Kütteeri 24092014

TEEMALEHES: Kaitse oma kodu tule eest. Lk 2 Küttesüsteem tuleb õigeaegselt ja korrektselt seadistada. Lk 4 Uue jäähalli hingeelu.

Lk 6

Mati Malm: Korstnapühkija väljastatud lihtne akt ei ole hinnang küttesüsteemile – see tõendab vaid, et korstnapühkija on pühkimas käinud ja välisel vaatlusel tuleohutuse alaseid rikkumisi ei leidnud. Lk 2

kütteeri

teemaleht 24. september 2014

2 || kütteeri

postimees, 24. september 2014

 Mati MaLM

MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse liige

Kinnisvara soetamisel tuleb lasta küttesüsteemi tervist hinnata Tänasel päeval pööratakse kinnisvara ostu-müügi tehingutel üha rohkem tähelepanu korteri või maja energiatõhususele. Reklaamitakse pakutava korteri või maja head soojapidavust ja ökonoomset küttesüsteemi, renoveeritud ja uutel ehitistel ka kamina või ahju ehitamise võimalust.

Kuidas aga veenduda, et teile pakutav ka tõele vastab? Mismoodi saada kindlust, et ahi tõepoolest lubatud puudekogusega soojaks läheb?

Selleks, et kinnisvara ostes või üürides mitte petta saada, on kliendil kasulik natuke ette mõelda.

Kindlasti tuleb paluda esitada poest või kaminasalongist soetatud kütteseadme kohta kasutusdokumentatsioon. Sarnaselt kõigile muude kodumasinatega tuleb ka tehase poolt toodetud kütteseadmega kaasa pass, milles on kirjas lubatud kütused ja selle kogus (näiteks puidu kogus kilogrammides), seadme võimsus ning juhend selle hooldamiseks.

Müüritiskütteseadme puhul, mida on enamik meie majades leiduvatest ahjudest, peab alates 2012. aastast ahjuga vastava dokumentatsiooni kaasa andma pottsepp, kes ahju tegi.

Samuti paluge esitada korralise korstnapühkimise aktid. Nii saate veenduda, et seadet on vastavalt ettenähtule ka tegelikkuses hooldatud. Ühtlasi kinnitab kutseline korstnapühkija oma aktiga, et küttesüsteem on töökorras ja tuleohutu.

Kui dokumendid lootusetult on kadunud, soovitan teostada küttesüsteemi ülevaatuse. Eksperthinnangut tohib anda vana kutsestandardi järgi pottsepp III, pottsepp III restauraatori, uue kutsestandardi järgi pottseppmeistri või korstnapühkija-meistri kutset omav isik. Kutsetunnistuse kehtivust on kõigil võimalik kontrollida riiklikust kutseregistrist www. kutsekoda.ee

Selleks, et vastavat hinnangut anda, peab meister kasutama erinevaid mõõteriistu ja vajadusel teostama ka proovikütmise.

Hinnangu andmisel lähtub pädev spetsialist Päästeameti poolt koostatud juhendist. Vastava hinnangu andmiseks peab meister kasutama erinevaid mõõteriistu ja vajadusel teostama ka proovikütmise, millega saab mõõta korstnasse suubuvate suitsugaaside temperatuuri ning seeläbi leida ka kütteseadme kasuteguri. Samuti annab suitsugaaside temperatuuri mõõtmine infot, kas korsten ja kütteseade on omavahel sobivad.

Probleemiks ei ole üksnes liiga kõrge suitsugaaside temperatuur, vaid ka liiga madal.

Mida suurem on kütteseadme kasutegur, seda väiksema temperatuuriga suits väljub ühenduslõõrist ja see ei pruugi olla piisav massiivse telliskorstna ülessoojendamiseks.

Seega tuleb kindlasti üle vaadata ka korsten, sest kütteseade ja korsten koos moodustavad tervikliku süsteemi. Õigesti vormistatud hinnang on meistrile vähemalt päevatöö, olenevalt küttesüsteemi keerukusest ja kohapeal tehtavatest toimingutest võib see aega võtta ka kauem.

Küttesüsteemile tohib hinnagut anda ka korstnapühkija-meister, kuid korstnapühkija väljastatud lihtne akt ei ole hinnang küttesüsteemile – see tõendab vaid, et korstnapühkija on pühkimas käinud ja välisel vaatlusel tuleohutuse alaseid rikkumisi ei leidnud. See akt ei anna kliendile infot, milline on kütteseadme kolle ja lõõristik, kui palju tuleb korraga puid koldesse panna ja millise ajaintervalli tagant neid lisada.

Kindlasti tasub pädeva meistriga nõu pidada ka juhul, kui tegemist on kamina või ahju ehituse võimalust reklaamiva kinnisvarakuulutusega.

Esmalt tuleks hinnata, millise kaaluga kütteseadet on võimalik antud korterisse paigaldada.

Lisaks peab igale uuele ehitatavale kütteseadmele olema tagatud elamus või korteris suitsulõõr, mis vastab EVS 812-3 2013. aasta nõuetele.

Küttesüsteemi muutmine, näiteks keskküttelt ahiküttele üleminek on ehitustegevus, mis tuleb kooskõlastada Päästeametiga. teemalehe toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee projektijuht: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, anneli.teppo@postimees.ee Kujundaja/küljendaja: Anna Budanova Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

Tule koht kodus on õigesti hooldatud kaminas või ahjus.

FOTO: ARVET MÄGI / VIRUMAA TEATAJA

TURVALiNE KÜTTEPERiOOD. Kanna koduse küttesüsteemi eest regulaarselt hoolt, siis ei juhtu õnnetusi, hoiad kokku küttekulusid ja ka tuba on soe.

Kaitse oma kodu tule eest!

OHUtUs

MaRKO RÜÜ

Päästeameti tuleohutusjärelvalve osakonna tuleohutuse talituse juhataja

Algava kütteperioodi eel on vajalik oma elamises kogu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata – ega kuskilt sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes või korstnates ei ole pragusid. Tuleks kontrollida, et korsten ei oleks pigitunud ning veenduda, et tahmaluugid kindlalt kinni püsivad, kuna puhastamata korstnatesse ja lõõridesse koguneb tahm ning nõgi, mis süttides põhjustab tulekahju.

Parim aeg korstnate ja lõõride puhastamiseks on vahetult pärast kütteperioodi lõppu, aga kui seda kevadel või suvel teha siiski ei jõudnud, planeeri selleks aega kohe.

Lähtuda võib lihtsast meelespeast: aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavaid üks kord ja gaasiküttel põhinevaid süsteeme üks kord aastas.

Kutsu korstnapühkija Eramaja omanikel on küll õigus puhastada kodus korstnaid ise, omades vastavaid teadmisi ja oskusi, kuid iga viie aasta tagant peavad ka nemad kutsuma kutsetunnistust omava korstnapühkija.

Korter- või ridaelamus on professionaali kutsumine kohustuslik vähemalt kord aastas. Kutsutaval korstnapühki-

jal peab olema kehtiv kutsetunnistus. Kutsetunnistus näitab, et korstnapühkija on tõendanud oma teadmisi ja oskusi kutseeksamil ning need vastavad kehtivatele nõudmistele.

Mõnikord hakkavad pealtnäha väikesed nüansid, millele koduomanik esiti tähelepanu pööratagi ei oska, professionaalile kohe silma – näiteks müüritud kütteseadmel esinevad ohtlikud praod või leidub sisselangenud telliseid, mida koduomanik ise ei pruugi nähagi. Siis annab korstnapühkija nõu, kuidas probleemi lahendada.

Professionaalne korstnapühkija koostab pärast hooldustöid akti, kus on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number.

Samuti koostab professionaalne korstnapühkija pärast hooldustöid akti, kus on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number. Nii tellija kui korstnapühkija kirjutavad aktile alla.

Tellija peab akti kindlasti säilitama, sest õnnetuse korral tuleb näiteks kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud.

Igal inimesel on võimalus kontrollida nii korstnapühkija kui ka pottsepa kutsetunnistuse kehtivust Kutsekoja kodulehel (kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused).

Korstnapühkijate kontaktid leiate Korstnapühkijate Koja kodulehelt (korsten.ee) või päästeala infotelefonilt 1524.

Katkised, hooldamata, va-

lesti ehitatud või valesti kasutatavad küttekolded põhjustavad tulekahjusid. Eelneval kütteperioodil sai hooldamata ja rikkis kütteseadmetest ning tahma süttimisest alguse pea 200 eluhoone tulekahju ehk iga viies eluhoone tulekahju algas küttesüsteemist. Korstnate ja küttekehade regulaarse puhastamise ja hooldamisega on võimalik taolisi põlenguid ära hoida.

Õige kütmise vägi Oluline roll tuleõnnetuste ennetamisel on õigel kütmisel. Ära küta ahju üle, sest soojuspaisumisel võivad tekkida praod, mis võib lõõris süttinud tahma kiiresti tulekoldest välja viia – eriti ohtlik on see siis, kui ümbruses on põlevmaterjali.

Kütuse mittetäielikul põlemisel tekkinud tahm võib lõõrides ka pigiga iseeneslikult süttida. Tuleb mõista, et praod korstnajalas ja küttekehas, ohutusplekkide puudumine või katkised ahjuuksed on tõsine tuleohuallikas. See on ka põhjus, miks tuleb kergesti süttivat materjali ja küttepuid hoida küttekehast ohutus kauguses.

Pea igal aastal leiab aset tuleõnnetusi kuuma tuha asetamisel plastmassist anumasse.

See on toonud ka inimohvreid, kuna terve elamuhoone on tuld võtnud. Taoliste õnnetuste vältimiseks võib tuhka koguda ainult jahtunult ning mittepõlevasse kaanega anumasse ja hoida seda põlevmaterjalist eemal.

suitsuandur, suitsuandur Selleks, et sa ei peaks tuleteki all magama, veendu oma kodu tuleohutuses juba varakult.

Puhkenud tulekahju võimalikult kiireks avastamiseks, kui veel ei ole ohus inimeste elu ning tuli pole teinud suurt kahju, on hädavajalik suitsuandur.

Inimesed kipuvad tulekahju tekkimisvõimalust ja selle levimise kiirust sageli alahindama – eluruum võib suitsu ja leekidesse mattuda viie minutiga, kuid suitsuandur aitab tulekahju tuvastada vaid minutiga.

Tänavustest hukkunuga tulekahjudest ei tuvastatud elupaigas suitsuandurit 75 protsendil juhtudest ja paljudel juhtudel oli patarei tühi või eemaldatud. Olgugi, et suitsuandur on juba viis aastat kohustuslik olnud, aidates tuvastada tulekahju veel varajases järgus, leidub siiski neid, kes selle olemasolu ei tähtsusta.

Hoonetes, kus on tahkeküttel töötav küttesüsteem, on soovitav lisaks suitsuandurile paigaldada ka vinguandur.

Tulekahjude põhjustamisel on esirinnas inimeste hooletus.

Lisaks küttekolletele saab väga suur osa tulekahjudest alguse riketest elektripaigaldistes. Veendu, et sinu elektripaigaldised ei oleks tuleohtlikud, võimalusel lase neid hinnata spetsialistil.

KODUTULEOHUTUKS.EE

KÜSI NÕU!

1524

PÄÄSTEALA INFOTELEFON

4 || kütteeri

postimees, 24. september 2014

MiLLAL KÜTMiSEGA ALUSTADA? Ühelt poolt on sellele lihtne vastata – siis, kui tunneme, et on külm; teisalt püüame – rahalisest küljest vaadatuna – kütta nii vähe kui võimalik. See tähendab, et üritatakse kütta võimalikult minimaalselt ja kütmisega alustada sügisel võimalikult hilja.

Küttesüsteem tuleb seadistada nÕUanne aiVaR Rant

TTÜ keskkonnatehnika instituudi kütte ja ventilatsiooni õppetooli välislektor

Esmapilgul tundub viimane argument igati õigustatud, kuna hoonete kütmiseks kasutatav kütus, olgu see siis kohalik puit või eksporditav gaas- ja vedelkütus, kallineb pidevalt.

Püüdes kulutusi küttele, mis talvisel perioodil moodustavad keskmise Eesti pere eelarvest poole ja enamgi, viia miinimumini, üritatakse kütmisega alustamist lükata võimalikult hilisemasse perioodi.

Sellisel moel toimides arvatakse reeglina, et küttekuludelt on võimalik sügisesel perioodil märgatavalt kokku hoida. Alljärgnevalt juhiksin tähelepanu niisuguse lähenemise plussidele ja miinustele.

Plusspoolele saab kanda: a) väiksemad küttearved sügiseperioodil; b) rohkem (tarbija juures ladustatavat kohalikku) kütust jääb alles talviseks perioodiks.

See on paraku ka kõik, mida positiivse poole pealt mainida.

Miinuspoolele tuleks märkida rohkem punkte. a) Inimeste erinev vastupanuvõime niiskele sisekliimale. Reeglina kannatavad seetõttu küll väiksema vastupanuvõimega organismid – eakamad inimesed ja lapsed (eelkõige n-ö külmetushaiguste ja allergia näol), aga samas ei ole enamikul inimestel pärast päevatööd kuigi meeldiv naasta kõledalt rõskesse keskkonda ja vaevalt, et õnnestub seal seetõttu end ka piisavalt uueks tööpäevaks «laadida».

b) Vähesest kütmisest ühelt poolt ja teisalt meie niiskest sügisest tingituna kaasneb rida probleeme köetavatele hoonetele: • niiskuse salvestumine piirdetarinditesse; • liigniiskusest tingitud ehituskonstruktsioonide kahjustused (hallitus, mädanik, korrosioon) ja sellega kaasnev hoonete eluea lühenemine; • liigniiskuse tulemusena tekkinud kahjustused ehituskonstruktsioonides nõuavad nende kõrvaldamiseks investeeringuid, mis võivad olla üpris märkimisväärsed.

Püüdes kokku hoida küttekuludelt, mis esmapilgul tunduvad hea säästupotentsiaaliga, osutame tegelikult karuteene nii inimeste kui ka köetavate majade tervisele.

c) Mida suurem on ehituskonstruktsioonides kasutatavate isolatsioonimaterjalide niiskussisaldus, seda suuremad on hoone soojuskaod ja seda rohkem tuleb talvisel ajal kütta; seetõttu ei ole kuidagi põhjendatud seisukoht, et kui alustame kütmisega sügisel hiljem, siis säästame rohkem, sest hoone piirdetarindite «kuivatamiseks» võib kuluda hiljem oluliselt rohkem soojusenergiat! d) Liigniiskusest põhjustatud ebamugavustundest tingituna püütakse soojust ruumides «kinni hoida» ebatiheduste ja ventilatsiooniavade kinnitoppimisega ning ventilatsiooniseadmete väljalülitamisega. Nii vähendatakse aga õhuvahetust ruumides, suurendades veelgi õhu niiskussisaldust ja soodustades sellest tulenevat hallitusseente vohamist, mä-

danikku ning korrosiooni ehituskonstruktsioonides. e) Alustades kütmisega hiljem, selguvad ka võimalikud probleemid küttesüsteemide töös sellevõrra hiljem – siis, kui välisõhu temperatuurid on madalad ja küttesüsteemide väljalülitamine sunnitud remonttöödeks on tülikam ja oluliselt ebameeldivam kui sügisesel perioodil. f) Omades soojustarbimise andmeid varajasemast ajast ja võrreldes neid eelnevate aastate sama perioodiga, on võimalik küttekulude vähendamiseks teha küttesüsteemi töös juba varakult korrektuure, mis aitavad kulutusi hiljem kokku hoida.

Eeltoodust koorub välja kaks olulist momenti: 1. Küttesüsteem on üks ja meie oludes peamine kliimasüs-

teem siseõhu vajalike parameetrite ja inimestele sobiva sisekliima tagamiseks ruumides.

2. Küttesüsteemi õige toimimine on tähtis mitte ainult inimeste mugavustunde kindlustamiseks, vaid ka köetavate hoonete eluea pikendamiseks.

Püüdes kokku hoida küttekuludelt, mis esmapilgul tunduvad hea säästupotentsiaaliga, osutame tegelikult karuteene nii inimeste kui ka köetavate majade tervisele. Saadav sääst tuleb hiljem kümneid kordi kallimalt kinni maksta ravimite, terviseprobleemide ning hoone remondiks kuluvate vahendite näol.

Samasse ebaotstarbekate säästumeetmete kategooriasse kuulub kortermajades sageli praktiseeritav kütte välja lülitamine trepikodades.

Säästev küttesüsteem on paigaldatud näiteks Tallinnas Paasiku tänava korterelamusse.

LUgeMissOOVitUs Kütteprobleemide olemusest ja lahendustest ning muudest võimalustest hoonete küttesüsteemide töö parendamisel ja efektiivsemaks muutmisel leiavad asjast huvitatud kasulikku infot ka Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudi Kütte ja ventilatsiooni õppetooli koostatud raamatust «Hoonete küte» (TTÜ Kirjastus 2013). Seal leiavad kajastamist nii küttesüsteemide toimimise teoreetilised alused kui nende efektiivsemaks muutmise praktilised väljundid. Ühtlasi on silmas peetud, et saadav sääst ei toimuks köetavate hoonete sisekliima halvenemise ega nende hoonete eluea lühenemise arvelt.

FOTO: LIIS TREIMANN

Nii saavutatakse vaid seda, et õhutemperatuur trepikojas küll alaneb, aga selle tulemusena kaotavad rohkem sooja trepikojaga vahetult külgnevad ruumid ja trepikoja seintes (eriti 1. korrusel välisuste läheduses) võivad tekkida kahjustused (veeauru kondenseerumisest, halvemal juhul selle jäätumisest tingitud probleemid).

Seetõttu tuleks alati taolistele küsitava väärtusega «säästumeetmetele» eelistada neid, mis võimaldavad samaaegselt nii säästa kui ka tagada vajalikud tingimused köetavatele hoonetele ja neis viibivatele inimestele.

Nimetatud valdkonda kuuluvad kindlasti köetavate hoonete õige soojustamisega seonduv ja küttesüsteemide töö paindlik juhtimine. Viimane eeldab vesiküttesüsteemide puhul omakorda kindlasti nende tasakaalustamist ja niisugust reguleerautomaatikat, mis võimaldab töörežiimide paindlikku seadistamist.

Näiteks 1 ºC ülekütmist hoones tähendab meie oludes 5–6 protsenti suuremaid küttearveid, tasakaalustamata küttesüsteemis võib ringluspumba energiatarve olla kuni 40 protsenti suurem kui tasakaalustatud küttesüsteemis jne. Ühest soovitust kütmisega alustamise õige aja kohta on raske anda, kuna erinevad on nii hoonete soojusfüüsikaline käitumine kui ka inimesed – ühed eelistavad jahedamat, teised soojemat ruumi. Samas sõltub see paljuski ka ilmast – välisõhutemperatuurist, õhuniiskusest, sademetest jms. Parafraseerides üht teist soovitust, võiks kütmisega alustada nii vara kui vajalik ja nii hilja kui võimalik.

HAKKAME ATRA SEADMA. Kui energiatarbimine väheneb, on see siis hea või halb?

Ohjeldame arutut raiskamist. Tehtagu? Ei – teeme ise! aRVaMUs aiVaR UUtaR

Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus juhatuse esimees

Tarbimise muutusel on otsene seos mitmete majandusharudega. Vähem tootmist ja tarbimist tähendab väiksemaid kasumeid energiaettevõtetele ja vähem makse riigikassasse. Teisalt mõjutab see positiivselt teisi ärivaldkondi ja eratarbijaid. Seega – kas soe või karm talv on hea või halb, on kana ja muna kategooria küsimused.

Eks igaüks vaatab kütte- ja energiatemaatikat isikliku mätta otsast ja defineerib fookuseid vajadusepõhiselt. Eramajapidamises ja kodudes arvestame kütteja energiatemaatikat väga täpselt, enamasti europõhiselt.

Hangime efektiivsemaid seadmeid, uusimat tehnikat, reguleerime temperatuure, tuulutame mõõdutundega, kustutame tulesid, kui kedagi pole jne. Kohe, kui naaseme töökohtadessse, oleme juskui ümbersündinud – mõi-

sa köis, las lohiseb. Ruumide temperatuuri ei reguleerita mitte automaatika ja küttegraafikute abil, vaid käepäraselt aknaid avades.

Täpselt nagu autoga sõites – gaas põhjas ja kiirust reguleeritakse piduriga. Miks teeme seda nõnda? Mõtleme, et see pole minu probleem, las keegi teine tegeleb – tehtagu.

Pole mõtet teemaga tegelda, sest energiakulutused moodustavad kogukuludest vaid marginaalse osa? Niikuinii maksavad lõpptarbijad kõik kinni – pole mõtet endale tüli teha? Pole piisavalt oskusi, motivatsiooni? Energia on veel liiga odav?

Need on just niisugused argumendid, mida kuulen igapäevaselt oma töös ja tegemistes. Kas on olemas võimalusi arutu raiskamise ohjeldamiseks?

silmitsi tõusvate kuludega Vaatame natuke pikema pilguga kütte ja energiatemaatikale. 80 protsenti hoonetest, mida kasutame ka veel aastal 2050, on täna olemas, enamikus neist kulub vähemalt 20 protsenti rohkem energiat, kui kohane oleks.

Niikaua kui neid hooneid kasutuses hoiame, oleme energiaturu aktiivsed osalised. Ehk hoone energiatarbimist optimeerimata jättes oleme silmitsi üha kasvavate kuludega, sest energiahindade trend näitab kallinemise suunas.

Iga lisanduv hoone, kui hea ja tõhus see ka poleks, lisab suurt pilti arvestades juurde vaid täiendavat tarbimist. Veel suurema pildi vaatamisel tõdeme taas, et ressursid pole lõputud ja regulatsioonid üha karmistuvad.

Energiajulgeolek on suisa eraldi mastaapne teema, mida ei saa kuidagi ignoreerida. Targemaid tsiteerides ei saa jätta meenutamata, et «kõige odavam energia on kulutamata energia».

Hoonete ülalpidamiskulud (sh energiakulu) moodustavad 70–80 protsenti kogukuludest ehitisele selle elutsükli jooksul.

Hoone tavapäraste tehnosüsteemide, sh kütte-, ventilatsioonija jahutussüsteemide efektiivsus on kohati vaid 50 protsenti võrreldes täielikult integreeritud ja tervikliku süsteemiga. Selle vastu peab ju ometi mingit rohtu leidma.

Kuidas saab mõistlikult energiatõhusamaks renoveerida?

Renoveerimine tuleb hoone energiasäästlikumaks muutmise eesmärgil võtta ette terviklikult, detailide kontekstist väljarebimine ja osaline renoveerimine võib pigem kahju kui kasu tuua. Süstemaatiline lähenemine aitab oluliselt vähendada kulutusi energiale – selleks pakun välja järeleproovitud ja toimiva mudeli: • Teosta tarbimise esmane analüüs ja võrdlus sarnaste hoonetega.

• Kui hoone energiatarve on sarnastel tingimustel väiksem kui teistel hoonetel ning energiakulud otseselt ei pitsita, siis edasi lugeda polegi vaja.

• Kui hoone energiatarve on sarnastel tingimustel suurem kui teistel hoonetel või kui energiakulu on oluline kulu, tuleb teema detailsemalt ette võtta.

• Lase pädeval spetsialistil välja selgitada – kuhu, kui palju ja millal energia kulub? Näiteks palju kulub ventilatsioonile, küttele, soojale tarbeveele jne. Otstarbekas on see töö usaldada kogemustega energiatõhususe spetsialistile või energiaaudiitorile, kes omab vastavat väljaõpet, mõõtevahendeid ning suudab analüüsi vormistada kasutamiskõlbulikul moel. Analüüs peab arvestama renoveerimisettepanekus toodud meetmete majandusliku otstarbekusega ning hooneomaniku rahaliste võimalustega.

• Pärast analüüsi või energiaauditit saab hinnata täpsemalt, mida hoonega ette võtta.

• Parima tulemi saab, kui kõiki otstarbekaid meetmeid rakendada korraga.

• Vähetähtis pole ka renoveerimislahenduste projekteerimine ning projekteeritud lahenduste ehitamine või süsteemi või hooneosa renoveerimine. Siinkohal panen südamele, et odav ei ole soodne. Odav muutub väga kiiresti kulukaks.

• Kui audit valminud, meetmed projekteeritud ja renoveerimistööd tehtud, siis on aeg kontrollida, kas juhtus nõnda, nagu planeeriti. Tihti juhtub, et energiaauditi, projekteerimise ning ehitamise ja hilisema monitoorimise vahel pole piisavalt sünergiat. Sellistel juhtudel jäävad head ideed realiseerimata, kuna lõpptulemi suhtes puudub selge vastutus.

Kui kogu mudel targalt läbida, on kinnisvaraomaniku kasu väga mitmetahuline: • Energiakulud on väiksemad.

• Hooldus- ja remondikulud on väiksemad, kuna paljud süsteemid või süsteemiosad saavad uueks.

• Halduskulud vähenevad, sest terviklik renoveerimisprotsess on läbi tehtud ja pisiprobleemid lahendatud.

• Sisekliima paraneb.

• Kinnisvara väärtus tõuseb. Ühe korraliku energiatõhususprojekti elluviimine kestab pea aasta – et järgmiseks sügiseks valmis olla, tuleb kohe homme hakata atra seadma. Tehke oma head mõtted teoks.

6 || kütteeri

postimees, 24. september 2014

32 KILOMEETRIT KÜTTETORUSTIKKU. Tondiraba jäähalli soojuspumbaga ühendatud soojusvarustussüsteem kasutab efektiivselt jää valmistamisel tekkivat külmamasinate heitsoojust hoone kütmiseks ja tarbevee soojendamiseks.

Multifunktsionaalse jäähalli südameks on modernne küttesüsteem EESKUJU Rain Uusen

teemalehe toimetaja

U

ue Tondiraba jäähalli küttelahendus on paindlik – kui jääksoojusest hoone kütteks ei piisa (näiteks kui ei toimu jää valmistamist), võetakse soojusenergiat kaugküttevõrgust täpselt nii palju juurde kui vaja, selgitab AS Merko Ehitus Eesti eriosade spetsialist Andres Lätt.

Tema sõnul hindab hoone tellija ja haldaja Tallinna Spordi- ja Noorsooamet ka tekkiva jääk-

soojuse kasutamise võimalusi tulevikus hoone kõrvale ehitatavate teiste uute hoonete (ujula, abihooned jm) kütteks ekspluatatsiooni ajal.

Läbimõeldud lahendus Tondiraba jäähalli hoone küttesüsteemid (AS SA.MET) ja ventilatsiooni (AEK OÜ) soojusvarustussüsteem on projekteeritud (EA Reng ja IB Aksiaal) madala temperatuuriga soojuskandja režiimil, mis võimaldab kasutada soojuspumbast saadavat energiat võimalikult suurel määral – küttetorustiku kogupikkus on pea 32 km. Hoonesse on projekteeritud ka soojustagastusega mehaaniline ventilatsioon.

Hoone katusel asub kompleksne külmajaam jahutusvõimsusega 4 x 300 kW (neli ammoniaagil töötavat kompressorit) ja soojuspump jääksoojuse tagastamiseks võimsusega 600 kW. Kompleksne konteinerkülmajaam telliti Soomest firmalt Suomen Tekojää OY, see saabus Eestisse neljas tükis, need tõsteti kohapeal hoone katusele ja seejärel ühendati konteineri eri osad ja neis asuvad torustikud ning kaablid. Jäätehnoloogia külmajaam varustab jahutusveega (ammoniaakvesi) jääväljakuid ja kuivatite süsteeme (vesiglükool).

Jäähallide põrandapind asub umbes neli meetrit allpool maapinda. «Sellele jääalusele, 2000

ruutmeetri suurusele vuugita betoonpõrandale ei ole tekkinud mitte ühtegi pragu,» tutvustab Lätt.

Valgeks värvitud ning ülikvaliteetselt betoneeritud jäähalli betoonpinna sees asetsevad kaheksa sentimeetrise sammuga külmatorud, kus põhiliseks külmakandjaks on ammoniaakvesilahus, mis pole nii viskoosne kui vesiglükool ja tänu millele hoitakse kokku pumpadele minevat elektrienergiat.

«Betoonpind on isoleeritud ning valatud liivakihile, mille sees on omakorda küttetorud igikeltsa tekkimise vastu,» selgitab Lätt. Igikeltsa vastastes küttetorudes liivakihi sees ka-

sutatakse samuti külmamasinate jääksoojust.

Jäähallis on iga väljaku kohta üks ehk kokku neli rootorkuivatusseadet, mis on vajalikud, et jää kohale puhutav kuuekraadine õhk oleks piisavalt madala niiskusesisaldusega, et jääle ei tekiks üleliigset udu ja kondenssadestist.

«Kokku paigaldati põrandküttetorusid kaheksa kilomeetrit ning jahutustorusid väljakutes jää tegemiseks 87 kilomeetrit,» illustreerib Lätt tööde mastaapsust.

Autopiloodil juhtseade Ventilatsiooniseadmete jahutus (OÜ ABERTSON) toimub eraldi külmamasina baasil võimsuse-

ga pea 700 kW. Jahutustorustiku kogupikkus on umbes kilomeeter.

Soojuspump annab +60 °C vee hoone keldris soojussõlme ruumis asuvatesse akumulatsioonipaakidesse (2 x 4 m3), milles olevat jääksoojust kasutavad hoone teised tehnosüsteemid tarbevee soojendamiseks, radiaatorkütteks, põrandaküteteks, jääsulatusvannide kütteks, välikütteks, ventilatsiooni ja õhkkardinate soojusvarustuseks.

Juhul, kui jääksoojusest hoone kütteks ei piisa, võetakse soojusenergiat kaugküttevõrgust.

Hoone täisautomaatse sõltumatu ühendusskeemiga soojussõlme võimsus on 2315 kW.

Pottseppade õpe Eestis areneb eurotoetuse najal Sigrid Ester Tani

Kütte- ja Ventilatsioonisüsteemide Teabekeskuse juhataja

Pottsepaamet on Eestis endiselt au sees ning korralikud meistrid nõutud. Kuid ka meistrid vajavad pidevalt võimalusi enese arenguks ning teadmiste ja oskuste täiendamiseks, et pakkuda klientidele parimaid lahendusi.

Sellel aastal avanesid paljudes Euroopa Liidu programmides uue taotlusvooru perioodid. Haridusvaldkonna uues programmis Erasmus+ said kevadel esitada taotlusi kõik erinevad haridusasutused.

Kütte- ja Ventilatsioonisüsteemide Teabekeskuse projektitaotlus «Promoting energy efficient and environmentally friendly stoves», mis on suunatud täiskasvanute koolituse arendamisele, sai positiivse hinnangu ning järgneva kahe aasta jooksul saame intensiivselt tegelda pottseppade õppe arendamisega Eestis.

Nüüdisaegsed materjalid ja tehnoloogiad võimaldavad integreerida erinevaid tahkekütte seadmeid hoone keerukasse tehnosüsteemi või ühendada neid maa- või päikesekütte süsteemidega. Lisaks sellele on muutunud hoiak küttepuusse kui ressurssi. Puit on üks taastuvenergia allikatest ning meie ülesanne on seda

Energiasäästunädal Tallinnas Energiasäästunädal 2014 raames käsitletakse erinevaid energia efektiivset kasutamist puudutavaid teemasid, mis mõjutavad kas otseselt või kaudselt ka tarbijat. Nii tulevad nädala jooksul arutlusele erinevad suuremad ja väiksemad teemad alates elektriautodest, soojatrassi uuendamisest, säästupirnide valikust kuni hoonete energiatõhususeni.

säästlikult kasutada, projekteerides suurema kasuteguriga kütteseadmeid.

Säästlikud kolded eraldavad ka vähem tahma ning vingugaasi meid ümbritsevasse õhku. Just nimelt selliste eesmärkide nimel hakatakse koostama projektis õppekava ning viiakse läbi näidiskoolitusi koostöös meie partneritega Austria Kahhelahjude Assot-

siatsioonist ning Wolfshöcher Tonwerke tehasest Saksamaalt.

Eestis on projekti kaasatud nii MTÜ Eesti Pottsepad kui kutsekoolide pottsepatööde õpetajad. Kõiki, kellel on huvi kaasaegsete küttekollete vastu, ootame teabekeskusesse energiasäästunädala raames 10.–16. novembril. Energiasäästunädala kava leiate kodulehelt energiatark.ee

kütteeri || 7

postimees, 24. september 2014

«Vastavalt tellija soovile on hoones ette nähtud optimaalse sisetemperatuuri tagamine nii talve- kui ka suveperioodil,» räägib Lätt. Peaareeni tribüünidel, esimese korruse jalutuskäikudes ning harjutusväljakute tribüünidel hoitakse talvisel ajal +7 °C, seda juhul, kui peaareenil ei toimu üritusi. Peaareeni, harjutusväljakute ja kurlingujääl hoitakse sissepuhketemperatuuri +6 °C. Jäähallides kehtivad spetsiifilised nõuded ka niiskuse reguleerimiseks. Vastav lahendus on teostatud kuivatusseadmetega – hoones kasutatakse DST Seibu Giken rootor-tüüpi kuivateid, mis peavad tagama, et hoone konstruktsioonidele ei tekiks konden-

Hoone elektrisüsteemi automaatika jälgib ja juhib enamikku majasüsteeme: kütet, ventilatsiooni, jahutust, jäätehnoloogiat, valgustust. saati ja oleks saavutatud võimalikult kõrge jää kvaliteet.

Enamik ventilatsiooniseadmeid on varustatud soojustagastitega. Kasutatakse nii rootorkui ka vahesoojuskandjaga soojustagasteid. Energiasäästu ees-

märgil on peaareeni süsteemid töös retsirkulatsiooni põhimõttel.

Hoone elektrisüsteemi automaatika jälgib ja juhib enamikku majasüsteeme: kütet, ventilatsiooni, jahutust, jäätehnoloogiat, valgustust – jooksvalt jälgitav on seega kogu energiakulu.

Info on koondatud keskserverisse ja kättesaadav eri kohtadest, ka puutepaneelilt. Tuleohutuse tagamiseks on hoone kaitstud täies ulatuses tuletõrjevesikutega ja sprinklersüsteemiga (ANTIFIRE OÜ).

Tondiraba spordikeskuse multifunktsionaalne jäähall avas uksed 1. augustil. Väljakul saab korraldada nii pallimängude võistlusi kui ka kontserte ja muid suurüritusi.

Tallinnas asuva Tondiraba uue jäähalli küttesüsteem on põhjalikult läbimõeldud lahendus, sisaldades ohtralt FOTOD: JAANUS LENSMENT, TIIT VEERMÄE / MERKO kaasaegset tehnoloogiat, eesmärgiga saavutada efektiivsus.

Jäähalli ehituslikud faktid • Jäähalli ehitusalane pind on 40 556 m2, sh kasulik pind 20 578 m2 • Peaareeni mõõtmed on 30 x 60 m, harjutusväljakutel 28 x 58 m ja 28 x 58 m, kurlingul 14,5 x 44,5 m • Hoone kõrgus maapinnast 15,7 m • Peaareenil 5000 istekohta; välisparklas 550 parkimiskohta • Seitse üldventilatsiooniseadet + neli rootorkuivatit DST Seibu Giken, lisaks suitsutõrjesüsteemi seadmed • Jäätehnoloogia jahutusvõimsus on 4 x 300 kW, jäätehnoloogia jääksoojuse taaskasutus soojuspumbaga 600 kW • Ventilatsiooni jahutusvõimsus on umbes 700 kW, soojasõlme võimsus 2315 kW • Ehituse ajaks sõlmiti 115 hanke- ja ehituslepingut • Paigaldatud torustiku kogupikkus on pea 150 km: sealhulgas küttetorustik 32 km, jäätehnoloogia torustikku ligi 88 km, tuletõrjeveetorustikku 11 km, ventilatsioonitorustikku 8,5 km, veetorustikku 4,5 km, kanalisatsioonitorustikku neli km, välistrasse kaks km ning jahutustorustikku kilomeetri jagu.

ALLIKAS: MERKO EHITUS

www.kliimaseade.ee