Tehingute arv kasvab, hinnad mitte
Liigpaljud müügikuulutused soikuvad
Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade maakler Margit Lipstuhl prognoosib, et sügisel kinnisvaratehingute arv küll kasvab, ent hinnatõusu ta ette ei näe. Esimene poolaasta tõi korteriturule stabiilsuse, räägib Lipstuhl. «Müügihinnad on paigas. Siinkohal tasub märkida, et ostjad on väga turuteadlikud ning turul on hind väga paigas.» On ka üksikuid müüjaid, kes on jäänud buumiaja hindadesse kinni, kuid see on väike hulk. Sügisel jätkub müügitehingute kasv, mis ei ennusta aga kindlasti seda, et kinnisvarahinnad on tõusnud või tõusmas. Pigem on see heaks kasvupinnaseks uuele püsivamale perioodile, usub Lipstuhl. «Sügise saabudes turg kindlasti elavneb, turule tuleb juurde enam huvitavamaid ning mitmekülgsemaid objekte. (E24)
Elamispindade pakkumishinnad on tehinguhindadest märksa kõrgemal, kirjutab kinnisvaraportaal Adaur.ee. Eesti keskmine korterite pakkumishind portaalis KV.ee ületab maa-ameti andmebaasist tulenevat tehinguhinda veerandi võrra. Tallinna korterid on portaalides pakkumisel tehinguhindadest 20% kõrgema hinnaga. Ülehinnatud korterid seisavad müügis pikki kuid, kuni omanik nõustub hinna mõistlikule tasemele langetama. Soovides jõuda kiire tehinguni, ei tohiks müügihinna määramisel võtta aluseks pakkumishindu, vaid lähtuma reaalsetest tehingutest. Portaalis KV.ee avaldatud 5600 Tallinna korteri müügipakkumisest 47% on müüjad hoidnud aktiivsena üle kolme kuu. 32% pakkumistest on portaalis aktiivsena olnud isegi üle poole aasta. (PM)
KINNISVARA
EHITUS KOLMAPÄEV, 15. august 2012
2
15. august 2012
online-küsitlus
TURUKOMMENTAAR
uudised Domus Kinnisvaral on salapakkumiste rubriik
Kas hoiad oma kinnisvara/kodu turuväärtusel silma peal?
Domus Kinnisvaral on kodulehel omaette rubriik «Salapakkumised», mis sisaldab neid müügiobjekte, mida mitte kusagilt mujalt leida ega näha ei saa. Domus Kinnisvara elamispindade osakonna juht Martti Juse ütles, et salapakkumiste alla lähevad need objektid, mille omanik ei soovi suuremat reklaami. «Nad eeldavad, et saavad müüa ka ilma suurema reklaamita ning säilitada oma privaatsust,» ütles Juse. Tema sõnul pole selliseid kliente palju, ent neid leidub just kallimate objektide müüjate hulgas, kes ei soovi oma kodu laiema vaatajaskonna ees näidata. (E24)
Jah, tean turuväärtust täpselt! – 14,8% Tean enam-vähem turuväärtuse suurusjärku – 48,1% Ei, mind praegune turuväärtus ei huvita – 22,2% Mul pole oma kinnisvara – 14,8% 54 vastajat www.e24.ee
kinnisvaratehingud (ost-müük) juuni 2012 / TÄIENDATUD Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU
1191 822 60 287 87 78 99 147 49 183 93 197 299 73 147 72 3062
(+58)* (+72)* (+23)* (+10)* (-7)* (+22)* (-12)* (+25)* (-25)* (+11)* (+19)* (+52)* (+53)* (+13)* (+70)* (+9)*
tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut
(+321)* tehingut
*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
kinnisvaratehingud (ost-müük) juuli 2012 / ESIALGNE Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU
1255 856 44 317 92 90 190 153 61 193 74 126 327 66 104 81 3173
(+245)* (+171)* (+11)* (+110)* (+33)* (+20)* (+110)* (+62)* (-19)* (+33)* (-5)* (+15)* (+103)* (+6)* (+34)* (+20)*
tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut
(+778)* tehingut
*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Müügipakkumiste arv Müügipakkumiste arv / korterid
Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokku City24 1818 6476 13 885 Soov.ee 662 2109 6109 Kv.ee 1698 5502 14 211
Müügipakkumiste arv / majad
Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti City24 1652 750 6109 Soov.ee 646 279 3061 Kv.ee 2127 593 7952 *) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 13. august 2012 kell 8.50
Toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313
Kinnisvarakooli lisandub kinnisvaraturunduse koolitus Ostjad kohanevad aegamisi tõusvate hindadega, kuid nõuavad järjest enam kõrgemat ehituskvaliteeti ja miljööväärtuslikku keskkonda. Pildil Kassisaba Villade Wismari elamu. Illustratsioon: Endover Kinnisvara
Korteriturg elab uute arenduste ootel Tallinna uute korterite turg on liikumas taas defitsiidi suunas uute projektide turuletuleku tempo aeglustumise tõttu. Andres Teder
ERI Kinnisvara kutseline hindaja
P
raegune aktiivsete korterite jääk (ligi 1200 korterit) hakkab meenutama 2010. aastat, kus periooditi langes Tallinnas aktiivsete (mis on turul pakkumises) uute korterite jääk alla tuhande korteri, tookord tingituna küll ka paljude projektide müügilt lahkumise pankrottide ja täitemenetluste tõttu, kuigi kogujääk oli üle 1800 korteri.
28-protsendiline hinnatõus Tookordne olukord ei rahuldanud ostjaid aga sugugi, eelkõige kurdeti valiku puudumise üle. 2010 sügisel reageeris turg uute projektide turuletulekuga, tõsi küll, olemasolevate projektide järgmiste etappidega, mis viis sügiseks aktiivse jäägi taas tõusule. Kas turg suudab ka praegu
Tallinna uusarenduste esmamüükide keskmine hind, €/m2 1389 2009 I kvartal 1154 2009 II kvartal 1206 2009 III kvartal 1128 2009 IV kvartal 1265 2010 I kvartal 1260 2010 II kvartal 1321 2010 III kvartal 1212 2010 IV kvartal 1293 2011 I kvartal 1454 2011 II kvartal 1449 2011 III kvartal 1537 2011 IV kvartal 1488 2012 I kvartal 1624 2012 II kvartal Allikas: ERI Kinnisvara
nii kiiresti reageerida, on omaette küsimus. Esiteks on turg ise veidi muutunud. Tehingute arv on võrreldes 2010. aastaga suurenenud peaaegu poole võrra (2012 II kvartalis 306 esmamüüki), samas on ka keskmine hind tõusnud ligi 28 protsenti. Tõsi küll, oma osa on siin ka kvaliteedi ja kesklinna tehingute osakaalu tõusul.
Mida ostjad ostavad? Äärelinnas on oluline koguhind ja planeering. Ostjad vaatavad juba praegu ette kommunaalkulude suurenemise võimaluse peale, mis omakorda sõltub põrandapinnast. Nii ostetakse äärelinnas hästi näiteks 50–60 m2 suurusi 2-toalisi kortereid, et neid ümber ehitada 3-toalisteks ja 35–40 m2 suuruseid 1-toalisi kortereid, et neid ümber ehitada 2-toalisteks. Aktiivselt ostetakse ka 4-toalisi kortereid, eelkõige sellepärast, et neid pole vahepealsetel aastatel eriti arendatud. Kesklinna kallimate uute korterite turul domineerivad välismaalastest ostjad, kohalik ostja vaatab rohkem keskmise hinnatasemega projekte, sh ka nn miljööväärtuslikke projekte, mis paljudele välismaalastele huvi ei paku. Kui välismaalased ostavad kortereid peamiselt pangalaenuta, siis kohalikud saab jagada kahte suuremasse rühma: noorem ostjaskond, kes kasutab pangalaenu ja vanemad inimesed, kes müüvad oma suurema korteri maha ning kolivad väiksemasse, lisafinantseeringut kasutamata. Mõlema ostjaskonna hoiakutes on võrreldes nn buumiajaga mõningad muutused toimunud. Noorematel ostjatel on võrreldes varasemaga omafinantseering juba olemas ning vanemate vara lisatagatisena niipalju enam ei kasutata, pigem kasutatakse KredExi abi. Mis siiski takistab uute arenduste pealetulekut? Eelkõige on siin põhjuseks ehitushinna tõus ja sellest tulenev
väljamüügihinna ja ehitushinna väike vahe, eriti äärelinna piirkonnas. Kui arvestada uusarenduse korteri keskmiseks ehitushinnaks 1000 €/m2, siis kesklinna korteri praegune keskmine hind 1900 €/m2 on arendajale atraktiivne – seetõttu on kesklinna ka viimasel ajal enim arendatud. Äärelinna väljamüügi tase 1300–1400 €/m2 pole seda teps mitte. Eriti puudutab see suuremamahulisi arendusprojekte, sest väikese korterite arvuga projekte on ikka turule tulnud, kuna need võimaldavad tihti privaatsuse (suurem krunt) ja planeeringute erilahenduste tõttu keskmisest kõrgemat hinda küsida.
Ostjad kohanevad turuga Kuna seekordne ehitushinna muutus pole mõjutatud uusarenduste sektorist, vaid eurotoetustest infrastruktuuri arendusse ja saastekvoodi müügi suunatud investeeringutest, siis korteriarenduste tellimuste suurenemine või vähenemine ka ehitushinda praegu suurt ei muuda. Positiivse külje pealt saab küll märkida, et kuna ehitushind on tõusnud eelkõige töötasude ja konstruktsioonimaterjalide (nt betoon) osas, siis siseviimistlusmaterjalide hind ei ole sellisena tõusnud ja võimaldab pakkuda üsna head siseviimistluse taset. Kas lahenduseks oleks pakkumishindade kiire tõus? Ilmselt mitte, pigem ootab turg aeglast hinnatõusu, kus ostjad kohanevad aegamisi tõusvate hindadega. Sest kuigi praegu uute korterite ostul hinda palju ei tingita (seda eriti ka ei võimaldata), on suur grupp ostjaid, kelle jaoks on pakkumishinnad juba praegu pea 10 000 – 15 000 eurot soovitust kõrgemad. Olulist rolli hakkab seetõttu mängima tulevikus võimalike ostjate sissetulekute tase, mille kasv kindlasti uusarendust soosiks.
Sel sügisel toimub Kinnisvarakoolis seitse kinnisvarakoolitust, mis sobivad kõikidele kinnisvaramaakleritele, kinnisvaraspetsialistidele jt, kes soovivad Eesti kinnisvaramaastikul ilma teha. 1. oktoobril toimub Kinnisvarakoolis uudisena kinnisvaraturunduse-teemaline koolitus, mille lektoriteks on Urmas Tehver ja Tõnu Toompark. Koolitus on suunatud maakleritele, aga ka kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele, kes soovivad müüa endale kuuluvat kinnisvara efektiivsemalt. (PM/adaur.ee)
Riverside mitmekordistas tulemust Ehitusfirma Riverside müügitulu kasvas 2011. aastal 312%, kirjutab ehitusuudised. ee. Admiraliteedi-äärse kinnistu ümberhindamine tõstis ettevõtte puhasrentaabluse 191 protsendini. Ettevõtte majandusaasta aruande andmetel alustab Riverside sel aastal Kiievis järjekordse kaubanduskeskuse ehitamisega, mille maksumus on 8 miljonit dollarit. Alustatud on juba Simeferoli ostukeskuse ehitusega, mille maksumus on 25 miljonit dollarit. (PM)
Korteriomandi valitsemine muutub selgemaks Justiitsministeerium ootas 10. augustini arvamusi ja ettepanekuid teistkordsel kooskõlastusringil olevale korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõule, mille eesmärgiks on muuta korteriomandi valitsemine selgemaks ja korteriühistu tegevus läbipaistvamaks, kirjutab Äripäev. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus muudetakse 2016. aastaks ühtseks seaduseks, mille eelnõus on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud küsimused. (PM/aripaev.ee)
Tallinna büroopindade hinnad kerkivad Büroopindade hinnatase on poolaasta jooksul enim nõutud kontoriruumide suureneva defitsiidi tõttu kasvanud, vahendab Uus Maa turuülevaade. Sõltuvalt asukohast ja korrusest on A+ kvaliteediga büroode hinnad vahemikus 12–16 eurot ruutmeetri eest. A-klassi büroopindade hinnatase on kesklinnas keskmiselt 12 eurot ruutmeeter ja mujal piirkondades 8 eurot ruutmeeter. B-klassi büroopindade hulgas on vabu pindu keskmiselt 20 protsenti ning hinnatase enamasti 4–8 eurot ruutmeetri eest. (E24)
15. august 2012
3
4
15. august 2012
5
15. august 2012
UUS KINNISVARABÜROO
EPICENTER tahab pakkuda personaalsust ja tulemuslikkust EPICENTER on uus Eesti kapitalil põhinev, suurtele kogemustele tuginev kinnisvarabüroo, mille eesmärk on saada regionaalse kinnisvaraturu keskpunktiks. Vastab EPICENTER kinnisvarabüroo juhatuse esimees Leanika Klaassen.
Uus kinnisvara-app kuvab kasutajale just tema eelistustele vastavaid müügi- või üürikuulutusi selgelt ja ülevaatlikult. Fotod: KV.ee
Üürikorterite pakkumised jõuavad nutitelefonidesse K
ätte on jõudnud aeg, kui paljud inimesed üle Eesti otsivad nii endale, lastele kui ka lähedastele üürikorterit. Kuna kinnisvaraturg on viimase aastaga tublisti aktiveerunud, on see kaasa toonud drastilise hinnatõusu ka korterite üürimisel. Aina kerkivad hinnad, pakkumiste arvu vähenemine ning suur nõudlus on muutnud üürikorteri leidmise tõeliseks ülesandeks. Jälgides Facebookis olevaid üürikorterite lehti, selgus, et enamik soovijaid näeb tõsist vaeva, et leida endale sobiv üürikas. Sealt tuleb ka selgelt välja, et nõudlus korraliku korteri järele on väga suur ja parimad pakkumised leiavad endale huvilise juba minuteid pärast kinnisvaraportaali lisamist, ütleb KV.ee turundusjuht Urmas Uibomäe. «Sellisest olukorrast tingituna hakkasime
mõtlema, kuidas saame oma kasutajate elu kergemaks teha ning üürikorteri otsimise mugavamaks ja meeldivamaks muuta,» räägib Uibomäe. Lahendust ei tulnud kaugelt otsida, sest kasvanud nutitelefonide müügiarv ja mobiilirakenduste kasutamine andis õige suuna kätte. «Otsustasime valmistada mobiilirakenduse, mis aitab inimestel kõigest paariminutilise ajakuluga olla kursis üüriturul toimuvaga ning saada kohe teade mobiilile, kui sobiv üürikorter on turule tulnud.» KV.ee Üürikad on Eestis täiesti uudne mobiilirakendus, kus peamine tähelepanu on suunatud kasutajamugavusele ning aplikatsiooni otstarbekusele. Kasutajal ei tule teha muud, kui tõmmata rakendus Apple AppStore’ist alla, sisestada enda otsitava korteri asukoht, hinnaklass ning mõningad muud olulised kriteeriumid. Pärast seda on võimalik kohe olemasole-
vaid pakkumisi sirvida ning tellida mobiiltelefonile või e-postile teade, kui vastav üürikorter on kinnisvaraportaali sisestatud. Kui pakkumine on tellitud mobiiltelefonile, on võimalik kohe leida ka omaniku või maakleri kontaktid ja temaga ühendust võtta. «Loodame, et selline nutitelefonidele suunatud rakendus muudab paljude inimeste elu kergemaks ja võimaldab ka neil inimestel korralik üürikorter leida, kellel ei ole aega päev otsa kinnisvaraportaalides ringi vaadata,» ütleb KV.ee tegevjuht Tarvo Teslon. Esimesena valmib mobiilirakendus iPhone’i ja iPad’i kasutajatele. Samas ei pea ka Androidi kasutajad kurvastama, sest nendegi peale on mõeldud ja vastav rakendus valmib lähiajal. Mobiilirakendus peaks kõigile kättesaadav olema veel enne septembrit. (KV.ee/PM)
Mis ajendas uue kinnisvarabürooga turule tulema? Lühidalt öeldes klientide ja koostööpartnerite kommentaarid. Mitmed kliendid on otse öelnud, et «ma tean küll neid maaklereid – alguses on ilus jutt, et objekt müüki saada, aga pärast ei kuule maaklerist enam midagi». Müük piirdub kinnisvaraportaalidesse müügikuulutuse lisamisega. Sellise teeninduse puhul tekib kliendil õigustatud küsimus, mille eest ta maaklerile vahendustasu maksab. Mille poolest teie büroo teistest erineb? Kliendid ei hooli tegelikult uhketest sõnadest ega suurtest lubadustest, nad tahavad näha tegusid ja tulemusi. Nad tahavad, et maakler nende kodu kiiresti ja hea hinnaga ära müüb. Klientide vajadusest lähtuvalt saigi loodud EPICENTER. Teistest büroodest eristavad meid mitmed nüansid, millest olulisemad on tulemuslikkus, personaalsus ja koostöö. Jagame enda vahendustasu kõikide turul olevate maakleritega põhimõttel 50/50. See tähendab, et meiega müüd kogu turuga. Mis on teie arvates kinnisvaraturul muutunud võrreldes buumiaastatega? Buumi ajal rabati käest kõik ja pidi ainult lepingutele alla kirjutama, maaklerite hulgas levis tol ajal ütlus «võidab see, kellel on kiirem printer». Nüüd, kui turg on põhjas käinud ja vaikselt stabiliseerunud, hakkab üha enam rolli mängima maakleri professionaalsus ja klienditeeninduse kvaliteet. See on ka põhjus, miks me pöörame suurt tähelepanu enda maaklerite pidevale koolitamisele kinnisvara müügi, maksu ja juriidika valdkonnas. Võrreldes buumiaastatega on oluliselt muutunud ka inimeste suhtumine kinnisvarasse. Buumi ajal osteti tihtipeale unistust, arhitektuuris ja sisekujunduses möllasid kuulsad disainerid ja eksklusiivsed materjalid. Nüüd ollakse palju ratsionaalsemad, vaadatakse ehituskvaliteeti, ülalpidamiskulusid ja ostuotsus tehakse alles pärast pikka kaalumist. (PM)
6
15. august 2012
Uut kodu on võimalik sisustada ka säästlikult Kodu ostmisega kaasnevad tihti ootamatult suured sisustamiskulud, millega uus omanik pole arvestanud. Siinkohal anname mõned nipid, mis võivad kaalutletult kasutades palju raha säästa. Tiia Sooaluste
Pindi Kinnisvara kesklinna maakler
K
õige keerulisem ning ka raha- ja ajakulukam on loomulikult tühja elamispinna ostmine, olgu see siis uhiuus või pruugitud. Iga omanik soovib muidugi oma uut kodu sisustada võimalikult maitsekalt ja võimalikult odavalt, kuid tihtipeale nende kahe soovi ühendamine ei õnnestu. Et saavutada kokkuhoidu, tuleb kodu sisustamisele läheneda märksa metoodilisemalt, kui paljud seda üldse arvata oskaks.
Loeme raha üle Esimese sammuna tuleks kindlaks teha eelarve ülemine piir. Ilma piiri seadmiseta võib kindel olla, et eelarve on määratud lõhki minema. Selleks on vajalik kainelt oma rahalisi võimalusi hinnata ja katsuda sellest lõpuni kinni pidada – kehtib reegel, et kui eelarve eos libisevaks jätta, siis minnakse planeeritust tugevalt üle. Seega – ei mingeid mööndusi! Järgmises etapis tuleb koostada nimekiri vajaminevatest asjadest, kusjuures alustada tasub hädavajalikest sisustusdetailidest. Kui perel on televiisor olemas, siis alguses võib uue LED-teleri südamerahuga nimekirjast välja jätta. Soovitame nimekirja koostamisel kasutada tabelarvutusprogramme (nt Excel), et astuda järgmine samm – panna paika ligikaudsed hinnad. Tih-
ti arvatakse, et see on võimatu töö, kuid see ei vasta tõele. Õnneks on mitmeid internetimööblipoode (living.ee, on24.ee jne), kus on tohutu tootesortiment ning vähemalt eeltöö faasis on need korvamatuteks abimeesteks. Otsige allahinnatud tooteid, valige välja endale enam-vähem sobivad esemed ning sisestage nende maksumused tabelisse. Loomulikult pole veel tegemist teie unelmate sisustusega – paljud värvid ei pruugi omavahel sobida, samuti ei pruugi olla nendes poodides lõpuni sobivat toodet, kuid planeerimisel ei ole see takistuseks. Lõpuks, koostatud nimekirja hindadega täiendamisel tekib tabelisse teie kodu säästueelarve. Tavaliselt saavad inimesed sellise metoodikaga üllatuse osaliseks – mööblisalongis esitletud nurgadiivani eest ei peagi maksma tingimata 2000 € ning ka köögimööbel ei pea tingimata olema 8000 € väärt! Asju saab ka odavamalt.
Kärbime karmilt Nüüd sõltub igaühe võimalustest, kas eelarvesse saab veel tooteid lisada või tuleb seda nimekirja veel omakorda kärpida. Kärpevõimalusi on aga veel ning järgmiseks tasubki need ette võtta. Kappide-laudade-toolidega varustamiseks ei ole alati vaja minna mööblipoodi. Otsige tuttavaid, kellel on tuttavaid, kes teevad mööblit ise. Kodumaise tootjaga otsekontakt võib säästa kuni 50 kuludest võrreldes suurte mööblisalongidega! Kõlab küll veidi leierdatuna, aga selliste kontaktide leidmiseks pole parimat abimeest kui suhtlusvõrgustikud, seega ärge häbenege neid kasutamast. Järgmine kulukas artikkel on kodutehnika. On vähe teada fakt, et tehnikakauplustes saab peaaegu alati tingida. Pole vaja muud, kui müügimehe-
le otse oma pakkumine teha ning võite arvestada, et letihind hakkab kohe kahanema, parimal juhul lausa kuni 20 protsenti. Vähemalt köögitehnikaga seoses veel üks vihje – kui otsustate köögimööbli osta siiski mõnest mööblipoest, tasub meeles pidada, et köögitehnika on köögimööblitootjatele peaaegu alati soodsam. Seega tasub küsida «kõik ühes» hinnapakkumist. Veel üks raha säästev nipp on kõikvõimalike soodustuste kasutamine. Inimesed viskavad kilode kaupa ära otsepostitusmaterjale, mille sisuga nad pole kunagi tutvunud. Kui soovite aga sadu, kui mitte tuhandeid eurosid kokku hoida, tasuks seekord teha mööndus ning lapata läbi kõik postkasti potsatavad lendlehed. Ilmaasjata ei toodeta kupongide soodustuste peal elavatest inimestest telesaateid – ka enda vajadustes ja soovides natuke mööndusi tehes on võimalik saavutada märkimisväärne kokkuhoid.
Sisekujundaja abiks Paljud uue kodu omanikud jätavad esialgu tühistena näivad valgustid ja aknakatted kõige lõppu ja ükshaaval ostmiseks. See ei ole aga mõistlik, sest eelmainitud tooted on ühed pretensioonikamad üleüldse ning liiga efektse ühe valgusti või kardina ostmine tähendab kujundlikult öeldes kolme veretilga loovutamist – tihtipeale enam latti madalamaks lasta ei saa. Seetõttu tasub käsitleda valgustite-kardinate ja muu mööbli hanget ühe tervikuna, et hiljem ei tekiks esteetilist ebakõla, mis halvemal juhul ka rahakotis tugevalt tunda annab. Esteetikaga seondubki järgnev mõte, mis paraku väga odavalt hakkama saada proovijatele küll alati lahenduseks pole. Nimelt on tekkinud väär arusaam, et sisekujundajad ja -arhitektid on tingimata hirm-
Unikaalse, kuid soodsa kodusisustuse tarvis leiab sobivaid detaile ka populaarsust koguvatelt täikadelt, mis toimuvad hooajati ja aasta ringi paljudes Eesti linnades. Foto: Liis Treimann
kallid, eriti selles valguses, kui palju nad koduostjale raha võivad säästa. Paljud sisearhitektid pakuvad ka sellist teenust, mille käigus nad esiteks hoiavad etteantud eelarvest kinni ning teiseks otsivad ise linna pealt välja eelarvesse mahtuvad ning kokkulepitud stilistikaga mööblidetailid. Seega ei pruugi temale makstav tasu kulusid üldse tõsta, kuid sama kulutasemega saadakse oluliselt maitsekam lahendus. Kusjuures suurema eelarvega perede puhul pole harvad juhud, kui sisear-
hitekti kaasamine on aidanud lausa kulusid kokku hoida – ainuüksi õigest (loe: soodsast) kohast disainköögi tellimine võib säästa tuhandeid eurosid. Kõik pered ei soeta endale uhiuut või tühja elamispinda ja vahel on vaja lihtsalt mõni üksik mööblitükk ostetud kodus välja vahetada, seepärast tasub tundliku rahakotiga inimestel astuda kõigepealt uuskasutuskeskusesse. Seal on üllatavalt heas seisukorras tooteid soodsa hinnaga ning kui juba ostetud kodus on niikui-
nii kasutatud mööbel, pole alati lihtsalt otstarbekas minna kallisse mööblipoodi puuduolevat eset otsima. Ja lõpetuseks – mida teha, kui raha poole sisustamise pealt ikkagi otsa saab? Ei tasu heituda. Tühjale põrandapinnale võib panna ilusa, kuid mõistliku hinnaga toataime, kui aga sein on rahanappuse tõttu lagedavõitu, lahendab tühjusetunde ära kena mustvalge raamitud poster, mida saab osta pea igast raamatupoest. Ja ongi kodu sisustatud.
7
15. august 2012
10 põhjust, miks eelistada uut korterit vanale Lisaks paljudele muudele probleemidele tuleb uut kodu otsima hakates otsustada, kas eelistada vanemat korterit või valida uueks koduks päris uus korter.
võimalik niiskel suvepäeval õhku kuivatada ja paukuva pakasega mõnusalt sooja tuba nautida. 6. Mugavus – uus korter tähendab enamasti palju rohkem mugavust. Peaaegu kõikides uutes majades on liftid. Lisaks paigaldatakse kortermajadesse ka läbipääsu-, videovalve- ja sidesüsteemid. Kõik see võimaldab kasutada ülikiiret internetti, videolaenutust või jälgida kodus toimuvat igast punktist maailmas. 7. Abiruumid – uute korterite juurde kuuluvad lisaks avaratele üldruumidele ka korralikud abiruumid, mis võimalda-
Ingmar Saksing
LVM Kinnisvara juhatuse liige Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige
P
raegune kinnisvaraturg pakub ostjatele erinevate eelarvete juures tuhandeid valikuid. Valida on linna- ja maakodude vahel, nii ahjukütte kui ka mugavustega korterite vahel. Alljärgnevalt kümme põhjust, miks tasub eelistada uut korterit vanale. 1. Ehitusgarantii – uue korteri ostmisega kaasneb kahekümne nelja kuu pikkune garantii, mis tähendab, et päris uut korterit ostes ei tule muretseda kõikvõimalike ehitusega seotud küsimuste pärast, sest garantiiajal ilmnenud vead kohustub müüja likvideerima oma kulul. 2. Ruumilahendus – uute korterite ruumilahendus on vanemate korterite omast tihti parem. Nii on uued korterid avaramad ning ruumide paiknemine läbimõeldum. Lisaks on arvestatud köögis ruumi kõikidele moodsatele kodumasinatele ja vannitoas pesumasinale/kuivatile. 3. Puhtus – uus korter on päris uus ja laitmatult puhas.
Uutes korterites on tihtilugu ka eelvalmidus rakendada targa kodu lahendusi, mis tagavad energiasäästu ja mugavuse. Foto: Scanpix/CORBIS
Vähetähtis ei ole ka see, et esinduslikud ja puhtad on üldkasutatavad ruumid ning trepikojad. Regulaarne hooldus tagab nende sellise seisundi ja säilimise pikaks ajaks. Puhas elukeskkond võib olla näiteks ka ainsaks alternatiiviks allergikule. 4. Väiksemad kulud – nii nagu uus auto võtab vähem kütust, on ka uut korterit odavam pidada. Näiteks uutel kor-
termajadel on väiksemad kütte-, elektri- ja haldusarved. Lisaks on väiksemad kõikvõimalikud kaod. Kindlasti puudub ka lähimatel aastakümnetel remondivajadus. 5. Parem sisekliima – uues korteris on parem sisekliima, kuivõrd uued kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid võimaldavad tagada stabiilsema sisetemperatuuri ja piisava õhuvahetuse. Nii näiteks on
vad hoida neis nii rehve, hobivarustust kui ka kohvreid ja hooajal mittevajalikke riideid. Lisaks leiab ühiskasutuses pesu-, spordi- ning saunaruume. 8. Parkimine – kuigi uute korterelamute kinnistud on vanemate korterelamute juurde kuuluvatest parkimisplatsidest väiksemad, on tihti parkimine paremini lahendatud. Enamasti kuulub korteri juurde üks parkimiskoht parklas, maa-aluses parklas või garaažis. Lisavõimalustena on paigaldatud ka autosoojendus- ja -pesulahendused. 9. Paindlikkus – kui otsustada uue korteri kasuks aegsas-
ti, on võimalik uus kodu kujundada oma maitse järgi – valida välja sobivad värvid, parketid ja plaadid. Mõnes projektis saab teha ka muudatusi ruumide paigutuses ja suuruses. 10. Soodustused – uue korteri ost võrreldes vanema korteriga võimaldab kasutada mitmeid soodustusi. Nii näiteks saab uue korteri ostuks parema laenupakkumise, seda nii omafinantseeringu kui ka isegi intressi puhul. Lisaks on paljudes uutes projektides erinevad tootjad pakkumas suuri soodustusi nii mööblile kui muule sisustusele.