Suur osa sundmüügis olnud kinnisvaraobjektidest leidis mullu ostja Võrreldes 2010. aastaga kasvas sundmüükide arv mullu 16 protsenti ulatudes 833 objektini. Pankade hinnangul ei tähenda see siiski, et mullu sattus rohkem inimesi rahalistesse raskustesse. SEB ja Swedbanki teatel oli tegemist varasemate aastate probleemsete klientidega, kelle vara ei õnnestunud toona kinnisvara valdkonna madalseisu tõttu maha müüa. Möödunud aastal võis pigem märgata olukorra paranemist ning hapude laenude katteks müüki pandud kinnisvara leidis lihtsamini ka ostja. «2011. aastal suurenes sundmüükidega realiseeritud objektide arv põhjusel, et kinnisvaraturu aktiivsus kasvas – paljud eelmistel perioodidel müüki pandud objektid said 2011. aastal müüdud,» vahendas Swedbanki pressiesinda-
ja pangaspetsialistide vastust. SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu lisas, et mullu lõpetati ka mitme laenu pandiks olnud korteri või suvila müük, kuna inimese maksevõime paranes ning võlg tasutakse muul viisil. «Läbi kriisi ehk siis viimase nelja-viie aasta jooksul on probleemseid sundmüüke olnud ligikaudu 150,» nentis Vohu. «Algatatud on neid rohkem, ent juhul kui inimese maksevõime taastub, peatatakse ka sundtäitmine.» Tegelikult võib aga sunniviisiliselt müüdud kinnisvara hulk olla märkimisväärselt suurem kui kinnistusraamatu andmed näitavad. Nimelt kajastavad kinnistusregistri numbrid vaid neid sundmüüke, mille puhul on kinnisvara omanikku vahetanud kohtutäituri avalduse alusel. (PM)
KINNISVARA
Järgmine
Kinnisvara ja ehitus ilmub
8. veebruaril
EHITUS KOLMAPÄEV, 18. jaanuar 2012
2
18. jaanuar 2012
online-küsitlus
ERAMUTURG - HINNAS KVALITEETNE KINNISVARA
uudised Korteriühistutel napib kojamehi
Milline on sinu pere põhiline kodune uusaastalubadus?
Valmistume põhjalikumaks remondiks – 3,7%
Lume saabumisega on probleemseks muutunud taas kojameeste saadavus ja töö kvaliteet. «Usaldusväärset ja head töötegijat, kes ühistu kinnistut korras hoiaks, on kaunis raske leida,» rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) Tallinna ja Harjumaa büroojuhataja Raimo Jõgeva. «Otsustavaks saab siin rahapuudus – majahoidja töötasu on küllaltki väike, et motiveerida näiteks parimais aastais meest sellele tööle asuma. Samas pole ühistutel võimalik väga palju majahoidjale-koristajale maksta.» Talvel lasub majahoidja õlgadel palju kohustusi, näiteks libedusetõrje või lumekoristus. «Eriti siis, kui lund on palju, on see tõesti väga raske füüsiline töö.» Õnnega koos on need ühistud, kel on võimalik oma majast sobiv inimene leida. (Tarbija24)
Teeme kergemat sorti sani taarremondi – 4,0% Võtame ette kevadise suur puhastuse – 1,2% Hakkame kodus energiat säästma – 3,2% Hakkame prügi sorteerima – 1,1% Müüme-ostame-vahetame kinnisvara – 5,2% 1210 vastajat www.e24.ee
Ei ole koduseid uusaasta lubadusi andnud – 81,5%
kinnisvaratehingud (ost-müük) november 2011 / TÄIENDATUD Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU
1318 908 31 281 134 99 72 161 73 155 78 183 260 62 102 72 3081
(-38)* (+9)* (+3)* (+19)* (+58)* (+28)* (+6)* (-16)* (+21)* (-18)* (+6)* (+68)* (+16)* (-37)* (-12)* (-10)*
tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut
(+94)* tehingut
*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
kinnisvaratehingud (ost-müük) detsember 2011 / ESIALGNE Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU
1265 912 36 264 114 83 64 148 83 177 113 143 323 70 101 82 3066
(-29)* (+45)* (-17)* (-4)* (+10)* (-31)* (-21)* (-34)* (+17)* (+4)* (+31)* (-128)* (+40)* (+5)* (-6)* (-2)*
tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut
(-165)* tehingut
*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
Müügipakkumiste arv Müügipakkumiste arv / korterid
Portaal City24 Soov.ee Kv.ee
Harjumaa* Tallinn Eesti kokku 1804 7162 14 775 800 2736 7174 1719 6111 14 493
Müügipakkumiste arv / majad
Portaal City24 Soov.ee Kv.ee
Valiti koduomaniku sõber ja vaenlane
Harjumaa* Tallinn Eesti 1541 678 5791 895 338 3603 1812 582 7041
*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 16. jaanuar 2012 kell 10:10
Toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn Jaanus Sarapuu, tel 666 2330, jaanus.sarapuu@postimees.ee Tartu Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313
Eramupiirkondade uusarendusi näeb lähiaastail ilmselt vähe, kerget hinnatõusu veab nõudlus kvaliteetsete eramute järele - nende eest ollakse nõus ka rohkem maksma. Foto: Margus Ansu
Eramuturg stabiilses, kuid positiivses trendis Eramuturg Tallinnas on juba teist aastat püsinud stabiilsena, oluliste muudatusteta tehingute ja pakkumiste arvus. Samas ostetakse üha rohkem kvaliteetseid eramuid, mis kergitas mullu ka keskmist tehinguhinda. Andres Teder ERI Kinnisvara
M
öödunud aastal tehti Tallinna hoonestatud elumaadega 346 tehingut, mis on vaid ühe tehingu võrra rohkem kui 2010. aastal. Kas tehinguaktiivsus on Tallinna kinnisvaraturu jaoks väike või piisav, see sõltub nagu teistegi Eesti majandusnäitajate puhul võrdlusbaasist. Võrreldes buumiaja tipuga, mil aastas tehti 714 tehingut, on praegune tehinguaktiivsus küll poole väiksem, kuid siiski märgatavalt kõrgem aastatest 2008–2009, kui tehinguid tehti vaid 246. Suhteliselt sarnane olukord valitses ka Harjumaa hoonestatud elamumaa turul kokku, kus 2011. aastal teostati 1147 tehingut ja 2010. aastal vastavalt 1141. Võrdlus buumi tipuga näitab enam kui kahekordset tehingute arvu langust Harjumaal. 2009. aastal tehti aga 889 tehingut, mis näitab justkui madalseisust väljatulekut. Ka pakkumiste arv viimasel kolmel aastal on püsinud suhteliselt stabiilsena. Majade pakkumiste arv on Tallinnas olnud vahemikus 500–700 müügipakkumist. Koos suvilate ja majaosadega (sh paarismajad) ligikaudu 750–950 müügipakkumist. Harjumaal kokku oli käesoleva aasta alguseks ca
2200 majapakkumist, kolme aasta lõikes on see arv kõikunud 1600–2400 pakkumise piires. Pakkumishinnad on buumiajast langenud u 35–40% ja püsinud viimastel aastatel stabiilsetena, näidates aasta lõpuks siiski väikest kasvutendentsi. Kui vaadata pakkumiste struktuuri, siis näiteks Tallinnas on ligi 15% pakkumiste puhul tegemist uute majadega.
Hinnad visad taastuma Tehinguhinnad on olnud visamad taastuma ja alles 2011. aasta näitas eelmiste nn masuaastatega võrreldes kasvutendentsi. Tõustes 2010. aasta keskmise tehinguhinna tasemest ca 172 000 eurot möödunud aastal 192 000 euro tasemeni ehk aasta võrdluses ca 10%. Jõudes seega ca 10% kõrgemale kinnisvarabuumi alguse hinnatasemest, mil hind oli 173 000 eurot. Samas buumiaegsele keskmisele hinnale 292 000 eurot jääb see märgatavalt alla. Palju on märgitud, et möödunud aastal kasvasid keskmisest jõukamate isikute ostud ja seoses sellega on tõusnud huvi «masu» ajal vaibunud luksuslike eramute vastu, mis omakorda on tõstnud keskmist hinda. Iseenesest on see tõsi, kuna 500 000 eurot ja enam maksvate elamute tehingute arv jõudis Tallinnas lõppenud aastal 10 tehinguni. Kuid võrreldes ülemöödunud aastaga ei ole selliste tehingute arv tõusnud üle viiendiku. Seega saab elamute turul rääkida aasta lõikes 10-protsendilisest hinnatõusust. Võrreldes 2010. aastaga, mil domineerisid rohkem soodsa hinna ostud, on 2011. aastal enam hakatud ostma kvaliteetset ehk
keskmise või keskmisest kõrgema kvaliteediga vara. Seda näitab ka 2010. ja 2011. aasta tehingute mediaanhinna võrdlus. 2011. aasta mediaanhind ehk hind, millest pooled tehingud olid kallimad ja pooled odavamad, oli ca 160 000 eurot. 2010. aastal oli vastav näitaja ligi 144 000 eurot ehk ka mediaanhind on tõusnud umbes 10%. Kokkuvõtlikult on eramuturg niisiis liikumas stabiilses, aeglase hinnatõusuga tempos. Tehingute arv lähiajal ilmselt oluliselt ei muutu. Majade valik aga hakkab vähenema, kuna uusi maju ehitatakse vähem. Näiteks 2011. aasta esimese kolme kvartaliga väljastati ehituslube 94 üksikelamule, 15 paariselamule ja ühele ridaelamule, mis näitab, et eelkõige ehitatakse maju enda tarbeks, mitte arendamiseks. Kuigi vahepealsetel buumiaastatel on maju, eriti Tallinnast väljapoole, arendatud arvestataval hulgal, siis paraku ei rahulda nende asukoht ja kvaliteet varasemast nõudlikumat ostjat. Jätkuvalt lähevad kehvalt kaubaks paljud nn põllupealsed, buumiajal ehitatud elamud, kus puuduvad kõik vajalikud taristu elemendid nagu asfaltteed, tänavavalgustus, ühistranspordipeatus. Ostjad valivad enim 1000 m² kruntidel ja kuni 200 m² maju, hinnatasemelt kuni 220 000 eurot. Olulised tegurid on hoone konstruktsioonid ja arhitektuur, kombineeritud ökonoomne küttesüsteem, haljastus jne. Turul sobiva hinnataseme või kvaliteediga eramupakkumise puudumisel eelistatakse soetada paarismaja või ridaelamu osa, mille hinnad on Tallinna tehingutes jäänud valdavalt vahemikku 150 000 – 220 000 eurot.
Eesti Omanike Keskliit tunnustas koduomaniku sõbrana õiguskantsler Indrek Tederit, kes kogus portaalis petitsioon.ee 45 protsendi koduomanike toetuse. Koduomanike kiusajaks valitud Eesti Energia sai koguni 82 protsenti häältest. Õiguskantsler kommenteeris tiitli võitmise puhul, et vaba ühiskond põhineb omandi põhiõiguse stabiilsusel ning lisas, et ükski asi ei arene iseenesest ning avaldas lootust, et ka tulevikus seisab Eesti Omanike Keskliit koduomanike huvide eest. Värgi sõnul Eesti Energia kahjuks auhinda vastu võtma ei tulnud ja ka varasematel aastatel on Kiusaja tiitli pälvinud ettevõtted kutseid ignoreerinud. «Loodame, et Eesti Energia teeb hääletustulemustest omad järeldused, koduomanike meelepaha on pälvinud nii plaanitud läbipaistmatud tariifitõusud, puudulik kliendisuhtlus kui ka pikad elektrikatkestused,» ütles Värk. (E24.ee)
Tartu reastas eelseisvad prioriteedid Tartu linna 2014.–2020. aasta olulisemate investeeringute seas on lasteaedade ja koolide ehitamine ning rekonstrueerimine, sotsiaalkeskuste rajamine, Idaringtee ehitus, sildade renoveerimine ning raamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone ehitus. Kokku saatis Tartu linn siseministeeriumile nimistu kümnest investeeringust, millele soovitakse Euroopa Liidu fondidelt või riigilt kaasrahastust. Sel kümnendil tuleb Tartus ehitada näiteks kuus uut lasteaeda. Veel sel kümnendil vajab linn ka kolme uut põhikooli. Gümnaasiumikohtade tagamiseks on kavas osta ja rekonstrueerida Tartu Ülikoolile kuuluv Nooruse 9 õppehoone. Ehitada tuleb veel üks uus gümnaasiumihoone. Jätkub ka Emajõe kaldakindlustuste, kallasradade ja promenaadide rajamine ning jõele sildumisrajatiste, paadisadamate ja lodjakoja väljaarendamine. Kavas on välja ehitada Sõpruse silla paadisadam koos tanklaga, Supilinna ja Ranna pst paadisadam. (City24)
3
18. jaanuar 2012
Meid kliendid soovitavad! UUS MAA TALLINNA JA HARJUMAA MAAKLERITE PAKKUMISED KRISTIINE
KRISTIINE
NÕMME
KÕRGED LAED
KORTER ON VABA!
3-toaline korter Siidisaba tänaval Üp: 70,8 m² Hind: 120 000 EUR Kena ja valgusküllane läbi maja planeeringuga korter. Uus Maa ID: 32720 Ülve Vaarmets: 552 9262
2-toaline korter Tuisu tänaval Üp: 54,9 m² Hind: 71 600 EUR Hubane kodu vaiksel kõrvaltänaval. Uus Maa ID: 32999 Ave Klaser: 5557 0055
KESKLINN
LASNAMÄE
KAKS RÕDU
3-toaline korter Ilmarise tänaval Üp: 69,4 m² Hind: 90 000 EUR Läbi maja planeeringuga korter rohelises piirkonnas. Uus Maa ID: 29575 Marina Hodus: 509 9765
KESKLINN
RENOVEERITUD MAJA
HEA ASUKOHT
2-toaline korter Kivila tänaval Üp: 49,5 m² Hind: 47 990 EUR Kaunis ja valgusküllane täielikult renoveeritud korter. Uus Maa ID: 32034 Maksim Morgunov: 5809 3618
4-toaline korter Uue-Maailma tänaval Üp: 72,1 m² Hind: 78 320 EUR Müüa viimane korrus kolmekorruselisest majast. Uus Maa ID: 32132 Kaile Seppur: 527 1955
NÕMME
KÖÖGIMÖÖBEL HINNAS
2-toaline korter Paldiski maanteel Üp: 51,1 m² Hind: 68 500 EUR Ilus remonditud korter täielikult renoveeritud majas. Uus Maa ID: 32629 Eve Kaunis: 503 1898
KESKLINN
KAUNIS AED
PARKIMISVÕIMALUS SISEHOOVIS
Maja Voolu tänaval Üp: 190,7 m² Hind: 225 000 EUR Avara planeeringu ja kauni interjööriga 2-korruseline kivimaja. Uus Maa ID: 28394 Silva Rahnel: 502 5181
2-toaline korter Pronksi tänaval Üp: 50,7 m² Hind: 90 000 EUR Hea planeeringuga, valgusküllane ning hubane kodu. Uus Maa ID: 27430 Eve Kaunis: 503 1898
NÕMME
RAE VALD
TERRASSI JA SAUNAGA
Ridaelamuboks Peetri külas Vägeva tänaval Üp: 98,9 m² Hind: 130 000 EUR Hubane ja kvaliteetse siseviimistlusega kodu. Uus Maa ID: 32544 Margit Lipstuhl: 5680 1020
RAE VALD
Sinu Kassisaba kodu – Wismari 24!
www.uusmaa.ee/kassisabakorterid Margit Sild: 515 0069 VASALEMMA VALD
SAUE VALD
KÖÖGIMÖÖBEL HINNAS
2-toaline korter Vaida alevikus Üp: 54 m² Hind: 31 000 EUR Ilus stiilipuhtalt renoveeritud hubane korter. Uus Maa ID: 32256 Margit Alloja: 5615 9661
HEA ASUKOHT
Ave Klaser: 5557 0055 VASALEMMA VALD
PAEKIVIVUNDAMENT
UUS KATUS
Maja Sauel Koore tänaval Üp: 135 m² Hind: 126 000 EUR Kahekorruseline kivimaja kõrghaljastusega krundil. Uus Maa ID: 32897 Marje Soosaar: 5620 1238
Maja Rummu alevikus Haapsalu maanteel Üp: 114,1 m² Hind: 60 000 EUR Heas korras maakodu koos rohkete kõrvalhoonetega. Uus Maa ID: 31419 Külli Friedrichson: 5649 0753
Majaosa Kagu ja Männiku tänaval nurgal Üp: 109,5 m² Hind: 120 000 EUR Kaks korterit + ½ mõtteline osa kinnistust. Võimalus osta eraldi. Uus Maa ID: 27310 Silva Rahnel: 502 5181
PÕHJA-TALLINN
PÕHJA-TALLINN
PRIVAATNE KRUNT
Maja Vasalemma alevikus Jaama tänaval Üp: 172,5 m² Hind: 75 000 EUR Uue voodri ja soojustusega palkmaja. Uus Maa ID: 32215 Külli Friedrichson: 5649 0753
KÖÖGIMÖÖBEL HINNAS
LÄHEDUSES PARK
4-toaline korter Uus-Maleva tänaval Üp: 81,1 m² Hind: 55 000 EUR Mõningat remonti vajav suur korter eriprojektiga korterelamus. Uus Maa ID: 31749 Virve Roots: 5690 9344
2-toaline korter Puhangu tänaval Üp: 39,3 m² Hind: 36 000 EUR Osaliselt renoveeritud korter rahulikus ja vaikses asukohas. Uus Maa ID: 32633 Kadri Kuning: 5680 1015
UUED KORTERID
Uued korterid Viimsis, Tammepõllu tee 23!
Vana-Posti korterid – avastamata aare vanalinnas!
Mardi 14 majad on valmis! Tule vaatama rahulikku kodu Tallinna südalinnas!
Kadrioru korterid – Köleri 14a müügil viimased 2 korterit!
www.uusmaa.ee/tammeoue
www.uusmaa.ee/vana-posti
www.uusmaa.ee/mardi
www.uusmaa.ee/kadriorukorterid
Margit Lipstuhl: 5680 1020
Margit Sild: 515 0069
Kristina Sõmerik: 521 6697
Margit Sild: 515 0069
Üle 2400 kodu pakkumise leiad meie kodulehelt www.uusmaa.ee Võta meiega ühendust! Vastame 24 h jooksul. Uus Maa Kinnisvarabüroo
Rävala pst 6, Tallinn
Tel: 627 2600
Fax: 627 2601
uusmaa@uusmaa.ee
4
18. jaanuar 2012
KINNISVARATURG AASTAL 2012
Ebakindlus pidurdab kiiremat arengut Viimased kaks aastat on kinnisvaraturul möödunud taastumise tähe all. Seljataha jäi heaks õppetunniks ja suunanäitajaks olnud suur madalseis. Alanud aastalt võib oodata stabiilsust. Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
A
lanud aasta kohta on konkreetsemaid ennustusi raske teha praeguse ebastabiilse majandusolukorra tõttu, mis sunnib nii arendajaid kui ka potentsiaalseid ostjaid paindlikkusele ja kiiretele ümberotsustustele. Kuigi tarbijate statistiline ostuvõime on üsna kõrge, pärsib selle ärakasutamist ebakindlus.
Eluasemelaenud Kinnisvaraturu mootorit õlitavad nii laenuraha kui ka tarbijate soov uus kodu soetada või tegeleda investeerimisega. Võrreldes 2009. või 2010. aastaga on pankade soov laenu anda suurenenud ja praeguste prognooside kohaselt jätkub see nii ka käesoleval aastal. Loomulikult ei tähenda see aga uue buumi tulekut, sest laenud muutuvad kallimaks, laenutaotlejate kohta tehakse põhjalik eelkontroll ning oma osa laenu võtmisel või sellest loobumisel mängib ka üleüldine kindlustunne või selle puudumine. Sellel aastal on oma kodu pangalaenu abil mõne aasta taguse ajaga võrreldes kergem soetada, kuid enne laenuotsusele allakirjutamist tuleks hoolikalt läbi mõelda kõik tulevikustsenaariumid. Kui aga laenu ei saa või pole piisavat kindlustunnet selle teenindamiseks, otsustatakse üha enam üürikorteri kasuks, mistõttu üüriturg saab sel aastal ilmselt veelgi hoogu juurde.
väiksemad hooned, mis asuvad kesklinnas või selle vahetus läheduses. Plaanitakse nii uute elamute ehitamist kui ka vanade, arhitektuuriliselt väärtuslike majade taastamist. Selliste kortermajade hinnaklassi odavam ots paikneb kesklinnalähedastes, valdavalt puithoonestusega miljööaladel, kallimad korterid aga südalinnas või siis selle läheduses kvaliteetsetes hea arhitektuuriga kivimajades. Planeeritakse ka uusi terviklikke arendusprojekte äärelinna, kuid ilmselt senisest väiksemas mahus. Selle põhjuseks on suhteliselt suur uusarenduste «laojääk» äärelinnas ning madal müügiaktiivsus. Samuti on aina olulisem uute kortermajade paiknemine logistiliselt väga heas asukohas, kaubandusja teenindusasutuste läheduses ning hea ligipääsuga ühistranspordile. Selliseid vabu krunte jääb aga aina vähemaks. Uusarenduste puhul on kõige muu kõrval üheks oluliseks nüansiks aina kallinev ehitushind, mistõttu tuleb pidevalt analüüsida majanduskeskkonda ja oma projektide sobitamist sellesse.
tegureid, võivad hinnad kerkida umbes 5 protsenti. Tõus tuleb peamiselt kallimate objektide, uusarenduste ja kesklinna ning hinnatumate äärelinna piirkondade korterite tõttu. Magalapiirkondade ja puithoonestusega linnaosade järelturu korterite hinnad jäävad ilmselt samale tasemele praegusega.
Maade ja majade turg tõotab tulla sarnane lõppenud aastaga, kuna antud sektor on olnud võrreldes korterituruga palju rahulikum ning muutused toimuvad aeglasemalt.
A-klassi büroomajad 2011. aasta kevadest on märgata nõudluse suurenemist kontoripindade järele ning seda
Hinnatõusu pole oodata Iga aasta alguses küsitakse kõige enam kinnisvarahindade kohta ning tihti kasutatakse kuuldud vastust oma kinnisvara pakkumishinna kujundamisel. Kuna aga kinnisvaraturu liikumised käivad sünkroonis üleüldise olukorraga majanduses, siis on optimistlike numbrite väljahõikamine õhukesel jääl kõndimine. Võttes arvesse kõiki
eelkõige kesklinna A-klassi hoonete osas, mida Tallinna büroopindadest on pea 25%. Nende keskmine vakantsus on nüüdseks jäämas juba alla 10%. On ka mitmeid 100% täitumusega büroomaju. B-klassi ärihooned moodustavad turust ca 70%, nende keskmine vakantsus on 16%. C-klassi hoonete osakaal on ca 7% ja nende puhul on vaba pinda hoonetes keskmiselt 20% või enam. Just madalama klassi büroopindade omanikud peavad olema edaspidi aina paindlikumad, et pakkuda oma uutele üürnikele hea hinnatasemega atraktiivsemaid üürilepinguid. Kui paar aastat tagasi oli vabade büroopindade pakkumisi igas sektoris, siis nüüdseks leiab ülepakkumist vaid vanemate, mõnede B-, kuid suuremas osas C-klassi ärihoonete turul. Tingituna vakantsuse vähenemisest on heade büroopindade üüritase hakanud tõusma. Kuna üürileandjad on sõlminud parema üürihinna ootuses lühemaid üürilepinguid, siis võib oodata kas lepingute läbirääkimisi uue üüritaseme osas või üürnike vahetust olemasolevates Akvaliteediga hoonetes. 2011. aastal jätkasid ehitushinnad tõusmist ja praegusel hinnatasemel ei ole uute äripindade arendamine majanduslikult mõttekas, sest finantseerimine on keerukas ja majandusperspektiiv ebakindel. Seega on tekkinud surve nii uusarenduste kui ka juba vanemate
Uusarendusi vähem Möödunud aasta paistis silma aktiivse ning buumiaastatest palju kvaliteetsema arendustegevuse poolest. Sarnane trend jätkub ka sel aastal, kuid mahud tõenäoliselt mõnevõrra vähenevad. Üha enam lähevad hinda
Magalates jäävad korterite hinnad alanud aastal eeldatavasti samale tasemele.
Foto: Toomas Huik
ärikinnisvara arenduste hinnatõusuks. Tallinna A-kategooria büroode ehitusmaksumuses on suured hinnakäärid, mis sõltub ennekõike viimistlusmaterjalidest ja tehnilisest tasemest või sellest, kas hoone on nn nutivõi ökomaja. Praegu hakatakse projekteerimisel ja projekteerimisele minevatel hoonetel lisaks energiasäästlikkusele suuremat rõhku panema ka nutimaja lahendustele, mis võib tingida ehitushinna kasvu 10– 15%. Seega, vaatamata kahanevale vakantsusele ja kasvavatele rendimääradele ei kiirusta arendajad Tallinnas uute projektide käivitamisega ehitushindade kasvu tõttu. Edasine Tallinna kontoripindadeturu areng sõltub suurel määral muutustest üldises majanduskliimas.
Kaubandus- ja laopinnad Kaubanduspindadele suurt mahtu juurde pole tulemas, seega alanud aastal püsib juhtivate kaubakeskuste vakantsus endiselt olematu või miinimumi lähedal. Arvestatav maht uusi projekte võib turule jõuda alles aastatel 2013–2014. Kui möödunud aasta alguses tundus, et lao- ja tootmispindade sektoris on elavnemist ning enam tunti huvi tänapäevaste ja keskmisest suuremate laopindade vastu, siis nüüd on näha kasvavat ebakindlust. Suurettevõtted, mis möödunud aasta alguses olid valmis oma tootmist laiendama, on otsuseid edasi lükanud.
Ootame stabiilsust Mitmetes aastalõpuküsitlustes soovisid inimesed uuelt aastalt rahulikku kulgemist ja stabiilsust. Kui midagi drastilist ei juhtu, siis tõenäoliselt alanud aastal just nii lähebki. Ka kinnisvaraturg elab sel aastal ilma suuremate vapustusteta. Kuna odavat laenuraha tulemas pole, siis buumi ja suurt hinnatõusu ei tule, aktiivsemaks muutub aga üüriturg. Arendusprojekte tuleb ilmselt väiksemas mahus, kuid need muutuvad üha kvaliteetsemaks. Äripindade turul on aina suurem nõudlus väga kvaliteetsete büroode järele, kuid uute kontorihoonete arendus veel hoogu sisse ei saa. Seega – kinnisvaraturg elab, kuid just nagu millegi ootuses.
5
18. jaanuar 2012
Kas kodu tuleks osta või üürida? Eestis tähendab kodu tavaliselt päris endale kuuluvat elukohta. Kuid üha enam avastatakse ostmise kõrval ka üürimise võlusid. Viimaste aastatega on kodu üürivate leibkondade arv pidevalt kasvanud.
ma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tavaliselt ka eluasemelaenu kohustuste võtmist. Unistus oma kodust on paljude jaoks aga muutunud ebamugavaks teemaks, mida muutunud majanduskliimas endale lubada ei saa. Seepärast avastatakse üha enam ka kodu üürimise võimalusi. Väga pikka aega oli pakkumiste statistika järgi Eestis üürituru osakaal kolm kuni viis protsenti, viimaste aastate numbrid on seda osakaalu aga tõstnud kümne kuni kaheteistkümne protsendini. Vastus küsimusele, kas oma kodu osta või üürida, sõltub paljudest asjaoludest.
jandasse pensionisambasse. Nagu eespool sai märgitud on enamikul juhtudel, kui elukohta müüakse, laekuv raha maksuvaba. Samal ajal näiteks kui soovitakse ootamatult kasutada pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulumaks. Päris oma kodu soetamise juures on tähtis ka ennustatavus – laenumaksed on erinevalt üürist pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üürihindadel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemisega. Kuuendaks oma kodu eeliseks võiks välja tuua vabaduse. Igati mõistetav on soov, et kodu oleks just selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus ollakse vaba selle kujundamisel ja remontimisel. Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks saab vabalt otsustada seda, millises lasteaias või koolis laps käima hakkab.
Oma kodu loob stabiilsust
Sobib liikuvale inimesele
Ingmar Saksing
LVM Kinnisvara juhatuse liige
O
Esimesena võib välja tuua Kuid ka üürimisel on omad maksusoodustused. Kehtiva eelised. Just paaril viimasel aasseaduse järgi võimaldab riik tal on turule lisandunud hoogmaksustatavast tulust maha ar- sasti üüripakkumisi, mis kõik vata endale eluaseme soetami- järjest endale soovijad leiavad. seks võetud laenu intressid, li- Kodu üürimise kasuks rääkivasaks on elukoha müük tulu- te argumentide nimekiri on samaksuvaba. Viimast juhul, kui ma pikk kui endale ostetud komaksuvabastuse aluseks on elu- du eeliste oma. ruumi kasutamine maksumaksEsiteks on üüritud kodu ja elukohana. Maksuvabastust hooldusvaba, sest kinnisvara ei rakendata aga rohkem kui üürides ei pea tegelema hoolühe võõrandamise suhtes kahe dus- ja remonttöödega. Samuaasta jooksul. ti ei too avariid kaasa ootamaTeiseks on kinnisvara pika- tuid kulusid. Mure lahendamiajalise, kuid stabiilse kasvuga seks piisab vaid meilist või teinvesteering. Viimase viieteist- lefonikõnest omanikule või kümne aasta jooksul on kinnisvara keskmine tehingu- Kodu ostmine lubab luua endale väärtus kasvanud keskmiselt viisküm- täpselt sobiva kodu, samas kui üümend protsenti. rimine võimaldab vajadusel kiiremiSeejuures tuleb pe- ni elukohta vahetada - ostmise või riooditi esinevaid üürimise otsus nõuab mõlema vahindade kõikumisi pidada normaal- riandi heade ja veade kaalumist. seks. Kolmandaks on makstud üür kulutatud raha. Samal ajal ko- haldajale, kes peab probleemid guneb aga laenumaksetest mõ- lahendama. Teiseks on üürnine aasta jooksul märkimisväär- kuna võimalus vabamalt otsusne omakapital. tada, millal ja kuhu kolida. ArNeljandaks võib välja tuua, vestama peab küll üürilepingus et oma kodu ostmine tähendab või seaduses toodud ülesütleautomaatselt plaani alustada mise alustega, kuid kindlasti raha säästmist ja kogumist nel- on see lihtsam ja kiirem, kui
kinnisvara müümine ja ostmine. Kolmandaks eeliseks on üürilepingute paindlikkus, mis sõlmitakse üldjuhul kuni aastaks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga aasta läbi rääkida. Eluasemelaenuga kodu soetanud perel see võimalus puudub. Neljandaks võimaldab üürikorteris elamine säästa. Praeguste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisvara üürimine ostmisest odavam. Ja kuna tavaliselt on üürikorteris olemas nii esiku- kui ka köögimööbel, ei tule selle soetamisele täiendavalt kulutada. Nii on aga võimalik ülejäävad vahendid hoiustada või investeerida. Tõsi, selline säästmisplaan eeldab head enesedistsipliini. Viiendaks eeliseks on kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema ühe kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada. Üürikorterit koduks valides kaasneb otsusega suhteliselt madal risk, kuivõrd kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad kui selle ostmisega seotud kulud. Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevad. Ebamõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõigest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust. Viimaseks ei ole väheolulised ka maksuvabastused, mida kodu üürides nautida saab, sest üldjuhul sisaldab üür kinnisvaraga seotud makse ja koormisi. Nüüdseks on üüriturul järjest enam levinud ka üürilepingud, kus üür sisaldab mitmeid kõrvalkulusid ning teatud juhtudel isegi kõiki kõrvalkulusid. Selline leping kaitseb koduüürnikku hinnatõusude eest. Lisaks on eluruumi üür käibemaksuvaba. Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb aga teha endal. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja ka konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega.
Soovite oma rõdu kaitsta tuule, vihma ja tolmu eest? Tundke ennast oma rõdul mõnusalt!
www.malmerkfassaadid.ee AS Malmerk Fassaadid Valdeku 132, Tallinn tel 659 9247, 504 1744 rodu@malmerk.ee
Pakume karastatud klaasidega raamideta täielikult avatavaid rõduklaasisüsteeme.
Üürida või osta? Otsust tehes tasub arutada nii pere kui sõpradega, kelle erisugused kogemused aitavad otsust paremini kaaluda. Foto: Corbis / Scanpix
6
18. jaanuar 2012
Rakvere tuiksoonest saab tänav tulevikku Taskukohased ja koduomanike elustiiliga arvestavad kortermajad, hästi soojustatud ning üksteisega sobiva väljanägemisega – selline on Rakvere tuiksoone, Seminari tänava tulevik. Neli tänaval asuvat kortermaja on juba renoveerimisprotsessiga algust teinud, linnapea Andres Jaadla loodab, et ka teised tänaval asuvad elamud projektiga liituvad. Seminari tänav oma laiuses, pikkuses ja sirgjoonelisuses on arhitektide Kadri Klementi, Karin Tõugu, Aet Aderi, Diana Taalfeldi, Kai Süda, Kaidi Õisi, Mikk Meelaku ja Risto Parve hinnangul muljetavaldav ruum. Tulevikus võiks sellest saada lineaarpark ehk pargiks ümber ehitatud tänav. Ilmakuulus näide ja eeskuju selles vallas on New Yorgis asuv kunagisele raudteesillale rajatud High Line’i park. Lineaarpark võib näha välja nii rohkem pargi moodi nagu Sønder Boulevard Kopenhaagenis kui ka rohkem tänava moodi nagu on Prags Boulevard, samuti Kopenhaagenis, selgitavad arhitektuurikonkursi võitjad..
Kristel Kossar
P
raeguseks lõppenud Euroopa Liidu Urb. Energy nimelise riikideülese koostööprojekti, kus osales viisteist partnerit kuuest riigist ning mille eesmärgiks oli edendada energiasäästlikku renoveerimist Euroopa Liidus kombineerituna linnapiirkondade ühtse arenguga, pilootprojekt otsustati käivitada just nimelt Rakveres. Linnavalitsus koostöös korteriühistutega soovib seal välja arendada Seminari tänava piirkonna ning projekti tulemusena peaks Seminari tänavast kujunema roheline lineaarpark, mida ääristavad energiasäästlikult renoveeritud ning ühtse arhitektuurse välisilmega korteriühistud. Eestist olid projekti tegevustesse kaasatud Rakvere linnavalitsus, SA KredEx, Balti Korteriühistute Liit ja Eesti Korteriühistute Liit. «Projekt üritas lahendada Eesti linnakeskkonnas laiema tähendusega probleemi ehk siis kortermajade kompleksset renoveerimist. Meie võtsimegi ette linna läbiva tuiksoone, Seminari tänava ning selle ümbruses asuvad 16 korteriühistut, mis olid olemuselt väga erinevad. Kogu Seminari tänav
Joonis: Rakvere Linnavalitsus
peaks sellega saama uue näo, tekib lineaarpark koos ühistute kompleksse renoveerimisega.» Rahaliselt aitas osalemine Urb.Energy projektis tublisti linna arendusplaanidele kaasa. Linnapea sõnul saadi läbi viia Seminari tänava lineaarpargi arhitektuurikonkurss, kõik piirkonna kuusteist maja said renoveerimiseks sobivad arhitektuursed eskiisprojektid. «Iga maja sai piltlikult öeldes kätte kausta kolme erineva arengumudeliga, milline just see maja tervikuna tulevikus olla võiks, ja inimestele see meeldis,» kõneles linnapea. Jaadla sõnul tuli korteriühistutele teha päris palju selgitustööd. «Reageeringud olid erinevad,» kõneles linnapea. «Varem polnud renoveerimise juures arhitektid kaasa löönud, aga meie pakkusimegi võimalust majad mitte ainult soojust-
pidavaks, vaid ka ilusaks ja lin- maja renoveerimisega algust naruumi sobivaks muuta. Käi- teha,» tunneb linnapea heasime üldkoosolekutel ja rääki- meelt. «Muidugi võtab selgitussime erinevatest maja renovee- töö väga pikka aega ja arusaarimise võimalustest: soojusta- mad on erinevad.» Seminari tämise kõrval ka näiteks lisarõdu- nava arendusse kaasati arhitekde ja panipaikade juurdeehita- tide kõrval ka sotsioloogid. misest ning muust, mis inimes- «Tahtsime uurida ka inimeste te elukeskkonnale kasuks tu- hinnanguid ja hoiakuid – selleb.» gus, et valdavalt suhtuvad iniRakvere linna ja korteriühistute eestvedami- Korteriühistute kolmapäeval sel said maikuus teoks hoopis erilised ühiste- ehk talgutel jagati ühistute gevuse üritused. Semi- elanikele selgitusi ja tutvustati nari tänaval hakati pi- erinevaid majade dama korteriühistute kolmapäevi ehk piknik- renoveerimise võimalusi. ke. «Tulime majade ette õue, arhitektid näitasid plaane mesed renoveerimisse positiivja jagasid selgitusi,» rääkis lin- selt, küll aga ollakse ebakindnapea, kelle sõnul viidi mullu lad tuleviku suhtes ning seetõtjaanuaris-veebruaris kõigis 16 tu ei tormata väga kiirelt renokortermajas üheaegselt läbi ka veerimistöödega alustama. Ent energiaaudit. «Suure selgitus- saadakse küll aru, et renoveeritöö tulemusena otsustasid neli mine muudab elukeskkonda
mugavamaks ja mõnusamaks – tekivad ju näiteks panipaigad, kus talvel jalgrattaid ja suvel suuski, või siis näiteks lapsevankrit hoida.» Jaadla kinnitab, et selgitustööd on linnal ja korteriühistutel kavas jätkata. «Üheaegselt kõigis majades läbi viidud energiaaudit tõi välja keskmisest kõrgema või keskmise küttekulu. Kui see viia kompleksse renoveerimisega Kredexi poolt nõutavale tasemele, saaksid inimesed lisaks harmoonilisele linnapildile ka raha kokku hoida ning elaksid oluliselt paremates tingimustes,» sõnas Jaadla. «Loodetavasti on nii, et kui esimesed majad valmis saavad, järgivad nende eeskuju ka teised. Seega võib üldjoontes tulemustega rahul olla – piirkond, kus elab ligi kolmandik linlastest, on tuleviku mõttes ära planeeritud.»
Foto: Risto Parve
KOMMENTAAR Raul Järg, Rakvere linnaarhitekt: Küsimus, kuidas säästa energiat, seisab paljude linnade, sh Eesti väikelinnade nagu Rakvere, ees. Lisaks tavalahendustele, nagu majade soojapidavuse tõstmine ja tõhusam ühistransport, on oluliseks energiasäästu võimaluseks ka need abinõud, mis aitavad seista vastu suurenevat energiakulu kaasa toova valglinnastumisega. Energia säästmiseks ja valglinnastumise vältimiseks tuleb tõsta linnakeskkonna konkurentsivõimet, pakkudes inimestele atraktiivset ja nende vajadusi arvestavat avalikku ruumi.
Vanalinn sai pärli võrra rikkamaks
S i i r i M aa s k
Rime Kinnisvara
U
NESCO pärandisse kuuluv Tallinna vanalinn on saanud juurde kaunilt restaureeritud imposantse Pärli maja, mis taasavati möödunud aasta 30. novembril. 15 korterit ja 5 äripinda sisaldav elegantne hoonete ansambel paikneb Toompead all-linnaga ühendava Pika jala väravatorni vastas nurgakinnistul. Hoonekompleks Nunne 2 / Lai 2 / Pikk 1 paikneb kunagises jõukate linnakodanike ja kaupmeeste elukvartalis. Restaureerimise käigus on üldjoontes säilitatud hoonestuse ajaloolised gabariidid ja maht. Interjöörides, nii korterites kui alumiste korruste restoraniruumides, on säilitatud ja eksponeeritud rohkesti keskaegseid ehitusdetaile. Oma koha on leidnud ajaloolised mantelkorstnad, massiiv-
setest palkidest ukselengid, raidkivist põsega uks ja raidkivist kaev hoone keldrikorrusel ning ka seinatahveldised. Hoone alumistel korrustel paiknevad äri- ja restoraniruumid ning ülemistel korrustel kaunite vanalinna-vaadetega stiilsed korterid.
Pärli maja ajaloost Kinnistut on ajaloolistes ürikutes esimest korda mainitud aastal 1364 – vanades pärimiskirjades aastast 1392 esineb nimetus «nurgamaja Pikajala ees». Tõenäoliselt toimus kinnistul paikneva mitme hoone ühendamine veidi enne 1772. aastat, sest sel ajal räägivad ajalooarhiivis säilinud dokumendid «värskelt valminud elamust». Hiljem, 18. sajandil on hoonekompleksis tehtud ulatuslikum ümberehitus, mida tõendab 1825. aastal Revali (Tallinna) Garnisoni Insenerikomando teostatud tänavaseina joonis, millel kogu hoonestik on vaadeldav praegustes gabariitides ning siiani säilinud barokse aknarütmiga. Restaureerimistööde käigus konstruktsioonides avastatud mitmete ajalooliste ehitusdetailide fragmentide põhjal
võib järeldada, et tegemist pole tüüpilise diele-dornse ehitisega, vaid nurgahoone eritüübiga.
Hoone restaureerimine Ajaloolise hoone restaureerimine nõuab mitte ainult ettevõtlikkust, vaid ka tugevat missioonitunnet. Missioon ajaloolise ehitise taastamisel on seotud suures osas loomisprotsessiga ning lähtub soovist (taas)luua ja säilitada aegumatu väärtus nii praegusele kui ka järeltulevale põlvkonnale. Iga ajaloolise hoone taastaja peab arvesse võtma paindlikku eelarvet, mis üldjuhul on kaldu kasvamise suunas. Tuleb arvestada ka üllatustega, mis kaasnevad vanade müüride avamisega. Seetõttu on kindlasti raskem määratleda täpset ehitustööde lõpptähtaega, sest tööde lõplik teostus on seotud just võimalike ootamatute ajalooliste detailide üllatuslike leidudega, mis üldjuhul nõuavad põhjalikumat täiendavat uurimist ja nõuetekohast säilitamist. Lisaks tavalisele dokumentatsioonile nagu ehitusprojekt ja ehitusluba on ajaloolise hoone taastamisel vajalikud mitmed muud kooskõlastused.
Foto: Rime Kinnisvara
Ehtsate pärlite kohta on teada, et nad tuhmuvad, kui neid ei kasutata ega hooldata. Samamoodi on ka ehtsate ajalooliste hoonetega.
Samuti on järelevalve rangem ning toimub koos muinsuskaitseametiga. Enne ajaloolise hoone või muinsuskaitseala territooriumil paikneva hoone rekonstrueerimisprojekti koostamist on vajalik muinsuskaitseameti poolt restaureerimiseks ja ümberehituseks väljastatud eritingimused. Nende väljastamiseks on eelnevalt vajalikud hoone konstruktsioonide avamistööd, arhitektuuriajalooline uuring ning projekteerimiseks vajalike konstruktsioonide fikseerimised.
Kõik ehitise detailide ja konstruktsioonide konserveerimistööd peab tegema muinsuskaitse spetsialistide ettekirjutatud ja heakskiidetud metoodika järgi. Fassaadide ja arhitektuuriajalooliselt oluliste hooneosade restaureerimine tuleb teostada muinsuskaitsega kooskõlastatud materjalide ja tehnoloogiaga. Kõik ehitise käigus ettetulevad võimalikud projektimuudatused ning kõrvalekaldumised tuleb samuti kooskõlastada muinsuskaitsega.
Pärli maja aadress: Nunne 2 / Lai 2 / Pikk 1, Tallinna vanalinn Restaureerimistööde tellija: Kodukolde Kinnisvara OÜ Remondi-restaureerimistööde projekti autor: Inrestauraator Projekt OÜ Ehitustööde peatöövõtja: Tarrest LT OÜ Sisekujundus: AS Vaikla Disain Akende restaureerimine: Ajanägu OÜ Muinsuskaitse järelevalve: A. Pantelejev Müügikorraldus: Rime Kinnisvara
7
18. jaanuar 2012
Suurem omafinantseering teenib laenaja huve Eluasemelaenu võtmist kaaludes tasub teada, et sissemakseks nõutav omafinantseeringu suurus on pankadel väga erinev. Mida rohkem saad omafinantseeringuks sisse maksta, seda vähem pead laenu võtma ja nii maksad pangale kokkuvõttes vähem intressi. H e l i L e h t s aa r
Tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja
O
mafinantseering ehk raha, mis sul kodu ostmiseks endal olemas peab olema, on mõnes pangas alates 10-15% ostetava vara turuväärtusest, kuid see võib ulatuda ka 20 või 30 protsendini. Näiteks kui plaanid osta renoveeritud kolmetoalise korteri Tallinnas Mustamäel, mis maksab 55 000 eurot ja pank soovib omafinantseeringuks 15%, peab sul endal olema 8250 eurot. Kui aga omafinantseering on 25%, läheb sul sissemakseks vaja juba 13 750 eurot. Suurema omafinantseeringu olemasolu muudab sind panga jaoks ka usaldusväärsemaks kliendiks, millest tulenevalt on headel tingimustel laenusaamine tõenäolisem. Täpne omafinantseeringu suurus võib sõltuda ostetava kinnisvara vanusest, asukohast ning seisukorrast. Näiteks on panku, kes laenutingimustes on ette näinud väiksema omafinantseeringu nõude neile kinnisvaraobjektidele, mis on kuni kahe aasta vanused. Pangad pakuvad üldjuhul ka võimalust võtta laenu 0% omafinantseeringuga, kuid sel juhul pead pangale lisaks põhitagatisele, milleks on üldjuhul sinu ostetav kinnisvara, pakkuma lisatagatist. See võib olla näiteks korter, eramu või muu kinnisvara, mis ei pea kuuluma sulle. Kindlasti pead arvestama sellega, et kui ostad kodu 0% omafinantseeringuga, läheb laen sulle kokkuvõttes kallimaks, kuna pead rohkem intressi maksma. Tuues näiteks eespool mainitud 55 000 eurot maksva korteri, siis kui võtad kogu ostusumma ulatuses 20 aastaks laenu, intressiga 3,6% laenujäägilt aastas, siis maksad pangale annuiteetgraafiku puhul kokku tagasi üle 77 000 euro. Kui aga maksad laenu võt-
tes 15% korteri hinnast ehk 8250 eurot ise, maksad 20 aasta jooksul pangale tagasi 65 650 eurot. Seda on üle 11 000 euro vähem kui 0% omafinantseeringu puhul. Kui soovid oma esmase sissemakse suurust vähendada, on teatud sihtgruppidel – noored pered ja noored spetsialistid – võimalik kasutada KredExi eluasemelaenu käendust. Sel juhul peab endal sissemakseks olema 10% ning kui panga nõutav omafinantseering on suurem, näiteks 20%, siis KredEx käendab puudujääva osa ehk 10% (KredExi käendust on võimalik saada kuni 24% laenu tagatisvara väärtusest). KredExi käendust kasutades tuleb arvestada, et sa pead lepingu sõlmimisel maksma 3% käendustasu käenduse summalt.
Kuidas omafinantseering koguda? Omafinantseeringu kogumine ja tulevase laenumaksega arvestamine nõuab head distsipliini. Sea eesmärk, kui palju sa igakuiselt kõrvale paned, et teatud ajaks summa kokku saada. Arvuta välja, kui suur tuleks edaspidi sinu igakuine laenu tagasimakse ning proovi hakata sellega samaväärset summat iga kuu kõrvale panema. Nii saad aimu ka sellest, kas sellise summa regulaarne loovutamine on sulle jõukohane. Alusta oma sissetulekutest ja väljaminekutest detailse pildi saamisega. Selleks tasub koostada pere-eelarve – kui näed, millele täpselt kulutad, leiad üles ka väljaminekud, mida on edaspidi võimalik vähendada või millest täielikult loobuda. Mõtle, kas sul on võimalusi oma sissetuleku suurendamiseks – äkki saad leida näiteks lisatööd. Kui laekub mõni suurem summa, olgu siis tegemist preemiaga või tulumaksutagastusega, pane see omafinantseeringu kogumiseks kõrvale. Säästmiseks mõeldud summa tasub kohe pärast sissetuleku laekumist kas siis kogumiseks mõeldud eraldi kontole või hoiusele kanda – siis sa ei saa seda igapäevaostudeks ära kulutada. Lisaks sellele on hea säästunipp kaardiga maksmise asemel sularaha kasutamine: arvuta välja, kui palju sul näiteks nädalas raha vaja läheb, võta see summa välja ning jäta pangakaardid koju. Pole ohtu, et saaksid kulutada rohkem, kui rahakotist võtta on.
Pirnipuu 170, Muuga, Maardu Veebruar 2012
Foto: Corbis / Scanpix
Hoius lubab rahal vaikselt kasvada H e l i L e h t s aa r
Tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja
M
õne aasta pikkuseks ehk lühiajaliseks säästmiseks sobivad madala riskiga pangateenused, näiteks erinevad hoiused, kus raha säilib ja teenib väikest intressi. Investeeringuid aktsiatesse ning investeerimisfondide osakutesse üldiselt lühiajaliseks raha paigutamiseks ei soovitata, sest nende puhul ei ole tootlus teada ning investeeringu väärtus võib kasvamise asemel hoopis kahaneda.
Hoiuste intressid jäävad küll üldjuhul inflatsioonile alla, kuid siiski teenid rohkem, kui raha arvelduskontol hoides. Näiteks aastase tähtajalise hoiuse intress on praegu sõltuvalt pangast vahemikus 1,4– 3,3%. Erinevate pankade hoiuste intresse ja muid tingimusi saad võrrelda näiteks tarbijaveebi minuraha.ee hoiuste võrdlustabelis. Hoiuste liike on erinevaid ja valik sõltub sinu eesmärgist – kas tahad korraga hoiustada suurema summa või regulaarselt väiksemaid summasid koguda ning aeg-ajalt ka erakorralisi sissemakseid teha.
Tähtajalisele hoiusele üldjuhul regulaarseid sissemakseid teha ei saa ning mida pikemaks ajaks oma raha hoiustad, seda suurem on üldjuhul intress. Kui tahad iga kuu teatud summa kõrvale panna, siis sobivad selleks kogumishoius ja kasutushoius (mõnes pangas nimetatakse viimast ka reservhoiuseks või kasvuhoiuseks). Kasutushoiuse puhul saad koguda väikeste summade kaupa ning endale sobival ajal ja summas hoiusele raha juurde maksta. Hoiusele kogunenud raha saad vahepeal kasutada, ilma et kaotaksid intressi. Millised tingimused seejuu-
res on – näiteks kui kiiresti pank sulle raha arvelduskontole kannab – pead pangast täpselt järele uurima. Kasutushoius sõlmitakse tähtajatult – võid koguda niikaua kui soovid. Intress on üldjuhul väiksem kui tähtajalisel hoiusel. Kogumishoius on kindla tähtajaga hoius, kuhu maksad teatud summa sisse ning edaspidi saad regulaarselt raha juurde kanda. Seda, kas sa saad oma raha ka vahepeal kasutada, pead pangast järele uurima. Erinevates pankades võivad tingimused erineda. Intress on üldjuhul väiksem kui tähtajalisel hoiusel.
Omafinantseeringu Omafinantseeringu Laenusumma suurus summa
Edaspidine igakuine laenumakse
Laenu hind kokku 20 aasta peale (laen + intress)
15%
8250
46 750
273
65 650
20%
11 000
44 000
257
61 788
30%
16 500
38 500
225
54 064
Plaanid osta renoveeritud kolmetoalise korteri Mustamäel. Pakutavate renoveeritud Mustamäe kolmetoaliste korterite hinnavahemik on 50 000 – 80 000 eurot. Kuna pakkumishind on üldjuhul kõrgem kui tegelik ostuhind, siis arvestame sobiva korteri hinnaks 55 000 eurot. Plaanid võtta kodulaenu 20 aastaks, pank pakub sulle intressimääraks 3,6% laenujäägilt aastas (6 kuu Euribor 1,573% + isiklik riskimarginaal 2,02%). Laenumakseid teed annuiteetgraafiku alusel (st laenu tagasimakse on iga kuu täpselt ühesuurune. Tagasimaksmise algusaastatel koosneb igakuine makse peamiselt intressist ja laenu põhiosa moodustab väiksema osa). Allikas: Tarbijaveeb minuraha.ee Valmimise aeg: veebruar 2012 Kolme boksiga ridaelamu Krundi suurus 1000 m² Boksid suurusega 102-105 m² Hind al 95 000 eurost/boks
Lisainfo: kolme magamistoaga kahekordsed boksid Muuga aedlinnas uuselamute rajoonis 15-minutilise autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast.
Linnaliini bussipeatused mõnesaja meetri kaugusel. Ümbruses ainult eramud. Vaikne ja rahulik elukeskkond Tallinna külje all asuvas endises suvitusrajoonis.
Müügiinfo: ALG Liisingu AS Hirvo Lukas tel 508 9234 hirvo@alg.ee www.alg.ee
www.dtz.ee
OST-MÜÜK
HINDAMINE
HALDAMINE
ARDO LEPP
TURU-UURINGUD
www.dtz.ee/tartumnt50
elamispindade osakonna juhataja, kutseline maakler EKMK juhatuse liige +372 517 3617 ardo.lepp@dtz.ee
IRIS OLLE kutseline maakler EKMK +372 510 5340 iris.olle@dtz.ee
www.dtz.ee/veerenni
Müüa 2-5-toalised korterid sügisel valmivas bürookortermajas Tartu mnt 50
Müüa 1-2-toalised korterid täielikult renoveeritud puumajas. Korterid müüakse musta karbi kujul.
0-korrus parkimiskohad I-V korrus büroopinnad VI-VIII korrus korterid
Korterite planeering on muudetud avatumaks, kaminavõi ahjuvõimalus. Keldrikorrus liidetud I korrusel asuvate korterite pindadega.
Uued korterid MARE SAKSA
HOONETE MÕÕDISTAMINE
NÕUSTAMINE
EKSKLUSIIVNE
Veerenni 31
büroo- ja korterelamus Tallinna kesklinnas
Mare Saksa Ennu Susi
korter kesklinnas
Mare Saksa Ülle Mäehans
kutseline maakler hindaja +372 527 1223 mare.saksa@dtz.ee
KORTERID PÄRNUS
MÜÜA KORTERID
MÜÜA MÜÜA KORTER KORTER
MÜÜA KORTER Müüa Allika-Juuli maja Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas.
KALLE LÄLL kutseline maakler +372 511 2835 kalle.lall@dtz.ee
LIIA KALDOJA kutseline maakler EKMK +372 517 3631 liia.kaldoja@dtz.ee
Uued korterid, avarad 3toalised, üp 90 m² + rõdud, saun, keskküte, vaadetega Vallikäärule või Munamäele. www.dtz.ee/akadeemia
al. 165 000 €
TOOMAS RINGO
tel. 505 8832
KORTER PÄRNUS
2-3-4-5toal korterid Kadrioru piiril Raua tn rekonstrueeritavas EW-aegses sisult uues kuid vormilt ajaloolises ja Kadrioru miljöösse sobivas majas. I al. 117 400 € Liia Kaldoja
MÜÜA KORTER
1toal krt Mustamäe, Sipelga 3a, üp 31,6 m², 5/8, mööbli võimalus, elutoast pääs 6,6 m² lõunapoolse vaatega rõdule. Hinnas köögimbl tehnikaga. ID 20607 59 999 € Ülle Mäehans
MÜÜA KORTER KORTER MÜÜA
2toal krt Põhja-Tallinn, Vasara 6 renoveeritud majas, üp 51,2 m², 2/3, kõrged laed, avatud köök, gaasiküte, madalad kommunaalkulud. ID 50506 46 000 € Liia Kaldoja
MÜÜA KORTER
Üp 252,3 m², krunt 47 600 m². täiskelder, abihooned, puurkaev, kamin, signalisatsioon. Kinnistu haljastatud, istutatud noored viljapuud. Kinnistul tiik, mille kaldale rajatud kaminaga grillimisnurk ja suitsuahi. ID 48838 Ardo Lepp
150 000 €
MÜÜA KORTER
maakler +372 517 3628 toomas.ringo@dtz.ee
IVE PULMA maakler +372 5556 6606 ive.pulma@dtz.ee
2toal krt Pärnus Papli 34, rannarajoon, üp 58,2 m², II korrus, rõdu, täissisustus, välibasseini kasutusõigus. ÜLLE MÄEHANS maakler +372 503 0033 ylle.maehans@dtz.e
130 810 €
ID 52200 tel. 522 0918
ÜÜRIDA KORTER
2toal krt Põhja-Tallinn, Helme 11, üp 49,8 m², 2/5, garderoob, vann, rõdu. Parkimine kinnises tõkkepuuga eraldatud hoovis. Hinnas köögimööbel tehnikaga. ID 51432 71 000 € Ive Pulma
MÜÜA RIDAELAMU
2toal krt Lasnamäe, Majaka 28, üp 38 m², 1/4, mööbli võimalus, avatud köök, uus kanalisatsioon, uus elektrisüsteem, vann. Maja asub sisehoovis. ID 52484 49 000 € Krista Toomemets
MÜÜA MÜÜA HOTELL KORTER
3toal krt Kärberi 60, üp 64,4 m², 1/9, toad eraldi, köögimööbel, vann, rõdu, uus elektrisüsteem, uus kanalisatsioon. Korterisse jääb mbl tehnikaga. ID 51352 50 900 € Krista Toomemets
MÜÜA ÄRIPIND
3toal krt Sõpruse pst 196, 9/9, üp 60 m², planeering muudetud, 2 rõdu, köögimbl, 2 sisseehit. kappi, esiku sein looduskivist, madalad komm.kulud. ID 21494 60 716 € Ülle Mäehans
ÜÜRIDA ÄRIPIND
KRISTA TOOMEMETS maakler +372 517 3624 krista.toomemets@dtz.ee
TOOMAS VESKIMÄE äripindade osakonna juhataja +372 5669 7949 toomas.veskimae@dtz.ee
3toal krt Narva mnt 10, üp 44,1 m², 3/5, renoveeritud, toad eraldi, vann, keskküte, mööbel, pesumasin. Väga hea asukoht kesklinnas. ID 48881 480 €/kuu Krista Toomemets
Ridaelamukorter Pirita, Käokeele 9, üp 157 m², 2 korrust, köögimbl, saun, garaaþ, kamin, gaas, vesi- ja elektripõrandaküte. Läheduses supelrand. ID 49201 249 000 € Ülle Mäehans
Tegutsev hotell Pärnu rannarajoonis, üp 1400 m², krunt 4000 m², 32 numbrituba, tervikvarana.
695 000 €
ID 44587 tel. 505 8832
Ärikinnistu Haapsalu linn, Posti 37, üp 521,3 m², krunt 1051 m², 2 korrust. Müüa ärihoone koos arendusprojektiga Haapsalu südames miljööväärtuslikul alal. ID 51143 450 000 € Tarmo Tammel
Kaubanduspind Vanalinn, Väike-Karja 7, I korrus 81.7 m², kelder 56,7 m², 1/5, sissepääs tänavalt, vitriinaknad, konditsioneer, keskküte. 2062 € + km
Tarmo Tammel
GERT RAHNEL maakler äri- ja korporatiivkliendid +372 5395 5890 gert.rahnel@dtz.ee
Iga maja vajab peremeest!
DTZ ENNU SUSI kutseline maakler äri- ja korporatiivkliendid +372 502 8972 ennu.susi@dtz.ee
TARMO TAMMEL maakler äri- ja korporatiivkliendid +372 517 3619 tarmo.tammel@dtz.ee
Haldusteenus kortermajadele: Igale majale kodulehekülg maja puudutava info ja näitude esitamise võimalusega Raamatupidamine Majanduskavade koostamine ja aruandlus Kõigi hooldustööde korraldamine Kõigi tehniliste sõlmede järelvalve ja hooldus Meie haldusteenus vastab kinnisvara korrashoiu standardi EVS 807 nõuetele.
Liis Vavulski ekspert-projekteerija +372 5347 0941 liis.vavulski@dtz.ee
rahvusvaheline kinnisvarateenuste ettevõte, kus töötab ligi spetsialisti
10 000
EKMK - Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda
Ahtri tn 6A, VII korrus, 10151 Tallinn tel 626 4250
dtz.tallinn@dtz.ee