Kinnisvara ja ehitus

PÄRIMISEST PÕHJALIKULT. LK 8

Ilus koduümbrus tõstab vara väärtust. Lk 2 Ehita ise: suve naudime moodsal väliterrassil. Lk 3 Vanad seinaplaadid vannitoas võib uueks värvida. Lk 4 Remonditöid tellides tunne oma tarbijaõigusi. Lk 5

Telliskivi loomelinnaku arendaja Raiko Uri: «Kogu elu ei koli kindlasti PõhjaTallinnasse, aga hea, kui on alternatiiv, kuhu minna. Lk 6

TEEMALEHT 10. JUULI 2013

2 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 10. juuli 2013

Kinnisvaratehingud Ost-müük (juuni 2013) Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond

1351 (+176)* tehingut 855 (+47)* tehingut 63 (+3)* tehingut 235 (-53)* tehingut 110 (+23)* tehingut 97 (+19)* tehingut 107 (+8)* tehingut 129 (-18)* tehingut 90 (+41)* tehingut 205 (+22)* tehingut 124 (+31)* tehingut 162 (-35)* tehingut 325 (+26)* tehingut 96 (+23)* tehingut 143 (-4)* tehingut 81 (+9)* tehingut

KOKKU

3318 (+271)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2012. aasta sama perioodiga

ALLIKAS: MAA-AMETI TEHINGUTE ANDMEBAAS

559 Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* 1513 695 1483

Tallinn 5014 1835 4406

Eesti kokku 11 888 6402 12 287

TURUKOMMENTAAR. Suvi on parim aeg kauni ümbrusega kinnisvara müügiks, sest siis on kogu ilu kõige paremini nähtav.

Nõukaaegne hallus taandub

Müügipakkumiste arv / majad Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* 1625 790 2168

Tallinn 712 336 624

Eesti kokku 5975 3890 7940

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 8. juulil 2013 kell 10.30

Läänemere kunstipark tuleb Pärnusse Eesti Arhitektide Liit koostöös Uue Kunsti Muuseumi ja Pärnu linnavalitsusega kuulutas 1. juulil välja rahvusvahelise arhitektuurivõistluse Läänemere kunstipargi loomiseks Pärnusse. Konkursi eesmärk on leida parim arhitektuurne ja planeeringuline visioon Läänemere-äärsete riikide kunstipargi edasisel arendamisel. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 10. oktoobril 2013, võistluse preemiafondi suurus on 12 000 eurot. PM

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused: Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja: Andres Didrik

FOTO: UUS MAA KINNISVARA

SILVA RAHNEL Uus Maa Kinnisvarabüroo Harjumaa maakler

EESKUJUD Kõndides ringi nii aedlinnades kui ka kesklinnale lähemal olevates vanades miljööväärtuslikes asumites, hakkab silma inimeste aina suurem hoolimine koduümbrusest.

Korda ei tehta mitte ainult oma aeda, vaid ka avalikku ruumi.

Tegemist on muutusega mentaliteedis. Kui nõukogude ajal lõppes enamiku jaoks kodu tema korteriukse või eramu väravaga, siis nüüd on aina enam hakatud kaunistamakorrastama kortermajade tänavaäärset ruumi ja eramute aiatagust mururiba.

Need muutused on teatavates piirkondades toonud kaasa vähese pakkumise ja väga suure nõudluse.

Väljakujunenud asumiteslinnaosades, näiteks Nõmmel, Kalamajas, Pelgulinnas ja Lillekülas on tekkinud pakutava kinnisvara osas defitsiit. Kortereid-maju-krunte on müügis väga vähe ning nende hulgas on veelgi vähem nii-öelda tõelisi pärleid.

Kui kõnnime neis kohtades ringi, siis näeme, et kortermajade ette rajatakse peenraid, riputatakse lillepotte ja kõnnitee äärde paigaldatakse pinke. Inimesed ei eelda, et kõike, mis hoovist väljaspool, peab tegema vaid linn. On uhkuse asi, et sinu kortermaja või eramu esine tänav oleks kena ja korras.

Sellistest elukeskkondadest naljalt enam ära ei kolita. Kui seda isegi tehakse, sest pere kasvades vajatakse suuremat elamispinda, siis jäetakse endine väike korter tihti alles ja üüritakse hoopis välja.

Kaunis on nõutud Võrreldes 2011. aasta juunit käesoleva aasta sama kuuga, on näiteks korterite müügipakkumiste hulk miljööväärtuslikes piirkondades langenud keskmiselt 26–38 protsenti.

Niisuguse defitsiidi põhjuseks pole vaid kinnisvaraturu üleüldine aktiviseerumine.

Väga olulist rolli on mänginud kogukondliku kultuuri taasteke ning oma tänavast-asumist hoolimine.

Hoolimine tõstab väärtust

Ostuhuvilised on turuhindadest tegelikult vägagi teadlikud ning ei kiirusta iga müügipakkumist kohe vastu võtma.

Defitsiit ei tähenda siiski seda, et müügiks pakutava objekti eest saaks küsida ükskõik millist hinda. Ostuhuvilised on turuhindadest tegelikult vägagi teadlikud ning ei kiirusta iga müügipakkumist kohe vastu võtma.

Veel leiame omajagu asumeid ja tänavaid, kus majad

on tegelikult ilusad ja väärtuslikud, kuid ümbruskonda ei suhtuta veel kui oma kodusse. Sellistes piirkondades on hinnatase ka madalam ning soov seal elada palju väiksem.

Kaunis koduümbrus tõstab kõigi kinnisvara väärtust ning me kõik saame selles kaasa rääkida.

Kogukondlikud eesmärgid Eestis, eriti aga Tallinnas, on palju asumiseltse ja ka vaid üht tänavat hõlmavaid rahvaliikumisi juba omajagu ning neilt on palju õppida.

Iga kortermaja elanikud ja eramu omanikud saavad ka oma ümbruskonna väljanägemisse panuse anda. Ühest väikesest sammust võib välja kasvada suurem liikumine.

Laiem kogukondlik tegevus ongi tekitanud need ilusad linnaosad, milles paljud elada tahavad.

Kõndige ja vaadake. Koguge ideid, mida oma tänaval rakendada – suvi on selleks parim aeg.

L ÄRILEHT.EE

Müügipakkumiste arv / korterid

Nõmmel asuv maja Mai tänav 3 on müügis ühes kauni aiaga.

LÜHIUUDIS

korteritehingut tehti Tallinna linnas juunikuus, mis on 23 protsenti vähem kui maikuus ja 2,4 protsenti vähem kui mullu juunis.

UUS KODU KESKLINNA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUS PIIRKONNAS: Kroonuaia 29 ja Kroonuaia 31 Eesti Kinnisvarafirmade Liit

K

I

N

N

I

S

V

A

R

A

SULEV PUUSAAR Tel 508 2397 sulev.puusaar@tonisson.ee

www.tonisson.ee

Korteriühisustest saavad korteriühistud Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis teeb arusaadavamaks korteriühistute võimalused ja kohustused ning lihtsamaks korteriomanike elu.

«Suurim muudatus puudutabki just korteriühisusi,» sõnas minister Pevkur. Kuivõrd inimeste jaoks on korteriühistu kõige selgem vorm korteriomanditega majandamiseks, luuakse edaspidi kõigile korteriomanditega majadele automaatselt korteriühistud.

kinnisvara ja ehitus || 3

postimees, 10. juuli 2013

ÕUETUBA. Suviselt soojal ajal on parim paik hommikukohvi joomiseks või päikeseloojangu imetlemiseks terrass. Mõistagi on vaja see kõigepealt endale ehitada.

Terrass kui kodumaja asjalik pikendus EHITUS KADRI PENJAM

teemalehed@postimees.ee

Enne ehitustööde kallale asumist tasub selgeks teha, millist terrassi koduaias näha soovid ning milline on ehituse eelarve.

Selliste mõtetega on ametis praegu Pärnus elavad Mare ja Sulev Jurkatam, kel plaan terrassiehitus lõpuks ette võtta.

Hoogu on kogutud juba mitu aastat, ent kuna pakilisemaid tegemisi on pidevalt ette tulnud, on soov isiklikust terrassist siiani mõtte tasandile pidama jäänud. Millest aga ehitamist alustada?

Igal terrassil oma eesmärk Terrassi ehitust tuleks alustada selle asukoha planeerimisest, paneb inimestele südamele EMK Ehitusteenused OÜ (ehitusmeistrid.ee) esindaja Mikk Kester. Läbi tuleks mõelda, mis eesmärgil terrassi endale üldse ehitada soovitakse. Samuti tuleb vastata küsimustele, missugune mööbel ja millised asjad peaksid terrassile mahtuma, kust paistab päike ja millisel ajal päevast soovitakse terrassil päikeseilu nautida.

«Kui asukoht ja suurus on

teada, tuleks mõelda, kui kõrgeks saab ja on vaja terrassi ehitada ning milline tuleb selle visuaalne välimus,» lisab Kester. «Kui terrass on kõrge, on vaja ka treppi ja piirdeid.»

Põhimõtteliselt saab terrassi ehitusega hakkama iga inimene, kellel on selle vastu huvi. «Raskusi tekitab aga see, et tavaliselt ei ole majapidamises võtta kõiki vajalikke tööriistu, seetõttu on mõistlik kaaluda ka ehitusfirmalt terrassi ehituse tellimist,» soovitab ekspert.

Muidugi sõltub ehituse kulg eelarvest, ajavarust ja soovidest. Ehitusfirmalt tellides on lihtsama terrassi valmimise ajaks paar päeva. Ise ehitades läheb paratamatult rohkem aega ja energiat. «Seepärast tuleks sobiv lahendus leida lähtudes sellest, kui kiiresti soovitakse terrassil suvemõnusid nautima hakata,» sõnab Mikk Kester selgituseks.

Uued tehnoloogiad Enne terrassi planeerimist oleks hea teada, milline pinnas koduse murukamara all peitub, lisab Helia Puit ASi esindaja Enn Luha. Kõige praktilisem oleks terrass planeerida nõnda, et sinna saaks astuda otse köögist. Sel juhul tuleks vaadata, et valmiva terrassi põ-

rand oleks külgneva hoone põrandaga samal tasemel – siis ei jää terrassile astudes ette ebamugavat astet.

Kui maja ja terrassi põrandapinnad on samal tasandil, saavad terrassile avanevad uksed mugavalt lahti-kinni käia.

Juhul kui terrass plaanitakse ehitada majast eemale, on tegu pigem grillipidude kui igapäevase kasutamise tarbeks loodava terrassiga.

Milliseid vigu inimesed terrassi ehitamisel kõige enam teevad ning millise eelarvega ehitamisel arvestama peaks?

Enn Luha sõnul väga odavalt korralikku terrassi ehitatud ei saa.

«Põhimõtteliselt on võimalik muidugi ehitada juba alates 20 eurost ruutmeetri kohta, kuid lisaks tuleb arvestada vundamendi või postide, piirde ja trepi osa või astmete maksumusega,» räägib Luha. Tema sõnul maksab terrassi ehitamine keskmiselt 25–30 eurot ruutmeeter.

«Milliseid vigu terrassi ise ehitades tehakse? Tugitalad valitakse liiga väikese ristlõikega või paigaldatakse liiga suurte vahedega – tulemuseks on sel juhul vetruv terrass,» lisab Luha. «Meeles tuleb pidada, et betoonosa ja puidu vahel peaks olema hüdroisolatsioon ning

STIILNE. Eesti Sisearhitektide Liit (ESL) tunnustas juba 36. korda Eesti silmapaistvamate sisearhitektide loomingut – mullu valminud parima avaliku ruumi, näitusekujunduse ja eseme autoreile anti aastapreemiad.

Rõõmustav ruumipilt 2012 PREEMIAD TIINA KOLK

tiina.kolk@postimees.ee

Seekordsetele ESLi aastapreemiatele esitatud töödest valis žürii välja 21 nominenti: kaasakiskuvad muuseumide ja näituste kujundused, hoogsad ülikoolide interjöörid, muljet avaldavad müügisaalid ja bürood, esemete otstarbekad disainilahendused.

Parima avaliku ruumi tiitlile kandideerisid Lennusadam, Tartu Ülikooli varakamber, Tallinna teletorn, ööklubi Bonbon, Eesti Energia esindused ning Turvatehnika, Ignite ja Pirita tee 102 bürood, Tallinna Kaubamaja lastemaailma ja naistemaailma kujundused. 2012 parima avaliku ruumi aastapreemia anti Tartu Ülikooli Narva Kolledžile ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolile.

«Mõlemad hooned on võrdselt tähtsad ja tähelepanuväärsed, sestap otsustasime kaks esikohta välja anda. Ühtlasi tunnustame ka riiki kui tellijat, kes oskab kõrgel tasemel nii arhitektuuri kui sisearhitektuuri väärtustada,» kommenteeris žürii esimees sisearhitekt Kaido Kivi.

Hindajate sõnul pakuvad

Tartu Ülikooli Narva Kolledži lahendused lausa arhitektuurielamuse, mille on loonud Hannes Praks, Kadri Tamme, Kristjan Holm, Liisi Murula, Toomas Pääsuke, Ahti Grünberg, Daniel Marius Reisser ja Helen Sarapuu. Hoone kavandasid Kavakava arhitektid Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner.

Samuti paelus žüriid Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli efektne, samas aus ja askeetlik sisearhitektuur, mille autoreiks on Kadi Karmann ja Ville Lausmäe. Hoone projekteerisid Salto AB arhitektid Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke ja Pelle-Sten Viiburg.

2012. aasta parima näituse kujunduse laureaadiks valiti Janno Roosi ja Andres Labi tehtud «Riigikogu hoone 90», sest selle sisukas ja ühtlasi vaimukas lahendus veetles žüriid rohkem kui samade autorite kujundatud Ees-

ti Ajaloomuuseumi väljapanek «Vettpidavad allikad» või Hannes Praksi, Toomas Pääsukese ja Helen Sarapuu samuti Eesti Ajaloomuuseumile seatud näitus «Siin me oleme!» või popup shop’i «Disain, loomulikult!» (autorid Margit Argus, Margit Aule) nupukas teostus.

2012 parima eseme aastapreemia määrati Galina Burnakova, Loreida Heina ja Gert Sarve disainitud Vanasadama Admiraliteedi basseini kaldapealsete välinäituste stendidele lihtsa ja nägusa konstruktsiooniloogika ning asjaliku teostuse kiituseks.

2012 tudengipreemia pälvis Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini üliõpilane Ivo Rannaste.

ESLi 2012 aastapreemia žüriisse kuulusid sisearhitektid Kaido Kivi (esimees), Mari Kurismaa, Tarmo Piirmets, Tea Tammelaan, arhitektuurikriitik Triin Ojari, arhitekt Raivo Puusepp ja disainer Igor Volkov.

Kõik huvilised saavad Rotermanni soolalaos avatud näitusel «Ruumpilt 2012» ESLi aastapreemiate konkursi finaali jõudnud töid 11. augustini uudistada. Ilmunud on raamat «Ruumipilt 2012», mis annab põhjaliku ülevaate interjööri- ja disainipreemia pälvinud töödest.

maapinna ja terrassi vahele tuleb jätta piisav õhuvahe, minimaalselt 15 cm.»

Siinkohal lisab mees, et nüüd on terrassi ehitajatele abiks uus nutikas terrassi laagi ja laua vahelise tuulutusliistuga hammasliist, mis võimaldab laudade vahedel ära kuivada ning pikendab nõnda terrassi eluiga.

Tavaliselt on terrassi eluiga umbes 15 aastat, aga kasutades uudset tuulutusliistu, peaks selle iga oluliselt pikenema, kuna on välditud mädaniku teke laagi ja laua vahele.

Küsi õigeid töövahendeid Ka Mikk Kesteri sõnul tehakse teadmatusest või siis soovist raha kokku hoida vigu, mis lõpptulemust tunduvalt muudavad. «Kindlasti tuleks teada, millised viimistlusvahendid on õiged kasutamiseks ning aru saada, et odavus ei anna alati sama kvaliteetset tulemust, kui algselt soovitud – kasutades valesid töövõtteid, võib ajakulu olla kordades suurem.»

Terrassi ehitamisel tasuks kindlasti kasutada immutatud puitu. «Konsulteerida tuleks puitu müüva ettevõttega,» selgitab Kester, et müüjale tuleks öelda, mis eesmärgil materjali kasutatakse, siis oskab ta paremini soovitada.

Terrasse ehitatakse suve nautimiseks Eestis järjest enam, nii maapinnale kui ka katustele. Pildil Playtechi katuseterrass Tartus.

FOTO: MARGUS ANSU

«Kui näiteks küsida kruve puitmaterjali jaoks ja mitte täpsustada, milleks, siis on suur tõenäosus, et saate puidukruvid, kuid parem on kasutada terrassikruve,» toob Kester näite.

Kindlasti ei tohiks kartuses midagi nässu ajada oma unistuste terrassist loobuda. Luha

sõnul on põnevaks lahenduseks näiteks vanutatud pinnaga naturaalse õliga kaetud terrassilauad. «Vanutatud puidust laudadega kaetud terrassid, mille juurde kuulub ka sama töötlusega puidust piire, on seni kõige huvitavamad ja eripärasemad, mida teinud oleme,» kinnitab ta.

4 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 10. juuli 2013

Olemasolevaid vannitoaplaate õigesti üle värvides saab vannitoale anda kiiresti ja soodsalt uudse ilme.

FOTOD: INGE PEETRIS, EVE-LII SANDRE

KIIRELT JA SOODSALT. Sisearhitekt Inge Peetris aitas ühel perel muuta uue kodu uute omanike nägu. Muu hulgas sai värske välimuse ka plaaditud vannituba, kusjuures uute seinaplaatide asemel värviti vanad plaadid hoopis üle.

Kiireim viis vannitoaplaate «vahetada» EVE-LII SANDRE Värvikeskuse turundusjuht

REMONT «Korter oli muidu väga heas seisus, kuid värvilahendus ja vannitoa viimistlus ei olnud uute omanike maitse järgi,» räägib Inge Peetris. Tekstiilide, seinavärvide ja tapeetidega saab tuppa uue ilme päris kiiresti, kuid mida teha vannitoaga?

«Keraamiliste plaatide vahetamine ei tulnud töömahu tõttu kõne alla,» selgitab ta.

«Esialgu plaanisime tuua ruumi uue valamu ja puidust valamukapi, et halli ja kõledasse ruumi tekitada pisut soojust ja hubasust, siis sain aga teada, et ka keraamilisi plaate saab edukalt üle värvida.»

Aluspinna töötlus Kasutades õigeid värve ja vahendeid on ka keraamiliste plaatide värvimine täiesti võimalik. Alustama peab plaatide puhastamisest. On väga tähtis, et seda ei tehta tavalise küürimisvahendiga, mis võib pinnale tekitada mustust hülgava kihi, mis omakorda takistab ka värvil plaadi külge nakkuda.

Hästi sobib aluspinna puhastamiseks spetsiaalne puhastusvahend, mis ühtlasi matistab pisut aluspinda ning parandab värvinaket. Puhastusvahendit tuleb veega lahjendada ning kanda kas pintsli või käsnaga aluspinnale, lasta kümme minutit mõjuda ning seejärel üle harjata ja hoolikalt veega loputada.

Enne kruntimist veendu, et ka vuugivahed on kindlasti

ära kuivanud. Vannitoas otsese veega kokkupuutuvad plaaditud seinad on värvi jaoks eriti rasked tingimused, mistõttu on vaja neid kruntida lahustibaasil tootega.

Olulised ettevalmistused Kasuta värvimiseks madalakarvalist veluurrulli, mis jätab ühtlase värvipinna. Kui võtad kasutusele uue värvirulli, pese see kindlasti enne sooja veega läbi, et eemalduksid lahtised ebemed.

Lase kruntvärvil kuivada kümme tundi. Kuna lahustibaasil värvid lõhnavad tugevalt, võta värvimistöö ette siis, kui lapsi ja allergikuid kodus ei ole ning tuuluta pärast värvimist kindlasti ruume. Kui vuugid on sügavad, võta appi peenike ja pehme pintsel ning värvi sellega kõigepealt vuugid ja seejärel rulliga plaatide pind.

Pinnavärviks kasutati uut Sadolini värvi Master Novus, mis on hästi kattev, tugev, veebaasil universaalvärv, sobides nii sise- kui välistingimustesse, erinevatele aluspindadele ning on toonitav laias toonigammas.

Valikus on kaks läikeastet: 15 (poolmatt) ja 70 (läikiv).

Kuna läikivat pinda on matist lihtsam puhastada, valiti plaatide värvimiseks läikiv värv.

Varu aega Kõigepealt värviti terve ruum kahes kihis ühe tooniga. Värv jääb ilus ja ühtlane ning katab hästi. «Beež toon andis ruumi küll pisut soojust juurde, kuid vajas justkui veel midagi,» kirjeldab tööprotsessi sisearhitekt.

«Lasime seinal ööpäeva kuivada ning otsustasime, et teeme vannitagusele seinale pea-

le mingi mustri. Meid insipreeris üks tore ruuduline kangas.»

Lihtsam on aluseks võtta seinaplaatide enda rütm, visandada plaadid paberile ning paigutada värvitoonid esmalt kavandil paika. «Seejärel jagasin seina suurteks ruutudeks, tõmbasin joonlauaga jooned ning asetasin selle järgi teibi,» kirjeldab Peetris.

«Jälgisin, et joonte ristumispaik jääks täpselt ühe plaadi keskele. Seejärel asetasin teibid joonte ristumisplaatide ümber ja värvisin tumeda beeži tooniga kahes kihis ning eemaldasin ettevaatlikult teibi.»

Kindlasti tuleb mustrite tegemisel ja kontrastseinu värvides kasutada alati spetsiaalset täpsusteipi, mille tunneb hästi ära tänu selle erkkollasele värvusele ja õhukesele materjalile. Teipi tuleb tõmmata suunaga värvitud pinnast eemale, et vältida teibiga värvi kaasatõmbamist.

Enne kui teibi värvitud pinnale asetad, on hea lasta värvil üleöö kuivada. «Järgmisel päeval värvisin tumedate plaatide vahele jäävad plaadid heledama beežiga.»

Värvida tuleb kahes kihis, lastes eelmisel kihil kuus tundi kuivada. «Nüüd jäi lisada veel uus valamukapp ja vannikardin, kuid muutus oli silmaga näha juba pärast vannitaguse seina valmimist,» rõõmustab Peetris. «See on hea võimalus muuta oma maitse järgi ka see vannituba, mida pole ise saanud kujundada.»

Keraamiliste plaatide värvimine on palju lihtsam alternatiiv plaatide vahetamisele, kuid kindlasti tuleks kõigil järgida nii spetsialistide soovitusi kui purgil olevat infot, et tulemus saaks ilus ja kestaks kaua.

kinnisvara ja ehitus || 5

postimees, 10. juuli 2013

OLE ETTEVAATLIK. Suvel ootab paljusid kodusid ees põhjalik remont või vana mööbli väljavahetamine uue vastu. Nii ehitus- ja remonditeenuste kui ka mööbli tellimisel tasub olla tähelepanelik, kuna see ei pruugi kõigi siinsel turul tegutsevate ettevõtete puhul probleemivabalt kulgeda.

Kodu värskendamise salakarid NÕUANNE KADRI PAUL

tarbijakaitseameti ekspert

Kui mööbli tarnimine ja paigaldus viibib Enne mööblifirmaga lepingu sõlmimist tuleks veenduda ettevõtte usaldusväärsuses. Selleks tasub uurida firma tausta nii internetist kui ka sõpradelt-tuttavatelt. On ettevõtteid, kes võtavad uusi tellimusi, kuigi pole lahendanud olemasolevate klientide probleeme. Selline käitumine ei näita ettevõtet usaldusväärsena ning sel juhul võiks otsida alternatiivseid tellimisvõimalusi teistelt firmadelt.

Müüjalt tasub uurida võimalusi mööbli eest mitmes osas maksmiseks, et oma riske vähendada. Mööbli eest tasumisel tuleb kindlasti võtta ostutšekk, et hiljem saaks ostu tõendada.

Kui kaupleja pole mööblit kokkulepitud ajaks kohale toonud, võib klient võlaõigusseadusest tulenevalt anda talle täiendava mõistliku tähtaja.

Müügilepingu puhul ei ole see vajalik, töövõtulepingu puhul (kui mööbel on tellitud koos paigaldusega) aga küll.

Kui kaupleja ka uueks tähtajaks kaupa ei tarni, on tegemist lepingu olulise rikkumisega ning klient võib lepingust taganeda ja nõuda sissemaksu tagastamist.

Probleemide korral tuleks esmalt pöörduda ettevõtte poole, ent kui firma ei vasta tarbija pöördumisele või tarbijat ei rahulda firma vastus, tuleks pöörduda tarbijakaitseametisse.

Kui firma ei täida tellimust,

on tarbijal võimalus pöörduda kohtusse kas esitades tsiviilhagi või avalduse maksekäsu kiirmenetluseks, et kohustada ettevõtet tellimust täitma. Eelistatum on maksekäsu kiirmenetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini ehk kohtuistungita ja väiksemate kuludega saada rahalistes nõuetes võlga välja mõistvat kohtulahendit.

Kui ehitus- ja remonditööde kvaliteet jätab soovida Kõiki remonditöid enamasti ise teha ei osata, rääkimata suurematest ehitustöödest, samuti võib takistuseks olla ajapuudus. Sageli ei ole ehitus- ja remonditööde eelarve eriti suur, mistõttu eelistatakse neid teenuseid tellida väikefirmadelt, kes küsivad enamasti keskmisest turuhinnast vähem raha.

Samas on ehitus- ja remonditeenuste valdkonnas rohkem probleeme just väikefirmadega, kel jääb tihtipeale kvaliteetse teenuse osutamiseks oskusteabest ja võimsusest puudu.

Kui taustauuring on jäänud tegemata, võib juhtuda, et probleemide ilmnemisel polegi ettevõtet, kes tekkinud kahju eest vastutust kannaks.

Madal hind paneb koduomanikke unustama tõsiasja, et väga oluline on uurida firma tausta. Kui taustauuring on jäänud tegemata, võib juhtuda, et probleemide ilmnemisel polegi ettevõtet, kes tekkinud kahju eest vastutust kannaks.

Äärmiselt tähtis on sõlmida korrektne leping Soovitav on võtta pakkumised

LAMMI KIVIMAJA Ehitus lihtne kui Lego kokkupanek LAMMI KIVIMAJAD – see on 50aastane kogemus. Ainulaadne plokiservade teemantlihv tagab veatu ja täpse ploki ühilduvuse koos ideaalse sise- ja välispinnaga, mis on kohe pärast paigaldust valmis viimistluseks.

Lammi plokkide tehniline lahenduss unagi välistab ehituslikud vead ega lase kunagi d tekkida külmasildasid. Patenteeritud avade tegemise süsteem lubab tehaa de kohapeal samadest plokkidest avade mmi ületusi pikkusega kuni 5 meetrit. Lammi tagab parima sisekliima, mis vastab klassile M1, heli isolatsiooni ja tuleb ohutuse, kuna Lammi süsteem loob nas. betoonpinna nii sise- kui ka välisseinas. ade Valides Lammi, ehitate te Põhjamaade parima võimaliku lahendusega.

TÄHT ON O

SÜNDINUD! SÜNDI

M1 / FI – U U-väärtus väärtus 0 0,17 17 W/ W W/m m2K, K tipptootel juba 0,11 W/m2K; heliisolatsioon 51 dBA(Rw)

Küsi lisainfot: tel 641 5444, 509 2616, 503 4533 • www.mendali.ee

PARIM mis VÕIMALIK

vähemalt kahelt firmalt ja nende tingimusi võrrelda. Kui ehitus- või remonditeenuse pakkuja on valitud, tuleb kindlasti sõlmida kirjalik leping. Seejuures tuleks jälgida, et lepingupunktid oleksid üheselt arusaadavad mõlemale poolele. Kui lepingut pole, on probleeme hiljem keeruline – kui mitte võimatu – lahendada ning abi võib saada vaid kohtust.

Pretensiooni esitamise õigus ja garantii Juhul kui kohale toodud mööbel on puudusega või ehitus-/ remonditöö on tehtud ebakvaliteetselt, on tarbijal õigus esitada müüjale või teenusepakkujale pretensioon kahe aasta jooksul alates kauba või teenuse eest tasumisest.

Kaupleja või teenusepakkuja peab pretensioonile vastama 15 päeva jooksul. Puudusega toote või kehvasti tehtud töö eest on õigus nõuda kauba või teenuse hinna alandamist, puuduse tasuta kõrvaldamist, samast või sama kvaliteediga teisest materjalist uue asja valmistamist või uue teenuse osutamist. Kui tegemist on olulise lepingutingimusele mittevastavusega, saab lepingust taganeda ja nõuda teenuse osutamise eest tasutu tagastamist.

Pretensiooni tuleb kirja panna, mida ja kellelt telliti, millised olid tähtajad ning kas nendest peeti kinni. Võimalikult täpselt tuleb kirjeldada ka puuduse olemust ning seda, kuidas ja millal see ilmnes.

Kui ettevõte ei ole nõus tarbija avaldust positiivselt lahendama, peab ta korraldama ekspertiisi.

Kui suhtlus firmaga ei anna soovitud tulemust, saab abi tar-

Kuidas vormistada lepinguid?

• Lepingus peaks olema kirjas teenuse müüja nimi või nimetus, registri- või isikukood, kontaktandmed, tellimuse esitamise ja täitmise kuupäev, kokkulepitud tööde loetelu ja nende hind.

• Kui tellimuse täitmine nõuab teenusepakkujast sõltumatutel asjaoludel lisakulutusi, siis peab ta tööde tellijat sellest teavitama.

• Kui ettevõte ei ole saanud tellijalt lisatöö tegemiseks kirjalikku nõusolekut, ei ole tal õigust nõuda lisatasu.

• Tähelepanelik tasub olla ka remondi- või ehitustöö tegemise ajal. Kui on näha, et töö kipub venima, tuleks juhtida sellele teenusepakkuja tähelepanu ja tuletada talle meelde tähtaega. Just seetõttu oleks mõistlik lisada lepingusse punkt leppetrahvi ja viivise kohta.

• Kui tellitud töö on valmis, peaks tellija enne üleandmis-vastuvõtmisaktile allkirja andmist veenduma, et tehtu vastab soovidele.

ALLIKAS: TARBIJAKAITSEAMET

bijakaitseametist. Kõige viimane võimalus oma õigusi kaitsta on kohus.

Garantii Lisaks eelkirjeldatud pretensiooni esitamise õigusele võib kaupleja toodetele anda ka garantii ehk müügigarantii. Garantiiga peab müüja aga pakkuma tarbijale suuremaid õigusi kui need õigused, mis kehtivad kaheaastase pretensiooni esitamise perioodi jooksul.

Ehitus- ja remonditööde puhul tuleb silmas pidada, et tarbijakaitseamet saab aidata, kui tegemist on teenuse osutamisega tarbija vallasasjade suhtes. Näiteks kui inimese koju

paigaldatakse tema tellimusel seadmeid, köögimööblit, uksiaknaid või kui ta omandas korteriostuga ka seadmed (kütteseadmed, köögitehnika vms).

Ameti pädevusse ei kuulu kinnisasjale tehtavad ehitus- ja remonditööd, mis on käsitletavad ehitamisena ehitusseaduse tähenduses.

Ehitusalaste puuduste ilmnemisel tuleks ettevõtet neist teavitada hiljemalt kahe kuu jooksul alates tööde vastuvõtmisest. Juhul kui kaupleja keeldub tehtut parandamast ja alustatud tööde lõpetamiseks tuleb leida uus firma, on otstarbekas fikseerida tööde hetkeseis sõltumatus ekspertarvamuses.

Tarbijakaitseamet hoiatab, et alati ei pruugi see töömees, kes pintsli enesekindlalt kätte võtab, pakkuda siiski kokkulepitud kvaliteedis ja tähtajaga tulemust, mistõttu on tööde tellimiseks, teostamiseks ja nende eest tasumiseks oluline sõlmida vettpidav leping.

FOTO: SCANPIX/CORBIS

6 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 10. juuli 2013

ARENG. Põhja-Tallinnas asuvale Telliskivi tänavale aastaid tagasi linlane – veel vähem külaline – naljalt ei sattunud. Nüü urbanistlik ja mitmekülgne meelelahutustänav. Loomelinnaku rolli selles arengus selgitab Telliskivi loomelinnaku ja Kin

Loomelinnak on uue meelelahutuspiirkon RAIN UUSEN teemalehe toimetaja

INTERVJUU Mis on need tugisambad, millele Telliskivi piirkonna kontseptsioon praegu ja tulevikus tugineb?

Tõsi – alates 1869. aastast, kui hakati ehitama tollase raudtee peavalitsuse tehasehooneid, pole praeguse Telliskivi loomelinnaku alale linnakodanikul asja olnud. Meie proovime nüüd käituda täpselt vastupidi – luua linnakeskkonda, mis on võimalikult avatud.

Nii nendele, kes tahavad tööd teha, poes käia või meelt lahutada, kui ka nendele, kes tahavad lihtsalt ringi jalutada ja jalga puhata, ilma et peaks midagi ostma või kellelegi oma tegevust põhjendama. Avatus ja mitmekülgsus ongi Telliskivi loomelinnaku tugisambad.

Telliskivi loomelinnaku ümber on viimase aasta jooksul mitmeid seni kasutult seisnud ruume võetud kasutusele meelelahutuspaikadelokaalidena. Milliseid arutelusid omavahel peate, et keda juurde meelitada ning millal ja kuidas?

Arutelusid peame regulaarselt – teeme strateegiadoku-

mente ja mõõdame tulemusi.

Aga tegelikult on tihti rentnikud ise need, kes ütlevad, et see on pind, mis meile sobib! Näiteks Pudeli baar ja Pokaali vinoteek tekkisid asukohta, mida me ise ei plaaninud üldse joogikohtadele sobivateks.

Ja Pudeli baari otsas olevatele suurtele akendele olin mina lausa vastu. Aga õnneks olid rentnikud järjekindlad ja saavutasid oma tahtmise. Tuleb tunnistada, et nemad tunnevad oma äri paremini kui meie.

Kuni suudame olla avatud uutele ideedele ja mõtetele, ei muutu ka see territoorium igavaks.

Väga tihti pöördutakse meie poole ideedega, mille peale me ise poleks tulnud. See teebki loomelinnaku huvitavaks. Kuni suudame olla avatud uutele ideedele ja mõtetele, ei muutu ka see territoorium igavaks.

Ise omaette mõtiskledes ei suudaks kunagi nii palju ideid genereerida.

Räägime põgusalt ka piirkonna turvalisusest ...

Oleme sellele aastate jooksul kõvasti tähelepanu pööranud, alates valvekaamerate paigaldusest ja reaalajas jälgimisest kuni tänava- ja hoovival-

gustuse parandamiseni – nüüdseks on ala sama turvaline kui iga teine aktiivses kasutuses olev linnaruum.

Kuivõrd auklikud tänavad ja muu rustikaalsus asjale jumet annab või vastupidi, arengut takistab?

Inimestele meeldib üldiselt ikka mugavus. Kuiv jalg on parem kui märg ja sile tee parem kui auklik. Õnneks on linn võtnud käsile Telliskivi tänava remondi, mis peaks valmima sügiseks.

Kui kõik läheb nagu planeeritud, saab sellest hea näide linna ja erasektori koostööst – meie ohverdame linnatänava jaoks veidi oma maad, linn ehitab välja ilusa tänava kergliiklustee ja parkimiskohtadega.

Plaanime korda teha ka tänava ja hoonestuse vahele jääva ala. Sinna on tekkinud mitmed toredad poed, mis müüvad Eesti disainerite ja käsitöömeistrite toodangut, kodusisustust ja mahekaupu – oleks ilus, kui nende poodide ees saaks mugavalt jalutada ja pargipingil aega veeta.

Jõudumööda parandame õueala ka oma territooriumil.

Igal aastal on ikka midagi ilusamaks muutunud või midagi uut juurde tulnud.

Telliskivi tänava ümber ja loomelinnaku territooriumilgi on veel hul-

ganisti, ütleme ... kasutuid retromaju – milline on sealkandis kinnisvara potentsiaal laiemalt, n-ö kohalikuna vaadates? Mis neist hoonetest-tehastest peaks saama?

Arvan, et kinnisvaraarenduses on igal pool (mitte ainult Põhja-Tallinnas) oluline mõelda loovalt. Ei ole ühtset lahendust kõigile hoonetele ja projektidele, samuti nagu ei ole asukohta või projekti, kus pole üldse vaja mõelda. Igal pool on võimalik midagi huvitavat korda saata ja igal pool on mingeid probleeme, millega tuleb tegeleda.

Vanade hoonete perspektiivi suhtes peab vaatama igat hoonet eraldi. Kui tahta saavutada uue hoone kvaliteeti, siis on tihti vana maha lõhkumine ja päris uue ehitamine mõistlikum kui olemasoleva rekonstrueerimine. Saab parema toote lõpptarbijale ja ka kulud jäävad väiksemaks.

Samas on Telliskivi hea näide sellest, et alati ei pea kõike viima moodsa tehnoloogia saavutuste tasemele. Paarkümmend aastat vanad hooned on täiesti töökõlblikud ja ka inime-

Telliskivi loomelinnaku arendaja Raiko Uri julgustab ettevõtjaid oma erisuguste ideedega läbi astuma ja neid arutama, sest nii piirkond arenebki.

FOTOD: PEETER LANGOVITS

kinnisvara ja ehitus || 7

postimees, 10. juuli 2013

üüdseks on piirkonnast kujunemas aga nnisvarafondi EEREIF juhatuse liige Raiko Uri.

nna südameks sed ei ole paarikümne aastaga nii palju muutunud, et tollastes hoonetes enam töötada poleks võimalik.

Mis on see, mis rahva vanalinnast ja kesklinnast Telliskivisse ja Koplisse / Põhja-Tallinna meelitab ning mis neid sealt eemale peletab?

Ei tea. Aga tundub, et inimestel on tekkinud tüdimus vanalinnas turistide keskel aja veetmisest ja kaubanduskeskustes ostlemisest. Kogu elu ei koli kindlasti Põhja-Tallinna, aga hea, kui on alternatiiv, kuhu minna.

Kas on ettevõtteid-rentnikke, kes sinna piirkonda või loomelinnakusse üldse ei sobi?

Sellist musta nimekirja küll pole, aga eks me ikka mõtleme ja jälgime, et uued rentnikud täiendaksid vanade tegevust ja vastupidi.

Kuivõrd te loomelinnakus piirkonna üldiste arengute osas sünergiat tunnete? Või vastupidi – rahvas lii-

Õnneks on linn võtnud käsile Telliskivi tänava remondi, mis peaks valmima sügiseks.

gub pigem hoopis kultuurikilomeetrile?

Meie arvates on iga areng, mis toob elu südalinnast rohkem Põhja-Tallinna poole, kogu piirkonnale positiivne. Kultuurikatel, kultuurikilomeeter, Noblessner ja muud piirkonna asutused on tegelikult üks kant.

Hea, kui siin on erinevaid kohti ja võimalusi. Kalamaja on kesklinnale väga lähedal olev piirkond – siin peaks kindlasti veel rohkem elu olema kui praegu.

Kui vanalinnast üle raudtee jalutada, siis mis on need viis objekti-paika, mis ei tohiks jääda tähelepanuta? Ilmselt pole paljud tallinlased teed sinna veel leidnud ...

No alustada võiks hommikusöögiga Telliskivi tänava Reval Cafés, seejärel teha mõned ostud sealsamas kõrval olevates kauplustes (väikepoed on in ja pop-up-pood on iga kahe kuu järel uus).

Kui siis kõht juba tühi, leiab F-hoones alati midagi maitsvat söömiseks. Sealt kaugel pole vinoteek Pokaal, mis pakub head veini ja vahel ka elavat muusikat. Kõrvaluksest sisse astudes pakub Pudel õllesid, mida maitstes kaob huvi kodumaise massõlletoodangu järele (ega nad ilmaasjata end Sakuvabaks tsooniks kutsu).

Telliskivi on hea näide sellest, et alati ei pea kõike viima moodsa tehnoloogia saavutuste tasemele.

Kui siis ikka on vaja veel vanalinna tagasi minna, siis Balti jaamast leiab kindlasti öiseks näljakustutuseks ühe tšebureki.

Lennusadam, Katla aed, Kalaturg, restoran 3 Sibulat väärivad samuti külastamist. Tegelikult tasuks ka Koplis ära käia – sinna saab ilusti trammiga, kui jalutada ei viitsi.

Milline on loomelinnaku järgmine suur samm või hüpe?

Ei tea! See teebki loomelinnaku arendamise huvitavaks, et uued ideed tulevad meie partneritelt – rentnikelt. Kui kellelgi on mõni huvitav idee, mida teostada, siis tasub ikka meiega ühendust võtta.

Pudeli baar ja Pokaali vinoteek tekkisid loomelinnaku territooriumil asukohta, mida arendajad ise ei plaaninud üldse joogikohtadele sobivateks.

Ahtri 6a-B2, Tallinn Tel 600 3737

8 || kinnisvara ja ehitus

postimees, 10. juuli 2013

PÄRANDUSE SAAMINE ei tähenda alati lihtsat võimalust rikastuda, vaid sellega võib kaasneda ootamatuid probleeme.

Pärimismenetlus võib muutuda ootamatult keeruliseks AGUR TAMMISTU

Arco Real Estate’i Tallinna elamispindade osakonna juht

NÕUANNE Riskide ennetamiseks teeme lühiülevaate pärandvara õiguslikust alusest ning jagame soovitusi, kas pärandvara vastu võtta või sellest loobuda ning mida üldse pärandvara saamisel teadma ja tegema peaks.

Mille alusel lahendatakse pärimisega seotud asju?

Eestis lahendatakse pärimisasju vastavalt pärimist puudutavale seadusele järgnevalt: • Kuni 31.12.1996 surnud isikute pärimisasju lahendatakse tsiviilkoodeksi alusel ning pärijal on õigus pärand vastu võtta kuue kuu jooksul pärandi avanemisest.

• Ajavahemikul 31.12.1997 – 31.12.2008 surnud isikute pärimisasju lahendatakse kuni 31.12.2008 kehtinud pärimisseaduse alusel ning pärijal on õigus pärand vastu võtta hiljemalt 10 aasta jooksul pärast pärandaja surma.

• Alates 01.01.2009 surnud isikute pärimisasju lahendatak-

se alates 01.01.2009 jõustunud pärimisseaduse alusel. Uus seadus kaitseb paremini nn eemalolevaid pärijaid ja võlausaldajate huve, sest pärijate ring selgub kiiremini.

Uue seaduse kohaselt on pärandi vastuvõtusüsteem asendatud loobumissüsteemiga, mis tähendab, et pärand läheb automaatselt üle ja loetakse vastuvõetuks, kui pärija ei esita pärandist loobumise avaldust kolme kuu jooksul.

Mis on pärimistunnistus ja kuidas vältida võlgadega päranduse vastuvõtmist?

Vaatamata sellele, et pärand läheb pärijale üle automaatselt, on pärimisõiguse tõendamiseks vajalik pärimistunnistus, mille väljastab notar pärast seda, kui ta on kindlaks teinud kogu pärijate ringi ning pärijate pärimisõigus ja selle ulatus on tõendatud.

Pärandi vastuvõtja peab arvestama sellega, et koos varaga päritakse ka pärandaja võlad. Kui pärandajal on täitmata kohustusi ning pärandvarast ei piisa nende täitmiseks, peab pärija kohustused täitma omal kulul, välja arvatud juhul, kui pärija on pärimismenetluse käigus nõudnud pärandvara inventuuri läbiviimist ehk varade nimekirja koostamist.

FOTO: SCANPIX/CORBIS

Kellest koosneb pärijatering?

Uue seaduse kohaselt on pärandi vastuvõtusüsteem asendatud loobumissüsteemiga, mis tähendab, et pärand läheb automaatselt üle ja loetakse vastuvõetuks, kui pärija ei esita pärandist loobumise avaldust kolme kuu jooksul.

Kui inventuuri tulemusena on selge, et pärandvarast võlgade katmiseks ei piisa, peab pärija taotlema kohtult surnud isiku pankroti väljakuulutamist.

Kui alles pärandi vastuvõtmisel ilmneb, et kohustusi on rohkem kui vara, võib pärimismenetluse käigus nõuda täiendavat inventuuri. Oluline on siinjuures teada, et inventuur ei vabasta võlgade tasumisest, vaid üksnes piirab pärija vastutuse pärandvara väärtusega.

Pärijal on võimalik võtta pärand vastu ainult tervikuna, st tal ei ole võimalik kohustusi maha jätta ja võtta vastu ainult seda osa varast, mis talle meeldib. Kui näiteks pärandvaraks olev korter või maja on laenu tagatiseks, siis pärijad pärivad tagatiseks oleva kinnisvara koos laenuga. Laenu, sh viiviste ja intresside tagasimaksmise eest vastutavad pärijad solidaarselt, st võlausaldaja võib laenu sisse nõuda terves ulatuses igalt pärijalt.

Võlgade puhul võib pärandist loobuda. Pärandist loobumisel peab arvestama, et pärimisõigus läheb üle loobuja lastele ja laste loobumise korral lapselastele. Alaealise nimel pärandist loobumiseks on vaja ka kohaliku omavalitsuse kui eestkosteasutuse nõusolekut.

Kui isik on pärandi vastu võtnud või pärandist loobunud, ei saa ta oma otsust enam muuta. Samuti tasub teada, et kui pärimisasjad jäävad õigel ajal vormistamata, võib pärandi vastuvõtmisega esile kerkida arusaamatusi. Näiteks kui isik sureb ja kinnisvara on kirjas kinnistusregistris abikaasaga ühisvarana ning surma järel ei tulda selle peale, et pool kinnisvarast kuulus surnud isikule ühisvara osana ja vajaks pärimist. Kui aastaid hiljem soovitakse tehinguid kinnisvaraga teha, selgub, et pool varast on pärimata ja pärimisasi tuleb nüüd lahendada.

Siinjuures tuleb arvestada mitmekuulise ajakuluga.

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja lapsed ja nende järglased. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja laps, on pärijaks tema. Enne pärandaja surma surnud lapse asemele astuvad tema lapsed. Pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Teise järjekorra pärijad pärivad siis, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased.

Kolmanda järjekorra pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Lapsendatud lapsel on pärimisel samasugused õigused nagu põlvnemise alusel suguluses oleval lapsel. Samuti on võrdses staatuses nii abielus sündinud kui abieluvälised lapsed ning mitteabielulise kooselu puhul nii kehtivast kui ka varasematest suhetest sündinud lapsed.

Meil on tulnud ette erinevaid juhtumeid, kuid üks tüüpilisemaid on, et eakas inimene on oma majas elanud 40 aastat, mees on on juba 20–30 aastat tagasi surnud ning naine peabki maja enda omaks.

Nüüd tahab ta oma maja maha müüa, kuna ei jaksa selle ülalpidamisega enam tegeleda ning soovib soetada väikese korteri. Samas soovib ka lastele raha anda ning müügihind kujuneb seetõttu üsna kõrgeks. Kui ise on juba mõnda aega tulemusteta müüdud, võetakse tavaliselt appi kinnisvaramaakler, kes elamu dokumentidega tutvudes avastabki, et müüa ei ole võimalik – enne on vaja pärandamisprotsess läbi teha, kuna mehe osa on tema pärijate vahel võrdselt jaotunud.

Pärandamisprotsess võib minna lihtsamini, kui lapsi on ainult ühest kooselust. Kui lapsi on ka varasematest kooseludest, võib pärandamisprotsess venida pikaks, sest kui inimestel on võimalik midagi saada, on nad sellest enamasti ikkagi huvitatud.

Sellistel juhtudel soovitame varakult testamendi ära teha, et hiljem oleks vähem sekeldusi ning enne kinnisvara müügiga alustamist uurida kinnisvara kuulumist.

Tähtis on ka teada, et kui inimene on olnud abielus, ei ole

Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: • esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; • teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist; kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.

Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.

Kui pärandaja üleelanud abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised.

tema perekonnaseis enam kunagi vallaline, vaid abielus, lahutatud või lesk.

Meil on olnud kinnisvara müügiga seoses juhtum, kus mees oli lihtsalt ära kadunud ning naine oli selle peale väga solvunud ning pidas enda perekonnaseisu vallalise staatuses olevaks. Kinnisvara müügiga alustamisel aga selgus, et kinnisvara on abikaasade ühisvara.

Kuna keegi täpselt ei teadnud, kus mees asub, kuulutati ta tagaotsitavaks ning alles seejärel saab inimese surnuks kuulutada.

Mõlemal protsessil on oma ajaline limiit, mis lisab kinnisvara müügiprotsessile aastaid juurde.

Pärimismenetlusega võib probleeme tekkida ka siis, kui kogu vara kuulub pärijatele ühiselt, kuid üks pärijatest on osa pärandvara ära viinud või pangakontodelt raha välja võtnud. Vaidlused tekivad ka juhul, kui pärimismenetluse ajal selgub, et lapsi on ka varasematest kooseludest ja tekib suurem omanikering, kes üksteist ei tunne ega usalda.

Testamendi tegemine

Kuivõrd inimeste varaline seis on tänapäeval mitmekülgsem kui aastaid tagasi, tasuks testamendi tegemist kaaluda, eriti juhtudel, mida kirjeldasime eespool. Testament aitab vältida pärandvara jagunemist arvukate pärijate vahel ja vähen-

Pärijal on võimalik võtta pärand vastu ainult tervikuna, st tal ei ole võimalik kohustusi maha jätta ja võtta vastu ainult seda osa varast, mis talle meeldib.

ALLIKAS: PÄRIMISSEADUS

Tähtis on ka teada, et kui inimene on olnud abielus, ei ole tema perekonnaseis enam kunagi vallaline, vaid abielus, lahutatud või lesk. dab vara majandamisega seotud probleeme. Testamendi tegemist võiksid kaaluda need, kel on lapsi erinevatest abieludest ja suhetest.

Testamente on kahte liiki: notariaalsed ja kodused. Notariaalselt vormistatud testament kehtib tähtajatult, kuni seda muudetakse või tühistatakse.

Kodused testamendid kehtivad kuus kuud ja on kirjutatud kas omakäeliselt või trükitud teise isiku poolt, kuid kinnitatud testamendi tegija omakäelise allkirjaga vähemalt kahe tunnistaja juuresolekul.

Testament on viimse tahte avaldus, millega pärandaja teeb oma vara kohta korraldusi enda surma puhuks. Testamendiga pärandatud vara läheb pärijale üle pärast pärandaja surma. Oma eluajal võib pärandaja enda vara vabalt käsutada (müüa, kinkida, pantida jne), samuti võib igal ajal testamenti muuta või tühistada.

Testamenti on mõtet koostada juhul, kui soovitakse muuta seadusega määratletud pärijate ringi, jätta kedagi pärijatest pärandist ilma, muuta pärandiosade suurust või teha muid korraldusi. Kui pärandaja pole jätnud kehtivat testamenti, päritakse vara seaduse järgi.