Lastehaigla Toetusfondi erileht

Heategu tulevikku 13. veebruar 2009

Märkamise aeg ei lõpe E V E L I N I LV E S Tallinna Lastehaigla Toetusfondi patroon

undliku närviga vandeadvokaat Jüri Raidla meenutas hiljaaegu, et sõnal «kokkuhoid» on kaks tähendust, säästmine ja ühtehoidmine. Ta nentis, et praegu vajame me mõlemat.

Jah, just praegu, kui inimestes võib tajuda segadust, nõutust, hirmu, isegi lootusetust. Tsiteerides oma abikaasat: on ju selge, et nagu tõusuvesi tõstab kõiki, nii suuri kui väikesi laevu, tähendab ka mõõnaperiood tagasivajumist kõigile.

Keerulisel ajal on eriti paslik küsida, kuidas saame aidata neid kaasteelisi, kes meie tuge vajavad. Vastus on lihtne: ühte hoides. Ühtehoidmine tähendab ka kaasteeliste märkamist.

Initsiatiiv ja omaalgatus on kaks võtmesõna, mis aitavad meil Eestit suuremaks muuta. Suuremaks hoolimise ja hoolivuse kaudu. Nägime seda prügikoristuse suurtalgutel «Teeme ära!» ning oleme seda näinud kogu Eestis väga paljudes kohtades.

Mõelgem korraks näiteks Mulgi talu talgutele: kolmsada inimest tuli vabast tahtest ja vabal ajal tööd tegema, et Mulgimaa kestaks. Või mõelgem Uue-Kariste külade seltsile, kes ehitas 70-aastase hoone endale rahvamajaks ja oskas leida võimaluse kasutada selleks ka Euroopa Liidu raha. Või mõelgem Hiiumaa koolipoisile, kes organiseeris jõulupakkide kogumise kolmele lastekodule.

Need kolm näidet tõestavad meie rahva tugevust ning koostegemis-, kaasamõtlemis- ja kaasarääkimistahet.

Aga me peame suutma enamat.

T

Mõne aja eest tellis Heateo Sihtasutus Emorilt uuringu, millest selgus, et ainult 22 protsenti eestimaalastest oskavad spontaanselt nimetada heategevusorganisatsioone. Seega vaid iga viies inimene.

Seitse protsenti vastanutest teadis UNICEFi, neli protsenti Punast Risti, kolm protsenti lastehaigla toetusfondi, kaks protsenti Lions klubisid.

Järeldus saab olla lihtne: heategevuslikel organisatsioonidel on võimalus oma tegevust märksa rohkem tutvustada, kasutades selleks nii eesti- kui ka venekeelset ajakirjandust, mis järjest rohkem januneb nii-öelda pehmete teemade järele.

Me peame kaasama uusi annetajaid ja vabatahtlikke. Kuigi vaid iga viies inimene oskab nimetada heategevusorganisatsioone, ei tähenda see, et inimesed ei soovi heategevusprojektides osaleda. Uute inimeste kaasamisel on suur potentsiaal ja oluline on kasvatada heategevusele Eestis laiemat põhja.

riskilaste tervisekeskust Aitame riskilapsed arengus teistele järele!

S

M

Helista

ja toeta

estap söandaksingi sõnastada Eesti heategevuse tulevikuvisiooni järgmiselt: mitte ainult rohkem heategevust, vaid ka paremat heategevust! Rohkem süsteemsust ja vähem egoistlikku ühe-hetke-rahulolu.

Just seesugune tähelepanu aitabki meil keerulised aastad kergemini üle elada, kriisist tugevamana välja tulla; sest, uskuge mind, iga kriis lõpeb kord ning sõltub meie enda targast tegutsemisest, kui ühtsena me taas kindlamal pinnal seisame.

Ma julgustan kõiki leidma aega oma lähedaste inimeste meelespidamiseks.

Küsige, kuidas nad eluga toime tulevad.

Ehk vajavad nad mingit abi. Võib-olla on neil, eriti kui nad on päris üksinda elama jäänud, tarvis lihtsalt osavõtlikku kuulajat.

Märkamise aega vajab Eesti, aga vajavad ka kõik meie kaasteelised. Eriti nüüd, mil keerulisemaks muutunud majanduslikes oludes võib just sinu abi vajada mõni sugulane, sõber või tuttav.

inu arvates on aga üks meie tulevikku suunatud heategevuse põhiküsimus sõnastatav järgmiselt – kuidas jõuda andjakesksest heategevusest selliseni, kus mõeldakse rohkem abi saajale ja sellele, kuidas heategevusest on abivajajale võimalikult palju kasu. Ehk otse öeldes: kuidas kasvatada paksemaks Eesti praegust heategevuskultuuri?

Me teame, et heategevuses on alati kaks poolt, andja ja saaja. Ma ei pisenda andmisrõõmu, mis on mõistagi oluline osa heategevuses. Ent vaadakem sellest sageli ühekordsest andmisrõõmust kaugemale: mis sai meie annetatud rahast või vabatahtlikust panu-

toetusfond.ee

900 7705 50 kr 900 7710 100 kr 900 7715 500 kr

sest, kas ja millist kasu see tõi abivajajale, kas see aitas lahenda mingi mureteema laiemaid probleeme?

Heategevus ei tugine sageli ratsionaalsele kaalutlemisele, vaid ikka emotsioonile, sisemisele äratundmisele, et nii lihtsalt on just praegu õige talitada. Aga südamest tulev lihtne emotsioon võtab meilt sageli oskuse esitada oluline küsimus – kellele ja milleks?

Sügavalt enneaegsete ja teiste riskivastsündinute probleemid ei lõpe haiglast lahkudes. Väljaarenemata organismi või kaasasündinud haiguste tõttu ohustavad neid lapsi kroonilised tervise- ja arenguhäired. Eesmärk on kindlustada elule võidetud lastele parim edasine areng.

Riskilapsed vajavad spetsialistide jälgimist, nõustamist ja arendusravi ka imiku-ja väikelapseeas.

Suur samm edasi on astutud, kui helistad ja teed oma annetuse riskilaste tervisekeskuse heaks.

Pöördumises on kasutatud mõtteid kirjutistest «Üksteist märgates trotsime raskusi» (Sakala, 23.12.2008) ja «Rohkem heategevust, paremat heategevust» (Postimees, 18.01.2008).

Suur samm edasi!

Annetused pangaarvetele

Helistada saab ka EMT, Elisa, TELE2 ja Starmani numbritelt.

Annetusi saab teha ka ühekordse- või püsikorraldusena Tallinna Lastehaigla Toetusfondi pangaarvetele: Swedbank a/a 221001137609; Nordea a/a 17000265265; SEB a/a 10220026847017

Heategu tulevikku 13. veebruar 2009

Heategevus tervendab ühiskonda JANEK MÄGGI Tallinna Lastehaigla Teotusfondi nõukogu esimees

ooner» on halvustav sõna inimese kohta, kes ei taha teha mõistlikke kulutusi – olgu enda, perekonna või sõprade esmaseks heaoluks. Heategija on inimene, kes on täitnud kõigi oma lähedaste mõistlikud ootused-vajadused-unistused ning tahab aidata ka neid, keda ta ei pruugi tundagi, kuid kellel on vajadusi, mida ta saab aidata täita.

Nüüd, kus majandusest ja ühiskonnast on palju ebarealistlike ootuste õhku välja läinud, on märksõnaks kokkuhoid. Kuid vaatame seda pigem selle sõna ilusamas tähenduses – hoiame kokku, aitame üksteist. Eriti neid, kes endaga ise nii hästi hakkama ei saa kui meie. Heategevus õilistab inimest.

Heategevusel on palju üllaid ja ilusaid eesmärke. Iga väike heategu muudab ühiskonda palju paremaks. Ma isegi usun, et vaimselt tervemaks. Inimene, kes annab, ilma midagi vastu ootamata, kogeb rahulolutunnet. Ta tajub, et ta on ühiskonnale vajalik ja tähtis.

Tal on ühiskonna (maailma) parandamisel oma roll.

Kui tulla haiglate toetusfondide juurde, siis pean neid Eesti heategevuse vundamentideks. Kiidan Pelgulinna Sünnitusmaja Teotusfondi ja Tartu Kliinikumi Lastefondi tööd. Toetusfondid ei konkureeri – nad teevad ühte ja sedasama asja ehk muudavad iga annetaja elu ilusamaks ja väärtuslikumaks. Sest kõik, mis leevendab valu või võtab selle koguni ära, on kiitust väärt.

«K

PIGEM ELUSTIIL KUI HURRAA-KAMPAANIA Kui vahel kuulen mõne poliitiku suust arvamust, et tema ei anneta, kuna see on

riigi töö – see raha peaks tulema haigekassast –, siis ma ei suuda mõista, kuidas ta saab nii rumal olla! Sest need annetused ei ole mõeldud ju riigi aitamiseks. Need annetused on mõeldud kõigepealt annetajate vaimse tervise parandamiseks ning siis nende, kellele annetatakse, tervise või heaolu parandamiseks.

Heategevus ei ole hurraa-kampaania, et «teeme ära!» ja siis ongi kõik.

Heategevus on elukestev mõtteviis, elustiil. Umbes nagu mahemõtlemine vms. See on pidev soov aidata ka teisi.

Harjumuspärane soov teha head.

Ja sugugi mitte enda arvelt. Suhtumine, et näed, pole siin endalgi midagi, on samuti rumal. Tahes-tahtmata tekib tunne, et heategevus on nagu kül-

vamine, hea vilja või ilusate lillede külvamine. Kui külvame lilli, kasvavad lilled. Kui külvame umbrohtu (viha, kurjust, saamahimu, omakasupüüdu), siis seda ka lõikame.

Tallinna Lastehaigla Toetusfondi toetajad on pikaajalised. Paljud ettevõtted ja eraisikud ongi valinud heategevuse kui olemisviisi. Meil ei ole neile sageli pakkuda isegi muljetavaldavat avalikku tunnustust, mida oleks võimalik kuidagi kommertskasuks vms pöörata, kuid meil on pakkuda palju rõõmsaid lapsi ja vanemaid, kelle tänu on sügaval südames ja jääb sinna mõnes mõttes igaveseks.

TÄNULIKKUS OLGU AU SEES Annetamine ei ole kohustus. Anneta-

mine on võimalus. Võimalus vaadata elu ja maailma suuremalt kui see keskkond, kus me ise parasjagu elame. Meil on võimalus armastada ja on võimalus vihata. Meil on võimalus hoolida ja meil on võimalus olla ükskõikne. See on meie valik. Kuid palju parem on armastada ja hoolida, kui vihata ja olla ükskõikne.

Heategevus on parim teraapia hingele, mis on räsitud ja vajab värskendamist. Heategu algab suhtumisest, et ma tahan head teha. Sellele järgneb tegu.

Isegi siis, kui meil ei ole midagi annetada ja me saa midagi konkreetset ära teha, siis, kui meil on südamehoiak, et me tahame head teha, oleme teinud juba suure heateo.

Kuigi rahvatarkus ütleb, et «ükski

heategu ei jää karistamata», võiksime lisaks heade tegude tegemisele leida endas ka tänutunnet, kui meile on head tehtud. Kui meid on aidatud. Tänutunne ei aita mitte seda, kes meile on head teinud, vaid meid ennast, kellele on head tehtud. Sest heategija on oma palga kätte saanud. Kuid tänumeel muudab paremaks ka seda, kellele head tehti.

Seepärast tänan ma väga kõiki neid inimesi ja ettevõtteid, kes on Tallinna Lastehaigla Toetusfondi kaudu muutnud Eesti ühiskonda paremaks. Ja mis peamine – mille kaudu oleme saanud ka ise paremaks. See viimane on suurim heategu, mida saame ise endale teha. Veidi omakasupüüdlik, aga ilus! Aitäh!

Heategevuse pisik püsib ka tulevikus ADIK LEVIN meditsiiniteaduste doktor, SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond nõukogu liige

ajanduslangusest hoolimata ei ole heategevus hingusele läinud.

Kui arvame, et heategevus on ainult meie iseseisvusaja produkt, siis nii see siiski pole. Mäletan Tallinna Lastehaigla avamist 1970. aastate lõpus, mil ajad olid keerulised ning heategevusest ei räägitud üldse. Sellegipoolest leidus inimesi, kes püüdsid teisi aidata. Mäletan, kuidas Tiit Kõuhkna aitas palju kaasa meie haigla reanimatsiooniosakonna sisustamisele ning vastsündinute osakonna suviseid remonte 1980. aastate lõpus aitas teha minu hea sõber, kes tasus suuri summasid maalritööde eest. See heategevus oli üles ehitatud isiklikele või sõprussuhetele.

Eesti Vabariigi iseseisvusaastatel sai alguse kaasaegne heategevuse süsteem.

Mäletan, kui läksin USA saatkonda stažeerimiseks viisat taotlema, pöördus minu poole saatkonna töötaja ja ütles, et üks väliseestlanna Ameerikast tahab meie haiglaga tutvuda. Proua Helje Heitur-Dungay tegi meie peaarstile Merike Martinsonile ettepaneku moodustada haigla aitamiseks heategevuslik toetusfond. Tunnistan, et mina ei osanud

M

arvata, et sellisest ettepanekust kujuneb meie riigi heategevuse lipulaev.

Algus oli raske, kuna meie majanduslik seis ei olnud võrreldavgi heaoluriikide omaga, kuid seeme oli külvatud ja need, kes soovisid, said meid aidata nii palju kui suutsid. Peab nentima, et meditsiinis töötavad inimesed olid valmis muudatusteks. Paljud kolleegid, kel olid sugulased läänes, käisid sealseid haiglaid vaatamas ning tagasi tulles kõnelesid nähtust ja kuuldust nn kõnetundides.

Tunnistan, et mina ei osanud arvata, et sellisest ettepanekust kujuneb meie riigi heategevuse lipulaev.

Me iseseisvuse algusaastatel tuli abi läbi toetusfondi, samuti tõid kolleegid välismaa haiglatest kaasa aparaate ja masinaid, mida seal enam ei kasutatud.

Omaette heategevuskanali Soomest lõi haigla peaarst Merike Martinson. Selline abi oli nagu vahepeatus, mis pani aluse ja toetas meie meditsiinisüsteemi moderniseerimist. Järgmine etapp oli aga juba palju tõhusam – riigid hakkasid rahaliselt finantseerima meie tervishoiuprogramme. Näiteks Šveits eraldas suu-

re summa kuvööside ostmiseks, nõudega osta selle riigi toodangut, kuigi olid saadaval teised, palju täiuslikumad inkubaatorid. Meie aga olime õnnega koos, et võisime saada vähemalt pakutavad (mõni neist töötab tänaseni). nneks muutus tervishoiusüsteem küpseks ning hakkasime ise uut aparatuuri ostma. Suur roll oli meie toetusfondil nii hingamisaparaatide, inkubaatorite, operatsioonilaudade kui muu vajaliku muretsemisel. Haigla renoveerimist toetas rahaliselt nii linn kui riik, ent ka toetusfond pani tihti õla alla. Mäletan selgelt, kui ühe minu juhatatud osakonna remondiks oli linn eraldanud väga suure summa, ent pisut jäi puudu. Kui me ise ei oleks seda puuduolevat raha leidnud, poleks remont alanud. Õnneks eraldas selle summa toetusfond.

Igal aastal kogub toetusfond muljetavaldavaid summasid ning patsientide, nende vanemate ja haiglas töötavate inimeste tänu selle eest on tohutu. Julgen väita, et SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond on üks esimesi ja hästi töötavaid heategevusasutusi, mis on aidanud paljudel jõuda arusaamisele heategevuse vajadusest ja jõust demokraatlikus riigis.

Tänan kõiki häid inimesi nende panuse eest heategevuse heaks.

Õ

Meie kauaaegsed toetajad Inna ja Aadu Randpalu pälvisid tänavu Eesti Punase Risti III klassi autasu. Õnnitleme neid kõrge tunnustuse ja 60. pulma-aastapäeva puhul ning täname neid pikaaegse abi eest Tallinna Lastehaigla väikeste patsientide heaks.

Heategu tulevikku 13. veebruar 2009

Palju õnne, toetusfond!

INNA KRAMER

lik annetada objektidele, mille eest peaks maksma riik?» Maalimaks kujundlikku pilti andmise mõttekusest, tõi Siimann näiteks linnuliigi, mille esindajate seas on kolme liiki käitumisviisiga isendeid: kadekopsud (puhastavad nokaga vaid valitud liigikaaslasi ja lasevad endid puhastada), sinisilmad (puhastavad kõiki liigikaaslasi) ja egoistid (lasevad ennast puhastada, ise teisi ei puhasta). Väljasuremisohus on nii sinisilmad kui egoistid, elujõulisimad on kadekopsud. Üldistusi tehes võiks järeldada, et ka heategevuses on tähtsad valikud, prioriteedid, inimühiskonnas on valdkondi, mis jäävadki heategevusest sõltuma – rikaste heategevus suudab teha maailma paremaks, kuid vaid väheste teod seda muuta. Riik ei saa olla heategija, sest maksumaksjate raha ei saa jaotada kingitusteks.

SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond juhataja

allinna Lastehaigla Toetusfond asutati 20. jaanuaril 1993. aastal. 15 aasta jooksul on laste haiguste ravikvaliteedi ja haiglas viibivate laste, nende vanemate ning töötajate olme parandamiseks suudetud haiglat toetada 40 miljoni krooniga, millega on parandatud umbes 180 000 lapse ja nende vanema ning rohkem kui 700 töötaja olukorda. Toetusfond arendab oma varasid heategevuslikul teel ja kasutab neid Tallinna Lastehaigla toetamiseks.

Kuigi esmalt sai Tallinna Lastehaigla Toetusfond loodud just lisaabi leidmiseks Tallinna Lastehaiglale, ei ole sugugi kõige tähtsam see, kui palju heategevus raha sisse toob, vaid see, et oleme 15 aasta jooksul sillutanud teed mõtteviisi levimisele, mis paneks meid enda ümber abivajajaid märkama. Alati ei ole heateoks vaja annetada, piisab ka heast sõnast ja sõbralikust suhtumisest.

Tallinna Lastehaigla Toetusfond näeb oma arengut just preventatiivsele tervishoiule suunatud tegevuse laiendamises, mis annab meile võimaluse kasutada heategevuslikku raha laste elukvaliteedi parandamiseks. Kui seni on toetus läinud 2/3 osas aparatuuri ostmisele, sooviksime rohkem panustada haigete laste uuringutele ja meditsiinitöötajate teadustööle.

16. jaanuaril 2008 Eesti Nukuteatris toimunud Toetusfondi 15. tegevusaasta konverentsile «Heategu tulevikku» kogunesid Eesti arvamusliidrid ja ühiskonnategelased, et arutada heategevuse rolli ja edasiste arengusuundade üle. Konverentsi «Heategu tulevikku» aitas korraldada Eesti Koostöö Kogu.

T

SIINKOHAL LÜHIKOKKUVÕTE ESINEJATE MÕTETEST. Toetusfondi patroon EVELIN IL VES rääkis oma avaettekandes Eesti inimeste andmisharjumustest.

«Kui toetusfondi arvele kantakse «Jõulutunnelis» raha, on see kiituseks aastatepikkuse hästi tehtud töö eest,» ütles Evelin Ilves ning näitas, millised on Eesti inimeste andmisharjumused ning milliseks need areneda võiksid. Emori uuringute põhjal oskas ainult 22 protsenti (iga viies) küsitletutest nimetada mõnd heategevusorganisatsiooni, Tallinna Lastehaigla Toetusfondi teadis kolm protsenti. Enim teati UNICEFi, Punast Risti ja Lions klubisid. Annetusi väitis end teinud olevat 48 protsenti ja annetusi teha tahtvat 88 protsenti eestimaalastest. USAs on annetuste osa 2,2 protsenti SKPst. Eesti number pole teada, kuid protsent Eesti SKPst oleks 20 miljardit, kuhu meil on palju kasvada. Ühekordse, hetkeemotsioonist ajendatud nn jõuluheategevuse asemele saab astuda süsteemne. «Eestimaa uhkuse» tiitli pälvinud Konguta põhikooli poiss väärib presidendi aumärki juba selle eest, et suutis koguda üle 3000 krooni lastekodusse viidud sõbra heaks. Ka perekond Reinsoo ja Hannes Tamjärve lapsendamist toetav MTÜ Oma Pere on üllaeesmärgiline

mammutprojekt, mis peegeldab heategevuse tulevikuvisiooni – selle ambitsioon on õpetada meid teistmoodi mõtlema, et tagada kõigile lastele oma kodu.

Toetusfondi nõukogu endine esimees VALLO TOOMET leidis, et on vaja mõttemuutust.

To o m e t võrdles toetusfondi arengut Eesti riigi ja lastehaigla arenguga. Lastehaiglast on tänu targale juhtimisele ja nägemusele saanud hästi toimiv ning finantseeritud süsteem, millesse on oma panuse andnud ka toetusfond.

Viimastel aastatel on fond stabiilselt kogunud toetusi neli kuni seitse miljonit krooni aastas. Kuigi rahalised toetused haiglale on aasta-aastalt suurenenud, moodustavad need haigla eelarves väiksema protsendi seoses haiglaeelarve mahu hüppelise tõusuga – haigekassa hinnad lähenevad kulupõhistele. Kasvatada tuleks fondi põhikapitali, mis kataks tegevus- ja juhtimiskulud, nii et annetused kuluksid ainult aitamiseks.

Vaja oleks uut innustust, arusaama, kuidas laiendada toetuste haaret ja sihtmärki. See vajaks mõttemuutust. Üks esmatähtsaid vajadusi on haridus- ja teadustöö, ent tuleb kaaluda, kelle haridust toetada – arstide, õdede, TÜ arstiteaduskonna üliõpilaste oma. Väljuda tuleks ka olemasolevatest finantseerimisraamidest. «Ehk peaksime teiste toetusfondidega seljad kokku panema ja koonduma ühiskondlikeks tegu-

deks, eraldumata emahaigla küljest,» küsis Toomet.

Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees PEEP MÜHLS soovitas toetusfondil tõsta mõni uus, sotsiaalne initsiatiiv.

Mühls leidis, et ajakirjanduses käsitletavad teemad on liiga poliitikute- ja ajakirjanike-kesksed. Ühiskondlikud algatused, sh kolmas sektor, pole esindatud.

Ajale iseloomulikult orienteerutakse majandusedule ja tõstetakse esile, et Eesti on majandusvabaduse indeksi poolest 12. kohal. ELis 2005. aasta põhjal avaldatud võrdleva elukvaliteedi uuringu kohaselt asume pereelu, meeste keskmise eluea (võrreldes naiste keskmise elueaga) näitajate poolest Valgevene, Läti ja Leedu järel, koha mõttes Bangladeshi ja Bahreini (islamiriik) vahel. Alla 14-aastaste laste vigastuste ja mürgistuste tõttu suremuse poolest on Eesti ELi esimene. Kogukonna vastutus peaks suurenema, rääkides näiteks turvavöödest. Mühls leidis, et ühiskonnas tuleks tõstatada mõni uus ja laiem sotsiaalne initsiatiiv, milles võiks osaleda ka toetusfond.

Ekspress Grupi nõukogu esimees HANS H. LUIK soovib teha annetusi otse.

Luik rääkis vanusega kaasnevast ohust lakata olemast kujunev isiksus ja suhtlemast uute inimestega väljaspool pere- ja sõpruskonda. «Olen tänulik haavatud rindemeestele, suguvõsauurijatele, invasportlastele ja õppimami-

nejatele, kes (raha küsides) on andnud mulle sissevaate hoopis teist laadi elanike võimalustesse,» ütles ta. «Ma ei kuulu ettevõtjate hulka, kes annaks 100 miljonit tuntud projektile – jänkidel on ütlus: «Sellega juba tegeldakse.» Hea teatrikriitikuna tsiteerin kolleeg Jaak Allikut: «Kasta kapsast, mis kasvab.»»

Annetuste tegemisel on Luik püüdnud vältida vahendajaid, sest «leidub Galojane ja vaheastmeid, kus rahal on võime haihtuda objektini jõudmata», ning ta on rahulolematu riigikoguga, kes (ainukese erandina Res Publica) laseb maksumaksjal maksta kinni oma liisingud ja korteriarved ega pea vajalikuks esitada kuluaruandeid, aga koorib annetavatelt ettevõtjatelt kahekordsed maksud. Ettevõtja, kes kellegi õpinguid toetades on maksnud summa oma dividendidest, millelt maksud makstud, ei taha teada ärritavat fakti, et ka saaja sellest oma osa maksis.

Eesti Olümpiakomitee esimees MART SIIMANN arutles andmise eetilise poole üle.

Siimann oli ette valmistanud intrigeeriva essee vastuoluliste küsimustega. «Kas ohvrimeelne elu, teostamata and või ressursi raiskamine teiste, mitte enese peale, on alati mõistlik. Kas on mõist-

Zavod BBDO tegevjuht OLAV OSOLIN rääkis reklaamitegijate ülesannetest.

Osolin projitseeris ekraanile Eesti viimase aastakümne heategevusreklaame ja rahalisi tulemusi; tutvustas säravamaid sotsiaalreklaami pärleid maailmas («kodutu mannekeen panga fuajees»); rääkis, kuidas professionaalse ülesandepüstituse ja konkurentidest erinemisega saavutada sõnumi kohalejõudmine ning millised on klassikalised reklaamistandardid Inglismaa näitel. «Reklaamitegijad on alati küsinud: ärritada või meelitada? Toimiv heategevuskampaania balansseerib tulemuslikul piiril ja suudab tajuda hirmutamise piiri ületamist,» ütles Osolin ja resümeeris: «Eestis on heategevuskampaaniate reklaami tase ebaühtlane, kõikudes päris hea ja küündimatu vahel. Suurim erinevus välismaiste kampaaniatega võrreldes on see, et Eestis tehakse suurem osa heategevuskampaaniatest tasuta.» Välismaal konkureerivad selliste kampaaniate korraldamises parimad reklaamifirmad, võidutööd saavad kohti rahvusvahelistel konkurssidel ning fondidel on võimalik reklaami eest maksta.

Iluuisutamistreener ja Eesti Koostöö Kogu nõukogu liige ANNA LE VANDI ütles, et lastel tuleb lasta olla laps.

Levandi on oma lastega olnud lastehaiglas 15 aastat tagasi ja praegu. Haiglakoridorides jalutades leidis ta tänutahvlid sadade annetajate nimedega.

«Sama palju, nagu lapsed vajavad meie andmist ja raha, on neile vaja meie tähelepanu ja aega, neil on vaja aega olla laps,» ütles Levandi. Lapsed on ühiskonna surve all maast madalast, nad konkureerivad, treenivad ja õpivad üle oma jõu. Anna Levandi poole on pöördunud 1 aasta ja 2 kuuse tüdruku ema küsimusega, ega ta oma lapse uisutreeningusse toomisega juba hiljaks pole jäänud. «Haridus on tähtis, kuid sama tähtis on meie laste tugev ja terve hing, mida saab kaasa anda kodust.»

Heategu tulevikku 13. veebruar 2009

Tallinna Lastehaigla päev piltides F OTOD : TEET M ALSROOS

«Operatsiooni teevad käed, mitte laud, kuid hea operatsioonilaud teeb töö mugavamaks.» rtopeed-traumatoloog Juri Stukolkinit ajavad «pinnapealsed ajakirjanikud marru» (ka selle artikli autor, mistõttu ei leia te loo sabast autori nime). Tal on muud teha, kui ennast eksponeerida ning ilma kirurgimaskita ei lase ta ennast ka pildistada.

«Minu töö on lihtsalt osa minu elust, seda ei ole mõtet ülehinnata. Ma ei tee tähtsamat tööd kui elektrik, kes kõrgepingeposti otsas juhtmeid ühendab,» pareerib ta küsimust kirurgi elukutse eripära üle. Patsientidega lastehaiglast suhtleb ta seevastu soojalt ja meelsasti.

Kui ta hommikuste visiitide ajal hoogsalt traumatoloogiaosakonna ühest palatist teise suundub, et operatsioonile minejaid või sealt tulijaid üle vaadata, on kuulda üksikasjalikke nõuandeid lastele ja vanematele (doktor valdab vabalt nii eesti kui vene keelt), taustaks valdavalt kipskäeliste ja -jalgsete laste naerulagin.

Kolleegid ja töökaaslased dr Stukolkini iseloomustamisel heade sõnadega ei koonerda. Ortopeediaosakonna juhataja Tiit Härma ütleb, et Juri on üksuse kandvamaid jõudusid ja töötab kõige

O

Inimluude insener Juri Stukolkin operatsioonil.

rohkem. Kolleeg Galina Iljinskaja iseloomustab Jurit terase mõistuse, kuldse südame ja kuldsete kätega inimesena, kellega oleks rõõm ja au veel aastaid koos tööd teha. Vanemõde Ülle Gents hindab kirurgi konkreetsust ja sõbralikkust patsientidega suhtlemisel.

ELU JOOKSUL 10 000 OPERATSIOONI Kirurgina sooritab Juri Stukolkin kõiki ortopeedilisi, st lihaskonna ja luude pa-

toloogiat korrigeerivaid operatsioone, v.a seljaoperatsioonid (tuleneb osakonnasisesest tööjaotusest, mille alusel seljaoperatsioonid on dr Härma kitsam eriala).

Lastehaiglas on ta töötanud täpselt sama kaua kui see olemas on olnud, varsti 30 aastat. Ainuüksi tema käe all tehtud operatsioonide/patsientide hulk võib ulatuda 10 000ni.

«Varasematel kümnenditel prevaleerisid meie erialal konservatiivse ravi põhimõtted, st lõigati äärmisel vaja-

dusel, nt 150–200 last aastas, ja operatsioonideks ei loe ma haava õmblemist jt pisiprotseduure,» ütleb kirurg. Ühtegi erilisuse/huvitavuse poolest meelde jäänud lõikust ei taha ta kirjeldada, sest «neid on tuhandeid, ortopeedilised operatsioonid on spetsiifilised ja igaüks neist erineb kuigivõrd eelmisest».

Samuti on tohtri jaoks suhteline mõiste «huvitav operatsioon» ehk: kui kõrvalseisja jaoks võib tunduda dramaatilisena case, kus «verd purskab» ja millega kirurg kui muu seas hakkama saab, siis kirurgi enda jaoks pakub teinekord huvi ja avastamisrõõmu operatsioonil ilmnenud üliväike nüanss või takistus, mida kõrvaldada.

UUS OPERATSIOONILAUD Augustist on operatsiooniplokis üleval uus 1,5 miljonit maksnud, spetsiaalselt ortopeedilisteks lõikusteks mõeldud operatsioonilaud Maquet.

«Operatsiooni teevad käed, mitte laud,» ütleb Juri Stukolkin, kuid möönab, et töö on muutunud mugavamaks.

«Maquet’l on eelmisest lauast kindlam ja parem jäsemete venitamise süsteem ning jäigemad metallkonstruktsioonid.»

Kommentaar Ortopeediaosakonna juhataja Tiit Härma on uue operatsioonilauaga väga rahul ning ütleb võrdluseks: «Põhimõtteliselt teevad nii Moskvitš kui Mercedes ära samasuguse töö: nendega on võimalik sõita ja sihtkohta jõuda, kuid millise vahega!» Dr Härma lisab, et uus ortopeedilisteks lõikusteks mõeldud laud on Eestis üks moodsamaid.

Tänu sellega kaasas olevatele lisaseadmetele on võimalik kõiki toiminguid teha kiiremini ja väiksema vaevaga, mis tähendab suuremat mugavust nii kirurgi kui patsiendi jaoks. Patsiendile on lihtsam anda operatsiooni jaoks vajalikke asendeid ning teda liigutada. Vältimaks lamatiste tekkimist pikemate operatsioonide ajal, on laud varustatud spetsiaalse polstriga, samuti on laud läbitav röntgenkiirtele, mis võimaldab vajalike uuringute tegemist töö käigus.

Heategu tulevikku 13. veebruar 2009

Tallinna 9. klassi õpilaste tervise ja käitumise uuring LAGLE SUURORG MD, PhD, Tallinna Lastehaigla SA kvaliteedijuht

INNA TUR MD, PhD, Tallinna sotsiaalja tervishoiuamet

allinna Lastehaigla kuulub 2002. aastast Maailma Terviseorganisatsiooni tervist edendavate haiglate võrgustikku, mille eesmärk on toetada haiglaid rohkem tegelema haiguste ennetamisega ja kõikehõlmava tervise edendamisega.

2007. aastal viidi 16 Tallinna koolis läbi kooliõpilaste tervise- ja käitumisuuring Eesti laste CINDI programm, mis keskendub peamiste krooniliste haiguste ja nende riskitegurite levimuse hindamisele ja alandamisele. Andmed koguti 9. klassi õpilaste regulaarse tervisekontrolli käigus, õpilaste keskmine vanus oli 15 aastat. Ülekaalulisust esines poistel 15 protsenti ja tüdrukutel 14 protsenti, mida on kaks korda enam kui 1996. aastal. Ülekaalulised lapsed on sageli madala enesehinnanguga ning koolis tõrjutud, liigne kehakaal on seotud südame-veresoonkonnahaiguste, kõrge vererõhu ja diabeedi tekkega juba noorukieas ning ülekaalulisuse säilimisega täiskasvanuna.

Uuringu järgi ei söö 43 protsenti õpilastest neli korda päevas, tõusnud

T

Tallinna Lastehaigla Toetusfondi tänuõhtul Tallinna raekojas. Vasakult paremale: Tiia Muts, õendusjuht; Lagle Suurorg, kvaliteedijuht; Ulvi Männik, apteegi juhataja; Merle Saarmets, anestesioloogia-intensiivraviosakonna vanemõde; Karin Orgulas, onkoloogiaosakonna juhataja kt ja Katrin Piirmets, onkoloogiaosakonna vanemõde.

on iga päev koolitoidu sööjate arv – kunagi ei söö koolis vaid kuus protsenti õpilasi, mida on üle nelja korra vähem kui 2003. aastal. Aedvilju sõi iga päev vaid 1/5 poistest ja 1/3 tüdrukutest ning kiirtoitu iga päev kuni mõni kord nädalas 45 protsenti õpilastest.

Hüpertensiooni ehk kõrgenenud vererõhku esines poeglastel 12 protsendil ja tütarlastel 11 protsendil; vene õppekeelega koolide õpilastel kolm korda sagedamini kui eesti koolide omadel. Erinevast rahvusest noorukite erinevat hüpertensiooni sagedust on seostatud nii geneetiliste kui elukondlike teguritega.

Vähest kehalist aktiivsust hinnati nii organiseeritud spordiga regulaarselt tegelemise kui ka üle kahe tunni telerivaatamise ja arvutiga töötamise järgi.

Spordiga ei tegelenud 25 protsenti poistest ja 29 protsenti tüdrukutest ning keskmine telerivaatamine ja arvutiga töötamine ületab soovitusliku ≤2 t/päevas 91 protsendil poistest ja 89 protsendil tüdrukutest.

Suitsetamisharjumust on seostatud nii parima sõbra, pereliikmete suitsetamisega kui ka televiisori vaatamise ajaga. 2007. aastal oli regulaarselt ja mitteregulaarselt suitsetavaid poisse 37 protsenti ja tüdrukuid 32 protsenti.

Viimase nelja aastaga ei ole suitsetajate üldarv muutunud – üle 1/3 õpilastest suitsetab endiselt ja 14 protsenti neist iga päev.

Peaaegu kõik 9. klassi õpilased olid proovinud mõnda alkohoolset jooki.

Sagenenud on poiste ja tüdrukute kangete alkohoolsete jookide tarbimine iga päev/nädal ja tütarlaste veini tarbimine.

Illegaalseid uimasteid on kas üks või rohkem kordi elu jooksul tarvitanud 23 protsenti poistest (2003. a 17 protsenti) ja kaheksa protsenti tüdrukutest (2003. a 11 protsenti).

Krooniliste haiguste/tervisehäirete analüüsi järgi esines 9. klassi õpilastest ligi 2/3 kroonilisi haigusi. Enim, 37 protsenti diagnoositi rühihäireid, nägemishäireid esines 1/3 õpilastest, rohkem poistel. Siseorganite kroonilisi haigusi esines 1/5 lastest.

Tervishoiuteenuste kasutamisel vaadeldi hambaarsti ja koolitervishoiutöötaja külastusi. 2007. aastal külastas hambaarsti 54 protsenti poistest ning 68 protsenti tüdrukutest ning kooli tervishoiukabinetti pöördus kaebuste tõttu sageli 22 protsenti õpilastest.

88 protsenti lapsevanematest oli koolitervishoiuga väga või pigem rahul, rahul ei olnud 12 protsenti. Peamiselt soovitakse igal aastal või sagedamat lapse tervisekontrolli, paremat koolitervishoiutöötajate kättesaadavust, rohkem informatsiooni, sidet vanema-

ga, paremat suhtumist õpilastesse, kompetentsuse tõstmist, terviseloenguid lastele ning kaks korda päevas toitlustamist lastele, kelle koolipäev on kaheksa tundi pikk. petajad hindavad laste tervist oluliselt halvemaks kui lapsed ise või nende vanemad – 2/3 õpetajatest hindas õpilaste tervist «mitte eriti heaks» või «halvaks». Enim arvati, et tervisekasvatus on eelkõige vanemate ja seejärel eri väljaõppega õpetajate ülesanne. Üle 90 protsendi õpetajatest hindas enda tervist kas heaks või keskmiseks.

Kokkuvõtteks: ühiste epidemioloogiliste uuringutega saab täpsema ülevaate koolilapse tervisest, tervisekäitumisest ja haigusi tekitavatest riskiteguritest. Koolis, kus on kättesaadavad lapsed, nende vanemad ja õpetajad, on võimalus sihipäraselt, püsivalt ja aktiivselt läbi viia tervisedenduslikke tegevusi tervema põlvkonna kasvatamiseks.

Seoses laste sagedaste krooniliste haigustega algatati 2008. aastal koostöös Tallinna Lastehaigla ja Tallinna Lastehaigla Toetusfondiga laste elukvaliteedi uurimine. Kasutusele võeti USAs välja töötatud ankeet, mille tõlkimist ja valideerimist toetas sotsiaalministeeriumi hasartmängumaksu projekt. Praegu kestab ankeetide esmane testimine ja aasta teisel poolel on juba tulemused teada.

Õ

Heategu tulevikku 13. veebruar 2009

Pikaajaline koostöö haigete laste hüvanguks KAJA PINO AS EMT avalike suhete juht

ikka aega on Tallinna Lastehaigla Toetusfond teinud koostööd EMTga. Kolmel aastal on EMT oma jõuluaegses heategevuskampaanias kutsunud inimesi üles annetama Tallinna Lastehaiglale. Jõulukampaaniatega kogunenud toetuse kogusumma on ligi 1,2 miljonit krooni, täpsemalt 1 188 124 krooni.

493 611 krooni koguti Tallinna Lastehaigla onkoloogiaosakonna pereteraapiatoa rajamiseks ja sisustamiseks.

Kuna toetussumma ületas pereteraapiatoa vajadused, muretseti lisaks veel televiisorid ja DVD-aparatuurid erinevate osakondade palatitesse. Pikaks ajaks voodisse aheldatud lastele on palatisisesed meelelahutusvõimalused ju eriti olulised.

286 203 krooniga toetati «Jõulukalendri» raames Tallinna Lastehaiglale uue reanimobiili ostu. Nüüdseks on reanimobiil haiglale üle antud ja täidab oma ülesandeid mitte ainult meditsii-

P

nilises, vaid ka emotsionaalses aspektis: tavapärasest kiirabiautost lastepärasema väljanägemisega reanimobiil rõõmustab väikeseid haiged, keda sellega sõidutatakse.

Loomulikult pole lastereanimobiil üksnes lastepärase väljanägemisega, vaid ka meditsiinilisest aspektist just laste vajadustele vastav.

408 310 krooni kasutati Tallinna Lastehaigla radioloogiaosakonnale radioloogiapiltide edastamise ja diagnostika DICOM-süsteemi hankimiseks.

Jõulukampaaniatega kogunenud toetuse kogusumma on ligi 1,2 miljonit krooni.

See võimaldab väikesekaaluliste enneaegsete titade uuringupiltide võimalikult täpset vaatamist. Tallinna Lastehaiglas ravitakse ju lapsi, kelle kaal algab 400 grammist ning kelle veresoonte kateetrid ja kanüülid on ülipeened ning tavalisel arvutiekraanil raskelt jälgitavad.

EMT ja Tallinna Lastehaigla Toetusfond näevad koostöövõimalusi ka edaspidi. 2009. aasta tegevustest on kaalumisel näiteks jõuluaegne üle-eestiline kontsertide sari, kuhu EMT kliendid saavad osta pileteid soodushinnaga ning osa piletitulust läheks Tallinna Laste-

haigla toetuseks. Kuna EMT on 2009. aastal kaasatud projekti, mille eesmärk on tuua internetikasutamise võimalusi inimestele lähemale, võib ka siin peituda võimalusi koostööks Tallinna Lastehaiglaga. Nii ongi toetusfondiga arutatud võimalust täiendada kunagist ühis-

projekti palatitesse televiisorite soetamiseks sellega, et voodis lamavate laste jaoks leida ka sülearvutid. Wifi on Tallinna Lastehaiglas olemas ning väikesed patsiendid sooviksid väga ka haiglast oma sõpradega sidet pidada ning e-kooli kaudu õppimisega kursis olla.

Tasuline nõuandetelefon 1599 «Lastearst kuuleb» D R K A J A L E I TO SA Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja ja nõuandetelefoni «Lastearst kuuleb» vabatahtlik koordinaator

allinna Lastehaigla Toetusfond avas tasulise nõuandetelefoni 15. novembril 1995. aastal. Suures osas aitas telefoni käivitamiskulusid katta tollane AS Eesti Telefon (Elion Ettevõtete AS), toetades projekti 7500

T

krooniga ja 1997. aastal veel 10 000 krooniga sidekulude katteks.

Nõuandetelefonilt saavad lapsevanemad nõu iga päev kella 8–24. Kõneminut maksab 15 krooni ning nõu annavad nii haiglas töötavad lastearstid kui ka pensionieas arstid. Telefoni sissetulekust kaetakse esmajärjekorras valvearstide palgad ja telefoni sidekulud, kuid märkimisväärne osa jääb ka erinevateks heategevusprojektideks –

Tallinna Lastehaigla vajaduste elluviimiseks. Viimastel aastatel on see summa olnud suurusjärgus 50 000 – 100 000 krooni.

Nõuandetelefoni lastearst ei saa panna diagnoosi, vaid anda nõu, kuidas ühel või teisel juhul tegutseda. Lapsevanem ei tea sageli, kuidas koduste ravivõtetega alandada palavikku ning toimida kõrvavalu, kõhulahtisuse ja oksendamise korral. Tihti küsitakse nõu

vastsündinu või varaealise imiku hoolduse ja toitmise jms kohta, samuti vaktsinatsiooni, õnnetusjuhtumite (kukkumised, põletused), raseda ja imetava ema probleemide kohta. Siinkohal rõhutan, et esmane nõuanne on lapsevanemale kindlasti oluline, kuid edasine arstipoolne haige läbivaatus/ jälgimine on hädavajalik.

Kõnede arv on aastate lõikes oluliselt tõusnud. Kui esimesel viiel aastal

saime keskmiselt 6630 kõnet aastas, siis perearstisüsteemi käivitumisega tõusis kõnede arv üle 10 000. Arvasime, et perearsti tasuta nõuandetelefoni avamisega meie töö väheneb ja võimalik, et peame tegevuse suisa lõpetama.

Tegelikkus on aga hoopis vastupidine – kõnede arv on veelgi suurenenud ning 2008. aastal saime 14 029 kõnet.

Koos on kergem!

IIVI SAAR A-Selver ASi tegevdirektor

ksteise aitamine on ilus ja pakub rõõmu nii abisaajatele kui ka abiandjatele.

Selveri heategevuskampaania «Koos on kergem!» annab võimaluse kõigile näidata üles hoolivust ja soovi aidata endast väiksemaid.

Selveri ja lastehaiglate koostöö sai alguse juba kuus aastat tagasi, kui Selver viis läbi esimest korda heategevuskampaania «Koos on kergem!». Siis, 2003. aastal, kogusime raha ainult ühes Tallinna Selveris ning Tallinna Lastehaiglale. Nüüd on Selver kasvanud Eestis 32 kauplusega jaekaubandusketiks ning tänu sellele saame head teha juba 15 haiglale piirkondades, kus Selver asub. Pikaajalised projektid muutuvad aasta-aastalt järjest tulemuslikumaks ning 2008. aastal kogusime rekordsumma – 805 907 krooni.

«Koos on kergem!» kampaaniaga kogutud summad pole kasvanud mitte ainult seepärast, et Selvereid on aastatega juurde tulnud, vaid ka igas konkreetses piirkonnas on aasta-aastalt summa suurenenud. Üks põhjus on kindlasti see, et inimeste teadlikkus kampaaniast ning selle eesmärkidest on tõusnud, kuid kindlasti on heategijate arv ja summad suurenenud ka see-

Ü

tõttu, et oleme proovinud annetamist inimesele järjest lihtsamaks ja mugavamaks teha.

Tallinna elanikkond on kõige suurem ja Tallinna Lastehaigla teenindab lapsi üle Eesti, nii on ka suurimaks toetusesaajaks olnud alati Tallinna Lastehaigla. Tallinnas on kogutud summa pidevalt kasvanud ning on 2003. aasta mõnekümnelt tuhandelt kroonilt kasvanud kopsaka 317 613 kroonini 2008. aastal, mis koguti kokku kümnes Tallinna Selveris.

«Koos on kergem!» kampaania on üles ehitatud nii, et kõik, kes vähegi head teha soovivad, saavad seda teha väga lihtsalt ning suurte pingutusteta.

«Koos on kergem!» kampaania on üles ehitatud nii, et kõik inimesed, kes vähegi head teha soovivad, saavad seda teha väga lihtsalt ning suurte pingutusteta. Igal aastal mõne nädala jooksul on võimalik kõikidel Selveri klientidel annetada raha kassade juures väikestesse annetuskarpidesse ning osta heategevustoodet, milleks sel aastal oli

Annekese šokolaad – kogu heategevustoote eest makstud summa läheb heategevusse, sest Selver ostab tooted enne välja. Lisaks on võimalik Selveri klientidel terve aasta vältel panna sularaha suurtesse, kauplustes nähtaval kohal asuvatesse annetuskastidesse. Selver omalt poolt annetab heategevuseks ka kampaania perioodil 10 senti igalt ostult.

Meditsiinitehnika ja -tarvikud on väga kallid ja alati ei jätku haiglal omal raha nende soetamiseks, mispärast on annetused haiglate – eriti väiksemate – jaoks väga olulised. Meie laste tervis on kallis vara ja parim võimalik ravi ei tohiks kunagi raha taha jääda.

Kampaania on saavutanud mastaapsuse sellepärast, et see puudutab kõiki eestimaalasi lähedalt – käies ükskõik millises Eesti Selveris ostmas, on võimalik toetada kohalikku lastehaiglat.

Nii saavad kõik lisaks suurtele haiglatele aidata ka väiksemaid, oma kodu lähedal asuvaid maakonnahaiglaid, millest sõltuvad paljude inimeste elud.

Selver ei pane haiglatele kogutud raha kulutamisele mingeid piiranguid – valikuid on alates keerulistest instrumentidest kuni mänguasjadeni laste mängunurka.

Meie koostöö nii Tallinna Lastehaigla kui ka kõikide teiste haiglatega jätkub ja loodetavasti väga pikka aega, sest see valmistab rõõmu kõikidele: haiglatele, Selverile ning ka ostjatele, sest koos on kergem raskustest üle saada.

Heategu tulevikku 13. veebruar 2009

Üks päev korraga, aga ilus päev TIINA EIER SA Tallinna Lastehaigla avalike suhete juht

Dr Liis Toome ja tema riskivastsündinu

Suur samm edasi on astutud L I I S TO O M E vastsündinute ja imikute osakonna vanemarst, riskivastsündinute tervisekeskuse idee käivitaja

lu on püha. Ühiskond peab hoolitsema kõigi oma liikmete eest, ka kõige nõrgemate eest.

1991–2007 on perinataalne (rasedus-, sünnitus- ja vastsündinute) meditsiiniabi teinud läbi suure arengu ning perinataalne suremus on vähenenud ligi neli korda – 1992. aastal oli perinataalsuremuskordaja 1000 sünni kohta 20,1 ja 2007. aastal 5,6. Elule võidetakse nii sügavalt enneaegsena kui kaasasündinud väärarendi või haigusega ajalisena sündinud lapsi. 1992. aastast, mil Eestis alustati <1000 g sünnikaaluga enneaegsete vastsündinute sünni registreerimist ja ravi, on nende laste elulemus suurenenud 6 protsendilt 64 protsendile.

Vastsündinute ravi on Eesti haigekassa andmeil üks kallimatest meditsiiniteenustest, millesse on palju investeeritud, arstidel ja õdedel on olemas vajalikud teadmised ja kogemused. Haigete vastsündinute ravi parandamisele on kaasa aidanud heategevusprojektid ja head inimesed, kelle abiga on lastehaiglatele ostetud reanimobiile, hingamisaparaate, kuvööse ja muud vajalikku. Kas need investeeringud on end õigustanud? Kindlasti, kuid perinataalabi kvaliteeti ja investeeringute õigsust peegeldab eelkõige elule aidatud vastsündinute edasine elukvaliteet.

Elule aidatud laste probleemid ei lõpe esmase haiglaraviga, kallile intensiivravile järgneb kulukas hilisem jälgimine ja ravi imiku- ja väikelapseeas, vajadusel kauem.

Riskivastsündinute parima elukvaliteedi tagamiseks on Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku ja SA Tallinna Lastehaigla juures tööle rakendunud riskivastsündinute tervisekeskused, kus multidistsiplinaarne meeskond jälgib riskivastsündinuid nende kahel esimesel eluaastal. Riskivastsündinu on vastsündinu, kes omab bioloogilist, intensiivravi toimingust tulenevat või sotsiaalset riski oma edasisele tervisele ja arengule; peamiselt alla 1500 g sünnikaaluga enneaegsed, kuid ka väärarenditega või erinevate haigustega ajalised vastsündinud.

Jälgimissüsteemi eesmärk on laste tervise- ja arenguhäirete ennetamine, varajane avastamine ja ravi ning lapse pere psühhosotsiaalse toimetu-

E

leku hindamine ja toetamine. Riskivastsündinute tervisekeskuses jälgib last lastearst, tema arengut testivad ja toetavad füsioterapeut, närviarst, psühholoog ja logopeed. Regulaarselt kontrollitakse nägemist ja kuulmist.

Esmase ravi- ja tervisekeskuse hilisema jälgimismeeskonna järjepidevus on tähtis perele kindlustunde loomiseks – lapse elu päästvate otsuste tegemisel osalenud meeskond võtab vastutuse lapse edasise arengu ja koduellu kohanemise eest.

Riskivastsündinu minimaalseks jälgimisajaks on kaks aastat, sest selles vanuses on võimalik laialdasemalt hinnata lapse kognitiivset arengut ja vaimset võimekust. Sügavalt enneaegse lapse 2. eluaasta lõppedes peab tervisekeskuse meeskond tegema otsuse, kas laps on terve ja eakohase arenguga või on vajalik lapse edasine jälgimine ja ravi.

Riskivastsündinute jälgimine on ülitähtis esmasele ravimeeskonnale, sest lapse hilisem elukvaliteet annab tagasisidet nii vastsündinute intensiivravi kvaliteedi kui perinataalabisse tehtud investeeringute kulutõhususe kohta.

Riskivastsündinute tervisekeskuses lähenetakse laste arendusravile individuaalselt vastavalt lapse testimise objektiivsele tulemusele. Jälgimis- ja ravisüsteem aitab ka kõige nõrgematel lastel kasvada kõige turvalisemas ja arendavamas keskkonnas oma kodus armastava pere keskel, vajadusel tagatakse vajalik aparatuur või abivahendid (nt kodune hapnikravi, monitorid, aspiraator).

Riskivastsündinute jälgimisprogrammi rahastab Eesti haigekassa, igapäevasesse töösse panustavad lastehaiglad, kes on taganud vajalikud arengutestid, spetsialistide väljaõppe, ruumide sisustuse ning juhendi erinevate spetsialistide koostööks. Riskivastsündinute tervisekeskus soovib veel parandada spetsialistide väljaõpet, täiustada laste testimise ja arendusravi vahendeid, koostada vanematele jälgimissüsteemi kohta infomaterjale, töötada välja tervete ja ajalistena sündinud laste arengunormid kahe aasta vanuses, hindamaks riskivastsündinute täpset arengulist mahajäämust. Mõtteid ja tahet on meeskonnal palju.

Riskivastsündinute, nende perede ja meie meeskonna nimel täname kõiki abistajaid, kes toetasid meie eesmärki – tagada hea elukvaliteet igale elule aidatud vastsündinule. Teeme üheskoos kõik, et meie lapsed saaksid pärast haiglaravi astuda suurte sammudega tulevikku!

liise päevad on nagu teismelisel ikka – hinded Saue gümnaasiumis on neljad-viied ning talle meeldib sõpradega aega veeta. Eliisel on plaanid oma tuleviku kohta, mis aga muutuvad iga paari nädala tagant. Siiski on selle ilusa lokkispäise, ümmarguste silmadega ja pisut pontsaka tõmmu plika elus midagi, mis teda eakaaslastest eristab.

Nimelt on ta pidanud ära sööma auväärse koguse tablette ja veetma nädalaid Tallinna Lastehaiglas, mis talle juba teiseks koduks saanud.

Koolist on tüdruk puudunud rohkem kui tema klassikaaslased kokku, sest viis aastat tagasi haigestus ta raskesse nooreea artriidivormi, Stilli tõppe (autoimmuunsüsteemi häire). «Ühel päeval tekkis väike palavik, kurk valutas, aga et oli õppeveerandi viimane nädal, tahtis ta väga kooli minna ja lubasime,» kirjeldab ema Annely tütre haigestumist. Süütult alanud haigus võttis aga vastiku pöörde: 40-kraadine palavik, valud, ei saanud ei voodist tõusta ega käsi liigutada, rohtudest ja palavikualandajatest polnud justkui mingit kasu.

E

ÕIGE RAVIMI OTSINGUL «Eliisel kulges tõbi tavalisest raskemalt ja allus visalt tavapärastele raviskeemidele, sh hormoonravile,» meenutab ema. Seetõttu oli tüdrukuke tihti pediaatriaosakonnas ja tundis nägu- ja nimepidi kõiki osakonna arste ja õdesid ning vastupidi. Ent püüded Eliiset aidata andsid vaid poolikuid tulemusi.

Veel kaks aastat tagasi tundus, et haigus võtab eriti halva käigu. Palavikulangetajad ei mõjunud, hormoonravi põhjustas mõningase leevenduse kõrval palju tervisele ränki kõrvaltoimeid.

Mõnikord vajas Eliise ravi intensiivraviosakonnas.

Lapse kontrollimatu söögiisu põhjustas kaalutõusu ja hormoonravi näo paistetuse. Võõrad näägutasid, et on ikka vanemad – söödavad lapse paksuks ja siis ostavad talle veel jäätist! Hormoonravi tõi kaasa ka luuhõrenemise, selg sai viga. Tüdruk jäi lühemaks ning oli mõnda aega liikumisvõimetu, nii et isa pidi sel ajal last kätel tualettruumi kandma.

«Kui kogu Eestis kasutusel olev ravimarsenal oli ära proovitud, jäid vaid ravimid, mis oma kõrge maksumuse tõttu meil rakendamist ei leidnud,» ütleb Eliise praegune raviarst dr Mari Laan. «Tänu Tallinna Lastehaigla Toetusfondile sai võimalikuks bioloogilise ravimi anakinra (Kineret) kasutamine Eliise ravis.»

HAIGUS KONTROLLI ALLA Tütre raviajalugu on emal detailselt üles kirjutatud. Esimese Kinereti-süsti sai Eliise 7. veebruaril 2008, ravim mõjus kohe: palavikud taandusid ja enesetunne paranes. Kahjuks ilmnesid kahe nädalaga sellegi ravimi kõrvaltoimed ning haigus ägenes uuesti. Eliise sai hormoonravi veeni ning arstide konsiilium otsustas veel kord Kinereti kasuks, kuid väiksemas doosis.

Läbimurre saabus märtsis 2008, mil uus ravimikogus osutus täpseks. Algas uus ajajärk – haigus allus kontrollile. «Et süsti mõju kestab täpselt 24 tundi, saab

Toetusfondi toredamaid toetusprojekte on 13-aastane Eliise Saue gümnaasiumist

Eliise seda iga päev ning me ei mõtlegi seda vahele jätta,» on ema resoluutne. «Üksainus süst on muutnud meie lapse elu. Eliise elab üks päev korraga, aga see on ilus päev. Tal ei ole enam palavikku ega valusid, ta ei oksenda, ta saab nelja seina vahelt välja ning lastehaiglasse on meil hoopis harvem asja!»

Haiglas käib Eliise «võimlemisosakonnas» füsioterapeut Kirsti Pedaku juures. Elavaloomulisele tüdrukule on see pigem meeldiv kohustus. Pärast kaheaastast koduõpet, mil ta käis vastavalt tervise olukorrale koolis paaril kor-

ral nädalas vastamas, on Eliise jälle päriselt klassikaaslaste sekka naasnud.

Eliise ema rõhutab, et kui dr Laan poleks teinud Tallinna Lastehaigla Toetusfondile ettepanekut lapse kallis ravi kinni maksta, oleks see perele üle jõu käinud.

Kui üks Kinereti-süst maksab 500 krooni, siis ühes kuus maksaks Eliise tervis 15 000 krooni, aastas aga 180 000 krooni.

Haigekassa perekonnale kallist ravimit kinni ei maksa: see ei ole kompenseeritavate ravimite hinnakirjas.

Kommentaar DR MARI LAAN Eliise raviarst

Eliise põetav Stilli tõbi on lapseea kroonilise liigesepõletiku üks alavormidest, kus lisaks liigeskaebustele esinevad ka teiste organsüsteemide kahjustused. Haiguse algfaasis on tavaliselt rohkem kui 10 päeva kestev kõrge palavik, nahalööbed, liigeskaebused jt sümptomid ning esialgu ei tea keegi, millega täpset on tegu.

Diagnoosi selgudes allub haigus enamasti hästi hormoonravile, harva jääb tavapärastest ravimeetmetest aga väheks. Siis on vaja leida õige ravimikombinatsioon, mis mõnikord on väga keeruline, kuna kõikidel ravimitel võib esineda kõrvaltoimeid, mis teeb nende kasutamise raskeks või võimatuks. Ka Eliise puhul saavutati erinevate kombinatsioonidega algselt küll positiivseid tulemusi, siis aga ilmnesid kõrvaltoimed või haigus ägenes uuesti.

Haigekassa kompenseerib reumatoloogiliste haiguste puhul osa bioloogilistest ravimitest, mis Eliise haigusele aga ei mõjunud. Kineret kuulub nn bioloogiliste ravimite gruppi ning võib aidata just Stilli tõve korral, kuid kahjuks ei kuulu see kompenseeritavate preparaatide hulka. Selle kasutamine sai võimalikuks tänu toetusfondile. Praegu läheb Eliisel hästi, haigus on kontrolli all ja kõrvaltoimeid pole rohkem ilmnenud.

Lisaks Eliisele aitab toetusfond veel kahte Stilli tõvega patsienti, keda tavapärased ravimkombinatsioonid samuti ei aidanud. Loodame, et tulevikus võtab toetusfondi osa üle haigekassa. Kahjuks võtavad sellised protsessid aega ning haige laps ei jõua asjaajamiste käiku alati ära oodata. Seetõttu oleme väga õnnelikud toetusfondi päästerõnga üle.

Heategu tulevikku 13. veebruar 2009

ABI VAJAVATE LASTE PARANENUD TERVIS

Kallid sõbrad,

ON MEILE KÕIGILE

meie südamlik tänu

SUURIMAKS TÄNUKS

teile heateo eest!

Annetustelefonid on endiselt avatud:

Tänu paljudele telefoniannetajatele, Sõprade Ringi liikmetele ja eraannetajatele nii kodus kui võõrsil ning sotsiaalse vastutustundega ettevõtete lahkele toetusele saime 2008.a. Tallinna Lastehaiglale muretseda:...

-

ortopeedilise operatsioonilaua ultraheliaparaadi elektroentsefalograaÛ võimendi ratastoolid täisvereanalüsaatori tööks vajalike tehnilise hoolduse tarvikuid ja kvalteedikontrolli materjale DICOM tööjaama tasuda liigesehaigete laste ravimite ja ravi eest toetada personali koolitust

1599 tasuline nõuandetelefon «Lastearst kuuleb» Kella 8–24 avatud nõuandetelefonil vastavad küsimustele kogenud lastearstid.

Kõneminuti hind on 15 krooni, millest telefoni kulude katmisest üle jääv osa läheb Tallinna Lastehaigla toetuseks.

Tee ühekordne annetus – kiire, kerge ja kindel annetusviis. Ülekanne Tallinna Lastehaigla Toetusfondile aitab lapsi aidata!

SA Tallinna Lastehaigla Toetusfondi arveldusarved: Swedbank 221001137609 Nordeapank 17000265265 SEB 10220026847017

Sõlmi pangas püsikorraldus – mugav annetajale ning kindlustunnet tagav annetusviis haiglale!

900 7705 50.- annetus 900 7710 100.- annetus 900 7715 500.- annetus Annetusi saab teha kas ühekordsevõi püsikorraldusena Tallinna Lastehaigla Toetusfondi pangaarvetele: Swedbank a/a 221001137609 Nordea pank a/a 17000265265 SEB a/a 10220026847017

Tee annetus oma sõbra, sugulase või tuttava eest tema sünnipäeval või muul tähtpäeval. Annetuse tegemine annab hea tunde nii Sulle kui Su lähedastele, kelle nimel annetuse teed.

Lapsed moodustavad 25% meie elanikkonnast, kuid 100% meie tulevikust. Tulevikku suunatud annetusega saad jätta maha märgi endast, kindlustades nii igale lapsele parima võimaluse eluterveks tulevikuks.

Planeeritud annetusega Tallinna Lastehaigla Toetusfondi heaks (millest levinuim on päranduse, kinnisvara või aktsiate/osakute osaline või täies mahus pärandamine heategevuslikuks otsatarbeks) muudad Sa tulevaste põlvkondade elu.

Helista annetustelefonile: 9007705 annetad 50 krooni 9007710 annetad 100 krooni 9007715 annetad 500 krooni

Osta jõulukaart – jõuluajal rõõmusta oma lähedasi Tallinna Lastehaigla heaks müüdavate jõulukaartidega!