Lõuna-Eesti Aasta Ettevõtlus 2020

3 x Arvo Meeks

LÕUNA-EESTI

2020

LK 2

OLEME JÄLLE MEIE ISE

ETTEVÕTTED VÄÄRIVAD TUNNUSTUST SIRLI HOMUHA

Lõuna-Eesti Postimehe peatoimetaja

K

V

KULDAR LEIS

Kagu-Eesti ettevõtete nõustaja

uigi iga aasta läheb omamoodi ajalukku, on aasta 2020 andnud selleks põhjust rohkem, kui keegi oleks osanud arvata. Maailmas lahvatanud viirus on kõiki valdkondi ja inimesi mõjutanud. See on aasta, mis pani ka ettevõtjate võimed proovile. Muutunud maailmapilti hakkasid ühtäkki sobituma teistsugused reeglid, töövõtted, oluliseks sai oskus kiiresti kohaneda ja olla valmis muutusteks.

Elu peab ju edasi minema, eriti kui tekkinud kriisist on pikapeale saanud justkui uus normaalsus. Sajandeid on inimesele leiva lauale toonud töö ning see ei ole muutunud. Pigem on tulnud üle vaadata, kuidas me midagi teeme. Muutunud pole ka see, et piirkonda aitavad edukana hoida aktiivsed ja ettevõtlikud inimesed. Ning seda enam väärivad nad tähelepanu ja tunnustust. Õnneks on Lõuna-Eestis tublisid ettevõtteid, kes toodavad kasumit, toovad piirkonnale tuntust, annavad inimestele töö ja sissetuleku. Nii on ka käesolevas Lõuna-Eesti ettevõtluslehes ära toodud Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa suurimad tööandjad, maksumaksjad ning ettevõtted, kellel oli suurim kasum ja käive.

Nad kõik väärivad tunnustust.

Aasta lõpus valivad kõik maakonnad oma parimaid ettevõtteid. Valgamaa, Võrumaa ja Põlvamaa on oma parimad välja valinud. Maakondlikes žüriides osales ka Lõuna-Eesti Postimehe esindaja ning kõigi kolme maakonna kandidaatide põhjal valis Lõuna-Eesti Postimees nüüd juba kolmandat aastat välja Lõuna-Eesti parima ettevõtte, kelleks osutus Räpina paberivabrik.

Võitja kasuks rääkisid mitmed kaalukad argumendid: tegemist on pika ajalooga ettevõttega, kes on teinud investeeringuid, on keskkonnasäästlik ning annab tööd enam kui sajale inimesele.

Aasta parima toote konkursile said kandidaate esitada kõik – nii ettevõtjad ise kui ka tarbijad. Võitjaks valiti sel aastal puuviljavahuveinid ja kogu pere pidupäevajoogid, mida toodab Põlvamaal tegutsev ettevõte Siidrikoda. Ettevõte on oma toodetega liikunud nii kohalikule kui ka rahvusvahelisele turule, valmistades oma õunaaia saadustest tooteid kogu perele.

Aasta ettevõte ning aasta toode saavad Lõuna-Eesti Postimehelt väärika tiitliga koos ka väärika auhinna.

Parima ettevõtte nominent osaühing Estellaxe saab eriauhinna meie koostööpartnerilt Luminori pangalt.

Tänu Eesti pindalale ja rahva hulgale on meil teiste riikide ees eeliseid: siin on piisavalt värsket õhku ja isiklikku ruumi. Lõuna-Eesti on väga äge paik, kuhu hea meelega tullakse suurematest linnadest aega veetma või koguni töötama ja elama, kus üha enam on võimalik teha kaugtööd, ühitades meeldiva kasulikuga.

Nagu öeldakse: ilu on vaataja silmades. See, kas näha võimalusi või hoopis takistusi teel, on igaühe enda valik. Ettevõtlikumad näevad seda esimest ning oskavad võimalused ja ka takistused enda kasuks pöörata.

Siinsete edukate ettevõtjate hulk näitab, et Lõuna-Eesti on elujõuline ning siin on piisaval hulgal tublisid tegijaid, kellest tasub eeskuju võtta.

iimastel aastatel oleme selgelt liikunud globaliseerumise poole. Väikesed kasvavad suurteks, firmad liiguvad maalt linna, Eestist Euroopasse, Euroopast Hiina, ehk kui sa polnud suur, olid seega maakas ehk perspektiivitu. Tagatipuks oli see su enda asi, kuidas oma kruusateedega ja internetita hakkama saad.

Märtsist on maailm palju muutunud. Me siin Kagu-Eestis tunneme end ikka samamoodi, aga arvan, et meid vaadatakse teise pilguga, stiilis «Seal kuplite vahel võib ju täitsa elu olla!».

Paigad, kus äri keeb, aga ihud on liiga üksteise vastu, ei olegi enam paljudele ihaldusväärseimad elukohad.

Mis on Kagu-Eesti ettevõtluses 2020. aastal hästi?

Auhinnatud Räpina paberivabrik, Cristella VT, Combiwood, Estelaxe ja Siidrikoda on kõik Eesti kapitalil ettevõtted, kõik nad pühenduvad ekspordile. Seega ise lõime kapitali, ise juhime ja ise otsustame. Kui kriisi ajal väärivad enim tunnustust just omaenda inimesed, on see piirkonna elujõulisuse seisukohalt suur väärtus. Olgu see piirkond siis oma küla, Kagu-Eesti või kogu Eesti.

Kupland on sündinud. Enne sündi seati eesmärk, et kaugtöö peaks aastal 2030 olema Kagu-Eesti suurim tööandja. Ühelt poolt tundub klišeena, aga teisalt paneb teemaga järjest rohkem kokku puutuvad inimesed mõtlema, et kaugtööl ja KaguEestil on tohutu potentsiaal ja järjest uued variatsioonid oma ideede ellu rakendamiseks. Algne ebalus, et kas leidub huvilisi Kuplandiga liitumiseks, on asendunud nende rohkuse tõttu lati kõrgemale seadmisega. Praeguse aja peamine ülesanne on teha selgitustööd, et sunnitud kodus töötamine ei võrdu kaugtöö mõistega, vaid seesama Kupland on kodus töötamise osaline alternatiiv.

Suvine siseturism tegi rekordeid. Kruiisilaevade ja lendude olematus jättis suvise Tallinna tühjaks. Piltlikult oli Tallinn sel suvel sama tühi nagu Kagu-Eesti kogu aeg. Kui senini pidime hirmsalt vaeva nägema, et Tallinna lennujaamas maandujatest kedagigi siia meelitada, siis nüüd pidi Tallinn esimest korda vaeva nägema, et keegi vanalinna jalutama tuleks. Me jäime selles võitluses selgelt võitjaks. Rahvas liikus suurematest linnadest maale siseturismi tegema, lisaks lätlased, kellest paljud lahkusid samamoodi Riiast. Ma loodan, et parimad meie kanti meelitajad jätsid «mittekagueestlasele» nii sügava mulje, et siia tullakse palju kordi tagasi: töötama Kuplandisse ja puhkama Kagu-Eestisse.

Mida saab vald või linn teha ettevõtluse arenguks? Vale vastus on tasuvad töökohad. Õige vastus on taristu. Kagu-Eesti tegevuskava üks põhieesmärke on aidata arendada välja potentsiaalsed tööstusalad, plaani järgi kuus suuremat ja hulk väiksemaid. Valikuprotsess lõpeb detsembris ja edasi on väga oluline koostöö kolme maakonna vahel, et koos juba riigiga kiirelt lahendada maade eraldamine ja vajalikud taristu toetusmeetmed. Ega tööstusalade võimalikud asukad oota aastaid, millal omavalitsused ja riik omavahel jahuvad, kas müüa maa, vedada elekter või panna asfalt. 2021. aastal on tööstusalade teema väga kuum, sest globaliseerumise tõrkena on meie piirkond potentsiaalselt tööstust juurde võitmas.

Tartu 2024 ettevalmistus on hooga käima läinud. Selle loomenõukogu liikmena tajun, kui palju on Kagu-Eestil võimalik kultuuripealinna projektist võita.

Nutikamad ettevõtjad on sellele juba praegu mõelnud, soovitan kõigil oma 2021. aasta plaanidesse peatükk «Mina, minu firma ja Tartu 2024» sisse mõelda.

Aasta tagasi andis Rain Rannu Võrumaa tunnustusüritusel lubaduse, et film «Ükssarvik» läheb kooliprogrammi. Seda ta tegigi, film koos paljude idufirma tegijate kommentaaridega on koolidele saadaval. Mul on väga hea meel, et ettevõtjad niimoodi ühiskonnale tagasi annavad. Iga sajas «Ükssarviku» vaatajast võiks luua ärilise ükssarviku, see tähendab miljard dollarit väärt firma. Või vähemalt iga sajas Kagu-Eesti kooliõpilasest vaataja! Sinnani jõudmiseks ei piisa aga vaid filmi vaatamisest, vaid tuleb õppida tänases lehes tutvustatavatest auhinnatud firmadelt.

Auhinnatud Räpina paberivabrik, Cristella VT, Combiwood, Estelaxe ja Siidrikoda on kõik Eesti kapitalil ettevõtted, kõik nad pühenduvad ekspordile.

Seega ise lõime kapitali, ise juhime ja ise otsustame.

Lõuna-Eesti on väga äge paik, kuhu hea meelega tullakse suurematest linnadest aega veetma või koguni töötama ja elama, kus üha enam on võimalik teha kaugtööd, ühitades meeldiva kasulikuga.

Projektijuht MARGUS METS (margus.mets@postimeesgrupp.ee) Peatoimetaja SIRLI HOMUHA (sirli.homuha@lounapostimees.ee) Reklaamimüügi juht LISETT HEIL (lisett.heil@postimeesgrupp.ee) Väljaandja AS Postimees Grupp Trükk AS Kroonpress

•

•

LÕUNA-EESTI PARIMA ETTEVÕTTE JA AASTA TOOTE ŽÜRIISSE KUULUSID

MARGUS METS

Maakonnalehtede vastutav väljaandja

MARJAN SAVTŠENKO Luminori ärikliendipanganduse juht

•

SIRLI HOMUHA

Lõuna-Eesti Postimehe peatoimetaja

•

KULDAR LEIS

Kagu-Eesti ettevõtlusnõustaja, ettevõtja

•

TOMI SALUVEER

Lõuna-Eesti Postimehe majandusajakirjanik

SISUTURUNDUS

LK 2

Põllumajandusettevõtted on Luminori jaoks kindlad koostööpartnerid, kellele pakutakse nende tegevuses mitmekülgset abi.

LUMINOR: SOOVIME PÕLLUMEESTEGA ROHKEM KOOSTÖÖD TEHA

Marjan Savtšenko Luminori äripanganduse juht

Luminori, maakondlike arenduskeskuste ja Postimees Grupi koostöös valitakse juba mitu aastat parimaid kohalikke ettevõtteid, millede hulka kuuluvad ka mitmed põllumajandusfirmad. Kuidas saab üks pank põllumehi nende tegevuses aidata ning kui väärtuslike klientidega on tegu, räägib Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko.

Kui oluline on Luminori jaoks põllumeeste aitamine nende tegevuses?

Milliseid toetusi on põllumeestel võimalik kasutada laenude ja liisingute saamiseks?

pidama, et kui soovitakse tehnikat soetada toetuste abil, siis pole liisingut võimalik kasutada, vaid appi tuleb laen.

Arvestame laenu andmisel ja tagasimaksegraafikute koostamisel ka põllumajandustoetustega. Toetusi, mille abil laenu taotleda, on mitmeid. Näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) pakub garantiid käibevahendite ja suuremate investeeringute finantseerimisele, PRIA toetab erineva tehnika ostu, olgu selleks kombain, lüpsirobotid või kasvõi päikesepaneelid.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasabil saab ellu viia erinevaid keskkonnatõhususe projekte.

Kuidas on põllumeeste vajadused muutunud viimaste aastate lõikes?

Anname laenu ka lihtsalt põllumaa tagatisel. Põllumaa on tagatisena hea variant seetõttu, et seda pole vaja eraldi hindama hakata, kuna põllumaade hindamist tehakse pidevalt ning nende keskmise hinna statistika on avalik info, millest me lähtume laenu andmisel. Pakume põllumaa tagatisel laenu kuni 25 aastaks ja kuni 80 protsenti haritava maa turuväärtusest.

Millist abi põllumehed ise teie käest kõige rohkem küsivad?

Põllumajandus on Luminori jaoks väga oluline sektor, seda nii Eestis kui ka teistes Balti riikides, kus on meie Külvilaen on päris populaarne, samuti peamine tegevusfookus. Pakume põllumeestele kõiki investeerimislaenud põllumaade soetavõimalikke lahendusi nende äritegevuse finantseerimimiseks. Palju oleneb ka majanduskeskseks, olgu selleks siis lühiajalised laenud, pikaajalised konna muutumisest, näiteks kui piimalaenud või liisingud. Näiteks lühiajalistest laenudest on hind läheb jälle üles, siis hakatakse lautu väga populaarne külvilaen, mille abil moderniseerima ja küsitakse selleks saab aasta alguses osta väetiseid laenu. Samuti investeeritakse põllumaja seemnevilja. Pakume jandustehnikasse. erigraafikuid, kus põhiosa tagasimaksed saab teha Kas Luminori kaudu saab saagi realiseerimise ja Pakume mõne ettevõtte tehnikat toetuste laekumise põllumeestele parematel tingimustel? perioodidel oktoobrist kõiki võimalikke märtsini (enamik Meil on paljude tehnikamüüPRIA toetusi laekub lahendusi nende jatega brändiliisingud, mille detsembris ja veebäritegevuse kaudu tehakse erinevaid häid ruaris, mõned mahefinantseerimiseks pakkumisi. Ühtegi neist eraldi ja keskkonnatoetused esile ei tõstakski, tasub tulla panka ka juunis). Üritame alati ja selle kohta uurida, nii leiab endale leida paindlikkust. sobivaima pakkumise. Silmas peab

Kas põllumees võib tulla teie käest abi küsima enam-vähem kõigi oma tegevuste jaoks? Üldiselt küll. Kõik põllumeeste investeeringud on reeglina eraldi projektid, mille üks osa rahastusest tuleb pangast.

Saame aidata ka nii, et põllumehed ei pea oma vahendeid nii palju kinni panema, vaid näiteks omafinantseering tuleb osaliselt toetuste arvelt.

Viimased 15 aastat on olnud suhteliselt sarnane käitumismuster, sest põllumajandus on stabiilne tegevusala. Tehnika muidugi muutub ajas ning läheb aina võimsamaks ja Eks küsimus on ka targemaks, selles, kas pangad Saame aidata varsti pole on nõus võtma ka nii, et traktoritel ja rohkem riske ja kombainidel küsima väiksemat põllumehed juhti enam omafinantseeringut. ei pea oma vajagi. Ka Üldiselt põllumehe vahendeid nii väetised lähetulem sõltub kogepalju kinni vad aina musest, ilmast ja maaparemaks, mis ilmaturu hindadest. Kui panema omakorda viib paretegevus peaks saama ma saagikuseni. Sama mõjutatud erakorralistest kehtib loomakasvatuses, kus ilmaoludest, piima- või viljahinna teadmistel põhinev areng on oluliselt järsust kukkumisest, leiame ka sellisel kaasa aidanud tootlikkuse tõusule. Mida juhul lahenduse. veel võib välja tuua, on haritava maa hinna pidev kasvutrend. Seega, kui Kas teie poole tasub pöörduda ka tekib võimalus maad osta, siis põllusiis, kui tegu on alles päris alustava mehed heameelega teevad seda, sest põllumehega? mingi hulk maid peaks enda valduses olema, et olla sõltumatum maaomaniKindlasti tasub pöörduda. Laenu andmisel ke otsustest. Põhiline tuluallikas põllueelistame näha, et noorel põllumehel mehe jaoks on ju ikka maa. on siiski mingi kvalifikatsioon olemas ja vähemalt ühe aasta majandustegevus Kas näete Eestis peale kasvamas ka ette näidata. Nõustamisele võib ka noori põllumehi? muidugi igal ajahetkel tulla ja üheskoos finantsseisu ja tulevikuplaanid üle Muidugi näeme ja toetame neid selles vaadata. Näiteks prognoosida, millal tegevuses. Eestis on mitmeid põllumaon alustaval ettevõttel võimalik hakata jandusühistuid, kus senised liikmed on tehnikat rentimise asemel ostma, sest juba päris eakad ja tahaksid oma töö tehnika rent on alati kallim kui selle järgmisele põlvkonnale üle anda, et ise omamine ja laenu maksmine. Kokkuväljateenitud rahulikuma elu peale jäävõttes on oluline hea ülevaade oma da. Selleks, et noored saaksid ühistu võimalustest ja vajadustest, et teha tegevuse üle võtta, vaatame me hea ettevõtet edasiviivaid investeeringuid meelega projekte, kus saame koostöös ning selles saab pank olla nii hea nõusMESiga leida vajadusel finantseerimistaja kui ka hiljem abiks finantseerimisel. lahenduse.

LK 4

2 0 2 0 V Õ I TJ A

Lõuna-Eesti aasta ettevõte Räpina paberivabrik on üks maailma juhtivaid pakkenurkade tootjaid. Üle 10 miljoni eurose käibega firma on läbi teinud suure arengu. Praegu annab see tööd 110 inimesele.

RÄPINA PABERIVABRIK LIUGLEB KAUBANDUSE EDULAINEL Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik õuna-Eesti Postimehe aasta ettevõte on Eesti vanim tööstusettevõte Räpina paberivabrik. 1734. aastal asutatud tootja on leidnud erilise turuniši, vahetanud nüüdseks välja viimased nõukogudeaegsed tootmisliinid ning suurendab aasta-aastalt müügitulu ja kasumit.

Pakkenurki tootva ettevõtte tegevus puudutab kõike, mis on seotud kaubandusega.

«Nurkasid kasutatakse pea kõikide toodete juures,» ütles aktsiaseltsi Räpina Paberivabrik juhataja Mihkel Peedimaa. «On need siis pesumasinad, kaerahelbepakid või ehitusmaterjalid, nagu puit, tsement või kiviplokid.»

Ettevõtte juht selgitas, et inimesed teevad praegu usinalt remondi- ja ehitustöid ning pakkenurgad kaitsevad transpordil kõikvõimalikku ehituskaupa. Tema sõnul on tööd palju ning tootmine käib ka öises vahetuses.

nas hoones asuva paberimasina kuivatusosa väljavahetamine, selle investeeringu kogumaksumus oli ligikaudu 1,8 miljonit eurot.

«Paberikuivatusmasina silindreid on üldjuhul valmistatud malmist, tänapäeva tehnoloogia võimaldab neid teha aga terasest, mis tähendab, et need on sama ohutud, kuid õhemad, ning juhivad paremini soojust,» kirjeldas Peedimaa. «Vana paberikuivatusosa demonteeriti täielikult kuni liivakivini, rajati uus vundament, paigaldati alusplaadid ja raamid.»

Peedimaa sõnul on nüüdseks kogu tehase tehnikapark välja vahetatud, ühtegi olulist vanaaegset seadet enam ei ole. Seadmete ajakohastamisega on suurenenud tehase tootmisvõimsus, samuti on seadmed tunduvalt energiatõhusamad. «Väiksematesse seadmetesse investeerime igal aastal 700 000 – 800 000 eurot,» lisas Peedimaa.

Ettevõtte toodangu põhitooraine on vanapaber. Peedimaa sõnul pole tehasel tooraine pärast praegu mõtet muretseda. «Maailmas ja ka Eestis on praegu toimumas rohepööre ning järjest enam üritatakse asendada igasugust plastmaterjali pabertoodetega,» ütles Peedimaa. Ta lisas, et vabrik ostab toormeks tänavu vanapaberit ligikaudu 1000 tonni kuus ehk 12 000 tonni aastas.

Arvo Meeks

L

TOMI SALUVEER,

Vabrikust on saanud Balti- ja Põhjamaade suurim pakkenurkade tootja.

Tootevaliku poolest ollakse kogu maailmas aga esimese kolme hulgas.

Balti- ja Põhjamaade suurim nurgatootja

Peedimaa nimetab Räpina paberivabriku edu võtmeks pikaaegset head klienditeenindust.

Nii on vabrikust saanud Balti- ja Põhjamaade suurim pakkenurkade tootja. Tootevaliku poolest ollakse kogu maailmas aga esimese kolme hulgas. «Meil on aastaid kehtinud põhimõte, et hinnapäringutele vastame paari tunniga,» lisas ta. «Samuti on tarneajad olnud lühikesed ja täpsed.»

«Paberivabriku klient on näiteks Euroopa suurim laminaat- ja puitparketi tootja,» lausus Peedimaa ning teadis rääkida, et ka nimetatud ettevõte töötab praegu täisvõimsusel. «Tundub, et kodust remonti, nagu põranda- ja plaatimistööd, tehakse kriisi ajal rohkemgi,» rääkis Peedimaa. «Kuigi kriis ei ole kindlasti meie edu ainuke põhjus, on aktiivsust näha ka Eestis: ehituspoodide parklad on autosid täis.»

Räpina paberivabriku toodangust jääb Eestisse 10–15 protsenti.

Ettevõtte tegevust mõjutab Peedimaa sõnul ka internetikaubanduse kasv, pakendit koguneb inimestele koju seetõttu üha rohkem. «Loodan, et inimesed ei jäta neid karpe endale koju vedelema või ei viska lainepapist pakendit prügi hulka,» lausus Peedimaa. «Oleks kahju, kui see materjal taaskäitlusringist välja jääks.» Pakkenurki tootev tehas kasutab toormena peamiselt kaupluste juurest kogutavat lainepapp-pakendit ja mingil määral tööstustest kokku korjatud paberjäätmeid.

«Veebikaubanduse pakendite puhul on põhiprobleem nende jõudmine jäätmejaamadesse,» lausus Peedimaa. «See ei ole nii süsteemne kui poodide tegevus, kus enam-vähem kõik pakendid meie jaoks kokku kogutakse. Inimesed on muutunud aastatega siiski üha vastutustundlikumaks ja pakendite kogumise süsteem paremaks.»

286 aasta vanune paberivabrik teeb investeeringuid, mis on võrreldavad näiteks mõne linna uue keskväljaku ehitushinnaga. Räpina tehase viimaste aastate suurim projekt oli va-

Ligi 17 000 tonni kaupa aastas

Räpina paberivabriku juhataja Mihkel Peedimaa paberikuivatuspressi juures, millesse tehti hiljuti märkimisväärne investeering.

Räpina paberivabriku üldine kaupade tootmismaht on Peedimaa sõnul viimastel aastatel kasvanud 1000 tonnilt 1500 tonnile kuus.

Tänavu läheb ettevõtte juhi kinnitusel tehasest aastas välja ligikaudu 17 000 tonni kaupa.

Peale pakkenurkade on toodangus tähtis osa ka pakkepaberil ning ehituspapil ja -paberil, ka sellel turul ollakse Eestis üks suuremaid tootjaid.

Võhandu jõe ääres asuv tehas on ka piirkonna suurima käibega tootmisettevõte. See annab tööd 110 inimesele, kellest enamik on Räpina vallast, mõni üksik ka kaugemalt. «Kevadel saime töötajatele valmis uue olmeploki, kus on tänapäevased riietus- ja pesuruumid, saun ning köögiruum,» rääkis Peedimaa.

Paberivabrik jõudis pakkenurkade tootmiseni pooleldi juhuse läbi. 1980ndate alguses sattus Räpina tehase toonane direktor Vello Ootsing ühele Moskva messile. Seal oli oma tooteid esitlemas ka Räpina tehase üks praegusi peamisi konkurente Eltete TPM Oy. Ootsing andis oma visiitkaardi ja aasta hiljem sai Räpina tehas loa osta Soome konkurendi pakkenurgaliini. Nurkade tootmisega tehtigi kaheksakümnendatel algust.

Räpina tehas on taaskasutuse poolest esirinnas. Ühe tonni paberi tootmine vanapaberist säästab tootja hinnangul 17 puud, seega arvutuste järgi enam kui 200 000 puud aastas.

Ettevõtte investeeringuid on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus ja EAS. Ettevõtte müügitulu ja kasum on viimaste aastatega stabiilselt kasvanud. Paberivabriku 2017. aasta müügitulu oli ligikaudu 7,3 miljonit eurot, 2018. aastal 9 miljonit ja eelmisel aastal 10,5 miljonit. Räpina tehase kasum oli kolm aastat tagasi enam kui 554 000 eurot, 2018. aastal 656 000 ja mullu 854 000 eurot.

Samas tempos on suurenenud ka töötajate arv.

LK 5

AASTA ETTEVÕTE 2020 NOMINENDID

Oleg Hartsenko

Tiit Loim

VÕRU ETTEVÕTTELE JÄÄB EESTI TURG LIIGA VÄIKESEKS SIIM SAAVIK, Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik

LIISTUTOOTJA PEAB LAIENEMISPLAANE TIIT LOIM, Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik

K

ui mõnegi sektori ettevõtted vaaguvad koroonakriisi tõttu hinge, siis liiste tootval Combiwoodil on head ajad: inimesed üle Euroopa panustavad peol käimise asemel kodu täiustamisse.

210 töötajaga on Helme aleviku lähedal tegutsev Combiwood Tõrva valla suurim tööandja. Suurem osa tööjõust on Tõrva ja Helme rahvas, aga ka inimesed küladest paarikümne kilomeetri raadiuses. Töötajaid on ka Valgast, lisaks kümmekond lätlast.

Hiljuti tunnustas vald neid kui suurimat maksumaksjat ning nad pärjati tänavu ka Valgamaa aasta tootmisettevõtte tiitliga.

Töötajate keskmine palk on Creditinfo arvutuse kohaselt veidi üle 1300 euro. Juhatuse liikme Priit Koha* sõnul ei ole Lätist ja Leedust kõrgem palgatase takistus. «Höövlid ja värviliinid meie tehases on tipptehnoloogia, efektiivsemaid seadmeid ei olegi võimalik osta. Selle tõttu saame maksta head palka ja oleme konkurentsis.»

Kuigi masinad on standardsed, teevad liini sättimine ja lisaseadmed firma tootmise unikaalseks. «Meil on väga tublid tootmise ja arendusega seotud töötajad, kes programmidest seadmeteni aitavad pidevalt mõelda, kuidas seadmeid täiustada ja kiirus üles saada,» lausus Koha.

Põhjamaalased hindavad puitu Firmal läheb Koha sõnul praegu väga edukalt. Seda just ehituspoodide kaudu tavaklientidele müüdavate liistude müügi kasvu tõttu, kuigi Combiwoodi tooted jõuavad ka ehitusfirmadeni. «Üle Euroopa on buum. Inimesed on kodudes, ehitavad, renoveerivad. Skandinaavias just puitu väga hinnatakse. Need on jõukad riigid: paljudel on suvekodud, puidust majakesed.»

Seetõttu ennustab Koha firmale järgmiseks aastaks 10–15-protsendilist kasvu. Tänavu toodavad nad 50 miljonit meetrit liiste, pea kõik läheb ekspordiks. «Järgmisel aastal võiks see arv 60 kanti olla.»

Kasvu võimaldamiseks tuleb laieneda. Praegusest hoonest üle tee ehitavad nad kevadeks uue, kuhu kolivad ümber laoruumid. Selle arvelt jääb senises majas rohkem ruumi tootmisele.

Ettevõte soovib vähendada sõltuvust Skandinaavia turust, kuhu läheb umbes 60 protsenti kaubast. Palju on vallutada veel Lääne-Euroopas, näiteks Prantsusmaal ja Suurbritannias, kuhu fookus seatud.

Konkurentsis, kus on ka maailma suurriikide firmad, hoiab ettevõtet suur tootevalik. «Tuhanded eri profiilid. Meil on Tallinnas suur logistikakeskus, kus komplekteeritakse näiteks Rootsi ehituspoodidele kaupa. Viiakse iga nädal täpselt see kogus, mis tellitud.»

L

õuna-Eesti Postimehe parima ettevõtte konkursil pälvis Luminori panga eriauhinna Võru linnas tegutsev OÜ Estelaxe, mis toodab peamiselt rongide ja mootorsaanide istmeid. Firma toodangust läheb 99 protsenti ekspordiks, põhiliselt Soome.

Ettevõtte tegevjuht Peeter Piirimägi rääkis, et istmete valmistamist alustati 1998. aastal ja paari inimesega. Praegu on 2008. aastast Estelaxe nime kandvas firmas tööl 49 inimest.

IGAL AASTAL TULEB TURULE KÜMNEID UUDISTOOTEID

Hea pakkumine põhjanaabritelt Kuidas nii spetsiifilise tootmise juurde jõuti? «Soomest tehti pakkumine, kas oleme nõus istmeid tegema, ja muidugi me olime.

Hakkasime otsast õppima ja nii see läks,» sõnas Piirimägi. Alguses valati allhankijana lihtsalt vahust patju, aga nüüd tehakse tooted pea algusest peale ise valmis. Vaid näiteks mootorsaani istmekatted lastakse eraldi õmmelda ja rongiistmete juurde kuuluvaid metallkonstruktsioone keevitatakse väljaspool ettevõtet.

Kui veel mõni aeg tagasi valmistati tooteid Parksepas, siis sellel aastal koliti Võrus asuvasse Võrukivi tehnoparki.

Estelaxe juhatuse esimees Kalev Piirimägi rääkis oktoobris Lõuna-Eesti Postimehele, et kolimine võimaldas elastomeertooteid ning plastmass- ja polüuretaanvahttooteid valmistaval ettevõttel tegevust laiendada. «See on andnud meile palju, sest kogu tootmine on nüüd ühes kohas. Inimesed saavad ühes ruumis töötada, siselogistika on hulga hõlpsam ja ka muud töötingimused on palju paremad kui endises kohas,» kinnitas ta.

Koroona tõttu langes kevadel osa tellimusi ära. Peeter Piirimägi tõi näite, et kui tippaastatel on aastaga tehtud 40 000 mootorsaaniistet, siis sel aastal umbes poole vähem. Tootmismahu vähenemine tähendas ühtlasi, et kevadel tuli kolm inimest koondada. «Mahud kukkusid nii palju. Nii rongi- kui saaniistmete puhul.» Samas rääkis ta, et ettevõte pole tulude ja kulude arvestuses aastate jooksul miinusesse jäänud ja tänavune aasta ei ole erand.

Eelmisel aastal ulatus firma käive 5,22 miljoni euroni, millest aastakasum oli üle 830 000 euro.

Suurim tellija on Soome, aga tooteid müüakse ka Rootsi ja Taani. Peeter Piirimägi lisas, et lähitulevikus proovib ettevõte ennast murda Norra turule. Väiksemates kogustes on tooteid müüdud isegi Kanadasse.

TOMI SALUVEER, Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik

L

õuna-Eesti Postimehe aasta ettevõtte nominent OÜ Cristella VT on Baltimaade üks suurimaid sügavkülmutatud pagari- ja kondiitritoodete valmistajaid. Ühtlasi on ettevõte Võru linna suurim tööandja, kelle palgal on 277 töötajat.

«Meie tootevalikus on üle 300 erineva toote, millest ligi pooled on kondiitritooted ning ülejäänud mitmesugused külmutatud ja värsked pagaritooted,» rääkis Cristella VT juhatuse liige Priit Koha*, kelle sõnul toob ettevõte igal aasta turule ligikaudu nelikümmend uut toodet.

Koha sõnul on investeeritud igal aastal nii kookide kui ka külmutatud saiakeste tootmisvõimsuse suurendamisse ja tootmisprotsessi automatiseerimisse. «Oleme tegelenud ka uudsete lahendustega, mis võimaldavad pakkuda laialdasemat tootevalikut,» lisas Koha.

Jagub nii kodu- kui välismaale Cristella VT müüb oma toodangut nii Eestis kui ka eksporditurgudel. Ettevõttel on rahvusvaheline toiduohutuse ja kvaliteedi standard IFS, mille eesmärk on suurendada usaldust toodete ja protsesside vastu, tagades toodete ohutuse, kvaliteedi, seaduslikkuse ning vastavuse klientide nõuetele.

«Lisaks juba olemasolevate klientide suuremale usaldusele annab standard võimaluse pakkuda tooteid ka paljudele uutele klientidele eksporditurgudel,» täpsustas enam kui saja-aastase ajalooga ettevõtet juhtiv Koha.

Võrus Pikal tänaval tegutsev ettevõte teeb tihedat koostööd Eesti töötukassaga ning paljud töötud on saanud ettevõttesse tööle. Töötukassa Võrumaa osakonna hinnangul on Cristellasse tööle saamine tingitud laiast töökohtade valikust ja personaalsest lähenemisest, samuti võimalusest tulla tööle kaugemalt ettevõtte tasuta bussiga.

Cristella pakub väljaõpet kohapeal, nüüdisaegseid olme- ja töötingimusi, ametialast arenemisvõimalust, lisaks omatöötaja soodustusi. Hea koostööparter ollakse ka töötukassa Põlvamaa ja Valgamaa osakonnale ning koostöös mõeldakse välja uusi võimalusi, mis lihtsustavad inimeste tööle saamist.

Eesti on liiga väike Aga kuidas Eestiga? «Eesti on liiga väike, massidele siin ei müü. Üksikutel juhtudel oleme müünud, aga 99 protsenti läheb ikkagi Eestist välja,» kõlas vastus. Sellepärast suunabki firma pilgu pigem põhjanaabrite poole.

Varsti on plaanis hakata tootma ka kaatrite istmeid, mille prototüübid praegu valmivad. Uuest hoonest hoolimata kimbutab aga ikkagi ruumipuudus. Piirimägi sõnas, et neil on kavas ostetud krundile ka teine tootmishoone ehitada – küll poole väiksem. «Maad veel on, paneme teise hoone ka püsti. Tundub, et istmetootmine läheb suuremaks,» hindas ta olukorda. Uue maja projekt ongi juba töös, kuid praeguse koroonalaine ajal ei tundunud seda mõistlik veel ehitama hakata.

Estelaxe OÜd juhivad Peeter Piirimägi, Kalev Piirimägi ja Priit Koido. Omanikke on viis, kelle hulgas ka üks soomlane.

Valmis viiruse tehasesse jõudmiseks Mõistagi paneb Koha muretsema koroonaviiruse levik Eestis.

«Mis kõige hullem, kui peaks haiguse tõttu tehast kuidagi piirama. Oleme valmis, et see võib juhtuda. Teine asi on, kuidas puidu- ja metsapoliitika ning turg Eestis edasi läheb. Teeme pikki plaane ja kui puidu põud läheb Eestis suureks ning hinnad veel kõrgemaks, see kindlasti mõjutab.»

Tooraine, peamiselt männipuit, tuleb 90 protsendi ulatuses Eestist, kuid järjest enam Rootsist, Soomest ja Venemaalt. «Puit on Eestis väga kallis. Kallim naaberriikidest, isegi Rootsist.»

Tunnustust hindab firma aga Koha sõnul kõrgelt. «Loomulikult hea, kui märgatakse, et ettevõte areneb, annab töökohti, panustab kogukonda. Puidutööstus ongi see, mis maapiirkonnas palju töökohti loob. Tõrva valla suurimate maksumaksjate esiviisikus on neli puidutööstust.» * Combiwoodi juhatuse liige ja Cristella juhatuse liige on nimekaimud.

Cristella VT pagaritoodete kerkimiskamber.

Inimeste leidmiseks tuleb pingutada Arvo Meeks

OÜ Combiwood juhatuse liikme Priit Koha sõnul läheb firmal praegu kenasti.

Rongiistmed on tootmismahult firma teine kaubaartikkel.

«Suures ettevõttes on alati mõni töökoht täitmata ning nii ka meil,» rääkis Koha. «Tegeleme siiski aktiivselt otsimisega ning oleme märganud, et viimase paari kuu jooksul on olukord tööjõuturul mingil määral tööandjale isegi natuke lihtsamaks muutunud. See aga ei tähenda, et oleks toimunud suur muutus ning heade inimeste leidmiseks on vaja endiselt pingutada.»

Cristella VT tegevust iseloomustab ka majandustegevuse stabiilsus, müügitulus pole viimase kolme aasta jooksul suuri kõikumisi olnud. See oli 2017. ja 2018. aastal 23 miljoni euro kandis, mullu aga ligi 26 miljonit eurot. Pagari- ja kondiitritoodete valmistaja kasum oli eelmisel aastal 2,6 miljonit eurot.

Sügavkülmutatud pagaritoodete turg liigub ettevõtte hinnangul tõusujoones nii Eestis kui ka välisriikides. Külmutatud pagaritoodetele keskendumine lubab paremini oma tegevust planeerida. Tänu pikemale säilivusajale saab korraga valmistada suuremaid koguseid ning kasutada efektiivsemalt seadmeid.

Kodusele küpsetajale on aga peamine lihtsus – värsked ahjusoojad saiad-pirukad valmivad vaid minutite jooksul. * Combiwoodi juhatuse liige ja Cristella juhatuse liige on nimekaimud

OLE ORIGINAALNE, JOO ORIGINAALI! Nr.1 looduslik mineraalvesi Eestis

KOKKU 125 ÄRISEKTORIT COVID-19 MÕJUSKOOR

Creditinfo mahukas ja usaldusväärne turuülevaade aitab säästa kümneid väärt töötunde info otsimise, ärikeskkonna võrdlemise ja analüüsimise arvelt. Meie kogenud finantseksperdid tegid selle töö Sinu eest juba ära. Anna ettevõtte juhtkonnale, osakondade juhtidele, finantsistidele ja analüütikutele parim tööriist aastalõpu tegevusstrateegia ülevaata­ miseks ja uue majandusaasta eelarve ning tulemusliku tegevuskava väljatöötamiseks. Positsioneeri ettevõtet turul täpsemalt, muugi lahti müügipotentsiaal ja avasta uued tegevussuunad.

Nüüd saad turuülevaate valimit soovi korral ka ise muuta ja täiendada!

Telli paari klikiga: digital.creditinfo.ee/turuylevaade2020 www.varskavesi.ee

•••

:.1 ... .. CREDITINFO

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSES ÕPID OMA ALA SPETSIALISTIKS! ÕPPEVALDKONNAD:

· EHITUS · INFOTEHNOLOOGIA · MEHHATROONIKA · METALLITÖÖ · KODUTEENINDUS · PUIDUTÖÖ

· MAJUTUS ja TOITLUSTUS · TURISM · ÄRITEENUSED · KUTSEVALIK · ÜLDHARIDUS

ÕPPEVORMID: · STATSIONAARNE · MITTESTATSIONAARNE · TÖÖKOHAPÕHINE

HEA KOOL KOGU ELUKS! • www.vkhk.ee • vkhk@vkhk.ee • tel 785 0800

SISUTURUNDUS

LK 7

COVID-19 põhjustatud kriis on toonud paksu pahandust, niitnud jalust terveid sektoreid ning pannud meid ümber hindama oma tegevusi ja väärtusi.

On selge, et igas kriisis on nii kaotajaid kui ka võitjaid. Ettevõtjate vaatest on endiselt võimalik haarata turuosa, teha vajalikke investeeringuid nii inimestesse kui ka masinaparki.

Igas kriisis peitub võimalus Kaarel Aus, KredExi ettevõtlusosakonna juht

KredEx viis augustis ja septembris ettevõtjate seas läbi uuringu, kust selgus, et 30 protsenti küsitletud ettevõtjatest polnud kriis üldse mõjutanud, 25 protsenti ettevõtjaid vastas, et mõju oli väike, 11 protsendil juhtudel oli mõju väga väike. Suureks hindas mõju vaid 14 protsenti ettevõtjatest.

Küsitlusest selgus, et kriisi ohjamiseks vähendati peamiselt kulusid või võeti kasutusele reservid. Pooled küsitletud ettevõtted olid COVID-19 kriisi puhkemisest kuni uuringu läbiviimiseni vähendanud oma kulusid. Seejuures, mida suurema käibega on ettevõte, seda sagedamini on kulusid kärbitud. 43 protsenti ettevõtetest on pidanud kasutusele võtma oma ettevõtte reservid ning kolmandik (35 protsenti) märkis, et nende ettevõttes on planeeritud investeeringud edasi lükatud. Investeeringute vähene edasilükkamine näitab selgelt, et ettevõtjad teavad: head kriisi ei tohi raisku lasta.

Investeeringutega seotult on oluline fakt, et 69 protsenti ettevõtjatest ei vähendanud töötajate töötasusid. Kriisi kestel tõusid piiratud ressursiga toimetades inimressurss ja teadmised olulisele kohale.

Ent kriis ei ole kaugeltki veel läbi, ei tervishoius ega majanduses. Ebakindel majandussituatsioon tingib olukorra, et umbes neljandik ettevõtteid plaanib lähima kuue kuu jooksul kas vähendada kulusid, kasutada kogutud reserve või lükata plaanitud investeeringud tulevikku.

Analüüsides tulemusi regionaalsest aspektist, eristuvad Kesk-Eesti ettevõtted, kes keskmisest sagedamini kalduvad hindama, et nad astuvad järgmise kuue kuu jooksul likviidsuse suurendamiseks mitmeid erinevaid samme: töötasusid plaanib vähendada 32 protsenti (uuringus keskmiselt 8 protsenti), kulusid vähendada 44 protsenti (keskmiselt 25 protsenti).

Selleks, et ettevõtjatel jaguks piisavalt käibevahendeid ja vajalikke investeeringuid ei lükataks ebamäärasesse tulevikku, pakub KredEx endiselt ettevõtjatele tuge erinevate finantsteenuste kaudu nii läbi pankade kui ka otse.

Mida teha, et ettevõte saaks kasutada KredExi pakutavaid teenuseid?

Esmalt tuleb ettevõtjal läbi mõelda, kuidas ettevõte raskustest välja tuua. Oluline on, et ettevõtja on enda jaoks läbi mõelnud võimalikud lahenduskäigud ja riskid. KredExi käendusega pangalaenud ja KredExi otselaenud võimaldavad ettevõtja plaanid ellu viia, kuid ettevõtlusrisk jääb siiski suuremas osas ettevõtja kanda. Seejärel tuleb pöörduda panka ning paluda uut laenu või olemasoleva laenu tagasimaksegraafiku leevendamist.

Juhul, kui pank näeb selleks vajadust, kaasavad nad KredExi, et rakendada ettevõtluse toetamiseks pakutavaid teenuseid. Otse KredExi poole pöörduda pole vaja, nii tavapäraste kui kriisimeetmetena pakutavate käenduste rakendamine toimub koostöös pangaga. KredExil on tihe koostöö kõigi Eestis tegutsevate suuremate pankadega ja läbi nende jõuab KredExi tugi mugavalt ettevõtjateni.

Näide väärt investeeringust – KredExi klient Haapsalu Uksetehas rajas hiljaaegu uue tootmishoone.

Erakorraliselt pakub KredEx ettevõtjatele otselaene juhuks, kui ettevõtjal COVID-19 kriisist tulenevate raskuste tõttu ei ole võimalik eraturult mõistlikel tingimustel finantseeringut kaasata.

Käendused läbi pankade Pangad on valmis ettevõtjaid aitama ja vajadusel saab lisatuge pakkuda KredEx. Pankade kaudu on võimalik taotleda järgmisi KredExi teenuseid: • erakorraline väikelaenu käendus Võimaldab mikro- ja väikeettevõtjatele soodsatel tingimustel uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline käendus majutus- ja toitlustussektorile, reisibüroodele ja reisikorraldajatele Võimaldab majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele ning reisibüroodele ja reisikorraldajatele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline proportsionaalne laenukäendus uutele pangalaenudele Võimaldab igas suuruses ettevõtjatele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks

Võimaldab olemasolevatele laenudele tavapärasest pikemat maksepuhkust (vähemalt kuus kuud) ja lõpptähtaja ikendamist likviidsuse tagamiseks COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline proportsionaalne käendus riiklikult olulistele projektidele Võimaldab riiklikult olulistele projektidele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

KredExi erakorralised laenud Kui ettevõtjal ei ole COVID-19 kriisist tulenevate ajutiste raskuste tõttu võimalik eraturult mõistlikel tingimustel rahastust kaasata, saab pöörduda otse KredExi poole. Kõikide KredExi otselaenude puhul tuleb ennekõike veenduda, et ettevõte vastaks teenusetingimustele ja seejärel on võimalik esitada KredExi e-teeninduses taotlus. Otse on KredExilt võimalik taotleda järgmisi laene: • erakorraline käibekapitalilaen Eesmärk on COVID-19 puhangust tingitud ettevõtja ajutiste raskuste ületamiseks vajaliku käibekapitali finantseerimine.

• erakorraline investeerimislaen Eesmärk on COVID-19 puhangust tingitud ettevõtja ajutiste raskuste ületamiseks tehtavate põhivarainvesteeringute finantseerimine.

Foto: Uve-Rain Uusrand

• erakorraline laen riiklikult olulistele projektidele Eesmärk on võimaldada riiklikult olulistele suurprojektidele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

Täiendavat infot KredExi pakutavate kriisimeetmete kohta leiab aadressilt kredex.ee/covid19.

Nagu uuringust ka selgus, on siiski väga arvestatav hulk ettevõtjaid, keda kriis otseselt räsinud ei ole. Jätkuvalt pakub KredEx tavapäraseid teenuseid ettevõtluse toetamiseks kõikjal Eestis: • stardilaen – aitab ettevõtlusega alustada ning jagada ettevõtluse alustamisega seotud riski; • laenukäendus – võimaldab kaasata pangafinantseeringut ettevõtluse kasvatamisel; • tööstuslaen – panga või liisingu finantseeringule allutatud laen, mis võimaldab kaasata pangafinantseeringut ettevõtluse kasvatamisel; • kapitalilaen – allutatud laen, mille eesmärk on pakkuda ettevõttele kasvuks vajalikku kapitali; • ekspordilaen – eksporditavatele kestvuskaupadele pikaajalise maksetähtaja võimaldamiseks pakutav laen, eesmärk on soodustada suuremahulisi eksporditehinguid.

LK 18

SISUTURUNDUS

Rege rauta suvel, vankrit talvel – pelletigrilliga grillid aga aasta läbi. Viimaste aastatega on üha enam inimesi avastanud enda jaoks Eesti turul uue toote, millest palju pole räägitud pelletigrilli, see töötab ühtlaselt hästi iga ilma ja välistemperatuuriga. Mis imeloomaga tegu on ja mida nende kohta teadma peaks?

PELLETIGRILL – GAASIGRILLI MUGAVUS, SÖEGRILLI MAITSE Mis asi on pelletigrill?

Kuigi pelletigrill leiutati juba 35 aastat tagasi, on see tänaseni pigem vähe tuntud toode. Laialdasem levik tekkis alles mõned aastad tagasi. Pelletigrilli puhul on tegu grilliga, mis tekitab grillimiseks vajalikku kuumust puidugraanuleid põletades.

Pelletigrilli tööpõhimõte on äärmiselt lihtne ning see meenutab välimuselt paljude jaoks tuttavat grillahju, kus ühte kambrisse käivad pelletid ning teises on grillrestid.

Seda juhib digitaalne kontroller, mille abil saab määrata täpselt soovitud temperatuuri, mida grill siis ise hoidma hakkab, kuniks ta välja lülitatakse.

Naturaalsest puidust tehtud pelleti põletamine annab toidule mõnusa suitsuse maitse, mida ei saa saavutada näiteks gaasigrilliga. Lisaks ei pea pelletigrilliga muretsema ka meie äärmusliku kliima pärast – pelletigrill toimib iga ilmaga tänu täisautomaatikale, mis hoolitseb reaalajas selle eest, et grillis olev temperatuur oleks täpselt see, mis talle ette on antud.

Mida pelletigrilliga teha saab?

Pelletigrill on kõige multifunktsionaalsem ning kasutajasõbralikum grill. Pelletigrillidega saab teha süüa temperatuurivahemikus 52° C kuni 280° C. See tähendab, et nendega on võimalik grillida liha nii otsesel kui ka kaudsel kuumusel, küpsetada kooke, pirukaid, pitsasid, saia-leiba, suitsutada liha ja kala, pruunistada steiki või keeta suppi.

Lühidalt öeldes on vähe toite, mida pelletigrilliga teha ei saa. Seda iseloomustab elavalt ka fakt, et viimaste aastate grillimisvõistlustel on üha rohkem näha professionaalsete meeskondade kasutuses just pelletigrille.

Mille järgi pelletigrilli valida?

Pelletigrillide hinnad algavad 499 eurost ning lõppevad paari tuhande euro juures, pealtnäha on nad kõik üpriski sarnased. Millega siis peab arvestama endale pelletigrilli valides?

• Grilli suurus tuleb enda jaoks selgeks teha – kui suure grilli järgi vajadus on. Väiksemad pelletigrillid, nagu näiteks Pit Boss Tailgater 340 on sobilikud liikuvatele inimestele, kes soovivad grilli endaga kaasa võtta. Siin tulevad kasuks ka Tailgaterile omased kokkuklapitavad jalad, mis muudavad grilli kergelt transporditavaks auto pagasiruumis. Kompaktsusele vaatamata sobib väike grill ka väiksemale perekonnale, kellel pole kodus liigset ruumi

suurema grilli jaoks. Kõige populaarsemaks pelletigrilli suuruseks on Tailgaterist mudeli võrra suuremad grillid. Nendesse grillidesse mahutab juba korraliku koguse liha ning liha kõrvale mahub vajadusel ka näiteks pott juurviljade või muude kõrvalroogadega.

• Materjalivalik ja kvaliteet. Selleks, et pelletigrill töötaks võimalikult efektiivselt ja peaks pikalt vastu, on oluline, et oleks kasutatud kvaliteetseid materjale ning grilli koostekvaliteet oleks kõrgel tasemel. Kvaliteetne pelletigrill on korralikest materjalidest valmistatud ning jätab käega katsudes kvaliteetse ja mõneti robustse mulje. Lisaks tagab kvaliteetne paks materjal ja korralik koostekvaliteet olenemata välistingimustest ühtlase temperatuuri grillis.

• Grilli võimalused. Kuigi pealtnäha on kõik pelletigrillid sarnased, siis nende võimalused ja lisad võivad suuresti erineda. Tuleb jälgida, kas grilliga saab kaasa ka termomeetri sondid, kas grilliga on võimalik tekitada ka otsest leeki, mis on temperatuuri vahemik ja maksimaalne temperatuur, kas grill tuleb ühe restiga või on kaasas ka teine grillresti tase, ka seda, kui palju pelleteid korraga grilli mahub. On grille, millel leiduvad kõik mainitud lisavõimalused. Näiteks Pit Boss Navigatori seeria.

Millist pelletit kasutada?

Pelletigrilli kasutama hakates ei tohi unustada, et toidupellet/grillipellet ei ole päris sama asi, mis kodustes küttesüsteemides kasutatav küttepellet. Vahe tuleneb sellest, et toidutegemiseks sobilikud pelletid on valmistatud täiesti naturaalsest kuivatatud saepurust, kus ei ole sees erinevaid lisaaineid või

muud tervisele kahjulikku keemiat.

Saepuru surutakse kokku äärmiselt kõrgel temperatuuril ning neid hoiavad koos naturaalsed puidus leiduvad polümeerid. Selleks et olla veendunud, et grillis kasutatav pellet on tõesti 100 protsenti naturaalne ning ei sisalda kahjulikke aineid, on võimalus kasutada Pit Bossi kõrgeima kvaliteediga naturaalseid lehtpuupelleteid, milles on viidud koore osakaal miinimumini, et vältida liigset tahmamist. Pit Bossi valikus on terve rida erinevaid grillipelleteid, mis kõik annavad omamoodi maitset toidule.

Kui pelletigrillist jääb väheks – pelletisuitsuahi Sellest aastast on turule jõudnud ka esimene Pit Bossi pelletiga töötav suitsuahi.

Pit Bossi 3. seeria suitsuahi on ideaalne igasse kodusse, kus hinnatakse suitsuliha ja kus seda sageli tehakse. Suitsusingid ja suitsukala valmib pelletisuitsuahjus alati perfektselt tänu täisautomaatikale, mis tagab täiusliku tulemuse igal kasutuskorral. Lisaks erineb Pit Bossi 3. seeria pelletisuitsuahi teistest suitsuahjudest selle poolest, et selles on võimalik temperatuuri seadistada vahemikus 38° C – 232° C. See tähendab, et kui kala või liha on suitsutatud, võib keerata temperatuuri juurde ning valmistada kõrgema temperatuuri juures ka muid toitusid.

Grillimaailma soovitus Grillimaailm soovitab Pit Bossi pelletigrille tänu aastate pikkusele kogemusele pelletigrillide kasutamisel ning müümisel. Pit Bossi pelletigrillid paistavad teiste tootjate seast silma tugeva konstruktsiooni ja vastupidavate materjalide

tõttu, mis Eesti kliimas on iseäranis olulised. Pit Boss väljendab endas kõike, mis on hea USA grillimaailmas – nende väljatöötatud pelletigrillid on kvaliteetsed, mitmekülgsed ja vastupidavad. Pit Bossi pelletigrillid võimaldavad katsetada toidu valmistamist kõigis äärmustes – alates 50 kraadiga suitsutamisest kuni 400 kraadi juures pruunistamiseni. See on midagi, mida ei paku täna ükski teine turulolev bränd. Lisaks leidub Pit Bossi valikus sobiliku suuruse, hinna ja võimalustega grill või suitsuahi igale grillimeistrile.

Grillimaailm on suurima valikuga grillipood Baltikumis. Grillimaailmast võid leida tootjate Pit Boss, Louisiana, Kamado Joe, Big Green Egg, Weber, Dreamfire, Mustang, Z Grills, Stiff ja paljude teiste grille ja lisavarustust. www.grillimaailm.ee

LK 10 Lõuna-Eesti aasta parima toote tiitli võitis OÜ Siidrikoda oma puuvilja-vahuveinide ja kogu pere pidupäevajookidega. Põlvamaal Valgjärvel tegutsev ettevõte toodab nii alkohoolseid kui alkoholivabu tooteid, mida eksporditakse paljudesse riikidesse.

2 0 2 0 V Õ I TJ A

S

MATI MÄÄRITS, Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik

uurimal rahvusvahelisel siidrite konkursil Inglismaal võidetud medalid on Põlvamaal tegutsevale Kodase kaubamärki kasutavale Siidrikojale avanud maailmaturu.

«Kõige kaugem koht, kuhu meie toodang jõudnud, on seni olnud Singapur, kuhu saatsime selle lennukiga. Ükski pudel ei läinud katki,» rääkis OÜ Siidrikoda juht Sulev Nõmmann. «Ilmselt hakkame siidrit panema ka plekkpurki.»

Euroopas on põhiturg Skandinaavia maad ja Saksamaa. «Eriliselt huvitav on Saksa turg, eriti kui oled mahetootja. Paraku nüüd keelati seal kõik jõuluturud ära.»

Jookide kättejäämist Nõmmann ei pelga, sest siidri säilivusaeg on kaks aastat, vahuvein aga säilib lõputult. «Ta küpseb pudelis edasi ja muutub üha täidlasemaks ja väärikamaks.»

Eelmisel aastal oli Saksamaa jõuluturgudel väga minev kaup Põlvamaal valminud jõulusiider. «Kuumaks aetud siider oli tõeline üllatus. Pealegi, sa ei pea kõike korraga ära jooma: keerad korgi peale ja paned külmkappi,» muigas tootja.

Andekas Vahukass

Andekaks tooteks nimetab Nõmmann alkoholivaba Vahukassi, mis võitis tänavu Eesti parima toiduaine Lõuna-Eesti piirkondliku konkursi. «Põhimõtteliselt on see lastešampus, ainult selle vahega, et me ei lisa sinna suhkrut ja säilitusaineid ega lahjenda veega. Teeme seda õuna- ja vaarikamahlast. See meile võidu tõigi, et head asja on võimalik toota suhkrut lisamata,» selgitas Tartu ülikooli ja Stockholmi ülikooli bioloogina lõpetanud Nõmmann.

Poolmagus Mimikri võitis Inglismaal 2017 kuldmedali ja tunnistati samal aastal ka Eesti parimaks siidriks. «Seal on ainult 1,6 protsenti alkoholi. Võistlevat toodet poest naljalt ei leia. Kääritamisprotsessi on ju 1,6 protsendi peal seisma saada päris keeruline. Kolm aastat kulus arendamisele. Mimikri põhineb õunamahlal, aga maitseb tänu käärituse eripärale nagu pirnisiider.

Essentse me ei kasuta,» toonitas meister.

Puuviljavahuveinid Rosie, Rosanna ja Ruben on valminud koostöös Haanjas asuva Uue-Saaluse veinitaluga. «Ühiselt töötame välja retseptid, kanname kulud ja jagame tulud. Veinide kääritamine, laagerdumine ja villimine toimub meie tootmisruumides,» märkis Nõmmann.

Nimetatud veinides kasutatav maherabarber pärineb OÜ-lt Rabafarm, maheda musta sõstra aga kasvatas Ostrova Mari.

«Koostöö Uue-Saalusega on supertulemus, sest Eestis konkurendid tavaliselt ju koostööd ei tee. Lisaks on retseptid välja töötatud koostöös toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskusega.

Nad on tõesti palju vaeva näinud,» tunnustas ettevõtlusnõustaja Kuldar Leis.

Vahutav mustasõstravein Ruben võitis parimate Eesti jookide konkursil tänavu hõbemedali. Vahutav rabarberi- ja vaarikavein Rosanna pälvis mullu Eesti parima toidu konkursil diplomi. Vahutavat rabarberi- ja maasikaveini Rosie aga pakuti tervitusjoogina Eesti Vabariigi aastapäeval Eesti diplomaatilistes

Arvo Meeks

PÕLVAMAAL KÜPSENUD SIIDRID VALLUTAVAD MAAILMA esindustes, samuti on see leidnud koha mitme tipprestorani joogikaardil.

Eriliste kordaminekute hulka loeb Nõmmann veel Viljandi folgi eripruulisiidri, mida müüdi mullu neljal päeval üle kahe tonni. Tänavu sai see Eesti joogi konkursil hõbemedali.

Magusat õuna annab otsida

Eriliste kordaminekute hulka loeb Nõmmann veel Viljandi folgi eripruulisiidri, mida müüdi mullu neljal päeval üle kahe tonni.

Siidrite ja vahuveinide tegemiseks on vaja erilisi õunasorte. «Seni pole me ühtegi õuna juurde ostnud – kõik on oma aiast. Kui praeguse 50 000 liitri pealt ligemale 800 000 liitri juurde jõuame, läheb juba keeruliseks. Paraku ei ole vajalikke sorte Eestist võtta.

Peab olema antoonovka tüüpi õun, mis annab hästi palju mahla välja. Aga seegi tahab märtsini säilitamist, muidu on liiga hapu,» selgitas peremees.

Et tekiks piisav kangus, on kääritamiseks vaja suhkrut. «Eestis kasvatatavatest õuntest ei ole ma paraku leidnud seda rohkem kui 12 grammi, mistõttu üle kuueprotsendise kangusega siidrit hästi teha ei anna. Seetõttu on võrratu sort näiteks «Sügisdessert». Sellest tehtud mahla säilitame kehvemate aastate tarbeks, mil baasõunad ei anna piisavalt magusust välja. Kolmandaks on vaja sorti, mis annab karakterit. Selleks sobivad näiteks paradiisiõunad,» avas tootja tehnoloogilist tausta. Äsja avas uksed Siidrikoja uue tootmishoone külastuskeskus Kodasõ Pesä. Sellega seoses on Siidrikoda otsustanud muuta kaubamärgi võrukeelseks: Kodasõ Pesä tähendab kirjakeeles Kotkapesa.

Uue, 1500-ruutmeetrise netopinnaga tootmishoone pani püsti Mapri Ehitus. Rajamiseks kasutati investoritelt kaasatud kapitali ja PRIA määratud Euroopa Liidu investeerimistoetust. Miljon eurot kaasati ühisrahastuse start-up-firma Funderbeam kaudu, mille asutas Põlvamaalt pärit Kaidi Ruusalepp.

«Nüüd on meil ligi 350 investorit-osanikku,» lausus Nõmmann.

Sortimendi laiendamiseks loob head eeldused mullu lõpule viidud rakendusuuring, mis käsitles õuna pressimisjääkide väärindamist õunapüreeks ja sellest valmistatud tooteid. Nõnda on võimalik tootmine muuta pea jäätmevabaks.

«Kui ükskord inimene Marsi poole teele saadetakse, pannakse talle võib-olla kaasa meie valmistatud toit,» avaldas Sulev Nõmmann ka oma unistuse.

KOMMENTAAR Lisett Heil

ASi Postimees Grupp maakondade müügiüksuse juht

Sulev Nõmmann hoiab käes Rubeni vahuveini ja alkoholivaba pidupäevajooki Vahukass.

Sel aastal on kõik veidi isemoodi. Kõige kiuste soovime meiegi, et meie linnadesse ja maakondadesse jaguks endistviisi head innovatsiooni, mida saadaks äriedu nii lähedal kui ka kaugel.

Nii alustavatel ettevõtjatel kui ka uute toodetega turule tulnud entusiastlikel tegijatel on sageli suur osa energiast, aga ka rahast kulunud just arendusse. Aasta toote auhinda välja andes soovime juhtida tähelepanu meie enda inimeste edulugudele ning pakkuda inspiratsiooni järgmisteks õnnestumisteks.

Lõuna-Eesti parima toote tiitli 2020 võitja saab Postimees Grupilt auhinnaks 5000 euro eest reklaami maakonnalehtede trüki- ja digiväljaannetes. Auhinnapakett sisaldab ka Postimees Grupi poolset müügi- ja turunduskonsultatsiooni.

Olles oma väljaannete tugeva ja arvuka lugejaskonnaga selged turuliidrid, saame pakkuda eri eluvaldkondade ettevõtjatele head märgatavust ning aidata kaasa usaldusväärsete kaubamärkide loomisele ja püsimisele.

LK 11

AASTA TOODE Arved Breidaks

2020 NOMINENDID

PÕLVA BAMBUSPESU LÄHEB KA PIIRI TAHA MAARIUS SUVISTE, Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik

L VÄRSKA KÕIGE KANGEM VESI JÕUDIS TSILGA KAUPA LETILE ARVED BREIDAKS, Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik

Teadlased uurisid Selleks, et puutumata mineraalvett võiks nohurohuna apteegis müüa, tuli esmalt saada kogemuslikule teadmisele ka teaduslik kinnitus, et see vesi tõepoolest leevendab nohu.

Tartu ülikooli teadlased uurisid 6. puurkaevu vett aasta aega, võrdlesid seda teiste Eestis müüdavate ninaspreidega ning esitlesid tulemusi 2018. aasta novembris. «Keemiliste ja mikrobioloogiliste analüüside tulemused olid väga head,» ütles tollal Tartu ülikooli farmaatsiainstituudi juhataja professor Ain Raal. «See võiks tõesti sobiv olla nohu korral kasutamiseks, põskkoopapõletiku, kurgupõletiku puhul leevendust pakkuva vahendina.»

Temaga koos uurimistulemusi esitle-

Kuna vesi tuleb maa sügavusest, on see steriilne ega vaja lisapuhastamist.

Kuigi ootused olid suuremad, on Värska Sanatooriumi juht Vello Saar lootusrikas, et Tsilk leiab ajapikku tee kodustesse rohukappidesse.

nud Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteaduri Enn Karro sõnul võrreldi Värska 6. puurkaevu mineraalvee koostist üheksa Eestis müüdava toote koostisega, nagu näiteks Humer, Quixx, Steimar ja Otrivin. Kõik need olid Karro sõnul toodetud ookeani- või mereveest ehk enne tarbija kätte jõudmist oli neid lahjendatud ja steriliseeritud.

Tapab bakterid Seevastu Värska 6. puurkaevu vesi on nii puhas, et ei vaja lisasteriliseerimist. «Kui võrdleme Värska 6 vett ookeani- või mereveega, on need soolsuselt üsna võrdsed, kuid Värska 6-l on veel üks väga oluline eelis,» selgitas Ain Raal. «Kuna see tuleb maa sügavusest, on see steriilne ega vaja lisapuhastamist. Oleme oma katsetes näinud ka seda, et kui tekib vee saastumine bakteritega, näiteks pakendi avamisel, siis enamik bakteritest ei saa elutegevust sellises suure soolsusega vees jätkata ehk nad hävivad.»

Tänavu korraldati uuele spreile ka nimekonkurss ning mai keskel oldi sanatooriumis sealmaal, et Tsilk võis teha oma debüüdi karmil ravimiturul, kus vitriinides ootasid setode piisakest ees rahvusvahelised konkurendid. Kas maailmas ainulaadse, otse maapõuest võetud mineraalveest saadud nohurohi lõi nad värisema?

«Esialgne lootus ja sinisilmsus oli suurem, aga läinud on suhteliselt hästi,» ütleb Vello Saar aasta lõpus. Tsilk on praeguseks müügil Apotheka apteekides, samuti Võru ja Põlva Coopi suuremates poodides, mõistagi sanatooriumi enda väljapanekutes ning ka Seto Saatkonnas Imaveres.

Tänavu tormiliselt arenenud e-kaubanduses otsib Tsilk veel oma teed, sest ühe pudeli kaupa müües muudab saatekulu selle Saare sõnul liiga kalliks. Sestap on kavas e-kaubanduse jaoks jõuluks müügile tuua kolmest pudelist koosnev kinkekarp. Õige varsti näeb teles ja internetis Andres Maimiku loodud Tsilga reklaame. Kuuldavasti on need vimkaga.

Õmblejaid raske leida Anijalale paistis, et pesumaailm on küll hullumeelselt suur, kuid siiski tundus talle, et just tema mõte on veel suures osas teostamata. Ühesõnaga, pakkuda looduslikust materjalist lihtsa lõikega kohalikku ja ülimalt pehmet mugavuspesu.

Ettevõte alustas umbes poolteist aastat tagasi. Kõige keerulisem oli alguses leida õmblejaid, kes omaniku rinnahoidjate ideed teostaks.

«Tol ajal öeldi mulle, et trikotaažpesu teevad Eestis vähesed. Ja need Eesti ettevõtted, kes sellega tegelevad, tellivad tooted ja teenused sisse suuresti Leedust ja Poolast. Öeldi veel, et Eestist on sellist pesuõmblemise teenust keeruline leida. Toona ei Arvo Meeks

P

aljud lapsevanemad teavad vana nippi, et kui pisikest vaevab nohu, aitab selle vastu (mere)sool, kui seda riidesse mähitult lapse nina juures hoida. Täpselt nii teati Värskas juba ammu, et sealne eriti kange mineraalvesi pakub leevendust nohu ja kurguvaevuste korral, kuni mullu saadi sellele teaduslik kinnitus ning tänavu võidi turule tuua Värska sanatooriumi nina- ja kurgusprei Tsilk.

Puurkaevust number 6 tormleb rohkem kui poole kilomeetri sügavuselt päevavalguse kätte tavamõistes ülisoolane mineraalvesi, mis sanatooriumis niristatakse 30-milliliitristesse pudelitesse.

Pudeli otsa käib pihusti ja meie aasta toote nominent, nina- ja kurgusprei Tsilk, ongi valmis müügiks ja kasutamiseks.

«Tsilk eristub teistest analoogsetest toodetest eelkõige sellega, et meil tuleb vesi kinnises süsteemis 595 meetri sügavuselt otse meditsiiniseadmesse,» ütleb Värska sanatooriumi juhataja Vello Saar.

«Me ei lisa midagi ega võta ka midagi ära. Et ühes Eesti nurgas selline nutikas asi on tootmisse jõudnud, selle puhul võib nina püsti ajada küll.»

õuna-Eestis õmmeldakse bambusriidest aluspesu, mille kohta on öeldud, et see on minimalistliku disainiga ning hästihingav. Alustati naiste pesust, nüüd on ette võetud ka meeste oma.

Põlvas tegutseva osaühingu Donkibron omanik Triin Anijalg ütles, et ettevõte kasvab ja areneb mõnusas rahulikus tempos. «Pidevalt loome uusi tooteid. Äsja lõime ka meestele võimaluse bambuspesust osa saada ning lastelegi oleme mõelnud.»

See, kuidas põlvalane tuli säärasele ideele, millega ta on nüüd Lõuna-Eesti Postimehe konkursi «Aasta toode» nominent, on omaette lugu.

«Omal ajal sai palju reisitud ja maailma imetletud.

Selline alaline ringiliikumine ja teel olemine näitab kätte teatavad ebamugavuskohad.

Reegel on, et peavad olema megahead saapad ja ... superhea pesu,» rääkis Anijalg. Üha rohkem hakkas ta aga reisidel olles tundma ebamugavust rinnahoidjatraatide ja sünteetilise pitsi tõttu. Nõnda hakkaski ta uurima, kust saada looduslikku traatideta ja pehmet naturaalset pesu kas orgaanilisest puuvillast või heast pehmest viskoosist. «Ühel hetkel kodumaal tagasi olles tundsin endas tegutsemistahet. Uurisin, kus ja kui palju selliseid tooteid Eestis ja mujal Euroopas pakutakse.»

olnud meil endil veel masinaidki, rääkimata trikotaaži õmblemiseks vajaminevatest masinatest,» jutustas pesufirma omanik.

Anijalg aga leidis vajalikud inimesed.

Aluspükste lõigetega said nad ise hakkama ja õmblesid ka esimesed näidised.

«Rinnahoidjad võttis lõpuks üks ettevõte teha, pisut vastu tahtmist. Aga olgem ausad, minu enda õmmeldud näidis ja tootekaardid olid ka alguses alla igasugust arvestust. Peas oli see-eest kõik selge ja klaar, kuidas mingi asi peab välja nägema,» rääkis ta.

Kui tulid õiged masinad, sai hakata ise kõike tegema. See tegi töö palju lihtsamaks ega pidanud sisse tellima suurtes kogustes valmistoodet. «See ei ole meile mõttekas,» nentis Anijalg.

Ettevõttes tegutseb viis inimest: kaks on lepingulised ja kolm pakuvad teenust. Need on õmblejad Eve Krall ja Kadi Uusna, turundusabi Peeter Anijalg, kunstnik Margret Paide ning idee ja disaini taga seisab omanik Triin Anijalg.

Kõige keerulisem oli alguses leida õmblejaid, kes omaniku rinnahoidjaideed teostaks.

Ettevõtjal on suured unistused

Donkibronis tehtud pesu riie pärineb Eestist, valmistatakse Sindis ASis Qualitex.

Toormaterjal tuleb Indoneesiast, sest Eestis veel kangakudumiseks vajalikku bambust ei kasvatata. «Meie toode on suuresti täiesti kohalikku päritolu. Kangas Sindist ja pesu õmbleme Põlvas,» ütles Anijalg. Tooted on kahjulikest kemikaalidest priid.

Praegu müüb pesufirma tooteid enamasti Eestis, natuke on liikunud juba ka välja, näiteks Lätti, Leetu ja Taani. «Alguses lõime suure hurraaga ettevõttele ingliskeelse kodulehe donalabel.com, et olla rahvusvaheline. Nüüd näeme, et mõistlik on alustada kohalikest klientidest,» rääkis Anijalg. Kohe saab valmis ka firma eestikeelne e-poe koduleht.

Rääkides tulevikuplaanidest, mainis Triin Anijalg, et aasta pärast on ettevõte tuntud ja nad müüvad üle Euroopa ning viie aasta pärast üle maailma.

Suur rõhk on tootearendusel. Anijala unistus on töötada välja täielikult biolagunev, kompostitav pesu: kui kulub läbi, saab viia otse kompostihunnikusse või vastavasse prügikasti. «See oleks eriti äge tegemine. Nii saaks vähendada maailmale pandavat kasutatud tekstiili ümbertöötamise ja paigutamise koormust.»

Anijalg tõdes, et praegu maksab ta ettevõttele veel peale. «Kasumlikkus südamele ja tegutsemisrõõmule on väga suur,» märkis ta. «Kui rääkida rahalises plaanis kasumlikkusest, siis külluseruum on mõtteis ja tegutsemises juba olemas. Tuleb lihtsalt raha järele oodata ja järjepidev olla – usalduse loomine võtab aega.»

Bambuspesu idee ja disaini taga seisev pesufirma omanik Triin Anijalg teab, mis on tema ettevõtte alus. «Me ei tegele ainult pesu müügiga, vaid räägime sinna juurde lugusid elust ja inimeseks olemisest.»

LK 12

AASTA TOODE

Valga Ferrumi hakkepuidu katlamaja

2 0 2 0 KO N KU R S S

18 aastat usaldusväärne partner Lõuna-Eestis

Lõuna-Eesti Postimehe parima toote konkursile esitati tänavu neliteist kandidaati. Need on valminud või täiustatud aastatel 2019–2020.

Lisaks kolmele parimale esitati järgmised tooted: „Kits ja õun kohtingul“ (Andri-Peedo talukohvik).

• Menüü Valmib valdavalt Andri-Peedo kitsetalu ja kohalike mahepõllumeeste saadustest ning hooajalistest metsaandidest.

(Kõlleste Garlic OÜ). Firma tuleb välja järjest uute • Küüslaugutooted põnevate toodetega ja tutvustab neid üle Eesti. vikerforellitooted (Mooste Kalaköök OÜ). Tervislikud ja • Luuvabad kvaliteetsed tooted kodumaisest kalast.

• üldehitustööd ja rekonstueerimine • põllumajandushooned • tööstushooned • eramuehitus • lammutustööd 5 aastat edukas ettevõte

Antsla reoveepuhasti

Tootmishoone Helmes

(Murimäe Vein OÜ). Kohapeal kasvatatud toorainest • Käsitööveinid tehtud veinid.

(Peipsi Pipar OÜ). Kirsi-tšillikaste sobib liha ja vorstikes• Tšillikastmed te juurde, pohla-tšillikaste on verivorstide kõrvale sobiv lisand. ja lumelaua vedamise süsteem (Snow & Wakeboard Solutions • VeeOÜ). Ettevõte alustas mullu oma esimese ringkaabli ehitust.

•

Gaselli TOPis 2020

Meelerahupadjad (Sirja Disain OÜ). Inspireeritud Eesti loodusest ja kultuurist.

küpsetised (Vastseliina Pagarikoda OÜ). Ettevõte loob pidevalt • Külli uusi maitseid, täiustades traditsioonilisi tooteid. putrude sari Helen Helde (AS Sangaste Linnas).

• Funktsionaalsete Pudrusarjas on ühendatud teraviljade, seemnete, puu- ja köögiviljade kasulikkus.

(Loodusturism OÜ). Kliendid saavad matkaelamuse • Loodusmatkad Lõuna-Eesti kaunimates paikades jalgsi, suuskadel, uiskudel, tõukekelkudel, ratastel ja räätsadel ning ka valguspaadimatkadel.

(Uue-Saaluse venitalu). Õlgkollast värvi, ker• Ebaküdoonia-vahuvein ge mulliga, aroomis ja maitses on tunda värsket ebaküdooniat.

Meie väärtus on meie töötajad! Meil on töötajaid ka Valkast, üks meeskond, kaks riiki – kogemused kahest riigist!

Usalda kogemust, hinda kvaliteeti!

LK 14

SISUTURUNDUS

MAASIKA- JA KURGIKASVATUSEGA TEGELEVAD NOORTALUNIKUD: ETTEVÕTLUS ON SENI OLNUD MEIE JAOKS NAGU KALLIS HOBI nevaid hirmujutte nii selle toetuse kohta kui ka kokkuostjate kohta, aga tänu oma toetavale meeskonnale oleme saanud siiski jätkata,“ märgib naine, kelle sõnul on neil ehk töötukassaga suhtlemine läinud paljude teistega võrreldes ladusamalt just seetõttu, et neil on olnud algusest peale kindel plaan. Siffer tõdeb, et esimene kohtumine töötukassa konsultandiga ei kujunenud ka temal selliseks nagu loodeti, sest kui jutuks tuli ettevõtlusega alustamine maasikakasvatajana, soovitati naisele sõbralikult koostada CV eesmärgiga leida palgatöö. „Meid ei võetud eriti kuulda ja tegimegi selle ettenähtud CV tööotsimiseks ära. Kuid pärast seda panin siiski aja kirja karjäärinõustaja juurde, kes uuris põhjalikult, millised on plaanid, kui palju oleme varasemalt põllukultuuride kasvatamisega kokku puutunud ja millised on meie kogemused ettevõtlusega. Tema andis meile rohelise tule mõttega edasi liikuda, et toetust taotleda,“ räägib Siffer.

Uudismaa Talu OÜ asutajad Egle Siffer ja Priit Kolga lastega

„Inimese elu sõltub sellest, mida ja kuidas ta teeb. See, mida inimene teeb, sõltub omakorda sellest, milliseid otsuseid ta vastu võtab,“ räägivad Võrumaal tegutseva Uudismaa Talu OÜ asutajad Egle Siffer ja Priit Kolga, kes langetasid möödunud aastal kindla otsuse siseneda konkurentsitihedasse sektorisse – maasika- ja kurgikasvatajate ridadesse. Ise on nad veendunud, et edu saavutamiseks tuleb riskida.

Mõte luua oma ettevõte tekkis noorel perel juba 2017. aastal, kuid idee realiseerumist takistas tõsiasi, et toona oli neil olemas küll vana, ühiselt soetatud talu, mis paraku

Fotod: erakogu

oli aga elamiskõlbmatu. Värskelt lapsevanemateks saanud paar pidi tegema valiku ning elama mõnda aega üürikorteris, kuid samal ajal leidma võimalusi, et maamaja renoveerida. Soov majaehitus lõpuni viia viis noore pere Norrasse tööle, taas kohta, kus nad 2016. aastal kohtusid ja ühise tee leidsid. Sel korral oli neil kaasas aga aastane laps ning silme ees kindel siht, miks seda kõike tehakse. Norras tehti põllutööd üks hooaeg, mille järel naasis pere koju – sel korral lõplikult.

Jätkati sealt, kus lahkudes kõik pooleli jäi Võrus olles taasalustasid Egle Siffer ja Priit Kolga vana talukoha renoveerimist. „Majja saime kolida 2018. aasta detsembris ning Norrast tagasi Eestisse tulles hakkasime läbi töötukassa asju ajama, et luua ühes majaehitusega kohe ka oma ettevõte,“ selgitab Egle Siffer, kelle sõnul on töötukassa olnud igati toetav nende plaanide elluviimisel.

Maasikakasvatusega alustati möödunud aastal ning mulda pandi 10 000 taime, mis võeti võlgu Joosepi talust, seal oldi lahkelt nõus ootama töötukassa otsuseni. Egle Siffer ja Priit Kolga meenutavad, et pärast seda, kui nad olid läbinud ettevõtlusega alustamise koolituse, koostanud ja esitanud äriplaani, saabus pisut ärev aeg – plaan vajas elluviimist, selle edukust dikteeris aeg, kuid töötukassast polnud tulnud veel positiivset vastust taotlusele. Ent tegutseda tuli. „Taimed ja vahendid vajasid tellimist ning tellisime need ka ära, mistõttu riskisime, ei saanud alla anda ning asju pooleli jätta,“ märgib Siffer. Seda enam, et Joosepi talu oli neid usaldanud. Risk tasus end ära.

suurem osa maasikakasvatajaid oma saagi korjamisega hätta jäid. „Püüdleme ka edaspidi sinnapoole, et pigem pakkuda kohalikele tööd. Võru külje all elades ei olnud raske leida häid töötajaid.“ Kurgikasvatus ja koostöö Salvestiga Kuna maasikahooaeg jäi noorpere jaoks pisut lühikeseks, otsustati käesoleval aastal, et prooviks õige kätt ka kurgikasvatusega. „Võtsime ühendust AS Salvestiga, kes oli koostööst huvitatud. Käisime kohapeal vestlemas ning paar kuud hiljem anti teada, et meid valiti välja ja võime hakata juba seemneid ja tarvikuid soetama. AS Salvest andis meile võimaluse alustada kurkide kasvatamisega väiksemalt, nende minimaalne leping on 15 000 kg kurki hooajal,“ räägib Siffer, kelle hinnangul tundus see Salvesti jaoks väike kogus nende jaoks esialgu hirmutavalt suur. Sellest olenemata löödi käed ning külvati suure varuga seemneid. „Hooajal selgus, et külvata varuga oli õige otsus,“ ütleb naine, sest nii oli võimalik kurke pakkuda ka eraklientidele ja näiteks ka Võru Tarbijate Ühistule.

Kuidas talul täna läheb?

Loomulikult on need paar tegevusaastat olnud täis tugevat tööd ja rõõme, kuid pole puudunud ka tagasilöögid. „Alustades oma ettevõttega ei osanud me kaugeltki arvata, et see teekond nii künklik võib olla. Esialgu läks kõik plaanipäraselt, kuid kui hakkasid tekkima esimesed takistused, pani see vahel kõhklema, et kas üldse tasub jätkata,“ mainib Siffer, kes lisab, et seejärel võeti end taas kokku ja hakati analüüsima oma vigu.

Töötukassa poole pöörduti mõttega saada sealt stardikapitali oma ettevõtte rajamiseks. Nimelt pakub Eesti Töötukassa tööturuteenusena ettevõtluse alustamise toetust (EVAT), rahalist abi, mille eesmärk on motiveerida ja toetada ettevõtlusega alustamist.

Praegu on ettevõte veel sellises staadiumis, kus suur osa tööst tehakse põllul ise ära ning suurimad raskused tulenevad sellest, et puuduvad vajalik tehnika ja piisavad teadmised taimehaiguste kohta. „Töötame selle nimel, et ettevõtet ja iseennast pidevalt täiendada,“ kinnitab Siffer.

Siffer märgib, et kõik pole siiski läinud nii sujuvalt nagu loodeti ning eks nende lähikonnaski on olnud läbi nende aastate inimesi, kes noorpere plaanidesse usku pole üles näidanud. „Sellega on meie motivatsiooni ka alla tõmmatud. Räägitud on eri-

Kokkuvõtvalt on ettevõte tänaseks saanud kindlad kokkuostjad, hea tagasiside toodangule ning rahulolevad kliendid.

Hooajatööd pakutakse juba ka naabruskonna inimestele, kelle abiga suudeti toime tulla ka tänavu kevadel, ajal, mil

Erinevaid teisi kultuure on pere samuti katsetanud kasvatada, kuid mõttest asja suuremalt ette võtta veel loobunud, kuna parim võimalik viis oma talu korralikult tööle saada on keskenduda praegu siiski vaid maasika- ja kurgikasvatusele. „Hetkel on ettevõtlus olnud meie jaoks pigem nagu kallis hobi, nõudes palju ressursse nii ajaliselt kui ka rahaliselt. Läheb ilmselt aastaid, enne kui ettevõte hakkab raha sisse tooma, oleme siiani alati teinud palgatööd veel kõrvale,“ räägib tänaseks kahe lapse ema, kelle sõnul on siiski kõik seda väärt, sest elada ja töötada saab oma kodukandis.

LK 15

astatud e r n o s i l e Tab - ja Võrua g l a V , a v Põl ettevõtted d u t i r e e r t maal regis el. Koostamisel on alus d. müügitulu itinfo Eesti andmei Cred 19. aasta 0 2 kasutatud d a v e n i põh Arvutused belis ei ole ettevõtTa d 2019. u andmetel. n a t i s e d olnu teid, kes ei net 25. novembn aasta arua riks 2020.

MÜÜGITULU

TOP 50 2019

SUURIMA MÜÜGITULUGA ETTEVÕTTED 1.

2.

3.

62 070 000 50 766 369 50 645 755

TOFTAN AS

UPM-KYMMENE OTEPÄÄ OÜ BARRUS AS

Ettevõte

Müügitulu

Maakond

4.

ATRIA EESTI AS

41 833 000

Valgamaa

5.

VALGA PUU OÜ

38 661 907

Valgamaa

6.

COOP PÕLVA TARBIJATE ÜHISTU

38 594 153

Põlvamaa

7.

COMBIWOOD OÜ

29 844 112

Valgamaa

8.

VÕRU TARBIJATE ÜHISTU

29 707 753

Võrumaa

9.

CRISTELLA VT OÜ

25 919 486

Võrumaa

10.

TAKEDA PHARMA AS

23 497 000

Põlvamaa

11.

KPG KAUBANDUSE OÜ

22 738 938

Võrumaa

12.

KEIL M.A. OÜ

20 680 725

Valgamaa

13.

ENGEROS OTEPÄÄ OÜ

18 259 913

Valgamaa

14.

A1M OÜ

17 125 729

Võrumaa

15.

ASTEL EST OÜ

13 852 192

Põlvamaa

16.

ANTSLA-INNO AS

12 970 218

Võrumaa

17.

PEETRI PUIT OÜ

12 898 407

Põlvamaa

18.

LÕUNA-EESTI HAIGLA AS

12 812 769

Võrumaa

19.

ARKE LIHATÖÖSTUS AS

11 883 907

Põlvamaa

20.

SARU LAUAVABRIK OÜ

11 485 302

Võrumaa

21.

TÕRVA TARBIJATE ÜHISTU

10 959 730

Valgamaa

22.

ATRIA FARMID OÜ

10 835 501

Valgamaa

23.

COMBILINK OÜ

10 777 642

Võrumaa

24.

VÄRSKA VESI AS

10 494 645

Võrumaa

25.

26.

RÄPINA PABERIVABRIK AS

10 473 419

Põlvamaa

VALGA HAIGLA AS

9 623 917

Valgamaa

Edukas Eesti Ettevõte 2020

Võrumaa

Valgamaa Võrumaa

Ettevõte

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

Müügitulu

Maakond

9 106 231

Võrumaa

JAAGUMÄE KAUBANDUSE OÜ

8 755 570

Võrumaa

ACLIMA BALTIC AS

8 573 449

Valgamaa

KESKÜHISTU ERAMETS

8 109 109

Põlvamaa

SAMM METS OÜ

8 108 804

Võrumaa

RAAM TRANSPORT OÜ

7 203 610

Võrumaa

MPK TEENUSED OÜ

7 129 764

Põlvamaa

ESTREFTRANSSERVICE OÜ

7 092 172

Valgamaa

6 952 000

Põlvamaa

ANTSLA TARBIJATE ÜHISTU

6 892 124

Võrumaa

PÕLVA HAIGLA AS

6 873 549

Põlvamaa

ERTS EKKA OÜ

6 286 095

Valgamaa

KAGU ELEKTER OÜ

6 085 021

Võrumaa

GOMAB OÜ

6 022 398

Valgamaa

DAMMIX METS OÜ

5 893 164

Valgamaa

MURATI PUIT OÜ

5 866 780

Võrumaa

PERI PÕLLUMAJANDUSLIK OÜ

5 767 855

Põlvamaa

EHA METALLI- JA PUIDUTOOTED TÜ

5 719 142

Valgamaa

BALTIC VIANCO TRADING OÜ

5 549 279

Võrumaa

FINLAID OÜ

5 393 609

Valgamaa

PÕLVA AGRO OÜ

5 390 558

Põlvamaa

SANWOOD AS

5 323 074

Valgamaa

ESTELAXE OÜ

5 225 137

Võrumaa

SKS VÕRU OÜ

5 186 743

Võrumaa

RAUAMEISTER AS

Edukas Eesti Ettevõte 2016-2020

ACINO ESTONIA OÜ

Edukas Eesti Ettevõte 2020

LK 16

Tabelis on alõlva-, V reastatud P registreerimaal ga- ja Võru haskasumi põhted pu tud ettevõt el on kasutatud Cremis jal. Koosta andmeid. Arvutused ti ditinfo Ees 9. aasta andmetel. Ta 201 põhinevad ettevõtteid, kes ei olbelis ei ole . aasta aru9 1 0 2 d u n nud esita embriks v o n .

4 2 t e ann 2020.

KASUMI

TOP 50 2019

SUURIMAT KASUMIT TEENIVAD ETTEVÕTTED 1.

2.

3.

UPM-KYMMENE OTEPÄÄ OÜ BARRUS AS CRISTELLA VT OÜ

Ettevõte

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

6 969 082 3 391 252 2 615 980

Puhaskasum

Maakond

KPP VALDUS OÜ

2 183 215

Võrumaa

ATRIA EESTI AS

2 138 000

Valgamaa

TOFTAN AS

1 964 000

Võrumaa

ENGEROS OTEPÄÄ OÜ

1 938 860

Valgamaa

LÕUNA-EESTI TALUMUNA OÜ

1 880 509

Põlvamaa

GRASSOR OÜ

1 635 403

Võrumaa

TOFTANI METSANDUSE OÜ

1 618 268

Võrumaa

PÕLVA VESI AS

1 594 598

Põlvamaa

KEIL M.A. OÜ

1 352 453

Valgamaa

VAN DER GYNTH OÜ

1 343 228

Põlvamaa

MURATI PUIT OÜ

1 218 207

Võrumaa

PEETRI PUIT OÜ

1 215 407

Põlvamaa

KPG KAUBANDUSE OÜ

1 209 330

Võrumaa

1 170 647

Võrumaa

1 146 750

Valgamaa

1 133 466

Võrumaa

879 282

Võrumaa

RÄPINA PABERIVABRIK AS

854 411

Põlvamaa

PURATOS MALT OÜ

847 980

Võrumaa

JAAGUMÄE OÜ

832 781

Võrumaa

ESTELAXE OÜ

830 632

Võrumaa

SAMM METS OÜ

779 983

Võrumaa

PUIDE TALU OÜ

707 756

Valgamaa

COMBILINK OÜ

Edukas Eesti Ettevõte 2020

VALGA HAIGLA AS RAUAMEISTER AS AIGREN OÜ

Edukas Eesti Ettevõte 2016-2020

Edukas Eesti Ettevõte 2016-2020

Valgamaa Võrumaa Võrumaa

Ettevõte

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

Puhaskasum

Maakond

VÕRU VESI AS

704 848

Võrumaa

ATRIA FARMID OÜ

699 676

Valgamaa

KAGU ELEKTER OÜ

695 783

Võrumaa

DAMMIX METS OÜ

673 502

Valgamaa

GREENFINANCE OÜ

635 423

Valgamaa

617 000

Põlvamaa

COOP PÕLVA TARBIJATE ÜHISTU

600 317

Põlvamaa

TAKEDA PHARMA AS

599 000

Põlvamaa

VARAVALVUR OÜ

552 395

Valgamaa

KASKA-LUIGA OÜ

546 849

Põlvamaa

MELKE GRUPP OÜ

541 367

Võrumaa

ANTSLA TARBIJATE ÜHISTU

540 641

Võrumaa

VÄRSKA VESI AS

533 168

Võrumaa

KROOTUSE AGRO AS

527 464

Põlvamaa

KARTULITEHNIKA OÜ

494 949

Võrumaa

KPG AS

494 379

Võrumaa

KESA-AGRO OÜ

473 644

Valgamaa

464 614

Võrumaa

PÕLVA SOOJUS AS

458 097

Põlvamaa

AHJA TEENUS OÜ

455 044

Põlvamaa

MAPRI OÜ

445 096

Valgamaa

ALFORME OÜ

419 163

Valgamaa

VALGESOO AGRO OÜ

409 736

Põlvamaa

PÕLVA AGRO OÜ

382 872

Põlvamaa

Edukas Eesti Ettevõte 2020

ACINO ESTONIA OÜ

SELISTA EHITUS OÜ

Edukas Eesti Ettevõte 2020

LK 17

a Võruj a g l a V , Põlva iste brum k s e k e t e t maa ettevõ oostamisel on kasutabeli k vututopalkade fo Eesti andmeid. Ar rtali itin a kva tatud Cred 020. aasta kolmand vad 2 l. sed põhine tulemuste e brutopalgaga: skmis e k e s i l u g n päeva seia u n u n i k h a l n d o n i u Teg ääratud k skmist töötajam n o v r a e töötajat võetud ke amisel are l o i e e s s e t suga ja arv uti ei ole tabeli koos e tam m te arvu. Sa aksuvaba tulu. Esita vestatud m malt kolme töötajaga belis vähe . ettevõtted

K E S K M I S E B R U T O PA L G A

TOP 50 2020

PARIMAD PALGAMAKSJAD 1.

2.

3.

TAKEDA PHARMA AS

VARDJA MASINAÜHISTU LIIVIMAA LIHASAADUSTE WABRIK OÜ

Ettevõte

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

8 3 6

Töötajaid

Keskmine brutopalk

Maakond

PEREARST MARE TORN OÜ

3

3 399

Põlvamaa

COMBIWOOD INVEST OÜ

4

3 331

Valgamaa

KESKLINNA PEREARSTIKESKUS OÜ

5

3 203

Võrumaa

MARVE STEEL OÜ

8

2 982

Valgamaa

KPG AS

3

2 628

Võrumaa

MÄE HAMBARAVI OÜ

7

2 485

Põlvamaa

BEAUTIFUL LIFE OÜ

5

2 453

Valgamaa

PEREARST AGI MÄRDIN OÜ

5

2 424

Võrumaa

PUIDE TALU OÜ

7

2 420

Valgamaa

METSAKODA OÜ

4

2 342

Põlvamaa

126

2 275

Võrumaa

3

2 239

Võrumaa

7

2 165

Võrumaa

PRIMEFUNNEL OÜ

8

2 164

Valgamaa

MARITTA LOOG OÜ

5

2 157

Põlvamaa

SKS VÕRU OÜ

12

2 154

Võrumaa

VALKAN OÜ

3

2 147

Põlvamaa

68

2 059

Põlvamaa

RESAND AS

8

2 025

Põlvamaa

PEREARST VIIVIKA ALLAS OÜ

7

2 019

Võrumaa

VALGA PUU OÜ

73

2 017

Valgamaa

ESTOFINGROUP OÜ

5

2 009

Võrumaa

CHIPMILL OÜ

6

1 990

Valgamaa

TOFTAN AS PEREARST HELGI LUIK OÜ BALTSTAR GRUPP OÜ

ACINO ESTONIA OÜ

Edukas Eesti Ettevõte 2020

Edukas Eesti Ettevõte 2020

7 088 6 950 3 706

Põlvamaa Põlvamaa

Ettevõte

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

Põlvamaa

Töötajaid

Keskmine brutopalk

Maakond

3

1 964

Valgamaa

BARRUS AS

251

1 956

Võrumaa

AAB EKSKAVAATOR OÜ

13

1 945

Valgamaa

VERSKA MINERAALVEE OÜ

11

1 936

Võrumaa

LAANEPERA OÜ

6

1 921

Võrumaa

RIOLANI OÜ

4

1 914

Valgamaa

KEIL M.A. OÜ

48

1 876

Valgamaa

ASTEL EST OÜ

6

1 868

Põlvamaa

PÕLVA SOOJUS AS

10

1 861

Põlvamaa

PEREARST MARJE TOOM OÜ

3

1 855

Võrumaa

BUILDNORD OÜ

17

1 821

Põlvamaa

KELNERI PÕLD OÜ

3

1 803

Põlvamaa

KANNIKU OÜ

20

1 802

Põlvamaa

SUMROS GRUPP AS

31

1 776

Põlvamaa

VÕRU ARST OÜ

13

1 756

Võrumaa

P-TECH OÜ

7

1 752

Valgamaa

OSULA PEREARSTIKESKUS OÜ

3

1 752

Võrumaa

METSARU OÜ

3

1 732

Võrumaa

METSMARK OÜ

7

1 729

Valgamaa

OFTOP OÜ

15

1 726

Võrumaa

TRISTEMAR OÜ

3

1 725

Põlvamaa

BALTIC VIANCO TRADING OÜ

13

1 714

Võrumaa

14

1 684

Võrumaa

20

1 674

Võrumaa

PROFLAND OÜ

DIKSOONIA OÜ

Edukas Eesti Ettevõte 2019

NORDMETALLIK OÜ

LK 18

reastatud n o s i l e b a T õrumaal V a j a g l a V Põlva-, ed tööt t õ v e t t e d tu registreeri 20. aasta 0 2 l e s u l a tajate arvu li seisuga.

3. kvarta

T Ö Ö A N D J AT E

TOP 50 2020

SUURIMAD TÖÖANDJAD 1.

2.

3.

LÕUNA-EESTI HAIGLA AS

COOP PÕLVA TARBIJATE ÜHISTU VALGA HAIGLA AS

Ettevõte

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

Töötajaid

459 Haiglaravi 370 Jaemüük 358 Haiglaravi

Põhitegevusala

Maakond

VÕRU TARBIJATE ÜHISTU

324

Jaemüük

Võrumaa

PÕLVA HAIGLA AS

320

Haiglaravi

Põlvamaa

CRISTELLA VT OÜ

277

Pagaritoodete tootmine

Võrumaa

ATRIA EESTI AS

275

Lihatoodete tootmine

Valgamaa

UPM-KYMMENE OTEPÄÄ OÜ

251

Spooni ja vineeri tootmine

Valgamaa

BARRUS AS

251

Puitplaatide tootmine

Võrumaa

KPG KAUBANDUSE OÜ

234

Jaemüük

Võrumaa

COMBIWOOD OÜ

208

Saematerjali tootmine

Valgamaa

ANTSLA-INNO AS

198

Mööbli tootmine

Võrumaa

A1M OÜ

172

Jaemüük

Võrumaa

JAAGUMÄE KAUBANDUSE OÜ

143

Jaemüük

Võrumaa

SARU LAUAVABRIK OÜ

143

Puidutoodete tootmine

Võrumaa

PERSONAL2GO OÜ

129

Ajutise tööjõu rent

Valgamaa

TOFTAN AS

126

Saematerjali tootmine

Võrumaa

GOMAB OÜ

124

Muu mööbli tootmine

Valgamaa

SANWOOD AS

120

Mööbli tootmine

Valgamaa

TÕRVA TARBIJATE ÜHISTU

115

Jaemüük

Valgamaa

ARKE LIHATÖÖSTUS AS

110

Lihatoodete tootmine

Põlvamaa

103

Seadmete tootmine

Võrumaa

103

Hotellindus

Võrumaa

RÄPINA PABERIVABRIK AS

102

Paberi ja papi tootmine

Põlvamaa

M.A.S.I COMPANY AS

102

Pealisrõivaste tootmine

Valgamaa

URSUIT BALTICS AS

92

Pealisrõivaste tootmine

Valgamaa

RAUAMEISTER AS

Edukas Eesti Ettevõte 2016-2020

VÄRSKA SANATOORIUM AS

Edukas Eesti Ettevõte 2020

Ettevõte

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

Võrumaa Põlvamaa Valgamaa

Töötajaid

Põhitegevusala

Maakond

JUMEK AS

92

Mööbli tootmine

Valgamaa

JAAGUMÄE OÜ

90

Segapõllumajandus

Võrumaa

PÜHAJÄRVE PUHKEKODU AS

82

Hotellindus

Valgamaa

PÕLVA AGRO OÜ

81

Piimakarjakasvatus

Põlvamaa

PEETRI PUIT OÜ

80

Puitplaatide tootmine

Põlvamaa

VÄRSKA VESI AS

78

Joogitootmine

Võrumaa

ANTSLA TARBIJATE ÜHISTU

77

Jaemüük

Võrumaa

77

Optikakaupade jaemüük

Võrumaa

77

Puitplaatide tootmine

Põlvamaa

73

Transpordivahendite remont

Valgamaa

VALGA PUU OÜ

73

Puidutoodete hulgimüük

Valgamaa

LÕUNA PAGARID AS

73

Pagaritoodete tootmine

Põlvamaa

LAATRE PIIM AS

72

Piimakarjakasvatus

Valgamaa

RÄPINA HAIGLA AS

72

Haiglaravi

Põlvamaa

SKAN HOLZ HELME AS

70

Puitehitiste tootmine

Valgamaa

68

Farmaatsiatoodete tootmine

Põlvamaa

66

Alusrõivaste tootmine

Valgamaa

61

Saematerjali tootmine

Võrumaa

WERMO AS

59

Mööbli tootmine

Võrumaa

RAAM TRANSPORT OÜ

56

Kaubavedu maanteel

Võrumaa

VÕRU KINNISVARA OÜ

56

Hoonehalduse abitegevused

Võrumaa

HUMMULI AGRO OÜ

56

Piimakarjakasvatus

Valgamaa

PERI PÕLLUMAJANDUSLIK OÜ

56

Piimakarjakasvatus

Põlvamaa

MPK TEENUSED OÜ

55

Puitehitiste tootmine

Põlvamaa

OPTIPRO OÜ

Edukas Eesti Ettevõte 2019

PINEST AS VALGA DEPOO AS

Edukas Eesti Ettevõte 2020

ACINO ESTONIA OÜ

Edukas Eesti Ettevõte 2020

ACLIMA BALTIC AS COMBILINK OÜ

Edukas Eesti Ettevõte 2020

REKLAAM

VOOLIKUTE PARANDAMINE ON OHTLIK väljapaiskumine võib põhjustada väga tõsiseid vigastusi. Suure rõhu all olev hüdraulilise õli juga võib tungida naha alla või isegi läbistada jäsemeid. Voolikute töövedelikes sisalduvad ained võivad hävitada lihaskoe. Lisaks kehavigastustele võib selline õnnetus tekitada ka suurt materiaalset ja keskkonnakahju.

VOOLIKUTE PARANDAMINE ON KEELATUD

Võimalike tööõnnetuste vältimiseks on kehtestatud selge ja lihtne nõue: hüdraulikavoolikuid parandada ei tohi.

See keeld laieneb ka liitmikele, mis on samuti hüdraulikasüsteemi osad. „Voolikute liitmikud treitakse tavaliselt terase sulamist, sest seda on lihtne töödelda,” selgitab Gerd Menke, HANSA-FLEXi tehnoloogiajuht. Samas sisaldab selline sulam suhteliselt palju väävlit ja fosforit. „See tähendab, et tavaliselt ei ole võimalik saavutada nii tugevat keevisõmblust, mis peaks kõrgele rõhule vastu”, lisab Menke. Lisaks ei saa hüdraulikasüsteemi sellise parandamise puhul ettevõtja tagada oma töötajate jaoks täielikku ohutust. See selgitab, miks ohutuseeskirjad hüdraulikasüsteemide probleemide likvideerimisel on nii ranged.

On üldteada, et hüdraulikasüsteemide voolikute lappimine ja parandamine mingil muul moel on ohtlik ja võib põhjustada inimohvreid. Sellest hoolimata esineb sageli olukordi, kus vooliku või liitmiku purunemisel püütakse seda paranda, kasutades näiteks klambreid, isolatsiooniteipi, termokahanevat voolikut või keevitamist. HANSA-FLEXi töötajad on ettevõtete külastamise ajal puutunud kokku erinevate sellisete ohtlike olukordadega.

Hüdraulikasüsteemides valitseb suur rõhk ja jõud: hüdrauliliste presside survejõud võib olla mitusada tonni ning töövedelikud on voolikutes suure rõhu all, mis võib ulatuda 300 baarini. Need arvud näitavad selgelt, kui suur koormus langeb materjalidele. Seetõttu võib vooliku või liitmiku pragunemine või purunemine põhjustada tõsise kehavigastuse või isegi surmajuhtumi. „Sellest hoolimata avastame ikka aeg-ajalt, et ettevõtted on ise hüdraulikavoolikuid parandanud”, ütleb Daniel Lindemann, HANSA-FLEXi kvaliteedi tagamise juht. „Sellised parandused nõrgendavad kogu hüdrosüsteemi ja võivad tekitada ettenägematuid tagajärgi. Võite ette kujutada, mis juhtub, kui selline lapitud voolik järsku puruneb,” hoiatab Lindemann. Voolikus rõhu all oleva vedeliku

sisepinda on varem kahjustatud, näiteks olukorras, kus töövedeliku voolukiirus voolikus on ületanud piirnäitajaid. Vooliku sisepinna kahjustusi ei ole tavaliselt võimalik visuaalselt tuvastada, kuid just need võivad põhjustada vooliku purunemise.

VOOLIKU MÄRGISTAMINE ON KOHUSTUSLIK

Voolikute suhtes kehtib ka absoluutne märgistamiskohustus, mis on kehtestatud standarditega DIN EN 853 - 857, DIN 20066, DIN EN ISO 4413 ja DGUV eeskiri 113-015 (varem: BGR 237) ja tõestab, kui oluliseks peavad järelevalveasutused voolikute ohutust. Eespool nimetatud standardites nõutakse, et voolikute ja liitmike tootja, tootmise kuupäeva ja maksimaalse lubatud töörõhu kohta tuleb alati esitada selge teave. Viimane näitaja võrdub alati hüdraulikaahela kõige nõrgema lüli maksimaalse lubatud töörõhuga (vt nt DIN 20066), sest näiteks liitmiku maksimaalne lubatud töörõhk võib olla voolikule lubatud maksimaalsest töörõhust madalam. Muide, mittemärgistamisel ei ole mõtet, sest tõsiste tagajärgedega tööõnnetuste korral selgitatakse alati välja kõik õnnetuse põhjused.

Lisaks on iga voolikute tootmiseks kasutatav masin tuvastatav, sest see jätab voolikule unikaalse jäljendi. Ei maksa unustada, et töötajad, kes on voolikut parandanud, ja ülemused, kes on selleks andnud korralduse, võidakse võtta vastusele kõigi kahjude ja nende likvideerimisega seotud kulude hüvitamise eest.

VANU VOOLIKUID TAASKASUTADA EI TOHI

VOOLIKU PARANDAMISEKS ON ALTERNATIIV

MATERJALIDE VANANEMINE

Koduleht: https://ee.hansa-flex.com

Lisaks sellele, et hüdraulikasüsteemi voolikut on keelatud parandada, on standardis DIN EN ISO 4413 kehtestatud nõue, et vanu voolikuid ei tohi hüdraulikasüsteemides ka varuosadena kasutada. See keeld on absoluutne, st sellele erandeid ei tehta. Põhjuseks on asjaolu, et tavaliselt ei ole teada, millises seisukorras või kui määrdunud on vana vooliku sisepind, seetõttu võib taaskasutatavas voolikus olev töövedelik reageerida vooliku sisepinnale jäänud sadestisega.

See omakorda võib põhjustada vooliku sisepinna paisumist või kahanemist, mille tagajärjel muutuvad vooliku mõõtmed. Lisaks võib see mõjutada vooliku tooraine elastomeeri kõvadust ja seega ka vooliku tugevust. Selle tulemusena kaotab vooliku ja liitmiku vaheline ühenduskoht hermeetilisuse, hakates lekkima, või voolik võib liitmiku pealt isegi maha tulla.

Viimane, kuid mitte vähem tähtis tegur on ka vooliku materjali loomulik vananemine. „Aja jooksul elastomeeride omadused muutuvad ja seda ei saa tavaliselt palja silmaga näha,” kommenteerib Menke. Samuti on saa välistada, et vooliku

HANSA-FLEX pakub võimalust purunenud voolik või liitmik kiiresti kohapeal asendada, mis kõrvaldab vajaduse voolikuid parandada. Meie teenindusmeeskond teeb ka hüdrosüsteemide plaanilist ülevaatust, hooldust ja tehnilist kontrolli, et tagada süsteemi optimaalne töö. Ajatundlikes olukordades on teie käsutuses ööpäevaringne mobiilne hüdrauliliste süsteemide kiirteenindus. See tagab, et teie hüdraulilised ja pneumaatilised süsteemid on alati ohutud ja töökorras, et vastutusriskid on maandatud ja mis kõige tähtsam, et töötajad saavad keskenduda rahus oma töö tegemisele ja et kellegi elu ei ole ohus.

TARTUS Tähe 127a Tel 7 720 044 E-post: etr@hansa-flex.com

VÕRUS Põllu 1j Tel 656 0987 E-post: etv@hansa-flex.com

LK 20

Mida rohkem pakuvad uudsed digilahendused ettevõtetele võimalusi, seda enam on ka neid, kes proovivad hõlptulu lootuses sekkuda organisatsioonide igapäevatöösse. Ohte kübermaailmas tõepoolest jagub ja erinevate küberrünnakute arv on viimase aastaga kasvanud ligi 90 protsenti.

Näiteks ebaturvalisel lingil klõpsamiseks kulub vaid murdosa sekundist, tagajärgede likvideerimiseks ja ettevõtte töövõime taastamiseks aga oluliselt kauem aega. Sõltumata sellest, kas ettevõte on suur või väike, on selle kasutuses andmeid, mis ei ole mõeldud võõrastele silmadele – olgu selleks ärisaladust sisaldavad dokumendid või raamatupidamise andmed. Andmete olulisuse mõõtmiseks on üheks lihtsamaks kontrollküsimuseks, kui palju on andmed väärt või kui palju läheb see maksma, kui ettevõte jääb neist ühtäkki ilma. Arvestada tuleb muuhulgas võimaliku mainekahju või partnerite ja klientide usalduse kaotusega.

Telia uue turvalahenduse testperioodi tulemused on väga

SISUTURUNDUS

kõnekad. Ühe nädala jooksul tõrjub Turvaneti filter keskmiselt mitu tuhat potentsiaalset ohtu ühe võrguühenduse kohta.

Valdav osa ohtudest on seotud ebaturvaliste veebilehtede külastamisega, ohtlike failidega või ettevõtte süsteemides juba eelnevalt olnud pahavaraga. Kui töötaja näiteks pahaaimamatult suundub ebaturvalisele veebilehele, siis Turvanet ei lase tal seda teha ning ekraanile ilmub vastav hoiatus.

Umbes viiendiku tõrjutud ohtudest moodustasid välised rünnakud. Kliendi ühenduse suunal rünnatakse eelkõige ettevõtte teenuseid ja seadmeid, näiteks veebiservereid, võrguseadmeid ja asjade interneti (IoT) seadmeid (turvakaamerad, videosalvestid, nutikad arvestid jms).

Kuidas Turvanet töötab?

Telia Turvanet aitab tekitada võrgu baasturvalisust ja tõrjuda levinumaid ohte, nagu ebaturvalised veebilehed, tuntud paha-

varad jms. Turvaneti võrguliiklus läbib põhivõrku paigaldatud turvafiltri ning see on abivahend ebaturvalise liikluse takistamiseks, blokeerides kas ettevõtte suunalised ründed või päringud ohtlikele aadressidele. Tänu sellele, et turvafilter asub Telia võrgus, ei ole vaja baasturvalisuse loomiseks soetada uusi või täiendavaid turvaseadmeid, Turvanetti saab kasutada olemasoleva ruuteriga. Turvaneti kasutaja ei pea muretsema ka kaitsetarkvara nüüdisajastamise pärast, sest see toimub samuti automaatselt iga kahe tunni tagant.

Telia.ee/turvanet