MAAELU TEEMALEHES:
Minister Helir-Valdor Seeder tutvustab Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika seisukohti, Eesti võimalusi ja eelseisvaid väljakutseid. LK 2
Nõustamisteenus edendab koostööd. LK 3 Põllumajanduse mõju keskkonnale on vähenemas. LK 4 Eesti kui kalanduse logistikakeskus. LK 6 Konverents tähistab MESi 20ndat sünnipäeva. LK 8
MAAELU
TEEMALEHT 23. AUGUST 2013
RAHANDUS. Kahe kümnendi jooksul on Maaelu Edendamise Sihtasutus seisnud otsetoetuste, laenugarantiide ja laenude kaudu hea maaelu ning ettevõtluse edendamise eest.
Esimese kriisi õpetunnid Eesti majandus ja siinsed ettevõtted olid saanud vaevalt kuus aastat aktiivselt areneda, kui 1997–1998 tabas meid esimene tõsisem majanduskriis, mis lõi valusalt muu hulgas põllumajandusettevõtteid. «Vene kriis mõjus väga tugevalt, paljud et-
Euroopa Liit tõi olulised muutused Kolmanda etapina võib välja tuua Euroopa Liiduga liitumise 2004. aastal ja üleminekuperioodi aastani 2007. See tõi kaasa mitmeid põhimõttelisi muutusi organisatsiooni tegevuses, mille pidi kooskõlla viima näiteks Euroopa Liidu konkurentsiseadusega. «Seda silmas pidades on raha laenamine kommertspankade, mitte riigi ülesanne,» ütleb ta. Sellesse perioodi jääb eelkõige laenukindlustuse pakkumine. Sihtasutuse juhatuse liige Madis Reinup toob välja, et Euroopa Kalandusfondi vahendeid kasutades ei ole eesmärk raha mitte ühekordsete toetustega välja anda, vaid tegeleda laenamisega. «See on sarnane tegevus algusaastatega, kus ka-
41,9
31.12.2012
18,2
31.12.2007
12,2
17,8
31.12.2006
10,7
31.12.2003
8,2
9,9
31.12.2002
25,4 20
12,6
4,7
31.12.2010
31.12.2009
31.12.2008
31.12.2005
31.12.2004
2,2 31.12.2001
0,02
0,8
31.12.2000
Maaelu Edendamise Sihtasutus sai oma praeguse nime 2001. aastal, pärast 1993. aastal loodud Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi ühinemist 1997. aastal asutatud Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutusega. Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg jaotab organisatsiooni senise arengu kolme peamisse etappi, millest esimene sai alguse 1993. aastal pärast põllumajandusreformi seaduse jõustumist. Sellele eelnes 1991. aastal vastu võetud omandireformi seadus. «Nende kahe seaduse alusel võis arvata, et tekib hulga uusi erakapitalil põhinevaid ettevõtteid, mis vajavad raha investeeringuteks ja kapitali kaasamiseks,» räägib ta. 19. juulil 1993 loodud Maaelu ja Põllumajanduse Krediteerimise Fondi paigutati Vabariigi Valitsuse otsusega 125 miljonit Eesti krooni ehk 8 miljonit eurot. Fondi eesmärk oli pankade kaudu maal asuvatele ettevõtetele raha laenamine. «Tollal tegutses Eestis tervelt 25 kodumaisel kapitalil põhinevat väikepanka, kusjuures kapitali ja hoiuseid oli neil vähe,» meenutab Rosenberg. «Fond laenas pankadele raha sihtotstarbeliselt, aidates nii rahastada panku, et pangad omakorda saaksid laenata ettevõtetele.» Seda peabki Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevuses esimeseks etapiks.
41,2
31,1
31.12.1999
usutlus
Tagatisportfelli maht 1997–2012 (miljonit eurot)
31.12.1998
toimetaja
pital jäi ringlema ja on tänini alles.» Tema sõnul pole tagastamatu abi alati otstarbekas, kuigi laenudega kaasnevad ka riskid. Teisalt – otsetoetusi ei küsita tagasi, samas kui laenud üldjuhul makstakse tagasi. Reinup rõhutab, et sihtasutus teeb koostööd pankadega, väljastades pankade kaudu laene ettevõtetele, kes on läbinud ka pankade riskianalüüsi. «Pank rahastab laenu esimest, viieaastast perioodi, meie rahastame laenu pikaajalist osa,» tutvustab ta, tuues välja, et ka viimasest majanduskriisist toibudes ei ole pangad endiselt valmis suhteliselt uutele ettevõtetele pikaajalist laenu andma. Samas vajavad põllumajandusettevõtted rahasüsti just pikemaks perioodiks. Riskidest ja laenusaaja võimalikust pankrotist rääkides rõhutab Reinup, et siin on tähtsad nii sihtasutuse kui ka panga tehtud analüüsid. «Kui pank on otsustanud laenu anda ja ettevõte esimese viie aastaga ei pankrotistu, siis on ebatõenäoline, et ta läheb hiljem kohe pankrotti,» sõnab Reinup.
31.12.1997
kuldar kullasepp
tevõtted läksid pankrotti, kuna raha ostjatelt ei laekunud. Turu äralangemine tähendas ka, et toodangut polnud kellelegi müüa.» Samasse perioodi jääb Eesti Maapanga pankrot, mille tulemusena sihtasutuse eelkäija kandis reaalset rahalist kahju. «Meie hoiame oma raha Eesti pankades, Maapangast saime kätte näiteks ligi 60% rahast, 40% jäi saamata.» Teise olulise perioodina toob Rosenberg välja kriisijärgse ja Euroopa Liiduga ühinemise eelse perioodi, kuhu jääb ka Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi ühinemine Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutusega 2001. aastal. Just siis tekkis ettevõtetel võimalus põllumajandusmaad osta ja vajadus pikaajalise raha järele. «Raha maa ostuks ei olnud äriühingutel piisavalt, samas pangad polnud valmis nii pikaajalisi laene väljastama,» meenutab sihtasutuse juht. Nii hakkaski ühinenud sihtasutus laenama raha otse ja seda kuni 25-aastase makseperioodiga, pakkudes seejuures viis aastat maksepuhkust. Kiiresti hakkasid kasvama nii laenu- kui ka garantiiportfell.
31.12.2011
MES – 20 aastat Eesti maaelus
Ajavahemikul 1993 kuni 2012 on MES laenude käive 217 500 000 eurot. Ajavahemikul 1997 kuni 2012 on MES sõlminud 2546 tagatislepingut tagamiskohustusega 177 464 704 eurot. Tagamislepingud võimaldasid ettevõtjail saada krediidiasutustelt laene/liisinguid/pangagarantiisid 321 282 108 eurot.
Uus eelarveperiood toob uusi võimalusi Euroopa Liidu uus eelarveperiood 2014–2020 toob mitmeid muudatusi ja võimalikuks saab taas otselaenude andmine seal, kus on nn turutõrge. Just vesiviljelusega tegelevatele ettevõtetele on suunatud nelja miljoni euro suurune fond, mis küll nüüdseks suuresti juba välja on laenatud. «See näitab, et huvi pikaajalisemate laenude vastu on endiselt väga kõrge.» Reinup toob välja, et just vesiviljeluses on Eestis suur areng ees, ettevõtted peavad koonduma, looma ühiseid logistikakeskuseid ja muus osas tegema senisest tunduvalt tihedamat koostööd. Majanduse tsüklilisus on Maaelu Edendamise Sihtasutust mõjutanud pidevalt. Headel ae-
Uus eelarveperiood võimaldab teatud tingimustel otselaenude andmist.
gadel, mil ettevõtetel endal vabu vahendeid rohkem ja pankade tegevus polnud nii konservatiivne, on avaldatud ka mõtteid sihtasutuse sulgemisest või mõne teise organisatsiooniga liitmisest. Viimane majanduskriis, millest alles toibume, näitas samuti ilmekalt sihtasutuse vajalikkust. «Meie kliendiportfell kasvas hüppeliselt ja on nüüd stabiliseerunud,» ütleb Rosenberg. Mõneti võibki öelda, et sihtasutust läheb eriti vaja siis, kui ajad on raskemad. «Meil on kahekümneaastane kogemus ettevõtluse finantseerimisel maapiirkonnas,» alustab Reinup. «Sellist Eestis tegutsemise kogemust ei ole paljudel kommertspankadel, mistõttu oleme endiselt vajalik organisatsioon just kommertspankade riskide maandajana ettevõtetele laenamisel.» Reinup ja Rosenberg rõhutavad mõlemad, et Maaelu Edendamise Sihtasutus on isemajandav organisatsioon, kes peab oma tulud ise teenima ja kulud katma ning peale kunagi saadud rahapaigutuste pole riik täiendavaid vahendeid sihtasutuse kapitali viimase 15 aasta jooksul teinud. «Euroopa Liidu fondide raha kasutades pakume rii-
Sõlmitud tagatislepingute arv valdkondade lõikes 1997–2012 Ehitus (22) Taastuvenergia (4) Biokütus (8)
Tööstus (60) Toiduainetööstus (61) Kalandus (78) Kaubandus (115) Metsandus (138) Teenindus (170)
Põllumajandus (1518) Muu (372)
allikas: maaelu edendamise sihtasutus
gile teenust – vahendame riigi raha laenamist,» ütleb Reinup. «Sihtasutus on siiani suutnud säilitada omakapitali ja teeninud ka tulu, osast tulust on makstud toetusi ja erinevaid stipendiume,» ütleb Rosenberg. Seega on sihtasutus toetanud Eesti maaelu arengut nii otse toetusi makstes kui ka kaudselt, parandades ettevõtete finantseerimisvõimalusi laenude ja garantiidega.
2 || MAAELU
POSTIMEES, 23. AUGUST 2013
PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA. Järgmise seitsme aastaga investeeritakse Eesti maaelu arendamisse, põllumajandusse ja toidutootmisse üle 930 miljoni euro.
Seeder: Eesti põllumajandus peab olema konkurentsivõimeline gu tõttu kiiresti edasi ning me peame suutma ajaga kaasas käia,» on Seeder kindel. «Põllumajandus pole enam pelk rühkimine põllul, vaid see on oma spetsiifika tõttu üks keerulisemaid majandusvaldkondi.» Näiteks põldu tuleks Eestis harida targemalt. «Kui praegu haritakse ja väetatakse kogu põllumassiivi ühe mõõdu järgi, siis märksa rohelisem ja tulusam on võtta kasutusele täppisviljelus,» ütleb Seeder. Lühidalt tähendab arvuti juhitud täppisviljelus, et külvamisel ja väetamisel arvestatakse põllu erinevate osade mulla omadusi. Ta lisab, et põllumajandustootmise rohelisemaks muutmisel ongi kõige suuremaks võimaluseks investeerida keskkonnasõbralikumasse tehnikasse ja tehnoloogiasse.
konkurents kuldar kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee
Praegu koostatav maaelu arengukava aastateks 2014–2020 määratleb Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil Eestis ühise põllumajanduspoliitika raames toetatavad valdkonnad ja meetmed. Põhiliselt rahastatakse 936 miljoni euro suuruse eelarvega arengukavast investeeringuid põllumajandus- ja toidutootmisse, põllumajanduse keskkonnamõju vähendamisse ning maaelu arengusse laiemalt. Kolmveerand rahast saadakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, veerand jääb Eesti enda leida.
Vaja arukaid valikuid Kosilasi arengukava rahale on palju ja huvid kohati vastandlikud. Kuigi huvirühmadel on arengukava investeeringutest ja toetustest erinevad arusaamad, siis eesmärk on põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul sama – et ka järgmisel kümnendil oleks kodumaine leib laual, meie põllumajandusja toidutootmine suudaks välisturgudel läbi lüüa, põllumajanduse mõju keskkonnale oleks kontrolli all ning maapiirkondades piisavalt tööd, et need ei tühjeneks inimestest veelgi. «Sadade miljonite eurode avaliku raha investeerimine maaelu arengusse peab olema arukas ja lähtuma eelkõige Eesti kui terviku huvidest,» ütleb Seeder. «Neid toetusi peame kasutama nii, et meie põllumajandus, toidutootmine ja maaelu saaksid 2020. aastaks jalad alla. Kas pärast seda ka toetusi samas mahus tuleb, pole praegu veel ju kindel.»
Eesti eripära on ka väga väike siseturg ja ekspordiks kohati liiga väiksed tootmisvõimsused.
Kui Eesti põllumajandustootjad teeksid enam koostööd, siis kasvaksid võimalused turustamiseks. Kõige laiemad rõhuasetused maaelu arengukavas tulenevad Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast. Seederi sõnul on liikmesriikide ühine eesmärk keskkonnasõbralikum ja rohelisem põllumajandustootmine, konkurentsivõime kasvatamine ning võitlemine kliima- ja keskkonnamuutustega.
Targem põllumajandus Euroopa Liidu uue eelarveperioodi puhul rõhutatakse igas aspektis eriliselt ühenduse konkurentsivõime tõstmist ja innovatsiooni. Minister Seeder rõhutab, et ka Eesti põllumajandus- ja toidutootmine peavad muutuma senisest enam teadmistel põhinevaks. «Põllumajandustootmine liigub tehnika, tehnoloogia ja teaduse aren-
«Oleme võrreldes n-ö vanade liikmesriikidega kehvemas seisus. Näiteks Skandinaavia riikides on toetuste abil suudetud oma hooned korda teha. Samas ega toetustest üksi piisa, vaja on ka mõttelaadi muutumist.»
Töötlemine uuenduslikumaks Põllumajandustootmine on ahelas esimene lüli ja kui sellele ei järgne hästi korraldatud töötlemist, on teiste riikide toodanguga raske konkurentsis püsida. Minister Seeder toob kaks näidet innovatsiooni tähtsusest piimanduse valdkonnas. «Kõige moodsamates piimalautades teevad enamiku tööst ära robotid – veistele segatakse sööt, toidetakse ja lüpstakse automaatidega. See tagab piima kõrge kvaliteedi ja tootmise tõhususe,» räägib Seeder ning lisab, et sellisele tõhusale tootmisele peab järgnema toormest võimalikult hinnalise toodangu tegemine. «Näiteks piima töötlemisel juustuks jääb järele vadak. Tehnika viimane sõna suudab sellest eemaldada soolad ja toota demineraliseeritud vadakupulbrit, mida kasutatakse beebitoitude tegemisel. Selle järele on praegu väga suur nõudlus Aasias, eriti Hiinas.» Vadakupulbri hind tõuseb demineraliseerimisel lausa kahekordseks. Seni on hinnalise demineraliseerija ostnud vaid üks Eesti piimatöötleja, kuid Seederi sõnul soodustatakse uue maaelu arengukavaga just sellist uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist. Ministri sõnul tasub Eesti põllumajanduses ja toidutootmises võtta eeskuju lõunanaab-
Minister Helir-Valdor Seeder rõhutab, et konkurentsivõimelisemaks muutumiseks on põllumajanduses vaja veel palju ära teha. foto: ardi truija / pärnu postimees
ritest Lätist ja Leedust. «Läti ja Leedu on meist näiteks piimatööstuses ette jõudnud ning panustavad enam kallimale toodangule – ka osa Eesti piimast veetakse Leetu, kus sellest tehakse juust ja eksporditakse. Ka meile,» ütles Seeder ja lisas, et Eesti peaks suutma ka ise n-ö kallima otsa tooteid eksportida. Võib juhtuda, et haarates poeriiulilt Leedu juustu, on see tehtud tegelikult Eesti piimast. Eesti eripära on ka väga väike siseturg ja ekspordiks kohati liiga väiksed tootmisvõimsused. «Seepärast pole Eesti põllumajandus ja toidutootmine võimalik ilma ekspordita, sest suudame paljusid saadusi toota oluliselt rohkem, kui me ise tarbime,» ütleb Seeder ning lisab, et kõige võimekamad oleme piima, sealiha, teravilja ja kala tootmisel. Eksport vajab tugevat koostööd nii tootjate kui ka töötlejate puhul.
Rohkem ühistegevust Eesti põllumajandustootmine on üpris killustunud. «Kui Eesti põllumajandustootjad suudaksid rohkem ühiselt tegutseda, siis õnnestuks paremini turustada toodangut nii Eestis kui mujal – läbirääkimistel annab positsiooni tootmisvõimsus, tarnekindlus ja ühtlane kvaliteet,» märgib Seeder. «Praeguse killustatuse juures jäävad selgelt kaotajaks tootja ja töötleja, kellel on jaekaubandusega läbi rääkides nõrgem positsioon. Väga pikalt selline asjade korraldus ei saa töötada, seepärast soodustab uus maaelu arengukava igati ühistegevust,» lisas Seeder. Ministri sõnul on riigi seisukohalt oluline, et suurtoot-
Erilehe toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee, tel 666 2258
Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee, tel 666 2329
Projektijuht: Helen Kaunimäe helen.kaunimae@postimees.ee, tel 666 2328
Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn
jate kõrval oleks Eestis tugeval positsioonil ka väiketootjad. «Suured ekspordivõimelised tootjad on Eesti majandusele väga vajalikud ja nad peavad arenema. Peame looma meetmed, et neil oleks võimalik konkureerida teiste suurte tootjatega välismaal.» Samal ajal on möödapääsmatult vajalikud ka väiketootjad ja peretalud, kelle tugev positsioon on oluline mitmest aspektist, lisaks tootmisele ka keskkonna, maaelu ja rahvuskultuuri seisukohast. «Väiketootjad mitmekesistavad põllumajandussektorit ja annavad valikuvõimaluse. Mida mitmekesisem on põllumajanduslik tootmine, seda stabiilsem ja jätkusuutlikum on põllumajandus tervikuna,» sõnab minister. Kui keskenduks vaid paarile sektorile, näiteks piimale või sealihale, siis sektorit tabav kriis tähendaks kriisi kogu põllumajandusele ja seda ei saa lubada.
Välja toetussõltuvusest Raha jagamisel ja toetuste otsimisel ei saa üle aga terminist toetussõltuvus. Ministri sõnutsi on tegu kogu Euroopa Liidu probleemiga. «Selle muutmine ei ole kahjuks poliitiline reaalsus ja võtab ilmselt mitu Euroopa Liidu eelarveperioodi,» arvab Seeder. «Netomaksjatest liikmesriigid, kes panustavad Euroopa Liitu rohkem kui ise tagasi saavad, saavad seda just läbi põllumajanduse otsetoetuste. Nad ei ole valmis seda poliitikat reformima.» Kuna suurt poliitilist muutust Euroopa tasandil näha pole, siis tuleb Seederi sõnutsi ole-
masolevas süsteemis võimalikult tõhusalt tegutseda. «See tähendab, et peame seisma selle eest, et toetused läheksid just sinna, kuhu neid enim vaja ja kus need kõige enam tulemusi annavad.»
Arengukava kümme rõhuasetust • Põllumajandustootjate konkurentsivõimet tuleb tõsta. • Väike- ja peretalud peavad jääma püsima ja pääsema ligi investeeringutele. • Eesti peab suutma põllumajandussaadusi enam töödelda, et tulu müüdavast toodangust oleks suurem ja töökohad jääksid Eestisse. Peame olema töötlejad, mitte tooraine eksportijad. Praegu oleme toidutööstuse põhikonkurentidest Leedus ja Lätis maha jäämas. • Maakogukondadel peab olema piisavalt vahendeid oma sotsiaalse eluolu parandamiseks. Seepärast jätkuvad LEADERi toetused – toetatavad projektid valitakse välja kohalikul tasandil, kus vajadustest on kõige parem ülevaade. • Senisest suurema tähelepanu saab teadus- ja arendustegevus, et teadlaste väljatöötatud tõhusamad tootmisviisid jõuaksid kiiremini põllumehe kasutusse. • Põllumajandustootja ja tarbija vahel peab olema vähem vahelülisid, põllumeestel tuleb suurendada oma toodangu müüki otse tarbijatele. See tugevdab põllumehe võimet ettevõtjana paremini hakkama saada ja annab tarbijale selge päritoluga toidu. • Põllumajandustootjad peavad rohkem tegutsema ühiselt, et olla võrdsed partnerid läbirääkimistel jaemüüjatega. Eriti oluline on ühistegevus nappide ressurssidega väikepõllumeestele. • Põllumajandus peab olema võimalikult keskkonnasõbralik ja ressursisäästlik, seepärast soodustatakse uues arengukavas keskkonnaalaseid investeeringuid. • Keskendume pikaajalistele investeeringutele (loomalaudad, kuivatid jms), vaid üksikutel juhtudel toetatakse traktorite jm liikuva tehnika soetamist. • Suureneb maapiirkonna ettevõtjate ja põllumajandustootjate ligipääs kapitalile, sest kavas on hakata andma soodustingimustel laene ja tagatisi.
Erilehe väljaandmist rahastas Maaelu Edendamise Sihtasutus.
MAAELU || 3
POSTIMEES, 23. AUGUST 2013
KÜSI NÕU! Hea konsulent on nagu usaldusväärne perearst, kes oskab põllumehe mure ära kuulata ja pakkuda sobivat rohtu (lahenduskäiku), selgitab Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Andres Vinni.
Nõustamisteenus väärtustab maaettevõtjate vahelist koostööd rain uusen sen toimetaja
koostöö Sügisel võetakse vastu uus maaelu arengukava ja muutub toetuste süsteem. Uue perioodi algus mõjutab kindlasti ka Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistust. Mis on nõuandesüsteemi senised tähtsamad kogemused, millega uuele perioodile vastu lähete?
Põllumehed on 20 aasta jooksul teinud oma arengus suure hüppe – uus tehnika, uued maaharimisvõtted, toodangu kasv, uued taimesordid ja loomatõud jpm. Kõige sellega kaasneb vajadus uute teadmiste ning konsulentide järele, kes uue infoga kursis on ja oskaksid nõu anda. Konsulentidele on pidevalt vaja süvendatud erialaseid koolitusi. Oleme jõudnud arusaamisele, et nõuandesüsteemis peaks vältima konsulentide omavahelist konkurentsi, mis tekitab infosulgu ja pärsib koostööd. Nõuandesüsteemi toimimiseks ja konsulentide arenguks on ülioluline nendevaheline infovahetus ja koostöö. Tegelema peaks kompleksnõustamise arendamisega – põllumajandusettevõte on väga keerukas süsteem, selleks, et see toimiks, ei piisa ainult ühe valdkonna nõuandest – tegeleda tuleks ettevõtte kui tervikuga. Kogemustest võib samuti välja tuua erinevate nõuandetoodete väljatöötamist, Euroopa riikide põllumajanduse ja nõuandesüsteemidega tutvumist õppereiside kaudu ning osalemist Läänemere maade keskkonnasõbralike põllumajanduspraktikate propageerimise projektis Baltic Deal. Mis on teie kogemustele tuginedes viis-kuus olulisemat muudatust, et Eesti maaelu ja põllumajandussektor veelgi paremini informeeritudharitud saaks?
Kvaliteetse nõuande andmiseks kogu riigis on vaja praegusest detsentraliseeritud süsteemist arendada ühtsem tugeva tugistruktuuriga süsteem, mis suudab konsulentidele pakkuda häid tööriistu ja administratiivset abi. Selline süsteem saaks efektiivsemalt maaettevõtjatelt tagasisidet koguda, seda analüüsida ning sellest lähtuvalt õigemaid otsuseid teha,
sealhulgas korraldada konsulentidele ja põllumeestele vastavalt vajadusele spetsiifilisemaid ja pikemaid koolitusi. Samas ei välista see teiste eranõustajate ja nõuandefirmade olemasolu. Nõuandesüsteemi arenguks on esmatähtis koostöö teadusasutuste, põllumajanduskoolide ja erialaliitudega, et vastata erialastele vajadustele. Ning vajalik on ka koostöö põllumajandusteadlaste ja põllumeestega väljaspool Eestit. Eriti tähtis on koostöö erinevate laboritega, kuna probleemiks on analüüside vastuste usaldusväärsus põllumajandustootjate silmis, samuti ei saada aru erinevate analüüside tegemise vajalikkusest ettevõttele, ei osata vastuseid õigesti tõlgendada ega nendest tulenevalt otsuseid teha ja neid rakendada. Selle olukorra parandamiseks on vaja tihedat koostööd teadlaste, konsulentide, põllumeeste ja sisendite müüjate vahel.
Kas nõuandesüsteemi konsulendid on pigem nagu ametnikud, kes näpuga paberitest rida ajavad, või pigem nagu head sõbrad, kes parimaid lahendusi soovitavad?
Tegelema peaks kompleksnõustamise arendamisega, nõustades ettevõtet kui tervikut. Hea meel on, et uuel programmperioodil 2014–2020 rakendub Euroopa innovatsioonipartnerluse programm (EIP), mille eesmärgiks on süvendada koostööd maaettevõtjate, konsulentide ja teadlaste vahel ning innovatsiooni rakendamine põllumajanduses. Programmi käigus saavad põllumajandustootjad tõstatada enda jaoks kõige teravamad probleemid, mida konsulentide ja teadlaste abiga uurima ja lahendama hakatakse. Eks selle programmi käigus selguvadki põllumeeste kõige suuremad mured. Tulemuste ja innovatsiooni saavutamine võtab aega, aga vähemalt on algus põllumajandusteaduse arendamiseks ja põllumeeste probleemide lahendamiseks tehtud. Nii põllumehed, konsulendid kui ka põllumajandusministeerium on jõudnud järeldusele, et maakondlikud nõuandekeskused peaks olema rohkem integreeritud ja nende teenused igas maakonnas võrdselt ja ühtlase kvaliteediga kättesaadavad. Ühtne tugisüsteem suudaks pakkuda paremaid tugiteenuseid ning kaasata teadlasi ja spetsialiste. Otsus, kuidas toetatav nõuandesüsteem edasi liigub, tehakse arvatavasti pärast MAK 2014–2020 vastuvõtmist hilissügisel.
Palju kordi on konsulenti võrreldud perearstiga. Hea on, kui konsulent on saavutanud põllumehega koostöö ja suudab ta mured lahendada. Tubli täistööajaga konsulent suudab toeks olla umbes 30–40 kliendile, grupinõustamisel rohkematelegi. Viimasel ajal on vajadused läinud üha spetsiifilisemaks, üks konsulent ei suuda kõigega kursis olla. On tekkinud vajadus kompleksnõustamise järele, kus maaettevõtja ja tema probleemidega tegelevad korraga mitu erineva valdkonna konsulenti. Tavaliselt saab osa loomakasvatusprobleeme alguse põllult või puudulikust majandusarvestusest. Maaettevõtteid on väga erineva suuruse ja tasemega, millest tulevad ka erinevad lahendusvariandid. On tekkinud olukord, kus suuremad põllumajandustootjad on oma pilgud välismaale pööranud ning väidavad, et Eestist ei saa nad pädevat nõu. Ega kõigis valdkondades ei hakka nad seda ka tulevikus saama, sest mõni tootmisvaldkond on liiga spetsiifiline, et
selle nõustamist riiklikult korraldada. Kuid tuleb nentida, et Eestis on siiani teadusasutusi nii looma- kui taimekasvatuse osas alarahastatud. Konsulent peab kindlasti olema spetsialist, kel on nii teoreetilised teadmised kui ka praktiline kogemus. Lisaks erialastele teadmistele on väga oluline suhtlemisoskus. Kuivõrd Eesti maaelu viljelejad-ettevõtjad on altid nõu küsima või tuleb neid selleks pigem julgustada, end positiivses mõttes pealegi vahel suruda?
Eesti maaettevõtjaid on väga erinevaid. Mõned otsivad aktiivselt uut infot, sealhulgas käivad koolitustel ja küsivad konsulentidelt nõu. Teised leiavad, et saavad hakkama juba olemasolevate põlvest põlve pärandunud teadmistega. Enim küsitakse nõu teemadel, mille järgi tuntakse vajadust või kust tunnetatakse majanduslikku kasu. Konsulendid ja nõuandeteenistus peavad põllumeeste hulgas rohkem reklaamima neid nõuandeliike, mis näiliselt otsest kasu ei too (näiteks keskkonnateave) ning tegema teavitustööd, kuidas need teadmised neile majanduslikku kasu tuua saavad.
Mis tekitab põllumeestes enim tuska ja peakratsimist?
Põllumehi häiribki enim bürokraatia – euroliidu nõuete väärtõlgendused ja liigne paberitöö. Eks Eesti asutustel on veel arenguruumi, kuidas omavahel koostööd teha, et Euroopa Liidu nõudeid meie oludele vastavalt rakendada ning asjaajamist lihtsustada. Õnneks ongi viimasel ajal loodud e-PRIA ning vastu on hakatud ELi üldistele nõuetele, mis Eestisse ei sobi (nt 7% põllumaa rohestamine).
Taavi Tobreluts tutvustab projekti Baltic Deal seminari raames oma põldudel otsekülvi katseid.
Kolm põhilist aruteluteemat Nõuandekeskuste klientide küsimused on hooajati erinevad, kuid enim pakuvad huvi teemad: • Finantsvaldkonnas: raamatupidamine, lepingud ja nende sõlmimine, bioloogiliste varude arvestus, muudatused seadusandluses ja maksunduses, ost-müük, toetuste suurus ja taotlemise tähtajad. • Taimekasvatusvaldkonnas: nõuetele vastavus, mullaproovid, viljavaheldus- ja väetusplaanid, põlluraamat, tuulekaer. • Loomakasvatusvaldkonnas: nõuetele vastavus, toorpiima kvaliteet (udara tervis), loomade täppissöötmine, vasikate tervis. allikas: andres vinni
Iga otsus mõjutab talu väärtust Investeeringute riskitaluvus on Eesti põllumajanduses pigem väike ning siinsed põllumehed tasa ja targu tüüpi ettevõtjad – toetusega investeerijaid on alla 30 protsendi Eesti enam kui 11 000 turule tootvast põllumajanduslikust majapidamisest, selgitab maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent, EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna juhataja Mati Mõtte. Põllumajanduses räägitakse tihti, et tööd on palju ja raha vähe – kas see tähendab, et finantsnõustamise järele on nõudlus ja vajadus suur, või vastupidi, kui raha on vähe, pole ka, mida nõustada? Nii nagu muudes valdkondades, teeb ka põllumajandustootja esmatähtsa töö ja vajab eelkõige maksude või raamatupidamisega seotud nõustamist. Finantsnõustamise sügavam olemus jääb nii kasutamata, mis on seotud
strateegilise planeerimisega või rahavoo parema juhtimisega. Raha ei tohiks ju kellelgi üleliia olla ja seda annaks kasvatada, kui rakendada parimad teadmised.
valt oma ettevõtte väärtust kasvatanud. Kui tootmine efektiivseks muutub, siis on selliste ettevõtete väärtus kõrge ja nad on investoritele atraktiivsed.
vahendeid. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 investeeringutoetusi on saanud ligikaudu 3000 põllumajandustootjat – toetusega investeerijaid on alla 30 protsendi.
Millal hakkab põllumees mõtlema oma talu/ettevõtte väärtuse üle, ja millal ta seda tegelikult peaks tegema? Mulle isiklikult tundub, et eks väärtuse peale mõeldakse, kuna üldjuhul on meie tootjad küllalt eakad. See tähendab n-ö pensionifondi. Samas, passiivse vara väärtus on kindlasti väiksem kui head rahavoogu tootev vara koos turustuskanalite, efektiivse tööjõukasutuse ja uuenduslike investeeringutega. Lihtsustatult võiks öelda, et iga otsus mõjutab ettevõtte või talu väärtust. Kui toetuste taustast rääkida, siis alates 2001. aastast kuni siiani investeeringutoetust kasutanud tootjad on märgata-
Kui julged on Eesti maaeluettevõtjad investeeringuriske võtma? Eks riskide poolest jaotuvad põllumajandustootjad kolmeks. On neid, kes on väga riskialtid ja isegi üle investeerinud. Mõõdukalt investeerijaid on üldjuhul keskmiselt ja kõige rohkem on liialt vähe investeerijaid, kuna sellega kaasnevad riskid ning kapitali hankimine on keerukas. Lisaks näitab investeeringute riskitaluvust toetusesaajate statistika. Viimase põllumajandusloenduse käigus avaldati, et Eestis on üle 11 000 turule tootva põllumajandusliku majapidamise. Seda võiks hinnata aktiivseks sihtgrupiks, kes tegeleb tootmisega ja vajab tootmis-
Kas meie põllumajandusettevõtjad on julge ja karvase rinnaga hundid või pigem tasa ja targu tüüpi ettevõtjad? Põllumajandustootjad on kindlasti olnud tasa ja targu tüüpi ettevõtjad, võrreldes muude sektoritega. Tootmist mõjutab olulisel määral ilmastik ja üles-alla muutuvatest toodangu kogustest lähtudes on turuhind küllaltki ebastabiilne – see teeb tootja riski hindavaks. Head toetused aitavad oluliselt riske maandada ja julgust tuleb kindlasti juurde. Nii on üle 500 ha maad omavad ettevõtjad märgatavalt julgemad. Kuivõrd sõltub teie käest küsitud nõuannete sisu hooajast?
Finantsnõustamine ei sõltu hooajast, vaid pigem probleemide tekkimise ajast või siis tähtaegadest (maksud, lepingud). Probleeme avastatakse muidugi ka vahetult enne või pärast mingit tootmishooaega või tegevust. Tegelikult peaks iga ettevõtja oma finantsasjad, sh lepingud ja investeeringud, iga aasta üle vaatama. Lihtsalt raamatupidamise korrastamine ja aastaaruande tegemine ei pruugi olla selleks piisav, tuleks võtta rohkem aega, sest raha väärtus ja intressid ajas muutuvad, võib leida enda jaoks positiivseid muudatusi. Tegelikkuses võib kasulik olla isegi valdkonda tundva konsulendiga üldisem teema arutamine. Samuti erinevatest infokanalitest (nt müüjalt või raamatust) leitud teabe võrdlemine koos konsulendiga. Tasu suhtes võib eelnevalt julgelt konsulendilt küsida ja mahu kokku leppida.
4 || MAAELU
POSTIMEES, 23. AUGUST 2013
KESKKOND. Läänemere-äärsete riikide koostööprojekti Baltic Deal eelarve Eestis on 0,3 miljonit eurot, millest rahastatakse jätkusuutliku põllumajanduse projekte. Millega täpselt tegu, selgitab projektijuht Heidi Öövel.
Näidistalunikud proovivad ja õpetavad intervjuu rain uusen rain.uusen@postimees.ee
Kui kõnelda inimtegevuse tagajärjel tekkivast survest Läänemerele, siis mitmendal kohal selles edetabelis võiks olla põllumajandus?
Põllumajanduse osatähtsust kogu antropoloogilisest reostusest on keeruline eraldi välja tuua, kuna tegemist on peamiselt hajukoormusega, mida on väga raske hinnata. Tahestahtmata oleneb reostuse osakaal ka ilmastikust, mida tootjal on raske ennustada. Siiski saab tootja toiteelementide leostumise vähendamiseks kasutada erinevaid meetodeid – kas siis rajades veekaitseribasid või kasutades parimaid võtteid läga laotamisel.
lik, kuna kultuuride kasvatamisel kasutavad taimed ära mullas olevad toitained ning õige väetamisega välditakse mulla liigset kurnamist. Vastuolu tekib siis, kui väetatakse rohkem, kui taimedel kasvuks vaja, samuti on erinevus selles, kas kasutatakse orgaanilist või mineraalväetist. Köögiviljade puhul tekitab suuremat probleemi siiski sünteetiliste taimekaitsevahendite jääkide esinemine.
kümmend aastat tagasi ilma igasuguste piiranguteta, enam tõesti õnneks ei tehta. Praegu mõtlevad tootjad ikkagi majanduslikule tasuvusele, kuna liigne väetamine teeb lisaks keskkonnale kahju ka rahakotile. See on tõesti mahavisatud raha, mis võib taimele mõjuda pigem pärssivalt ning mis mullast lihtsalt vette uhutakse.
Mis see väetamine siis ikkagi on? Kas see kahjustab ka meie tervist tarbijana?
2010. aastast osaleme Läänemere piirkonna projektis Baltic Deal, mille eesmärgiks ongi ühelt poolt Läänemere-äärsete tootjate ja teadlaste kogemused kokku koguda ning teisalt saadud teadmised edasi jagada. Projektiga teeb koostööd üle saja näidistaluniku Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Taanist ja Poolast, kes oma kogemusi headest põllumajanduspraktikatest teistega jagavad. Projekti raames on toimunud mitmeid õppereise näidistaludesse nii tootjatele, põllumajandusnõustajatele kui ka teadlastele. Samuti toimuvad
Väetamisega viiakse mulda taime kasvuks vajalikud toiteelemendid, mis tagavad taimede kasvu ja saagikuse. Sealjuures on oluline, et väetatakse mulla seisundist ja kasvatatavast kultuurist lähtuvalt. Tarbija tervise suhtes on olulisem siiski taimekaitsevahendite kasutus.
Väetamine ja väetatud köögiviljade tarbimine toiduks on teema, mis kütab palju vastuolulisi kirgi – kuidas väetamise olulisust põllumajanduses lühidalt selgitada?
Ilmselt pole enam kellelgi põllumeestest üheski riigis nii palju vabu vahendeid, et kallist keemiat lihtsalt huupi põllumaale loopida ...
Väetamine ise on mullale vaja-
Nii, nagu see toimus veel paar-
Tark põllumees väetab targalt ja jätkusuutlikult. Kuidas seda tarkust kogutakse ja rakendatakse?
seminarid ja õppepäevad, kus tutvustatakse keskkonnasõbralikke põllumajanduspraktikaid kõigile huvilistele. Nimetage palun mõned parimad lahendused siitsamast Eestist, mis võiksid kujuneda eeskujuks paljudele teistelegi.
Baltic Deali projektiga teeb koostööd ka kaheksa Eesti tootjat, kes kõik pööravad olulist tähelepanu põllumajandusest tuleneva keskkonnareostuse vähendamisele. Näiteks Pilsu talus kasutatakse täppisviljeluse tehnoloogiat, kus väetusnormide määramisel lähtutakse GPSi andmetest, mullakaartidest ning tarkvarasüsteemi analüüsidest. See annab täpsema väetusnormi põllu iseärasusest ja saagikusest lähtuvalt. Pirmastu osaühingus on aga kasutusel otsekülv, kus seeme viiakse ilma künnita mullakamarasse. Nii hoitakse ära mulla erosioon ning toitainete ärakanne. Mida mahedam põllumajandus, mida naturaalsem väetis, mida jätkusuutlikumad meetodid, seda kallim on väljamüügihind tarbijale, hind on aga ostjaskonnale alati valus ja kirglik teema – millal muutuvad käärid odava (keskkonda reostava) ning jätkusuutliku põllumajanduse vahel väiksemaks?
Keskkonnasõbralik põllumajandus on tootjale kulukam kui tavapõllumajandus, seda rangemate piirangute ja seeläbi tihti ka väiksema saagikuse tõttu. Tarbija näeb poes hinda, kuid ei oska hinnata kulusid, mis on tehtud, et see toode keskkonnasõbralikult tema lauale jõuaks.
Projektiga teeb koostööd kaheksa Eesti tootjat, kes kõik pööravad tähelepanu keskkonnareostuse vähendamisele. Keskkonnasõbralikult majandavad tootjad peavad tegema suuri investeeringuid, et mõju meid ümbritsevale hoida minimaalne. See tähendab uusi sõnnikuhoidlaid, laotustehnoloogiaid, rangemaid väetuspiiranguid, loomade heaoluga arvestamist ja palju muud. Siinkohal on abiks Euroopa Liidu ja Eesti riigi poolt maks-
tavad toetused, kuid kindlasti ei kata need kõiki kulusid. Eks ikka tarbija ole see, kes peab mõistma, et odav on küll talle majanduslikult kasulik, kuid ei pruugi olla jätkusuutlik meid ümbritseva looduskeskkonna suhtes. Toitu vajavad kõik ning tootja on see, kes hoolitseb, et meil söök laual oleks – seega tuleks toetada neid, kes teevad seda meie tervist ja keskkonda hoides.
Baltic Deal projektijuht Heidi Öövel rõhutab täppisviljeluse olulisust keskkonnasäästliku põllumajandust silmas pidades.
Põllumajandus on arenev kompleksne süsteem – mis on need meetodid või see valdkond laiemalt, millega Eesti põllumehed alles hakkavad kokku puutuma?
Üheks selliseks on kindlasti toiteelementide bilanss ettevõttes, mis näitab ära sisse- ja väljaminevate toiteelementide ülejäägi või puuduse. Ülejääk on eelduseks reostusele, kuid ei tähenda seda veel otseselt. Väetamine on muutumas järjest täpsemaks ning toiteelementide kaod viiakse miinimumini. Veekaitse meetmete kõrval on järjest enam tähelepanu pööratud ka kliimamuutustega kohanemisele ja bioloogilise mitmekesisuse tagamisele.
Viis infokildu Baltic Deali kohta • Alates 2010. aastast osaleb Maaelu Edendamise Sihtasutus rahvusvahelises Läänemere-äärsete riikide koostööprojektis Baltic Deal. • Projekti eesmärk on vähendada põllumajanduslikust tegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid keskkonnale nii, et konkurentsivõime ja tootmismahud ei kannataks. • Projekti lõpptulemusena peaks olema loodud kõikide Läänemere piirkonna riikide koostöös ühine lähenemine keskkonnakaitsele põllumajanduses. • Lisaks Maaelu Edendamise Sihtasutusele esindavad projektis Eestit Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Läänemere saarte ühendus B7. • Projekt kestab kolm aastat ja seda rahastatakse Euroopa Liidu Läänemere piirkonna programmi 2007– 2013 vahenditest. Projekti kogumaksumus on 3,8 miljonit eurot ning Eesti eelarve selles on 0,3 miljonit eurot. allikas: www.mes.ee/baltic-deal
6 || MAAELU
POSTIMEES, 23. AUGUST 2013
Eesti Kalapüügiühistu lasi Audru vallas Lemmetsal asuvasse külmhoonesse ehitada Euroopa Kalandusfondi toel uue sorteerimis- ja pakendamisliini.
foto: rain uusen
KALANDUS. Eesti Kalapüügiühistu uus külmhoone asub Pärnumaal Audru vallas Lemmetsa külas. Asukoht on valitud strateegiliselt, et eri paigust püütud kilu ja räim jõuaks töötlemistsehhi väikseimate kuludega ning sealt külmutatult kiiresti laia maailma.
Eesti – Euroopa kalanduse logistikakeskus? ühistu rain uusen toimetaja, Lemmetsa, Pärnumaa
2005. aastal kalapüügiühistut looma asudes ei tekkinud seni konkurentidena tegutsenud traalifirmade vahel ühist keelt päevapealt, meenutab ühistu juht Mart Undrest. Kalanduses on taasiseseisvunud riigis toimunud palju reforme ja tehnoloogilisi uuendusi – koostöös püügi ja toorme töötlemise korraldamine ning müügitöö oli sellest veel sammuke edasi. «Oma äriinfo tuli ju konkurentidele avalikuks teha, seda ühiselt laua taga arutada,» selgitab Undrest ühistu sünnitusvalusid ja praegusest erinevat ärikultuuri, kuid lisab kohe, et kaheksa tegutsemisaastaga on kõik ühistu liikmed saanud ühistöö vajalikkusest paremini aru ning neid on ka premeeritud – koostöö on viinud stabiilsema ja kasumlikuma igapäevaeluni aasta läbi. Ühistu liikmetele kuulub 48 protsenti Eesti ajaloolisest kilu ja 43 protsenti räime püügiõigusest Läänemerel. Sellele lisandub Pärnu rannakalurite iga-aastane räime väljapüük 5000–7000 tonni ulatuses, millest neljandik töödeldakse ühistu 4232 m2 suuruses külmhoones 20 töölise kaasabil. Tööjõukulusid aitab ühistul kokku hoida 2011. aasta kevadel valminud külmhoones paiknev modernne ja täisautomaatne liin, mis töötleb, pakendab ja külmutab ööpäevas kuni kakssada tonni kala. Kokku suudab uus külmhoone ladustada 3200 tonni külmutatud kala, mida müüakse aasta jooksul
turunõudluse kohaselt, eelkõige eksportturgudele. Nii ühistut looma kui ka külmhoonet projekteerima asudes oli skeptikuid palju. Nüüdseks koondab Eesti Kalapüügiühistu aga viit Eestis tegutsevat traalifirmat – AS Hiiu Kalur, OÜ Kaabeltau, OÜ Keskpunkt, OÜ Monistico ja Saare Kalapüügi OÜ – ning Pärnu rannakalureid ühendava Pärnu Rannakalurid TÜ. Koostöös teenindatakse Eesti tarbijate kõrval selliseid peamisi sihtturge nagu Ukraina, Venemaa, Läti ja Valgevene, kus suurem osa Eesti vetest püütud kilust ja räimest valmisproduktideks töödeldakse ning süüakse.
Erinevad kvoodisüsteemid Kalapüügiühistu eelmise aasta auditeeritud kasum oli üle poole miljoni euro. Kasumi ja stabiilsuseni on kalatööstus jõudnud tänu sellele, et pika aja jooksul on lugu peetud teaduslikest püügisoovitustest ja uuringutulemustest, veelgi enam on aga edu mõjutanud muutused töökorralduses – püügi ja töötlemise optimeerimine efektiivsemaks, vähem kulukaks tervikprotsessiks.
Eesti kalandussektor on teinud õigeid valikuid, mis on teinud võimalikuks elujõulise tööstuse. Kui iseseisvumise järel oli igaüks iseenda eest väljas ja merel käis kokku üle kahesaja püügilaeva, siis praegu püüab Eesti vetes kala 30–35 laeva, mis on aga toonastest modernsemad – inimtööjõudu vajatakse seega ühe laeva kohta
vähem, püügivõimsus on aga oluliselt suurem. Eesti Kalapüügiühistu seisab just kalurite endi huvide, õiguste ja turupotentsiaali avamise eest, sest traalifirmade kaudu on ühistu liikmeteks otseselt või kaudsemalt pea 150 kalurit. Nii ollakse ka poliitikate kujundamisel võrdväärseks partneriks ministeeriumidele ja töögruppidele Eestis ja Euroopas, aga ka kokkuostjateleklientidele üle ilma. Hea koostöö traalifirmade vahel ja individuaalsete kvootide kasutuselevõtt Eestis on Undresti sõnul muutnud kalapüügiühistu niivõrd konkurentsivõimeliseks, et üle on ostetud kalapüügilaevu ka näiteks Soomest. «Soomes kehtib seni veel «olümpiasüsteem» – 1. jaanuaril lähevad püügikvoodid lahti ja kes ees, see mees,» selgitab ühistujuht kvoodisüsteemide erinevust. «Eestis kehtivad individuaalsed püügikvoodid võimaldavad traalifirmal oma tööd aasta peale paremini ära jagada ja turunõudlusele seega paremini reageerida.» Näiteks eelmisel aastal jagus Soome lahes kilupüügiks kvooti üle 24-meetristele laevadele vaid kolmeks nädalaks, räimepüük lõppes Põhjalahes aga juuli keskel – ülejäänud osa aastast olid kalamehed tööta, muutudes haavatavaks efektiivsemalt majandavate kalatööstuste ees.
Kalaturu logistikakeskus «Valisime kohta külmhoonele väga hoolega,» selgitab Undrest – hoolimata sellest, et siinsetest bürooruumidest õue vaadates merd ei paista, võimaldab külmhoone asu-
koht Lemmetsa külas teenindada nii kalureid kui kliente efektiivsemalt. «Meil püütakse kala väga erinevatest kohtadest,» selgitab ta, et vahel võetakse kala Soome lahest, vahel Saaremaa ja Hiiumaa lähistelt, rannakalurid toovad kala ka Pärnumaa ranniku lähedalt, osa kalast tuleb aga sootuks Läti piiri lähistelt. «Mereäärne asukoht poleks külmhoonele seega eeliseid teiste ees andnud.» Lemmetsas asub Eesti Kalapüügiühistu külmhoone ja töötlemistsehh aga eri kalapüügikohtadest võrdsetel kaugustel ning siit on ka edasi sihtturgudele lihtne pääseda, kuna ligipääs autodele on hea – vältida saab linnaliiklust või näiteks praamiühendusi, mis logistiliselt kulutaks klientidel transpordile terve lisapäeva. Pärnu lähedus annab aga eelise tööjõu osas. «Pärnu linnas ja maakonnas on paljudel juba ajalooliselt kalandus veres,» selgitab Undrest, et kuigi kvalifitseeritud tööjõudu pole siingi lihtne leida, on külmhoone asukohast lähtudes see siiski lihtsam kui mujal. Kokkuvõtteks ütleb Undrest, et kalapüügiühistu ja Eesti kalandussektor tervikuna on teinud mitmeid õigeid valikuid ning vaadanud õigel ajal avatud silmadega otsa ka probleemidele, mis on teinud võimalikuks elujõulise tööstuse. Kalatööstuse uue külmhoone tuulevarju kerkib peagi kalakasvanduse uus hoone, mis paneb aluse uuele ajajärgule kahe eri kalatööstuse koostöös. Mitmed europrojektid on Eesti Kalapüügiühistu sundinud omamoodi läbirääkimistele ja koostööle ka teiste kalapüügiühistu-
tega – see kõik tsementeerib tugevat vundamenti eesmärkide saavutamiseks uue kalandusstrateegia raames. «Eestist võiks saada kalanduse omamoodi logistikakeskus, kus töödeldaks rohkem ka teiste riikide lipu all sõitvate laevade püütud kala,» unistab Undrest, et nii jääks siia rohkem töökohti, teenistust ja maksutulu.
Kalapüügiühistu käekäik • Tootjaorganisatsioon Eesti Kalapüügiühistu loodi 2005. aastal. • 2011. aasta kevadel valminud uue külmhoone kogu investeering jääb suurusjärku 6 miljonit eurot. 3,5 miljonit sellest saadi Euroopa Kalandusfondist. • Ühistu liikmetele kuulub 12 kalatraalerit, Pärnu rannakaluritel on aluseid üle 160. • Ühistu liikmetele kuulub ka kolm traalerit Soomes. Liikmete püügivõimalused ja laevastik tagavad külmhoone varustatuse toormega. allikas: mart undrest, eesti kalapüügiühistu
KOMMENTAAR madis reinup MESi juhatuse liige
Maaelu Edendamise Sihtasutus on 1997. aastast alates taganud 86 kalanduse, kalakasvatuse, kalapüügi ja kalatöötlemisega seotud projekti – tänu 17 miljoni euro suurusele garantiile on pangad andnud 28 miljonit eurot laene. Euroopa Kalandusfondist rahastatavate finantskorraldusvahendite rakendaja on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Laen vesiviljelusega tegelevatele ettevõtetele on kaasfinantseering ettevõttele, keda krediidi-
või finantseerimisasutus on valmis finantseerima osaliselt või piiratud mahus. Laenu sihtotstarve on investeeringud vesiviljeluskasvandusse või selle töötlemisüksusse, vesiviljelustoodete kvaliteedi tõstmisega seotud tegevused ning tootearendus. Maksimaalne laenusumma ühe projekti kohta on kuni 500 000 eurot. Laenuperioodi pikkus on kuni kümme aastat, maksepuhkus kõige rohkem viis aastat. Vesiviljelusele mõeldud finantskorraldusvahendite maht on kokku neli miljonit eurot.
MAAELU || 7
POSTIMEES, 23. AUGUST 2013
PIIMATÖÖSTUS. Põllumajandust võiks pidada üheks stabiilsemaks valdkonnaks ärimaastikul - inimene tahab ikka süüa. Seejuures tuleb aga oma tegevust mitmekülgsena hoida, et erinevad pooled teineteist toetaks.
Torma Põllumajandusosaühing investeerib täpsusesse ja kvaliteeti innovatsioon merilin sarapuu merilin.sarapuu@postimees.ee
Omaaegses Torma sovhoosis askeldas 1990ndate alguses üle kolmesaja töötaja. Nüüdseks on looma- ja teraviljakasvatusega tegelev Torma Põllumajandusosaühing tõusnud Eesti suurimate piimatootjate hulka ning töö teevad ära 37 inimest ja tänapäevane tehnika. Torma POÜ investeerimisstrateegia näeb ette toodangu jätkuvat kasvu, suurendamata seejuures olemasolevate ressursside mahtu. «Seda maad on haritud aegade hämarusest ehk 15–20 aastat ja loomade arv on ka enam-vähem sama,» lausus Torma POÜ juhataja Ahto Vili ning lisas, et peamine eesmärk on panustada efektiivsusesse. Sel viisil majandades on kasutusele võetud suurel hulgal uuenduslikke lahendusi, mis aitavad kaasa nii piimatootmisele kui ka teraviljakasvatusele. «Euroopa põllumehe ees pole tarvis silmi maha lüüa,» lausus Vili.
Piimatootmine on peamine Torma Põllumajandusosaühing paikneb loomakasvatuses mitmete tabelite esirinnas: parim jõudluskontrollikari, rekordid piimatootmisel ühe lehma kohta nii mitmeski kategoorias. Näiteks kuulub Torma POÜ-le üle 65-kilogrammise lehma piima väljalüpsi rekord, milleks on 84,6 liitrit. Loomakasvatus ongi Torma Põllumajandusosaühingus teravilja- ja rapsitootmise kõrval peamine tuluallikas, mis toob sisse ligi 70% kogu kasumist. Kuna aga taimekasvatusest sõltub ühtlasi loomade ninaesine, investeerib Torma POÜ mõlemasse võrdselt. Holsteini tõugu lehmade söötmine toimub nn automikseriga, mis freesib ise söödakomponendid õiges järjekorras sisse, kuid juht peab määrama, missugusele loomagrupile tuleb parasjagu sööta valmistada. Juht peab sõitma vastava söödakomponendi juurde, millest masin võtab seejärel ise tarviliku koguse. Arvuti salvestab tulemuse ja hiljem kontrollitakse talletatud andmete põhjal üle, kui täpselt juht on järginud arvutisse sisestatud käske. Tänapäevane tehnika aitab edendada ka viljakasvatust. Täppisviljeluse käigus vaadatakse saagikoristuse järel arvutisse loodud digitaalkaardilt, millistes piirkondades põllul on vaja näiteks väetamissüsteemi muuta. Arvuti toob välja kesisemad piirkonnad, kust hiljem mullaproovi abiga saab selgeks teha, mida on vajalik viljakuse suurendamiseks teha. «Loomakasvatuses kehtib Liebigi tünni seadus,» lausus Ahto Vili ja selgitas, et just nagu tünnilauad peavad vee pidamiseks olema ühtlaselt hea kvaliteediga, ei piisa ka loomade puhul tootlikkuse suurenda-
miseks vaid ühe tingimuse õigest täitmisest. Nii on näiteks söödakoostise kõrval olulisel kohal ka loomade põlvnemine ehk geneetika. Moodsa tehnika asemel on siinkohal Torma POÜ-le abiks tänapäevane teadus. Näiteks on Ameerikast toodud kõrggeneetikaga embrüoid, mis on siirdatud madalama geneetikaga lehmale. Sellise kõrggeneetilise looma saamine on aga kulukas ning kuigi Ahto Vili sõnul maksab niisugune vasikas kuni kümme korda rohkem, ei teki vasika müümisest suurt tulu. Aretustööd teeb Torma POÜ koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga. «Suur osa pulle meie karjast on Eesti mõttes spermadoonorid,» lausus Vili. 2009. aastal tunnistas Tõuloomakasvatajate Ühistu ka
Selle aasta teraviljasaaki peab ta üsna heaks, kuid kokkuostuhinnad jäävad 25–30% eelmise aastaga võrreldes alla.
Torma POÜ 2012 • Maakasutus: 2300 ha • Veiseid: 1300, millest 635 lüpsilehma • Töötajaid: 38 • Müügitulu: 2,7 mln eurot • Kasum: 0,4 mln eurot • Toetused: 0,4 mln eurot • Investeeringud: 0,85 mln eurot
Torma POÜ karja eesti holsteini tõu kategoorias Eesti parimaks aretuskarjaks.
Tulu raske ette aimata Kuigi viimaste aastatega on piima kokkuostu hind järk-järgult pigem kasvanud, ütles Vili, et 2009. ja 2010. aastal tuli madal piimahind üle elada varasemate ressursside arvelt. «Iga liiter piima tootis matemaatiliselt kahjumit.» Lisaks piimatootmisele tõi neil aastatel kahjumit ka teraviljatootmine, mistõttu nii mõnedki põllupidajad lõpetasid
tegevuse. «Kuidas keegi välja suutis vingerdada,» nentis Vili. Kõrvutades 2009. aastaga on piimaliitri hind tõusnud ligi kolmandiku võrra. Vili lausus, et sellega võib rahule jääda, kuigi alati võiks parem olla. Selle aasta teraviljasaaki peab ta üsna heaks, kuid kokkuostuhinnad jäävad 25–30% eelmise aastaga võrreldes alla. Vili lausus, et arvatavasti on võimalik ka madalamate hindadega hakkama saada, sest põud pole vähemasti nende saagile liiga teinud. «Põllumehel see vanajumal on ikka väga tugev aktsionär,» muigas ta. Hoolimata sellest hindas Vili põllumajandust ärimaastikul üheks stabiilsemaks valdkonnaks. «Kapitalism on karm lugu – täna sõidad uhke mersuga, ostad laevu ja kinnisvara, homme oled prügikasti juures. Põllumajandusega on selles mõttes riskid võib-olla väiksemad, et inimene süüa tahab ikka,» lausus ta, kuid lisas, et ratsa rikkaks põllumees ikkagi ei saa. «Vahel hoiab see sul hin-
ge sees, kui on mitu tegevust,» nentis Vili ja selgitas, et mõningaid riske põllumajanduses aitab vähendada mitmekülgne tootmine. Nii aitab mõnikord loomakasvatus kompenseerida kehva teraviljasaaki või vastupidi – hea teravilja-aasta teeb tasa loomakasvatusest tingitud tulusid.
Torma Põllumajandusosaühingu juhataja Ahto Vili seisab laudas koos rekordilisi piimakoguseid andnud holsteini tõugu lehmadega. foto: kristjan teedema
KOMMENTAAR Põllumajandusvaldkonna tagamine on Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) üks peamisi tegevusvaldkondi. Alates 1997. aastast kuni 2013. aasta I poolaasta lõpuni on tagatud 1628 põllumajandusega seotud projekti, kus 102 miljoni euro suuruse garantiiga on pangad laene andnud üle 186 miljoni euro. • Tagatis on tasuline, tagatislepingu sõlmimine ja muutmine on tasuta. • MESi tagatise saamiseks pöördub tagatise taotlusega MESi poole laenuandja. MESil on koostöölepped enamiku Eestis tegutsevate krediidi- ja finantseerimisasutustega. • Ettevõtja võlakohustust tagatakse kuni 80% põhivõlast. • Maksimaalne tagatissumma on 2 500 000 eurot. maaelu edendamise sihtasutuse projektijuht enn tiitus
8 || MAAELU
POSTIMEES, 23. AUGUST 2013
Konverents «MES – 20 aastat Eesti maaelus» Neljandal oktoobril 2013 korraldab Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) seoses oma 20nda tegevusaastaga Viljandis Sakala Keskuses algusega kell 13 konverentsi «MES – 20 aastat Eesti maaelus». Konverentsil esitlusele tulevad ettekanded käsitlevad lisaks ülevaatele möödunud 20 aastast ka tulevikuvisiooni Eesti maaelule ning inimeste liikumisest tingitud muudatusi maapiirkonna ettevõtluses. Konverentsil saavad sõna näiteks põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, majandusanalüütik Hardo Pajula ning Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa. Ootame konverentsile kõiki, keda huvitab maamajanduse ja selle tulevikuga seonduv. Konverents on tasuta, oma osalemisest palume teada anda hiljemalt 20.09.2013 mes@mes.ee või tel 648 4064.
Viimasest Maaelu Edendamise Sihtasutuse konverentsist on möödunud viis aastat. foto: mes
4. oktoobril 2013 konverents «MES – 20 aastat Eesti maaelus» Sakala Keskus, Tallinna 5, Viljandi 12.30–13.00
Kogunemine ja tervituskohv
13.00–13.15
Konverentsi avakõne – Toomas Kevvai, Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler
13.15–13.30
Visioon Eesti põllumajanduse tulevikust – Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister
13.30–13.50
Maaelu Edendamise Sihtasutus – 20 aastat ettevõtluse toetamist – Raul Rosenberg, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees
13.50–14.10
Maaettevõtlus statistikas – Andres Oopkaup, Statistikaameti peadirektor
14.10–14.30
Põllumajanduse tulevik Euroopa Liidus – Peeter Seestrand, Põllumajandusministeeriumi nõunik - talituse direktor Eesti Vabariigi alalises esinduses Euroopa Liidu juures
14.30–15.00
Kohvipaus
15.00–15.20
PõlluMAJANDUS, kriisi mõju põllumajandusele, ELi-sisene konkurents – Hardo Pajula, majandusanalüütik
15.20–15.40
21. sajandi Eesti maaelu arengu võti on linnas – Garri Raagmaa, Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent
15.40–16.00
Maapiirkonnale pakutud võimalused ja nende kasutamine kasusaaja pilgu läbi – Meelis Mõttus, ettevõtja
16.00–16.20
Päeva kokkuvõte