu vajadused Järgmiste sammudena tuleks mõelda, milline arhitektuuristiil sulle kõige rohkem meeldib ja kes võiks olla maja projekteerijaks. Igal arhitektil

on oma käekiri ning selleks, et koostöö oleks sujuv, tuleks kõigepealt vaadata erinevate projekteerijate loomingut.

Kui sobiv arhitekt on leitud, vajaksid läbimõtlemist nõudmised majale: • Kes hakkavad maja kasutama?

• Kui suur peaks maja olema?

• Milline peaks olema maja planeering?

• Millisest materjalist maja ehitada?

• Missugune peaks olema maja küttesüsteem?

Kindlasti peaks arhitektile rääkima oma elustiilist ning erivajadustest. Hästi läbimõeldud ja lahti seletatud lähteüles-

Tihti soovivad inimesed teha asju võimalikult säästlikult ja kiirelt, kuid seda viga ei tohiks kindlasti teha ei projekteerimis- ega ehitusprotsessis. Maja eluiga on pikk, seepärast on soovitatav kõik enne ehitamist korralikult läbi mõelda ja planeerida.

Projekteerimise käigus on võimalik katsetada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi, planeeringuid, materjale ja tehnosüsteeme. Kuigi eelprojekti alusel on võimalik maja juba ehitada, soovitaksin teha ka põhija tööprojekt. Minnes kõige odavamat teed, jäävad erinevad lahendused «läbi mängimata» ning kahjuks jääb ka parim tulemus nii saavutamata.

Kõik muudatused, mis tehakse pärast projekteerimisstaadiumit, toovad endaga kaasa suurenevad rahalised kulutused. Võimalik, et juba eelnevalt kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud projekt vajab muutmist ja sellega seoses ka uusi kooskõlastusi.

Iga muutus nõuab nii aega kui ka raha ning mida hiljem neid muudatusi teha, seda kallimaks need osutuvad.

Tee koostööd Põhiprojektist on näha materjalide kogused, mille järgi saab ehitajate käest võtta hinnapakkumised. Kui võtta hinnapakkumised eelprojekti alusel, võib ehitamise käigus ilmneda ebameeldivaid üllatusi.

Ehitaja võib hakata välja pakkuma lahendusi, mis oleks temale kui ehitajale kasulikumad, kuid kahjulikud maja kvaliteedi seisukohast. Ehitaja pole arhitekt ja tema ei oska aimata, mida projekteerija on ühe või teise lahenduse juures mõelnud.

Kuna eelprojekt ei määra täpseid materjale, mida ehitamisel kasutada, võib juhtuda, et soetatakse näiteks omaduste poolest kehvemad materjalid, kui arhitekt ette on näinud ning seetõttu ei pruugi hoone vastata teatud nõuetele.

Arhitektuurse lahendusega kooskõlas tuleks mõelda ka tehnosüsteemidele ja tellida neile eraldi projektid. Näiteks küttesüsteemi hilisem projekteerimine ja ehitamine võib olla väga keeruline või lausa võimatu.

Vähem oluline pole ka see, et järjest kallineva energiahinna juures tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas saaks hoone ehitada võimalikult energiasäästlikuks.

Säästlikuma tuleviku nimel soovitan teha maja planeerimisel koostööd oma ala professionaalidega. Arhitektid oskavad välja tuua erinevad võimalused, nende plussid ja miinused ning leida just sinu elustiilile ja nõuetele vastavad lahendused.

Kiirustades ja ise ehitades võib nii mõnigi asi odavam tunduda, kuid selle hilisem parandamine võib osutuda väga kulukaks. Planeeri maja põhjalikult – säästad tulevikus.

9. mai 2012

7

8

9. mai 2012

Ventilatsioonisüsteem ehita plastist Ehitushooaeg sai stardipaugu messiga Eesti Ehitab, kus kerkisid päevakorrale ka küsimused majatehnikast – milline on parim torustikusüsteem veevarustuse ja milline ventilatsioonisüsteemi rajamiseks?

K at i N i i n s o o

UPONOR Eesti turundusjuht

N

ii nagu joogivee- ja küttesüsteemides, on ka ventilatsioonisüsteemides pakutav nomenklatuur plastist. Toormena kasutatakse teada-tuntud materjali PP ehk siis polüpropüleeni või lühemalt polüpropeeni.

See aine on laialdaselt kasutusel ka toiduga kokkupuutuvates toodetes nagu pudelid, mahutid, leiva- ja saiapakendid, joogitopsid vms. Isegi näiteks margariinitopsid on valmistatud just polüpropüleenist. See on ka piisavalt hea ning turvaline toore, et rajada hea ventilatsioonisüsteem.

Tolmukaitse Miks just plastist ventilatsioonitorustik? Häid põhjuseid on selleks mitu. Plastventilatsioonitorustik on just selleks otstarbeks arendatud toode, millel on olemas kõik tehnilised kirjeldusparameetrid, et va-

lida õige mõõdu ja omaduste- rem olukord on plasttorustiku ga torud. sisepinnal – see on täiesti sile, Iga ümar toru, mis otsapidi ei mingeid valtse ega ääri. kokku sobib, pole veel ventiKindlasti suurendab määrlatsioonitoode. Üksnes kuul- dunud ventilatsioonitorustik duste või kuulujuttude alusel soetatud toodetel puudub tih- Tehes väikse arvutuse, võib tõdetipeale tehniline do- da, et määrdunud ventilatsioonikumentatsioon. süsteem, filtrid ja torustik võivad Ventilatsiooniks sobivad torustikud rahakotile aastate lõikes väga peaksid olema toode- kulukaks kujuneda. tud, ladustatud ja paigaldatud puhtalt. Õigesti toodetud kvaliteetne ven- süsteemitakistust. Sellest tuletilatsioonitorustik ja liitmikud nevalt kasvab ka energiakulu. on kaitstud tolmu ja mustuse On toodud välja isegi selline eest, kõik tooted on korrektselt võrdlus, et iga ülekulutatud pakendatud ning torustiku si- paskal võrdub energiaarvutuses sepinna kattumine tolmuga on 1 W elektrienergiaga. raskendatud tänu antistaatiliTehes väikese arvutuse, võib sele kihile. tõdeda, et määrdunud ventilatSee tähendab, et torustik ei sioonisüsteem, filtrid ja torusmäärdu nii lihtsalt ja vajab pu- tik võivad rahakotile aastate hastamist poole vähem kui mis lõikes väga kulukaks kujunetahes teisest materjalist süs- da. teem, samas on sellised torusOluline on ka ventilatsiootikud vastuvõetavad ka allergi- nisüsteemi õhutihedus. Õhutikutele. hedust iseloomustab õhutihedusklass. Kvaliteetse ventilatEnergiakulu sioonisüsteemi õhutihedus vasKindlasti on tähtis ka asja- tab klassile D, mis on väga hea olu, et plasttorustik ei allu kor- näitaja ja võrreldav torustikurosioonile nii kergelt kui me- ga, millega võiks transportida talltorustik. Metallist torustik isegi ohtlikke gaase. hakkab korrodeerumisel siduma rohkem tolmu, kuna sise- Müra pinna kareduse suurenemisel Kui kasutate mehaanilisi kasvab tolmu ladestumise või- seadmeid, ventilaatoreid või malus. ventilatsiooniseadmeid, peaLäbi aegade on kasutatud vad süsteemis olema ka müraerinevaid metalltorustike tsin- summutid. Oluline on ka see, kimismeetodeid, kuid need ei et seadmed oleksid torustikust ole taganud torustiku vastupi- eraldatud pehmete üleminekudamist pikema aja vältel. Pa- tega. Madalsageduslik müra

Ventilatsioon saunas Soovitusi ventilatsiooni lahendamiseks saunas: • Torustik peab olema kas seina isolatsioonis või selle taga.

• Lae sissepuhke plafoon peab olema tugevalt kinnitatud, et torustik ei vajuks sauna ega satuks kuuma kätte.

0,5-1,0 m/s Sissepuhe kerise kohalt

Pane tähele!

Plasttorustik on sobilik kasutamiseks nii uusehitistes kui ka renoveerimisel.

Peamised detailid, mida tähele panna, on järgmised: • Valikus on torustikmõõdud 100, 125, 160 ja 200 mm.

• Torustike läbiviikudel aurutõkkest tuleb kasutada spetsiaalseid aurutõkke läbiviike, et maja jääks endiselt niiskustihe.

• Pärast torustiku paigaldamist tuleb torustik sulgeda korkidega. Korgid tuleb eemaldada vahetult enne väljahäälestamist ja kasutamist.

Väljatõmme saunalava alt

• Külmas keskkonnas tuleb torustik isoleerida, isegi kui selle paiknemine on maja üldsoojustuses (näiteks laesoojustuses).

• Plastist ventilatsioonitoru on võimalik tellida ka isoleerituna – ainult kokkupanemise vaev.

• Paigaldamine on lihtne ja mugav.

Allikas: Uponor

ehk vibratsioon kandub vastasel juhul kergelt mööda süsteemi hoonesse laiali.

Teine müra tekkimise põhjus on vääralt dimensioneeritud õhukanalid. Tihtipeale on

liialt väikese läbimõõduga õhukanalites õhu liikumise kiirus lubamatult suur. Soovituslik on kavandada õhu liikumise kiirus eramute ventilatsioonitorustikes alla 3 m/s.

• Eriti mugav on paigaldada eelisoleeritud torustikkomponente.

Isoleerimismaterjaliks on 15 mm polüeteenvaht, mis ei märgu ning on eriti sobilik kondensaadi tõkestamiseks.

Allikas: Uponor

9

9. mai 2012

Vabade pindade vähesus A-klassi büroohoonetes tõstab hindu Aasta algusega on Aklassi büroohoonetes vabu pindu jäänud väga väheks või pole neid sootuks. Põhjusi selleks on mitu.

Mauri Linnas

Rime Kinnisvara äripindade konsultant

K

ahe aasta taguse ajaga võrreldes on tunduvalt paranenud üldine majanduslik olukord ning sellega seoses ka ettevõtete usk helgemasse tulevikku. Samas on büroohoonete üürihinnad endiselt palju madalamad kui need olid aastal 2007 ning ettevõtted, kes on majanduskriisi edukalt üle elanud, saavad endale lubada pindu, mis varem võib-olla üle jõu käisid.

Tulevikule mõeldes on õige hetk kasutada ära soodsat üürihinda, hoolimata sellest, et paljud üürileandjad rakendavad astmelisi üüritõuse.

Valminud A-klassi hoonetest on südalinnas vabu pindu veel Nordea majas Liivalaia tänaval ja mõningaid «teise ringi» pindu on pakkuda ka Foorumi hoones Narva maanteel.

Viimased vabad pinnad on saadaval veel Peterburi ärikvartalis.

Pakutavad pinnad jäävad vahemikku 120–400 m2 ehk kõige raskem on leida, vähe-

malt lähima aasta perspektiivis, väikest või suurt bürood.

Hinnasurve

edukate ettevõtete vahetus läheduses valmivas Mehhatroonikumi äri- ja büroohoones (ligi 8300 m2).

Nagu nimetatud, on A-klassi hoonetes väga vähe vabu pindu ning lähiajal neid eriti palju ei valmi. Seega tuleks huvilistel ka nende hoonete puhul kiirustada, kui on soovi veel käesoleval aastal ettevõtet laiendada või töötingimusi parandada ning saada osa edumeelsete ettevõtete vahelisest

Kuna vabu pindu on väga vähe, võib juba märgata kerget survet hindade tõusuks, sest nõudlus hakkab muutuma pakkumisest suuremaks. Südalinnas on A-klassi hoonete hinnatase alates 12 eurost/m2, äärelinnas jääb see madalamaks, kuid ületab üldjuhul 9 eurot/m2 piiri.

Kui eespool said välja toodud nõud- Huvilistel tuleks kiirustada, kui on luse suurenemise põhjused, siis pakku- soovi veel tänavu ettevõtet laienmiste vähesus on tin- dada või töötingimusi parandada gitud asjaolust, et ja saada osa edumeelsete ettevõpaaril eelneval aastal ei tulnud arendajad tete vahelisest sünergiast. välja uute projektidega. sünergiast. Näiteks on suvel Hinnad olid põhjas, varem Mustamäel valmiva Tehnopoli ehitatud hoonetes vabu pindu üks hoone (ligi 10 000 m2) küllaltki palju ning seega puu- üürilepingutega juba täielikult dus põhjus nii-öelda koppa kaetud. maasse lüüa. Kuid nagu ikka, toimuvad muutused teistes ma- Suund äärelinna jandusvaldkondades kinnisvaKuigi alati on ettevõtteid, kellele on oluline viibida südarasektorist kiiremini. linnas, on viimasel ajal suureTasub kiirustada nenud ettevõtete hulk, kellele Peamised tänavu valmivad on olulisem näiteks parkimisbüroopindade arendused – ja kohtade saadavus, mis kesklinseega võimalus üürida ettevõt- na piirkonnas muutub ainult tele ka paarisajast ruutmeetrist kehvemaks. suuremat A-klassi büroopinda See asjaolu, aga ka võima– on Targa Äri Linnas Ülemis- lus saada osa uutest ja hästi läte Citys (ligi 30 000 m2, mil- bimõeldud ärilinnakutest, palest poole üürib maksuamet) neb üha rohkem ettevõtteid otning teaduspargis Tehnopol, sustama uue asukoha valikul TTÜ, IT-kolledži ja paljude äärelinna kasuks.

Soovite oma rõdu kaitsta tuule, vihma ja tolmu eest?

Tundke ennast oma rõdul mõnusalt!

www.malmerkfassaadid.ee AS Malmerk Fassaadid Valdeku 132, Tallinn tel 659 9247, 504 1744 rodu@malmerk.ee

Pakume karastatud klaasidega raamideta täielikult avatavaid rõduklaasisüsteeme.

10

9. mai 2012

Kas üürnik saab elektrimüüjat vabalt valida?

Eesti valmistub elektrituru täielikuks avamiseks ning palju arutletakse selle üle, kui suure hinnatõusu elektrituru avamine endaga kaasa toob. Avalikkuse ees on aga käsitlemata teema, mis puudutab paljusid Eesti tarbijaid, kelle jaoks elektrituru avamine ei pruugi kaasa tuua võimalust ega õigust valida endale ise elektrimüüja ehk teisisõnu küsime – kellele jäävad vaba elektrituru võimalused kättesaamatuks?

ga kokkulepitud mahust väiksema koguse elektri ostmine tuua ühistule või kinnistuomanikule kaasa trahvid või hinnatõusu allesjäänud ühisostul olevatele tarbijatele.

Maailmapraktika

astus – tarbijad, kellel pole sõlmitud võrgulepingut otse võrguettevõtjaga, kuid kes tarbivad elektrit kellegi teise võrguühenduse kaudu. Sellisteks alltarbijateks on näiteks suurtes kortermajades ühiselt elektrit ostvad korteriomanikud ja -üürnikud, kaubanduskeskuste ja ärihoonete rentnikud, suvilakooperatiivide ning garaažiühistute liikmed jt. Nendele tarbijatele müüb elektrit kas kinnisasja omanik/haldur või ühistu.

Euroopa Kohus on Citiworksi kohtuasja raames öelnud, et elektrivõrgu omanikul, kes ise ei ole võrguettevõtja, on sarnaselt võrguettevõtjatega kohustus tagada nii müüjatele kui ka tarbijatele juurdepääs võrgule.

Reeglist on ka erandeid, kus võrgu omanikul sellist kohustust pole, kuid üldine eesmärk on siiski anda igale tarbijale müüja valikuõigus ning mitte piirata seda argumendiga, et võrk ei ole võrguettevõtja oma.

Näiteks Suurbritannia asus eelnimetatud kohtukaasuse alusel välja töötama eraldi regulatsiooni selle kohta, kuidas saavad elektrimüüjad juurdepääsu ka neile võrkudele, mille omanikuks ei ole võrguettevõtja ning kuidas saavad sellistes võrkudes olevad tarbijad siiski elektrimüüjat vahetada.

Brittide reeglid näevad ette, et alltarbija, kes soovib ise osta elektrit enda valitud müüjalt, peab andma sellest võrguomanikule teada ning tarbija peab ise kandma mõõtepunkti loomisega seotud kulud. Kogu protsessi üle teeb järelevalvet energiaturu regulaator Ofgem.

Võimalikud takistused

Üksik- või ühisost?

Elektrimüügi puhul alltarbijatele on mitmeid lahendamist vajavaid küsimusi. Esiteks on ebaselge, kas alltarbijad üldse saavad elektrituru avanemisel õiguse ja võimaluse valida endale sobiv elektrimüüja või valib nende eest elektrimüüja korteriühistu või kinnistuomanik.

Küsimus on põhimõtteline, sest elektrituruseadus on üles ehitatud põhimõttel, kus tarbijaks loetakse eelkõige isikut, kelle elektripaigaldis on

Eesti elektrituru avanemise eel võiksid ühiselt elektrit ostvad korteriühistud oma liikmetega arutada, kas elektrituru avanemisel on soov ühisostult üle minna üksikostule ning mida selline muutus võib kaasa tuua.

Rendi- ja üürilepingutes tuleks aga üle vaadata elektrivarustust käsitlevad kokkulepped. Alltarbijatele elektrimüüja valimise võimaldamine sõltub paljuski eri osaliste koostöötahtest.

Moonika Kukke

Advokaadibüroo GLIMSTEDT energiaõiguse advokaat

V

Elektrituru avanemine tekitab palju küsimusi, kas ja kuidas meil siiski tekib tulevikus vaba valik elektrimüüja valimiseks.

Foto: Scanpix/CORBIS

ühendatud võrguettevõtja võrguga.

Alltarbijale otse elektrimüügi eelduseks on see, et tarbimiskohas tarbitav elektrienergia mõõdetakse nõuetekohase mõõteseadmega ning mõõteandmed jõuavad nii võrguettevõtja kui ka elektri-

müüjani, kes saavad andmete alusel teha arveldusi ja tagada bilansi. Tulevikus peaksid andmed jõudma ka Eleringi loodavasse andmevahetusplatvormi.

Kuna alltarbija tarbimiskoht pole vahetult võrguettevõtja võrguga ühendatud, ei

ole võrguettevõtjal kohustust paigaldada alltarbijale mõõteseadet ega korraldada ka tarbitud elektrienergia mõõtmist.

Kui ühistu või kinnistu omanik alltarbijale eraldi mõõtepunkti luua ei saa või ei taha, ongi tekkinud olukord, kus alltarbijale elektrit otse müüa

ei saa. Ühistu või kinnistuomaniku vastuseisu võib tingida mitu asjaolu, olgu selle põhjuseks näiteks uue mõõtepunkti loomisega seotud ümberehitustööd ja lisakulud, mille teostamise ning kulude hüvitamise osas kokkuleppele ei jõuta.

Samuti võib elektrimüüja-

11

9. mai 2012

J채rgmine

Reklaami m체체k: Marianne Peep

ilmub

6. juunil

Jaanus Sarapuu

marianne.peep@postimees.ee jaanus.sarapuu@postimees.ee

tel 666 2188 tel 666 2330