Kinnisvara ja ehitus by Postimees

Naeratav ja motiveeritud kinnisvaramaakler tõmbab ligi positiivseid kliente «Kiirmüügid, alanevad hinnad ja keeruline olukord majanduses on kinnisvaraturul levinud terminid,» ütleb RE/MAX Professionals tegevjuht Kairi Ummus, kes tuli mõned nädalad tagasi Californias Anaheimis toimunud kinnisvarakonverentsilt REALTORS® Conference & Expo. «Parim, mida me hetkel kinnisvaraturul teha saame, on juhtidena oma maaklereid rohkem motiveerida ning jagada neile teadmisi kliendi vajaduste rahuldamiseks just tänasel turul,» teeb ta ülevaate konverentsil jagatud soovitustest. Ummuse sõnul jäi rahvusvaheliste mõõtmetega kinnisvarakonverentsil kõlama mõte, et ainult «kuivad teadmised» ning kogemused kinnisvaraturul töötamisest pole alati piisavateks motivaatoriteks. «Olukord on hoopis teistsugune kui kümme aastat tagasi, klientide vajadused on muutunud ning oleme ausad –

maakler, kes on negatiivselt meelestatud ning oma tööd naeratades ei tee, ei motiveeri küll ühtegi klienti tehingut tegema.» Motiveerimata maakler liigub aga Ummuse sõnul ringi sihipäratult ning seetõttu pole ka tulemusi. «Ta ei tea, mida tahab ja miks ta midagi teeb,» lisab Ummus. Motiveeriv tegevus peab tegema inimese õnnelikuks, võtab Ummus rahvusvahelise kinnisvarakonverentsi sõnumi lühidalt kokku. «Ja uskuge või mitte, üheks selliseks motivatsiooniallikaks on naeratus. Naeratav maakler tõmbab ligi positiivseid kliente ning aitab kergemini rasketes olukordades lahendusi tuua,» räägib Ummus. Ja mis peamine, ütleb ta – uuringute kohaselt elab naeratav inimene keskmiselt ligi seitse aastat kauem kui mossis kaasmaalane. (PM)

KINNISVARA

Järgmine

Kinnisvara ja ehitus ilmub

18. jaanuaril

EHITUS KOLMAPÄEV, 7. detsember 2011

7. detsember 2011

online-küsitlus

2011. AASTA KINNISVARATURUL

uudised Maja müügis alg hinnaga üks euro

Mida tegid/teed sina 2011. aastal?

Internetiärimees Raivo Hein pani Sakus Kingu tänaval tema firmale kuuluva 8-toalise 484-ruutmeetrise üldpinnaga maja üheeurose alghinnaga müüki. «Ärge siis olge kitsid pakkumast, samal tänaval müüakse samasuguse planeeringuga maja 280 000 euro eest,» kirjutab Hein pakkumises. Oksjonit alustas Hein 29. novembril. 1. detsembriks oli maja hinnaks juba enam kui 86 000 eurot. (E24)

Müüsin kodu ja läksin üüripinnale elama – 1,9% Lõpetasin üürilepingu ja ostsin oma kodu – 3,5% Jätkan elamist omaenda kodus ka järgmisel aastal – 60,7% Jätkan elamist üüripin nal ka järgmisel aastal – 14,9% Kolisin/kolin välismaale – 19,0%

1946 vastajat www.e24.ee

kinnisvaratehingud (ost-müük) oktoober 2011 / TÄIENDATUD Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1136 808 34 246 111 109 72 112 77 287 90 148 257 72 239 98 3088

(+122)* (+141)* (-14)* (-155)* (+30)* (+48)* (+2)* (-22)* (+7)* (+107)* (+9)* (+26)* (-12)* (+7)* (+121)* (+16)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(+292)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisvaratehingud (ost-müük) november 2011 / ESIALGNE Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1318 908 31 281 133 99 72 161 73 154 76 181 258 61 95 72 3065

(-38)* (+9)* (+3)* (+19)* (+57)* (+28)* (+6)* (-16)* (+21)* (-19)* (+4)* (+66)* (+14)* (-38)* (-19)* (-10)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(+78)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Müügipakkumiste arv Müügipakkumiste arv / korterid

Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* Tallinn Eesti kokku 1821 7371 14 775 760 2900 7489 1764 6384 14 990

Maakri tänavale kerkib 30-korruse line torn Euro saabumine andis kinnisvarasektori ekspertidele lootust, aga tekitas samas ka palju segadust ning vastakaid hinnanguid euro tegeliku rolli kohta kinnisvaraturul. Foto: Toomas Huik

Kinnisvaraturul oli vastuoluline aasta Kinnisvarasektoris oli 2011. aasta äärmiselt vastuoluline. Turuosaliste emotsioonid kõikusid seinast seina, kuid kokkuvõttes jäid domineerima negatiivsed sõnumid.

ti majanduskliima paranes pidevalt ning turul oli hulganisti häid uudiseid alates töötuse vähenemisest kuni ettevõtete kasumite suurenemiseni. Viimane pani seni kriisirežiimil toiminud ettevõtjad lootusrikkamalt tulevikku vaatama, mille tulemusel aktiveerus ka äripindade turg. Ettevõtted üürisid aktiivsemalt uusi büroopindu, uue tootmistaristu rajamise eesmärgiga julgeti soetada ka enam ärimaid. Tänu ajutisele optimismipuhangule õnnestus enamik buumi lõpus rajatud büroohoonetest ka täita ning üks kinnisvaraturu segment sai eluvaimu sisse. Üha rohkem tehti ja tehakse ka praegu tehinguid luksuskinnisvaraga – jõukad inimesed on julgenud taas investee-

Siim Simson

Pindi Kinnisvara analüütik

rotsoonile kiiret ja kuulsusetut lõppu, mis vaikselt kosuma hakanud majanduselule tõsise emotsionaalse löögi andis. Suvel hoogsaid laenukampaaniaid alustanud kommertspangad võtsid tempo maha, mis aga läbielatud kriisi hästi mäletavat rahvast taas ehmatas. Alates augustist on tarbijate kindlustunne kiirelt langenud. Kümned kinnisvaraarendajad, kes planeerisid septembrisoktoobris arendustegevust alustada, lükkasid madalate tehinguarvude, üha suureneva konkurentsi ning kallinevate ehitushindade tõttu ehitustegevuse vähemalt kevadeni edasi.

õppev aasta oli Eestile tervikuna ajalooliselt tähtis, sest käibele tuli kauaoodatud euro. Mullu sügisel tõusis seetõttu kinnisvara ostu-müügitehingute aktiivsus viimaste aastate valguses oluliselt. Maad võtnud eufooria rauges aga kiirelt, kui selgus, et soovimatuks kõrvalmõjuks oli toidu- ja esmatarbekaupade kontrollimatu hinSuvel hoogsaid laenukampaanatõus. Kiire inflatsioon ehmatas ka kinnisvaratu- niaid alustanud kommertspanrul osalejaid, sest peami- gad võtsid tempo maha, mis selt laenuraha abil uut aga läbielatud kriisi hästi mäeluaset kavandanutel kulus varem laenumakseks letavat rahvast taas ehmatas. mõeldud raha igapäevaseks eluks. rima hakata ning tehingud Selle tulemusel vähenes suurusjärgus pool miljonit eurot maksvate eramutega pole suuremate linnade korteriomandite kauplemisaktiivsus tänavu enam harulduseks. 2009. aasta esimese kvartali taHirmujutud eurost semele, mil tehinguhinnad ja Suve lõpp tõi eurotsoonist majanduse üldised makronäiüha negatiivsemaid uudiseid. tajad olid vabalanguses. Pankroti äärel oleva Kreeka Segadusest optimismini kõrvale lisandus järjest uusi riiSuveks, kui suurem elukalke, kelle maksevõimes hakati liduse hinnatõus oli toimukahtlema. Rahvusvahelised arnud, taastus ka optimism. Eesvamusliidrid kuulutasid eu-

Sõltuvus euroliidust Järgmist aastat planeerivad nii eraisikud kui ka ettevõtjad pigem pessimistlikult, arvestades võimalusega, et kinnisvarahinnad võivad Euroopast tulenevate suuremate probleemide korral mõnevõrra taas langeda. Masuajast on õpitud, et alati peab olema plaan B ja 2012. aastaks võetakse see juba pigem põhiplaaniks. Eesti käekäik ja kinnisvaraturul toimuma hakkav ei sõltu enam eelkõige riigisisestest arengutest – meie ettevõtlus ja rahva majanduslik käekäik on tihedalt seotud kogu euroliidu tervisega. Kui võlakriis suudetakse edukalt seljatada, avaldab see kindlasti positiivset mõju ka Eesti kinnisvaraturule. Vindumise korral vindub aga edasi ka Eesti kinnisvaraäri.

Harjumaa* Tallinn Eesti 1569 683 5904 858 342 3639 1905 581 7149

PINDI INDEKSLINNADE TEHINGUAKTIIVSUS

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 5. detsember 2011 kell 13:00

6145

6400 5600 4800 4000

3488

3200

2486

Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

2011 III kvartal

2011 I kvartal

2011 II kvartal

2010 III kvartal

2010 IV kvartal

2010 I kvartal

2010 II kvartal

2009 III kvartal

2009 IV kvartal

2009 I kvartal

2009 II kvartal

2008 III kvartal

2008 IV kvartal

2008 I kvartal

2008 II kvartal

2007 III kvartal

Eesti 17 suurema linna tehingute arv (allikas: Maa-amet)

2007 IV kvartal

2007 I kvartal

2007 II kvartal

2006 III kvartal

2006 IV kvartal

2006 I kvartal

2006 II kvartal

2005 III kvartal

2005 IV kvartal

2005 I kvartal

Tartu Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja

2005 II kvartal

Tallinn Jaanus Sarapuu, tel 666 2330, jaanus.sarapuu@postimees.ee

2004 III kvartal

Tartu Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused

1474 800

2004 IV kvartal

Tallinn Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188

1600

2004 I kvartal

Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused

2400

2004 II kvartal

Toimetaja

Aasta maakler 2011 on Katja KesselmanZupsman Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing autasustasid aasta parimaid rändtiitlitega «Aasta maakler 2011» ja «Parim kolleeg 2011». Aasta maakleri tiitel on ringi rännanud juba aastast 2003 ning selle aasta konkursi raames maandus see Katja Kesselman-Zupsmani käte vahele. Katja on tegelenud kinnisvaraga juba alates 2002. aastast. Parima kolleegi tiitli omanikuks sai Lauri Prei, kes on staažikas peahindaja ettevõttes Seven Real Estate Advisors. Lauri on kinnisvara hindamisega tegelenud aastast 1994 ning on praegune Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige. (PM)

Tarbijahinnaindeksit mõjutasid kasvavad eluasemekulud Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,4 protsenti, teatab statistikaamet. Kui alates 2009. aasta augustist on tarbijahinnaindeksi 12 kuu muutuse suurimaks mõjutajaks olnud toit ja mittealkohoolsed joogid, siis oktoobris jäi nende mõju napilt alla eluasemekulutuste mõjule. (PM/Statistika amet)

Müügipakkumiste arv / majad

Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Maakri tänav 19/21 krundi Rävala puiestee poolses osas käivad praegu lammutustööd. Mahavõetud majade asemele võib kerkida kuni 30-korruseline kõrghoone. Lammutatakse vaid Nõukogude ajal ehitatud majad, kuid vanad paekivihooned tuleb säilitada, ütles Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik. 2008. aasta detsembris linna volikogu kehtestatud detailplaneeringu järgi kavandatakse Maakri 19/21 0,64 hektari suurusele maaalale kaks krunti ning on määratud ehitusõigus kuni 30-korruselise ärihoone ja kuni 10-korruselise äri- ja parkimishoone ehitamiseks. Säilitatavad majad tuleb rekonstrueerida. (PM)

Perioodi keskmine tehinguaktiivsus, kvartalis (allikas: Maa-amet)

Büroopindade turul teeb ilma riigisektor Colliersi analüütikute koostatud igakuisest ülevaatest ilmneb, et vaatamata tõusnud üürihindadele on ärikinnisvara turul tehtavate tehingute arv endiselt stabiilne. Büroopindade turul on silmapaistvaim turuosaline riik, üldises arendustegevuses annab tooni kaubanduspindade rajamine. (adaur.ee/PM)

7. detsember 2011

MÜÜA KORTER

Tallinna Kesklinnas Aedvilja 4 korteritele hinnasoodustus 5%! Võistluse, Kesklinn Müüa 2toaline korralik ja omanäoline korter. Maja asub vaikses ja rahulikus rajoonis, aktiivne ühistu, majal aiaga piiratud parkla (isiklik pult avamiseks). Renoveeritud täielikult 2011. Sisse jääb soovi korral kogu sisustus ja tehnika. Hind: 64000 € ID: OH236719 Elis Madi 5825 0250, 665 9711

Pakkumine kehtib 01.12.1131.01.12, kui kodu soetab Swedbanki klient.

MÜÜA MAJA

Aedvilja, Kesklinn Müüa väga heas seisukorras 3toaline korter. Avatud elutuba-köök (mööbli ja tehnikaga), 2 magamistuba, vannituba dušikabiini ja pesumasinaga. Aastal 2010-2011 on korterelamu täielikult renoveeritud. Parkimiskoht maja hoovis. Hind: 98 500 € ID: OH236855 Aleksei Komarov 5648 5148, 665 9777

MÜÜA KORTER

Kärestiku, Pirita Müüa maja Pirita jõe ürgorus. Kinnistu 915m², maja 135 m², abihoone 45 m². Avatud köök-elutuba, 2 magamistuba, vannituba, garderoob, valgusküllane kinnine veranda. Ts kommunikatsioonid, küte ioonkatlalt. Hind: 280000 € ID: OH235620 Tauno Pajuri 50 28 975, 665 9733

Redise, Laagri Müüa ilus hubane korter, muudetud planeeringuga. Avatud köök, suur magamistuba. Pikk rõdu, mis ulatub korteri kõigi akende taha. WC ja vannituba kokkuehitatud. Sisse jääb köögimööbel. Naabrivalve, turvauks. Hind: 49500 € ID: OH237292 Janek Suurkütt 665 721, 5305 7424

MÜÜA KORTER

Köie, Põhja-Tallinn Müüa 3toaline korter tsaariaegses palkhoones, kõik fassaadid ja originaaluksed on taastatud, vahetatud katus ning aknad. Krunt korrastatud, teostatud uus haljastus. Parkimiskoht hoovis ning oma panipaik uues kuurirajatises. Hind 143 170€ ID: OH236164 Tomas Salamäe 5558 8773, 665 9708

Tulika, Kristiine Müüa heas korras 2toaline korter, üp 41,4 m², 3/3, aknad sisehoovi. Majas torustik ja juhtmestik vahetatud, katus remonditud. Avatud köögiga elutuba, magamistuba, WC-ga duširuum. Hinna sees keldriboks, garaažikoht. Hind: 56000 € ID: OH235381 Kersti Junolainen 50 45 270, 665 9709

MÜÜA KORTER

Kopli, Põhja-Tallinn Müüa 3toaline valgusküllane korter. Avatud köök elutoaga, vannituba/WC. Hea planeering annab lõputult võimalusi endale sobivaks sisekujunduseks. Hinna sees parkimiskoht majaaluses parklas ning keldriboks. Suur aed. Hind: 119 123 € ID: OH236402 Margus Mölder 5822 8939, 665 9729

Tööstuse, Põhja Tallinn Müüa 2toaline korter, üp 52,5m²,2/5, aknad pargi suunas. Maja renoveeritud 2008.a. Avatud köögiga elutuba, magamistuba, esik ja duširuum/ WC. Korteri juurde kuulub panipaik. Lähedal bussipeatus ja poed. Hind: 59000 € ID: OH222394 Siivi Pentjärv 51 35 732, 665 9745

MÜÜA MAJA

Pärnu mnt 129C, Kesklinn Müüa 2toaline korter, üp 51,5m²,1/6. Korter valgusküllane. Avatud köögiga elutuba, eraldi magamistuba, vannituba/WC ja esik. Esikus liugustega garderoobikapp. Müüakse koos sisustusega. Panipaik. Hind: 69000 € ID: OH232171 Siivi Pentjärv 51 35 732, 665 9745

Suurekivi põik 23a, Rae vald Müüa 2korruseline kivimaja 97,67 m², kuur 14 m², autovarjualus 21,27 m². 65301:001:1778. Põrandaküte gaasikatla baasil, avarad puitpakettaknad, kamina ehitamise võimalus, saun. Kesklinna autoga 10 minuti tee. Hind: 160000 € ID: OH235322 Leila Nurk 50 23 505, 665 9704

KORTERID

Müüa renoveeritud korter Nõmmel, Põllu tn Üp 138 m², 6 tuba, 3 rõdu, saun, 2 vannituba, majandusruum, garaaž, disainköök. Hind: 159 000 € Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa 3-toal krt Ehitajate tee 25 Remonti vajav, läbi maja planeering, 58,7 m², aknad, radiaatorid vahetatud. 5/3 k. Hind: 38 000 € Tel 668 4700, 5621 0829 Marilyn Talberg-Ainsam

Läbi kahe korruse 2-toal korter Kalamajas Tööstuse tn-l! 2 rõdu! Uus maja, 60 m², vaade merele ja vanalinnale! Hind: 88 000 €. Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

3-toal korter Mustamäel Tammsaare teel! 4/5, rõdu, toad eraldi, korter vaba! Hind: 44 700 € Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa 2-toal korter Loitsu tn-l Lasnamäel! 49,6 m², 1/9, hoovipoolne, rõdu, osaliselt möbleeritud! Hind: 36 500 € Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Marilyn Talberg-Ainsam 56 210 829

AITAN MÜÜA KINNISVARA

MAJAOSAD

Müüa 2-toal disainkorter Viimsis Heldri 53 4/2, 50 m². Hinna sees väga kvaliteetne sisustus. Suur rõdu. Hea asukoht. Hind: 72 000 € Tel 668 4700, 5626 8960 Taavi Reimets

Müüa uued korterid Haaberstis Vana-Rannamõisa tee 1F. 48-84 m², 2-4 tuba. Hind alates 64 140 € Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa 3-toal krt kesklinnas, Narva mnt 23. Üp 63,1 m², 5/9. Remonti vajav korter. Suur rõdu. Kõik aknad avanevad siseõue. Hind: 78 800 € Tel 668 4700, 5303 0236 Christian Ayrer

Müüa 2-toal krt südalinnas, Kentmanni 22. Kõrgete lagedega, eraldi tubadega valgusküllane korter. Parkimiskoht hoovis. Hind: 78 000 € Tel 668 4700, 5303 0236 Christian Ayrer

Müüa ridaelamuboks Nõmmel, Põllu tn 120. 1986. a, 150 m², kivimaja, 4 tuba, kaminasaal, saun, 2 x rõdu, terrass, garaaž, pakettaknad, keskküte. Hind: 155 000 € Tel 513 2422 Ville Värk

Avar ja valgusküllane ridamajaboks Pirita-Kosel kaunil krundil mändide all. Üp 187 m², krunt 330 m². Hind: 255 000 € Tel 668 4700, 5626 8258 Kaili Tamm

Müüa majaosa Nõmmel, Lootuse pst Üp 115 m² (5 tuba, 2 kööki, WC) + hoovimaja (garaaž, saun, kaminasaal, sahver 130 m²), oma aed. Hind: 115 000 € Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa luksuslik eramu Ilmandu külas. Kinnistu 2688 m², 2010. a, 6 tuba, kivikatus, aurusaun, bassein, garaaž, maaküte, sundventilatsioon Hind: 545 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa eramu Nõmmel, Nõmme-Kase. Kinnistu 749 m², kivimaja, 150 m, 2,5 tuba, kõrvalhoone, kaminasaal, saun, garaaž, tsentr. kommunikatsioonid. Hind: 255 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa maja Saue, Nõmmiku 21 Suurte põlistammedega 1189 m² krundil asuv 110 m² remonti vajav maja. 4 tuba, tsentraalne vesi, kanalisatsioon. Hind: 99 400 € Tel 668 4700, 5648 4334 Tiit Kirss

Müüa kivimaja Muugal, Viljapuu pst Üp 180 m² + abihoone 60 m², krunt 1216 m², hea siseviimistlus, 5 tuba, garaaž, rõdu, terrass. Hind: 195 000 € Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa eramu Murastes, Põhjaristi pst 14. Kinnistu 2025 m², 2007. a, 183 m², kivimaja, 5 tuba, kaminahi, kõrvalhoone, keskküte, puitpakettaknad. Hind: 210 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

MAJAD

Müüa uus ridaelamu Tedre teel Männiku külas. Üp 180 m², 6 tuba, siseviimistlus hinna sees, kaminavalmidus, saun, Nõmmelt 3 km. Hind: 127 300 € Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa eramu Nõmmel. Kinnistu 1102 m², 1968. a, 262 m², kivimaja, tsentraalsed kommunikatsioonid, keskküte, sobilik kahele leibkonnale, kõrghaljastus. Hind: 209 000 € Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

7. detsember 2011

2011. AASTA KINNISVARATURUL

Kinnisvaraturgu mõjutavad demograafia ja krediidipoliitika Eelmise aasta lõpus ja lõppeva aasta esimesel poolel uskusid paljud, et euro muutub veel mõni aasta tagasi kaunilt õilmitsenud kinnisvaraturu uueks päästerõngaks. Sõltumata asukohast oodati kinnisvara ihalevaid välismaalasi ja investoreid, kes kohe valimatult investeerima asuvad.

se hinnatõusu põhjuseks on tehingud eelkõige uute korteritega, mille meedias avaldatud hinnatõusu protsenti ei saa laiendada mingil juhul kogu eluasemeturule. Tallinna korteriturul tervikuna oli müügipakkumiste hulk tõusuteel.

Üürituru võidukäik

Rain Rätt

Ober-Hausi Kinnisvara kinnisvarahindaja ja analüütik

nneolematut hinnatõusu ja investoreid oodati ka Eesti liitumisel Euroopa Liiduga ning taas kord 2005. aastal, kui kuulutati võimalikust eurole üleminekust. Tõsiasi on aga see, et olukord kinnisvaraturul ei sõltu palju ega otseselt käibeloleva raha nimetusest, vaid peamiselt ikkagi olukorrast Eesti majanduses. Kinnisvarasektor tervikuna on lihtsalt kogu majanduse üks väiksem osa. Rohkem kui euro mõjutab meie kohalikku kinnisvaraturgu demograafiline olukord ja krediidipoliitika.

Teadvustatud riskid Lõppevat 2011. aastat võib pidada kinnisvaraturu arengule tervikuna oluliseks – hinnad stabiliseerusid, alustati uute kortermajade arendustega, aktiveerus üüriturg ning toimusid suuremahulised tehingud

Demograafia hoiab kinnisvaraturgu loogilises liikumises sõltumata majandusest, seejuures mõjutavad aga kinnisvaraturgu oluliselt ka rahva kindlustunne tuleviku ees ning pankurite seatud tingimused laenuraha väljastamisel. Foto: CORBIS/Scanpix kaubanduspindadega. Edasiminek oli lao- ja tootmispindade sektoris. Kui aasta esimesel poolel võis märgata juba uue buumi hõngu, siis nüüdseks on olukord muutunud ettevaatlikuks. Kliendid on rohkem teadvustanud kinnisvaraga seotud riske. Praegust turusituatsiooni arvestades tõenäoliselt ei alustata tuleval aastal suuremahuliste elamis- ja äripindade projektiga. Suurematest keskustest

eemal paiknevatele ja investeeringuid vajavatele objektidele võivad ostjad üldse puududa, hoolimata näiliselt odavast pakkumishinnast.

Nõudlus ja pakkumine Uutes korterite arendusprojektides üritatakse hindu hoogsalt kergitada, viidates kasvavatele kuludele, eelkõige ehitushinna järsule kallinemisele. Kui potentsiaalsed tarbijad sellega kaasa ei lähe, jääb-

ki selline hinnatõus katsetuseks. Kinnisvarahinnad kujunevad ikkagi nõudluse ja pakkumise kaudu ning lähiaastal ületab üsnagi tõenäoliselt uute korterite pakkumine juba praegusel arendajate küsitud hinnatasemel nõudlust. Teiseses asukohas paiknevatel nn põlluarendustel ja äärelinna korteritel sel aastal suurt hinnamuutust ei toimunud. Korterite pinnaühiku statistili-

tud asukohas paiknevad püsiva rahavooga objektid, väärtustama hakati enam aga maksujõulisi, pikaajaliste üürilepingutega kliente. Lähiperspektiivis muutub äripindade sektoris veelgi tähtsamaks asukoht. Kaubanduspindade turul näeme jätkuvalt mõningate ettevõtete laienemist ja büroopindade turul alustatakse tõenäoliselt mõne arendusega kesklinna piirkonnas. Hinnatud asukohas paiknevate tänapäevaste büroopindade turul hakkab nõudlus ületa-

Välismaalaste huvi piirdub üldjuhul Tallinna kesklinnaga ning korteritega vanalinnas. Mitmelgi pool Eestis on märgata välismaalaste soovi müüa enne kinnisvarabuumi soetatud objektid, põhjuseks turvalisus, puudulik infrastruktuur Lõppevat 2011. aastat võib pidada ja kõrged kulud. Kuigi soomlaste- kinnisvaraturu arengule tervikuna le on endiselt atrak- oluliseks – hinnad stabiliseerusid, tiivsed mereäärses piirkonnas paikne- alustati uute kortermajade arenvad elamud, jätkub dustega, aktiveerus üüriturg ning nõudlust siiski ainult toimusid suuremahulised tehinteatud hinnapiirini. gud kaubanduspindadega. Tänavu kasvas hüppeliselt korterite üürituru tähtsus kinnisvaraturul, põhjuseks eelkõi- ma pakkumist, põhjuseks välisge ebakindlus majanduses ja firmade esinduste ja nende tutöökohtade liikumine. Elamis- giüksuste huvi suurenemine. Kinnisvaraturu edasine pindade üüriturg jääb lähiajal aktiivseks, kuid tõenäoliselt areng sõltub kõigepealt globaalhakkab pakkumine kasvama ja sest olukorrast, eelkõige Euroohinnad peaksid lähikuudel sta- pa võlakriisi võimalikest lahenbiliseeruma. dustest ja muidugi Eesti majanEuro käibeletulekuga eristus duse arengust. Eesti selgelt teistest Balti riikiKuna enamik tehinguid dest ja see andis kohalikke olu- sooritatakse laenuraha kaasasid hästi tundvatele välisinves- tes, jäävad olulisteks teguriteks toritele kindlustunde. laenude kättesaadavus ja intresside tase. Riskid majanduses Büroopindu lisandub on kasvamas, laenuraha kalliÄripindade puhul osutusid nemas ja kinnisvaraturg jahepopulaarseks eelkõige hinna- nemas.

7. detsember 2011

2011. AASTA KINNISVARATURUL

Kinnisvara-aasta 2011: optimistlik, kuid veidi ettevaatlik Nii nagu 2010. aasta teine pool oli ka lõppeva aasta esimene pool kinnisvaraturul mõõdukalt optimistlik. Majanduse üldine paranemine ja enam kui viieprotsendilised kvartaalsed kasvunumbrid ning liitumine eurotsooniga julgustasid tarbijaid taas mõtlema elukoha parandamisele või muutmisele ja innustasid erinevaid institutsioone kinnisvarasse investeerima.

Tartus tehti suurem tehing kinnisvara kui rahavoogude objektiga Veeriku Selveriga. Investeeringuobjektide puhul on asukohast olulisem üürilepingute pikkusest ja kvaliteedist tulenev potentsiaalne rahavoog. Sellistele objektidele prognoosime jätkuvat ostuhuvi.

Viljandi uus kaubakeskus

S t e n -P at r i c k K r e e k

Seven Real Estate Advisors’i hindaja

lukondlikul kinnisvaraturul on alustatud või jätkatud mitmeid arendusprojekte ning taas on üle mitme aasta tekkinud olukord, kus elamispind ostetakse ära enne hoone lõplikku valmimist. Elavnemine on toimunud valdavalt korteriturul, eramute ning paarismajade turul on käibed jätkuvalt tagasihoidlikud (võrrelduna aastatega 2006– 2008) ning algatatud ei ole ühtegi märkimisväärset arendusprojekti.

Viieprotsendiline langus 2011. aasta muudatused maailmamajanduses (finantskriis, kahtlemine eurotsooni jätkusuutlikkuses) on oma mõ-

Eesti on muutunud rahvusvaheliste tootmisettevõtete silmis taas atraktiivseks tänu madalamatele tööjõukuludele ning eurotsoonist tulenevale kindlusele, mistõttu on lähiajal oodata huvi suurenemist siinsete tootmisja laopindade vastu. Fotol rahvusvahelise ettevõtte Bladhs Eesti AS plastdetailide tootmisüksus Tallinnas. Foto: Toomas Huik ju avaldamas kogu Euroopas ja nii pole see mööda läinud ka Eestist. Kui Tallinnas ja Harjumaal toimus maa-ameti andmeil mullu üheteistkümne kuuga kokku 6517 korteriomandi ostu-müügitehingut, siis lõppeva aasta samal perioodil on vastav näitaja viis protsenti madalam. Mujal paiknevates suuremates tõmbekeskustes (Tartu, Narva, Pärnu) on korteriomandite ostu-müügitehingute arv

sarnane 2010. aasta esimese üheteistkümne kuu omaga, välja arvatud Narva, kus tehingute arv oli mullusega võrreldes madalam ligi 20 protsenti. Tallinnas jätkub korterelamute aktiivne arendustegevus ning 2012. aastaks prognoosime uute korterite ülepakkumist.

Määravaks on rahavood Äriotstarbelisel kinnisvaraturul on jätkuvalt huvi kinnisvara kui investeeringu vastu,

kusjuures investorid võib laias laastus jagada kaheks – välismaised investorid, kes on huvitatud suurematest objektidest ning kodumaised investorid, kelle huviorbiiti jäävad üldjuhul objektid hinnatasemega 2–5 miljonit eurot. Suurematest tehingutest võib välja tuua Kristiine kaubanduskeskuse müügi, samuti Lincona büroohoone tehingu. Mõlemad tehinguobjektid olid kaetud pikaajaliste üürilepingutega.

Kaubanduspindade turul oli 2011. aasta märksõnaks ka olemasolevate kaubanduskeskuste laiendamine. 2010. aasta lõpus lõpetati Kristiine keskuse laiendamine, 2011. aastal alustati Magistrali kaubanduskeskuse laiendustöid, samuti plaanitakse laiendada Ülemiste keskust. Vaatamata kaubanduskeskuste suhteliselt suurele arvule pealinnas on nende vakantsus alla viie protsendi. Mujal Eestis jääb suuremates linnades asuvate kaubanduskeskuste vakantsus vahemikku 5–30 protsenti, olenevalt eelkõige piirkonna turukonkurentsist. Praegu on teada ka uue kaubanduskeskuse rajamisest Viljandi kesklinna, esialgse informatsiooni kohaselt on selle ankurüürnikuks Rimi. 2012. aastal prognoosime arendajate huvi Põhja-Tallinna vastu ning aktiivset tegevust kaubanduskeskuste rajamisel selles piirkonnas.

Tootmine Eestisse Büroopindade turul on praegu kaks põhilist arendusobjekti: Ülemiste City kesklinna piiril ja Tehnopol Mustamäel. Kuigi Tallinna kesklinnas on suuremahuliste büroohoonete

rajamiseks kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid, pole siiski ehitustöid alustatud. Lisaks Lincona büroohoone müügile võib oluliseks tehinguks turul nimetada ka maksuja tolliameti ning statistikaameti uute bürooruumide üüripindade konkurssi. Eesti teistes suuremates linnades suurt büroohoonete arendamist ei toimu. Büroopindade üldine üüritase pole 2011. aastal märkimisväärselt tõusnud, kuid 2012. aastaks prognoosime survet üürimääradele. Tootmis- ja laopindade puhul on märksõnaks mitmete välisfirmade suurenenud huvi tuua oma tootmine Eestisse. Enamik neist ettevõtetest on Soome päritolu, kuid madalamad tööjõukulud ning eurotsoonist tulenev kindlus valuuta suhtes toob lähiajal Eestisse ilmselt ka ettevõtteid mujalt Skandinaaviast. Selle suundumuse jätkudes kasvab nõudlus uute tootmisja/või laopindade järele ning ilmselt alustatakse 2012. aastal ka uute hoonete ehitamist. Investeeringute turul on üks kasvavaid huviobjekte metsad. Kui veel mõni aasta tagasi oli selles segmendis ostuhuvi raieõigusele, siis nüüd ollakse valmis metsadesse investeerima pikaajaliselt (üle kümne aasta). Kokkuvõttes võib 2011. aastat kinnisvaraturul nimetada optimistlikuks, kuigi aasta teine pool on maailma üldisest majandusolukorrast tulenevalt mõnevõrra ettevaatlikum.

FENIX külmumiskaitse süsteemid Jää ja lume sulatamine katustel, vihmaveerennides ja -torudes Jää ja lume sulatamine katustel, vihmaveerennides ja -torudes Küttekaablid hoiavad ära lume kogunemise katustele ning kohtadesse, kus see on ebasoovitav – vihmaveerennidesse, katuseneeludele, varikatustele jne. Seega pakuvad need kaitset võimalike kulukate kahjustuste eest. Küttekaablid on eriti sobiv lahendus vihmaveerennide ja -torude jaoks ebapiisava soojustusega katustel, kus lumi sulab isegi tugeva pakasega, vesi jäätub rennis ja tekitab seal jääst tõkke. Seetõttu hakkab renn vett üle ajama ning moodustuvad jääpurikad, mis on suureks ohuks all liikuvatele jalakäijatele ja sõidukitele. ADPSV ja MADPSP tugevad topeltsüdamikuga ja täieliku kaitsevarjestusega ning UV-kaitsega küttekaablid on parimaks lahenduseks just sellistesse kohtadesse. Nendel kaablitel on väga head mehhaanilised omadused ja kõrge, kuni 30 W/m, erivõimsus. Vihmaveerennidesse ja -torudesse läbimõõduga 150 mm paigaldatakse harilikult kaablid küttevõimsusega 30-40 W/m. Soovitav on paigaldada renni kaks madalama võimsusega kaablit (kuna suurem pind saab kaetud), kui kasutada ühte suurema võimsusega kaablit. Küttekaabli fikseerimiseks rennides ja torudes kasutatakse vastavalt renni- ja vihmaveetoru klambreid. Kahe kaabli omavaheline kaugus peaks olema 50-80 mm. Katustele paigaldatakse küttekaabel siksaki kujuliselt niisuguse sammuga, et võimsuse jaotus katusel oleks ligikaudu 250 W /m2. Küttesüsteemi automaatne juhtimine Süsteemi ökonoomse ja tõrgeteta töö huvides on soovitav varustada see sobiva temperatuuri- ja

niiskusanduriga juhtseadmega, mida samuti pakub FENIX. Torude soojendamine Fenix ECOFLOOR küttekaableid saab kasutada ka metall- ja plasttorude külmumiskaitseks. Kaabel kinnitatakse otse metalltorule. Plasttoru tuleb eelnevalt katta alumiiniumfooliumiga, seejärel kinnitatakse kaabel torule ja kaetakse kogu pikkuses alumiiniumteibiga. Foolium tagab soojuse ühtlase jaotuse üle kogu toru pinna. Torud peavad alati olema kaetud ka välise soojusisolatsiooniga. Kaabel ei ole mõeldud soojusisolatsiooni asendamiseks, vaid kompenseerimaks soojuskadusid, mida ei ole täielikult võimalik vältida ühegi isoleerimisviisiga. Küttekaabli paigaldatav võimsus sõltub ümbritsevast temperatuurist, soojusisolatsiooni materjalist ja paksusest ning temperatuurist, mida soovitakse tagada. Üldjuhul sobivad torustike soojendamiseks küttekaablid 10-15 W/m – ADPSV ja PFP. PFPküttekaabli komplekti kuulub ka termostaat ja andur ning pistikuga ühendusjuhe vooluvõrku ühendamiseks. Teistele küttekaablikomplektidele tuleb termostaadid ja andurid eraldi juurde tellida (näiteks Kabloreg A1, ITR 3, ETV 1991 – samuti FENIX tooted). Fenix ECOFLOOR küttekaableid müüvad Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.

7. detsember 2011

Mittesüttivad isolatsioonimaterjalid p Igal aastal puhkeb maailmas seitse-kaheksa miljonit tulekahju, milles saab vigastada ligikaudu 800 000 inimest üle maailma. Vaatamata sellele, et hoonete turvalisuse eest kantakse ilmselgelt hoolt kõikjal maailmas, alahinnatakse üpris sageli kvaliteedinõudeid hoone konstruktsioonis kasutatavatele isolatsioonimaterjalidele, mis mängivad aga tähtsaimat osa passiivse tuleohutuse tagamisel. Alar Kalmus

Rockwool OÜ projektijuht

ulekahju tagajärjed on alati negatiivsed, nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Kuigi tulekahju ajal pööratakse kõige rohkem tähelepanu – ja õigesti tehakse – inimestele, kes õnnetuse hetkel hoones viibivad, tuleb aru anda, et tulekahju tagajärjed võivad tegelikult olla määratult suuremad, andes tihti valusa hoobi ka ärihoonete omanikele, kellele on tulekahjus kannatada saanud hooned ärikeskkonnaks, pakkudes sissetulekut ja kindlust sadadele inimestele. Kindlustusfirmad üle maailma on täheldanud, et kuigi tulekahjude arv hoonetes on prae-

Valede ehitusmaterjalide kasutamine põhjustab tulekahjusid suurtes büroohoonetes üle maailma, tekitades miljarditesse ulatuvaid kahjusid, seavad ohtu tuhandete inimeste elusid ja sunnivad pankrottide tagajärjel sulgema ärisid, mis elanikele tööd annavad. Foto: CORBIS/Scanpix guseks vähenenud, siis nende tõttu tekkinud kahjud on ometigi suurenenud – ajavahemikus 2002–2008 toimunud põlengute tagajärjel esitatud hüvitisnõuete summad suurenesid

enam kui kaks korda, sest hoonete omanikud soovivad likvideerida kõik põlengu tagajärjel saadud kahjud. Majaomanikule võib tulekahju tähendada väärtusliku va-

ra kaotust, aga ka ettevõtte hävingut.

Tulekahju kõrge hind Kogu maailmas kulutatakse hoonete ehitamisele ja renovee-

rimisele miljardeid, veelgi rohkem raha läheb hoonetes olevate esemete soetamiseks ning kaitsmiseks. Hoonete energeetilise kasulikkuse nõuded muutuvad üha

rangemaks, seepärast asendatakse hoonete renoveerimisel isolatsioonimaterjalid sageli uutega, suurendatakse nende materjalide paksust või paigaldatakse teistsugust tüüpi isolatsioon (näiteks fassaadi soojustamisel väljastpoolt), et vähendada energiakulusid ja soojuskadusid ning suurendada hoone arhitektuurilisi ja keskkonnakaitselisi näitajaid. Väga paljud majaomanikud ei mõista lõpuni, milline tähtsus on isolatsioonimaterjalidel nende vara kaitsmisel. Isolatsioonimaterjalid, nagu ka paljud muud ehitusmaterjalid, on erinevate omadustega. Osa isolatsioonimaterjale on mittesüttivad ja seega kantud A1 tuletundlikkuse klassi, mis tähendab, et need materjalid ei sütti põlema ega kiirenda tule levikut, vaid lausa tõkestavad seda. Sellised isolatsioonimaterjalid on tähtsad passiivse tuleohutuse mõttes. Teised isolatsioonimaterjalid on süttivad ja tuld levitavad ning need tuleb katta kaitsvate metall- või kipsplaatidega. On oluline, et majaomanikud saaksid professionaalseid nõuandeid ka isolatsioonimaterjalide valikul, lähtudes konkreetse hoone konstruktsioonist ja kasutusotstarbest. Näiteks pole arukas paigaldada tuletundlikke isolatsioonimaterjale katlamajja. Sama tüüpi isolatsioonimaterjale kasutatakse laialdaselt aga näiteks betoonpõrandate või -vundamentide isoleerimiseks.

E R E IAD! T R O K G VA L I K INNA

PUHUL IMISE M L A D! V M A JA TUSE

Toompark – uus ja energia-

säästlik maja Toompea nõlval

Loopealse – uus

elukeskkond Lasnamäel

Männimetsa – elamukrundid

Arendaja: OÜ Astlanda Ehitus Asukoht: Paldiski mnt 14, Tallinn Valmimisaeg: 28. veebruar 2012 Kortereid: 66 korterit, 6 büroopinda + 2 maa-alust parkimiskorrust Hinnad: alates 1500 €/m²

Arendaja: Loopealse Arendus OÜ, ehitab OÜ Astlanda Ehitus Asukoht: Meeliku 23/3, Tallinn Valmimisaeg: valmis! Kortereid: 96, parkimine õues ja soklikorrusel Hinnad: alates 870 €/m²

Arendaja: OÜ Astlanda Ehitus Asukoht: Järveküla küla, Rae vald, Harjumaa Valmimisaeg: valmis! Elamukrunte: 34 kõikide kommunikatsioonidega elamukrunti Hinnad: alates 50 €/m²

www.toompark.ee

www.meeliku.ee

www.astlanda.ee/mannimetsa

Lisainfo: rajame vanalinna väravate juurde moodsa seitsmekorruselise kortermaja. Maja põhiväärtused on: • asukoht – südalinna lähedus • energiasäästlikkus – igasse korterisse on projekteeritud individuaalse soojustagastusega ventilatsiooniagregaadid, mis aitavad säästa küttekuludelt kuni 30% • head korterite planeeringud • klaasitud rõdud ja terrassiga korterid

Lisainfo: Rajamisel on terviklik korterelamukompleks, mis koosneb kuuest kortermajast. Eelmisel aastal sai valmis esimene maja, Meeliku 23/1, millel oli suurepärane müügiedu. Nüüd on valmis ka Meeliku 23/3 maja. Maja põhiväärtused on: • kiire ja mugav ühendus Pirita, kesklinna ja Lasnamäe suunal • Väga head planeeringud, tule ja veendu ise! • Valdavalt rõdudega korterid • Hea kvaliteet parima hinnaga

Lisainfo: Viljandi maantee servas, täpselt Tallinna piiril on valmis uus elukeskkond. Uusi elanikke ootavad ees kõikide liitumispunkti dega varustatud krundid. Elurajooni-sisesed teed on asfalteeritud ja varustatud tänavavalgustusega ning rajatud on laste mänguväljak ja tenniseväljak. Männimetsa asub Rae vallas Tallinna linna piiril. Järve Selverini on siit vaevalt 4 kilomeetrit ning autosõit Viru väljakule kestab 12 minutit.

SOOD

USH

SOOD

B ENERGIAKLASSI MAJA!

Angelina Ilizina • Kinnisvara müügi projektijuht • OÜ Astlanda Ehitus tel: +372 53 002 550 • angelina@astlanda.ee • www.astlanda.ee

Tallinna serval

7. detsember 2011

päästavad elusid ja ärisid Paljudel juhtudel on tule- sed on esitatud ka hoone omatundlike isolatsioonimaterjali- nikule, kes kinnitas toodete de kasutamine piisavalt turvali- spetsifikatsioonid. ne, kui isolatsioon on tootja Londonis Shoreditchi linnasoovituste kohaselt õigesti pai- jaos tekkis samuti pingeline olugaldatud ja kaitstud mittesütti- kord, kui tulekahju puhkes kohalikule omavalitsusele kuuluva kihiga. On veel üks asjaolu, millele hoonete Osa isolatsioonimaterjale on mitomanikud peavad mõtlema – suitsu mür- tesüttivad ja seega kantud A1 tugisus. Tulekahju korral letundlikkuse klassi, mis tähenon suurema osa sur- dab, et need materjalid ei sütti majuhtumite põhjuseks just mürgine põlema ega kiirenda tule levikut, suits. Peale selle rikub vaid lausa tõkestavad seda. suits ära hoonete interjööri ja hoonetesse vas paljukorruselises elumajas. paigaldatud seadmed. Kui valitakse mittesüttivad Briti parlamendiliige Harriet isolatsioonimaterjalid ja sütti- Harman palus läbi viia uurimivaid materjale kaitstakse õiges- se, et välja selgitada, «kas [tuleti, võib selle ohu minimeerida, kahju] ennetusmeetmed olid sest leekidel puudub otsene adekvaatsed», vahendab ajaleht kokkupuude isolatsiooniga. The Times.

hoonesse ja kustutada seda seestpoolt.» See on väga tähtis hoiatus tuletõrjujatelt, kes mõistavad suurepäraselt tulekahjudest tekitatud ohtu hoonetes, kus ehitusmaterjalid on halvasti kaitstud. Hoonete omanikele tähendab see aga, et kui puudub otsene oht inimeste elule, väldivad paljud tuletõrjujad sisenemist sellistesse põlevatesse hoonetesse, milles on süttivaid isolatsioonimaterjale. Mittesüttiv isolatsioon võib mitte ainult pidurdada tulekahju levikut, vaid lubab ka võtta tuletõrjujatel tarvitusele kõik meetmed, mis on vajalikud tule kustutamiseks hoones.

Tulekahjukindlustus Suured kahjumid ja tuletõrjujate muutunud taktika on kindlustusfirmadele hoiatussignaaliks. Kui tuletõrjujad ei saa siseneda hoonesse, milles on kasutatud süttivaid isolatsioonimaterjale, tähendab see, et tule tekitatud kahjud suurenevad.

Õiguslikud tagajärjed

Vali sobivad materjalid

Hoonete omanikud peavad hoolt kandma, et neid ei saaks süüdistada hooletuses, mille tõttu tulekahju puhkes. Näiteks on Hiinas mõistetud viimastel aastatel süüdi või ootab kohtuotsust 41 isikut, keda süüdistatakse tulekahjus, mis puhkes Hiina kesktelevisiooni (CCTV) peahoones. Nende hulgas on ka CCTV uue büroohoone ehitustööde juht, keda süüdistatakse selles, et «ta tekitas õnnetuse ohtlike materjalide kasutamise tõttu», samuti varustusjuht, kes, nagu kahtlustatakse, varustas ehitust standarditele mittevastavate materjalidega, vahendab ajaleht Bangkok Post. Süüdistu-

Pärast mitut suurt tulekahju pöörasid meedia ja võimuorganid tähelepanu sellele, millist rolli mängib tule leviku peatamisel mittesüttiv tuletõkkematerjal, näiteks kivivill, ning kuidas Võttes kasutusele tuleohutuse kiirendavad valesti va- aktiivsed kaitseabinõud, näiteks litud ja ebaõigesti paigaldatud süttivad ma- sprinklersüsteemi, vähendavad terjalid tule levikut paljud kindlustusandjad kindlushoonetes. tussummat kuni poole võrra. Taani tuletõrjujate ja päästjate liit on väljendanud oma muret kergesti Näiteks puhkes 2003. aastal süttivate tuletõkkematerjalide tulekahju Ühendkuningriigi pärast: «See tähendab, et kui sei- toiduainete töötlemisettevõttes nad on isoleeritud vahtmaterja- Sahib Foods, mille järel algatati lidega, siis ei saa me siseneda kohtumenetlus.

Tehase köögist alguse saanud põlengu tagajärjel süttis lagede isolatsioonimaterjal. Hoone omanik tunnistati süüdi selles, et ta ei teavitanud hoone arhitekti ruumide kasutamise otstarbest, mistõttu paigaldati sellesse ruumi tuletundlikkuse seisukohalt ebaturvalised materjalid. Sahib Foods oli sunnitud tasuma arhitekti kindlustusandjale 12 miljonit naelsterlingit. Pole kahtlustki, et kindlustusfirmad muudavad rangemaks nõuded, mis piiravad põlevmaterjalide kasutamist hoonetes. Suurbritannia kindlustajate assotsiatsiooni korraldatud uuring näitas, et alates 2002. aastast on tulekahju korral kahekordistunud keskmise hüvitisnõude suurus. Võttes kasutusele tuleohutuse aktiivsed kaitsemeetmed, näiteks sprinklersüsteemi, vähendavad paljud kindlustusandjad kindlustussummat kuni poole võrra. Seega võib arvata, et peagi muutuvad kindlustuse üheks nõudeks ka tuleohutuse passiivsed kaitsemeetmed, sh mittesüttivad tuletõkkematerjalid. Kuigi kindlustusfirma hüvitab tulekahju (suitsu, vee ja tule) tekitatud kahjud, võib kaotatud aeg maksta tunduvalt rohkem. Paljudel juhtudel viivad suured põlengud ettevõtte pankrotti ning isegi kõige sõbralikumad kindlustusfirmad ei saa asendada kaotatud kliente, kes pöörduvad konkurentide poole, kuni kannatada saanud äri püüab vana tegevuse juurde tagasi pöörduda.

Soo 1 korterelamud, Tallinnas 2. etapp müügis 300 m vanalinnast Maa-alune parkla  Igas hoones lift  Turvatud ja suletud territoorium  Haljastatud sisehoov  Väga kvaliteetne siseviimistlus  

tel: 50 33091

metro@metro.ee

www.vaike-kalamaja.ee

7. detsember 2011

Kinnisvaramaaklerid vajavad koolitust ja seadust Kinnisvaramaaklerid on iseseisvuse taastanud Eestis tegutsenud kakskümmend aastat. Kuigi kinnisvaraturul tervikuna on selle aja jooksul toimunud mitmeid muutusi nii tööpõhimõtetes kui ka seadusandluses, on kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus püsinud peaaegu muutumatuna. Seetõttu on praegune olukord jäänud selgelt jalgu klientide, partnerite ja sidusorganisatsioonide ootustele ning nõudmistele, mistõttu muutusi vajavad nii tööpõhimõtted kui ka seadusandlus. Ingmar Saksing

LVM Kinnisvara juhatuse liige Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige

innisvaramaakleriks võib Eestis saada igaüks. Seejuures pole nõutav omada haridust ega ka kogemust. Piisab otsusest alustada tööd kinnisvaramaaklerina ning isik võibki julgelt siseneda hinnanguliselt 1,5 miljardi eurose käibega kinnisvaraturule – seejuures ei eeldata isegi põhihariduse olemasolu.

Rohkelt kaebusi Oleme Eestis uhked läbipaistva riigi ja isereguleeruva turu üle. Aga kas ka uhked oma kinnisvaramaaklerite üle? Kutseseaduse kohaselt saab kutselise maaklerina tegutseda vaid maakler, kellel on olnud vähemalt kahe aasta pikkune praktika ning kes on edukalt sooritanud kutseeksami. Kuid mitte ükski seadus ega norm ei nõua ega eelda, et turul võivad tegutseda ainult kutselised maaklerid. Siiani pole riik pidanud oluliseks kehtestada kinnisvaramaaklerite haridusele ja/või teadmistele miinimumnõudeid, kuigi maaklereid tegutseb turul hinnanguliselt kaks tuhat ning nende vahendusel vahetab omanikku sadade miljonite eurode eest kinnisvara. Seadusest tulenevalt tõestab müügilepingu notar. Lepingusse saab seejuures kirja panna kõik pooltevahelised eelnevad kokkulepped. Ja lõppude lõpuks vastutab asja eest ju müüja. Tegelik situatsioon on palju keerulisem. Miinimumnõuete puudumise kõrval näitavad Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale iganädalaselt laekuvad kaebused maaklerite tegevuse kohta, milline on olukord turul tegelikult.

Millal hakkame tegutsema? Maaklerid esindavad kliente kirjalike kokkulepeteta, see-

juures teadmata ja kontrollimata, kes tegelikult on vara omanik. Nad pakuvad müügiks surnud inimeste vara. Nad ei teavita teadlikult või tahtmatult ostjaid kehtivatest piirangutest. Kõige äärmuslikuma näitena pakkus maakler müüa vara selle tegelikule omanikule. Jah, te lugesite õigesti – olukorra jätkudes võite ka ise ühel päeval saada pakkumise maaklerilt oma vara ostuks. Selgelt on praegune olukord ebanormaalne ning vajab muutusi. Kas selleks on vaja näidishukkamist või peaks juhtuma midagi sellist, nagu juhtus reisifirmadega, on raske öelda. Fakt on see, et kinnisvaramaaklerite tegevust on hakanud meie põhjamaine riik reguleerima alles pärast seda, kui ebapädevate maaklerite töö tõttu on kaotatud varandusi. Tõsi, sellise tõdemuseni jõuti juba eelmise sajandi alguses. Viidatud reisifirmade tegevuse puhul reageeris riik alles siis, kui sadadel inimestel ei õnnestunud puhkusereisilt naasta seetõttu, et firma, kes neile reisi müüs, oli vahepeal muutunud maksejõuetuks ning inimeste tagasitoomise eest tuli hakata maksma maksumaksjal. Alles siis leiti lahendused ning kehtestati tagatisrahade süsteem. Seejuures oli kandev roll tarbijakaitseametil. Või küsigem teistpidi – mitmel juhul peaksid saama petta või kui suurest summast peaksid ilma jääma inimesed enne, kui riik otsustab midagi ette võtta maaklertegevusega? Kas piisab, kui klientide nõuded kinnisvaramaaklerile on kokku miljon eurot või piisab sellest, et kahju on viiskümmend tuhat eurot? Või pälviks tarbijakaitse ja politsei tähelepanu viimane kaebus, kus kinnisvaramaakler jättis omanikule edastamata seitsmesaja eurose tagatisraha? Või peaks halva maaklertee-

Lisaks isikuomadustele ja tahtmisele kinnisvaramaaklerina töötada on vaja ka tugevat, toetavat seadusandlikku tausta, mis nõuaks kõikidelt maakleritelt pädevaid kutseoskusi ja vajalike täienduskoolituste läbimist. Foto: CORBIS/Scanpix nuse osaliseks saama keegi seaduseandjatest?

Koolituse vajalikkus Probleemid praegusel kinnisvaraturul saavad alguse teadmiste puudumisest. Süsteemseid teadmisi mitteomav kinnisvaramaakler ei suuda kogu müügiprotsessi juhtida selliselt, et see ei tooks klientidele kaasa täiendavaid kulusid või kaotust ajas ja rahas. Kinnisvaramaaklerile vajalike teadmiste omandamine on aga jätkuvalt vabatahtlik ning selleks kuluv aeg ja raha ei oma üksikisiku tasandil vajalikku prioriteeti. Samuti on erinevatel perioodidel pakutud erialased koolitused pigem sissejuhatuseks multidistsiplinaarsesse valdkonda, kui et programmid, mis sobiksid kinnisvaramaakleri akadeemiliseks baashariduseks. Soovist olukorda fundamentaalselt muuta allkirjastasid Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on

vastastikune koostöö õppetegevuse arendamisel kinnisvara valdkonnas ning teadustöö ja arendustegevuse edendamine. Koostöökokkulepe ülikooliga on oluline samm kinnisvaramaaklerite professionaalsuse tõstmisel, sest lähendab koja liikmete kutseeksamieelset täienduskoolitust akadeemilisele koolitusele. Samuti loob kokkulepe esimest korda Eestis lähiaastatel võimaluse kõrgharidusega kinnisvaramaaklerite ettevalmistamiseks. Lisaks võimaldab kokkulepe koja tegevusvaldkonnast lähtuvate ning kojale huvipakkuvate alus- ja rakendusuuringute teostamist. Näiteks vajaks uurimist kinnisvaramaaklerite seaduse väljatöötamise põhjendatus.

Seadus maakleritele Riigieelarvest neljandikuga võrduvat kinnisvaraturgu ning sellega seonduvat maaklertegevust reguleerib võlaõigusseaduses vaid kümmekond paragrahvi. Ilmselgelt on sellise ulatuse ja määraga tegevuse raamide piiritlemiseks sellest vähe. Liia-

ti annavad need vähesed paragrahvid laiad võimalused tõlgendusteks. Praegune võlaõigusseadus määratleb napilt maaklerlepingu ja maakleri õiguste mõiste, jättes reguleerimata kohustused ja vastutuse. Seejuures on norm üldine ning mõeldud maaklertegevuse üldiseks reguleerimiseks. Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduva võiks jätta reguleerimata ning teenust pakkuvatele isikutele miinimumnõuded kehtestamata, kui see ei tooks kaasa valesid soovitusi või vajalike teadmiste puudumisel üksikisiku tasandil ka suuri rahalisi kaotusi või ei puudutaks nii olulist osa igapäevaelust, nagu seda on inimeste eluasemed. Ligi paarikümne aasta pikkune praktika on näidanud, et vaid iseregulatsioon ei ole harva tehtavate kalleimate kestvuskaupade soetamistehingute jaoks piisav. Kinnisvaratehinguid sooritatakse kord või kaks elu jooksul ning on mõeldamatu eeldada, et selle edukaks teostamiseks

vajalikke ning vastavaid teadmisi ja kogemusi peaksid omama kõik praegused ja tulevased kinnisvaraomanikud. Teoreetiliselt peaks riskid maandama meie tugev notariaat ja kinnistusraamat. Lisaks on ju seejuures kehtestatud kohustuslik vorminõue, mis justkui tagaks pooltevaheliste kokkulepete igakülgse fikseerimise. Igapäevane praktika aga tõestab osaliselt või täielikult vastupidist. Nii toovad müügilepingu allkirjastamise eelsed kokkulepped peaaegu alati pooltele kaasa õiguslikud tagajärjed veel enne, kui müügilepingule alla kirjutatakse. Seega on vajalik kinnisvaramaakleri roll, kes pooltevahelisi kokkuleppeid vahendab ning oskab seejuures juhtida tähelepanu võimalikele tagajärgedele. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et praegust olukorda oleks võimalik parandada vaid selliselt, et kehtestataks kinnisvaramaaklerite teadmistele miinimumnõuded ning maaklerlepingutele kohustuslik, kirjalik ja taasesitamist võimaldav vorm.

Koguriskikindlustus ei kaitse omanikku kõigi õnnetuste eest Heli Lehtsaar

Sõltumatu tarbijaveeb minuraha.ee

odu kindlustamiseks pakuvad kindlustusseltsid võimalust valida erineva kindlustuskaitse ulatusega pakettide vahel. Neist kõige laiemat kaitset pakub üldjuhul koguriskikindlustus. Kuid ka selle puhul tasub teada, et hoolimata nimest – koguriskikindlustus – pole kodu kindlustatud siiski kõigi riskide vastu. Koguriskikindlustuse erinevus võrreldes teiste kodule kindlustuskaitset pakkuvate pakettidega on selles, et koguriskikindlustuse tingimustes ei loetleta üles riske (näiteks tulekahju, veeavarii jne), mille vastu kindlustatakse.

Koguriskikindlustuse puhul on kindlustusjuhtumiks lihtsalt ootamatult ja ettenägematult toimunud sündmus, mille tagajärjel kindlustatud objekt kahjustub või hävib. Seejuures on tingimustes kirjas välistused ehk kahjud, mida ei hüvitata. Kokkuvõtvalt annab koguriskikindlustus laiema kaitse kõikide nende juhtude osas, mida ei ole kindlustuslepingu sõlmimisel välistusena kokku lepitud.

Välistused lepingus Koguriskikindlustuse välistustena võivad olla märgitud näiteks sellised juhtumid: • kui kindlustatud objekt on kahjustunud aegamööda tekkinud kulumise, kõdunemise vmt protsessi tulemusena (sündmus pole ootamatu);

• on kahjustatud või hävitatud putukate, näriliste, lindude või koduloomade tegevuse tõttu või kui • kahju on põhjustanud vigane ehitus- või remonditöö, projekteerimisviga või mittesobivate materjalide kasutamine. Seejuures tuleb tähele panna, et erinevatel kindlustusseltsidel on tingimused ja seejuures ka välistused erinevad, seetõttu tuleks võrrelda vähemalt kolme seltsi tingimusi. Näiteks võivad osa seltse käsitleda üleujutust või jää ja lume liikumisest tekkinud kahju välistusena, teised mitte. Seega tasub seltside tingimused läbi lugeda ja vaadata, mida defineeritakse kindlustusobjektina (näiteks kas koos hoone/ korteriga on kindlustatud ka sisseehitatud mööbel), millised

on välistused, milliseid ohutusnõudeid pead täitma ning kuidas toimub kindlustusjuhtumi järgselt hüvitise määramine ja maksmine. Lisaks pead arvestama sellega, et kindlustuslepingut sõlmides kehtib omavastutus – summa, mis on sinuga lepingut sõlmides kokku lepitud ja mille kannad kahju korral sina. Tavaliselt pakub kindlustusselts välja omavastutuse mitu võimalikku suurust – kui valid suurema omavastutuse, tuleb kindlustusmakse madalam ja vastupidi. Osa kindlustusseltse on ka ette näinud juhtumid, mille puhul omavastutust ei rakendata – uuri nende kohta kindlustustingimustest. Kui tingimustes jääb midagi ebaselgeks, tuleb võtta aega

ja kindlustusseltsi töötajaga segaseks jäänud punktid läbi arutada, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

Koduse vara kindlustamine Eraldi tuleks mõelda sellele, kas tahad kindlustada ainult oma maja/korteri ja selle siseviimistluse või oleks vaja kindlustada ka kodune vara. Koguriskikindlustus ei pruugi üldjuhul koduse vara kindlustamist hõlmata. Seetõttu tuleb soovi korral koduse vara kindlustamises seltsiga eraldi kokku leppida ning selle eest ka täiendav kindlustusmakse tasuda. See, millistel tingimustel vara kindlustatakse ja kuidas arvutatakse sulle makstava kindlustushüvitise suurus, kui kindlustusjuhtum peaks toimuma, on seltsiti erinev.

Mõned seltsid kindlustavad kodust vara loetelu ehk nimekirja alusel. See tähendab, et kindlustatud esemed on jaotatud gruppidesse (näiteks mööbel ja vaibad, riietusesemed ja jalanõud, elektroonika ja kodumasinad) ning igale grupile määratakse kindlustussumma. Teise variandina võib klient loetleda oma kindlustatavad esemed üles ükshaaval. On ka seltse, kes pakuvad võimalust kindlustada kodust vara lepingus kindlaks määratud summa ulatuses – sellisel juhul nimekirja ei tehta. Klient võib sellisel juhul ise hinnata, kui suur on tema koduse vara väärtus. Üldjuhul on seltsid ette näinud ka minimaalse kindlustussumma, näiteks 6400 eurot.

7. detsember 2011

Investorid kaaluvad võimalikke kinnisvaratehinguid hoolega Selle aasta kolme kvartali investeeringute kogumaht Euroopa kinnisvaraturul oli kokku ligemale 77 miljardit eurot, mis ületas vaid veidi eelmise aasta kahe viimase kvartali tulemust. See näitab, et investeeringute mahud on sel aastal vähenenud, kuid turuolukord on väiksemate mahtude juures siiski stabiliseerumas. Kätlin Kahju

DTZ Kinnisvaraeksperdi turundusjuht

Gert Rahnel

DTZ Kinnisvaraeksperdi äri- ja korporatiivklientide maakler

arima ülevaate kinnisvaraturul toimuvast saab siis, kui võrrelda Euroopa kinnisvaraturu tehingute mahtu eri kvartalites. DTZ Researchi andmetel olid Euroopa Liidu riikide investeeringute mahud 2011. aastal kvartali kohta ligikaudu 25 miljardit eurot. Eesti kinnisvarainvesteeringute maht suurenes statistikaameti andmeil 2011. aasta kolmandas kvartalis aasta algusega võrreldes ligi kümnendiku võrra. See näitab, et olukord Eesti kinnisvaramaastikul on rahunemas ning investorid on taas huvitatud likviidsetest kinnisvarainvesteeringutest.

Eesti on meelitanud palju- kujunenud investoritele huvi- gus tõid kaasa nii mõnegi tesid ettevõtteid siia investeeri- pakkuvaks tootluseks 5–7 prot- hingu, kus likviidsusraskustesma tänu meie positiivsele äri- senti. se sattunud kinnisvaraomaniKuna kaubandus- ja segaka- kud pidid laenumakse survest keskkonnale, sh odav tööjõud ja vähesed piirangud äritegevu- sutusprojektide tootlus sõltub tulenevalt oma projektid n-ö sele. Seetõttu saame öelda, et paljudest teguritest, vaadeldak- võileivahinna eest maha müüEesti kinnisvaratrend ma. ei erine palju Euroopa Viimasel ajal on investoriomast – jätkuvalt tun- Turul on palju majandusbuumi te huvi kasvanud ka hotellintakse suurt huvi kõrduse vastu. Paljud rahvusvahege tootlusega raha- ajal tagasihoidlikumat joont liselt tunnustatud hotelliketid vooprojektide vastu. hoidnud ettevõtteid, kes ei võton hakanud otsima võimalusi Investorite hu- nud enne suuri riske ja üritavad laienemiseks. Huvipakkuvaks on saanud ka Balviorbiidis on valdanüüd leida raskustesse sattunud, piirkonnaks valt suuremate linnatikumi kolme- ja neljatärnihode paremates äripiir- kuid perspektiivseid projekte. tellid. Suurim huvi on kesklinkondades asetsevad napiirkondade vastu, kus on aga väga piiratud võimalused, büroohooned, kaubanduskeskused ja multifunkt- se lisaks tootlusele väga hooli- mistõttu ollakse nõus panustasionaalse otstarbega objektid. kalt ka teisi kinnisvaraväärtust ma ka hotellide arendustegeValdavalt leiab Eestisse inves- ja tootlikkust mõjutavaid näi- vusse. teerinute hulgast just Skandi- tajaid ning seda juhtum juhtuRahvusvaheliselt tunnustanaavia päritolu ettevõtteid, kes mi haaval. Näitajatest mängi- tud hotellikettide laienemison viimastel aastatel huvi tund- vad suurt rolli asukoht, seisu- plaanide kriteeriumid on väga nud Eesti suuremate kauban- kord, ligipääs ning tuleviku- erinevad. Ühe stsenaariumi koduskeskuste vastu. Võib öelda, perspektiivid. haselt soovitakse Eesti majuet peaaegu kõigi suuremate kestusturule siseneda operaatoretkuste suuromanike ringis lei- Huvi hotellide vastu tevõttena ning seeläbi haarata dub Skandinaaviast pärit invesVõib öelda, et majandus- endale suurem turuosa. teerijaid. kriisi tõttu on investorid muuTeise stsenaariumi kohaselt tunud väga ettevaatlikuks. Võr- ollakse valmis investeerima hoAnalüüsivad investorid reldes varasema ajaga analüü- telli ostmisse ning ka selle opeEuroopa suurimal rahvus- sitakse tehtava investeeringu reerimisse. vahelisel B2B ärikinnisvara ja plusse ja miinuseid palinvesteerimise messil Expo Real ju põhjalikumalt ning 2011 jäi silma, et Euroopa Lii- vähimagi ebamäärasu- Investorite huviorbiidis on valdu riikide kõige huvipakkuva- se korral loobutakse in- davalt suuremate linnade paremateks investeerimiskohtadeks vesteeringu tegemisest mates äripiirkondades asetseon Ühendkuningriik, Saksa- sootuks. maa ja Prantsusmaa. Turul on palju ma- vad büroohooned, kaubandusAinuüksi nende riikide te- jandusbuumi ajal taga- keskused ja multifunktsionaalse hingute mahud büroo-, kau- sihoidlikumat joont kasutusotstarbega objektid. banduse ja segakasutusega ob- hoidnud ettevõtteid, jektide valdkonnas moodusta- kes ei võtnud enne suusid ligemale kolmandiku kogu ri riske ja üritavad nüüd leida Hotellide laienemiskriteeeuroliidus toimunud tehingu- raskustesse sattunud, kuid pers- riumid Baltikumis – hinnas on te mahust. Ligi 10 000 m² suu- pektiivseid projekte. Möödu- kolme- ja neljatärnihotellid ruste büroohoonete puhul on nud aasta ja lõppeva aasta al- keskklassi või premium-klassi

tubadega suuremate linnade keskustes ehk turismitsoonis mahuga 200–250 tuba, samuti peetakse oluliseks täiendavate teenuste, näiteks restorani või wellness-spa olemasolu.

Suund optimismile Hiljuti toimunud EXPO Real kinnisvaramessil kogesime kinnisvarasektoris valdavalt positiivseid emotsioone. Investorid ja arendajad olid täis optimismi alustatavate projektide

osas ning see andis kindlust juurde, et kinnisvaraturg on tasapisi stabiilsemaks muutumas. Kas see stabiilsus on jätkusuutlik, näitab aeg. Viimastel päevadel on tulnud Euroopa rahandusest uusi negatiivseid märke, mis teevad investorid oma otsuste langetamisel ettevaatlikumaks. Siiski arvame, et raha paigutamine kvaliteetsesse kinnisvarasse on riskivabam kui omada väärtpabereid.

Investorite peamised huvid Eestis: Büroohoone Tallinna kesklinna peamises äripiirkonnas: • A-klassi uuem büroohoone vahemikus 8000 – 15 000 m² • loogiline ruumiplaneering, esinduslik välimus, väga oluline on parkimise lihtsus • üürilepingutega kaetud, eelistatud pikaajalised, maineka taustaga üürikliendid • eelistatud tootlus alates 8 protsendist Kaubanduskeskused Tallinnas: • alates 20 000 m² • segakasutus ehk mixed-use (kaubandus-teenindus-büroo) • käidavas asukohas, lihtsa parkimisega • kvaliteetsete üüriklientidega täidetud • tootlus 7–8 protsenti, olenevalt kaubanduskeskusest Lao-tootmishooned Tallinna äärelinnas: • hoone suurus 10 000 – 20 000 m² • hea asukohaga uuemad ehitised • hoones peaks kindlasti olema loogilise lahendusega ruumiplaneering (sobilik ka uue ringi klientidele) • modernsed lahendused • madalad kommunaalkulud • tootlus 9,5–11 protsenti Vanemaid B-klassi hooneid püütakse pigem vältida – põhjuseks tulevaste investeeringute vajadus hoone parendamiseks.

Allikas: DTZ Kinnisvaraekspert

Jõuludeni pakume kõiki Ariston ja Regent boilereid vähemalt 20% soodsamalt. UUS DISAIN JA SISU, TULE UURI POEST! Ariston VELIS

Regent 80L

omadused

 võimsus 1500W

 vertikaalne paigaldus

 mahtuvus 50, 80 ja 100 liitrit

 võimsus 1200W

 garantii anumale 7 aastat

 mahtuvus 80 liitrit

 kaks magneesiumanoodi  ülitõhus isolatsioon  ultraõhuke, ainult 27cm (kõik suurused)  LED kuvar

-26%

€ 729.7.tavahind

ECO funktsioon - energiasääst kuni 10%. ABS süsteem - elektrooniline ohutuspakett. Legionella bakteri vastane süsteem Ülekuumenemise vastane süsteem. Aktiivne elektriohutuse süsteem Külmumisvastane süsteem Hoolduse- ja rikkediagnostika süsteem ”Kuiva” sisselülitamise süsteem

-26%

Regent 100L

Nanomix + BEST süsteem - kuni 30% parem jõudlus. omadused

Universaalne paigaldus - horisontaalne ja vertikaalne

aastat kogemust

 võimsus 1500W

Dušivalmidus

ülikiire e ultraõhuk

 vertikaalne paigaldus  mahtuvus 100 liitrit

Esmasel sisselülitamisel ühe dušikorra jaoks kulutatud vee soojendamise aeg lüheneb kuni 60%.

Titanium Plus tehnoloogia Tõhusam kaitse tänu titaaniumemailile

Öko ekraan - LED näidikupaneel nutika termomeetriga

€ 781.06.tavahind

www.aristonbaltic.com

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.

 Sanitaar- ja keskkonnatehnika  Tööriistad ja ehitusseadmed  Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid

www.feb.ee e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B / NARVA: Puškini 5 RAKVERE: Vase 1 / VILJANDI: Puidu 17 PÄRNU: Lina 22

7. detsember 2011

Korteriühistud näitavad ühiskonnas a Sellal, kui Lätis suured kortermajad tasapisi lagunevad, panevad Eesti korteriomanikud seljad kokku, moodustavad aina uusi korteriühistuid ning seisavad üheskoos hea selle eest, et kunagistest hallidest ning kõledatest hoonetest moodsad ning soodsad elamud saaksid. kRiStel koSSaR

orteriühistud on ühiskonnas arvestatav jõud, leiavad Postimehe vestlusringis osalejad: Eesti Korteriühistute Liidu tegevjuht Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva, KÜ Puhangu 55 juht Valentina Valtson ning Õismäel Järveotsa tee 5 asuva korteriühistu juht Tiiu Varik. Viieteistkümne aasta eest, kui loodi Eesti Korteriühistute Liit, oli ühistuliikumine üsna lapsekingades. Mis selleks üldse tõuke andis? Urmas Mardi (UM): Tõuke andis ennekõike eluruumide erastamise seadus. Inimestele ei jõudnud päriselt kohale, et pärast erastamist on nad omanikud – varem oli räägitud üürimisest ja üürniku staatusest.

Samal ajal ütles eluruumide erastamise seadus väga selgelt – kui majas on üle viie korteri, tuleb luua korteriühistu. Selge oli ka, et toonased majavalitsused inimeste vajadusi rahuldada ei suutnud. Töid tehti, aga tööd olid ebakvaliteetsed, seega impulss hakata ise toimetama tuli sealt. Saadi aru, et vana etapp on läbi, tekkis omanikutunne ja soov majasse rohkem panustada ning ise protsesse mõjutada.

me initsiatiivgrupile, kes ühistu moodustamise vastu huvi tundis, välja põhiküsimused, mida esitada teistele korteriomanikele – vastused käes, sai koosolekutega pihta hakata ja nii kuni asutamiseni välja. Nüüdseks on inimeste teadlikkus ühistu tegevusest oluliselt tõusnud? Tiiu Varik (TV): Loomulikult! Meie maja vaadates on omanike suhtumine kapitaalselt muutund. Oleme maja korda teinud, aga rahaküsimused olid alguses vägagi teravalt päevakorral – et mis see kõik meile maksma läheb. Samuti uuriti, kuidas juhatus rahaga ümber käib. Nüüd pole seda muretsemist enam ette tulnud – näha on, et majas midagi kogu aeg tehakse, raha pole tuulde loobitud.

Arvata võib, et alguses jäi suur hulk küsimusi õhku rippuma? UM: Loomulikult, eks hirme oli palju. Olen ise asutanud üle kolmesaja ühistu ja küsimused on ikka samad, nt mis saab siis, kui majal katus pealt lendab? Oli harjutud, et majavalitsus tuli ja tegi ära, töö oli aga ebakvaliteetne ning sellega ei oldud rahul. Millest aga inimesed ehk aru ei saanud, oli asjaolu, et erastamine oli vabatahtlik – korter võis jääda ka munitsipaalomandisse, aga seda tuli ette vähe. Erastamine oli endistele üürnikele kasulik – kes siis veel oma korteri hea käekäigu eest peaks muretsema ja sellesse investeerima, kui mitte omanik ise. 2001. aastal jõustunud korteriomandi seaduse muudatusega kaotati küll kohustus moodustada ühistu, pakkudes alternatiiviks korteriomanike ühisuse. Praegu on kolmes-neljas tuhandes majas loodud ka kor-

Kui hästi on juhatuse tegevuse kontroll ja läbipaistvus praegu seadusega reguleeritud?

Korteriühistute rolli ja olulisuse üles arutlesid vestlusringis (vasakult) Eesti Korteriühistute Liidu tegevjuht Urmas Mardi, KÜ Puhangu 55 juht Valentina Valtson, Õismäel Järveotsa tee 5 asuva korteriühistu juht Tiiu Varik ning Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva. Foto: Kristel Kossar teriomanike ühisus. Võin kinnitada, et just korteriühistu on efektiivseim korterelamute valitsemisvorm. Mis meelt inimesed algul ühistute suhtes olid? Raimo Jõgeva (RJ): Tekkisid

initsiatiivgrupid, kes teistele korteriomanikele asja selgitasid. Ajakirjanduses ilmus samuti palju positiivset informatsiooni. Korteriühistute Liit oli just loodud, minagi sain siit põhikirja. UM: Algul oli ühistute loomine Tallinnas omanikele tasu-

ta, sest Tallinn maksis selle eest asutajatele. Ringles aga mitu põhikirja – näiteks üks oli kaheleheküljeline, mis eriti midagi ei reguleerinud. Meie ülesandeks oligi välja töötada korralik põhikiri, mida ühistu loomisel aluseks võtta. Alustasime sellest, et jagasi-

UM: Seadusega siin probleeme pole. Räägitud on küll teatavast vahekohtu institutsioonist, sarnaselt töövaidluskomisjoniga, et oma kaebeõigust realiseerida, mis töötaks ka kiirelt ja efektiivselt. Kohtusse pöörduda on teatavasti kallis ja lahendi saamine võtab aega. Parimat järelevalvet korteriühistu töö üle teeb korteriomanik, see ongi tema kohustus – kontrollida ning vajadusel sekkuda. Samas ei tunne

Tulekahju korral on kõige tähtsamaks faktoriks aeg... ...kui Te kasutate Rockwooli tulekindlat kivivillast soojustust, võidate rohkem aega. Teile jääb rohkem aega põlevast majast välja pääsemiseks. Rohkem aega maja enese ja oma vara päästmiseks. Rohkem aega inimelude päästmiseks. Rockwooli kivivill talub kuni 1000 oC ulatuvat temperatuuri. Investeering Rockwooli materjali on investeering aega - mis on kõige olulisem faktor tulekahju puhul. www.rockwoolestonia.com

7. detsember 2011

arvestatavat jõudu paljud inimesed ehk oma õigusi ega oska neid realiseerida. Kui palju inimesed üldse korteriühistu tegevuse vastu huvi tunnevad? TV: Mina võin oma maja kohta küll öelda, et näiteks majandusaasta aruande üldkoosolekul või renoveerimise arutamisel on 51 protsenti ikka kokku tulnud. Oleme sisse seadnud ka juhatuse vastuvõtuajad, et inimene saaks oma küsimusi esitada. UM: Korteriühistu kuldreegliks on: räägi inimestega! RJ: Täpselt. Leia inimese ärakuulamiseks paar minutit. Kui keerad selja, on kohe tüli majas. Valentina Valtson (VV): Inimeste usalduse võitmine on kõige tähtsam. Alguses, kui meie majas korteriühistu loomine kõne alla tuli, polnud mul – olgugi et olin töötanud juhtival kohal – selles vallas kogemusi, aga sain korteriühistute liidult abi. Hakkasin käima koolitustel, aga esimesed kaks-kolm aastat olid ikka kõige raskemad. See on tõsi, igaühe jaoks, olgu ta kas või mingi joodik, tuleb aega leida. Nii et korteriühistu juht töötab 24/7? TV: Absoluutselt. Nädalavahetuse õhtulgi võib näiteks keegi helistada, et vannitoas kraan tilgub või veeraamat sai täis – pead ikka vastama. RJ: Oma ajast korteriühistu esimehena mäletan, et helistati lausa öösel kahe või viie paiku. Vanemad venekeelsed inimesed – oli neil siis kellaaeg sassi läinud, tuli uusi mõtteid, tahtsid jagada. Ikka võtsin vastu. Mis on ühistute kõige tõsisemad murekohad? RJ: Rahaasjad – näiteks juhatuse liikmete ebaausus, kahtlus, et keegi paneb ühistu raha kõrvale. See on pigem kahtlustami-

ne, isegi siis, kui ei pruugi kahtlustusteks reaalset alust olla. VV: Majad, mis on renoveeritud varem, pole saanud ka Kredexi toetust ja see on kurb – tagantjärele ei saa toetust samuti taotleda. RJ: Paljud korteriühistud ei julge ka renoveerimisega alustada, sest tulevik on ebaselge – praegu küll antakse renoveerimiseks toetust, aga äkki see toetusprotsent kahe aasta pärast suureneb? UM: See on küll täiesti vale mõtlemine! Seda ootama jääda ei maksa. Kui suurt rolli mängivad üldse korteriühistu toimimise juures inimesed – näiteks ei saada lihtsalt üksteisega läbi? TV: On kuulda, et mõnes juhatuses on moodustunud kaks vastandlikku leeri. UM: Need on õnneks siiski üksikjuhtumid, aga Eestis on kokku 9800 ühistut. Korteriühistu baseerub inimsuhetel, need aga teatavasti ongi kõige keerulisemad – siin pole tegemist ärihuvidega, see on ülidemokraatlik moodustis, kus igaühel on oma arvamus ning seadusest tulenev hääleõigus, mis annab võimaluse protsesse mõjutada. Sellest lähtuvalt ollakse ehk ka natuke emotsionaalsemad. Palju on räägitud sellest, kas ühistu juht peaks tasu saama või mitte. Minu arvates peaks küll, sest tasuta ei saa inimene töötada. Samas ei ole korteriomanikud tasu määramisel varmad kätt tõstma, tunnetades ennast tööandjana. VV: Ühistu juhi töötasu on

minimaalne. Vanas rahas oli see kaks tuhat krooni, aga ma polnud selle tõstmisega ka nõus – ühistul polnud seda raha. TV: Kõigi teenuste hinnad tõusevad, inimestel ühistus on niigi kulud suured, kuidas siis veel oma palka tõsta... RJ: Samas on korteriühistu juhi töötasud väga erinevad, mõnes kohas ikka räägitakse päris kopsakatest summadest. Kui palju on neid, kes koosolekutel lihtsalt käia ei viitsi? TV: Ikka on. Meil on võimalik ka volitus teha. Ja kui ma siis ühistu postkastist võtan üks, kas, kolm, juba seitse volitust minu nimele, mõtlen küll, et mida nüüd teha. Inimestel on kümne aastaga usaldus tekkinud. RJ: Volituse andmist võiks propageerida, et saaks juba esimesel üldkoosolekul kvoorumi kokku – juriidilise korrektsuse huvides on see oluline. UM: Usaldus ühistu juhtide töö vastu on väga oluline, ilma selleta ei tule midagi välja. Kui palju korteriühistute häält ühiskonnas kuulda võetakse? UM: Ikka võetakse. Meid kaasatakse seadusloomeprotsessidesse, oleme arvestatav koostööpartner majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, samuti teeme koostööd kohalike omavalitsustega. Esmakordselt moodustati riigikogus korteriühistute toetusrühm, see annab märku, et ühistute tegevus läheb riiklikul tasemel korda.

15 aastat Korteriühistute Liitu • Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. • Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. • Nüüdseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Saastekvoodi müük aitab maju korda teha Eesti korterelamute renoveerimiseks mõeldud toetusraha tuleb Eesti kasutamata saastekvoodi müügist Luksemburgile. Ligi 470 miljonit krooni suunatakse korterelamute energiasäästlikumaks muutmisse. Toetuse eesmärk on innustada korterelamute täies mahus renoveerimist. Olenevalt saavutatavast energiasäästust toetatakse renoveerimistöid 15–35 protsendi ulatuses. Riik toetab nii elamu soojustamist kui ka küttesüsteemide rekonstrueerimist, olulist tähelepanu pööratakse tervisliku sisekliima saavutamisele. Allikas: Kristel Kossar

Soovite oma rõdu kaitsta tuule, vihma ja tolmu eest? Tundke ennast oma rõdul mõnusalt!

www.malmerkfassaadid.ee AS Malmerk Fassaadid Valdeku 132, Tallinn tel 659 9247, 504 1744 rodu@malmerk.ee

Pakume karastatud klaasidega raamideta täielikult avatavaid rõduklaasisüsteeme.

7. detsember 2011

% % OST-MÜÜK ARDO LEPP

elamispindade osakonna juhataja, kutseline maakler EKMK juhatuse liige +372 517 3617 ardo.lepp@dtz.ee

IRIS OLLE

kutseline maakler EKMK +372 510 5340 iris.olle@dtz.ee

HINDAMINE

HALDAMINE

% TURU-UURINGUD

MARE SAKSA

kutseline maakler hindaja +372 527 1223 mare.saksa@dtz.ee

Sipelga 3a

JÕULUPAKKUMINE

KALLE LÄLL

JÕULUKUU ALLAHINDLUS -10% OLEMASOLEVAST HINNAST!

2-toaline, 50,2 m², hind 90 000 € 3-toaline, 62,9 m², hind 105 000 € 3-toaline, 67,2 m², hind 110 000 € 3-toaline, 72,8 m², hind 120 000 €

kutseline maakler +372 511 2835 kalle.lall@dtz.ee

ENNU SUSI

kutseline maakler äri- ja korporatiivkliendid +372 502 8972 ennu.susi@dtz.ee

GERT RAHNEL

maakler äri- ja korporatiivkliendid +372 5395 5890 gert.rahnel@dtz.ee

TARMO TAMMEL

maakler äri- ja korporatiivkliendid +372 517 3619 tarmo.tammel@dtz.ee

ÜLLE MÄEHANS maakler +372 503 0033 ylle.maehans@dtz.e

Müügis viimased korterid Sipelga 3a korterelamus. Korterites kasutatud kvaliteetseid materjale. Garantii 3a korteri üleandmisest. Hinnas parkimiskoht hoone 0 või I korrusel.

Ülle Mäehans www.dtz.ee/sipelga

www.dtz.ee

ID 48476

Müüa maja Nõmmel. Üldpind 203,1 m² Krunt 599 m²

maja Nõmmel Kaevu 14b MÜÜA KORTER

Elamu on osaliselt remonditud, vajab kaasajastamist, 2korruseline täiskeldrikorrusega, saun, kamin, rõdu. Hind 242 000 € Soodushind 232 000 € Ardo Lepp

MÜÜA KORTER

Allika-Juuli maja

Põhja-Tallinn Vasara 6

korter Hiiul Ilmarise 5 MÜÜA MÜÜA KORTER KORTER

IVE PULMA

maakler +372 5556 6606 ive.pulma@dtz.ee

JANA TOOME

maakler +372 5342 5945 jana.toome@dtz.ee

LIIA KALDOJA

kutseline maakler EKMK +372 517 3631 liia.kaldoja@dtz.ee

% % % %

www.dtz.ee

ID 48838

NÕUSTAMINE

EKSKLUSIIVNE

Müüa maja Kohila vallas Vilivere külas. Üldpind 252,3 m² Krunt 47600 m² Täiskelder, abihooned, puurkaev, kamin, signalisatsioon. Kinnistu haljastatud, tiik, grillimisnurk. Hind 175 000 € Soodushind 172 000 € Ardo Lepp

www.dtz.ee

ID 50506

Müüa 2-toaline korraliku remondiga korter Vasara tn renoveeritud Stalini-aegses majas sõiduteest eemal sisehoovis. Üldpind 51,2 m², 2/3, korter läbi maja, kõrged laed, toad eraldi, ümberplaneering, gaasiküte, kelder, signalisats. Soodushind 46 000 €

Liia Kaldoja

www.dtz.ee

ID 38377

Villa Esplanaadi tn 29, Pärnu Arhitekt R.Siimanni projekti järgi 1939.a. ehitatud villa Pärnu rannarajoonis. Põhjalikult renov. 2000.a, 3kordne kivimaja, üp 347,8 m², keskküte. Hea asukoht kesklinna ja ranna lähedal. Unistuste kodu kaunist ümbrust ja kvaliteeti hindavale perele. Hooldatud ja haljastatud kinnistu 845 m². ID 48254 tel 509 2142 700 000 € Jaanus Verte

MÜÜA KORTER

Müüa 1-toaline valgusküllane korter Hiiul. Üldpind 30 m², 5/5, uued aknad, suur garderoobikapp, põrandal naturaalne puit. Maja kõrval mets Pääsküla matka- ja suusaradadega. Hind 30 500 € Soodushind 29 500 €

Krista Toomemets

MÜÜA RIDAELAMU

1toal krt Harku vald, Tutermaa küla, Paldiski mnt 22283, üp 34,3 m², 1/4, renoveeritud, el.boiler, hinnas köögimööbel tehnikaga. ID 21345 22 000 € Ülle Mäehans

MÜÜA MAJA

Uus hind

maakler +372 517 3624 krista.toomemets@dtz.ee

maakler, hindaja +372 517 3628 toomas.ringo@dtz.ee

HOONETE MÕÕDISTAMINE

KRISTA TOOMEMETS

TOOMAS RINGO

www.dtz.ee

3toal krt Sõpruse pst 196, 9/9, üp 60 m², planeering muudetud, 2 rõdu, köögimbl, 2 sisseehit. kappi, esiku sein looduskivist, madalad komm.kulud. ID 21494 60 716 € Ülle Mäehans

3toal krt Narva mnt 10, üp 44,1 m², 2/5, renoveeritud, vann, keskküte, parkimiskoht maja hoovis. Väga hea asukoht kesklinnas. ID 41942 109 000 € Krista Toomemets

4toal krt Vanalinn, Uus tn 20, üp 104,6 m², 3/4, kamin, kelder, kõrged laed 3,8m, elutuba läbikäidav, keldrikorrusel ühiskasutuses saun, hoov 800 m².

205 000 €

ID 12543 Krista Toomemets

www.dtz.ee/reola

OLEMASOLEVATE HOONETE MÕÕDISTAMINE/ INVENTARISEERIMINE

MÜÜA ÄRIMAA KINNISTUD Reola Äripark asub logistiliselt soodsas asukohas Tartu külje all, 3 km kaugusel linnapiirist, Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa mnt ääres.

REKONSTRUEERIMISE EELPROJEKTID KORTERIOMANDITE MOODUSTAMINE ENERGIAMÄRGIS

Ahtri tn 6A, VII korrus, 10151 Tallinn tel 626 4250

Ridaelamuboks Saue vald, Alliku küla, Tammelehe tee 14, üp 162,9 m², krunt 308 m², saun, gaasiküttesüsteem, signal. Läheduses matkarajad, mets. ID 49232 129 000 € 124 000 € Kalle Läll

Reola Äripark visioon ideed teostus

Kruntide suurused vahemikus 4000 - 20 467 m². Gert Rahnel

Eramu Nõmme, Ugala 18, üp 581,6 m², krunt 2383 m². Omalaadne hoonetekompleks (7toal telliselamu, 5toal nn rüütliloss, kauplus-kohvik). ID 45227 440 000 € Kalle Läll

AASTA LÕPUNI

HINNAD

ALL!

dtz.tallinn@dtz.ee