LUKSUSLIK EESTI

INVESTEERI OMA ELLU

august 2018 •

SISUKORD

AVATUD KÖÖGI PÄEV

Lendame unes ja ilmsi Luksus on puhkus, võimalus võtta kätte kitarr, raamat, golfikepp; luksus on näha asju teise nurga alt, õppida midagi uut, tuletada meelde vana.

Luksus on mõlemat – nii see, mida saab puudutada, kui ka see, kuidas saame mõelda. Luksus on sattuda gurmeerestorani kööki, kus aurab angervaksapott ja õhtuste maitsenaudingute nimel askeldab kümmekond valges vormis võlurit. Tasub lubada endale õhtusöögiluksuse kõrval ka uudishimu ja unistamise luksust.

Unistamine võib viia kõrgemale ja kaugemale nagu lendaminegi.

«Lendamisega tegeleme teatud määral kõik, kes unes, kes ilmsi,» ütles ühe siinse loo jaoks Pipedrive’i kvaliteedijuht Tiit Paananen. Sellega kaasneb alati teatud müstilisus; prioriteedid lähevad paika, see pakub lõõgastust ja mured tunduvad väiksemad kui enne. See ehk ongi luksus – iseendast aru saamine, pusletükkide paika liigutamine ning vähese, kuid seeeest tähendusliku eelistamine.

4 LENNUSÕIT ON AJAVÕIT

12

18

KUNSTI OST – KULTUURNE AKT

KINDLALT RATASTEL PUHKA NAGU SUPERSTAAR

24

5 PÄRLI NAABRITE JUUREST

26

7 SOOVITUST, KUIDAS OSTA VÄLISRIIGIS KODU

30

34

INIMLIK JA ÜLEAEGNE – AJATU SÄRA EHTEKARBIST

Elen Luht

KOLMEKIHILINE KVALITEET

42

44

EHTEKS NAERATUSE KÕRVALE

Toimetaja Elen Luht  666 2300,  reklaam@postimees.ee Reklaamitoimetaja Jelena Bazanova  666 2253,  jelena.bazanova@eestimeedia.ee Reklaami projektijuht Kristianne Melanie Liit  515 1053,  melanie.liit@eestimeedia.ee Keeletoimetaja Triin Ploom-Niitra Kujundus Tiit Sermann Trükk AS Kroonpress Väljaandja AS Eesti Meedia

48

ESIMESE MULJE HEAKS

LIFECOACH AITAB ELU PAREMASSE RÖÖPASSE

50 54

AUGUST 2018 • LUKSUSLIK EESTI

3

KAKS KOKKA

Avatud köögi päev Elen Luht

Fotod: Eero Vabamägi

Ettekujutus sellest, missugune olukord valitseb ühe restorani köögis, pärineb enamikul tõenäoliselt filmidest – seal on palju inimesi, palju tegemist, pliidid auravad, laudadel sätitakse taldrikuid, lõikelaudadel ootavad järge erilisemad ja tuttavamad toorained ... Meid lubasid oma kööki Kaks Kokka – Ranno Paukson ja Martin Meikas – ja ongi nii!

4 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

KAKS KOKKA NULLIST SAJANI OMA JÕUDUDEGA «Oluline pole, kes mida teha oskab, olulised on suhtumine ja olemine,» on Martin Meikas kindel, et kõike muud saab õpetada.

Seda, mis köögis juhtuma hakkab, kui tšekk lauast kööki jõuab, on kokad nõus huvilistele tutvustama. Kui on huvi, siis võib neile kirjutada – järgneda võib tööpäevak restoraniköögis, kus saab söökide valmimisele ise käed külge panna ja köögimelus osaleda ja jutte kuulata. Ainult et telefon tasub välja lülitada. Selles köögis on nimelt reegel, et kellel telefon heliseb, peab teistele õlut välja tegema.

Ennelõunal algav ettevalmistus läheb sujuvalt üle õhtuseks toimetamiseks. Vahepeale mahub aga perelõuna. Kell neli koguneb köögipere ühe laua ümber lõunat sööma (siis võib telefoni kasutada). See traditsioon on kestnud restoranide avamisest saati. Kahe Koka ja Ö argipäeva kuuluvad ka ühised väljasõidud, et metsas käia ja värsket toorainet korjata. «Mis oleks parem reklaam toidule, kui teenindaja saab leiba ja võid lauale viies öelda, et ürdid, mida selles on kasutatud, korjas ta ise eile oma kätega,» ütleb Ranno Paukson köögis vastvalminud võirullidega alust näidates.

K

aks peakokka ja nende kaks restorani on nüüdseks Mere puiesteel tegutsenud neli ja pool aastat. Õigupoolest toimetab kahe restorani (Kaks Kokka ja Ö) köögis pidevalt kümmekond inimest, enamik algusest peale. Restoraniäris ja köögi üldiselt keerulistes oludes on see pigem imekspandav, kuid näib, et omavaheline hea läbisaamine on kõige alus.

Tegelikult on seda näha ka kahest peakokast endast – mehed elavnevad silmanähtavalt, kui liigume restoraniruumist köögiossa. Nad näitavad õigustatud uhkusega lõunasaginas ruumi, tutvustavad tagumisi hoiualasid, kohapeal valmivaid palasid, näiteks musta küüslauku, ürdivõid, lõigatud munakoore sees serveeritavat tervitusampsu ning oma kätega metsa alt korjatud angervaksast valmivat kahe koka koolat.

POST SOVIET CUISINE Hea toit, puhas tooraine ning isetegemine ongi aja jooksul kujunenud mõlema restorani kontseptsiooni aluseks. «Nii Kaks Kokka kui ka Ö, kuigi see on fine dining restoran, on mõlemad tugevalt seotud Eestimaaga,» selgitab Ranno Paukson. «Teeme koostööd Eesti väiketootjatega, talunikega, käime ise metsas, teeme asju sisse.»

Kokkadel on teooria, et Eesti köök tugineb sovetiaegsel köögil. Seda mõtet ei taheta ehk kergesti vastu võtta, kuid Pauksoni sõnul on see periood toidule tugeva jälje jätnud. «Paljudel on see endiselt kodune toit või lasteaiatoit või koolisöök ja selles ei ole midagi halba. Me oleme iseseisvusaja jooksul seda erinevate tuulte ja trendide mõjul täiustanud ja jõudnud oma restoranis äratundmisele selle Eesti asja suhtes.» Ta peab väikese pausi, mille AUGUST 2018 • LUKSUSLIK EESTI

5

KAKS KOKKA na vastu. Muidu ei pea köögis vastu. Töötada tuleb teadupärast pikad päevad ning hooajal võib vahele jääda mõnigi puhkepäev.

«Pean oma karjääri puhul suureks hüppelauaks Pädaste mõisa tööd. Tollal oli seal peakokk Peeter Pihel, kes oli mulle hea eeskuju,» hindab Paukson kogemust. «See töö õpetas nägema selle ala pahupooli. Näiteks kui vahetus hakkab lõppema ja peakokk ütleb, et pead veel ühe vahetuse tegema, sest keegi jäi haigeks või loobus, sest töö oli liiga raske.»

Kaks kokka teadsid üksteist juba kooliajal, kuid said tuttavaks, sattudes Georg Ots SPA restoranis koos töötama. «Martin oli juba ees ja töötas sektsioonis kokana, mina olin alles jõhvikas, õpipoiss,» räägib Paukson esimesest tööalasest kokkupuutest. Vahepeal otsisid mõlemad kogemusi ja töötasid erinevates restoranides nii Eestis kui ka väljaspool. Viimane kohtumine oligi Pädaste mõisas, kus kokad leidsid, et koostöö, suhtumine ja vaated sujuvad ning viskasid köögis nalja, et kui nad ise peakokad on, siis teevad seda kindlasti koos. «See tundus selge ja õige plaan. Tänase päevani tundub õige,» ütleb Paukson. Meikas noogutab.

MEESKONNA-SHOW

Martin Meikase jaoks on kalapüük niivõrd haarav hobi, et ta lasi ka oma paremale käele terve kalapüügihooaja tätoveerida.

«Hetk, kui sain aru, et see on töö, mida tahan teha, oli sama hetk, kui mõistsin, et pean selles olema nii edukas, et see viiks edasi millegi suuremani. See ongi täna siin,» ütleb Paukson Kahe Koka restoranis istudes. «See aga ei tähenda, et ma nüüd edasi ei mõtle. Pean seda uue etapi esimeseks sammuks.»

Meeste sõnul on kokatööga edukaks saada raske. Tuleb vaeva näha, vahepeal Eestist ära käia, et kogemusi saada, näha maailma,

Kahe koka koola valmib ise metsa alt korjatud angervaksast. jooksul tuleb mul kokkadele tunnistada, et mina seda küll ei tea.

«Meie jaoks on modernne Eesti köök segu globaalsetest maitsetest, lihtsalt me kasutame selle juures kohalikku toorainet: #postsovietcuisine ehk pärast sovetiaega toiduperiood,» tõlgib Paukson.

KOKAST PEAKOKAKS Mehed ütlevad naljatamisi, et nende kokakarjäär sai alguse soovist hästi süüa. See võib osalt tõsi olla, sest vestluse jooksul jõuame mitu korda selleni, et esimene nõue kokale on huvi valdkon-

6 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

Ranno Pauksoni arvates seisneb edu võti töös ja ettevõtlikkuses, ainult et sealjuures ei tohi elamist ära unustada.

KAKS KOKKA

käia ära ka «põhjas», et näha madalaimat taset, kust hakata üles ronima ja kuhugi jõuda. Seejuures rõhutavad nad, et kokatöö on harva ühemehe-show. On vaja head ja toimivat meeskonda, kus igaüks saab oma tugevate külgedega ettevõttele kasulik olla.

KUI OSKAD SÜÜA TEHA, OSKAD KÕIKE Kohtumise jooksul võib jääda ekslik mulje, et mehed elavad ja hingavad vaid köögis. See pole muidugi üldse nii. Vaba aja pühendavad mõlemad esmajoones oma perele. Lisaks jääb aega tegeleda hobidega. Ranno Pauksoni kutsumus on muusika. Aeg-ajalt võib teda näha üles astumas Leslie da Bassi bändi trummarina.

Peale selle meeldib talle pildistada ja matkata ning Eesti hüljatud paiku avastada. Martin Meikase kutsumus on vesi. Vestluse ajal

8 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

jääb ta mitu korda unistama, sest ees ootab kalapüük Jägala joal.

Oma sportliku huvi tõestuseks sirutab ta ette parema käe, kuhu on tätoveeritud kalapüügihooaeg kevadest talveni.

«Olen aru saanud, et tuleb vähem mõelda, siis pole elul väga vigagi,» ütleb Paukson. «Ka lihtsates asjades võib ilu ja heaolu leida. Käin hea meelega telgiga Eestis ringi, sõidan metsa, lihtsalt olen seal ja hea on olla.» See aga ei tähenda, et ise midagi tegema ei peaks. «Kui ei proovi ega riski, siis midagi paremaks ei lähe ka.

Ikka ise tuleb midagi ära teha.»

Sellega seoses meenub Pauksonile ühe peakoka nutikas lause. «Olin välismaal tööl, peakokk luges kohalikku ajalehte ja ütles: näe, siin vajatakse plaatijat, Ranno, kas sa ei taha plaatijaks minna? Ei, miks, ma ei oska ehitada ... Kuidas ei oska? Kui oskad süüa teha, siis sa oskad kõike teha! See oli hea lause, lõi pirni põlema. Nii ongi, köögitööl pead alati leidlik olema. Aparaadid lähevad katki just reede õhtul ja see tuleb kiirelt käepäraste vahenditega ära lahendada. See peakoka lause jääb meelde terveks eluks. Üldiselt nii on läinud ka. Seda järgides olen vist saanud elus kõigega hakkama. Oma esimese kodu vannitoa plaatisingi ise.»

SISUTURUNDUS

10 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

KUNST

Leonhard Lapin. Kosmiline masin. 1975. Õli. EKM

Kunsti ost – kultuurne akt Elen Luht

Fotod: Helen Ausman, EKM, erakogu

Kunst on emotsioon, ilu, raha, kultuur. Kunsti oma seinal omada on uhkuseasi, kuid oskuslikult valides võib sellest saada ka väärt investeering.

K

oju kunsti otsides soovitab Temnikova & Kasela Galerii juht Olga Temnikova alustuseks vaadata Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogust infot nende kogumisvalikute kohta ja tutvuda kunstiindeks.ee leheküljel varem Eestis tehtud tehingutega. «See – kunsti ostmine – on mõnus protsess, aga seejuures ei soovita ma olla liialt emotsionaalne. Kui armastad kunsti ja jääd seda armastama, siis võid olla pettunud oma esimestes valikutes, sest selgub, et need on olnud emotsionaalsed iluostud,» sõnab Temnikova.

Teose väärtus lähtub paljude faktorite summast: töö autorist, teose valmimise ajast, tehnikast, seisukorrast, teemast. Haus Galerii juhi Piia Ausmani hinnangul võiks osta seda, mis meeldib, kuid galeriist, kus teatakse, mida pakkuda. Sel viisil jäävad tasa-

12 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

kaalu emotsioon ja investeeringuosa. «Mis üldse on investeering? Miski, mis leiab ajas võimaluse taas realiseeruda kas tulusamalt või siis vähemalt samaväärselt,» on Ausmani sõnul eelkõige oluline teadlikkus valikute tegemisel.

«Oma kahekümneaastase kogemuse põhjal võin öelda, et kunst on Eestis osutunud investeeringuks ning kaotanud keegi sellega ei ole,» lisab ta. «Mõistagi ei ole meie turg selline, mis funktsioneeriks tohututes summades, kuid siin on võimalik teha aastate lõikes edukaid tehinguid.»

GALERII POLE SPEKULANT Kuna nõukogude ajal ei olnud kunstiturg väga suur ja see toimis vahendajateta, siis on Olga Temnikova sõnul visalt püsinud arvamus, et galeriide puhul on tegu spekulantidega. Tegelikkus on aga teine. «Galerii pole spekulant, vaid investeerib kunstnikku,»

KUNST ütleb ta. «Hea galerii vastutab selle eest, et kunstnikul oleks rahvusvahelist pressikajastust, et tähtsad väljaanded kirjutaksid neist, et kunstnikel toimuksid ka rahvusvahelised näitused ja et nende hind ei oleks Eestis lokaalne, vaid kindlustatud ka rahvusvaheliste ostudega.»

Kindlama investeeringu mõttes soovitab Temnikova seega otsida kunsti eelkõige tunnustatud galeriidest, kuid selles, kas kunsti üldse investeeringuks võib nimetada, jääb ta kahtlevaks: «Meie Vaal Galerii kolleegid ütlevad, et kunsti ostmine on psühholoogiline ja sotsiaalne akt. Mina ütlen, et see on kultuurne akt.»

Tihti tuleb kummutada müüti, et galeriist kunsti ostes ei kohta kunstnikku. «Me organiseerime alati hea meelega stuudiovisiite ja kui minu esindatava kunstniku juurde pöördub inimene otse, siis kunstnik võib ise tehingu korraldada, aga protsent sellest läheb siiski galeriile,» põhineb Temnikova sõnul galerii ja kunstniku suhe usaldusel.

Küsimus, mida Temnikova soovitab kunsti ostes küsida: mida teha siis, kui tahan seda müüa? «Vaatamata sellele, et mõni kolleeg väidab, et kunst ei ole likviidne vara, väidan mina, et on.

Minu galerii ostab igal juhul tagasi, kui inimene tahab oma kogus midagi vahetada. See on mu professionaalne vastutus,» kinnitab ta – kes ostavad galeriist, on galerii sõbrad ja neid hoitakse.

Galeriide asjatundjatele lisaks suunab Piia Ausman kunstiostjaid ka oksjonitele. «Eesti kunstiklassika parim ostukoht on oksjonid, kuhu koondatakse parim, mida saab pakkuda. Meie 20. sajandi esimese poole kunsti on tänaseks heal tasemel liikumas väga vähe ning seega on sellest saanud oksjonikaup. Oksjonid toimuvad peamiselt kaks korda aastas,» selgitab ta. Kaasaegse kunsti ostmiseks tasub pöörduda aga siiski galeriidesse. «Kunsti tuleks osta asjatundjatelt, sest kahjuks peame kokku puutuma ka võltsingutega ning eriti varasema kunsti puhul võib ette tulla üllatusi,» hoiatab Ausman.

MAAL, PRINT, GRAAFIKA? «Originaalil on kunstniku puudutus, teatud teine tunnetus ja hingestatus, mis teevad selle harukordseks, annavad võimaluse isiklikeks eneseväljendusteks läbi kunsti. Tihti on originaalkunst sama hinnaga, mis kvaliteetne print või koopia,» ütleb Ausman ja vihjab, et võiks otsida soodsamaid hindu näiteks onlinearthaus.com-i keskkonnast. «150 eurot maksvat kaunist graafilist lehte kaasaegselt vormistades ja atraktiivselt raamides võib koduseinale saada ootamatult väärika lahenduse.»

Printi ostes peab arvestama, et see on osa tiraažist, mis on kunstniku signeeritud, märgib Olga Temnikova. «See ongi originaal, lihtsalt seda on 12 või 30 tükki.» Üldiselt on print hea viis siseneda protsessi, kui ei saa endale kallimat teost lubada või ei usalda veel oma maitset, julgustab ta. «Samas meil oli galeriis Lucian Freudi graafika näitus ja tema graafilised lehed maksavad minimaalselt 30 000 dollarit ja kasvavad hinnas samamoodi nagu maalid,» ei näe ta kunsti väärtustamises kasutatud vahendite puhul erinevust.

Graafikat või fotosid investeeringu mõttes, mitte emotsiooniga ostes tuleb valida neid, millel on kunstniku signatuur või tiraažinumber peal. «Aga ma ei räägi siin Wiiralti mõningatest töödest, mille kohta pole teada, mitu neid on. Wiiraltit saab sellest hoolimata oksjonile panna,» võrdleb Temnikova ilma signa-

14 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

Peeter Ulas. Restoran. 1968. Litograafia. EKM tuurita teose ostu kalli plakati ostuga. Veel tasub teada, et rahvusvaheliselt on kombeks saanud paluda galeriilt või kunstnikult endalt teosele sertifikaati, juhuks kui tekib soov seda tulevikus müüa.

KUNST GALERIIS Galeriisse kunsti valides lähtuvad galeristid kvaliteedist, professionaalsusest ja sõnumist, ütleb Haus Galerii juht Piia Ausman.

«Otsime sõnumit, mis ei oleks destruktiivne, vaid peegeldaks tasakaalustatud moel kunstniku nägemust tänasest maailmast, otsime isikupära ja sisukust,» toob ta esile mõne märksõna.

«Galeriil on vastutus kogujate ees, keda me esindame, ja et mitte petta nende usaldust, siis ei võta me kunstnikke enam päris EKAst,» nendib Temnikova, mainides, et algusaegadel sai Art Depoos ka päris noortega eksperimenteeritud. «Nüüd jälgime skeenet, ja kui kunstnik tõestab, et ta on stabiilne ja temaga saab koostööd teha, siis võtame ta endale esindada.»

KUNSTI OST ON KULTUURNE AKT. Olga Temnikova, Temnikova & Kasela Galerii

Näitusi valides püüab Temnikova & Kasela galerii tuua Eestisse kohapeal puuduvat diskursust. «Kuna skeene on väike, siis mõni diskursus jääb domineerima. Vaatame, mis puudu, ja toome seda juurde. Püüame panna meie kunstnikke välismaa kunstnikega dialoogi ja tutvustame uusi ideid,» mainib Temnikova tähtsat aspekti galerii programmis.

KUNST KUNSTIINDEKS.EE

ONLINEARTHAUS.COM

Kunstiindeks annab põhjaliku ülevaate Eesti kunstiturul toimunud tehingutest alates aastast 1998. Andmebaasist saab teada, millises mahus tehakse Eestis kunstiteostega tehinguid, milline on Eesti kunstiteoste soetamise kui investeeringu tasuvus ning millised on kunstituru trendid. Kunstiindeks näitab kunstituru hindade üldist suundumust ning toimib nagu börsiindeks.

Haus Galerii on hiljuti avanud eraldi mängulise kunstioksjonikeskkonna, mis on aktiivne 24/7 ning pakub kunstiostuvõimalusi internetis. See on esimene omalaadne keskkond Baltikumis, mis pakub nii emotsioone kui ka investeeringuid.

KUIDAS KODUS KUNSTI HOIDA? • Kunsti säilimiseks kõige parem on stabiilne temperatuur ja õhuniiskus, mida muuseumis hoitakse 17–18 soojakraadi ning 55% õhuniiskuse juures, kuigi kodus päris muuseumi tingimusi saavutada ei saa ega olegi vaja.

• Kui kunstiteos saab tolmuseks, siis võib teda staatilise tolmuharjaga õrnalt puhastada, aga tõesti väga õrnalt mööda pildi pinda liikudes.

• Klaasitud kunstiteos on paremini kaitstud ning sellisel juhul võib kasutada ka puhastusvahendeid, mida üldiselt kunsti hooldamisel ei soovitata.

Haus Galerii muutuvas väljapanekus leiab teoseid läbi eesti kunstiajaloo alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani.

Osta Eesti kunsti LIISA KALJULA, Eesti Kunstimuuseumi maalikogu juhataja Kui on soov osta kunsti investeeringuna, siis tuleb kõigepealt investeerida pisut oma aega ja hakata regulaarselt kunstinäitustel käima. On vaja treenida oma silma ja viia end asjaga kurssi, et väärtuslikku kunsti ära tunda.

Kui huvitab vanem kunst, siis tasub otsida eragaleriidest, mis on juba mõnda aega tegutsenud, seega professionaalsed ja usaldusväärsed. Kui on soov osta kaasaegset kunsti, siis miks mitte ka kunstnikelt endilt, sest sugugi kõik kunstnikud Eestis ei ole end sidunud galeriidega.

Soovitame Eesti inimestel osta Eesti kunsti elavatelt eesti kunstnikelt, sest sel

16 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

moel on võimalik ka kunstnikke ja nende loomingut toetada. Pealegi sobib nüüdisaegne kunst väga hästi moodsatesse kodudesse, kus on sageli palju valget seinapinda.

Originaalteosel on alati kõrgem investeeringuväärtus, sest erinevalt koopiast või tiražeeritud kunstiteosest kasvab selle hind aastatega kõige rohkem. Ent kui kodukaunistamise eelarve on pigem väike, siis võib kodu kujundamisel saada igasugust päritolu trükimaterjaliga väga toredaid ja isikupäraseid tulemusi. Ideede leidmiseks võib lapata kasvõi 1970. aastatel Eestis ilmunud ajakirja Kunst ja Kodu.

• Parim viis on hoida oma kunstiteosed kodu seinal, mitte kapi taga või asjade kuhjas. Nii on need nähtaval, turvalises kohas ja annavad pealegi kodule isikupärase ilme.

• Paberil tööd peaksid olema ümbritsetud paspartuuga ega tohiks olla raamitud otse vastu klaasi. Paspartuu tekitab distantsi paberi ja klaasi vahele, mis laseb paberil hingata, nii et see ei hakka lokkima.

• Õlimaalide puhul on oluline, et need ei oleks paigutatud küttekolde või radiaatori lähedusse, kus neid võiks kahjustada hootine otsene kuumus.

Allikad: Liisa Kaljula, Eesti Kunstimuuseumi maalikogu juhataja, Piia Ausman, Haus galerii juht

ÕHUS

Kui piloodipaberid käes, võib pere ja sõpradega lennata puhkusele suvilasse või kasvõi Kanaaridele. Võib juhtuda, et ka tööasjus on Eesti ühest otsast teise kiirem jõuda eralennukis kui autoga. Foto: Shutterstock

Lennusõit on ajavõit Urve Vilk

Eesti suurima erapilootide koolitaja Nordic Aviation Academy juhatuse liikme Tõnis Lepa sõnul on lendamise pluss kiirus. Hetkega oled seal, kus vaja – üle mere Helsingis, Riias või hoopis kaugemal. «On juhtunud, et on olnud vaja kiiresti Eesti teise otsa jõuda. Kord oli vaja töömees kiiresti suvilasse ära viia,» toob Lepp näiteid pakilistest sõitudest, mille puhul on just lennuk olnud kõige sobilikum sõiduvahend.

L

epp ise lendab mitu korda nädalas. Ehkki hiljuti müüs ta perelennuki ära, on ta koolil kaks lennukit, lisaks mitu kopterit, mida vajadusel kasutada. «Vahel lendan lausa mitu korda päevas, siis jääb paar päeva vahele,» kirjeldab ta.

IT-ettevõtja Tiit Paananenile (tuntud eelkõige kui Skype’i endine juht) on lendamine olnud kirg väikesest peale. «Juba poisikesena huvitasid mind nii lennukid kui ka lendamise ajalugu,» räägib mees, et mäletab väga hästi ka päris esimest, Tõrva laadal tehtud lendu. Algul tegeles mees langevarjuhüpetega, ent rohkem kui tuhande hüppe jooksul piloote kõrvalt vaadates tuli otsus ka ise piloodipaberid teha.

«Eks lendamisega tegeleme me teatud määral kõik, osa

18 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

unes, osa ilmsi,» nendib Paananen – ning et tegelikult on lausa uskumatu, kui ilus pilvede vahel on. Paananeni jaoks, kel on teisigi hobisid, nagu näiteks purjetamine, on lendamine huvitav just tänu sellele, et annab suure ajavõidu – ükskõik, kas lennata Kuressaarde, Soome või Rootsi. Väikese lennukiga on ta lennanud mujalgi, käinud reisil Horvaatias, Inglismaal, Šotimaal.

Lendamine pakub Paananenile lõõgastust, sest taevas lähevad prioriteedid paika ja maapealsed mured tunduvad maale jõudes palju väiksemad. «Eks oleneb huvidest, kuidas keegi vabaduse tunde kätte saab. Mõni reisib, teine käib purjetamas või golfirajal, kolmas teeb metsajooksu.» Paananen tunnistab, et talle annab vabaduse lendamine.

ÕHUS

Lennuvälja angaari võib igaüks sisse astuda, kui on huvi ja soovi lennunduse kohta rohkem teada saada, kinnitab Viljandi Lennuklubi juhatuse liige Mart Kalam. Foto: Viljandi Lennuklubi

JALGPALLI MMi AJAL PETERBURIS OLID SEALSED LENNUVÄLJAD LENNUKEID TÄIS, MISTÕTTU TOODI NEID KA TALLINNA, NII ET KA MEIE PARKLA SAI LÕPUKS TÄIS JA MEIL TULI HUVILISTELE ÄRA ÖELDA. Margot Holts, Tallinna lennujaama kommunikatsioonijuht

ELU LENNUJAAMA KÕRVAL Lennuhuvilisi Eestis küll on, kuid Paananeni hinnangul võib hooaja lühidust arvesse võttes märkida, et lennukid on alakasutatud ja piloote võiks rohkem olla. On viis-kuus lennukit, mida saab kohe rentida, lisaks selliseid, mida saab kokkuleppel. Lennukit rentimise asemel omada on tema sõnul mõtet juhul, kui elamise kõrval on olemas lennujaam, kust võimalik lennata ükskõik mis punkti Euroopas.

Lepa sõnul on eralennukite omanikele oluline, et nende lennuk oleks kasutuses, mistõttu lennukit rentida on suhteliselt lihtne. «Pole mõtet lennukit seismas hoida, vaid on mõistlik see lendama saata.»

Palju on paraku neid, kes peale lubade saamist lendamise mõne aja pärast soiku jätavad.

«Ei oskagi täpset põhjust öelda. Lendamine nõuab pühendumist, ülejala seda teha ei saa – lendama minnes peavad asjad alati korras olema, nagu tuleks viimane lend. Samas tuleb lendama minnes võtta seda alati kui esimest lendu,» kirjeldab Paananen.

Sellist pühendumist kõigil pole ja selleks ei nähta ka vajadust.

Eriti vähe on tema sõnul taevas naisi – ta ei oska nimetada ühtegi meie aktiivset naispilooti, kui liinilende mitte arvesse võtta.

Et lendurid talvel “rooste” ei läheks, on Viljandi Lennuklubi üks vähestest, kus hooaega ei lõpetata. Lennukile on soetatud suusad, millega on piisava paksusega lume ja jää olemasolul võimalik maanduda. Foto: Viljandi Lennuklubi

20 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

ÕHUS Lepa sõnul on lendur esimesed paar aastat eufoorias ja igal võimalikul juhul taevas, edasi hakatakse aga asja võtma kainema mõistusega ning lendama vajalikke otsi. «Tuleb arusaamine, et see pole üksnes romantika, vaid lendamine tähendab pühendumist,» räägib ta – ajapikku asendub põnevus vajaduspõhise lendamisega.

Kui nende koolis alustab eralendurite grupis tavaliselt 10–15 inimest, siis load saab neist seitse-kaheksa ja viie aasta pärast lendab aktiivselt umbes kolm. «Selleks, et lendama minna, on vaja tahtmist, ilma ja lennukit, kõik kolm tingimust peavad olema täidetud,» kirjeldab Lepp, ning kui näiteks tahe on olemas, aga ilma pole, ei tule lendamisest midagi välja.

SÕBRAGA SUVITAMA Kui suvilas on Lepal maandumis- ja lennuplats kopteritele, siis lennukeid hoitakse Tallinna lennuväljal. «Kopterid võivad ükskõik kus lendu tõusta, aga lennuki maandumiseks ja õhkutõusmiseks on vaja spetsiaalset rada, mida Peetri külas pole,» toob Lepp näite. Nagu mootorpaati hoitakse sadamas, on mõistlik lennukit lennuväljal parklas või angaaris hoida.

Lepa sõnul on lendamine Helsingisse samasugune kui autosõit sinna. Eriluba tarvis pole, küll aga tuleb täita liiklemiseks kehtestatud reegleid. «Pead rääkima lennujuhtidega ja tegema lennuplaani, kus kirjas, millal masin läheb, ehk luba on küll vaja, aga see pole otseses mõttes luba – selle saab alati.»

Eralenduril ei keela keegi ka teisi sõitjaid peale võtta, kuid tuleb jälgida, et ei mindaks vastuollu seadustega. «Kui võtan peale ja viin ära tuttava, siis miks mitte, aga kui hakkan seda teenusena müüma, siis see on halb nagu must takso,» võrdleb Tõnis Lepp lendamist taksoteenusega – kui tahetakse lennuteenust müüa, peab olema vastav ettevõte.

TALLINNA LENNUJAAMAS PARGIVAD KOHALIKUD Tallinna lennujaama kommunikatsioonijuhi Margot Holtsi sõnul on neil eraldi perroonil, kus võivad eralennukid parkida, suuresti kohalikud masinad. Lennukile saab rentida ka angaari ning pilootidele on kaks tanklat. «Kohalikud eralendurid toimetavad iseseisvalt, kuid kogu lennuliiklust, kaasa arvatud eralennukite liiklemist, juhib AS Lennuliiklusteenused,» räägib ta. Sealt saadakse juhised liiklemiseks – millisel kõrgusel ja milliselt rajalt õhku tõustakse ning maandutakse.

Samas oleks lennujaama jaoks tervitatav, kui eralennukid eelistaksid võimalusel pigem Tartu ja Pärnu lennujaama, kus rahvusvahelisi ja regulaarliine vähem, sest Tallinnas on kitsas.

«Näiteks jalgpalli MMi ajal Peterburis olid sealsed lennuväljad lennukeid täis, mistõttu toodi neid ka Tallinna, nii et meiegi parkla sai lõpuks täis ja tuli huvilistele ära öelda,» toob ta näite.

Lennujaama arenguplaanis on ette nähtud ala laiendamine. «Lendamine muutub järjest kättesaadavamaks, see on trend terves Euroopas ja ega meiegi erand ole.»

Lennu VIP-teenus Kel oma lennukit pole, aga tahab mugavamalt lennata, saab regulaarliine kasutades osta endale VIP-teenuse. «Tavaterminalile lisaks on lennujaamas eraldi VIP-kompleks, mis on nagu terminal terminali sees,» räägib Tallinna lennujaama VIP-teeninduse juht Tiina Raadik. Selles tehakse kõik vajalikud toimingud – registreerimine lennule, pagasi ära andmine, kauba deklareerimine, julgestus jne.

Siis saab inimene minna VIP-tuppa istuma ja kui lennuk valmis, viiakse ta bussiga lennukile. «VIP-teenus on mõeldud kõigile, kes selle eest maksavad,» räägib Raadik. Kuna Tallinna lennujaam on sedavõrd väike, pakub tavaterminal neile tegelikult väga korralikku konkurentsi, ehkki VIP-teenus annab teatud ajavõidu. Päevas täidetakse keskmiselt neli tellimust ja välja on kujunenud paarkümmend püsiklienti.

Eesti riigi külaliste – nagu paavst või presidendid – puhul on tegu piiritletud ala teenusega, mille juurde kuuluvad vastuvõtmisel vaip, auvahtkond ning vastuvõtutseremoonia. Seejärel istutakse autodesse ja sõidetakse ära.

22 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

MAA PEAL

Kindlalt ratastel Elen Luht

Fotod: tootjad, Felix Laasme / Hooligan Hamlet

Alati ei pea selleks õhku tõusma, et end eriliselt tunda ja luksuslikult ringi liikuda. Elamusi pakuvad ka maapealsed sõidukid. pöörlemiskiirus on 6800 p/min ja maksimaalne pöördemoment 850 Nm saadaval juba 2250 p/min juures. Urus jõuab paigalt kiiruseni 100 km/h 3,6 sekundiga, kiiruseni 200 km/h 12,8 sekundiga ning tippkiirus 305 km/h teeb sellest kiireima saadaoleva linnamaasturi. Urus on ehtne Lamborghini, selle välimusest leiab vihjeid nii LM002-le kui ka Lamborghini ajaloo vundamenti kuuluvatele sportautodele.

BENTLEY CONTINENTAL GT

VIKS GT

Bentley kolmanda põlvkonna Continental GT tähistab uut etappi Bentley teekonnal. Selle sisemuses tuksub kuueliitrise kahe turboülelaaduriga W12 TSI mootori täiustatud versioon, mis on esimest korda saadaval kahe siduriga kaheksakäigulise käigukastiga, et käiguvahetused oleksid kiiremad ja tõhusamad. Tehniliselt täiustatud kohanduv veermik kasutab Bentley nutikat 48-voldist dünaamilise sõidu süsteemi (Dynamic Ride System), et tagada tundlikud sõiduomadused ning hea juhitavus ja rafineeritus igasugustes teeoludes. Äratuntavalt bentley’lik väliskujundus on klassikaliselt elegantne, kuid varasematest vormikam ja teravamate piirjoontega.

Miks mitte ratas? Selle Viksi mudeli nurgelised jooned ja kolmnurgad pärinevad sama uhkelt Itaalia superautolt – Lamborghinilt. Roostevaba terase asemel alumiiniumsulamit kasutades saavutati 40% kergem rattaraam, mis tähendab, et ratas kuulub alla 10 kg linnarataste kategooriasse. Idee asendada Viksi muidu ümarad kurvid teravamate nurkadega tuli Viksi loojatele juba algusaegadel, kuid eksperimenteerimine võttis oma aja, enne kui ratas 2016. aasta hilissügisel päris valmis sai. Viks GT-d saab tellida eri raamisuurustega ja soovitud värvitoonis.

LAMBORGHINI URUS Lamborghini Urus on esimene omataoline supersportmaastur (Super Sport Utility Vehicle ehk SSUV), mis on loonud luksusautode segmenti uue niši. Seda iseloomustavad võimsus, suutlikkus ja sõidudünaamika ning disain, luksus ja praktiline kasutusväärtus. Urusel on neljaliitrise topeltturboga V8-mootori võimsusega 650 hj (478 kW) 6000 p/min juures, mille maksimaalne

24 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

MEREL

Puhka nagu sup Urve Vilk

Fotod: erakogu

Kuigi purjetamine on meil veel pigem nišihobi, on valik turul niivõrd suur, et igale maitsele leidub midagi. Kes aga Eesti vetel seilata ei soovi, saab oma jahi saata hoopis Vahemere äärde.

O

Ü Saare Yachts juhatuse liikme Peeter Sääse sõnul kuulub nende ettevõte Saksa omanikule ja ka toodang läheb valdavalt Eestist välja, peamiselt Saksa turule. «Meie paatidest on vaid ühe omanik eestlane,» märgib Sääsk ning lisab, et kuigi hinnapäringuid on nad aeg-ajalt saanud ka kohalikult turult, pole keegi ostuni jõudnud.

Sääse hinnangul on üks põhjus raha – mitte ainult selles mõttes, et seda pole, vaid on neid, kel raha on, kuid seda ei taheta välja näidata. «Hinnad hindadeks, eks ka meil ole palju neid, kes saaksid rahaliselt meie jahti lubada, aga sageli ei taheta oma rikkust ja võimalusi kodus eksponeerida, mistõttu hoitakse jahti hoopis kusagil mujal, näiteks Hispaanias,» selgitab Sääsk, miks osa inimesi eelistab jahti võõrsil pidada.

Maksumus on jahi valikul aga vaid üks teguritest. «Jahtidega on nagu autodega – neid on saada palju eri brände ning on igaühe vaba valik, millist ta eelistab,» räägib Sääsk. Kuna valik turul on suur, võimaldab see valida kliendil just endale sobiv.

KOHALIK TURG POLE HUVITATUD OÜ Saare Yachts tooted on Sääse sõnul orienteeritud perekonnale. «Naisele ja mehele on jahil loodud kõik mugavused,» kirjeldab ta. Eesti turul pole tooteid püütud eriti turustada, kuna algusest peale oli näha, et need ei lähe. «Meie kliendid on inimesed vanuses 60+: arstid, advokaadid, insenerid ja teised korralikult teeninud inimesed,» räägib Sääsk kliendiprofiilist.

«Paljud on oma tööelu juba lõpetanud ning soovivad nüüd elu nautida. Et elu jooksul on neil olnud juba kuus-seitse jahti, osatakse tänu sellele meie kvaliteeti hinnata,» kirjeldab ta.

Müük toimub edasimüüjate kaudu, kes on nii Saksamaal, Soomes kui Suurbritannias. Teiste riikide huvilised võtavad reeglina ise ettevõttega ühendust. Valikus on kolm suurust mudeleid (Saare 38, 41 ja 46). «Suurimaid neist saavad endale lubada pigem väga rikkad inimesed,» tunnistab Sääsk, et jahi puhul pole kuluks ainult selle soetamismaksumus, vaid ka ülalpidamiskulud.

Eestis on Sääse sõnul jahiomanikest rääkides tegu pigem sõpruskondadega. «Näiteks otsustavad kuus meest osta koos purjeka, kuna soovitakse osaleda regattidel,» toob ta näiteks. Sel juhul on tegu ka teist tüüpi alustega.

26 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

PURJETAMISE KOLM LEVINUMAT MÜÜTI: Purjetamine on keeruline. Purjetajate endi sõnul tundub ala keeruline ainult seni, kuni seda ise proovitud ei ole.

Purjetamine on ohtlik. Kõiki ohutusnõudeid järgides (selleks tasub meelde jätta soovitused, reeglid ja kanda päästevesti) saab merel seilamise maksimaalselt ohutuks muuta.

Purjetamine on kulukas. Luksusjahid on tõesti vaid vähestele kättesaadavad, kuid purjetamine rendijahtidel või kaasomanduses oleva jahiga ei pruugi olla kulukam mäesuusatamisest või surfist.

perstaar

MEREL

PURJETAMINE AVAB UKSI JA AVARDAB MAAILMAVAADET. LISAKS ON SEE ELUTERVE VALDKOND. OLED PÄEVAST PÄEVA VÄRSKE ÕHU KÄES, MITTE KONTORILAUA TAGA. Johan Rannast, Meltemi Adventures juhatuse liige

KÕIK KLIENDI ERISOOVID TÄIDETAKSE «Meie toodetavaid jahte võib nimetada matkapurjekateks – need on merekindlad ja mugavad jahid, mille kere kuju on disainitud eelkõige sõidu mugavust silmas pidades,» räägib Sääsk.

Kiirus ei ole nende jahtide puhul prioriteediks. Ehkki teatud tuultega on ka need konkurentsivõimelised.

Semi-custom printsiibil toodetavate jahtide puhul on põhikonstruktsioon paigas, ent vastavalt kliendi soovidele muude-

takse jahte nii seest kui ka teki ehituse osas. «Enamasti on klientidel erisoovid, mida täidame,» räägib Sääsk. Palju on neid, kel on raha oma fantaasiate täitmiseks.

Sääsk usub, et meie väikelaevanduse ajalugu vaadates sobibki Eestile just kallim nišitootmine, kus pakutakse erilahendusi.

«Me ei suuda tegeleda suurtootmisega. Selleks ei ole meil sobivat asukohta ega tööjõudu.»

Ettevõttes, kus on tööl 25 inimest, jõutakse aastas ehitada AUGUST 2018 • LUKSUSLIK EESTI

27

MEREL missõbrad, kes käivad Muhu väina regatil või üürivad ise kevadvõi sügispuhkuseks kusagil võõrsil jahti.

«Purjetamine avab uksi ja avardab maailmavaadet. Lisaks on see eluterve valdkond. Oled päevast päeva värske õhu käes, mitte kontorilaua taga,» kiidab Rannast.

Ehkki esialgu on meil purjetamine pigem nišiala, on Rannasti eesmärk ja soov, et oleks aina rohkem eestlasi, kes purjetamisega tegelevad. «Oleme ikkagi mereriik.»

POPULAARSUS KASVANUD

↑ Raskused ei kesta kunagi lõputult. Kui süda on paha, siis ilusale rannale jõudes see ununeb ja ka inimesed kasvavad raskustes kokku, julgustab Johan Rannast. ↓ Selleks et purjekaga maailma avastada, ei pea seda ise omama.

Rentimine võib kokkuvõttes soodsamgi olla.

Samas võib Rannasti hinnangul öelda, et purjetamise tuntus on meil juba tasapisi kasvanud ja huvilisi aina tekib. «Kui «oma evangueeliumi» kuulutamisel järjekindel olla, jääb see lõpuks meelde ka,» on ta rahul.

Ka jahtide arv on meil kasvamas. «Kui vaadata paadimüügiportaale, siis kui muidu oli seal müügis 10–20 paati, siis praegu on neid 50,» räägib ta. Ehkki paljud on mootorpaadid, leiab ka jahte.

Ehk jõutakse nii peagi järele põhjanaabritelegi, kelle seas purjetamine on märksa populaarsem.

Kolm asja, mis hoiavad inimesi purjetamisest eemal, on Rannasti sõnul need, et arvatakse, et see on kallis, keeruline ja ohtlik. Ent see pole tõsi. «Kes on proovinud, mõistab, et kõik on õpitav,» julgustab ta.

PURJEREIS ON AKTIIVNE PUHKUS Kuna Eesti suvi on lühike, siis korraldatakse hooaja pikendamiseks purjereise piiri taha – 17 korraldatud reisiga on jõutud käia Kreekas, Itaalis, Assooridel, Tais, Kariibidel ja mujalgi. Reise on korraldatud viis aastat ja kui algul oli keeruline gruppi täis saada – oli vaid kaheksa-üheksa huvitatut –, siis nüüd täituvad grupid ilma, et selleks oleks vaja eriti reklaami teha.

Lisaks aidatakse jahte rentida mujal Euroopas. «See on sama lihtne nagu autorent, ainult et selle kohta on keerukam infot leida,» tunnistab Rannast – kaks korda aastas jahti rentida on tunduvalt odavam, kui oma jahti pidada ja ületalve hoida.

Kõige lihtsam on Rannasti sõnul olnud müüa kallimaid ja eksklusiivsemaid purjereise. «Sel kevadel käisime 32 inimesega Kariibidel, mis oli esmakordne taoline ettevõtmine, ent kohad said väga kiiresti täis. Ka Tai reisi müük läks väga hästi.»

MEREL VÕIB ETTE TULLA NÄÄKLUSI

keskmiselt kuus jahti. Teadmisi, oskusi ja kogemusi on selleks vaja omajagu, tunnistab Sääsk.

INIMESTE VÄHESUS PIIRAB ARENGUT Õnneks tuleb noori kogu aeg peale. Ehkki tööjõu nappus kipub sellest hoolimata olema peamine, mis sektori arengut piirab.

Meltemi Adventures juhatuse liikme Johan Rannasti sõnul on nende sihtgrupp eelkõige alles purjetamisega tutvujad. Ettevõte rendib purjekaid ja korraldab koolitusi ning regatte.

Umbes pooltest nende juurde jõudnutest saavad püsikliendid, kes hiljem pesast välja kasvavad. Ühel hetkel jõutakse punkti, kus hakatakse toimetama iseseisvalt. Algajatest saavad purjeta-

28 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

Rannasti sõnul pole nad reisile tulnutelt purjetamisalaseid eelteadmisi nõudnud, aga ta soovitab huvilistel kindlasti enne mõelda, mis tüüpi reisija ollakse. Organiseeritud on küll jahid ja kokku pandud marsruut, ent laeval tuleb olla toimkonnas ja välistatud pole, et reisil tekib erinevat sorti raskusi. «Ilm võib olla halb. Või seltskonnas keegi ei meeldi,» toob ta näiteid. Selle peale meeskonna moraali aga lõhkuda ei tohi. «Õnneks ei kesta raskused kunagi lõputult. Kui süda on paha, siis ilusale rannale jõudes see ununeb ja ka inimesed kasvavad raskustes kokku,» jätkab Rannast.

Ehkki väikesel pinnal võib võõraste vahel aeg-ajalt hõõrumisi tekkida, on Rannasti kogemusel kõige kihvtimad seltskonnad just need, mis koosnevad võõrastest. «Meeskondades, kus on paarikesed või niisama varem tuttavad, tekivad nääklemised kummalisel kombel palju kergemini,» teab ta. Võõrad aga kasvavad raskustes kergemini kokku.

SISUTURUNDUS

Lõpeta unistuste hobi jahtimine, hakka jahiga sõitma!

Lugu sellest, kuidas ma Jazz Sailing Teamiga Tallinna Regatil ühe eriti mõnusa õhtupooliku veetsin ja Tallinna Regatil teise koha sain.

OLIVER LOMP

S

iinkirjutaja on üks nendest tüüpidest, kes proovib elus võimalikult palju kõike kogeda. Kuni ühe kauni augustikuise kolmapäevaõhtuni arvasin, et olen oma elutabelisse jahiga sõitmise reale juba paar linnukest kirja saanud, ent eksisin umbes sama sügavalt nagu Tallinna lahe kõige sügavam punkt. Niisama sõpruskonnaga lainetel loksuda on ju tõesti väga mõnus, aga teha seda koos professionaalse jahisõidumeeskonnaga täiesti omaette kogemus.

Kapten Viljar Sepp oma meeskonnaga kutsus mind osalema järjekordsel Tallinna Regati etapil. Paatkondi oli võistlemas 50 ringis, meeskonnad varieerusid 6–8 liikme vahel. Tasemel meeskondadel on rollid paigas. Pardal on roolimees, grootsoodimees, fokasoot 1 ja 2, klahvimees, mastimees ja vöörimees.

Kui pardal on kaheksas meeskonnaliige, on tema ülesandeks abistada spinnakeri allavõtmisel vööriluugist.

Sel etapil olin kaheksas liige mina ja kuna mu jahisõidukogemused olid enne võistlust olematud, jäi põhiliseks rolliks olla lihtsalt nähtamatu nagu hea jalgpallikohtunik. Viibisin alusel, aitasin vajadusel keharaskusega kreenist välja ning püüdsin teiste tegevustele võimalikult minimaalselt ette jääda. Õnneks vähemalt üks oskus oli mul pardakaaslastega umbes samale tasemele arenenud ja seal ma häbisse ei jäänud – vanakese tervitamiseks ringi saadetud sümboolne pudel maitses sama mahedalt nagu teistelegi.

Purjetamisvõistlused on kord juba sellised, et kogenematu silm ei saa võistluse seisust tegelikult suurt midagi aru. Sama tunne on algajal ise võistluse keskmes viibides. Kuigi sõbralikud meeskonnaliikmed üritasid mulle pidevalt selgitada, mis seisus parasjagu viibime, oli esimesel tunnil detailidest aru saada sisuliselt võimatu. Küsimused nagu «Miks võtame kursi eesmärgist hoopis teises suunas?» või «Kuidas me sellest musta purjega alusest maas oleme, kui me silma järgi korraliku edumaaga juhime?» kummitasid pidevalt peas ja nii üritasin lihtsalt täita käsklust, kui pöördel jahi ühest otsast teise liikuma pidi. Seejuures jälgisin pidevalt, et poomi ehk põhipurje alumise osaga vastu peanuppu ei saaks. Viimasel ringil muutus arusaamine kogu spordiala loogikast järjest selgemaks ning kui teise koha toonud finiš vahepeal ette ei jäänuks, mõistnuks ma detaile järjekordse tunni möödudes veel paremini.

Purjetamine aga pole pelgalt sport, kus higipull otsa ees ja veri ninast väljas teisi iga hinna eest edestada. Samal ajal on purjetamine mõnus ajaviide! Meeskond on ühtlasi sõpruskond, kes rahulikumatel hetkedel räägib maailma asjadest, viskab

muhedat nalja ja naudib lihtsalt merel olemist. Ent nii kui vaja, koondutakse kui üks mees oma rollidesse, teinekord tõstetakse teineteise ergutamiseks isegi häält – merel on ju tore, aga kui ambitsioonid kõrgel nagu 17-meetrine mast, tuleb Hine konjakiga vanakest tervitamas! kellavärgina tegutseda.

Jahisõitmisega seoses tuleks ümber lükata üks korralik müüt. Tõsi, paljajalu metsa all jooksmine või meres ujumine on spordialadena oluliselt odavamad, ent väär on arusaam, et purjetamisega tegelejad peavad püstirikkad olema. Näiteks meeskonnaliige, kes küll ei kuulu jahi omanikeringi, aga teeb kaasa terve võistlushooaja koos majutuste ja muu selle spordi juurde kuuluvaga, kulutab aastas keskmiselt 1500 eurot. Jah, 125 eurot kuus on arvestatav summa, ent pannes kõrvale mõne ööklubis jõlkumise või restoranikäigu arvelt, tekib summale hoopis teine mõõde.

Minu elus hobidest puudust ei tule ja nõnda ei saa ma lubada, et jahisõitmisega kohe nii tõsisel tasemel tegelema hakkan, ent tulevikus ei saa seda võimalust välistada. Sellise mõnusa meeskonnaga läheks uuesti merele kasvõi järgmine kolmapäev. Proovi sina ka!

AUGUST 2018 • LUKSUSLIK EESTI

29

REISIL

5 pärli naabrite juurest Urve Vilk

Fotod: erakogu

Kes soovib luksuslikku puhkust, leiab naabrite juurest just talle sobiva pärli – VIP-pakkumisi on alates mereäärsest villapuhkusest kuni ekslusiivse jäähotellini.

Jukkasjärvi suviste ja talvisemate tingimuste kohta leiab rohkem infot www.icehotel.com. Ruumikunstnikud Nicolas Triboulot ja Cédric Alizard.

Foto: Asaf Kliger/Icehotel/imagebank.sweden.se

Põhjamaine Jukkasjärvi

Kullahõnguline Peterburi

Rootsi, Jukkasjärvi

Venemaa, Peterburi

Kiruna on Rootsi kõige põhjapoolsem linn, mis rajati 1900. aastal Kiirunavaara rauamaagi leiukoha juurde. Kirunast kümnekonna kilomeetri kaugusel Jukkasjärvil asub maailmas ainulaadne jääst Icehotel, mis on põhimõtteliselt luksuslik iglu, mille toad valmistatud naabruses voolava Torne jõe veest moodustunud jääst.

Jäähotellis on valdav enamus interjöörist, sealhulgas voodid, lauad ja toolid, ehitatud jääst ja lumest, jääst on valmistatud isegi joogiklaasid baaris. Ent jääst pole Jukkasjärvil ainult hotell, vaid terve külake – on jääst kirik, jääst teatrisaal jms. Looduslikku silmailu pakuvad piirkonnas virmalised ja kuulmisnaudingute eest hoolitseb jää, mis materjalina krigiseb ning nagiseb, nii et sellest valmistatud hooned ja esmed justkui räägiksid oma lugu. Aktiivse puhkuse eelistaja saab sõita põdrarakendiga, osaleda mootorsaanireisil, võtta osa kärestikusõidust jõel või matkata ja kalastada.

Peterburi on muinasjutuline linn, millele annab unikaalse võlu arvukate kanalitega Neeva jõgi. Linna lummust saab nautida ka vee peal – öine laevasõit Neeval koos selle sildade tõstmisega on erakordne vaatepilt. Linna pärle on üks maailma unikaalsematest pargi- ja lossiansamblitest Peterhoff, mis lummab oma kuulsa rütmiliste purskkaevude süsteemiga – ilusa ilmaga ei ole kusagil mujal näha sel-

30 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

list päikesevalguses kullasära.

Et linna teine pärl – maailma üks suuremaid kunstimuuseume Ermitaaž – ei ole tuntud ainult maalikunsti šedöövrite, vaid ka tunde kestvate järjekordade poolest, tasub peatumiseks valida viietärnihotell Four Seasons Hotel Lion, mis pakub lisaks luksusele (hotelli uhkuseks on Vene impeeriumi stiilis interjöör ja eksklusiivsed söögikohad) võimalust tellida individuaalne Ermitaaži külastus väljaspool ametlikku avamisaega, tänu millele saab rahulikult imetleda oma lemmikkunstiteoseid.

REISIL

Romantiline Palanga Leedu, Palanga Palanga on Leedu väike mereäärne linnake, mis pakub suurepäraseid võimalusi romantiliseks puhkuseks. Palangas on männimetsaga külgnev 18 kilomeetri pikkune valge peene liivaga rand, mille promenaad on ääristatud eri maitsele sobivate söögi- ja joogikohtadega, millest enamik kaunistatud ohtrate lillekimpude ja purskkaevudega. Vahemereäärses meeleolus peatänav on rahvast tulvil – jalutatakse, süüakse, tantsitakse, taustaks mängib elav muusika.

Särtsakas Jurmala Peatudes viietärnihotellis Palanga Spa Luxury tunned end kui staar – hotellis on tiikpuust mööbel ning Brasiilia pähklipuust uksed ja põrandad. Restoran pakub mereandidest hõrgutisi. Hotell on eriti hinnatud paaride seas – luksuslikus tervisekeskuses saab spaamõnusid nautida saunades, kümblustünnis ja basseinides, spaatöötajad aitavad igaühel koostada endale personaalse spaaprogrammi. Väikese autosõidu kaugusele jääb Klaipeda, kus on meremuuseum ja delfinaarium.

Läti, Jurmala Läti pealinnast Riiast vaid paarikümne kilomeetri kaugusel paiknev Jurmala on valge liivaga kuurort, mis suvel täis elu ja energiat. Puhka rannas, võta päikest, uju, tee sporti või sukeldu linnamelusse, kus võib nautida luksuslikke restorane, pidutseda või kuulata tõsisemat muusikat Dzintari kontserdisaalis. Valides majutuse M. S. Kuznetsov Apartments villas (selle on ehitanud Kuznetsovidest portselanitootjate perekond), on meelelahu-

REISIL

tuse nautimine eriti mugav, kuna terve ööpäeva on külaliste kasutada auto koos juhi ning ihukaitsjaga, et oleks võimalik sõita Jūrmala või Riia restoranidesse ning klubidesse. Villas saab lõõgastuda spaakompleksis, kasutada elektrilist või tavalist jalgratast, tellida endale kokk, kes valmistab kohapeal eksklusiivse gurmeelõuna, ratsutada, minna paadireisile, panna end proovile ralliauto roolis või tellida järele helikopter. Pakutakse lapsehoiuteenust ning tennisetunde professionaalse treeneriga.

Paradiisisaar Läänemeres Helsingist 90-minutilise sõidu kaugusel asuv erasaar SuperShe on eksklusiivne puhkusesaar Läänemeres, millele on puhkama lubatud ainult naised.

Selle mõte on ühendada igas vanuses naisi jooga, meditatsiooni, rühmatreeningute, kokkamise ja teiste tegevuste kaudu, mis aitavad naistel üksteiselt õppida ja üksteist inspireerida. Kõike juhib saare omanik SuperShe võrgustik (omanik Kristina Roth), mille liikmeks peab saarel

SAAR ON MÕELDUD AINULT NAISTELE. puhata soovija hakkama, kui ta seda veel ei ole – selleks ei piisa rahast, vaid kodulehel tuleb täita avaldus ning läbida lühike intervjuu Rothiga Skype’i teel. Kui tahad puhata inimtühjal saarel, hingata värsket õhku, ujuda alasti ja magada luksuslikes Vogue’i majakestes tähtede all, on see saar just sulle.

KINNISVARA

7 soovitust, kuidas osta välisriigis kodu

Elen Luht

Kui hing ihaldab kodu välismaal, siis peab ta seda saama, peaasi, et osturetkele võetakse kaasa tark mees taskus.

O

lgu uue kodu kandidaat kasvõi lossi koopia või lemmikmõisa kaksik, kavalamaid ja lihtsamaid kinnisvaranüansse peab oskama märgata. Nõu, millest alustada välisriigis kinnisvaraotsingutel, annavad Baltic Sotheby’s International Realty müügijuht Tiia Sooaluste, Arco Vara Kinnisvarabüroo tiimijuht Triinu Tapper, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

1.

Enamikus riikides on oma liidud või ühingud, mis koondavad kohalikke kinnisvarafirmasid. Kuna igas riigis on kinnisvara soetamisega seotud seadused erinevad, siis maakler on kindlasti abiks ja oskab vajalike protseduuridega aidata. Paljudes riikides on erinevalt Eestist ostjal ja müüjal erinevad maaklerid, kes ostutehingu tingimused ja hinna omavahel kooskõlastavad. Ülemaailmselt tuntud kinnisvaraketid nagu Sotheby’s Realty, Compass, Century 21st, Re/Max, Engel & Völkers jpt on kindlasti garanteeritult hea teenusekvaliteediga kinnisvarafirmad.

2.

Riikides, kus on suurem eestlaste kogukond, on kergem leida eest kohalikke tuttavaid, kes on teinud tehinguid ja oskavad soovitada ja suunda näidata. Guugelda alati enne ettevõtteid, kellega koostööd teed. Uurida tasub näiteks, kui palju töötab ettevõttes inimesi, kui palju on tal pakkumisi ja referentse.

3.

Enne ostuotsust tasub esmalt üürida ja vaadata, kas piirkond meeldib. Üks asi on suvel kena päikeselise ilmaga kohvikulaua taga istuda, teine asi on jalutada ringi õhtuti ja tutvuda oludega pikema aja jooksul.

34 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

4.

Investeerimise puhul on tähtis, et kinnisvara asuks seal, kus turistid. Lisaks, kus on majandussurutis, sinna tasub investeerida; kus majandus õitseb, sealt tasub mööda vaadata.

Kuid kõige olulisem on inimeste juurdevool sellesse haldusüksusesse. Piirkonna kasvav populaarsus on üheksal juhul kümnest hea näitaja.

5.

Otsusta, mida soovid varaga teha – kas kasutad seda vaid ise puhkuse ajal ja ülejäänud osa aastast seisab see tühjalt (kommunaalkulud!) või annad üürile. Üürileandmisega seotud õiguslik pool on eri riikides erinev, Euroopa Liidus on riike, kus üürilepingust vabanemine võib olla väga raske. Lisaks erinevad riigiti halduskulude reeglid ja on erinevad maksude ja kõrvalkulude tingimused.

6.

Kui on soov teist kodu soetades ühendada töö ja lõbu, siis seab see kaugusele piirangud ning otsus tuleb teha lennuühenduste kättesaadavuste põhjal. Puhkusekodu puhul tuleks jälgida, et sihtkohta oleks kerge reisida. Otselennud on kõige mugavam variant. Tähtis on, et piirkond kutsuks tagasi – rannasõpradele sobib mereäärne piirkond, seiklushimulistele mäed.

7.

Väga suurte investeeringute puhul on tavaline, et koostööd tehakse rahvusvaheliselt tunnustatud advokaadibüroode kettidega. Kõige kindlam meetod on teha päring Eestis advokaadibüroost, kust suunatakse huviline sihtriigi partneri juurde, kes leiavad ise objektid, mida julgevad soovitada.

KINNISVARA

Välismaale tööle

KUHU MINNA

Sõltuvalt valitud asukohamaast on väljaspool Euroopa Liitu elamiseks vajalikud elamis- ja tööluba, EL-i siseselt on liikumine vaba. «Teise riiki elama asudes peavad kindlasti olema paberkandjal kaasas apostillitud ja vandetõlgi poolt sihtkohariigi keelde tõlgitud dokumendid, sest meie jaoks igapäevane digiallkirjastamine on mujal Euroopas, rääkimata ülejäänud maailmast, väga vähe kasutusel,» nendib Tiia Sooaluste. Üürikorteri puhul peab arvestama, et erinevates riikides on erinevad kombed ja mitte igas riigis ei anta kortereid pikaajaliselt üürile möbleeritult. Sooaluste soovitab kaaluda enda mööbli kaasa pakkimist või siis kohapealt ostmist, mis sageli on kokkuvõttes kallim.

Eestis müügitehingutelt tasutavad notaritasud ja riigilõivud on Euroopas ühed madalamad, seega peaks kindlasti arvestama lisakuludega tehingut nõustavale advokaadibüroole ja märkimisväärsele protsendile müügihinnast kuluvale notaritasule, riigilõivule ja ka tõlgile, kes võõrkeelse müügilepingu arusaadavaks tõlgib. Lisaks tuleb ostetav vara kindlustada.

Paljudes riikides on olemas kinnisvaramaks, mida tasutakse vastavalt omatava kinnisvara väärtusele. Eestis on maksustatud ainult elamu või korterelamu alune maa.

Mitte kõikjal Euroopas ei sõlmita müügilepinguid notari juures nagu Eestis. Näiteks Soomes vormistatakse see pankades, Rootsis kinnisvaramaaklerite poolt.

«Eestlased on läbi aegade ihaldanud kodu, kus on päikest, palme ja liivaranda. Seega on esimesed eelistused Hispaania ja Portugali lõunarannik, Itaalia, Kreeta, Kanaari saartest Tenerife kui kõige rohelisem. Pikema lennureisi kaugusel asuvad soositud sihtkohad Tais Kagu-Aasias ja Ameerika Ühendriikides Florida poolsaare ida- ja läänerannik, kus on juba ees ootamas eestlaste kogukonnad. Viimaste aastate trendiks on kujunenud Horvaatia, kus kinnisvara hinnatase on veel taskukohane, kliima vahemereline ja elatustase nagu Eestis.»

Tiia Sooaluste

Oma kodu Eestis Ingmar Saksingu sõnul pole üheski linnas rusikareeglit, mille järgi parema investeeringuväärtusega kinnisvara otsida. «Igas piirkonnas võib midagi leida, kuid halbade aegade valguses soovitan alati osta kõige parema vara. See on väärtuslik ka siis, kui on halvad ajad.»

Selge on, et linnade kasvades ei mahu kõik soovijad elama kesklinna lähedusse ja üha rohkem lähevad hinda linna lähiümbruse asumid. «Tallinna ümbruses, näiteks Sauel, Sakus, Kiilis käib vilgas elu ja kinnisvara otsimine. Tallinna hinnad on eest ära läinud ja noored saavad aru, et pole mõtet end pere loomise jaoks ribadeks laenata,» soovitab Peep Sooman hinnavõidu saamiseks Tallinna satelliitasumite poole vaadata. Nende kasuks räägivad mõistlik distants linnast, arenenud taristu, rahulik keskkond. «Näiteks Peetri puhul me nägime, kuidas mitte millestki sündis midagi.»

Kinnisvaraost on alati seotud emotsiooniga, olgu see soetatud eluasemelaenuga või investeeringu eesmärgil, räägib Ingmar Saksing oma kogemusest. «Alati juhib emotsioon, inimene astub uksest sisse ja ütleb: oh, see on minu kodu!» Sisetunde ajel tehtud ost on sageli ka kõrgemal tasemel, kui alguses plaanitud, kuid olulisem on mehe sõnul heaolutunne. «Mis siis veel motiveerib, kui mitte õnnelik elu ilusas kodus?»

Tallinn, Roostiku 27, hind 1,55 miljonit, müüja LVM Kinnisvara.

Mereäärsel kinnistul asuv maja on ehitatud 2014. aastal, hoone on kahekorruseline ning koos terrasside, saunade ja tehnoruumidega on selle suurus 476 m². Kogu merepoolne külg on klaaspindadest ning kuna maja on merest esimeses reas, siis avanevad sealt igal hetkel võrratud vaated.

38 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

Sisearhitektitöö kui täpp ilusa i peal VILLE LAUSMÄE, sisearhitekt Meie eriala vaatepunktist ootab eksklusiivse kinnisvara arendaja, et sisearhitektide ja arhitektide tähelepanu kaudu sünnib midagi, mis astub sammu eemale keskpärasusest. Kvaliteedimärgi annavad küll keskmisest kvaliteetsemad lahendused, natuke kallimad tooted, teatud tuttavlikud esemed, mis mõnel ühiskonnagrupil on staatuse sümboli rollis. Kuid tänapäeval on keskmised materjalid juba nagunii üsna kvaliteetsed. Täismassplaat on ikka täismassplaat, võimalik, et valitakse natuke kallimad santehnikalahendused, kuid see ei ole arenduse seisukohast suur hinnavahe.

Määravam on planeering, asukoht, suurus, kahtlemata ka turundus, millel on tegelikult põhiroll, ning sisearhitekti panus on pigem nagu täpp i peal.

Kus sisearhitektuur on reaalselt eksklusiivne, on puhtal kujul erilahenduste ja väga eriliste erilahenduste tegemine, mis kuulub pigem harvade ja erandlike eramute maailma. See on personaalteenus ja võib olla luksuskaup, kui pannakse suurem sisearhitektide meeskond ühe eramu peale aastaks või paariks tööle. Ma ei pea siin silmas mõne küla väljaarendamist, vaid näiteks kui keegi otsustab ehitada enesele tõeliselt ainulaadse eramu. Tellija jaoks muudab selle atraktiivseks unikaalsus. Sellisel juhul on ka kvaliteet ja tähelepanu detailide suhtes selgelt suurema kontrolli all ning siis ei ole teostusmaksumus enam nii oluline. Sisearhitekt on tellija jaoks olemas algusest lõpuni, alustades koos arhitektiga planeeringu tegemisest ja lõpetades viimaste öökappide eritellimusjoonistega. See on personaalsuse kordumatus professionaalses võtmes, mida oodatakse kõrge taseme lahenduse juures.

STIILINÄIDE

Nahk seinal, põrandal, kaminal Üks võimalus oma ruumi eriliseks muuta on selles kasutada muude materjalide kõrval nahka. Nahal on oma eriline ja eristuv esteetika, kuid oma naturaalsuses on ühtlasi tegemist vastupidava materjaliga. «Tänu nahas sisalduvatele õlidele on see väga elastne, mistõttu saab seda kasutada ka kumeratel pindadel, ja see sobib ka niisketesse ruumidesse,» ütleb Alphenbergi Tallinna müügi- ja turundusassistent Mirjam Vikisk. Kõige paremini pääseb nahk interjööris mõjule kombineeritult teiste naturaalsete materjalidega, nagu puit, kivi, metall, betoon, kork.

Eraprojektides on kaetud nahaga näiteks kaminaid, põrandaid, treppe, trepikäsipuid, laetalasid, köögikappe.

Kodukasutuses saab nahkpindu puhastada tavapärasel viisil – tolmuimeja ning märja lapiga. Nahkpõrandat on soovitatav kord paari aasta jooksul töödelda mesilasvahaga.

Alphenbergi nahk katab näiteks Tallinn Viimsi SPA hotelli seinu, vastuvõtulauda, kapiuksi ja isegi akvaariumi.

40 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

Foto: Shutterstock

KINNISVARA

Inimlik ja üleaegne – ajatu sära ehtekarbist Elen Luht

«Põhjus ehet kanda võib olla korraga hämmastavalt sarnane ja erinev – soov silma paista või kinnitada oma kuuluvust mingisse inimrühma –, see on nõnda inimlik ja üleaegne,» ütleb ehtekunstnik Tanel Veenre.

ILUASI

O

ma kaubamärgile disainides ei lähtu Tanel Veenre üldse trendidest, pigem sisetundest ja teemadest, mis teda disainerina sel hetkel köidavad. «Nõnda võin olla kindel, et tulemus on isikupärasem ja tegelikult ka aegumatum. Õnneks moemaailm soosib sellist lähenemist ning trendid on muutunud väga pinnapealseks ja ebaoluliseks.»

Ehtemaailmas tasub moe asemel järgida suuremaid liikumisi nagu jätkusuutlikkus, ehedus, rustikaalsus, mängulisus, originaalsus. Selliste märksõnade ümber tiirleb Veenre sõnul praegu mõjukam osa moest.

Eesti ehtemaastikul valitseb aga vingete noorte kaubamärkide buum.

Veenre soovitab vaadata näiteks TOHUTO, FRONT või Katrin Veegen Jewellery värskete seeriate suunas.

EHTEGALERII

KUI PALJU ERINEB EHETE KÕRGMOOD LIHTSALT MOEST?

Koos disainer Kairin Koovitiga sündinud sõrmused lähtuvad südame kujust, jäädes samas kantavaks ja minimalistlikuks.

Kui vaadelda ehete skaalat äärmusest äärmuseni, paarieurostest kiirmore kulinatest kuni näiteks miljon maksvate Cartier’ vääriseheteni, siis põhjus ehet kanda võib olla korraga hämmastavalt sarnane ja erinev. Soov silma paista või kinnitada oma kuuluvust mingisse inimrühma on ju inimlik ning üleaegne. Minu jaoks on olulised inimlikud ihad – ehe on signaal, võrgutav märguanne. See võib olla nii 50-eurone kõrvamari kui ka märksa kallim väärismetallist mardikas. Viimane lihtsalt kestab ajas kauem, kuid see pole alati kõige olulisem.

Tanel Veenre avas Rävala 7 esimese päris oma galerii.

See on Embassy of Fashion stuudiopoe osa, öösinine galerii kõige erilisemate ehete eksponeerimiseks.

Tanel Veenre soovitab värsket Eesti ehtedisaini:

Eesti muutuvast ilmast inspireeritud FRONTi kõrvarõngad «C° 2 Splash».

EHE ON SIGNAAL, VÕRGUTAV MÄRGUANNE. Tanel Veenre, ehtekunstnik

MILLISTEL SÜNDMUSTEL SOBIVAD EHTEKS ERILISED AUTORIEHTED? Mulle meeldib ameeriklaste väljend conversation piece. See on ehe, mis käivitab vestlusi, intrigeerib ja püüab pilke. Sellise ekstravagantsuse kandmine on eelkõige sotsiaalne seisukohavõtt. Olulise osa mu loomingust moodustavad unikaalehted – eelkõige jõulise idee ümber tekkinud ehed.

Kuid see on elitaarne mäng, 99% sellistest ehetest leiavad oma kandja mind esindavate välisgaleriide kaudu, näiteks USAs, Rootsis, Hollandis, Saksamaal. Disainehete kõrgaeg on aga kindlasti jõulueelne periood. Pole väärikamat kingitust kui erilise looga disainehe.

TOHUTO kergelt kullatud hõbedast seeria «Hunt».

Foto: Mark Raidpere

MILLEGA SAAVAD MEHED ENNAST EHTIDA? On üks ehe, mis võiks olla igal mehel – sõrmus, millega kinnitada oma armastust. See ei pea olema abielusõrmus, mina kutsuksin seda lihtsalt armastuse sõrmuseks. Kannan ise hea meelega lihtsaid sõrmuseid ja käevõrusid. Ning mul on ka väike valik revääriehteid. See on pigem oscarwilde’ilik kapriis, väike salamärk rinnal. Kuid kodus ühes laekas on mul fantastiline kogu unikaalehteid, mis olen oma loomingu vastu vahetanud hingesugulastelt üle maailma. Seal on nii 3D-prinditud jänes USAst, kuldne mardikas Rootsist kui ka öine aed Saksamaalt. Need on ehted, mida ei pea kandma riietel, vaid pigem südames. ← Tanel Veenre Jewellery putukad värskest NEFFI seeriast. Foto: Julia Shashkina

Katrin Veegen Jewellery kõrvarõngad «Light Beams» sarjast «Spaceballs».

AUGUST 2018 • LUKSUSLIK EESTI

43

ILUASI

Kolmekihiline kvaliteet Elen Luht

Fotod: Tõnu Tunnel, erakogu

Ehted ei tähenda vaid väärismetalli ja kalliskive – ka nahast tooted võivad olla väärtuslikud ehted. Et olla kindel nahktoote kvaliteedis, soovitab disainer Stella Soomlais uurida eelkõige brändi tausta, sest silmaga hinnates ei saa kunagi kindel olla, kas toodet saatev reklaamjutt on tõsi.

M

inu maailmas tähistab naha kvaliteeti kolm asja: kuidas see on pargitud, missugune naha osa see on ja milline pinnakate sellel on,» sõnab disainer Soomlais.

«Inimesele, kes nahast väga palju ei tea, võib naha kvaliteeti tähistada see, kui sinna ei jää ühtegi kriimu peale. Tegelikult on aga nahk naturaalne materjal ja kui endale nahkkoti ostad, siis see elab oma elu edasi. Tulevad tonaalsuse muutused, võidumised, kriimustused. Need justkui elavdavad nahka, aga kui ei saa aru, et tegu on naturaalse materjaliga, siis ei pruugi see meeldida.»

«

ta kasutab,» soovitab disainer, sedastades, et teema läheb seda keerulisemaks, mida rohkem ta ise sellesse süveneb.

«Minu arvates on pall brändide enda käes. Järjest rohkem tootjaid saab aru, et parim on olla võimalikult aus ja rääkida, mida kasutatakse ja miks,» on Soomlais veendunud, et aeg ja nahabrändide filosoofia on muutumas.

SÜVITSI NAHA SISSE Nahk on kihiline ning tootmisel on optimaalne lõigata nahk kolmeks – pealmine kiht ja kaks alumist kihti. Kvaliteetse naha puhul räägitakse Soomlaisi sõnul pindmisest kihist, millel peaks hea silm oskama eristada karvanääpsusid. Kui neid näha ei ole, siis on tõenäoliselt pealmine kiht kaetud mingi pinnakattega, mida tehakse tavaliselt defektide varjamiseks. Armideta nahka saab kasutada ilma pinnakatteta ning sellest saab toota kallimaid ja kvaliteetsemaid nahktooteid.

Alumised kaks kihti näivad tavasilmale seemisnahana. Ka neile saab peale panna pinnakatte, et jätta mulje siledamast, vastupidavamast nahast. Soomlais hoiatab aga, et alumised kaks nahakihti ei ole nii vastupidavad ja võivad kergemini rebeneda.

«Inimene ei saagi seda kõike teada brändi tausta teadmata, nii et eelkõige peaks uurima tausta. Teisest küljest peaks bränd ise olema võimalikult aus selles suhtes, missugust nahka

44 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

Stella lemmik on seljakott. «See on lihtsalt nii funktsionaalne. Mulle meeldib, kui käed on vabad, eriti väikese lapse kõrvalt.»

ILUASI

SOOVITUS Kuidas hinnata naha kvaliteeti poes?

«Esiteks tuleks uurida brändi enda filosoofiat. Teiseks, kui tootega on kaasa antud nahatükike, siis lähemalt uurides on aru saada, mis nahaosa see on. Kui see on pealmine kiht, siis on see kvaliteetsem kui alumine kiht.»

Stella Soomlais, disainer

«Ma olen see kingsepp-käib-paljajalu-tüüp,» naerab Stella Soomlais, «kõik kotid, mida olen hakanud endale tegema, olen lõpuks ära müünud. Olen ka mehele palju kotte kingiks teinud ja et neid on aja jooksul kogunenud, siis vahel pätsan temalt neid.»

JÄTKUSUUTLIK MÕTTEVIIS KUI PEEGLIKATSE Stella Soomlais tunneb, et on sõrme andnud nahadisainile. Mida kauem ta selles valdkonnas tegutseb, seda enam pooldab ta jätkusuutlikku mõtteviisi. Disainerina soovib ta luua tooteid, mis kestavad kaua. «Muidu ei saaks enam peeglisse vaadata, kui öelda ühte ja teha teist.» Ta muigab, et selles peitub alati väike paradoks – iga brändi soov on meeldida nii palju, et tooteid ikka ja jälle ostma tullakse.

«Mul on väike bränd ja kui mõne mu tootega midagi juhtub, siis inimesed ütlevad seda. Tahtsin ka ise, et nad tuleksid ja saaksime tekkinud probleemi lahendada,» räägib disainer sellest, mis suunas teda pakkuma oma toodetele lisaväärtust – edasist hooldust. Üks asi viis teiseni. See on aidanud tal oma tooteid arendada, et teha toode, mis kestab ja mida oleks kerge hooldada.

«Liigumegi praegu vastuvoolu kiirmoele ehk tagasi juurte juurde. On igati normaalne, et asi peab vastu aastakümneid ja vajab vahepeal hooldust. Seda peab siis olema võimalik teha,» ütleb ta.

Soomlaisile meeldib, et tal on sel moel võimalik klientide teadlikkust kasvatada: «Nahktoote kasutus määrab selle eluea pikkuse. Mida rohkem saan ise sellest rääkida, seda tähelepanelikumad on ostjad hiljem oma koti suhtes. Inimestel polegi väga kohta, kuhu oma kotti hooldama minna. On igati loogiline, et saan seda pärast hooldada või parandada või selles muudatusi teha.»

UNIVERSAALNE LUKSUS Öeldakse, et universaalseid asju pole, kuid mõnel juhul siiski on.

«Meie valdav klientuur on naised, kuid oleme suure osa tooteid teinud nii, et neid saaksid kasutada ka mehed.» Sama oluline on

46 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

Hetke hitid on seljakott, väike vöö- ja õlakott, kõige rohkem ostetakse aga käepaelu nii endale kui ka kingiks.

universaalsus varem mainitud mõtteviisist lähtudes – et sama kotti sobiks kasutada nii tenniseid kui ka kõrgeid kontsi kandes ning ei oleks vaja kappi seisma jätta mitut erinevat kotti lihtsalt omamise pärast.

Mitteomamise magus mõte tekitas veel ühe idee – rendikoti. See on mõeldud neile, kes soovivad proovida, kas kallihinnaline kott täidab funktsionaalseid eesmärke ja on kulutust väärt.

Teisena rendivad need, kes vahel harva vajavad teatud kotitüüpi, näiteks reisikotti või kotikest piduliku sündmuse tarvis.

Kolmandaks rentijaks on Soomlaisi sõnul need, kellele ringmajanduse temaatika on väga lähedane ja kes iiguvad selle poole, et jätta üleliigsed asjad soetamata.

Kas see on just luksus, pole Stella Soomlais igapäevatöös varem mõelnud. «Pigem tahame olla mõistlikud tarbijad nii endale kui ka loodusele mõeldes. Võib-olla see on jah luksus, kui tänapäeva maailmas keegi teeb sulle koti ning see ei tule robotitelt ja liini pealt.»

ILUASI

Ehteks naeratuse kõrvale Elen Luht

Fotod: Kristel Suigussaar Design, VIUU, Stockmann

Inimese kauneim ehe on kahtlemata hea tuju, kuid moekalt valitud aksessuaarid aitavad igal juhul argipäeva annuse glamuuri lisada.

Erilised päikeseprillid Austrias Hartbergis tegutsev prillitootja Andy Wolf Eyewear loob unikaalseid prille nõudlikule maitsele. Prille valmib vaid limiteeritud kogus, sest kogu tootmisprotsess toimub käsitsi. Tootmisel kasutatakse parimat Itaalia atsetaati. Drax col. C päikeseprillide vasekarva metallraam on inspireeritud aviaatorist, kuid see on vana klassiku modernselt kolmnurkne tõlgendus. Metallraami saab paigaldada ka optilised klaasid soovikohase tumedusastme ja värvitooniga.

Siidist kikilips Olymp mängib olümpialike väärtuste ümber, lootuses, et brändi aksessuaare kandvad mehed tunnevad end nii eduka, õnneliku ja rahulolevana, nagu oleksid äsja olümpiamängudel osalenud.

Siidist taskurätikud 1885. aastal Rootsis asutatud bränd Amanda Christensen on spetsialiseerunud kaelasidemete, kikilipsude ja taskurätikute tootmisele, keskendudes kvaliteedile ja ajakohasele Skandinaavia stiilile. Kokkuvolditud siidist taskurätik lisab välimusele viisaka värvilaigu, peites endas krutskilikku iseloomu.

Komplektis kaarditasku ja mansetinööbid Särgimaailmast kiiresti aksessuaarimaailma laienenud disainibrändi Ted Bakeri tähelepanu kuulub detailidele, nii nagu selle kaarditasku ja mansetinööpide puhul, mis oma tagasihoidlikkuses annavad selge märgi, et kuuluvad pisiasju hindavale mehele.

Nahast kikilips Kristel Suigussaare nahast kikilipsu geomeetriline stiliseering on inspireeritud rahvusliku tikandi rukkilillest.

Tähendusrikkust lisab eestlase kui rombi käsitlus – oleme nurgelised ja tahumatud, aga ka vastupidavad ja julged. Eesti rahvuslille sinine koloriit on seejuures värvikas viide selgele taevale ja kindlale tulevikuusule.

48 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

Omamoodi kindad Kristel Suigussaare autoriloomingut iseloomustavad kordumatu lugu ja karakter. Nahkkindaid võib kanda ka ehte ja kunstiteosena.

VÄLIMUS

Esimese mulje heaks Elen Luht

Fotod: erakogu, Shutterstock

Välimus pole oluline mitte välimuse pärast, vaid see on enesetunde küsimus.

Täiskasvanud ei pääse toidulaua korrastamisest, sest lõpuks peegeldab välimust iga inimese terviseratta tasakaal – liikumine, söömine, magamine, korrastatud mõttemaailm, teab Mirko Miilits.

I

nimene, kes on rahul oma välimusega, on suurema tõenäosusega rahul ka muu eluga. Nii kinnitab plastikakirurg Mare Malva, kelle sõnul tuleb vastuvõtukabinetis tihti täita ka psühholoogi ülesandeid.

Mare Malva on rääkinud inimestega, kes on olnud kindlad, et jäävad igati naturaalseks ega lase endaga midagi teha.

Kui aga kõrvalt on nähtud tuttavate või kolleegide muutumist, siis on jõutud ka ise selleni, et võiks midagi enda juures kohendada. «See on alati positiivne tagasiside meie töös, kui patsiendi elukvaliteet läheb tänu meile paremaks. Patsient on rohkem rahul oma kehaga ning tuju on samuti parem,» rõhutab ta, et psüühiline ja füüsiline käivad alati koos.

ISIKLIK OTSUS Inimesed, kes vastuvõtule tulevad, on väga erinevad. Seejuures ei taha väga paljud, et isegi ema näeb või tööl aru saadakse, et nad on oma välimusega midagi ette võtnud. Kuid tuleb ette ka patsiente, kes soovivad näiteks uue büstiga väga silma jääda.

«Kogu meie eriala on tegelikult täis psühholoogitööd. Peame aru saama, mida patsient soovib, milline on tema ettekujutus tulemusest. Vastavalt sellele saame otsustada, mida ja kuidas täpselt teeme. Võimalusi ja erinevaid meetodeid, kuidas midagi teha, on väga palju,» selgitab ta.

«Patsiente on igas vanuses, alates kahekümnendates neidudest,» tõdeb Malva. «Nooremad soovivad süste – botuliintoksiini ja täiteaineid, eriti populaarne on huulte süstimine, kuid sellega ei maksa üle pingutada. Kindlasti peaks mõtlema, kas nii lopsakad huuled sobivad just minule, kuigi sõbrannal on ja talle sobib.»

Plastikakirurgi töö on kahe otsaga asi. «Ühest küljest on igale kliinikule hea, kui patsient on terve ja noor ning operatsioon kulgeb probleemideta. Kuid räägime ikkagi inimeste eludest.

Oma tervise hoidmine on kõige olulisem. Rõhutan alati, et isegi

50 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

süstid, mille kohta teatakse, et need on nii lihtsad, on siiski nahka läbiv protseduur. Me ei tee enne ühtegi protseduuri, kui oleme rääkinud patsiendiga ka võimalikest tüsistustest ja ohtudest,» sõnab Malva ja tunnistab, et on kordi, mil nad pole inimesi opereerinud. Mõnikord on põhjuseks ebarealistlikud soovid ja ootused, kuid vahel on jõutud üksmeelele, et patsiendil on tegelikult kõik hästi ning kirurgi kätt vaja ei lähe.

Kolm küsimust ilukirurgile 1. Millal minna ilukirurgi vastuvõtule ja operatsioonile?

Mare Malva: Päris kuuma ja niiske ilmaga ei soovita ükski kirurg operatsiooni või protseduuri ette võtta. Samuti ei tasu pärast operatsiooni soojamaareisile minna, sest infektsioonirisk on siis suurem. Parem aeg operatsiooniks on sügis ja talv.

PLASTIKAKIRURGIAS KEHTIB REEGEL, ET TÖÖ ON TELLIJA MATERJALIST EHK IGA OPERATSIOONI TULEMUS SÕLTUB PALJU INIMESEST ENDAST. Mare Malva, plastikakirurg

VÄLIMUS Valgemal ja päikselisemal ajal peab hoolikalt jälgima, et näiteks näopiirkonna lõikushaav ei pruunistuks päikese käes. Iga nahka läbiv lõige jätab haava ja armi, mis ei kao kunagi. Aja jooksul, kui seda ei lasta alguses pruunistuda, läheb see heledamaks ja nähtamatumaks. Õnneks ei ole tänapäeval päevitamine enam nii populaarne ning inimesed hoiavad end nagunii rohkem päikese eest.

Süstima võiks tulla pigem õhtupoolikul ning reedel, nii et järgmine päev oleks vaba. Siis on aega toibuda.

2. Kui pikk aeg varuda operatsiooni ja taastumise jaoks?

MM: Tänapäevane kiire elu puudutab ka plastikakirurgia valdkonda. Protseduurid ja paranemine püütakse võimalikult lühikesesse ajavahesse mahutada. Tuleb ette, et inimestel on tööreiside ja muude kohustuste vahel vaid kaks-kolm nädalat vaba aega, mille jooksul peabki toimuma nii operatsioon kui ka paranemine.

Soovitan alati pärast suuremat operatsiooni olla vähemalt kaks nädalat kodus. Esteetilise operatsiooni jaoks ei saa me kirjutada haiguslehte ja paranemine toimub patsiendi enda ajast.

See aeg on tegelikult pikemgi, näiteks ei tohi rinnaoperatsiooni puhul kasutada kolm kuud pärast operatsiooni metallkaartega rinnahoidjaid. Samuti pole soovitatav minna kohe pärast operatsiooni reisile ning treeningud tuleks mõneks ajaks unustada.

On aga tulnud ette, et mõned lähevad ka nädala pärast juba tööle tagasi ja saavad kenasti hakkama. See sõltub patsiendi kudedest ja immuunsüsteemist ning kui patsient on terve, siis paranevad ka haavad kiiremini.

3. Missugused võivad olla riskid ja tüsistused?

MM: Räägime alati patsiendiga kõik võimalikud tüsistused ja ohud enne läbi. Patsient peab olema kursis, et iga inimene on erinev ning iga keha võib lõikusele erinevalt reageerida. Seda tuleb harva ette, kuid teadlik peab olema riskidest: verejooks, põletik, tromboos, rinnaproteesi operatsioonidel kapsli kontraktuur, olenevalt piirkonnast on olemas ka närvivigastuse risk jne.

Uus välimus jõusaalist Mirko Miilits, tervisekoolitaja ja personaaltreener Kui välimus hakkab väsima, siis üldiselt on midagi ka kahe kõrva vahel väsinud või tüdinenud. Pole midagi paremat kui alustada värskendavast jalutuskäigust vabas õhus. Enda treenimisest on alati kasu, sest distsipliin kasvatab iseloomu ja annab juurde vabadust. Lihtne on alustada füüsilisest liikumisest ja läbi selle jõuda ka mõttemaailma nn treenimiseni.

KA TREENER OLI KUNAGI ALGAJA Olen sageli kuulnud, et personaaltreeneri juurde minekuks kogutakse julgust. Põhjusena tuuakse välja kartust rumalana näida. Hea uudis on aga see, et kõik treenerid on ka ise olnud kunagi nullpunktis ja me saame väga hästi aru, mida treenijad tunnevad. Üks takistus on olnud ka iseenda suhtes konkreetse otsuse tegemine. Lihtsam on tulla ja midagi natuke teha saalis ilma suurt vastutust võtmata enda ees. Sai ju käidud ja linnuke kirjas.

Kui aga soovida reaalset muutust vormis, siis tuleb minna süvitsi ja seda paljud lihtsalt ei viitsi.

Iga klient on oma näo ja teoga. Üldjuhul toimub esmalt vestlusring ja olukorra kaardistamine. Pigem on esmakohtumised rahulikud ja mõõdukad, sest treenimata lihased saavad suure impulsi ka tagasihoidlikust liigutamisest.

«Kas kuidagi lihtsamini ei saaks?» kõlab tihti. Kõige otsesem tee ongi õppida teiste vigadest ja saada kohe alguses vundament paika ehk spetsialisti abiga tervisemüüri laduda. Olen ise selle reha otsa astunud – mitu aastat üksi pusinud ja hiljem ikkagi treenerite abiga reaalselt tulemust saavutanud.

Otsene kasu on õige sooritustehnika juurutamine. Ülioluline tervise seisukohast on harjutuste korrektne tegemine. See jääbki ise tehes kõige rohkem vajaka. Lisaks annab personaalne lähenemine hea võimaluse saada endale nõustaja, kes arvestab just sinu eripäraga. Kavad, menüüd, nõuanded on tasuta olemas ja neid mustmiljon varianti. Küsimus on selles, milline neist sobib.

MIS ON MIS Botuliintoksiin ehk rahvakeeli botox – lihasesse süstitav neurotoksiin, mille tagajärjel katkeb närvi ja lihase vaheline impulss ja lihas lõdvestub. Mõju on ajutine ja impulss taastub mõne kuu möödudes. Küll aga tuleb ette, et vahepealse ajaga harjub inimene teatud osa oma miimikast mitte kasutama ning kortsud ei tule tagasi endisel kujul.

Ultherapy – üks alternatiive näo ringlõikusele. See on mitteinvasiivne ravimeetod kaela, lõuaaluse naha ja kulmude korrigeerimiseks. Ultherapy suunab fokusseeritud ultrahelienergia sellesse nahakihti, mida soovitakse pingutada. Ultrahelienergia käivitab naha sees loomuliku protsessi, mille tulemusel käivitud uute kollageenide teke ning nõrgemad kollageenid muutuvad tugevamaks.

TASAKAALUPUSLE Kes järjekindlalt trennis käib ja kelle treeningplaan on progressioonile üles ehitatud, mitte ei tee samu harjutusi kogu aeg sama mahu ja intensiivsusega, sellel inimesel on alati progressi märgata. Ainult trenniga saavutavad hea tulemuse tavaliselt noored, sest nende ainevahetus on kiire ja keha reageerib trennile samuti kärmelt. Täiskasvanud ei pääse toidulaua korrastamisest, sest lõpuks peegeldab välimust iga inimese terviseratta tasakaal – liikumine, söömine, magamine, korrastatud mõttemaailm. Kui üks pusletükk on valepidi, ei tule kuigi head tulemust.

HEA TEADA Botuliintoksiini ravi on kasutatud üle 30 aasta neuroloogias haigusliku lihasületoonuse puhul. Esteetilisse meditsiini on need süstid tulnud hiljem. Selle üks meeldivatest kõrvalnähtustest võib olla, et patsient saab lisaks kortsudele lahti ka migreenitüüpi pingepeavaludest.

52 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

KUI ÜKS PUSLETÜKK ON VALEPIDI, EI TULE KUIGI HEAD TULEMUST. Mirko Miilits, tervisekoolitaja ja personaaltreener

DRAGONFLY TRIMARAAN ANNAB PURJETAMISELE UUE MÕÕTME!

Miks Dragonfl y trimaraan?

• Dragonfly on 100% fun. Ta on nagu võimas ja sportlik pereauto: võid mõnel päeval pere pardale pakkida ja rahulikult ringi kruiisida või puhkusereisi teha ning järgmine kord võtta peale sõbrad ja “kummi põletades” teiste jahtidega võrreldes kaks-kolm korda suurema kiirusega kihutada. Dragonfly’de tippkiirused ulatuvad üle 20 sõlme.

• Eesti oludesse on Dragonfly väga sobiv: 0,4 m süvis võimaldab sõita randa ning külastada paljusid loodus- ja väikesadamaid, kuhu tavalise kiiljahiga ligipääs puudub.

• Dragonfly on mugavalt stabiilne igal kiirusel, jahi kreen on minimaalne ja see teeb purjetamise pakjudele inimestele vastuvõetavaks.

• Dragonfly trimaraanid on disainitud selliselt, et need on väga sobivad üksikpurjetajatele. Kõik otsad on toodud kokkpitti ja kui oled ka pardal ainuke, kes oskab purjetada,saad lihtsalt hakkama.

• Kõik Dragonfly mudelid on varustatud kokkuvoltimissüsteemiga Swing Wing. See on lihtne ja kiire ning tänu sellele ei pea sa sadamates maksma rohkem kui ühekerelised jahid. Jahi kokkuvoltimiseks kulub ainult kuni 2 minutit.

• Dragonfly 25 ja 28 on transporditavad sõiduauto haagisel.

Mastilangetuse ja tõstmisega ja kaldteelt vette laskmisega saab hakkama üks inimene. Treileri abil saad oma sõidupiirkonda oluliselt avardada!

• Dragonfly on turvaline. Dragonfly trimraanid on ehitatud uppumatutena. Juhtugu mis tahes jaht jääb alati veepinnale.

• Dragonfly’d on maailmas kõrgelt hinnatud trimaraanid nii disaini, funktsionaalsuse, kui heade purjetamisomaduste pärast.

Seetõttu nad hoiavad väärtust ja neil on aktiivne järelturg.

• Dragonfly mudelivalikus on jahid 25-40 jalga – päevapurjekast ookeanijahtideni. Tule leia oma!

Tahad purjetada soodsalt ja muretult?

Dragonfly Finance pakub jahi ostuks paindlikel tingimustel otsefinantseerimist.

Lisaks traditsioonilisele jahi omamise võimalusele liisides või lühiajaliselt rentides on Dragonfly Charter ja Finance’il pakkuda muidki võimalusi selle suurepärase jahiga seilamiseks.

Uued võimalused on hooajarent ja kasutusõiguse ost mitmeks hooajaks.

Need toimivad täisteenusliisingu põhimõttel ja annavad kuni 80% säästu võrreldes jahi omanikuks olemisega.

Rendi Dragonfly koos kapteniga paariks tunniks ja saad teada, miks see jaht nii hea on!

Uuri lisa aadressil www.dragonflyestonia.ee või telefonil 5663 3281.

MEEL

Lifecoach aitab elu paremasse rööpasse Urve Vilk

Fotod: erakogu, Shutterstock

Kui kannatad esinemishirmu käes, ei julge vastu võtta otsuseid, vihastad sageli või kipud üleliia muretsema, aitab lifecoach sul negatiivsetest käitumismustritest vabaneda. Pole ühtegi edukat inimest, kes oleks andekas ja ettevõtlik, aga samas kannataks hirmude ja ebakindluse käes.

E

nesemeisterlikkuse koolitaja ja lifecoach’i Epp Adleri sõnul tegeleb ta enamasti inimestega, kes on mõistnud, et vajavad muutust ja soovivad selleks vabaneda ebakindlusest ja hirmust.

«Inimeste püüdlused on seotud eelkõige potentsiaali vabaks laskmisega ehk minu juurde jõuavad inimesed sooviga julgeda astuda mõnd sammu,» kirjeldab Adler. Enamasti on muutus seotud tööga –suhteküsimustes pöördutakse Adleri kogemusel pigem terapeudi või nõustaja poole.

Samas ei saa vaadata töö- ja eraelu eraldi. Inimene on küll mitmekihiline – tal on mitmeid rolle –, aga siiski on ta tervik, mis tähendab, et kui tegelda vaid osaga, tervik kannatab. «On neid, kes arvavad, et nad on igas rollis ühesugused ja kellele tuleb selgitada, et eri rollides käitume erinevalt. Kuid on ka neid, kes, vastupidi, peavad eri rolle täiesti eraldiseisvateks ja arendavad endas vaid mõnda,» kirjeldab Adler. Ta toob näiteks, et kui juht arendab ainult tööga seonduvat – inimeste juhtimist efektiivsema töö nimel –, ei ole ta tervikuna tasakaalus.

54 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

KAS COACHING PEAKS OLEMA PIDEV PROTSESS? «See on nagu autohooldus või perearst. Autot on vaja jooksvalt hooldada, aga see ei tähenda samas, et autolukksepa juures peaks igal nädalal käima,» toob Adler paralleeli.

Lihtsam on neil, kel vajalik telefoninumber olemas. «Vahel aitab sellestki, kui inimene minu peale mõtleb ja saab juba tänu sellele aru, et tal on vaja aeg maha võtta.»

Coach’iga võib kokku saada paar korda aastas, veendumaks, et liigutakse õigel teel. Keerulisemal ajaperioodil võib tekkida vajadus ka intensiivsema coaching’u järele. Coach’i seisukohast on kõige ideaalsem, kui inimene saab aru, millal ta hooldust vajab. Lifecoach’i üks ülesanne ongi inimene endast aru saama juhendada. «Et inimene saaks aru, kui vajab puhkust, näiteks kasvõi ühte käiku metsa.»

Ingvar Villido välja töötatud Teadliku Muutuse Kunsti (TMK) kursuste sari on loodud igapäevaste tegevuste tulemuslikkuse tõstmiseks ja olukordade paremaks lahendamiseks. TMK võtab inimesega toimuva osadeks lahti, õpetades aru saama, mis tege-

MEEL likult toimub, ja seda osahaaval muutma. Inimest ei vaadelda kui tervikut, vaid emotsioone ja teadvelolekut käsitletakse mõtetest eraldi.

TEISED EI TEE MEID KURVAKS EGA VIHASEKS Villido nendib, et keegi väljastpoolt ei tekita meile probleeme ehk teised pole süüdi selles, mida me tunneme, kuigi meid on õpetatud, et asju teevad meile teised. «Maailm ei tee meile seda, mida me läbi elame, vaid meil endal on reaktsioonid kõigele toimuvale. Ükskõik, kas siis positiivsed või negatiivsed, aga need tekivad meis enestes.»

TMK aitabki aru saada, kuidas see toimub, ja annab vahendid, millega seda muuta. «Kui inimene õpib negatiivsest ise lahti saama, vabastades probleemi tekitava emotsiooni, parandab see oluliselt tema enesetunnet ja mõju teistele,» selgitab Villido.

Näiteks ei tee inimene enam asju, mida ta tavaliselt vihasena teeb. «See on uus põhioskus, mille inimene omandab ja mida ta saab kasutada ükskõik kus ja mistahes situatsioonis.»

Kui oskus on omandatud, suudetakse emotsioone vabastada valikuliselt käigupealt. Ükskõik, kas koosolekul on midagi, mille peale vihastatakse, või on tegu liiklusraevu või pettumusega.

«Negatiivsustest on võimalik täielikult lahti saada – et mitte rikkuda enda ja teiste elu.»

POLE MÕTET END MÕTTES ÜLES KÜTTA Igapäevaelu häirivaid negatiivseid emotsioone saab edukalt ka ise tekitada. «Paljud meenutavad või kujutavad mõttes ette mingit situatsiooni ja kuidas keegi selles on käitunud või käitub,»

kirjeldab Villido – nii on võimalik end üles kütta, saamata aru, et tegu pole isegi reaalse situatsiooniga, vaid see tuleb mälust.

Tuhanded inimesed, kes taoliste tavaliste probleemidega on hädas olnud, on saanud TMK abiga väljapääsmatutele olukordadele lahenduse. Villido sõnul on kursustel käinud erinevaid inimesi, alates inkognitona esinenud poliitikutest kuni tavaliste tööinimesteni. Mõni on kuulnud metoodika kohta meediast, teine sõbralt-tuttavalt. Mõni on tulnud raske perioodi, teine krooniliste reaktsioonide, kolmas haiguse tõttu, loetleb Villido põhjusi.

COACHING ON NAGU AUTOHOOLDUS VÕI PEREARST. AUTOT ON VAJA JOOKSVALT HOOLDADA, AGA SEE EI TÄHENDA SAMAS, ET AUTOLUKKSEPA JUURES PEAKS IGA NÄDAL KÄIMA. Epp Adler

MEEL

KUIDAS COACH’I VALIDA? Epp Adler soovitab valida mitte teiste soovituste või hinna järgi, vaid endale sobiv inimene. «Kes on käinud läbi sama tee või kes inspireerib, tundub intrigeeriv.»

Ta soovitab enne lõpliku valiku tegemist teha tutvumiskõne või -kohtumine, et veenduda mõlemapoolses sobivuses. «See on kahepoolne suhe – coach ei ütle ette vastuseid, vaid aitab end lahti harutada,» toonitab ta, et sobivus ja huvi on seetõttu vajalikud kindlasti mõlemalt poolelt.

MEEL «Probleemist arusaamise oskus on ühiskonnas väga vajalik.

Kui kõik oskaksid emotsioone vabastada, oleks paari-kolme kuu pärast ühiskond hoopis teistsugune,» usub Villido. Samas tunnistab ta, et ei tea täna veel, kuidas seda teadmist kõigini viia.

EESTLASE TEMPERAMENTSUS AVALDUB KIRUMISES Adleri sõnul muudab ebakindlus meid kriitiliseks ja agressiivseks nii tööl kui kodus. Selle tagajärg on õnnetud kodud ja passiivagressiivsus tööl. «Ebakindlus on ohtlik; osaliselt on see vajalik, aga liialt suures koguses hakkab takistama,» märgib Adler, et paraku annab ebakindel vanem ebakindluse väga lihtsalt lastele edasi.

Näiteks kipub paljudel esinemishirm elu segama. «See on elu piirav hirm, kuna tänapäeval ei saa keegi enam esinemiseta hak-

Õnn on igaühe enda kätes – selleks et ise eluga rahul olla, aktsepteeri ja hinda teisi sellisena, nagu nad on.

kama. Esinemine on nii töövestlus kui ka koosolekul sõna võtmine, kui korraks on kõik pilgud meile suunatud,» kirjeldab ta.

Adleri hinnangul ei aduta lisaks, et mõjutame kõik ümbritsevate tundeid ja emotsioone. Ta toob näiteks ilma. «Pidevalt võib kuulda kurtmist kehva ilma üle, aga harva öeldakse, et küll on ilus ilm, see sobib suurepäraselt,» ütleb ta. Eestlane kipub palju virisema, mis omakorda on tingitud heade eeskujude puudumisest. «Oleme temperamentsemad, kui arvame. Ent kuna meile on sisse harjutatud, et hästi öelda ei sobi, siis avaldub temperamentsus kirumises.»

KOLLEEGI VIRISEMINE VIIB TÖÖISU Ta jätkab, et töölt lahkutakse samuti reeglina inimeste tõttu, mitte sellepärast, et arvuti on vana või tool ebamugav. «Kui kohvipausil teisi taga rääkida või kehva ilma üle kurta, mõjutab see ka neid, kes tahavad samal ajal pausi teha,» toob ta näiteks. Sageli ei tulda selle peale, et me kõik inimestena mõjutame üksteist.

Eestlane on tegelikult väga hea inimene, ent ta on armastusenäljas, usub Adler. «Armastuse puudus on meil tohutu – meil jääb vajaka just eneseväärtustamisest ja enese armastamisest.»

Mõnda aega võõrsil olnud eestlased mõistavad, et elada saab ka teisiti, pidevalt kritiseerimata ja virisemata, ning nende suhtumine muutub.

Adler soovitab kõigil võtta vastutus enda elu eest. «See, et kõik teised virisevad, ei tähenda, et ka sina pead virisema,» toonitab ta; see on igaühe enda valik ja otsus, mida ja kuidas ta teeb.

«Tuleb otsustada, et minu elu on mu enda kätes, mitte ülemuse kätes, kes on paha, või elukaaslase kätes, kes ei tee mind õnnelikuks, vaid et see on mu enda otsus, kas arendada.»

PROBLEEME VÕETAKSE ISEENESESTMÕISTETAVALT Lifecoach aitab end väärtustada ja otsustamisjulgust leida.

«Minu jaoks on üks kõige olulisemaid küsimusi inimlikkuse ühiskonda tagasi toomine,» märgib Adler. Me ei peaks rääkima ainult sellest, kuidas asju juhtimise seisukohast produktiivsemalt teha, vaid ka sellest, et kriitilised kommentaarid ei ole kõige ja kõigi suhtes lubatud. «Selles vallas on enesearengu vajadus meil veel tohutu.»

Ehkki oleme olnud orjarahvas – alati oli kõiges süüdi mõisavalitseja –, on selle aja mentaliteet sõnavaras liiga palju säilinud.

«Võiks mõista, et me oleme juba väga pikka aega olnud vaba rahvas,» rõhutab Adler.

Villido sõnul on meil palju eelarvamusi selles osas, et muutumine pole võimalik. «Ei teatagi veel, millest jutt, aga juba teatakse, et pole võimalik, on mingi esoteerika või lollidelt raha ära võtmine,» kirjeldab ta.

Tema sõnul on meie probleem, et probleeme võetakse enesestmõistetavalt. «Et olen sellisena sündinud ja kõik teised on ka sellised.» Tegelikult toimuvad tema sõnul positiivsed muutused väga kiiresti, lausa uskumatult kiiresti.

KUI INIMENE ÕPIB NEGATIIVSEST ISESEISVALT LAHTI SAAMA, VABASTADES PROBLEEMI TEKITAVA EMOTSIOONI, PARANDAB SEE OLULISELT TEMA ENESETUNNET JA MÕJU TEISTELE. Ingvar Villido

58 LUKSUSLIK EESTI • AUGUST 2018

TEISI MUUTA POLE VÕIMALIK Lisaks püütakse pigem muuta teisi, mitte ennast. «Kui küsida, siis kõik tunnistavad, et püüavad kedagi teist muuta. Samas kui küsida, kas nad ise teiste soovi peale muutuksid, vastatakse eitavalt. See annabki vastuse: teisi muuta ei saa. See pole võimalik,» räägib Villido. Siiski tegeletakse sellega iga päev.