Kytteeri

SEEKORDSES TEEMALEHES: Põhjalik pilguheit soojuspumpadele. LK 4-5 Energiasäästlike hoonete hulk kasvab. LK 6 Nõuandeid kütteperioodi alguseks. LK 8 Kas hoonet tohib seestpoolt soojustada? LK 10

KÜTTEERI

URMAS MARDI: Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme sõnul teeb enamik ühistuid investeeringuid, kuid terviklikku renoveerimist on vähe. LK 2

TEEmALEHT 27. SEPTEmBEr 2013

2 || kütteeri

REPLIIK kuldar kullaSEPP

postimees, 27. september 2013

RENOVEERIMINE. Vähe on ühistuid, kus mingeid investeeringuid tehtud pole.

Samas on probleemiks soojapidavus, sest tervikrenoveeritud elamuid on vähe.

toimetaja

Hakkame kütma!

Mis viga lõunamaal elada, kus aasta ringi soe ja energiat läheb pigem vaid jahutamiseks vaja.

Selle kõrval tundub põhjas elamine eriti kurb ja teinekord isegi masendav. Näiteks siis, kui külmal veebruarikuu päeval saabub postkasti küttearve. Külm talv on ilus küll, aga …

Kurtmine siin paraku ei aita ning tuleb hoolitseda selle eest, et kodudes oleks soe, kütteseadmed korras ja seejuures ka säästlikud.

Just säästlikkus on teema, millele viimastel aastatel eriti palju tähelepanu pööratud. Ilmselt ei leidu inimest, kes poleks kokku puutunud kortermajade renoveerimisega. Mõni ettevõtmine neist on õnnestunum kui teine, ent üllast eesmärki suurendada kütte efektiivsust otsivad kõik. Ja nagu kõrvalolevast artiklist lugeda saab, siis tööpõld selles vallas on veel lai.

Renoveerimise võiks ette võtta 14,5 miljonil ruutmeetril. Just selliseks hindab KredEx potentsiaalset renoveerimismahtu praeguste võimaluste juures. Sageli väideldakse selle üle, milliseid võtteid renoveerimistöödel kasutada.

Heidame pilgu kivihoone seestpoolt soojustamise võimalustele ja ohudele.

Kuid säästlik küte pole ainult korterelamute teema. Ka uued ja vanad eramajad peavad vastama üha kasvavatele nõudmistele kütteefektiivsuse ja elukeskkonna suhtes. Alternatiivseid kütteviise on mitmeid, palju on räägitud näiteks soojuspumpadest, mis Eestiski populaarsed. Teemaleht annab konkreetset nõu, kuidas endale sobivat soojuspumpa leida.

Kui aga soojust tuleb vanast heast ahjust, siis ka sellele tuleb enne iga algavat kütteperioodi tähelepanu pöörata. Päästeamet tuletab meelde, mis võib juhtuda, kui ahju ja korstna seisukorda pole piisava tähelepanuga kontrollitud. Kurbade tagajärgedega tulekahjud on siis kerged tekkima ja kahjuks kuuleme neist selgi talvel.

Hoonete soojapidavus ja küte on teemad, millega peab iga kinnistuomanik varem või hiljem tegelema. Uut kodu soetades peaks igal juhul tundma tõsist huvi küttesüsteemide vastu ning analüüsima, kas need on ühest küljest piisavalt võimsad, et tagada mugav ja hea sisekliima, teisalt aga piisavalt säästlikud, et mitte tõusvaid küttehindu arvestades üle maksta. Õnneks on üha enam energiasäästlikke uusarendusi, millest ka selles lehes juttu.

14 500 000 ruutmeetrit ehk 70% enne 1993. a ehitatud korterelamute pinnast on potentsiaalne renoveerimismaht Eestis.

Algab kütteperiood Eesti Korteriühistute Liit paneb ühistutele südamele, et enne kütteperioodi algust kontrollitaks kindlasti üle kortermaja küttesüsteem.

«Vigane küttesüsteem viib soojakadudeni ja seda küll ei tohiks olla,» hoiatas Eesti Korteriühistute Liidu juht Urmas Mardi. «Praegu on küttesüsteemide hoolduseks viimane aeg, sest hooldus tuleb enne kütteperioodi algust kindlasti ära teha,» rääkis EKÜLi Tallinna ja Harjumaa büroo juht Raimo Jõgeva. «Läbi pesta tuleb filtrid, kontrollida automaatjuhtimist ja survet, vajadusel viia läbi püstikute balansseerimine.»

Teine oluline teema on Mardi sõnul kaugkütte trassikaod – oletatavasti kaob sel moel kuni 30% soojusest. «Loodetavasti jätkavad soojusettevõtted torustikesse investeerimist, et trassikaod väheneksid ning elanike-soojatarbijate raha nii palju enam korstnasse ei lenda,» sõnas ta.

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp, kuldar.kullasepp@postimees.ee, tel 666 2258 Projektijuht: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, anneli.teppo@postimees.ee, tel 666 2329 Kujundaja/küljendaja Anna Budanova Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

Tallinnas Sõpruse puiesteel asub tõenäoliselt tuntuim täisrenoveeritud korterelamu, mis on eeskujuks paljudele ühistutele.

Foto: miHKeL maripuu

Korteriühistud ei taha enam õhku kütta kodu kriSTEl koSSar

«I teemalehe kaasautor

kka hea on p o est t u lles meie maja vaadata, nii ilus on teine,» kiidab seitsmenda korruse elanik Volli, kui tema kodus, Eesti suurimas tervikrenoveeritud kortermajas Sõpruse puiestee 202 kohtume.

Augustikuus pandi maja tervikrenoveerimistöödele ametlikult punkt ning tulevikuperspektiiv peaks Vollit ja ta naabreid iseäranis soojapidavuse poolest rõõmustama, sest energiasääst võib olla lausa 65 protsenti.

SA KredExi esindaja Mirja Adleri sõnul võib suure korterelamu Sõpruse 202 valmimist võrrelda nelja keskmise suurusega 2400-ruutmeetrise elamu mahuga. «Siia oleme andnud suurima toetuse ja loodame näha ka võrreldavat tulemust: ootame siit aastast kokkuhoidu küttekuludelt samapalju, kui ühe keskmise korterelamu küttetarbimine üldse on,» sõnas ta.

Sõpruse 202 renoveerimisel kasutati KredExi 35-protsendilist rekonstrueerimistoetust ning renoveerimislaenu, hoone tervikrenoveerimine tehti ajavahemikus 2012–2013 ning projekti maksumus oli ligi 2 062 000 eurot, sellest SA KredExi renoveerimistoetus 721 600 eurot, mis on seni suurim toetussumma Eestis.

162 korteriga elamu Sõpruse puiesteel on aga siiski üks vähestest esimestest pääsukestest – Eestis ollakse majade tervikrenoveerimisega alles algusjärgus.

Hinnang Eesti elamufondile – rahuldav Üldisele elamufondi seisukorrale võiks Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul anda hindeks rahuldava, sest vähe on neid ühistuid, kes pole mingeid investeeringuid teinud. «Problemaatiliseks hindan aga olukorda soojapidavuse kontekstis, sest terviklikult renoveeritud maju on siiski veel vähe,» nendib ta.

«Samas loodan, et finantseerimise perioodi lõpuks 2020 saavutame renoveeritud majade osas taseme, mis võrdub 20

Inspireerivatest näidetest tiivustatud ühistujuhid on asunud üha aktiivsemalt toetusi taotlema. protsendiga elamufondist.»

KredExi hinnangul moodustab potentsiaalne renoveerimismaht praeguste võimaluste juures 14,5 mln ruutmeetrit ehk 70 protsenti enne 1993. aastat ehitatud korterelamute pinnast. «Julgen väita, et Tallinna elamufond on natuke paremas seisukorras, sest ühistujuhid tunduvad aktiivsemad, seda peegeldab EKÜLi poole pöördujate statistika,» sõnab Mardi.

«Mida aeg edasi, seda paremaks tulemused muutuvad, enam ei ole uudiseks arvuti-

te kaudu kütte-ventilatsioonisüsteemide juhtimine majades ning 40-protsendiline küttekulude sääst. Julgen väita, et oleme jõudnud täielikult Euroopa tasemele,» on Mardi optimistlik.

Kui 2010. aastal eraldas KredEx 35 protsenti toetust vaid ühele majale (toetusmeede avati 2010. aasta septembris), siis 2011. aastal juba 21 kortermajale, 2012. aastal 70 kortermajale ja tänavu 58 kortermajale.

Toetuse tingimused on aga päris karmid: 35-protsendilise toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistoetust taotlev korterelamu rekonstrueerima küttesüsteemi lokaalselt reguleeritavaks, paigaldama radiaatoritele küttekulude jaoturid, soojustama ja rekonstrueerima fassaadi osaliselt või täies mahus, soojustama ja rekonstrueerima katuse, vahetama kõik aknad energiasäästlike vastu, paigaldama soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi, täitma energiaauditis toodud soovitused ja programmi «Korterelamu renoveerimislaen» nõuded ning saavutama rekonstrueerimisega vähemalt 50-protsendilise energiasäästu soojusenergia tarbimiselt, jõudes energiamärgise klassini C.

raha pole Inspireerivatest näidetest tiivustatud ühistujuhid on asunud üha aktiivsemalt toetussummasid taotlema, seetõttu on renoveerimistoetusteks eraldatud raha käesolevaks aastaks juba lõppenud. Uusi summasid ei ole juurde tulnud ning praegu puudub info uue toetustevooru avamise kohta.

«Kahjuks pole toetusraha piisavalt. See teeb ühtepidi rõõmu, teistpidi aga muret,» ütleb Mardi. «Rõõmu teeb asjaolu, et ühistud ja seal elavad inimesed väärtustavad oma kodu ja saavad aru, et õhku kütta pole mõtet ning üha rohkem otsustavad just tervikliku renoveerimise kasuks. Mure on aga selles, et ühistute tahe on selgelt maju renoveerida, kuid rahalised toetused on otsas,» nendib Mardi, vaadates siiski tulevikku optimistlikult, sest aastatel 2014–2020 on riik lubanud eraldada kortermajade renoveerimiseks ligikaudu 100 miljonit eurot.

Kuidas renoveerimisprotsessiga alustada?

Kuna rekonstrueerimisprotsess võtab alates planeerimisest kuni ehitamiseni aega vähemalt aasta, soovitame kõigil korterelamutel, kes soovivad maja energiatõhusamaks muuta, vajalike ettevalmistöödega igal juhul jätkata või alustada, juhul kui seda siiani tehtud ei ole. Ehk siis tellida energiaaudit, otsustada, millises mahus rekonstrueerimistöid tehakse ning tellida projektijuhi kaasabil ehitusprojektid. Kui maja soovib rekonstrueerimiseks toetust saada, siis ehitama ei tohiks enne KredExi otsuse saamist hakata.

Kahjuks pole veel selge, millal järgmised rahalised vahendid kasutamiseks tulevad. sa Kredex

4 || kütteeri

postimees, 27. september 2013

KÜTE. Paljud kodumajapidamised on aastate eest otsustanud elektrikütte kasuks. Tollal soodsana paistnud lahendus muutub aga aina kallimaks ning elektri hind börsil paneb kukalt kratsima.

Küttekulusid saab vähendada kodu Marko Ranniku

J

Bestair Kaubandus OÜ

ahedas kliimas elades oleme sunnitud tänamatult suure osa oma sissetulekutest kulutama soojusenergiale. See on pannud paljusid inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi, mis pakuks tavapärasest suuremat energia kokkuhoidu ja sellest tulenevat rahalist säästu.

Iga päevaga kasutatakse aina rohkem erinevaid soojuspumpasid ning suurem osa nüüdisajal ehitatavatest eramutest varustatakse mingit liiki soojuspumbal põhineva küttesüsteemiga.

Populaarsust koguvad õhksoojuspumbad võimaldavad kütta säästlikumalt ja hoida oma igakuised püsikulud madalal.

Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat.

Soojuspumbas võib ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui ka maapinna soojust, mis muudetakse vastava tehnoloogia abil eluruumi või tarbevett kütvaks energiaks.

Säästlikuks kütmiseks sobib väga hästi inverteriga õhkõhk tüüpi soojuspump. Õhksoojuspump kombineerituna mõne

teise alternatiivse kütteliigiga on ideaalne lahendus kiire kokkuhoiu saavutamiseks. Soojuspumba maksumuseks võiks hinnata 1000–1400 eurot, seega on ka tasuvusaeg lühem võrreldes kallimate seadmetega.

Tavalise elektrikatla ja -radiaatoriga võrreldes võib soojuspumpade energiatarve olla kuni poole väiksem. Näiteks kui soojuspump toodab 5 kWh energiat ja tarbib selleks vaid 2 kWh, siis ülejäänud osa – 3 kWh – on tasuta energia, mis pärineb õhust. Seda nimetatakse kütte kasuteguriks, mida inglise keeles tähistatakse COP. See näitab, kui palju toodab soojuspump energiat oma tööks tarbitava energia suhtes. Kui kütte kasutegur on kolm, siis tähendab see, et soojuspump toodab kolm korda rohkem kütteenergiat, kui ise selle tootmiseks vajab.

Sobib ka vanasse majja Kasutegur sõltub ilmastikuoludest, otseselt mõjutab seda välisõhu temperatuur. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on kasutegur. Sellepärast tuleb õhksoojuspumba ostmisel jälgida kindlasti kasuteguri muutumist erinevate temperatuuride juures ning vaadata, milliseks kujuneb sellisel juhul aasta keskmine.

Inverteriga õhksoojuspump sobib nii uude kui ka vanasse majja, kuid eelkõige sinna, kus on juba olemas elektri-, õli-, gaa-

si-, või ahiküte. Väga levinud on õhksoojuspumpade kasutamine vanades majades, mille tsentraalküte on asendatud elektriküttega.

Kasutamine on lihtne Soojuspumpa valides tuleb lähtuda nominaalvõimsusest. Valiku tegemisel on kõige tähtsam hoone soojapidavus. Eespool kirjeldatud korteri puhul oleks kõige sobivaim lahendus õhk-õhk tüüpi soojuspump. See on soojuspumpadest kõige soodsam ning ei nõua spetsiaalsete küttesüsteemide väljaehitamist.

Kõige külmemal kuul võib kütte elektriarve sellisel juhul ulatuda vaid 45–75 euroni kuus. Kokkuhoid on poolteist kuni kaks korda võrreldes elektriradiaatoriga kütmisega. Sõltuvalt maja, korteri vms tüübist, soojustusest, kasutatavast küttest, tasub soojuspump end ära umbes nelja aastaga. Õhk-õhk tüüpi soojuspumba kasutamine on lihtne ja mugav. Võrreldes elektriradiaatoriga ei tekita soojuspump toas kirbet ja ebameeldivat lõhna, vaid puhastab olemasoleva õhu ning värskendab seda läbi filtrite ja ionisaatori. Tänu sellele muutub lisaks toatemperatuurile paremaks ruumis oleva õhu kvaliteet. Suvel on selle seadmega võimalik ruumi ka jahutada. Seega on tegemist multifunktsionaalse seadmega, mis kütab, jahutab

ning vajaduse korral eemaldab õhust niiskust.

Põhikütteks sobib kasutamiseks õhk-vesi tüüpi soojuspump.

Sellise soojuspumba kasutamine muutub üha populaarsemaks nii Skandinaavias kui ka Eestis. See on parim lahendus eramu, korrusmaja, tootmishoone või kontori kütteseadmena. Õhk-vesi tüüpi soojuspump kasutab soojatootmiseks välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandjaks siseruumides on vesi. Peamiseks eeliseks maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine. Seade reageerib kiiremini kui maasoojuspump ning suvel on tarbevesi ja vajalik küte niisketes ruumides kättesaadav väga säästlikul moel. Õhk-õhk tüüpi soojuspumbaga võrreldes on õhk-vesi soojuspump autonoomne ehk mõeldud kasutamiseks põhiküttena, mis ei vaja oma tööks alternatiivse küttesüsteemi olemasolu.

Soojuspumpasid on erinevaid ning sobiliku leidmine sõltub heast eeltööst ja professionaalsest abist. Õhk-vesi soojuspumbad on kompaktsed ning vajavad hoonesse paigaldamiseks vaid kolm kuni neli ruutmeetrit põrandapinda. Kõik vajalik on koondatud ühte seadmesse, kus on nii veesoojendi, juhtautomaatika kui ka lisaküttekatel. Juhtautomaatika võtab arvesse selliseid parameetreid nagu välis- ja siseõhu temperatuur, veetemperatuur. Sa-

muti vabastab täielik automatiseeritus omaniku eramu kütmise ja sooja vee murest. Enamikku õhk-vesi süsteemidest on võimalik kasutada renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab kasutada ka õli- või elektrikütte süsteemide asendamiseks, kasutades mõnel juhul juba olemasolevat soojusmahutit.

Soojuspumbad koguvad populaarsust ka Eestis.

Foto: Corbis/Scanpix

Vali õige võimsusega seade Väga tähtis on, et soojuspump oleks valitud võimsusega, mis vastaks ligilähedaselt energiavajadusele. Soojuskoormuse täpse arvutamise ja küttelahenduse koostamisega peaksid tegelema oma ala spetsialistid, sest üle- ja aladimensioneerimine ei anna lubatud tulemust ja säästu. Õige võimsusega seade tagab ökonoomse kütmise ja tarbeveega varustamise. Spetsialisti arvestuste ja arvutusteta võivad otsused osutuda valedeks – näiteks juhul, kui seadme võimsus on väiksem eramu soojustarbimisest, töötab seade ettenähtust rohkem. Lisaks kulutab see soojuspumba tööressurssi ja lühendab seadme eluiga. Sellest tulenevalt on väga oluline osta seade usaldusväärsest ja tuntud ametlikust esindusest. Samuti tuleks pakkumisi vaadates jälgida, et tegu oleks omavahel võrreldavate toodetega ehk need oleksid samaväärsed oma võimsuse, kasuteguri ja kvaliteedi poolest. Kuna seadet ei soetata mõneks aastaks ja tehtav investeering on pikaajaline, siis peaks otsus olema kaalutletud.

Õhk-vesi tüüpi soojuspumba peamised eelised • Madalad ülalpidamiskulud – nii hoolduskulud (võrreldes õlikatlaga 2-3 korda) kui ka püsikulud • Sõltumatus energiapoliitikast • Lühike tasuvusaeg • Pikk eluiga – näiteks õlikatlaga võrreldes kaks korda pikem

TRV KLIIMA AS Assaku 75310, Harjumaa Tel 610 5454 • Faks 610 5455 E-post trv@trv.ee

• Keskkonnasõbralik – ei tekita saastet ega jääke • Müra – minimaalne müratase katlaruumis • Lihtne ja kiire paigaldus • Võtab vähe ruumi • Sobib nii väljaehitatud küttesüsteemi asendamiseks kui ka radiaator- ja põrandaküttesüsteemidega liitmiseks

Kütteeri || 5

postimees, 27. september 2013

DIREKTIIV. Euroopa Liidu komisjoni määrus kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini kohta on toonud olulisi muudatusi õhksoojuspumpade andmete esitamisel.

Soojuspumpa ostes tuleb olla tähelepanelik KÜTE Urmas Malmet

OÜ Airwave juhatuse liige

2013. aasta algusest kehtima hakanud uus «Ökodisaini ja energiamärgistuse» direktiiv (ErP) on toonud mitmeid muudatusi õhksoojuspumpade andmete esitamisel. Kasutusele on võetud uued sesoonsed tõhususnäitajad ja uudne energiamärgistus.

Kõik kliimaseadmete ja soojuspumpade tootjad olid sunnitud uuendama oma tootevalikut ning modifitseerima tooteid selliselt, et need vastaksid ErP direktiivi nõuetele. Uued nõuded ei keskendu ainult soojusteguri parandamisele, vaid reguleerivad ka seadme elektrienergia tarbimist ooterežiimis ning maksimaalset lubatud mürataset ruumis.

Tarbijate jaoks võib uue soojusteguri näitaja mängutoomine olla esialgu veidi arusaamatu. Oleme ju harjunud, et parimate seadmete COP näitajad on üle viie ning nüüd järsku on need langenud nelja peale. Tegelikult aga pole seadmed halvenenud, vaid muutunud on hoopis andmete esitamise metoodika.

Kui varem oli soojuspumpade hindamiskriteeriumi üheks võtmesõnaks soojusteguri (COP) väärtus, mis oli mõõdetud välistemperatuuril +7 ºC, siis alates 2013. aastast on igal tootjal kohustus näidata hooajalist jõudluskoefitsienti (seasonal coefficient of performance (SCOP)), mis esindab kogu kütmishooaega (SCOP väärtus kehtib konkreetse kütmishooaja jaoks) ning mille arvutamisel aastane kütmisvajaduse võrdlusarv jagatakse aastas kütmiseks kuluva elektrikogusega.

Arvesta siinset temperatuuri Iga toote kohta on saadaval deklareeritud kütte- ja soojusteguri väärtused erinevatel välistemperatuuridel ning samuti antud välistemperatuuri piirväärtused. Kohustuslik on näidata andmeid keskmise hooaja kohta, kus minimaalne temperatuur on –7 ºC. Soojema ja jahedama hooaja kohta käivad andmed on vabatahtlikud.

Eesti on nagu Skandinaavia ja suurem osa KeskEuroopast liigitatud külmema piirkonna hulka, kus töötemperatuuri piirväärtuseks on –15 ºC ning deklareeritud küttevõimsus peab olema näidatud –22 ºC juures. Paraku on andmete avaldamine soojema ja külmema hooaja (kliima) kohta tootjatele vabatahtlik ning praegu pole ükski neist seda infot oma energiamärgistel avaldanud.

Tabelis on näha Eestis enim müüdavate õhksoojuspumpade andmeid erinevates välistingimustes. Parema ülevaate saamiseks sorteerime seadmeid küttevõimsuse järgi välistemperatuuril –10 ºC. Sellisel järjestusel on kaks peamist põhjust: esiteks sobib –10 ºC hästi iseloomustama meie keskmist talvetemperatuuri ning

Seadmed nominaalse küttevõimsusega +7 ºC juures kuni 3,5 kW Tootja mark ja mudel

Küttevõimsus –10 ºC

COP –10 ºC

SHARP AE-Z35PR / AY-ZP35PR

3,8

2,3

LG Electronics M09AK UL2 / M09AK NSM

3,3

3,283

Mitsubishi Electric MUZ-FH25VEHZ/MSZ-FH25VE

3,2

2,5

MIDEA MSAN-09HRF2N1/ MOCN-09HF2N1

3,1

2,43

FUJITSU ASYG09LECB/AOYG09LECAN

3

1,97

Mitsubishi Heavy Industries SRC25ZJX-S/SRK25ZJX-S

2,9

-

FUJITSU ASYG09LTCB/AOYG09LTCN

2,5

2,59

Mitsubishi Electric MUZ-SF25VEH/MSZ-SF25VE

2,4

2,4

Punasega on märgitud oma klassi kõrgeimad väärtused.

Seadmed nominaalse küttevõimsusega +7 ºC juures alates 4,0 kW Tootja mark ja mudel

Küttevõimsus –10 ºC

COP –10 ºC

SHARP AE-Z40PR / AY-ZP40PR

4,1

2,3

Mitsubishi Electric MUZ-FH35VEHZ/MSZ-FH35VE

4

2,1

LG Electronics M12AK UL2 / M12AK NSM

3,9

3,09

FUJITSU ASYG12LTCB/AOYG12LTCN

3,8

2,33

MIDEA MSAN-12HRF2N1/ MOCN-12HF2N1

3,8

2,53

Mitsubishi Heavy Industries SRC35ZJ-S/SRK35ZJ-S

3,2

–

Mitsubishi Electric MUZ-SF35VEH/MSZ-SF35VE

2,9

2,4

Punasega on märgitud oma klassi kõrgeimad väärtused.

Allikas: Eurovent

teiseks on see näitaja igal tootjal eraldi deklareeritud. Muud küttevõimsuse ja soojusteguri andmed varieeruvad olenevalt tootjast ning konkreetsest mudelist.

Toodud tabeli järjestus on indikatiivne. Iga klient saab oma vajaduste järgi moodustada enda pingerea. Näiteks kui seade on mõeldud abiküttena ahjule, siis võiks olla valiku prioriteediks seadme võimalikult suur soojustegur keskmisel temperatuuril –10 ºC.

Alates 2013. aastast on igal tootjal kohustus näidata hooajalist jõudluskoefitsienti, mis esindab kogu kütmishooaega.

Kui eesmärgiks on kasutada soojuspumpa ilma abikütteta võimalikult kaua, siis peaks pöörama tähelepanu seadme küttevõimsusele –20 ºC juures.

Võrdväärsete kütteandmete puhul tasub võrrelda soojuspumba soojustegurit – suurem number tähendab rohkem kokkuhoidu. Üldjuhul ei tasu seadme valikul lähtuda väga madalast välistemperatuurist. Sõltumata soojuspumba tootjast langeb seadme kasutegur –25 ºC juures keskmiselt 1,5 peale ning või-

malusel tasuks võtta abiks alternatiivne kütteallikas. Üldjoontes võib lugeda ErP direktiivi mõju soojuspumba turule positiivseks. Seadmete andmete deklareerimine madalatel välistemperatuuridel on tarbijate jaoks tunduvalt informatiivsem võrreldes varasema +7 ºC kriteeriumiga. Kuid siiski, sarnaselt varasema COP näiduga oleks ka praegu pelgalt keskmise kliima SCOP näidu põhjal ostuotsuse tegemine liiga pealiskaudne. Olukord paraneb, kui tootjad hakkavad deklareerima andmeid ka külmema hooaja kohta.

Abiks võrdlemisel Alljärgnevalt võrdleme kolme energiaklassiga soojuspumba mudelit.

1) LG Electronics Prestige M09AK – energiaklass A+++ 2) Mitsubishi Electric FH25 – energiaklass A++ 3) Sharp AY-ZP35PR – energiaklass A A+++ ja A++ kõrgem sesoonne kasutegur (jõudluskoefitsient) on saavutatud enamasti töötamisel osalise koormusega +12 ºC ja +7 ºC välistemperatuuril, kui hetke COP saavutab ülikõrge tulemuse 8.

Meie jaoks olulisel vaatlusvahemikul –10 ºC juures üllatab aga muidu tagasihoidlik Sharp AE-Z35PR / AY-ZP35PR mudel oma klassi suurima küttevõimsuse ja arvestatava soojusteguriga. Tõsi küll, LG Electronics

Vastavus uute Euroopa energiatõhususe standarditega Alates 2013. jaanuarist asendatakse varasemad EER ja COP kliimaseadmete ja soojuspumpade energiatõhususe klassifikatsioonid SEER ja SCOP klassifikatsioonidega. Uute klassifikatsioonide hinnangud vastavad täpsemalt Euroopa hooajalistest ja klimaatilistest erinevustest mõjutatud tegelikule kasutamisele ja erinevate režiimide jõudlusele. Kõiki kliimaseadmeid ja soojuspumpasid mõõdetakse täpselt vastavalt uuele seadusandlusele ja märgistatakse vastavalt enne tehasest välja saatmist.

Soojuspumpade energiatõhususe klassid, välja arvatud kahe- ja ühekanalilised seadmed

Energiatõhususe klass Edasimüüja nimi või kaubamärk Mudeli tähis: Sees/väljas SEER ja SCOP tähis

SEER

SCOP

A+++

SEER 8.50

SCOP 5.10

A++

6.10 SEER < 8.50

4.60 SCOP < 5.10

A+

5.60 SEER < 6.10

4.00 SCOP < 4.60 3.40 SCOP < 4.00

A+++~G skaala

A

5.10 SEER < 5.60

Energiatõhususe klass

B

4.60 SEER < 5.10

3.10 SCOP < 3.40

C

4.10 SEER < 4.60

2.80 SCOP < 3.10

D

3.60 SEER < 4.10

2.50 SCOP < 2.80

E

3.10 SEER < 3.60

2.20 SCOP < 2.50

Müratase

F

2.60 SEER < 3.10

1.90 SCOP < 2.20

Euroopa kaart ja värviruudud

G

Kütmise ja jahutamise projekteeritud koormus kW SCOP ja SEER väärtustes Aastane elektrikulu

Registreerimisnumber

SEER < 2.60

SCOP < 1.90

Euroopas turustatavad seadmed vastavad Euroopa seadusandlusele, mis tagab toote ohutuse.

Sharp Corporation osaleb EUROVENT sertifitseerimisprogrammis EUROVENT sertifitseeritud toodete loendis toodud toodetega. Pange tähele, et 3 või enama siseseadmega Multi-split õhukonditsioneerid ei kuulu EUROVENT sertifitseerimise ulatusse.

M09AK mudeli ülikõrge kasutegur 3.3 välistemperatuuril –10 ºC jääb kõigil tootjatel kättesaamatuks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eestis enim müüdavad seadmed on kõik väga hea koostekvaliteedi ja tehniliste näitajatega. Seadmete tehniliste näitajate vahed on üldjuhul marginaalsed, kuid siiski on ka üksikuid erandeid.

Sarnase küttevõimsuse ja soojusteguriga seadmete valiku puhul tuleb lähtuda seadmete disainist, lisavõimalustest, müratasemest ning loomulikult hinnast. Sarnaselt paljude

teiste valdkondadega ei ole ka soojuspumpa valides mõtet maksta topelthinda tuntud kaubamärgi eest, kui selle tehnilised näitajad on kehvemad võrreldes mõne vähem tuntud kaubamärgiga. Paigaldaja valik on sama tähtis või veel olulisem kui seadmete valik. Tuleb meeles pidada, et lohakalt tehtud paigaldus võib mõjutada negatiivselt seadme ekspluateerimiskulusid. Halvemal juhul võib see kaasa tuua ka seadme rikke. Hooldustehniku ootamine külmas toas pole sugugi meeldiv soojuspumba kasutamise kogemus.

Eurovent on sõltumatu organisatsioon, mis sertifitseerib kliima- ja külmutusseadmeid Euroopa ja rahvusvaheliste standardite järgi. Eesmärk on luua usaldusväärne ning võrdsetel tingimustel testimiskeskkond kõikide tootjate jaoks ning suurendada tootjate deklareeritud andmete täpsust. Euroventi sertifitseerimistunnistus on garantii, et tooted on läbinud sõltumatu kontrolli ning on täpselt mõõdistatud. Lõpptarbijale annab see kindlustunde, et kõik tootja deklareeritud andmed on kontrollitud ning vastavad tõele.

6 || kütteeri

postimees, 27. september 2013

UUED ARENDUSED. Energiasäästlikkusest on palju juttu olnud kortermajade renoveerimise tasemel. Kuid teemale pööratakse tähelepanu ka uusarenduste juures ning juba on kerkinud esimesed A-energiaklassi arendused.

Tiskresse rajatav Lucca kodu koosneb kaheksast A-energiaklassi majast. Tulevikus võb sarnaseid arendusi veelgi oodata.

Foto: Lucca Kodu

Tänapäevane A-energiaklassi arendus kodu Marina Lohk

K

teemalehe kaasautor

ui varem seostus energiasäästlik kodu pigem askeetlike ja loodu slä hed a ste tingimustega, siis tänapäeval tähendab see pigem läbimõeldud ehituslahendust ning mugavat ja tervislikku elukeskkonda.

A-energiaklass ehk teisisõnu liginullenergiahoone on Eestis veel suhteliselt uus nähtus. Rae vallas Sepa elurajoonis valmivad B-klassi ridaelamute kõrval A-klassi eramud, Tallinnas on kerkinud paar esimest A-klassi kortermaja, nende hulgas Merko ehitatud Räägu 9 maja.

Tiskres sai aga augusti lõpus nurgakivi Kristjan-Thor Vähi ja Marek Pärteli arendatav elurajoon Lucca kodu, kus kõik eramud vastavad lisaks moodsale ja luksuslikule välimusele juba põhipaketi puhul A-energiaklassile, lisaks pakutav ECO pakett võimaldab aga energiasäästu veelgi suurendada.

Uutmoodi ehitamine Lucca Kodu OÜ ehitusdirektori Toomas Kolgi sõnul kerkivad nende majade piirded tehases elementidena valminud ja platsi peal monteeritavatest termoplokkidest, mis aitab vältida eraldi soojusisolatsiooni pai-

galdamisel tekkida võivaid vigu. Nimelt võib juhtuda, et see jääb seinast eenduma ning soojusplaadi perimeeter ei ole seguga kaetud ja selle all tekib konvektsioon, mis jahutab piirde maha. Samuti kiirendab valmis termoplokkide kasutamine objekti ehitust. «Kui ehitatakse vundamenti, siis samal ajal valmistatakse tehases seinu ning kui vundament on valmis, siis püstitatakse seinad elementidena,» märkis Kolk.

Akendena on kasutusel madala U-arvu ehk madala seestpoolt väljapoole soojusläbivusega kolmekordsed puitalumiiniumaknad ning suurt rõhku on pööratud tehnosüsteemidele.

«Mida õhutihedam maja, seda suurem on vajadus ventilatsiooni järele ja seda suurem osa energiast läheb meil lihtsalt kaotsi, kuna me viskame sooja õhu välja,» selgitas Kolk.

Seetõttu on võetud kasutusele Šveitsi tootja Zehnderi passiivmaja sertifikaadiga 95-protsendilise energiatagastuse ja madala energiatarbimisega, EC-ventilaatori mootoritega ventilatsioonisüsteemid.

Tavapärasest ehitustavast erineb pisut ka see, et ventilatsioonisüsteemis on kasutatud Zehnderi antibakteriaalse sisepinnaga, ilma põlvedeta plastkanaleid. «See tähendab, et saame väiksema rõhu kaudu õhu tarbijateni viia ning samuti hügieenilisema sisekliima.» Põlvede puudumine väldib ka mustuse kogunemist torustikku.

Lisaks paigaldatakse ventilatsioonisüsteemi sissepuhkesüsteem lae asemel põrandasse, kuid väljatõmme jääb seejuures ikka lakke. Selline viimastel aastatel peamiselt Austrias, Šveitsis ja Saksamaal kasutatav lahendus tagab Kolgi sõnul parema värske õhu jaotuse ruumis.

Säästu saab veel suurendada Lisavalikuna pakutakse ostjatele ECO paketi raames niiskust tagastavat soojusvahetit. «Kõik, kes on meie kliimavöötmes mehaanilise ventilatsiooniga majas elanud, teavad, et talvel kuivab

«See hoiab ruumi kliimat mõni kraad mugavamana kui väljas – ei suuda jahutada ruume südasuvel 15 kraadi peale, küll aga teha näiteks 27 kraadist 2223,» selgitas Kolk.

Veel ühe lisavalikuna pakutakse katusele paigaldatavaid päikesepaneele, mis toodavad elektrienergiat. Kolgi sõnul ei tasu arvata, justkui poleks meie päikesevaeses kliimas neist paneelidest mingit kasu – ta kinnitas, et arvestades energiahindade pidevat kallinemist, anna-

Energiasäästlikud lahendused pole tervikuna kõige soodsamad, ent ei pea tähendama ka palju suuremat väljaminekut. õhk ära – kogu niiskus kondenseerub seal soojusvahetis välja.

Zehnderil on olemas lahendus, kus soojusvaheti suudab talvel kuni 60 protsenti väljaminevast niiskusest tagastada uuesti sissepuhutavale, vältides õhu ärakuivamist,» rääkis Kolk. Samuti muudab see soojusvaheti süsteemi külmakindlamaks.

Lucca majades on mõlemal korrusel põrandaküte, mis võimaldab kasutada madalaid temperatuure. Kütteallikaks on seejuures invertertüüpi õhk-vesisoojuspumbad, millega toodetakse ka sooja tarbevett.

Lisaks on võimalik valida ventilatsiooni eeljahutus.

vad need tulevikus märgatavat tulu. Praegustest ostjatest pole päikesepaneele siiski keegi tellinud.

Ei pea olema tunduvalt kallim Ehkki energiasäästlikud lahendused tervikuna pole just kõige soodsamad, tõdes Kolk, et selle projekti ehitamine ei lähe tavapärasega võrreldes oluliselt rohkem maksma. Termoplokkide kasutamine võimaldab nimelt ehituskuludelt märgatavalt säästa. «Meil jääb tööaega platsil vähemaks, oleme vähem sõltuvad talvisest ehitusperioodist, platsi kütmisest ja külmalisandiga betooni kasutamisest, sest päris

suure osa tööst teeme ära tootmise tingimustes,» selgitas ta.

Kolgi sõnul on Lucca kodu puhul eesmärgiks pakkuda kliendile turul müüdavaga võrreldes nii-öelda sama raha eest rohkem. Ka siseviimistlusmaterjalid on valitud kvaliteetsed. «Energiasääst ei eelda askeetlikku elamist ja klient ei pea seal kompromisse tegema,» tõdes Kolk. Tema hinnangul võiks see kujuneda tulevikus tavaks või standardiks.

Kui palju A-energiaklassi kodus elades kuludelt reaalselt säästa õnnestub, sõltub aga ehitusdirektori sõnul võrdlusmomendist ja kasutajate harjumustest, sest kui tuba köetakse näiteks väga soojaks ning samal ajal tehakse aknad lahti, võib selle säästu nii-öelda ära raisata.

Samas julges ta pakkuda, et kui võrrelda sarnaste kasutusharjumuste puhul Lucca kodu maja buumiaegse majaga, kus soojusisolatsiooni on 15 cm, aknad kahekordse paketiga, ventilatsioon lahendatud värskeõhuklapi ja väljatõmbeventilatsiooniga, siis võib sääst olla 40–50 protsenti.

Lucca kodu kaheksast elamust on praeguseks müüdud või broneeritud viis maja. Esimesed kaks maja valmivad juba selle aasta lõpuks ja ülejäänud 2014. aasta kevadel.

Arendaja Marek Pärteli sõnul ei piirduta aga kindlasti selle elurajooniga ning energiasäästlike majade projekte on planee-

rimisel veel mitmel pool Tallinnas.

Kortermajadel vähemalt B-klass Merko Ehituse jaoks oli hiljuti valminud Räägu 9 kortermaja esimene A-energiaklassi nõuetele vastav hoone. Firma Eesti elamuehitusdivisjoni direktori Tiit Kuusiku sõnul on Merko võtnud eesmärgiks, et nende uued elamuarendusprojektid vastaksid vähemalt B-energiaklassi nõuetele, kuid kindlasti pannakse lähitulevikus püsti veel mõni A-energiaklassi hoone.

Räägu 9 maja puhul on energiasäästu tagamiseks kasutatud soojatagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadet, lisaks on suurendatud isolatsioonikihi paksust välisseintes ja katusel ning kasutatud kolmekordse klaaspaketiga puitaknaid. «Hea energiaklassi saavutamist on soodustanud ka maja suhteliselt lihtne väliskuju ning inimestele tagab korterites elades mõnusa mugavustunde vesipõrandaküte,» lisas Kuusik. A-energiaklassi hoone ehitus läheb tema sõnul maksma hinnanguliselt 10–15 protsenti rohkem kui minimaalselt nõutavale C-klassile vastava hoone ehitus. «Praegu ei ole veel väga palju kliente valmis energiatõhusa korteri eest rohkem maksma, pigem määravad korteri turuväärtuse asukoht, viimistlusstandard ja muud tegurid. Samas saab energiatõhususe teema järjest rohkematele inimestele oluliseks,» tõdes Kuusik.

8 || kütteeri

postimees, 27. september 2013

KOKKUHOID. Alanud sügis ja saabuv talv tuletavad taas meelde, et maksame toasooja eest märkimisväärseid summasid. Võimalusi kokkuhoiuks on palju, üheks lahenduseks on küttekulujaotur.

Küttekulujaotur aitab leida säästuvõimalusi tehnoloogia Vahur Luik

K Küttemaailm OÜ

üttekulujaoturite ehk küttekulu allokaatorite abil säästmisest on viimastel aastatel järjest rohkem rääkima hakatud.

Tegemist on lihtsa tööpõhimõttega seadmega, ehkki tehniliselt on see mikroprotsessoril andmetöötlusseade.

Küttekulujaotur kinnitatakse paigaldusalusele, mis omakorda on kinnitatud radiaatorile tootja määratud meetodiga ning radiaatori mõõtmetest ja tüübist lähtuvasse kohta. Jaotus paigutatakse pikisuunas radiaatori keskele, kõrguse osas radiaatori ülemisest servast radiaatori ¼ kõrguse võrra madalamale. Näiteks plekkradiaatoritele kinnitatakse küttekulujaoturi paigaldusalus radiaatori külge keevitatud tikkpoltide abil, samas kui alumiiniumist või malmist ribiradiaatoritele pannakse paigaldusalus selleks kohandatud klambrite ja kruvide abil. Paigaldusalus peab olema radiaatorile kinnitatud nii, et küttekulujaotur oleks fikseeritud radiaatori suhtes ning selle eemaldamine on võimalik ainult ühekordse plommi lõhkumise teel.

Soojusenergia ülekanne küt-

tekehalt ruumi toimub kindlate füüsikareeglite järgi. Soojusülekande kiirust mõjutab küttekeha ja ruumi temperatuuride erinevus ja küttepinna suurus ning seda arvestab ka küttekulujaotur, mida leidub nii ühe kui kahe temperatuurianduriga. Ühe temperatuurianduriga seadmed mõõdavad ainult küttekeha pinnatemperatuuri ning ruumi temperatuuri väärtus on soojusülekande arvutustes määratud tehase- või paigaldusseadetega. Kahe temperatuurianduriga seadmes on ruumi temperatuuri mõõtmiseks eraldi andur koos korrigeerivate elektronkomponentide ja tarkvaraga. Kahe temperatuurianduriga seadmed on täpsemad, kuna arvestavad soojusväljastuse arvutustes pidevalt ruumi tegelikku temperatuuri.

distusparameetrite alusel radiaatori soojusväljastust, näitab juba arvestatud soojusväljastust oma ekraanil ning edastab näidu andmekogumiskeskusse. Näitude edastusel kasutatakse enamasti raadiosignaalina edastust, kuid rasketes raadiolevi keskkondades on võimalik kasutada ka kombineeritud raadio ja juhtmega edastust või ainult juhtmega signaaliedastust.

Lihtne kasutada

Spetsialist paigaldab Küttepinna suuruse arvestamiseks kasutatakse enamasti radiaatori soojusväljastusvõimsust kindlal kütterežiimil. Mitmete tootjate küttekulujaoturid paigaldatakse praktikas tehaseseadetega ning saadud mõõtmistulemusi korrigeeritakse hiljem arvutis radiaatori võimsusest ja tüübist

Küttekulujaotur saab energia tehases paigaldatud patareist, mis suudab seadet töös hoida üle kümne aasta.

lähtuvate parameetritega. Samas osa tootjate küttekulujaoturite puhul on paigaldus võimalik ainult spetsiaaltarkvara abil.

Tarkvara vajab seadistamiseks iga ruumi ja radiaatori täpseid parameetreid: radiaatori tootja, tüüp, mõõtmed. Programm arvutab välja õiged küttekulujaoturi seadistusparameetrid, kirjutades need seejärel küttekulujaotu-

ri mällu. Spetsiaaltarkvara kasutamine küttekulujaoturi paigaldamisel võtab küll pisut rohkem aega, kuid see tagab täpsema tulemuse, vähendab arvutusvigade tõenäosust ning annab kasutajale lihtsa ülevaate iga radiaatori soojusväljastusest.

Elektrooniline küttekulujaotur arvutab jooksvalt temperatuurianduri(te) ja sea-

Küttekulujaotur võimaldab radiaatori temperatuuri muuta, võttes arvesse toatemperatuuri.

Foto: Küttemaailm

Küttekulujaotur saab elektroonika käigushoidmiseks energia tehases paigaldatud patareist, mis suudab seadet töös hoida üle kümne aasta. Jaotur ei vaja hooldust ning kasutaja ei pea ega saa seda ise kuidagi reguleerida. Tegemist on elektroonilise seadmega, mis registreerib lisaks soojusväljastusele ka radiaatorilt eemaldamise ning ümbritseva keskkonna ebaharilikud temperatuurimuutused.

Küttekulujaotur iseenesest ei säästa soojusenergiat, vaid mõõdab radiaatori soojusväljastust, samamoodi nagu elektriarvesti ei hoia kokku elektrienergiat, või korteri veearvesti ei säästa vett. Praktikas aga mõjutab küttekulujaoturite paigaldus inimeste käitumist niivõrd, et kortermaja soojusenergia tarve väheneb keskmiselt 15–20%.

Nimetatud kokkuhoid on saadud peamiselt ülekütmise vähendamisega.

Kütteeri || 9

postimees, 27. september 2013

OHUTUS. Kütteperioodi algus tuletab meelde ohtusid, mis kaasnevad ebaturvaliste küttekehade ja ülekütmisega. Küttesüsteemid tuleb korras hoida ning vältida ülekütmist.

Et soojast koldest ei saaks lõõmav tulekahju HOOLDUS Kelli Talving

E

Päästeameti kommunikatsiooniosakond

nne küttehooaja algust tuleb küttesüsteemid korrastada. Kutsu litsentseeritud korstnapühkija, kes puhastab suitsulõõrid, soemüüri, korstna ja ahju. Parim aeg selleks on küll kevad või suvi, sest siis ei ole pigi jõudnud lõõrides kõvaks kuivada. Kui see on aga ununenud korda ajada, siis tuleks enne talve kindlasti korstnapühkija kutsuda.

Korstnapühkija-meistri Leo Kalme sõnul puhastavad inimesed harilikult küttesüsteemi ise.

Paraku jääb asjatundmatul silmal nii mõnigi oluline detail sageli märkamata. Viimases hädas, kui küttekolle enam üldse ei tõmba ja suits tuppa imbub, pöördutakse siiski korstnapühkija poole. «Küttesüsteemi puhastama tulnud korstnapühkija ei tee oma tööd lihtsalt vaikselt ära, vaid annab ka näpunäiteid iseseisvaks lõõride puhastamiseks. Ühtlasi viib asjatundja koduomaniku soojaallika eripäradega kurssi. Peamine on, et kodu kütmine toimuks võimalikult ohutult,» rõhutas Kalme korstnapühkimise põhieesmärki.

Regulaarne küttekolde puhastamine aitab kokku hoida küttekulusid ning on vajalik tuleohutuse tagamiseks. Küttesüsteeme tuleb kogu kasutusaja vältel korras hoida, kuid kord aastas peab need hoolikalt puhastama. Vajalike teadmiste ja oskuste olemasolul võib ühepereelamus iga-aastast korstnapühkimist teha ise. Kord viie aasta jooksul peab selle aga kutsetunnistusega spetsialist ette võtma. Kortermajade puhul on kvalifitseeritud korstnapühkija töö vajalik igal aastal.

Päästeameti praktikas on kahjuks lugematu hulk tulekahjusid, mis saanud alguse just vähese hoolduse tõttu. Näiteks said päästjad väljakutse Tallinna, kus põlesid kahekorruselise elumaja pööning ja katusekonstruktsioonid. Tulekahjukolle oli teise korruse lae ja pööningu vahel. Omanik ei osanud öelda, millal korstnapühkija viimati käis, kuid väitis, et oli paar aastat tagasi ise korstnat puhastanud. Tulekahju tekkepõhjus oli tahmapõleng, mille kõrge temperatuuri tõttu süttisid korstna läheduses olevad puitkonstruktsioonid.

Hoolda, puhasta, kontrolli, paranda Igal aastal saab päästeamet ligi 200 väljakutset tahmapõlengutele, mis korrapärase küttesüsteemide puhastamise korral

Pane tähele!

Tavalisemad küttekoldest alguse saanud tulekahjude põhjused • Katkised kütteseadmed (praod pliidis, kõver ahjuluuk, iganenud materjalist korsten) • Ahju ülekütmine • Valesti või omavoliliselt ehitatud küttekolded • Pühkimata korsten • Lahtine ahjuuks • Küttekolde ette jäetud kergestisüttiv praht/materjal • Rõivaste kiirkuivatamine kõrgel temperatuuril või lahtise tule juures Korsten, mille küttekoldes on põletatud niiskeid puid. Selline tulemus on tekkinud vaid paari saunakütmise järel.

Foto: Timo Varblas

poleks toimunud. Tahm tekib kütuse mittetäielikul põlemisel ning võib lõõrides koos pigiga iseenesest süttida. Selline tahmapõleng on väga ohtlik majale ja ka ümbritsevatele hoonetele, sest üldjuhul paiskub tahmapõlengu korral leek kõrgelt korstnast välja ning sädemed lendavad kaugele.

Päästeameti tuleohutustalituse juhataja Marko Rüü sõnul on küttesüsteemist alguse saanud tulekahju peamised põhjused lisaks tahmapõlengutele

ehitusvead ja iganenud küttekolle. Möödapanekuteks kütteseadme või selle ümbruse ehitamisel on tavaliselt ebastandardsete materjalide valik, näiteks tavaline kivivill tulekindla asemel, ning liialt väiksed läbiviigud. Ühtlasi ei tohiks usaldada juba 30 aastat hästi teeninud ahju, vaid aja möödudes tasub kolde suhtes skeptilisemaks muutuda. Vanemad küttesüsteemid vajavad ka rohkem hoolt ning iganemismärkide ilmnemisel, nagu näiteks praod lõõ-

• Plahvatusohtlike esemete ja olmeprahi põletamine Allikas: Päästeamet

rides, ahju kukkunud korstnakivi, tuleb kiiremas korras kutsetunnistusega pottsepal lasta kogu küttesüsteem üle vaadata.

Olles soetanud uue kodu, kutsu enne küttesüsteemi kasutama hakkamist korstnapühkija ning viska ka ise kriitiline pilk koldele ja selle ümbrusele.

Veel üks näide elust enesest.

Puidust korterelamu soklikorruse ühetoalisest eluruumist tuli metallkamina kütmisel korstna juurest suitsu sisse. Üürnikud, kes olid äsja sisse kolinud,

ei kontrollinud enne küttekolde kasutamist selle ohutust. Päästjad kõrvaldasid koos elanikega korteri omaniku poolt korstnale paigaldatud papi ja puitliistud. Ühtlasi avastati korstnas avaused ja tühjad vuugid, kust suits tõenäoliselt eluruumi imbus.

Selliste põlevmaterjalide nagu papp ja puit kasutamine kütteseadme vahetus läheduses on äärmiselt tuleohtlik.

Ohutu tule ABC Selleks et vältida võimalikke õnnetusjuhtumeid, tuleb alati enne tule süütamist veenduda selle ohutuses. Alustada võiks tolmu ja prahi eemaldamisest küttekolde pealt ja eest. Tõsta ahju ja pliidi lähedusest eemale sinna suvel kogunenud asjad ning puhasta kolle vanast tuhast. Võimaluse korral varu kütmiseks kuivi lehtpuuhalgusid. Sobivad ka okaspuu ja pinnud, kuid nende kasutamisel tuleb küttekeha tihedamini hooldada. Olmepraht ning värvitud, immutatud või muul viisil kemikaalidega töödeldud puitmaterjal ei sobi kütmiseks, sest puidus ja prahis olevad kemikaalid talletuvad küttekolde seintele. Ladestunud ained võivad aga koos tahma ja pigiga korstnas süttida.

Küttesüsteemi heakorra eest tuleks kogu kütteperioodi vältel hoolt kanda, kuna seadusest tähtsamad on inimelu ja kodu ohutuse eest seismine.

10 || kütteeri

postimees, 27. september 2013

SOOJUSTUS. Olukorras, kus hoone välispidine soojustamine pole võimalik, tuleb kaaluda seespoolset lisasoojustamist. See toob kaasa aga suured riskid.

Kas kivist hoonet võib soojustada seestpoolt?

VANA MAJA Paul Klõšeiko Endrik Arumägi Targo Kalamees Tallinna Tehnikaülikool

H

oonete kütte energiakasutus moodustab ligikaudu 40% energia kogutarbimisest, olles seega suurim kasvuhoonegaaside emissiooniallikas. Kui tüüpsete korterelamute puhul on piirdetarindite soojuskadude vähendamise esmane lahendus nende välispidine lisasoojustamine (paksusega ligikaudu 20 sentimeetrit), siis ajaloolise väärtusega hoonetel on need võimalused piiratumad.

Vanematel puithoonetel on väline lisasoojustamine võimalik nii, et hoone välisilme märgatavalt ei muutu. Näiteks ainult tuuletõkkeplaadi lisamine ei kasvata eriti fassaadi paksust ja aknad ei jää auku. Kivihoonetel on palju konstruktsioonilisi ja visuaalseid detaile, mida võib olla välise lisasoojustamise käigus raskem säilitada. Seetõttu või-

dakse ühe alternatiivina kaaluda välisseinte seespoolset lisasoojustamist.

Kiviseinte seespoolne lisasoojustamine on aga niiskustehniliselt väga riskantne, kuna eksisteerib suur risk hallituse tekkeks või veeauru kondenseerumiseks. Niiskuskoormust väljendame niiskuslisaga ehk kui palju on sisetegevuse tagajärjel lisatud niiskust rohkem kui välisõhus.

Seespoolsel soojustamisel on

Kiviseinte seespoolne lisasoojustamine on niiskustehniliselt väga riskantne. mitmed ohud. Eelkõige eksisteerib kondensaadi tekke oht soojustuse ja soojustatava seina vahel. Selle põhjuseks on üldjuhul ebapiisav või lekkiv õhu- ja aurutõke, kuid ka soojustamata vahelae või vaheseina ja soojustatud seina liitekohtades kondenseeruda võiv veeaur. Sobivalt kõrge suhteline niiskus loob aga soodsad tingimused hallituse või bakterite tekkeks.

Täiendavad riskid tekivad niiskuse liikumisega tiheda soojustusmaterjali kasutamise tõttu. Massiivseina puhul võib se-

nine lahendus olla toiminud tänu seina kuivamisele sissepoole. Kui katta aga sein tiheda materjaliga, siis on selle väljakuivamine aeglasem. Seespoolne soojustus langetab soojustatava seina sisepinna temperatuuri, mis võib omakorda tähendada täiendavaid sulamis-külmumistsükleid ning materjali külmakindluse ammendumist ja purunemist.

Lühidalt öeldes vähendame sel moel seina eluiga. Samuti jääb välispind kauem märjaks, mis võib põhjustada vetikate kasvu ja seina kiiremat määrdumist.

Positiivsest küljest kaasneb lisasoojustamisest tekkiva energiasäästuga pinnatemperatuuri tõus, mis parandab ruumi soojuslikku mugavust.

Renoveerimisel peab lisasoojustamisega kaasnema ventilatsiooni- ja küttesüsteemide seadistamine ning vajadusel täiendamine. Vanemate korterelamute puhul on ventilatsioon eriti kehv. Kui hoones puudub toimiv ventilatsioon, tõuseb hallituse tekkerisk ning ka ruumides olevad lõhnad ja süsihappegaas jäävad välja viimata. Põhimõtteliselt võivad hakata hallitama pinnad, mis varem polnud probleemsed. Seda ka näiteks osalise soojustamise puhul.

Kui välisfassaadi muutmine on keelatud ja planeeritakse seespoolset lisasoojustamist, peavad sellega seotud riskid olema maandatud.

FOTO: PEETER LANGOVITS

TURVALISUS. Kütteseadmeid tuleb kontrollida ja hooldada enne et ära hoida võimalikke avariisid ning vältida suuri küttekulusid.

Kütteseadmeid tuleb reg HOOLDUS Marko Valge

Tehnilise Järelevalve Ameti tehnikaosakonna peaspetsialist

korterit

K

ütteseadmetesse tuleb suhtuda täie tõsidusega ja neid hooldada tootjate etteantud juhiste järgi. Hoolduse õigel ajal tegematajätmine, kütteseadme ebatäpne seadistamine ja valesti valitud kütus võivad põhjustada katla efektiivsuse vähenemist ning selle kasutusea lühenemist. Hooldamata katla kasutamine võib kergemal juhul kaasa tuua suuremad kulutused remonditöödele, halvimal juhul aga lõppeda tulekahju ja vara hävimisega.

Kütteseadmete paigaldamisel ja hooldamisel tuleb alati järgida kasutusjuhendit ning selles välja toodud hoolduse tegemise sagedust. Olenevalt seadme liigist võib hooldustöödel vaja minna ka spetsiaalseid vahendeid.

Väikekatelde ja küttesüsteemide hooldustöid võib küll ise teha, kuid kasutusohutuse ning pika ja probleemideta kasutusea tagamiseks on siiski soovitav kord aastas lasta kütteseadme spetsialistil katel üle kont-

rollida ning vajaduse korral teha hooldus.

Kindlasti ei tohi aga asuda iseseisvalt korstnat või lõõre puhastama. Neid hooldustöid võib teha ainult spetsialist.

Andmeid spetsialistide kohta saab kutseregistrist, mille leiab SA Kutsekoda veebilehelt www. kutsekoda.ee.

Tõsist tähelepanu peab pöörama ka enam kui 15 aasta vanustele gaasiseadmetele ja nende torustikele. Need vajavad pädeva ettevõtte teostatavat tehnilist kontrolli iga nelja aasta tagant.

Kohustuslikule tehnilisele kontrollile ja registreerimisele kuuluvad auru-, kuumavee- ja vedelikukatlad, millele tuleb teha tehniline kontroll nii enne kasutuselevõttu kui ka kasutamise ajal. Tehnilise kontrolli tegemine on registreerimisele kuuluvate katelde puhul kohustuslik ning katla omanik peab kehtestatud tähtaegadest kinni pidama.

Registreerimisele kuuluvate katelde tehnilist kontrolli teostab vastava pädevusega asutus, Eestis on selleks Inspecta Estonia OÜ. Kütteseadmete paigaldamist, remonti ja hooldamise käigus tehtud surveseadmetöid peavad samuti tegema kompetentsed ettevõtted – nende andmed leiab majandustegevuse registrist.

Kui välisfassaadi muutmine on keelatud ja ma maandatud.

Kütteeri || 11

postimees, 27. september 2013

Projekt uurib seespoolse soojustamise võimalusi Tarmo Elvisto SRIKi projektijuht

Säästva Renoveerimise Infokeskuse MTÜ (SRIK) eestvedamisel alustati koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja energiatõhususe õppetooliga uuringuid tellisseina seespoolse lisasoojustuse võimalikkusest. Seda tehakse uurimisprojekti Co2olBricks raames, mille tegevus algas 2010. aasta detsembris ja kestab selle aasta lõpuni. Projektis osaleb 18 partnerit üheksast riigist.

Kuigi ehitusfüüsikast lähtuvalt on ajalooliste hoonete seespidine lisasoojustamine ebasoovitav, on teadusuuringud ja Saksamaa praktika näidanud, et õigesti ja sobivate materjalidega võib lisasoojustamine olla efektiivne nii energiatõhususe kui hoonete sisekliima parandamise poolest. SRIK on oma igapäevases nõustamis- ja koolitustegevuses pidevalt kokku puutunud majaomanike vajadustega sisesoojustamise järele, ent kuna meie kliima erineb Saksamaa omast, ei ole sealsed reeglid meile üheselt üle kantavad ega kasutatavad. Eestis pole vastavaid uuringuid varem tehtud, selletõttu on see teema tähendanud pidevat riskipiiril

kõndimist. Oluline uus käsitlus on ka kapillaaraktiivsete materjalide uurimine nii ajalooliste hoonete kui tervisliku sisekliima seisukohast.

Uuring keskendub muinsuskaitse all oleva hoone tellistest välisseina seespoolse lisasoojustuse

võrreldakse erinevate soojustusmaterjalide soojus- ja niiskustehnilist toimivust. Uuritavaid materjale on neli: kaltsiumsilikaat, mida kasutatakse Kesk-Euroopas tellishoonete välisseinte seespoolsel lisasoojustamisel, kuid Eestis sellekohane kogemus puudub, poorbetoon, vahtpolüuretaan kipsplaadiga ning kapillaaraktiivsete kanalitega (n-ö hingav) vahtpolüuretaanplaat.

Loomulikult ei ava üks uuring selle keerulise teemavaldkonna kõiki aspekte, kuid saame öelda, et ots on lahti tehtud ja järgnev peaks avama meile selle valdkonna tegeliku potentsiaali ning võimaldama meie ajaloolisi hooneid paremini hoida, neid majanduslikumalt ja ratsionaalsemalt kasutada.

TTÜ uuringu tulemused on rakendatavad korterelamutele.

Uurimistöös leitud uued teadmised seespoolse lisasoojustuse võimalikkuse ja riskide kohta on olulised, sest materjalide edasimüüjad lähtuvad praegu tootjate juhenditest, mis põhinevad Kesk-Euroopa pehmemal kliimal.

Teadusuuringud ja Saksamaa praktika on näidanud, et õigesti ja sobivate materjalidega võib seespoolne lisasoojustamine olla efektiivne. Siinsed majaomanikud on näidanud pidevalt üles huvi seespoolse soojustamise vastu, kuid senine vähene praktika ei anna täit kindlust selle toimimise kohta.

igat kütteperioodi,

gulaarselt hooldada Kasulik info Registreerimisele kuuluvad järgmised katlad: 1. Aurukatlad, mille töörõhk on üle 1,0 baari või mille maht on üle 1 m³ 2. Kuumaveekatlad, mille töötemperatuur on üle 120 ºC või mille maht on üle 1 m³ 3. Vedelikukatlad, mille töötemperatuur jääb üle vedeliku keemistemperatuuri rõhul 1 baar või mille maht on üle 1 m³

Registreeritavate katelde perioodiline tehniline kontroll tehakse järgmiselt:

a planeeritakse seespoolset lisasoojustamist, peavad sellega seotud riskid oleFoto: Corbis/SCANPIX

1. Kord aastas – kasutuskontroll, millega tehakse kindlaks, kas katla kasutamine on ohutu 2. Kord iga nelja aasta tagant – visuaalne uuring, kus selgitatakse, kas katel ja selle osad on nii seest- kui väljastpoolt korras 3. Kord iga kaheksa aasta tagant – survekatse, millega tehakse kindlaks, kas katla osad on piisavalt tugevad ja nendevahelised liited tihedad Allikas: Tehnilise Järelevalve Amet

soojusja niiskustehnilise toimivuse uurimisele. Projekti käigus analüüsitakse lisasoojustatud välisseinte soojus- ja niiskustehnilist käitumist reaalsetes kliimatingimustes välimõõtmiste abil, lisaks