Kinnisvara ja Ehitus

Ehitusmess käivitab kevadise ehitushooaja 11.–14. aprillini Eesti Näituste messikeskuses toimuv 16. rahvusvaheline ehitusmess «Eesti ehitab 2012» kuulutab traditsiooniliselt kevadise ehitushooaja avatuks.

Sel aastal osaleb ehitusmessil 240 ettevõtet ja organisatsiooni kümnest riigist.

Messi temaatika haarab kõiki ehitusturuga seotud valdkondi projekteerimisest, üld- ja eriehitustöödest, ehitusmasinatest ja -mehhanismidest, ehitusmaterjali tootmisest, viimistlusmaterjalidest ja sisustusvõimalustest ehitustegevuse reguleerimise ning ehitusalase teadus-, koolitus-, nõustamis- ja kirjastustegevuseni välja.

Messi eksponentide seast leiab nii tuntud materjalitootjad kui ka palju esmakordselt osalevaid ettevõtteid. Messi teabeprogrammis on sel aastal kesksel

kohal ehitusala puidupäev – Eesti Puitmajaliidu ja FaBBi projekti ühine infopäev, kus käsitletakse puitmajade ja puittoodete tootmise ja turustamise hetkeseisu ning arengusuundi ja võimalusi sihtturgudel.

Tartu Teaduspark ja Tartu Regiooni Energiaagentuur vahendavad rahvusvahelist oskusteavet energiatõhusast ehitamisest nii oma messistendis kui ka mitme seminari kaudu.

Esimest korda ehitusmessi ajaloos kuulutab Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit välja konkursi «Aasta Katus 2011» võitjad.

«Eesti ehitab 2012» on avatud kõigile huvilistele kolmapäeval, 11. aprillil kella 11–18, neljapäeval, 12. aprillil ja reedel, 13. aprillil kella 10–18 ning laupäeval, 14. aprillil kella 10–17. Lisainfo: www.fair.ee/eestiehitab (PM)

KINNISVARA

EHITUS KOLMAPÄEV, 11. aprill 2012

2

11. aprill 2012

online-küsitlus

TURUKOMMENTAAR

uudised Tallinna korteri ruutmeetri hind ületas 1100 euro piiri

Milline oli sinu viimane kokkupuude kinnisvaramaakleriga?

Väga positiivne, maakler oli ülimalt professionaalne – 8,3%

Märtsis kasvas Tallinnas sooritatud kinnisvaratehingute arv võrreldes veebruariga kaheksa protsenti ning korteri keskmine pinnaühiku maksumus ületas 1100 euro piiri, analüüsib kinnisvarafirma 1Partner maa-ameti tehinguja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter lisas, et aktiivsuse kasvu pea kõigis eratehingute valdkondades mõjutas nii sesoonsus kui jätkuvalt head laenutingimused.

«Ka rahvaloenduse esmased positiivsed tulemused lubavad stabiilsuse jätkumist järgmisteks aastateks,» ütles Vahter. (PM)

Asjad said aetud, kuid erilist mälestust sellest kohtumisest ei jäänud – 14,2% Väga negatiivne, maak ler käitus asjatundmatult – 24,0% Pole viimasel ajal kinnisvara maakleritega kokku puutunud – 53,5% 254 vastajat www.e24.ee

kinnisvaratehingud (ost-müük) veebruar 2012 / TÄIENDATUD * Tähelepanu! 2012. aasta veebruar oli liigkuu.

Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1012 737 20 218 70 74 76 109 43 128 76 235 192 56 63 50 2422

(+147)* (+157)* (-3)* (+60)* (+18)* (+12)* (+1)* (+17)* (-9)* (+15)* (+29)* (+25)* (+25)* (+14)* (-3)* (+12)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(+360)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisvaratehingud (ost-müük) märts 2012 / ESIALGNE Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1143 796 34 245 90 62 71 108 61 161 79 327 268 54 72 93 2868

(+105)* (+91)* (+4)* (+37)* (+26)* (-4)* (+13)* (-3)* (+4)* (+6)* (+32)* (+153)* (+41)* (+2)* (-26)* (+48)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(+438)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Müügipakkumiste arv Müügipakkumiste arv / korterid

Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokku City24 1804 6964 14 200 Soov.ee 656 2238 6507 Kv.ee 1705 5830 14 317

Müügipakkumiste arv / majad

Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti City24 1569 686 5720 Soov.ee 774 271 3402 Kv.ee 1873 582 7231 *) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 9. aprill 2012 kell 8.40

Toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn Jaanus Sarapuu, tel 666 2330, jaanus.sarapuu@postimees.ee Tartu Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

Uuenenud Tallinna teletorn avas külastajatele uksed

Suuremates linnades on 2012. aastal oodata korterite turul ligi kümneprotsendilist hinnakasvu.

Foto: CORBIS/Scanpix

2012 tõotab tehingute arvu kasvu Tänavu tõotab Eesti kinnisvaraturg tulla mullusest paarikümne protsendi võrra aktiivsem.

Kasvu toetab taastuv majanduskeskkond ning inimeste suurem kindlus kinnisvarasse investeerimisel.

Siim Simson

Pindi Kinnisvara analüütik

K

a 29. märtsil aset leidnud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu kevadkonverentsil jäid kajama eelkõige optimistlikud noodid, ehkki mainekad sõnavõtjad lisasid, et üldiselt pole siiski Euroopa majandus veel korras ning see mõjutab ka edaspidi Eesti kinnisvaraturgu.

Kus on masuga võrreldes hinnad enim kasvanud?

lustunne tuleviku suhtes kehv, mille tingisid eelmise aasta teisel poolel Euroopa võlakriisiga seotud kehvad uudised.

Siiski annab kommertspankade aktiivsus ning negatiivsete uudiste raugemine aimu sellest, et terve aasta tuleb mullusest märksa aktiivsem. Tänavuseks tehinguaktiivsuse kasvuks ootame suuremates linnades ligi 20% ning väiksemates linnades jääb see pigem 10% piiresse.

Hindade kasvuks 10% Tehinguhinnad kasvasid tänavu esimeses kvartalis võrreldes sama perioodiga mullu terve Eesti keskmisena 7,2%, suurim on olnud hindade kasv Valga-, Jõgeva- ja Järvamaal ning suurim langus Põlva- ja Võrumaal.

Korteriturul on praegu ideaalne olukord, kus suuremate linnade korteri keskmine ruutmeetrihind on laias laastus võrdne ühe kuu palgaga. Selle olulisusele viidati ka kinnisvarakonverentsil.

Uute korterite turul oli Tallinna linn 2011. aastal aktiivne, olles tehingute arvult keskmiselt 14% kogu korteriturust.

Korteriturg on masu põhjast enim kasvanud Kuressaares, Rakveres ja Tallinnas, kus kasvuprotsent on viimase ligi kolme aasta jooksul olnud enam kui 50%. Kõige nõrgemas seisus on kinnisvaraomaniku poolt vaadatuna turg Pärnus ja Valga linnas – Nagu ka konverentsil kõlama hinnad on seal masu põh- jäi, on kinnisvara arendamise jast kasvanud alla 10%.

Siinkohal on kindlasti perspektiiv suur, kuid paljud hea meel inimestel, kes soo- ehitajad peavad seda liiga vivad endale soetada korte- spekulatiivseks. rit nimetatud linnades, kuna madala hinnataseme tõttu saab lubada endale tõenäoKäesoleval aastal saab määravaks, kas uute projektide lisanliselt sobivaima ja meelepäradumine jätkub või ehitushinseima eluaseme. dade kontrollimatu kasv võtab Tehinguaktiivsuse kasvuks arendajatelt julguse uue protänavu 20% jektiga turule tulla?

Praegu tundub viimane Võrreldes eelmise aasta esiversioon tõenäolisem, kuna osmese kvartaliga on käesoleval aastal Eesti korterituru tehingutujõud ei kasva korrelatsioonis aktiivsus kasvanud 24,6%, kuid ehitushinna tõusuga. Nagu ka siinkohal ei maksa unustada, et konverentsil kõlama jäi, on eelmise aasta alguses oli nn eukinnisvara arendamise persropohmell ja tehinguaktiivsus pektiiv suur, kuid paljud ehitajad peavad seda liiga spekulaväga madal, samas oli ka tänavuse aasta alguses üldine kindtiivseks.

Käesoleva aasta koguturu korterite hinnakasvuks suuremates linnades ootame ligi 10% ning uute korterite puhul kuni 15%.

Kas tänavune kevad on hoonestamata elamumaa kruntide turul pöördeline?

Kui viimasel paaril-kolmel aastal on hoonestamata kruntide turul olnud olukord väga negatiivne ning tehinguaktiivsus ja hinnad langesid võrreldes buumiga elukondliku kinnisvara osas enim, siis käesoleva aasta esimestel kuudel on märgata nii tehinguaktiivsuse kui ka hindade kasvu, seda suuremates linnades ja nendega piirnevates asukohtades.

Mujal on paraku nii nõudlus kui ka pakkumine olematu.

Aktiivsemates piirkondades on aga pangad hakanud taas elamumaid ka laenutagatistena aktsepteerima, mis on antud turusegmendi arengu kontekstis oluline.

Eramute turul on pigem oodata ehitusaktiivsuse kasvu Eelmise aasta kevadest elavnenud eramute turg on käesoleva aasta kevadeks viinud meid olukorda, kus buumi ajal ehitatud eramute maht on oluliselt vähenenud ning objektid, kus hind on olnud turusituatsioonile vastav, leidnud ka endale uue omaniku.

Samuti on turul veel hulk elamuid ning samuti kortereid ja krunte, kus omanike hinnasoov on ilmselgelt üle turuväärtuse.

Siin on ka ilmselge märk, kus buumi ajal võetud kohustuste suurus ei võimalda objekti madalamalt müüa, kuna laenujääk panga ees on pakkumishinnale vastav summa.

Käesoleval aastal on oodata eramute turul pigem ehitustegevuse kasvu, siinkohal on muidugi suur küsimärk ehitushindade kasvu jätk ja tempo, mis näibki olevat tänavune kinnisvaraturu suurim mõjutaja.

5. aprillil avatud Tallinna teletorni 21. ja 22. korrusele ei lubata päästeameti nõudmisel rohkem kui sada inimest. Selle eest kannab hoolt tark lift, mis inimesed üle loeb.

Teletorni uuenduskuuri käigus on muudetud lisaks torni sisemusele ka kohviku asukohta – kui varem asus see 21. korrusel, siis nüüd korrus kõrgemal. Samalt kõrguselt pääseb välisterrassile.

Uueks atraktsiooniks on ka klaasist põrandaaknad, läbi mille saab vaadata 170 meetrit allapoole. (E24)

Kreenholmi alale tuleb uus linnaosa Pankrotistunud Kreenholmi kinnisvara haldav Narva Gate OÜ plaanib ajaloolise manufaktuuri territooriumile rajada terve uue linnaosa, kus vähemasti esialgu saavad tõenäoliselt uhkete korterite omanikeks valdavalt Venemaa kodanikud.

Ambitsioonika kava kohaselt peaks sinna kerkima Narva üks olulisemaid keskusi, kuhu on koondatud eluhooned, meelelahutus- ja kultuuriasutused, teaduspark ning kaubanduskeskused. Ainuüksi elamispindu tahetakse rajada kokku 70 000 ruutmeetrit – seda on enam kui tuhande korteri jagu. (E24)

Kodu kindlustamisel võta aega Kodu kindlustamisse ei maksa suhtuda pealiskaudselt, tuletab meelde Arco Vara kinnisvarabüroo elamispindade osakonna juht Maia Daljajev.

Kuigi praegu on võimalik kindlustustaotlus täita nii, et kindlustusagent kohale ei tule ning hoone, sisustus, tehnika ja isiklikud esemed hindab inimene ise ära, oleks siiski mõistlik pühendada kodu kindlustamisele veidi rohkem aega ja kutsuda spetsialist kodu üle vaatama, et nii parim võimalik kindlustuskaitse saavutada, soovitab Daljajev.

(E24)

Korteri vaatamine muutub tasuliseks Eestis on üldjuhul korterite näitamise eest raha küsimine veel võõras, kuid kinnisvarabüroode esindajate sõnul liigub tendents üha enam sinnapoole, et see teenus muutub tasuliseks, kirjutab Äripäev. «2012. aastal on meie äriplaanis oluline teema see, kuidas jõuda ostjatele parema teenuse pakkumiseni,» selgitas Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli. (E24)

3

11. aprill 2012

Korterid ja äripinnad kesklinnas Kreutzwaldi tn 3.

Kiviviske kaugusel Teie tulevase kodu uksest asuvad nii Kadrioru park, Vanalinn kui ka Resissadam. Kreutzwaldi maja mugava ja turvalise asukoha eeliseks on hea transpordiühendus ning lähikonnas asuvad koolid ja laseteaiad. Samuti ei jää kaugele ka kõik kesklinna toitlustus ja meelelahutus kohad.

Sanatooriumi 2A korteriomandid pakuvad piisavalt privaatsust ning seda täiendab ümberringi laiuv männimets, mis on suurepärane, linnakärast eemal olev värske õhuga elukeskkond. www.simus.ee/tervisemaja www.kreutzwaldi.ee

Taavi-Richard Paide

50 477 98 taavi@simus.ee

Raivo Talfeldt

56 513 20 raivo@simus.ee

4

11. aprill 2012

Eestis on üürikorterist kujunemas päriskodu

H

4 000 3 000 2 000 1 000 0

Kevade üüritrendid

Enim nõutud on heas seisus kahetoalised korterid. Näiteks Tallinna kesklinnas saab sellise korteri keskmiselt 330 euro eest. Vanema sisustusega rahuldavas seisukorras kortereid hrušt­šovkades on sel aastal välja üüritud ka 150-170 euro eest ning avara vaatega korter uues majas 650 euro eest. Äärelinnas, kus suurimaks mõjutajaks on paneelmagalad, maksab heas seisus kahetoaline korter keskmiselt 250 eurot.

Väsinumas olekus kortereid saab loomulikult ka 120-150 euro eest ning uute majade korterite üürid võivad küündida ka üle 400 euro.

2009

Hea korter, mõistlik hind

2008

Tartus üüritakse heas seisus kesklinna tüüpkortereid välja enamasti 250 euro eest kuus, arhitektuurselt erilisemates elamutes või väga heas asukohas paiknevaid elamispindu aga ka suurema tasu eest. Annelinnas maksab tüüpne kahetoaline ja heas seisus korter enamasti 150 eurot.

Pärnus on sel aastal küsitud keskmise kahetoalise korteri eest rannapiirkonnas 250 eurot (nii paneel- kui ka puitmajad), Mai elamurajoonis kuni kakssada ja Ülejõel 150 eurot.

Uutes avarates kortermajades ja arhitektuurselt unikaalsetes elamutes küündivad hinnad loomulikult kõrgemale.

2007

ea hinna- ja kvaliteedisuhtega üürikorterid haaratakse samasuguse kiirusega nagu varem tipphooajal.

Kui võrrelda käesoleva aastaga mullust suve ja varasügist, mis oli tipphooaeg ning mille kohta öeldi hellitavalt ka üüribuum, siis on praegu näha vaid vähest rahunemist. Kõik, mis on hea ja soodne, leiab üürniku kiirelt. Sama kehtib ka keskmisest kallimate pindade puhul.

Võrreldes sügisega on eriti nõutud kesklinnakorterite puhul kerkinud hinnad 5–10%.

Samas ei puuduta hinnatõus kogu üüriturgu, sest lõplik hind sõltub ka läbirääkimiste tulemustest ning asukohast ja korteri seisukorrast. Ei maksa unustada, et paljudel üürijatel on kindel hinnalagi, millest kõrgemale ei minda.

Kevadel hakkavad üüriturul

10,0 9,0 8,0 7,0 6,0 5,0 4,0 3,0 2,0 1,0 0,0

2012

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

Pakkumiste arv Pakkumishind

5 000

2011

Risto Vähi

KV.EE üüripakkumiste arv, tk (vasak telg) ja pakkumishind, €/m2 (parem telg): Tallinn

6 000

2010

Möödunud aastal ennustati, et üüriturg muutub Eesti kinnisvaraelus aina tähtsamaks. Nüüd, kevade saabudes, saame tõdeda, et nii ongi läinud.

«ilma tegema» tudengid, kes asuvad juba uueks õppeaastaks kortereid broneerima. Palju on uusi tulijaid, kes teevad seda esmakordselt, aga on ka neid, kes soovivad seniselt kallilt pinnalt soodsamale kolida ning otsivad uusi võimalusi. Võib arvata, et selline aktiivsus kestab varasügiseni ning mida aeg edasi, seda raskem on soodsaid üürikortereid leida.

Juba veebruaris algas suvekorterite aktiivsem broneerimine Pärnus, Kuressaares ja Haapsalus. Kui alguses oli pakkumisi rohkem ja hinnad sõbralikumad, siis mida suvele lähemale, seda krõbedamaks pakkumishinnad muutuvad, ulatudes Pärnus mõnel juhul juba tuhande euroni kuus. Suvel raporteeritakse Pärnus taas korte-

Üürituru kiirülevaade • Kõige kiiremini kaovad turult kesklinna kahetoalised korterid uues majas, keskmise hinnaga 350–400 eurot (lisanduvad kommunaaltasud).

• Kesklinna kallimates piirkondades, näiteks Rotermanni kvartalis ja Tornimäel maksab ühetoalise üürimine 350–400 ning kahetoalise üürimine 500–600 eurot kuus.

• Väga suur nõudlus on veel Kristiine ja kesklinna ühetoalistele.

Kesklinna renoveeritud ühetoalised maksavad keskmiselt 250 eurot.

• Mustamäel ja Õismäel on kahetoalise remonditud korteri keskmine üürihind 250 ning Lasnamäel 200 eurot kuus.

Allikas: 1Partner Kinnisvara

rite defitsiidist ning enamik pakkumistest on lühiüürid keskmisest kallima hinnaga.

Tudengikorterite tipp jõuab kätte augustis ning kes kevadel elukohaotsingutega ei tegelenud, peab leppima kesise pakkumise ja kõrgete hindadega.

Üürikorterid populaarsed Põhjus, miks tudengid ja suvitajad üürituru eriti pingeliseks muudavad, peitub mitmetes laiahaardelisemates arengutes.

Esiteks pole paljudel võimalik kodu osta, olgu selle põhjuseks siis rahapuudus või pangalaenu saamiseks vajalikele nõuetele mittevastamine. Ühe uuema põhjusena võib välja tuua ka selle, et kui piisav omafinantseering olemas ning ka pank on nõus laenu andma, võivad ostuotsuse nullida liialt suured kommunaalkulud, mis lisaks laenukoormusele söövad samuti olulise osa sissetulekust.

Kolmandaks põhjuseks on üha suurenev soov olla sõltumatu. See iseloomustab enam nooremaid põlvkondi, kelle jaoks pole asjade omamine tingimata oluline. Hoopis tähtsamal kohal on eneseteostus, soov tegeleda hobidega ning vajadusel liikuda ühest elukohast või ka riigist teise – just sinna, kus tööalaselt või oma isiklikest huvidest lähtuvalt on kõige parem olla.

Ning neljandaks põhjuseks on inimeste üha suurem mobiilsus. Ka Eesti ühiskonnas juurdub ameerikalik elukorraldus, et elatakse seal, kus on töö.

Meie kontekstis tähendab see liikumist maalt linna ja linnast teise riiki. Sellele annab hoogu juurde suur määramatuse aste, mille puhul ei olda kindlad sissetulekutes ega senise elustandardi säilimises, mille tõttu nii kergekäeliselt enam siduvaid finantsotsuseid ei tehta.

Eesti ühiskond on aina enam liikumas euroopalikus suunas, kus üürikorterit võetakse kui päriskodu. Sellest lähtuvalt on ka kinnisvaraomanikud hakanud üha enam hindama pikki üürisuhteid.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus 09/2011 02/2012 Muutus, % 123 120 -2% Haabersti 614 766 25% Kesklinn 76 136 79% Kristiine 233 380 63% Lasnamäe 186 228 23% Mustamäe 65 107 65% Nõmme 56 57 2% Pirita 180 170 -6% Põhja-Tallinn 73 98 34% Vanalinn 1628 2099 29% Tallinn 20 29 45% Narva 281 228 -19% Pärnu 696 574 -18% Tartu 2817 3181 13% Eesti Allikas: Kinnisvaraportaal kv.ee

KOMMENTAAR Üürikorterite nõudlus on veidi vähenenud, kuid hinnad endised Tallinna üüriturg ja -hinnad hakkasid 2011. aasta suvel rallima. Nõudluse vähenedes ja pakkumiste hulga suurenedes pole aga üürihinnad ometi langenud.

Helen Siller 1Partner Kinnisvara konsultant 2012. aasta kevadel täheldame üüripindade kõige suuremat nõudlust Tallinna kesklinnas uute korterite järele. Inimesed eelistavad pigem puhast ja korralikku, kui remonti vajavat pinda.

Nõudluse-pakkumise suhe on tänavu kevadeks siiski veidi normaliseerunud – kui 2011. aasta sügisel võeti ka remonti vajav korter mõne tunniga, siis nüüd on otsustamiseks aega paar nädalat.

Siiski on paljud üürnikud korteri leidmisel kimbatuses, kuna üürileandjad on valivad. Raskusi võib tekkida lemmikloomadega peredel, teisest linnast Tallinna saabunud ehitajatel ning mõnikord ka väikelastega peredel.

Kindlasti tuleb üüripinna leidmisel kasuks, kui peres on kaks töötavat täiskasvanut. Soovitan pinnaotsijal võtta eel­miselt üürileandjalt soovituskiri, mida Eestis kohtab veel harva, kuid mujal Euroopas on tausta kontrollimine ja töökohas-sisse­ tulekus veendumine tavapärased.

Hinnataseme paneb paika turg ning märgatavat hinnasula pole pärast sügist tulnud. Kui, siis on vaid veidi langenud korterite üürihinnad äärelinnas, muud hinnatasemed on jäänud püsima.

Praegu ei saa märgatavat üürihindade langust ette prognoosida, sest tõenäoliselt otsustavad ka üliõpilased suveks endale korteri alles jätta, et sügisel mitte enam hätta jääda.

11. aprill 2012

5

6

11. aprill 2012

Korteriühistud uurivad uudseid võimalusi energiasäästuks Korteriühistute huvi uudsete energiasäästuvõimaluste vastu on suur, ent rahanappus takistab renoveerimist ette võtmast, olgugi et riiklikke toetusi kortermajade renoveerimiseks on praegu rohkem kui kümme aastat tagasi, nenditi märtsikuus peetud korteriühistute esimesel innovatsioonikonverentsil.

K r i s t e l K o ss a r

«

Enamik ühistuid eelistab küll tervikrenoveerimist, kuid algust tehakse pigem üksikute töödega – ebakindlus tuleviku suhtes ning aina kiirenevas tempos tõusvad hinnad on inimesed täiendavate rahaliste kohustuste suhtes murelikuks teinud,» rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

«Kindlasti tuleb mainida, et riigi rahaline tugi ehk KredExi toetus kortermajade renoveerimist plaanivatele ühistutele on hädavajalik.

On äärmiselt tervitatav, et tänu Eesti CO2 kvootide müügist saadud vahenditele eraldatakse KredExi kaudu korteriühistutele renoveerimistöödeks taas otsetoetusi, loodetavasti jätkab riik sel moel ühistute toetamist ning ühistud neid toetusi ka aktiivselt ära kasutavad,» sõnas Urmas Mardi.

Parima tulemuse energia säästmisel annab Mardi sõnul tervikrenoveerimine, mis on ka

riikliku toetuse saamise tingimuseks. KredExi 35-protsendilise rekonstrueerimistoetuse saamiseks tuleb aga kasutada hoones innovaatilist ventilatsioonitehnikat, kus tarvitatud õhk soojendab sissetulevat puhast õhku.

Maja välimus oluline «Korteriühistute esimene innovatsioonikonverents näitas, et ühistud on uudsetest võimalustest väga huvitatud, esitati palju küsimusi ning uuriti erinevate tehnikate kohta,» rääkis konverentsi eestvedaja, Eesti Korteriühistute Liidu projektijuht Anu Sarnet.

«Küsisime osalejatelt päris palju tagasisidet, iseäranis selle kohta, mis puudutab innovaatiliste lahenduste kasutamist,» ütles Sarnet.

Enamik vastanuist (60%) leidis, et peamiseks takistuseks on raskused finantseerimisel.

Järgnes arvamus, et liikmete hoiakud ei soosi uusi lahendusi (21%) ning liikmete vähesed teadmised ei võimalda uusi lahendusi kasutada (12%).

Huvipakkuv on seegi, et kui probleemid finantseerimisega oli ennustatavaks vastuseks, siis üllatuse valmistas see, et hoiakuid peetakse suuremaks takistuseks kui teadmisi – ühistute juhid on seega märganud, et osa elanikest, kes on küll teavitatud ja teadlikud võimalustest, on siiski oma hoiakute tõttu nende vastu, kommenteeris Sarnet huvitavat tendentsi.

Tagasisidest selgus Sarneti sõnul ka, et valdavalt on ühistute jaoks võrdselt olulised nii energiasääst kui ka see, et reno-

Renoveerimine, energiasääst ja muidugi hoonete ventilatsioon pakuvad korteriühistute juhtidele suurt huvi. Intelivent OÜ juhi Toomas Kolgi ettekanne, nagu ka teised innovatsioonikonverentsil peetud ettekanded, läks täissaalile.

Foto: Kristel Kossar veeritud maja näeks hea välja ning oleks tõesti kohaks, mida saab koduks nimetada. «See on hea, sest renoveerimist alustades peaks ühistu mõtlema ikkagi tervikpildile, nii energiasäästu meetmete rakendamisele kui ka võimalikule uuele välisilme lahendusele,» rääkis Sarnet.

Uusimate energiasäästuvõimaluste tutvustamisega plaanib liit kindlasti jätkata. «Korteriühistute esimene innovatsioo-

nikonverents oli palju laiema tähendusega – konverentsil osales lisaks korteriühistute juhtidele paljude ettevõtete esindajaid, arhitekte ja lihtsalt kaasamõtlejaid,» nentis Sarnet.

Konverents tõi korteriühistutega kokku mitmeid teisi osapooli, kes võib-olla polnud seni osanud end ühistutega kuidagi seostadagi. «Tundub, et innovatsioon ja innovaatiline mõtteviis elukeskkonna

arendamises üldse on need märksõnad, mis toovad ühistud ja valdkonna asjatundjad kokku ning kõigil on siin reaalne huvi kaasa rääkida,» lisas Sarnet.

Euroopas eeskujuks Eestis rakendatud säästvad ja innovaatilised ehituslahendused ning energiasäästlikuks renoveeritud kortermajad on kogu Euroopas eeskujuks, nen-

tis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. Tunnustust on saadud nii Euroopa Komisjonilt kui ka Euroopa elamumajanduse katusorganisatsioonilt CECODHAS – Housing Europe’ilt.

«Hiljutisel Kopenhaagenis peetud Euroopa regioonide ja linnade tippkohtumisel külastas Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso näiteks Rakvere Targa Maja väljapanekut,» rääkis Jaadla.

Vestluses linnapeaga tunnustas Euroopa Komisjoni president Rakvere arenguid. «Ta tundis huvi Rakvere Targa Maja projekti vastu ning tõstis esile Rakvere soovi rajada linn tarkadele ja innovaatilistele lahendustele.»

Rakvere oli toimumispaigaks ka praeguseks lõppenud Euroopa Liidu Urb.Energy nimelisele riikideülesele koostööprojektile, kus osales viisteist partnerit kuuest riigist ning mille eesmärgiks oli edendada energiasäästlikku renoveerimist Euroopa Liidus kombineerituna linnapiirkondade ühtse arenguga.

Linnavalitsus koostöös korteriühistutega soovib seal välja arendada Seminari tänava piirkonna ning projekti tulemusena peaks Seminari tänavast kujunema roheline lineaarpark, mida ääristavad energiasäästlikult renoveeritud ning ühtse arhitektuurse välisilmega korteriühistud.

Eestist olid projekti tegevustesse kaasatud Rakvere linnavalitsus, KredEx, Balti Korteriühistute Liit ja Eesti Korteriühistute Liit.

7

11. aprill 2012

Maade turul teevad ilma eurotoetused ja investeeringud Kui 2006. aastani teadis kogu Eesti elanikkond, et maad kuskilt juurde ei tule ning maa hind langeda ei saa, selgus masu saabudes, et maa hind saab siiski ka langeda, kuigi juurde pole seda kuskilt ometi tulnud.

Raul Reino

Domus Kinnisvara juhatuse liige

A

astaks 2012 on maailmas üle seitsme miljardi inimese ja ÜRO ennustab, et 2030. aastaks ületab maailma rahvastik kaheksa miljardi inimese piiri. Kogu see rahvamass tuleb ju kuidagi ära toita, hakkab lootusrikkalt mõtlema põline põllumees.

Kas mitte siin ei peitu Eesti avarate ja tühjade põllumaade suur võimalus? Globaliseerumine, demograafilised protsessid ja toiduainete ennustatav kriis võivad Eesti põllumaadele avaldada oodatust suuremat mõju ning aastate pärast ei saa välistada uut buumi ka selles, äsja varjusurmas olnud sektoris.

Suurem tehinguaktiivsus Eesti kinnisvaraturule polegi masumeteoriidi põhjustatud kraatrist väljaronimine olnud nii pikk ja vaevaline, kui vahepeal tundus. Ainuüksi Harjumaal tehti 2011. aastal võrreldes 2009. aastaga kaks korda enam tehinguid (vastavalt 868 ja 406 tehingut).

Rohkem kui kolm korda on tehtud tehinguid ka metsamaadega, kus 2009. aasta 87 tehingut on asendunud 2011. aastal 264 tehinguga. 2006. aasta rekordnumbriteni, mil Harjumaal tehti maatulundusmaadega 1237 tehingut, on siiski veel omajagu liikuda.

Märkimist väärib, et kui majanduslangus viis kinnisvarahinnad üldiselt langusesse suurusjärgus 50-60%, siis põllumaad oli ainus sektor, kus hinnad sellist kukkumist ei näinud, vaid püsisid stabiilsed ning isegi liikusid ülespoole.

Statistika kinnitab, et aktiivsus hoonestamata maade turul on tõusnud ja seda saavad kinnitada ka maaklerid, kes antud segmendis tegutsevad. Maid ostetakse investeerimise eesmärgil, olemasoleva põllumajandusäri laiendamiseks või uue alustamiseks, aga ka erinevate toetuste saamiseks.

Huvi on aasta-aastalt suurenenud nii metsa- kui põllumaade vastu, vaid metsamaade osas on praegu nõudlus mõnevõrra raugenud, kuna puiduhinnad on kõrgele tõusnud. Üks oluline muudatus, mis varasemate aastatega võrreldes on toimunud, näitab maade rendituru kasvu.

Kui mõned aastad tagasi oli tavaline see, et tagastatud maa omanik andis maa põllumehest naabrimehele või ühistule rendile vaid maamaksu tasumise ja maa korrashoidmise eest, siis nüüd kipub selline mentaliteet minevikku jääma.

Paljude maaomanike asemele on asunud noored pärijad

või on välja ilmunud targad nõuandjad, mistõttu maa kasutamise eest küsitakse rahalist rendisummat. Summad ei ole küll kolossaalsed, kuid samm maadeturu korrastumise ja majandusliku loogika suurenemise osas on astutud.

Toetused kui ärimudel Kinnisvaraturg tervikuna on poliitilistest otsustest, seadusemuudatustest ja makromajanduslikest valikutest vägagi mõjutatud. Põllumaade osas kehtib see veel eriti ning mõjutegurid on suisa globaalsed, sest Euroopa Komisjoni otsustest ja põllumajandustoetuste suurusest sõltub Eesti põllumaade hinnatase ja nõudluse suurus.

Mida lahkemalt jagab Euroopa Liit põllumajandustoetusi, seda tõenäolisemalt jõuavad need toetussummad ka kinnisvaraturule. Eesti põllumehed on alakapitaliseeritud ja toetuste suurenemine mõjub nende investeerimisvõimekusele sama efektiivselt kui botox Kroonika kaanestaaride huultele.

Viimased arengud Brüsseli suunalt näitavad, et põllumajandustootja otsetoetused on lähiaastatel küll suurenemas, kuid ilmselt mitte piisavalt, sest põllumehed pole rahul, kinnisvaraturule toetuste tagasihoidlik suurenemine märkimisväärset mõju aga ei avalda.

Juba praegu on üks oluline ostjate huvirühm selline, kes ostab põllumaid kokku vaid sellepärast, et kätte saada PRIA toetused. Kui võrrelda tasuvust näiteks pankade hoiuseintres-

sidega, siis valdkonna endale selgeks teinud finantsvõluritele on tootlus jumekas. On firmasid, kes ostavad maad kokku ning pikki aastaid ei näe äriplaan ette muud, kui vaid heina niitmist ja toetuste sissekasseerimist. Hinnataseme hilisem võimalik kasv on neile vaid boonuseks.

Pakkumisi vähe Taasiseseisvumisest alates on Eesti põllumajandus ja põllumaad olnud väga mitteseksikas äri. Umbes 15-20 aastat tagasi oli sellega tegelenud isikutel vaat et luuseri märk küljes.

Nüüdseks on olukord kardinaalselt muutunud ja piltlikult öeldes sõidavad poristel Eestimaa teedel ringi soliidsed E-klassi Mercedesed, kus istuvad härrasmehed juhivad fonde, mis liigutavad kümneid miljoneid eurosid.

Põllumajandusest ja toiduainete tootmisest on korraga saanud glamuurne äri. Suured investorid ja fondid ajavad taga suuri mahtusid ning äri põllumaadega algab nende puhul viiesajast hektarist, aga veel parem, kui maade suuruseks on tuhat ja enam hektarit. Sel juhul ollakse valmis maksma keskmisest turuhinnast ka kuni kolmandiku võrra suuremat hinda – sellega eristutakse muust majandusest ja tavaloogikast, mille kohaselt tagab suurem maht väiksema hinna.

Fondide häda peitub aga tõsiasjas, et pakkumisi sellisele mahule on väga vähe ja valik pea olematu. Näiteks märtsi lõpu seisuga on üle saja hektari suuruseid pakkumisi kinnisva-

Eesti põllumaade rendileandmisest on saanud äri.

Foto: Priit Simson

raportaalis City24 vaid kolm.

Eraomanike käes selliseid maatükke üldjuhul ei ole ning kui pakkumine tekib, müüakse kinnistute portfell tavaliselt ühelt äriühingult teisele. Sel juhul ei pea need kinnistud asuma kõrvuti ja ostja ostab paketina eri suuruses kinnistuid erinevates kohtades.

Ettevaatlikud investorid Praegused investorid on oma otsustustes ratsionaalsed ja majanduslikult kaalutlevad.

Kui enne Eesti astumist Euroopa Liitu oli levinud arvamus, et kohe-kohe maade hinnad plahvatuslikult suurenevad, siis

nüüd sellist märgilist sündmust Eestis ees seismas pole. Lisaks on viimase viisaastaku sündmused maailma majanduses muutnud suurema osa investeerijaid, vähemalt ajutiselt, ettevaatlikumaks ning silmaklapid vedelevad pööningul korraliku tolmukorra all.

Seega loota, et maadeturg on mingi paisu taga kinni, oleks ehk liialt optimistlik. Küll aga on mõned laias maailmas toimuvad protsessid kas või elanikkonna suurenemise ja toiduvajaduse kasvu osas sellised, mis võivad mõjutada meie piirkonnas asuvate maade turgu kasvu suunas.

Tulekahju korral on kõige tähtsamaks faktoriks aeg... ...kui Te kasutate Rockwooli tulekindlat kivivillast soojustust, võidate rohkem aega. Teile jääb rohkem aega põlevast majast välja pääsemiseks. Rohkem aega maja enese ja oma vara päästmiseks. Rohkem aega inimelude päästmiseks. Rockwooli kivivill talub kuni 1000 oC ulatuvat temperatuuri. Investeering Rockwooli materjali on investeering aega - mis on kõige olulisem faktor tulekahju puhul. www.rockwoolestonia.com

8

11. aprill 2012

Uus standard tõstab maaklerteenuste kvaliteeti Kinnisvaraturg on täpselt nii efektiivne ja läbipaistev, kui efektiivsed ja läbipaistvad on kinnisvaraturu siinsetele osalistele kehtivad seadused ja normid. Seaduste ja normide selgusest sõltub ka Eesti võime kaasata välis- ja kinnisvarainvesteeringuid.

I n g m a r S a ks i n g

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige LVM Kinnisvara juhatuse liige

M

ida läbipaistvam on meie kinnisvaraturg, seda suurem on ka meie investeeringute kaasamise võime. Siiani on osaliste käitumispõhimõtted veerandi riigieelarvega võrduval Eesti kinnisvaraturul kujunenud juhuslikult. Õigem oleks öelda, et nende osas puudub igasugune selgus ja struktuur – nii tarbijate kui ka investorite ootus kinnisvaramaaklerite teenustele kujuneb igal üksikul juhul eraldi. See on aga omakorda toonud kaasa kinnisvaraturul pakutavate teenuste väga erineva kvaliteedi, teatud juhtudel puudub see aga ka erialaliitu kuuluvatel kinnisvarafirmadel üldse.

Kaebamise võimalus Eesti kinnisvaraturg on tänu märtsis 2010 jõustunud kinnisvaramaaklerite pakutavate teenuste standardile läbi tege-

Uus standard täpsustab oluliselt maaklerite igapäevatöö detaile.

Foto: CORBIS/Scanpix mas kiireid muutusi paremuse suunas. Kuigi võlaõigusseadus reguleerib maaklerteenustega seonduvat, ei puuduta see vähimalgi määral osutatavate teenuste kvaliteeti.

Jõustunud standardi valguses saab aga hoopis uue sisu käsunduslepinguid reguleeriv võlaõigusseaduse § 620, mis kohustab oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kinnisvaramaaklerit toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, milleks saab veel sel aastal Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja poolt tõlgitav ja Eesti Standardikeskuse poolt avaldatav standardi EVS15733:2010 tõlge.

Kuivõrd tegemist on üldnormiga, ei puuduta standard ainult koja liikmeid, vaid kõiki kinnisvaraturul tegutsevaid ligi kahte tuhandet kinnisvaramaaklerit. Uus standard annab Eesti Vabariigis esmakordselt tarbijale aluse seoses kinnisva-

ramaaklerite osutatavate teenuste kvaliteediga pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole. Tarbijakaitseametil tekib aga omakorda alus võrrelda osutatud teenust standardis sätestatuga.

Uus standard hõlmab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvaid erinevaid aspekte, sealhulgas tehinguid puudutav terminoloogia, personalile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, teabe- ja teenuste korraldus, kindlustustingimused ja eetikakoodeks.

Kinnisvaramaaklerite teenustele esitatavate nõuete ühtlustamine läbi Euroopa standardi garanteerib turul toimuvate tehingute usaldusväärsuse.

Kohustuste suur hulk Uue standardi kohaselt peab kinnisvaramaakler selgitama ostjale tema õigusi ja kohustusi ning edastama õigeaeg-

selt asjakohast teavet, mis võib mõjutada tehinguga seotud mis tahes otsust.

Nii näiteks on maakler kohustatud esitama kinnisvara kirjelduse, andma nõu otsitava kinnisvara turuhindade, tõenäoliste kulude, hindade, maksude ja lõivude kohta. Samuti on ta kohustatud ostjale esitama teabe, mis tähistab müüja õigust kinnisomandile ja/või valdusele, hõlmates kõiki servituute, hüpoteeke või kasutuspiiranguid.

Oluline on seejuures asjaolu, et nüüdsest peab kinnisvaramaakler esitama ostjale ka dokumendi, mis tõestab, et tal on seoses tehinguga õigus vastu võtta makseid. Lisaks peab kinnisvaramaakler ostjat informeerima talle avaldatud või teadaolevatest asja puudustest.

Uue standardi järgi peab kinnisvaramaakler nüüdsest ka müüjale selgitama tema kohustusi ning edastama talle viivituseta tehinguga seotud infot.

Näiteks peab kinnisvaramaakler koostama ja edastama ülevaate müüdava kinnisvara turuhinna kohta, andma infot turundusega seotud kuludest, makstavatest tasudest ja lõivudest, kooskõlastama turundusstrateegia ning esitama nimekirja tehinguks vajalikest dokumentidest.

Kirjalik leping Kui siiani puudus maakleri ja kliendi vahelistes kokkulepetes vorminõue, siis standardi kohaselt peab see olema eranditeta kirjalik. Lisaks vorminõudele sisaldab standard ka lepingute miinimumnõudeid.

Maaklerteenuste leping peab sisaldama lepingupoolte nimesid ja aadresse, maakleri registrinumbrit, töö sisu, makstavaid tasusid ning kulusid. Lepingus peab kirjas olema seegi, kas tegemist on ainuesindusvõi esinduslepinguga ning kas lubatud on alltöövõtt ehk kas lubatud on maakleritevaheline koostöö. Kinnisvaramaakler peab hakkama pidama ostjate tehtavate pakkumiste registrit.

Uue kohustusena peab kinnisvaramaakler teavitama klienti, et juhul kui klient on palunud mõnel teisel kinnisvaramaakleril sama kinnisvara müüa, võib ta olla kohustatud maksma kahekordset tasu.

Maakleri vastutus suureneb Nüüdsest peab kinnisvaramaakler tema müüdavad kinnisvaraobjektid kohapeal isiklikult ka üle vaatama. Erandiks on ainult uued, enne valmimist müüdavad objektid. Nii on müüjad kaitstud selle eest, et kinnisvaramaaklerid jagavad müügikuulutusi kopeerides infot objektide kohta, millega nad ise kunagi tutvunud pole.

Kui kinnisvaramaaklerile on usaldatud korteri või maja võtmed, tuleb selle vaatamisega seotud kokkulepped sõlmida igal konkreetsel juhul eraldi või kokku leppida ajad, millal maakler võib seda teha – nii on tagatud omanike privaatsus ja turvalisus. Ka müügiplakatite paigaldamine eeldab nüüdsest eraldi selget kokkulepet lepingus.

Raha, mida kinnisvaramaakler klientide nimel oma valduses hoiab, tuleb hoiustada maakleri isiklikust varast

eraldi. Samuti ei tohi maakler hoida oma valduses kliendile kuuluvat raha, kui see pole kaetud rahalise garantii või piisava kindlustusega. Eraldi on rõhutatud asjaolu, et kinnisvaramaakler peab summade tasumisel sularahas väljastama tasumist tõendava dokumendi.

Raha kõrval peavad kinnisvaramaaklerid tagama, et nende tegevused on kaetud maakleri tehingute tüübi ja väärtusel põhineva erialase kahjukindlustusega.

Nõudmised teadmistele Standard kehtestab isikutele, kes võtavad standardis määratletud vastutused, ka erialase pädevuste miinimumnõuded.

Pädevust hinnatakse eelkõige hariduslike saavutustega, mis vastavad minimaalselt 120 ECTSile (Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteem).

Samuti on reguleeritud iseseisva töötamise õigus – soovitav on läbida 12-kuuline asjakohase erialase kogemuse omandamise periood.

Teadmiste hulka kuuluvad ka teadmised eetikakoodeksist.

Nii peab maakler tagama, et on tutvunud standardis toodud eetikakoodeksiga ning selle allkirjastanud, järgides asjakohaseid erialase hea tava määrusi ja standardeid.

Kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste standard täidab uue sisuga VÕS § 620, võimaldades nii Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojal kui ka tarbijakaitseametil hinnata ja kontrollida kinnisvaraturu osaliste tegevust.

9

11. aprill 2012

Pärand vajab vormistamist ka uue seaduse kohaselt Enam kui kolm aastat tagasi (1. jaanuaril 2009) jõustus uus pärimisseadus, mille kohaselt ei pea pärija pärandvara saamiseks pärandit vastu võtma, vaid see loetakse pärijale üle läinuks automaatselt. Seda praktikas ka päris hästi teatakse.

K i rs t y L a i d v e e Tallinna notar

S

amas on pärijatel tekkinud sageli küsimus, kas uue seaduse järgi tuleb pärandi saamine üldse vormistada ning kui, siis kuidas.

Pärand tuleb vormistada Pärijaks olemine sõltub ka uue seaduse kohaselt pärija tahtest – sellest hetkest, kui pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest, võib ta kolme kuu jooksul pärandist loobuda, esitades notariaalselt tõestatud avalduse.

Kuna pärijal on otsustusõigus selle üle, kas pärida või mitte, ja ka seetõttu, et seda, kas ja millal on keegi oma pärimisõigusest teada saanud, kas päritakse seaduse või viimse tahte (testamendi või pärimislepingu) järgi või kellel üldse on õigus pärandist loobumise üle otsustada ei ole lihtsad asjaolud – mille tuvastamise võiks jätta õiguskäibes osalejate kanda –, on vaja pärijaks olemine ikka-

gi dokumenteerida ehk pärand vormistada. Õigustatud isikud ja nende pärimisõiguse ulatus selgitatakse välja notari poolt läbiviidava pärimismenetluse käigus.

Menetlus notari juures tagab ka osalejate ulatusliku nõustamise pärimisega kaasnevatest õigustest ja kohustustest (mida teha, kui pärandajal olid võlad, milline vara pärijale üle läheb jms).

Selliste sisuliste põhjenduste kõrval tuleb arvestada formaalsete nõuetega – kinnisvaraomaniku surma puhul kinnistusraamatu andmed kinnistu omaniku kohta automaatselt ei muutu. Kanne pärija kohta tehakse avalduse ning pärimistunnistuse alusel. Sama on ka muude varaesemetega.

Pärimisõiguse tõendamiseks tuleb esitada pärimistunnistus.

Vabadus valida notarit Pärimistunnistus on dokument, mille notar väljastab pärimismenetluse lõppedes, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud ning sellele märgitakse pärija(te) nimed, isikukoodid, pärimisõiguse ulatus ja muud seaduses sätestatud andmed.

Pärimismenetluse läbiviimiseks ja pärimistunnistuse saamiseks tuleb esitada notarile pärimismenetluse algatamise avaldus, mille notar koostab ja tõestab, kusjuures erinevalt varem kehtinud reeglitest võib menetlust läbi viia iga Eesti notar, sõltumata pärandaja viimasest elukohast. Menetleb notar, kellele antud pärimisasjas esi-

tatakse esimene pärimismenetluse algatamise avaldus.

Pärast pärimistunnistuse väljastamist on pärijal võimalik kinnistusraamatu kannete parandamiseks kinnistusosakonnale esitada tasuta digitaal­ selt allkirjastatud avaldus (piisab ühe pärija allkirjast) e-kinnistusraamatu kinnistuportaali kaudu (https://kinnistuportaal.rik.ee/KAEP/login.aspx) või paluda notaril koostada ja edastada vastavasisuline avaldus koos pärimistunnistusega kinnistusosakonnale (tasuline).

Digitaalselt allkirjastatud avaldusele tuleb lisada notari poolt välja antud pärimistunnistus (notar väljastab pärimistunnistusi nii paberkandjal kui ka digitaalsel kujul). Riigilõivu pärija(te) kandmisel kinnistusraamatusse ette nähtud ei ole.

Pärimismenetlus tuleb läbi viia ja pärimistunnistus pärimisõiguse tõendamiseks saada ka juhul, kui pärandaja on jätnud kehtiva testamendi või sõlminud pärimislepingu. Nimetatud dokumendid annavad õigustatud isikule üksnes pärimisõiguse ning ka siin kehtib võimalus kolme kuu jooksul arvates pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saamisest või teada saama pidamisest pärandist loobuda.

Kui pärijaid on mitu, on nad üheskoos kõigi pärandvarasse kuuluvate esemete omanikud. Seni, kuni pärandvara pole jagatud, võivad pärijad konkreetse pärandisse kuuluva varaesemega tehinguid teha üksnes ühiselt.

Pärimisasjad saab korda ajada endale sobiva notari juures, kus pärija või pärandist loobuja saab ka vajalikku nõu.

Foto: Peeter Langovits Pärandvara jagamisel saab määrata kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Uue instituudina või-

maldab uus pärimisseadus kaaspärijal käsutada (müüa, kinkida vms) oma kaaspärijaosa pärandvarast (pärija õigused ja kohustused kõigi pärand­ varasse kuuluvate esemete suh-

tes tervikuna). Nii nimetatud tehing kui ka pärandvara jagamise kokkulepe, kui pärand­ varasse kuulub kinnisvara, peavad olema notariaalselt tõestatud.

Pärandi vormistamisega seotud tasud Pärimisasja algatamise ja pärimistunnistuse tõestamise kulud on sätestatud notari tasu seaduses (ei sõltu kinnisasja väärtusest ega menetlevast notarist) ning on järgmised: • pärimismenetluse algatamine – 63,90 eurot, millele lisandub käibemaks (notari tasu seaduse § 31 p 32); • pärimistunnistuse väljastamine – 102,25 eurot, millele lisandub käibemaks (notari tasu seaduse § 31 p 33).

Lisakulud võivad tekkida juhul, kui pärandaja on olnud abielus ja abikaasade varalistele suhetele kohaldus varaühisuse varasuhe (ühisvara režiim). Sellisel juhul võib olla vajalik konkreetse varaeseme suhtes väljastada omandiõiguse tunnistus, mille maksumus sõltub vara väärtusest (notari tasu seaduse § 19 lg 3).

Allikas: Kirsty Laidvee, Tallinna notar

10

11. aprill 2012

Mürgine suits võib tappa Suurema osa oma elust viibime kinnistes ruumides. Ent kui paljud meist teavad tõepoolest seda, kas hooned, kus me elame ja töötame, on piisavalt kaitstud tulekahjuohu vastu?

Alar Kalmus

projektijuht, Rockwool Group

T

ulekahju tekitab tõsiseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi isegi neile, kes on tulemöllust eluga pääsenud. Ülemaailmne tuleohutuse nõukogu on välja arvestanud, et arenenud riikides moodustavad tulekahjudest põhjustatud majanduslikud kahjud 1% sisemajanduse kogutoodangust, kuid majanduslikult vähem arenenud riikides on see protsent veelgi kõrgem. Põlengus kannatada saanud inimeste jaoks on tagajärjed aga tunduvalt süngemad, kui näitab tavaline statistika.

Liiga paljud inimesed elavad ja töötavad hoonetes, kus neid ähvardab tulekahju korral suur oht. Seepärast tuleb kanda hoolt, et inimesed mõistaksid paremini tule mõju moodsatele ehitusmaterjalidele ning kindlustada, et ehitustööde tellijad ja ehitajad teaksid, milliseid tooteid kasutada hoones viibijate turvalisuse tagamiseks tuleohutuse seisukohalt. Et hoida tule levikut tõhusamalt kontrolli all ning tulekahju kustuta-

da, peavad tuletõrje- ja päästetalitused suutma identifitseerida, milliseid materjale on hoone ehitamisel kasutatud.

Salamõrtsukas suits Igal aastal hukkub tulekahjudes ligikaudu 80 000 inimest, kinnitab Suurbritannia kindlustusettevõtete assotsiatsioon. Surma peamiseks põhjuseks pole mitte kuumus, vaid hoopis mürgine suits, mis tekib hoone siseruumides olevate materjalide põlemisel.

Statistika kohaselt on maailmas kõigi tulekahjudega seotud surmajuhtumite peamiseks põhjuseks suitsu sissehingamine (51%) ning suitsu sissehingamine ja põletushaavad (23%). Ainuüksi põletushaavad põhjustavad 25% surmajuhtumitest.

Tänapäeval rakendatakse tuleohutusnõudeid mürgise suitsu suhtes vaid mõnedes riikides, enamik muid nõudeid on ette nähtud konkreetse tuleohutuse puhuks. Reeglites on sageli öeldud, kuidas lokaliseerida tuld konkreetsel territooriumil ning kuidas peatada tule levikut, kuid suuremat tähelepanu tuleb pöörata just mürgisele suitsule.

Kõigil Euroopa Liidus asuvatel avalikel asutustel ja müüdavatel või renditavatel hoonetel peavad olema energeetilise kasulikkuse sertifikaadid, kuid samas puuduvad selgelt piiritletud nõuded hoonete tule­ohutuse ja mürgise suitsu kohta, mis võib tekkida hoone konstruktsioonide põlengu korral.

Oht inimeste elule on ilm-

selge. Näiteid võib tuua ka juhtudest, kui isegi põlengukohast piisavalt kaugel asuvates ruumides viibinud inimesed lämbusid mürgiste gaaside sissehingamise tõttu.

Kogu maailmas levinud süttivate materjalide kasutamine kodudes ja hoonetes võib suurendada tuleohtu, kui materjalid on valitud valesti ega ole paigaldatud tootja juhtnööride kohaselt (näiteks pole paigaldatud kaitsekihti). Tulekahju korral võivad need materjalid kiiresti süttida ja levitada mürgist suitsu.

Mõned neist gaasidest võivad olla surmavad isegi juhul, kui neid eraldub väheses koguses. Kuigi põlevad isolatsioonimaterjalid pole kaugeltki ainsad materjalid hoonetes, mis tekitavad mürgist suitsu, võivad need siiski olukorda raskendada, näiteks ehitus- või renoveerimistööde ajal.

Valed otsused Siinkohal olgu toodud näide, mille puhul tõid ehitusmaterjalide valikul tehtud otsused kaasa fataalsed tagajärjed (valitud olid kehvad ehitusmaterjalid, mis olid lisaks ka halvasti paigaldatud, samuti ei kasutatud hoonet deklareeritud otstarbe kohaselt).

2002. aasta veebruaris Ameerika Ühendriikides Rhode Islandil Stationi ööklubis puhkes tulekahju, kui põlema süttis heli­ isolatsiooniks kasutatud polü­ uretaanvaht. Tuletõkkega katmata plaadid olid paigaldatud seintele, et parandada klubi akustikat, kuigi see ei vastanud

Kui tulekahju korral saab tule ja kuuma eest veel pageda, siis mürgine suits tungib kopsu tihti salakavalalt.

Foto: Peeter Langovits tootja näpunäidetele. Ühe ürituse ajal kasutati hoone omaniku loata pürotehnikat, millest katmata isolatsiooniplaadid ka süttisid. Tulekahju levis väga kiiresti ja klubiruum täitus mürgise suitsuga.

Tuletõrjuja tulekustutamise õpikus on ära toodud fakt, et hukkus sada inimest ning surmatoovad tingimused kujunesid klubis umbes 90 sekundiga.

Isolatsioon tuletõkkena Rääkides meie kodude ja töökohtade tuleohutusest, ei tea paljud meist isegi seda, et hoonete isolatsioon toimib sageli kui passiivne tuletõkkesüsteem. Seda peab valima ja paigaldama eriti tähelepanelikult, et see vastaks oma otstarbele.

On tähtis, et jooniste või hoone renoveerimisplaanide

uurimisel käituksid hoone omanikud järgmiselt: 1) mõtleksid tuleohutuse tagamisele hoone kasutamise või remontimise ajal; 2) kasutaksid tulekahjuohu vähendamiseks sobivaid materjale; 3) tagaksid hoone otstarbe muutmisel (näiteks lisakaablite või -torude paigaldamisel), et ei rikuta tuletõkkepiirdeid.

Kõik need sammud vähendavad mitte ainult tuleohtu, vaid ka mürgise suitsu levikut tulekahju korral. Samad nõuded kehtivad ka juhul, kui kasutate hoonet enda tarbeks, näiteks eramaja puhul või kui rendite hoonet oma büroo tarbeks.

Vaatamata sellele, et isolatsioonimaterjale kasutatakse nii era- kui ka kortermajades energia säästmise eesmärgil kõige laialdasemalt, puudub praegu ikka veel väliste krohvitavate termoisolatsioonisüsteemide tuletundlikkuse kooskõlastatud klassifikatsioon. Viimasel ajal Shanghai, Berliini ja Dijoni kortermajades puhkenud suurpõlengud on tekitanud kahtlusi selliste isolatsioonimaterjalide kasutamise kohta hoonete välisseintel just turvalisuse seisukohalt.

Kontrollige ja ennetage Aeg, mille jooksul peab perekond põlevast majast lahkuma, on väga lühike – Ameerika Ühendriikide riiklik teadus- ja tehnoloogiainstituut on kindlaks teinud, et perekonna evakueerimise keskmine aeg kodumajast on ainult kolm minutit.

Samuti peaksid inimesed tutvuma põhjalikumalt oma töökoha ja elumajade tuleohutuslahendustega. See hõlmab teavet evakuatsiooniteede, arvestusliku evakuatsiooniaja, ehitusel kasutatud materjalide

Soovite oma rõdu kaitsta tuule, vihma ja tolmu eest?

Tundke ennast oma rõdul mõnusalt!

www.malmerkfassaadid.ee AS Malmerk Fassaadid Valdeku 132, Tallinn tel 659 9247, 504 1744 rodu@malmerk.ee

Pakume karastatud klaasidega raamideta täielikult avatavaid rõduklaasisüsteeme.

ja nende paigaldamise kvaliteedi kohta.

Majaomanikud peaksid välja selgitama maja ehitaja või müüja ning tundma huvi selle vastu, milliseid materjale kasutati hoone ehitamisel. Rentnikud peavad neis küsimustes pöörduma hoone omaniku poole. Mõnede ettevõtete puhul on see muutunud juba standardnõudeks, kuid kaugeltki mitte kõigis ettevõtetes. Oma töötajatele turvaliste töötingimuste loomisest ka tuleohutuse seisukohalt peaksid aga huvitatud olema ju kõik ettevõtted.

A1 – tuleohutus Kahtlustuste vältimiseks peavad tarbijad ja ehitajad panema tähele ehitusmaterjalide etikettidele märgitud tuletundlikkuse klassifikatsiooni tähistust. A1 süttivusklassi järgi märgistatud tooted (näiteks betoon, kivivill või teras) ei sütti põlema, st need ei põle ega lase ka tulel levida.

Samuti ei eraldu neist suitsu, mis vähendab mürgiste gaaside ohtu, ega piira tulekahju korral nähtavust. Inimeste tuleohutusnõuete seisukohalt peab ehitusmaterjalide tuletundlikkuse klassifikatsioon olema isolatsioonimaterjalide valikul tähtsaimaks kriteeriumiks.

Isegi minimaalsed muutused teadmistes ja käitumises võivad tegelikult tähendada palju. Näiteks võib sprinklersüsteemi paigaldamine vähendada tulekahjust põhjustatud kahjusid 85% võrra, viis minutit kestva evakuatsiooniplaani ülevaatus kõrghoones võib tunduvalt vähendada hoonesse lõksu jäämise ohtu ning hoonete rangem sertifitseerimine ei lase tulekahjul tragöödiaks muutuda.

11

11. aprill 2012

Kes hüvitab korteris ja kortermajas tekkinud kahju?

Kortermajas kohtuvad jagatud rõõm ja mure, aga ka jagatud vastutus. Kui eramus on tulekahju või niriseb kevadine sulavesi katuselt seina vahele, muretseb üksnes eramu omanik. Kui kortermajas naabri korter põleb, on hirm kõigil või kui katus laseb läbi, on mure kõigil.

Juhul kui aga juhtub õnnetus ja tekib kahju, siis kes on kellele võlgu?

T i i n a P u kk

advokaat, Advokaadibüroo LEXTAL

O l av i -J ü r i L u i k

vandeadvokaat, Advokaadibüroo LEXTAL

Õ

iguslikult eristatakse kortermajade puhul kortereid kui reaalosasid ning maja üldkasutatavaid osasid ehk kaasomandiosa. Piltlikult öeldes on kõik korteri uksest sissepoole jääv reaalosa (välja arvatud teatud osas vee- ja küttesüsteem), mis kuulub üksnes korteri omanikule. Kõigist korteritest väljapoole jääv maja osa nagu trepikoda, välisseinad, katus, pööning jms on aga kaasomandiosa, mis mõtteliselt kuulub kõigile korteriomanikele ühiselt.

Kasutuskorra kokkuleppe alusel boksideks jagatud kelder ei tähenda, et boksid on reaalosad, isegi kui iga boks on seinaga ümbritsetud ja lukus uksega. Tegu on ikkagi kaasomandiosaga ning selle kasutamine konkreetse korteri omaniku poolt on kokkuleppeline.

Oluline on meeles pidada, et korteriomandi puhul vastustab omanik süüst olenemata – oluline pole mitte see, kuidas omanik täpselt käitus, vaid määrav on kahju tekkimine kolmandale isikule korteriomandist.

Korteriühistute üks peamisi ülesandeid on hoolitseda

ühise kaasomandiosa eest, mis justkui ei ole kellegi majandada, aga samas on kõigi majandada. Korteriühistu organiseerib koridoride, trepikodade ja hoovi koristuse, prügiveo, lumekoristuse, raamatupidamisteenused, hoiab suhtlust teenuseosutajatega ja koordineerib suuremaid algatusi nagu maja renoveerimine või parkimise korraldamine.

Tihti kasutavad ühistud selleks haldusfirmade abi. Kodu omamisel tuleb aeg-ajalt mõelda sellele, milline rahaline kahju võib korteriomanikke ähvardada. Kuidas seda riski kõige paremini maandada?

Kahe remondi kulu

Siinkohal võib tekkida vaidlus, kui suure remondi te naabrimehele nüüd võlgu olete?

Naabrimehe kurvastuseks ei anna kobrutav lagi ja sellest tulenevad ebameeldivused talle õigust nõuda kapitaalremonti.

Kahju tuleb üldjuhul hüvitada sellises ulatuses, et naabrimehe korteris taastub õnnetuse hetkele eelnenud olukord.

Eeltoodud näite puhul võib eeldada, et pahteldamis- ja värvitööd ning võib-olla uus laevalgusti ajavad asja ära. Kui vesi voolas ka mööda naabri seinu alla ja jättis veejäljed tapeedile, tuleb ka tapeet ära vahetada. Ja nii edasi. Kokkuvõttes kehtib põhimõte, et teise õnnetusest naaber otseselt rikastuda ei tohiks.

Esiteks on oht, et korteri seinte vahel juhtub õnnetus, tekib näiteks väike tulekahju, Kust jookseb piir? mis rikub siseviimistluse või Toodud näitele võib juurde puruneb pesumasin ja välja- mõelda nüansi, et lisaks on voolanud vesi rikub põranda. kuskil teie põranda ja naabri Kahju on üksnes korteris sees, lae vahel kõigi korteriomanike korteriomanik vaatab peeglisse kaasomandi hulka kuuluv hooja nendib enesele, et seinad tu- ne karkass. Kui näiteks hoone leb uuesti üle värvida või siis kaasomandis olevad puittalad põrand parandada. Sellisel ju- saavad niiskuskahju, võivad hul on abimeheks vaid isiklik kõik korteriomanikud nõuda, rahakott või siis kindlustusselts et uputaja kahjustatud osad eneeldusel, et kodu oli kindlusta- da kulul korda teeks, isegi siis, tud.

Kui aga juhtub nii, et remondi käigus toi- Naabrimehe kurvastuseks ei mub näiteks veetoruga anna kobrutav lagi ja sellest õnnetus ning vesi rikub tulenevad ebameeldivused talle nii enda põranda kui ka õigust nõuda kapitaalremonti. alumise naabri lae, on aruandmist rohkem.

Kahju on tekkinud nii teie kui kui juhtunu ülejäänud korterite reaalosadesse ei puutu. Täpka kellegi teise reaalosale.

Naabri ees on piinlik ning selt sama lugu on muu kaasnaaber tahab kiiret reageeri- omandiosaga, nagu katus, korsmist ja kahjustuste likvideeri- ten, välisseinad jm. mist. Enamasti on naabril ka Tihti tekib probleeme selleõigus – kui teie korterioman- ga, kust jookseb korteri reaalosa dist saab alguse kahju, mistõt- ja maja kaasomandiosa piir? tu saab kahjustada ka naabri See sõltub igast olukorrast ja korter, peate selle kahju talle majast. Rusikareegli järgi on hüvitama ja seda vaatamata maja veetorud kuni veemõõtsellele, et selle kahju võis näi- jani kaasomandiosa ja alates teks põhjustada teie poolt pal- iga korteri veemõõtjast korteri reaalosa. gatud töömees.

Seega tuleb leida raha nii Ehk kui toru lõhkeb pärast enda kui naabri remondi jaoks. veemõõtjat, langeb kogu kahLisaks võib palgatud töömees juhüvitamise kohustus vastava olla pagenud nelja tuule poole. korteri omanikule, kui aga

Väike veeavarii korteris võib kaasa tuua ootamatult suured remondikulud, kui vesi naabrite lage ja tapeeti või maja ehituskonstruktsioone rikkuma pääseb.

Foto: CORBIS/Scanpix 20 cm enne veemõõtjat, vastutavad maja kõik korteriomanikud (isegi need, kes elavad maja teises otsas kolm trepikoda eemal).

Teistele isikutele tekkinud kahju hüvitamiseks peaks hoolas korteriomanik vaatama, et tema kodukindlustus sisaldaks ka vastutuskindlustust kolmandatele isikutele tekkinud kahju eest. Eriti oluline on vastutuskindlustuse olemasolu korrusmajade kõrgemate korruste elanikel – mida kõrgemal on korter, seda suurem on näiteks veeuputusest allpool üleujutatud korteriomanike arv.

Kindlustuslepingud Pole välistatud, et õnnetus ulatub kortermaja kaasomandiosast kaugemale ehk kahju tekib majast ja selle korteritest väljapoole. Siinjuures on samuti kaks võimalust. Kas kolmandale isikule tekib kahju ühest korterist (reaalosast) või maja kaasomandiosast.

Kaasomandiosast tuleneva kahju ilmseks näiteks on mitu talve teemaks olnud koristamata jääpurikad, mis võisid tabada majast mööduvaid inimesi või autosid. Jääga pihtasaamisel on ilmselgelt kahju tekkinud ning nüüdseks teab iga korteriühistu, et selliste õnnetuste eest ei vastuta mitte loodus ja juhus, vaid kortermaja kaasomandiosa omanikud.

Kohtupraktika kohaselt pole vabanduseks ei «ootamatult» suur lumesadu, katuselt lume koristajate puudus ega ka muu.

Hoolas korteriomanik peaks nõudma korteriühistu koosolekul, et ühistu sõlmiks hoone kaasomandist alguse saavate kahjude kohta vastutuskindlustuse lepingu.

Sellise lepingu puudumisel võib tekkida olukord, kus näiteks kümne tuhande eurose kahju saanud Mercedese omanik valib välja kahjunõude esitamiseks just teid ning teil

kaas­omanikuna on kohustus see kahju ka hüvitada.

Teil küll säilib hilisemalt õigus kahju kaashüvitamist nõuda teistelt korteriomanikelt, aga see on juba pikk ja keeruline protsess.

Nn hoone karbi osas peaks aga hoolas ühistu sõlmima varakindlustuslepingu. Juhul kui ühistu kasutab haldusfirmat, peaks hoolsalt käituv ühistu juhatus nõudma omakorda ka haldusfirmalt vastutuskindlustuse lepingu olemasolu, mis muu hulgas annaks eritingimusena ühistule ja korteriomanikele õiguse esitada ise otse nõue kindlustusseltsile.

See on vajalik selleks puhuks, kui haldusfirma jätab midagi tegemata (näiteks jääpurikad koristamata) – haldusfirma lohakus ei vabasta korteriomanikke veel vastutusest, haldusfirma vastutuskindlustuse leping sellise eritingimusega võimaldab aga maandada vastavad riskid kindlustusandja juures.