Maaelu edendaja 20131014 by Postimees

16. oktoober september2013 2013|| ||postimees postimees 14.

maaelu teemaleht põllu- ja metsamajanduse huvilistele

edendaja

16. september 2013nr nr2/2 1/1 14. oktoober 2013

maaelu edendaja 1

Rukkikuningas Suurtalunik Hans Mart Timmi kRuusamägi hindab tunneb rukki inimtööjõudu ees aukartust üle kõige PõllumeHed Mets – jäävad viljasaagiga kas müüa või mitte? rahule Lihaveiste TuRisTe köidab eksportimisvõimalused pelglik forell on eesti tõmbunud koomale

2 maaelu edendaja

postimees || 14. oktoober 2013

Iseloodud väärtus lisab kindlust

Ilmavaatleja märkmeid oktoobrist

illeks müüa kala kokkuostjale kahe euroga kilost, kui ise seda suitsutades saab kala eest kaheksa eurot ehk neli korda parema teenistuse, räägib selles Maaelu Edendajas kutseline kalur Andres Habak, kes pärast aastaid kaluritööd ostis Saksamaalt ülimoodsa suitsuahju ning hakkas lisaks kala suitsutama. Tagantjärele ütleb mees, et oleks võinud palju varem juba lisandväärtuse loomise peale mõelda. Nii saab kalur oma töö eest etemat tasu ning mugavust hindav tarbija kala, mis valmis kohe suhu pistmiseks. Ka Vooremaal asuva Sepamäe talu peremees Madis Jaaniste mõtles esialgu, et hakkab põhitöö kõrvalt veidi astelpaju kasvatama, korjab saagi sügisel ära ja müüb maha. Praegu peab mees aga oluliseks väärindada marja edasi, mitte jääda lihtsalt marjakasvatajaks. Nii teeb ta oma koduköögis toormahlu ja mahlatootmise vahesaadusest kommimaitselist astelpajumaiust. Sel viisil ei ole mees kui lipp kokkuostjate meelte tuules. Viimane võib olla muutlik nagu sügisene ilm ja kasvatajal pole kunagi täit kindlust, kas ja millise hinnaga ta saab lõpuks oma saagi maha müüdud. Käesoleva lehe üks põhilugu, mis räägib lihaveiste ekspordist, viitab sellele, kuivõrd keerulisse seisu satub tootja, kui tal endal ei ole mingeid alternatiive toorme töötlemiseks. Eesti lihaveisekasvatajatel puuduvad oma tööstused, milles anda toodangule lisandväärtust, vaid nad sõltuvad täielikult kombinaatidest ja kokkuostjatest. Lisandväärtuse loomine annab enam kindlustunnet, paindlikkust, mänguruumi ning mis igale tootjale oluline – ka parema teenistuse. maaelu edendaja toimetus

Maaelu edendaja

Toimetaja Kristiina Kruuse maaelu@postimees.ee

Projektijuht Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee Reklaam tel 739 0390, faks 739 0387 Keeletoimetaja Triin Ploom Küljendaja Kaia Aalmann Väljaandja AS Postimees Gildi 1, 50095 Tartu Trükk AS Kroonpress

Tekst aleksander lumi foto mairo pajula

elle aasta oktoober on kindlasti sügise nägu, kui mitte juba varajase talve nägu. Mõnel pool Eestis on langenud isegi esimesi lumeräitsakaid, mida nimetatakse teraliseks lumeks. Vanarahvatarkus ütleb, et esimesest lumekübemest on 40 päeva päris talveni. Siiani on see tarkus paika pidanud. Erandina meenub vaid üks 5–6 aasta tagune talv, kui lund ja külma peaaegu ei tulnudki. Kuid siis oli ka mihklipäeval (29. septembril) tuul lõunast, mis tähendab, et enne jõule ei ole reeteed oodata. Nii ka läks. Sellel aastal puhus mihklipäeval tuul põhjast ja kirdest, mis ütleb, et varsti on lund oodata. Lume tulekule viitab seegi, et on nähtud esimesi luiki ära lendamas. Ühe huvitava märgina võib kirja panna järgmise tarkuse, mida saab igaüks jälgida: kui oktoobri keskel veel kärbseid ja parme näete, siis tuleb pikk ning sügava lumega talv. Külm oktoober tähendab aga sooja veebruari ja lühikest talve. Rahvatarkus ütleb sedagi: kui sügisel tuleb lumi lehtede peale, siis tuleb lumi ka kevadel lehtede peale. Loodan siiski, et talv ei saabu inimeste jaoks liiga järsku ning naudime veel ka päikeselisi ja soojemaid ilmu.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel peatati kutseline kalapüük

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni kokkulepete alusel. Põllumajandusministeerium

Põllumajandusminister peatas oma käskkirjaga ahvenapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel alates 10. oktoobrist kuni aasta lõpuni. Varem oli peatatud juba ka koha ja latika püük neil järvedel, kuna lubatud kalasaak oli ammendumas. Kutseliste kalurite esitatud püügiandmete järgi oli 2. oktoobri seisuga sel aastal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püütud vähemalt 909,51 tonni ahvenat ehk 91 protsenti lubatud ahvenasaagist, 635,12 tonni koha ehk 97,7 protsenti lubatud saagist ning 599,29 tonni latikat ehk 92,2 protsenti lubatud saagist. Lubatud kalasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel on valitsus kehtestanud

Mahetootjad tahaks teha rohkem koostööd teadlastega Oktoobri alguses põllumajandusministeeriumis kogunenud uue mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et Eesti mahetootmise ja -töötlemise tugevdamiseks vajatakse senisest enam teadus- ja rakendusuuringuid. Samuti on vajadus erialaõppe järele. «Mahetootjate ees on praegu selge küsimus, kuidas tuua mahedana toodetud toit konkurentsivõimelise hinnaga mahedana märgistatuna meie toidulauale. Praegu müüakse mahetoodang sageli

tavatoodanguna maha ja tootja kaotab sellega konkurentsieelise,» ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. Kevvai sõnul on mahepõllumajanduse tootlikkuse kasvu võti teadlaste ja tootjate koostöös, sest praegu tehakse uuringuid vähestel teemadel ja need ei kata kogu valdkonda. «Senisest enam on vaja teha pikaajalisi tootmiskatseid, kuhu kaasatakse ka tootjad,» lisas Toomas Kevvai. Töörühma kohtumisel leiti, et ka tootjate koolitus ja nõustamine vajab süsteemsemat lähenemist ning tarvis oleks mahepõllumajanduse erialaõpet kutseja pikemas perspektiivis ka kõrghariduse tasemel. Mahepõllumajanduse arengukava on plaanis valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmise töögrupi teema on töötlemine, turustamine ja järelevalve. Põllumajandusministeerium

maaelu edendaja 3

14. oktoober 2013 || postimees

Eesti lihaveisekasvatajad lähevad sügisesele veiste realiseerimisajale vastu eelmistest aastatest tunduvalt keerulisemas seisus: varem head teenistust toonud Türgi turule pole võimalik veiseid tänavu müüa, Euroopas on jällegi lihaveiste pakkumus tavapärasest suurem ning hinnad madalad.

Lihaveiste kasvatajad otsivad Türgile uusi alternatiive

Tekst kristiina kruuse, Fotod maarja otsa

esti oli esimene Euroopa Liidu riik, mis sai 2009. aastast alates võimaluse müüa veiseid Türki, kus nende eest maksti tunduvalt kõrgemat hinda kui Euroopas. Tänavu ei ole Türgi otseselt veiste importi ära keelanud, kuid riik on tõstnud tollimakse sedavõrd, et majanduslikult ei ole Eesti kasvatajatel mõistlik oma veiseid enam Türki müüa. Kinni on ka Venemaa turg, mistõttu jäävad peamisteks ekspordi sihtriikideks Lääne-Euroopa riigid. «Praegu on põhilised ekspordivõimalused Euroopa maadesse, aga lihaveiste kasvatajatele tähendab see märkimisväärset kahju, kuna Euroopa Liidu hinnad on oluliselt madalamad,» selgitas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko ning lisas, et Euroopa Liidus saab lihaveisekasvataja umbes 35 protsenti madalamat hinda võrreldes sellega, mida maksti Türgis. Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi president ja tänavu parima lihaveisekasvataja tiitli pälvinud

Aldo Vaan, kes ka ise veiseid Türki müüs, tõi näiteks, et Türgis võis 300-kilose noore pulli müügilt teenida veidi üle 800 euro, mis on kasvatajale suurepärane teenistus. Nurka surutud

Paljudele Eesti veisekasvatajatele on välismaal müügivõimaluste otsimisel partneriks Estonian ACB Vianco OÜ, mille juht Janek Mustmaa möönis, et veisekasvatajatel on praegu üsna keerulised ajad. «Euroopas on müügisurve suur, kuna Belgias ja Hollandis on veiste pakkumine suurem kui tavaliselt ning lisaks tuleb Poolast odavat liha. See tähendab, et hinnad püsivad madalal, pakkumise kõver on paigast nihkunud,» rääkis ta.

Lihaveised Eestis oli oktoobri alguse seisuga 60 277 lihaveist, nende arvukus on viimastel aastatel järjepidevalt suurenenud.  Mullu sündis Eestis 18 000 vasikat, tänavu eeldatavalt 22 000–23 000 vasikat.  Türgis said kasvatajad lihapullide eluskaalu kilo ees kuni 2,7 eurot, Euroopas jäävad hinnad vahemikku 1,6–1,8 eurot eluskaalukilo eest. 

Samas on just Euroopa turg see, mille mängureeglitega tuleb arvestada. «Eks Türgi turg oligi natuke ebaloomulik tänu valitsuse toetustele, tegu polnud täiesti tavalise turuseisuga. Aga see andis Eesti veisekasvatajatele hea boonuse, mida investeerida, kuid tekitas võib-ol-

la ka liiga suured ootused tuleviku suhtes,» ütles Mustmaa. Kuivõrd lihaveisekasvatus end praegu ära tasub, on Janek Mustmaa arvates keeruline hinnata. «Igaühel kujuneb veisekasvatamise hind erinevalt, aga kahtlemata on vasika realiseerimiskõlblikuks nuumamine kallinenud, samas kui müügihinnad on, nagu nad on. Mingit suurt kasumit küll ei saa tänaste Euroopa hindade juures. Pigem tuleb omadega nulli,» rääkis ta. Samas rõhutas Mustmaa, et tegemist on praeguse turuseisuga, kuu aja pärast võib olukord olla taas teine. Parimad veised Šveitsi

Nii Janek Mustmaa kui aasta lihaveisekasvataja Aldo Vaan nendivad, et kasvatajatel ei ole mõistlik kulutada aega ega energiat Türgi võimaluste tagaigatsemisele, vaid aktiivselt tuleb otsida uusi müügivõimalusi. Seda veisekasvatajad ka teevad.

Räpina aianduskoolis on tulekul järgmised koolitused: 28. okt – 8. nov kl 9 Raietöölise väljaõppe koolitus* 80 t 15. okt kl 17 Lihtne ja hõlpsasti valmistatav ruumikujunduslik seade 3t 16. okt kl 18 Õige aeg õppida rahatarkust 2t Tasuta 16. okt kl 10 Lilleseade alused algajale* 40 t 29. okt kl 16 Digi- ja trükireklaamplakati ja flaieri disain ning trükiks ettevalmistamine* 24 t 1. nov kl 16 Uusi õunasorte (praktilise degusteerimisega) 5t 31. okt kl 9 Piirdeaedade ehitamine* 40 t 4.–6. nov kl 9 Taimekaitse (taimekaitsetöötaja tunnistuse saamiseks ) 24 t Tasuta 6. nov kl 9 Taimekaitse (taimekaitsetöötaja tunnistuse pikendamiseks) 8t 29.–30. nov kl 9 Leinapärja aluse ja vaniku valmistamine* 16 t Planeeritud koolitused okt–dets • Aianduslike ja talumajanduslike väikevormide ehitamine* 80 t (Moostes) • Tootmisaia kavandamine, rajamine ja hooldamise metoodikad ja tehnoloogiad* 100 t (Tallinnas) • Kasvuhoonekultuuride kasvatamise tehnoloogiad* 80 t * Võimalik osaleda töötukassa koolituskaardi alusel Osalejate arv on piiratud. Vajalik eelregistreerimine. Täpsem info ja registreerimine: www.aianduskool.ee/taienduskoolitus või tel 796 1549 või 53461209.

4 maaelu edendaja

postimees || 14. oktoober 2013

toota jõuab ning see viitab, et varem või hiljem võib Türgi enda tollipiiranguid leevendada. «Türgi partnerid ise loodavad praegu, et kui 15.–18. oktoobril on Islami riikides ohverdamispüha, siis ehk pärast seda avaneb meile taas võimalus hakata lihaveised Türki eksportima,» rääkis Bulitko. Üks positiivne märk Türgi suhtes on Bulitko sõnul seegi, et oktoobri alguses käisid türklased Eestis tõuloomi valimas, kuigi nad ei olnud varem enam kui aasta tõuloomi Eestist ostnud. Samuti on Bulitko sõnul lootust, et Venemaa lõpetab Euroopa Liidu suhtes kehtiva Schmallenbergi viiruse tõttu seatud piirangu. «Tegelikult see ohtlik ei ole, aga tolle Schmallenbergi viitega nad lihtsalt kaitsevad oma turgu,» lisas Bulitko. Ettevaatlikud prognoosidega

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi president ja aasta parim lihaveisekasvataja Aldo Vaan nendib, et tänavune sügis pole lihaveisekasvatajatele müügivõimaluste poolest just soodne ning aktiivselt tuleb otsida uusi ekspordi sihtriike. Samas muigab ta, et veis pole piim, mis kiiresti halvaks läheb ning madalate hindade korral võib veiste müügiga ka oodata.

Näiteks on käimas Balti riikide koostöös projekt Baltic Grassland Beef, mille raames oleks lähitulevikus võimalik Šveitsi eksportida 15 000–20 000 lihaveist, sellest Eesti osa võiks olla 7000–9000 looma aastas. Šveitsis on kvaliteetne lihaveis Aldo Vaani kinnitusel väga hinnas. «Seal on klientuur, kes tahab sisefileed ja teisi väärttükke ning on nõus neid poest 60-eurose kilohinnaga ostma. Meil on sisefilee hind 25–29 eurot kilo,» võrdles Vaan. Uusi müügivõimalusi otsides on Eesti lihaveisekasvatajatel käi-

mas läbirääkimised ka rootslastega. Kuigi Rootsi kaitseb oma turgu nii palju kui võimalik, on kasvatajatel lootust hakata Rootsigi veiseliha müüma. «Rootsis on lihahind väga kõrge. Kui meil on R3 klassi liha hind 3 eurot kilo, siis seal on üle 4 euro. Elanikkond tarbib rohkem, kui rootslased ise toodavad,» selgitas Aldo Vaan. Muutuste ootel

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimehe Tanel Bulitko sõnul on ka Türgis vajadus veiseliha järele suurem, kui siseturg ise

Posch halumasinad Austria tootja Posch kvaliteetsed ja vastupidavad halumasinad, mis on loodud kestma!

Põhilised ekspordivõimalused on Euroopa maadesse, aga lihaveiste kasvatajatele tähendab see märkimisväärset kahju, sest Euroopa Liidu hinnad on oluliselt madalamad, ütles Tanel Bulitko.

Niisiis on praegused ekspordivõimalused Eesti lihaveisekasvatajatele pigem kehvad, sest sisuliselt jääb ainsaks võimaluseks müüa lihaveiseid Euroopa riikidesse, kus on aga pakkumine tänavu eriti kõrge ja seega ka hinnad madalad. «Peame vaatama rohkem niisuguste riikide poole, kus veiseliha hind on tunduvalt kõrgem kui meil,» märkis Tanel Bulitko. Prognoose asjatundjad tuleviku suhtes väga teha ei taha. «Ega keegi poleks arvanud, et turuseis kujuneb selliseks, nagu praegu on. Keegi ei osanud arvata, et näiteks vasikate hind läheb nii alla. Seega on ennustamine üks tänamatu töö. Kokkuvõttes kujuneb ikkagi turg pakkumise ja nõudluse suhtest, mis ju pidevalt muutub,» nentis Estonian ACB Vianco OÜ juht Janek Mustmaa. Aga suuremas plaanis paistavad Aldo Vaani arvates Eesti lihaveisekasvatajate väljavaated siiski positiivsed ning tegemist on kindlasti kiirelt areneva põllumajandusharuga Eestis. «Potentsiaali on igal juhul, vaadates, kui palju on Eestis lihaveiste kasvatamiseks sobilikku kasutamata rohumaad ja kuidas teistes Eestiga suuruselt sarnastes maades on lihaveiste arv kordades suurem,» lausus Aldo Vaan.

Õhkküttekatla komplekt Nord Mills LK200 Mugav, soodne ja täisautomaatne küttesüsteem töökodade, tööstushoonete, laoruumide ja garaaþide kütmiseks puidugraanuliga. Komplektis: Õhkküttekatel NM LK200 (võimsusega 20 kW) Puidugraanuli põleti NM20 (20 kW) Etteandetigu 2,5 m 260-liitrine puidugraanulimahuti Sobilik ruumidele kuni 2000 m³

Lisainfo: Rainer Soosaar tel 552 2742 rainer@starfeld.ee

Lisainfo: Enn Tumm tel 5811 8669 enn@starfeld.ee

5390 €

4790 €

Starfeld OÜ Aretuse 7, Märja Tähtvere vald, Tartumaa www.starfeld.ee

maaelu edendaja 5

14. oktoober 2013 || postimees

Konekesko tegi viimaste aastate kombainimüügi rekordi TeksT maarja otsa

E sille annuk

Uuring: nisul on kitsepiima kvaliteedile positiivseim mõju kuna kitse- ja lambapiimast valmistatakse enamasti juustu, on selle kvaliteedi hindamine ülivajalik. kitsepiima kvaliteet sõltub märkimisväärselt sellest, millest kits toitub. läti kitsefarmis viidi 135 päeva jooksul läbi teadusuuring, kus katsetati erinevate söötade – nisu, kaera ja odra – mõju piima koostisele. uuringu tulemused näitasid, et kõige suurem oli tootlikkus kitsede seas, kes said kaera lisasöödana. selle rühma kitsede tootlikkus oli 2,28 kilo piima päevas ühe kitse kohta. kõige vähem (2,15 kilo kitse kohta päevas) andsid piima nisusööta saanud kitsed, kuid nende kitsede piima valgu-

ja rasvasisaldus oli jällegi suurem. Piima kvaliteeti näitav somaatiliste rakkude arv (ssC – somatic cell count) oli madalaim (ehk piima kvaliteet parim) samuti nisu saanud kitsede piimas, kõrgeim aga odrasööta lisaks tarbinud kitsede piimas. võttes arvesse veel mitmesuguseid tsütoloogilisi ja immunoloogilisi tegureid ning nende erinevusi sõltuvalt söödaliigist, järeldati uuringu põhjal, et kõige positiivsem mõju on piima koostisele nisul, seejärel kaeral ning viimasena odrasöödal. E. aplocina, j. spruzs, i. remeza & s. vasiljeva «goat milk immunological and cytological indices» (2013).

esti üks suurimaid põllumajandustehnika müüjaid Konekesko Eesti AS on sõlminud tänavu ligi kaks korda rohkem lepinguid kombainide müügiks kui mullu: aasta eest läks müügiks 32 kombaini, sel aastal on lepinguid sõlmitud 57 kombaini müügiks. Tegemist on ettevõtte jaoks rekordilise tulemusega. Viimati oli väga hea aasta 2008, mil müüdi 33 kombaini. Konekesko Eesti AS tootejuhi Marko Mirme arvates aitas müügi suurenemisele kaasa 2012. aasta sügis, mis oli Eesti põllumeestele saagikuse poolest suurepärane, kuid vilja koristamine osutuks keeruliseks ning seega olid ka vil-

ja hinnad siiski kõrged. «Vilja oli palju, kuid koristada raske. Nendes tingimustes just tulebki välja, et Claas kombainiga jõuab piiratud aja jooksul üldiselt rohkem vilja ära koristada,» rääkis Mirme, et mullused keerulised koristusolud panid viljakasvatajaid tänavu ehk juba varakult mõtlema, millise tehnikaga hea saak põllult ka kiiresti kätte saada.

Palamuse laada tšilli meelitas jootraha jätma

Peipsi sibul sai oma riikliku kvaliteedikava veterinaarja toiduamet kinnitas Peipsi sibula riikliku toidukvaliteedikava, milles on eraldi toodetena ära märgitud «Peipsi sibul» ja «Peipsi tippsibul». neid märke saavad kasutada sibulakasvatajad, kes jälgivad kõiki kvaliteedikavas kehtestatud nõudeid. tarbijaile annab kvaliteedimärgiga sibula ostmine kindlustunde, et tegemist on igati kvaliteetse sibulaga. Peipsi sibul on esimene eesti toiduaine, millel on oma kvaliteedikava. tunnustatud kvaliteedimärgiga Peipsi sibul kasvab kõrgetel peenardel, väetiseks kasutatakse komposti ja koduloomade sõnnikut ning umbrohutõrjena rohimist. Peipsi sibula mugul kaalub 25–150 grammi, see on lapiku kujuga, lapik-ümara või lapik-ümar koonusekujulise tippotsaga. sibulakoore värv on roosakaskollane,

roosakaspruun või kollane. taimede kasvatamiseks kasutatavad seemnesordid on ajalooline venemaalt pärinev kohalik sort «bessonovski» ja jõgeva sordiaretuse instituudis aretatud sort «jõgeva 3». Praeguseks on kvaliteedikavaga ühinenud kuus sibulakasvatajat, kes kohustuvad kõiges järgima tunnustatud toidukvaliteedikava eeskirjaga kehtestatud nõudeid. eeskirjas kehtestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet veterinaarja toiduamet. sibulakasvatus arenes Peipsi-äärsetes piirkondades alates 19. sajandi keskpaigast, kui kohalikud inimesed hakkasid kasvatama venemaal Penza oblastis bessonovka külas aretatud sibulasorti. bessonovski sibulasort kohanes väga hästi ja andis kohalikes tingimustes ülihea kvaliteediga suuri ja stabiilseid saake. Põllumajandusministeerium

Tänavuse hooaja eripäraks oli Marko Mirme sõnul seegi, et rohkem osteti just suuri kombaine, mitte väiksemaid. «Enamjaolt ostsid kombaine põllumehed, kellel on vähemalt 600 hektarit maad,» nentis Mirme. Kombainide kogumüük pole aga Marko Mirme sõnul Eestis siiski hüppeliselt kasvanud. «Kui on paremad aastad ja rohkem ostetakse, siis müüakse 130–140 kombaini, tänavune koguturg on seal 130 ühiku juures,» rääkis Mirme. Kombainide müük hooajati sõltub Mirme sõnul peamiselt kahest tegurist: kui head on viljasaagid ja kui kõrged on viljahinnad. Lisaks on oluline piimahind, sest paljud piimatootjad kasvatavad ise ka teravilja.

maarja otsa

septembris toimus traditsiooniline Paunvere suur väljanäitus ja laat, kus sadade müüjate vahel jätkus tihedat laadasaginat terveks päevaks. käsitöö, vardas küpsevad põrsad, suhkruvatt, aiasaadused, istikud - kõike, mis ühe korraliku laada juurde käib, ka Palamusel pakuti. eriliste aiasaaduste väljanäitusel ehk nunnukonkursil olid tänavu eriti populaarsed alli estorni tšillikaunad (pildil), mida igaüks sai kümne sendi eest koju kaasa soetada. laada alguses ääreni täis olnud anuma põhi hakkas päeva lõpuks paistma, samas kui väike rahapurk täitus õhtuks läikivate sentidega. mE

6 maaelu edendaja

postimees || 14. oktoober 2013

Kindlameelne peretraditsioonide austaja ning pööraselt inimtööjõusse uskuv 67-aastane mart timmi asju saatuse hooleks ei jäta – kui kasvatad talus köögivilja ja toodad sealiha, siis tuleb see endal ka käidelda ja turustada.

MART TIMMI: Esivanemate töö paneb maa ees mütsi maha võtma

rhiivides tuhnides võib ajalehtedest ja ajakirjadest leida iga aastakäigu kohta mõne pikema või lühema artikli, mis räägib Võrumaa suurest ja vägevast talumehest Mart Timmist (67). Jutt on ikka üks ja sama – kuidas saak oli, mida ilmast arvata, kuidas Eestis põllumajandust edendada ja nõnda edasi. Põhjust sellisteks küsimusteks on muidugi kuhjaga. Tegemist on siiski Kagu-Eesti suurima köögivilja- ja seakasvatajaga,

TeksT JA foTod mirjam nutov

kes ühtlasi üks suuremaid talunikust tööandjaid Eestis. Tema talus ja taluga seotud ettevõtetes on kokku tööl 170 inimest. Muuhulgas on ta ka Eesti aasta põllumees 2009 ja Võrumaa aasta isa ning ennekõike läbilõhki põllumees, kes oma seisukohtadelt konservatiivne ning juhtimisstiililt kindlakäeline. «Poisid, olgu konteinerid silmini täis pandud, mul pole sellist ruumi, et õhku pakendada,» kõlab karmil toonil käsk. Tõstuki roolis olev lokkis peaga, näost natuke punetav 50. eluaastates mees saab pahaseks.

Tema pole ju neid kapsaid põllult korjanud ja konteinereid tühjaks jätnud. Marti see ei huvita. Käsk on käsk. Ta vajutab jala džiibi gaasipedaalile ja sõidab edasi. «Mis see nüüd siis oli, tegid žesti minu ees näitamaks, kuidas tootmist tuleb juhtida?» küsin temalt jultunult ja avatult. Kohe algul leppisime kokku, et mingit käesilitamise intervjuud me tegema ei hakka ja teietamine ei tule Võrumaal kõne allagi. See sobis Mardile ja ta ei hoia ennast tagasi. «Mis žesti, meil on suur ruumi-

puudus, nii ei saa asju ajada. Eks ma pean homme ülemustega rääkima, et nad paremini kontrolliks,» kostab ta vagural toonil. Ta ei lärma ega käratse niisama. Ta on lihtsalt suur ja konkreetne ning tema vaoshoitud tasane hääl kõlab nõnda autoriteetselt, et vastuvaidlemise võimalust ei jää. Nokatsi all, mille ta välja minnes pähe sätib, turritavad juuksed mitme ilmakaare poole ja on natuke sasised. Ta on heas vormis, välja arvatud see suur ja ümmargune kõht, mis meestel juba 30. aastates

maaelu edendaja 7

14. oktoober 2013 || postimees

Mart Timmi Sündinud 11. I 1946 Põlvamaal Räpina vallas Võiardi külas 1953–1960 Ruusa 7-klassiline kool 1960–1961 Põlva kaugõppekeskkool 1963–1967 Väimela sovhoostehnikum 1967–1975 Kalevipoja kolhoosi seemnekasvatusagronoom 1975–1977 Väimela näidissovhoostehnikumi osakonnajuhataja 1976–1981 EPA agronoomia eriala kaugõppes 1977–1985 Väimela näidissovhoostehnikumi peaagronoom 1985–1990 Võru ATK peaagronoom 1990. aastast Võrumaa Navi küla Jaagumäe talu peremees Aasta põllumees 2009 Võrumaa aasta isa 2009 Abikaasa Urve, pojad Tarmo ja Taimar, kasutütred Maris ja Maive Kasvatab teravilja, rapsi, sigu, kartuleid ja köögivilja.

nelema hakkab, siis on teda võimatu katkestada. Isegi siis, kui arvan, et ta on öelnud, mis öelda on, ja olen esitanud uue küsimuse, jätkab ta oma mõtet sealt, kus see pooleli jäi. «Taimekaitsevahend on taimeapteek – kui inimene läheb apteeki ja võtab rohtu, siis on see okei, aga kui võtame taimele rohtu, siis oleme mürgitajad,» arutleb ta edasi ning lisab, et tahaks näha inimest, kes oleks tänavu kas või ühe kapsa suutnud üles kasvatada, ilma et oleks kasutanud mürki kapsakoi vastu. «Need, kes arvavad end põllumajandusest kõike teadvat, peaks tulema ja tegema – nende töö resultaat oleks null,» viskab Mart lõpuks kinda. Seda ta aga ütlema ei hakka, et tulge maale ja hakake talunikeks – see lihtsalt pole võimalik, sest maadefitsiit on suurem kui kunagi varem. «Ainuke võimalus on kas vanadelt ära osta või talu üle võtta, aga uutele tulijatele enam ruumi pole,» lausub Mart. Valikute ees

Mina ei ole kunagi tahtnud minna kirurgi õpetama, et tee nii- või naapidi, aga põllumeest tahetakse koguaeg õpetada, ometi on põllumajandus samamoodi teadus nagu arstiteaduski.

kipub tekkima, ainult et Mart saab jaanuaris 68, seega väike heaolumärk oleks justkui lubatud. Ja tema pilk – ausaltöeldes on mul raske aduda, et minu vastas on väärikas eas härra, sest mu silmadesse on oma uuriva pilgu puurinud lõbustatud noormees, kes võiks veel nii mõndagi korda saata ... Kõiketeadvad kõrvaltvaatajad

Oleme ringiga jõudnud üüratu kapsapõlluni. «Sa, Mart, ikka tead seda, et kõik Võrumaa inimesed teavad väga täpselt, kuidas sa oma kapsaid

siin kasvatad, palju neile väetist paned ja kui palju veel pestitsiide kasutad,» ei suuda ma jultumustega lõpetada. Mart puurib oma tumedad silmad minu näkku. Ta ei vasta midagi. Muigab vaid ning lausub lõpuks: «Mina ei ole kunagi tahtnud minna kirurgi õpetama, et tee nii- või naapidi, aga põllumeest tahetakse koguaeg õpetada, ometi on põllumajandus samamoodi teadus nagu arstiteaduski.» Ta peab pika ja väärika pausi. Valib sõnu, mida räägib, ja kui kõ-

Mart ise harib maid neljas erinevas vallas, kokku 1500 hektaril. Tema lugu saab alguse aga nii, nagu paljudel tänapäeva edukatel talunikel. Kui 1990. aastal tuli otsustada, mis elust edasi saab, siis Mart linna minemist ei kaalunud. 1960. aastate lõpus sai ju Navi külla väike talumajake püsti pandud ning poolel hektaril kapsaid kasvatatud, mida Venemaal ühes väikeses poes turustati. Kuna Mardil oli olemas korralik põllumajandusharidus EPAst, kõva töö- ja juhtimiskogemus Väimela majandi peaagronoomina ning turukogemus oma pisikeselt kapsapõllult saadu turustamisega, oli kindel, et põllumajanduses tuleb ka jätkata. Nii saigi 1990. aastate algul ühismajandamisest tühjaks jäänud tootmishooned soetatud ning tegutsema hakatud. «Ma olen alati olnud suhteid otsiv inimene,» selgitab Mart. Võrumaa kontekstis on see ka ainuke

8 maaelu edendaja võimalus – Tallinn jääb kaugeks ning need, kes sellele turule lootma jäänud, kiidulaulu täna ei laula. Nii on usin talunik algusest peale otsinud viise toota nii-öelda täisringlusel – seemnest kuni poeletini välja. Teadagi on see tal ka suurepäraselt õnnestunud. Jaagumäe toidukeskus ning aasta eest avatud Võrumaa toidukeskus Võrus on suuremad näited – väikseid poekesi on tal siin-seal ikka olnud. Nii ongi väiksemate ja suuremate sammude ning julgete otsuste kaudu ühest väikesest poisikesest, kes juba lapsena aedvilju kasvatas ja neljandas klassis kurgipeenralt teenitud rahaga teleka ostis, suurtalunik saanud. müTs maha

Põllumehe vere ja armastuse maa vastu päris ta aga oma isalt, kes üksinda kirve ja kirka abil kaks hektarit metsamaad põllumaaks haris. «See sunnib kohe ülesharitud maa ees mütsi maha võtma,» lausub ta. «Ma ei ütle, et ma olen vanades aegades kinni, aga see, mis on esivanemate poolt tehtud, tolle vastu peaks nii palju lugupidamist olema, et too korras hoida, mitte nurka vistata,» konstateerib Mart. Me jõuame oma jutuajamises tihti selle juurde, mis saanuks, kui poleks olnud seda 50 aastat või miks läks Eestis põllumajandusega nii, nagu läks. Mart raputab vaid pead ja ütleb, et kõik see on õudne. Eriti asjaolu, et suuremal jaol inimestel puudusid toona omaniku mõtteviis ja teadmised. Tema jutust peegeldub selge mure inimeste pärast ja inimesi paistab see mees hindavat. «Mind häirib väga palju mõttelaad, et iga pisema liigutuse peavad masinad ära tegema. Sellega tõrjutakse inimene ju tootmisest välja ja nii me siis istume selle suure probleemi, rahva töötuse otsas,» räägib Mart tohutu kirega. «Tõepoolest, masin ei hakka vastu, kamandamist on vähem, elu on mugavam, aga kui vaadata masinate hindasid, siis masinatega töö odavam ei tule, sest masinad on hirmkallid,» jätkab ta. Kui jutt jõuab aga tööjõu leidmise ja palgaküsimuseni, jääb Mart vaikseks. Ta patsutab kätega põlve-

postimees || 14. oktoober 2013

Jaagumäe talu 1500 hektarit haritavat maad ühes rendimaadega. teravilja- ja rapsikasvatus 1100 hektaril.  kartulikasvatus 95 hektaril.  köögiviljakasvatus (sibul, kurk, kõrvits, porgand, peet, kapsas, porrulauk, kaalikas) 80 hektaril.  seakasvatus 4000 nuumikut aastas. Põhikarjas on 200 emist ja kümmekond kulti.  

dele ja ütleb, et püüab ikka üle miinimumi maksta. Meie väitlus kogub tuure – palgavaesus, inimesed ei ela ära … «Aga kas see on siis parem, kui need inimesed on hoopis tööta,» sähvatab Mart lõpuks vastu. Ta lisab mõnevõrra rahulikumal toonil, et tema saab oma juurikate eest jätkuvalt sama hinda, mis paarkümmend aastat tagasi. Järeldused võite ise teha. saaTuse eTTeaRVamaTud Teed

Mart teab, mida tähendavad eluraskused. Oli taasiseseisvumise algus, kui tema naine pidas elu- ja surmavõitlust haigusega. Talu tahtis arendamist, lapsed süüa, valuvaigistavad süstid tegemist ... Naine kaotas. Kunagi hiljem tuli uus, tema mehel oli sama saatus ja need kaks saatusekaaslast on senini ühes. Aga eralust Mardile rääkida ei meeldi. Raskustest kah mitte ja neist ta ei räägigi. Aga peresuhetest küll. Ja need lähevad talle sama palju korda kui inimesedki. «Mulle ei meeldi see tänapäeva lõtvus peresuhetes – abielu annab inimestele siiski teatavad püsikohustused ja vastutuse, mistõttu ei saa ka nii lihtsalt minema kõndida,» esitab ta oma seisukohti. «Eks massimeedia loob ka igapäevaselt seda pilti, et kaks inimest peavad elama vaid iseendale ja mitte teistele – sellistest peredest tulevad ju murtud hingega lapsed, kui nende eest keegi ei hoolitse ega ei seisa,» avaldab Mart muret ka laste käekäigu pärast. Tema jaoks niisugune asi ei kanna, aga mingeid nõuandeid ta nõus jagama pole. Mis siis, et abikaasa Urvega on üle kahekümne aasta abielus oldud. «Ma pooldan traditsioonilist suhet ja ei poolda seda, et elame kui

mart timmiL oli algusest peale visioon, et võrumaa toidukeskuse juurde peab tulema ka pronksist seapere – nüüd on sellest kujunenud poekülastajate laste lemmikkoht, kus turnida ja mängida.

maaelu edendaja 9

14. oktoober 2013 || postimees

loomakari täna sellega, homme tollega ja eksleme seal loomariigis – ma olen konservatiivse mõttemaailma kandja ja nii on,» võtab ta oma mõtte kokku. hiNNaTud NõuaNded

Kui aga olla selline konservatiiv, siis leidub küllalt näpuga näitajaid – nood võiksid tunde rääkida, mis mehega tegelikult tegemist. Niisugune on kord nende saatus, kes elavad sõna suures tähenduses. Aga taoliste inimeste ellu jagub ka neid, kes ilma nende nõuanneteta ei saa. Näiteks tavatseb maaülikooli rektor Mait Klaassen helistada Mardile, kui ta tahab teada, kuidas põllul parajasti seis on. Või siis uurivad Võrumaalt pärit poliitikud, mida ühes või teises asjas teha. «Ütleme, et Padari tasandil on siin nõu antud,» mainib Mart detailidesse süvenemata – see minevat juba ninaupitamiseks. Vaatamata sellele ta end halliks kardinaliks ei pea ja otseselt poliitikasse roninud pole – pigem on ta lihtsalt kodukoha patrioot. Tema kodukülas Navil ongi korda tehtud külakeskus ja üles ehitatud hea väljanägemisega seltsimaja. Viimane on lisaks Võrumaa esimene taasiseseisvunud Eestis ning sünnist kuni viimse detailini just Mardi kaasamõtlemisel valminud. Ehitus on talle üle-

üldse meeltmööda – enam-vähem kõik, mis Jaagumäelgi tehtud, on valmis saanud tema visioonide ja eskiiside järgi. Ja kui nüüd küsida, mis on järgmine visioon, muutub Mart mõtlikuks. «Visioonid peavad lõpuks ikka otsa kah saama,» sõnab ta. aeg edasi aNda

«Nüüd seisab mul ees lõplik talu üleandmine,» ütleb Mart tasasel toonil. «Sinusuguse mehe jaoks on see vististi väga suur väljakutse,» usutlen teda. Ta ei vasta. «Eks siin on juba väga palju üle antud. Ma ei tee enam pooltki, mida tegin, sest enam pole seda nooruse jõudu,» ütleb ta lõpuks. See pole mingi nukker vanainimese kaeblikkus. See on õnnelikkusse hääl, mis mu kõrvu kostub, sest asjad on ju läinud just nõnda, nagu plaanitud. Ning üks kindel plaan oli, et lapsed tuleb kasvatada nii, et neil oleks kodukohas, mida teha. Tänaseks ongi Jaagumäe talu tugevuseks kogu pere koostöö. «Vanem poeg Tarmo on köögiviljakasvatuse juht, noorem poeg Taimar tegeleb kaubanduse ja müügiga, tütar Maive on arvepidaja ja abikaasa Urve võttis enda kanda seakasvatuse,» selgitab Mart. Tema asi on olla rohkem kontrollija ning nagu nähtud, saab ta sellega hästi hakkama.

aRVamuS

Ma pooldan traditsioonilist suhet ja ei poolda seda, et elame kui loomakari täna sellega, homme tollega ja eksleme seal loomariigis – ma olen konservatiivse mõttemaailma kandja.

Ülo tulik

Riigikogu liige, mart timmi sõber

mart on olnud läbi elu kõva töömees, keda ei ole maha jätnud terav mõistus ja ettevõtlikkus. juba nõukogude ajal oskas ta töömehi kindla eesmärgi nimel tööle panna, mille tulemusena sai väimela näidissovhoostehnikum kõige roh-

kem kartulit hektarilt ning kaheksakümnendate aastate lõpus omas ta poodi Pihkva linnas. mart peab alati lugu töömeestest ja kogukonnast, kus ta elab. tema eestvõtmisel moodustati navi külaselts, kuhu esimesel registreerumisel kogunes üle saja inimese. just selle seltsi kätetöö on uue seltsimaja ehitamine oma külla, millest sai esimene uushoonena rajatud seltsimaja meie riigis. mart on mees, kes taastas kõik omaaegse kalevipoja kolhoosi tootmishooned navi kü-

las ja andis külale kena väljanägemise. mardi jaoks on tähtis maamehe hea nimi ja ta vihastab, kui näeb, et keegi põldu narrib. Paar aastat tagasi külastasin mardi talu koos Rootsi talumeestega, kes olid seal käinud ka kakskümmend aastat tagasi. nad ei suutnud ära imestada, millega mees on hakkama saanud. eriti imestasid nad tootmishoonete heakorra üle ja ütlesid selgelt välja, et nende riigis hoolivad väga vähesed talumehed heakorrast nii nagu mart. mart on navi küla kalevipoeg.

10 maaelu edendaja

postimees || 14. oktoober 2013

Statistika andmetel on Eesti kartulisaagikus aastast aastasse paranenud, kuid vähenenud on kartulikasvatajate hulk. Kui üheksakümnendatel aastatel jäi saagikuseks umbes 14 000 kilogrammi hektari kohta ning saak oli umbes 500 000 tonni, siis 2013. aastaks on saagikus tõusnud ligi 20 000 kilogrammini hektari kohta, kuid saak langenud umbes 127 tuhande tonnini.

dasid pindu, kuid lõpuks jäeti saak ostmata, sest mujalt saadi soodsamalt. Meie kartulikasvatajad kandsid kahju. Nüüd on Venemaa turg kogu EL-i riikidele suletud. Päris huvitav, millega see lõpeb,» rääkis Rosenberg.

Eestis kasvatatav kartulisaak on 20 aastaga kahanenud ligi viis korda Tekst Karin Kivipõld, Foto kristjan teedema

õuna-Eestis on küll kartulikasvatuseks enam sobivaid maalappe, kuid võrreldes eelmise aastaga on näiteks Põlvamaal kartuli kasvupind vähenenud poole ja Tartumaal ühe neljandiku võrra. Tulundusühistu Eestimaa Kartul juhatuse liikme Priit Einola sõnul on üheks kasvatajate probleemiks väikesed põllumajandustoetused: «Põlluharimistehnika on vana ning uut soetada ei jõua. Ühistegevusse panustades turuvõimalused paranevad, kuid kvaliteet siiski langeb ning kartulipind üldkokkuvõttes väheneb.» Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur Luule Tartlani selgitusel on kartulikasvatajate arv vähenenud, kuna väiksematel kasvatajatel on suurte tegijatega võrreldes keeruline konkurentsis püsida ja oma toodangut realiseerida. «Praeguseks kujunenud olukorras on suuremate tootjate kartuli kasvupinnad ligi 40 hektarit või enam. 5–10 hektaril kasvatajad ei suuda alati tagada vajalikku kogust, mistõttu nad langevad konkurentsist välja. Väiketootjad võivad kopereeruda ja asutada ühistulise vormi või müüa ise turul. Kartuli realiseerimisvõimaluste vähesuse tõttu on aga osa kasvatajaid lõpetanud tegevuse,» selgitas ta. Tartlan rõhutas ka kartuli välimuse olulisust: «Väiketootjad ei suuda alati tagada kvaliteetset toodangut, mida nõuavad ostuketid. Pestud kartuli puhul on väga oluline mugulate väline kvaliteet, sest väiksemadki vead ja vigastused on koheselt nähtavad.» Lisaks väikestele toetustele pidurdab kartulikasvatust ja -müüki kasvatuse kõrge omahind võrreldes importkartuliga. Enamik Eestis kasvatatud kartulist jõuab küll meie lettidele, kuid ostjad peavad selle hinda kõrgeks. Näiteks tänavu oli Lõuna-Eesti

Kartuli kasvatamine Kartuli koristuspinnad     

Võrumaal oli kartuli koristuspind 2012. aastal 447 ha ja 2013. aastal 481 ha. Põlvamaal oli kartuli koristuspind 2012. aastal 677 ha ja 2013. aastal 331 ha. Tartumaal oli kartuli koristuspind 2012. aastal 888 ha ja 2013. aastal 675 ha. Valgamaal oli kartuli koristuspind 2012. aastal 149 ha ja 2013. aastal 109 ha. Viljandimaal oli kartuli koristuspind 2012. aastal 603 ha ja 2013. aastal 613 ha.

Kartuli saagikus (kg/ha) Kartul

1991 11 340

1994 14 096

2001 15 503

2005 15 028

2009 15 275

2013 (prognoos) 19 800

1997 437.5

2001 343.1

2005 209.8

2009 139.1

2013 (prognoos) 126.6

Kartuli saak (tuhat tonni) Kartul

1989 864.2

1993 538.6

Allikas: Statistikaamet

varajase kvaliteetse ja haigustevaba mugulasaagi turuhinnaks 30–50 senti kilo kohta. Kui ostjad peavad hinda liiga kalliks, jääb kaup realiseerimata või müüakse kartul ära alla omahinna. Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur Viive Rosenberg mee-

OSTAME VÄRSKEID OKASPUUPALKE. Tel 506 8576.

1997 12 415

www.varasaeveski.ee

nutas, kuidas mitmed Eesti kartulikasvatajad said paari aasta eest kahju sellega, et nad suurendasid kartuli kasvupindu ootuses müüa kartuleid Venemaale. «Venemaalt osteti meie kartulit ja lubati seda edaspidigi teha, nii et Eesti kartulikasvatajad suuren-

AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad. www.apmets.ee

Eesti kartuli kõrge omahind võrreldes importkartuliga paneb väiksemad kasvatajad eriti keerulisse seisu. See on ka üks põhjuseid, miks mitmed väiksemad kasvatajad on kartulikasvatusest loobunud.

Kvaliteedi küsimus

Odav importkartul ei rahulda sageli tarbijate vajadusi ei maitses ega kvaliteedis. Samas pole Eestigi kartuli omadused ideaalsed. «Toitlustusasutustes ei ole praegu hea kartul moes, mõnikord on prae juurde antavad kartulid mitte maitsetu, vaid halva maitsega. See ei ole sageli sordi ega kasvataja, vaid kartulitöötlejate ja kooritud kartuli säilitajate viga,» rääkis Rosenberg. «Kindlasti annab Eesti kartuli kvaliteedi parandamiseks palju ära teha, kui leidub veel entusiaste, kes lõplikult ära väsitatud ei ole,» lisas ta. Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur Luule Tarlani meelest annaks Eesti kartulit populariseerida kartuli kasutamisviiside mitmekesistamise kaudu. «Kartulile oleks vaja anda juurde lisaväärtust ning realiseerida seda enam ka toodetena. Näiteks valmistada toitlustusettevõtetele külmutatud kartulilõike, mida praegu ostetakse sisse Hollandist,» selgitas Tarlani. Viive Rosenberg aga viitas vajadusele arendada ühistegevust läbi kartulikasvatuse edendamiseks rajatud organisatsioonide nagu Eestimaa Kartul või Talukartul. «Tõsiselt peaks tegelema sellega, et tarbijatele oleksid kättesaadavad Eestis aretatud maitsvad, vanad ja huvitavad sordid. Siin on vaja kasvatajate, müügikettide (näiteks spetsiaalsed kartulipoed), teadlaste ja ametnike vahelist koostööd. Ka riigipoolne abi on vajalik, et projektidest toetust saada,» arutles Rosenberg. Mitmesugused sordid

Vaatamata keerulisele turuseisule on Eesti kartulikasvatuse tugevaks küljeks saagikuse järjepidev kasv ning oluliselt laienenud sortiment. Olemas on sordid tärklise tootmiseks, salati-, püree- ja keedukartuli valmistamiseks, mahetootmiseks ja säilitamiseks. Kloorivabad väetised, täiendväetised, haigustetõrjepreparaadid ja umbrohutõrjepreparaadid tagavad kartuli naturaalse kasvatamise ja kvaliteedi. Viimastel aastatel on levinud ka kartuli eelidandamine kasvuperioodi varasemaks alustamiseks, tänu millele on varajane kartul müügil juba juuni keskpaigas.

OÜ Kolmestar ostab kasvava metsa raieõigust ja metsakinnistuid. Samuti teostame raiet ja vedu. Tel 512 3356, Jaan. e-post: jaan@kolmestar.ee www.kolmestar.ee

maaelu edendaja 11

14. oktoober 2013 || postimees

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Ostame hakkimiseks võsa ja raiejäätmeid. Tel 528 5800. Hakkimine ja tasumine kiirelt. Pakume aastaringset koostööd. andrus@reinpaul.ee

Ühest vanast ajalehest saab teha palju toredaid ja kasulikke asju, näiteks võib neid paigutada põranda alla, liimida seinale või puistata lae peale ja saame sooja ning mõnusa kodu. Ekovilla meistrite abiga saab ajalehest kõrg-kvaliteetne soojustusmaterjal, mis hoiab majast eemal kõik kahjurid, hallitusseened ja tule. Tulemuseks saame soojustusmaterjali, mille ökoloogiline jalajälg on imepisike ning nõnda on soodne ja lihtne saada oma kodused küttearved kontrolli alla.

Info tel 517 5145 www.ekovilla.ee www.ekovilla.com

12 maaelu edendaja

postimees || 14. oktoober 2013

Mida tasub eraisikust väikemetsaomanikul, kes on kunagi soodsalt ostnud või päranduseks saanud pisikese metsatüki, selle majandamisel arvestada ning kas ja millal on mõistlik metsa müüa? Praegust turuseisu mõtestavad väikemetsaomanike abistamiseks lahti metsamajandamise eksperdid.

Mets – kas müüa või mitte? Uut metsa sama hinnaga ei saa

ulle meeldib ühe hea kolleegi lause, et metsamaad müües tuleb arvestada, et müügist saadud raha eest enam sama väärtusega uut metsa asemele osta ei õnnestu. See on viide hindade kasvule kaugemas tulevikus. Samas on väiksemate metsatükkide majandamine omamoodi väljakutse ja võti selleks võiks peituda ühistegevuses, mis aitab majandamiskulusid vähendada ja

müügitulu suurendada. Metsaühistute võrgustik on aastatega tugevamaks muutunud ja neilt saab kasulikku nõu. Metsa majandamisel tekib paratamatult kokkupuude metsandusspetsiifiliste küsimustega ja kui mingit metsatööd koos tellida, saab mahuefekti läbi ka väiksemate kuludega hakkama. Jaanus Aun,

SA Erametsakeskus

Väikesele metsaomanikule on abiks metsamajandamiskava

äiksematel metsaomanikel soovitaksin esmalt kindlasti metsainventeerimine teha ehk tellida metsamajandamiskava, millest saab teada metsa seisundi ja muuhulgas ka järgneva kümne aasta võimalikud raiemahud. Nende andmete põhjal saab otsustada, kas metsa tasub müüa raieõigusena või kogu kinnistuna. Üldjuhul tasuks väiksema, näiteks viie hektari suuruse raieküpse metsaga kinnistu müüa kinnistuna. Kui kinnistu on 8 hektarit või suurem ning raiet saab teha mitmes järgus (näiteks esimesel aastal ja taas viie aasta pärast), tasuks mõelda raieõiguse müügi peale. Paljud metsaomanikud, kes igapäevaselt metsandusega kokku ei puutu, arvavad, et hoiavad veel oma raieküpset metsa lootuses, et hinnad lähevad paremaks. Paraku ei muutu raieküps mets väärtuslikumaks, vaid aasta-aastalt süvenevad puuhaigused ja mädanik, mis-

tõttu võib raieküpse metsa väärtus olla viie aasta pärast langenud 30– 40 protsenti. Hetkel valitseb Eesti siseturul palginappus ja palgihinnad on suhteliselt kõrged. Palkide kokkuostuhinnad on läinud Eesti saeveskites kõrgeks seeõttu, et palju palki eksporditakse välja. Näiteks Hansamets müüb suure osa oma palkidest Hiina turule. Paberipuu hinnad on jällegi suhteliselt madalad. Samuti on küttepuude hinnad oluliselt langenud, kuna madalam hakkepuiduvajadus on tekitanud olukorra, kus küttepuu mahud ületavad nõudlust. Paberi- ja küttepuude hinnad on küll langenud, kuid palkide kõrge maksumuse tõttu saab metsaomanik praeguses turusituatsioonis oma metsa müügi eest ikkagi hea hinna. Janek Kronberg, OÜ Hansamets

OSTAME KUUSEPALKE:

¸ 9 + pikkus 3.9 m ja ¸ 24 + pikkusega 3.9 m ja 5.9 m

KASEPALKE:

¸ 20 + pikkusega 3.1 m

Tel 5552 0315. e-post: info@tyripuit.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsa kinnistuid.

Metsade majandada laskmise korral toodab metsamaa omanikule stabiilset puhastulu keskmiselt 100–200 eurot hektarilt aastas.

maaelu edendaja 13

14. oktoober 2013 || postimees

OÜ Hansamets

Palgimetsa tasub müüa

üügipotentsiaal sõltub sellest, mis metsaga on tegemist. Näiteks palgimetsa tasub kindlasti kohe müüa, sest palkide hinnad on väga head. Paberipuidu, eriti kasepaberipuu müügivõimalused on aga madalseisus. Samas ei ole paberpuidu hindade erilist paranemist oodata ka lähitulevikus, vaid need võivad veelgi alla minna. Teine aspekt on, kuhu inimene metsamüügist saadud raha paigutab. Kui tal on mõistlik koht, kuhu

investeerida, siis on mõtet müüa. Kui aga rahavajadust pole ja investeerimisplaani ka mitte, siis lihtsalt kontole seisma pole mõtet raha panna. Siis võiks metsal pigem seista lasta. Kolmandaks tuleks arvestada, mis seisus on mets. Kui mets on «küps» või «üleküps», siis ei tasu seda hoida, sest «üleküpsenud» metsa väärtus langeb kiiresti. Meelis Meigo, OÜ Eremka ostujuht

MAJANDAME METSA KÕIKJAL EESTIS! OSTAME:

Metsamaterjali Metsamaad ja kasvavat metsa

Majanduslikult on mõistlik metsa hoida, erandjuhtudel müüa

etsamaa müümise otstarbekuses ei ole ühest vastust, vaid see sõltub kümnete erinevate asjaolude koosmõjust, mille põhjalikul analüüsil saab langetada kaalutletud otsuse. Rusikareeglina võiks öelda, et väikeomanikul ei tasu metsamaad müüa. Selle asemel on kasulik müüa metsamaa pealt mõni lank ja kui summa on suurem, siis raha investeerida. Reeglina ei tasu metsamaad müüa ka siis, kui väikeomanik ei ole metsandusspetsialist. Toon välja mõned majanduslikud asjaolud, miks ei tasu väikeomanikul müüa metsa koos metsamaaga. 1) Kinnistut müües maksab peamiselt lähiaastatel raiutav mets ja metsamaa on väga odav (500–1000 €/ha). Koos maaga müüdud metsa eest saab müüja ainult pisut rohkem kui kasvavat metsa müües. 2) Kui metsamaa jäetakse müümata, siis mets sellel taastub ja ükskord saab omanik jälle müügist tulu. 3) Kasvavat metsa müües tuleb raha kohe investeerida, sama küsimus kerkib aga veel teravamalt üles metsamaad müües. 4) Eestis on metsamaa võrreldes Euroopa keskmisega väga odav. 5 ) Kinnisvara, sealhulgas metsamaa on stabiilne vara igasuguste järskude ühiskondlike muutuste korral ja isegi kui metsamaa turuväärtus muutuste tõttu langeb, siis taastub see alati pärast ajutist langust. 6) Maismaa hulk planeedil Maa ei suurene, aga planeedi elanikkond kasvas viimased 60–70 aastat enneolematu kiirusega, see tähendab pidevalt suurenevat maapuudust. 7) Raha, sealhulgas euro odavneb ülikiiresti. Tuletage meelde või vaadake, kui palju maksis eurodesse ümberarvutatuna kinnisvara, esmatarbekaubad, tehnika, toiduained, kütused, elekter ja igasu-

gused muud teenused 1993. aastal ning mis need maksavad praegu. 8) Eesti ühiskond areneb ja metsasektor üha korrastub, seega muutub väikeomanikul korralike majandamisteenuste loojate leidmine järjest lihtsamaks. 9) Metsade majandada laskmise korral toodab metsamaa omanikule stabiilset puhastulu keskmiselt 100–200 eurot hektarilt aastas. 10-hektarilise metsamaa pideva majandada laskmise korral on 1000–2000 eurot aastas arvestatav lisa sissetulekutele. Toodud näite korral tegeleks omanik ainult dokumentide, tööde tellimise ja järelvalvega. Kui ta teeb osa töid ise, on tulud suuremad. Väikemetsaomanikul tuleks aga siiski arvestada, et ta saab metsast tulu kätte tavaliselt iga viie kuni kümne aastat tagant, mitte igal aastal. Metsa müümine võib osutuda omanikule otstarbekaks mõnel erandjuhul. Näiteks siis, kui on tegemist looduskaitsepiirangutega metsamaaga. Õigusaktidega piirab riik seal väga palju ja omanik on täielikus teadmatuses. Sisuliselt võib riik õigusaktide tõlgenduste ja muutustega blokeerida omaniku kogu majandustegevuse ja isegi liikumise oma maal looduskaitsealale jäävas metsas. Piirangutega metsamaa moodustab Eestis umbes 30 protsenti metsamaapindalast. Müüa tasub ka soometsa, kus eesvoolud (peakraavid) on kaugel ja koprad on sulgenud tammikaskaadidega vee äravoolu ruutkilomeetrite kaupa. See tähendab, et suured piirkonnad muutuvad alaliselt liigniiskeks, mets ei kasva ega uuene või lausa hävib liigniiskuse tõttu. Samuti tasub müüa väga madala tootlikkusega metsa (näiteks kuivendamata sood). Peep Põntson,

Metsaekspert OÜ & Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ juht

www.hansamets.ee

OSUTAME JÄRGMISEID TEENUSEID: Metsa istutamine Metsalõikus, väljavedu ning transport Metsamajandamiskavade koostamine Treilerveod Võsalõikus

Tel. 506 0777

Põllumajandushoonete projekteerimine ja ehitus. Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tööstushooned.

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, Tartu 51003 www.heinzbau.ee

14 maaelu edendaja

postimees || 14. oktoober 2013

Otepää külje all asuva, Eesti viiekümne parima söögikoha hulka kuuluva Tammuri talurestorani peremees Erki Saar luges kord «isegi ei mäleta enam, kust», et heasse sööki tuleb panna südant ja armastust. «See täitsa toimib,» ütleb ta muigega, milles on nii irooniat kui ka tõsidust.

Hea toidu talu peremees paneb toitu armastust Tekst kristiina kruuse JA FOTOd MAARJA OTSA, erakogu

aheksa aastat tagasi kolis Erki Saar tütrega Tallinnast Otepää lähedale Mäha külla ning hakkas taastama üle saja aasta perekonna käes olnud vanaema talu. Aga et töökohti maakohas kandikul ei serveeritud nagu restoranis sööke, tuli kiiresti välja nuputada, kuidas end maal elades ära majandada. «Kaalusin suusalaenutuse avamist, ikkagi Otepää ju,» lõõbib mees. «Aga suusalaenutusi oli liiga palju, samas kui normaalselt süüa ei pakkunud siin piirkonnas sel hetkel keegi. Pubid, kus on seitse aastat üks ja sama menüü olnud – see pole hea söök,» räägib ta. Tammuri talurestoran on Eestis üks väheseid, kui mitte ainuke ühemehe-restoran, kus menüüd pole ning tuleb täielikult usaldada peremehe maitset. Süüa teeb talu peremees ja ühtlasi ka ainuke kokk Erki Saar sellest, mida ta kohalikelt varustajatelt on saanud – olgu siis parti, hirve, jänest, metssiga või midagi muud. Iga Tammuri talu õhtusöök on looming ning ükski pole päris sarnane eelmisega. Seega menüüd ei tasu Tammuri talus näha küsida. Parimal juhul võib vihjata, et

«hirmsasti tahaks kreembrüleed», kuid ennekõike tuleb Tammurisse minnes olla valmis laskma kokal end üllatada. «Need, kes ühte või teist asja ei söö ja tahavad menüüd teada, käigu siis sellistes kohtades, kus on konkreetne menüü, neid kohti on ju piisavalt. Las see olla ainuke Eesti koht, kus ise ei saa valida,» lausub Erki Saar ja lisab, et teab vaid üksikuid juhtumeid, kus inimene pelgab Tammuri külastamist, kuna ta ei tea, mis menüü teda ees ootab. Eeldab ajavõtmist

Erki Saare taskus heliseb telefon. Võõras number. «Ma korra vastan,» vabandab ta. «Kas teie juurde sööma saaks täna tulla?» küsib keegi. «Täna? Ei, täna küll ei saa,» kõlab kiire ja konkreetne vastus. Need, kes käinud, teavad, et Tammuri talurestoranist pole võimalik lihtsalt ootamatult «läbi hüpata». Suvel peab laua isegi mitu nädalat ette ära broneerima. «Ma teen ühte neljakäigulist õhtusööki keskmiselt kaheksa tundi ja kui ma olen teinud plaani, kui palju kliente ühel nädalal vastu võtan, siis ega ma rohkem ei võta ka,» selgitab ta. Veel vähem on talurestorani peremees valmis ootamatuid külalisi võõrustama.

Söögi nautimine eeldab Erki Saare sõnul selleks aja võtmist. Kui tahta kõht kiirelt täis saada, pole Tammur kindlasti koht, kuhu minna. «Üks õhtusöök kestab kaks kuni kolm tundi. Keegi ei sõida siia pärapõrgusse selleks, et viie minutiga kõht täis süüa,» jutustab ta. Eesti viiekümne parima söögikoha hulka kuuluva Tammuri talurestorani üks ja ainus kokk on talu peremees Erki Saar ise. Enne pealinnast maale kolimist ja talurestorani avamist tegeles Erki Saar hoopis müügitööga ning ta pole elus päevagi veetnud ühelgi kokanduskursusel või püüdnud koka ametit omandada mõnest kutsekoolist. Seepärast ei nimeta mees ennast ka kokaks, vaid lihtsalt kokanduses katsetajaks ja iseõppijaks. Retsepte ei vaata

Erki Saar möönab, et süüa oskas ta varemgi teha, kuid on väga suur vahe, kas kokata kodus enda tarbeks või valmistada toiduelamusi kuni 25 inimesele korraga. «Igaüks võib mõelda, et ma oskan ka süüa teha, aga restorani tasemel söögitegemine ei ole sugugi nii lihtne,» nendib ta. Selleks vajalikud oskused ja kogemused on Erki Saar omandanud läbi katsetuste, aga ka eksituste. «Ma ei ole mingi kokk. Eks see hea toit valmibki niimoodi, et natukene armastust ning tuleb proovida ja katsetada,» sõnab ta. Retseptiraamatutes pole mees kunagi näpuga järge ajanud ning ennekõike usaldab ta oma tunnetust ja maitsmismeelt. «Aga loomulikult, kui ma hakkan esimest korda elus tegema kaheksajalga, siis ma enne uurin, kuidas teised seda teinud on,» lisab ta. Seepärast ei saa Tammuri loo juurde lisada Erik Saare retsepte, mida lehelugejad võiksid ise kodus katsetada. «Mul ei ole retsepte, mida teistega jagada, sest ma põhimõtteliselt ei kasuta neid. Ma ei tee toite pidevalt üks-ühele samamoodi, vaid koostisosad vahetuvad,» selgitab ta. Siiski jagab ta üldisi hea toidu tegemisi põhimõtteid. Üks peamisi vigu, mida talurestorani peremehe arvates paljud kodukokad teevad,

maaelu edendaja 15

14. oktoober 2013 || postimees

Tammuri talu on saanud «Eesti kaunis kodu» konkursil tunnustust kui Valgamaa üks kaunimaid kodusid. Tammuri talu peremees Erki Saar ei ole elus päevagi veetnud kokanduskursustel, kuid tema talurestoran kuulub Eesti parimate söögikohtade hulka.

on toitude liigne kuumutamine. Kokaraamatute retseptides võiks Erki Saare arvates enamikel juhtudel vähendada soovitatud küpsetamistemperatuuri poole võrra. «See üleküpsetamine kuivatab toidu ära. Ma teen viimasel ajal päris palju toite 120 kraadi juures, niimoodi tuleb konsistents parem. Kala küpsetan üldse 50 kraadi juures, jänest 100 kraadi juures, liha 65 kraadi juures ja vaakumis,» toob ta näiteid. Niisamuti on magustoitudega. «Kreembrülee ma panen ahju 80–90 kraadiga, sest muna hüübib 83 kraadi juures. Suurema kuumuse juures läheb muna massiks ja see ei ole üldse enam nii hea.»

Tammuri talurestoran töötab aastaringselt, kõrghooaeg saabub mõistagi suvel. Samas hoiab Erki Saar ka suvel mõistlikku joont, võtmata endale rohkem kliente kui on vaimul jaksu ja tahtmist. «Ma võiksin palju rohkem süüa teha ja lasta kogu majapidamise kokku kukkuda, aga mulle meeldiks, kui talu toimiks tervikuna – on restoran ja on korras talu. Muru niitmine on heaks vahelduseks söögitegemisele,» selgitab ta, istudes oma kodu aias, mis on saanud Eesti kauni kodu konkursil tunnustust kui Valgamaa üks kaunimaid. Erki Saar nendib, et talurestorani pidamisega rikkaks ei saa, kuid

see võimaldab end maal ära elatada. «Praegu mu talu toimib ka majanduslikult. Hullu rikkust kokku ei aja, sõidan odavama autoga, aga teen kõik oma asjad ära,» räägib ta ja kinnitab, et elu maal on võimalik ka siis, kui alguses tundub, et seal pole töiselt midagi teha. Tööd saab ise luua, nagu näitab Tammuri taastamise kogemus. järk-järgult

Seejuures ei olnud Erki Saarel alguses sugugi suuri rahasummasid, mida talurestorani tegemisse paigutada. Mõningaks abiks oli ettevõtlustoetus, kuid kõik ülejäänu tuli järkhaaval.

«Kõike seda, mis praegu siin on, ei ostnud ma korraga,» lausub Erki Saar köögis, kus nõude ja kõikvõimalike köögitarvete rivi on sedavõrd pikk, et nende lugemine läheb sassi. «Alguses oli nii, et tegin õhtusöögi ära ja kui raha sain, siis läksin poodi ning ostsin paar taldrikut juurde,» meenutab ta. Tammuri talurestorani edu üheks aluseks on Erki Saare arvates püüd mitte lihtsalt meeldida, vaid ajada oma asja. «Selleks, et inimesed oleksid nõus nii kaugele sõitma, peab neile pakkuma midagi niisugust, mida mujal ei saa,» lisab ta.

16 maaelu edendaja

postimees || 14. oktoober 2013

Moodne suitsuahi annab Lihula kaluri tööle lisaväärtust

OÜ Kipperi Kala omanik Andres Habak vaatab üle ahjust tulnud soojad suitsuangerjad.

Lihula keskuses asuva osaühingu Kipper Kala omaanik Andres Habak leiab, et värske kala väärindamine on ainuõige tee, kuna valmistoodang on kalatööstuse tulevik. Kutseline kalur põhjendab, et on suur vahe, kas müüa ahvenat kokkuostjale kahe euroga või hiljem suitsutatud kala kaheksa euroga kilo eest.

Tekst JA FOTOd MAARJA OTSA

abaku sõnul on toore kala müük aastatega kõvasti langenud, sest noor inimene ei viitsi enam kala puhastada ega praadida: «Ta tahab kala kohe sellisel kujul, mida saab suhu pista.» Praegu veel puhastatud kala ostetakse, kuid ettevõtja

ROLMAKO kvaliteetsed ketasrandaalid. Erinevad kultivaatorid alates 60–220 hp traktoritele. Rasked kultivaatorid (rippesse ja järelveetavad). Ketasrandaalid 3–6 m, lai lisavarustuse valik.

ennustab, et kümne aasta pärast on toore kala müük langenud väga madalale. Osaühingu Kipperi Kala ühe kuu toodangumaht on väga erinev – 600 kilogrammist kuni 1500 kilogrammini. Miks toodangumaht kuust kuusse sedavõrd muutub, sõltub peamiselt tooraine kättesaadavusest. «Vahel on nädal aega torm, ei saa värsket toorainet kuskilt ja kui

MICHAL sööda- ja viljapunkrid kvaliteetsest Ruukki terasest! Mahutavus alates 6–808 m².

erinev – lõhefileed mahub korraga 200 kilogrammi, ahvenaid 100 kilogrammi, angersäga, mida peab ahjus rippu panema, mahutab ahi aga ainult 60 kilogrammi korraga. Oluliseks lisanüansiks on, et Habak suitsutab enamjaolt ainult värsket kala, hoides nõnda toote kvaliteeti kõrgel. «Eesti on nii väike, et kui korra mingi sodiga hakkama saad, siis järgmine kord ei tule enam keegi,» lisas ta.

külmutatud kalast teha ei taha, oledki ilma,» nentis Habak. Mahtu mõjutab ka asjaolu, et kalatsehhi omanik käib ise merel ja see võtab suurema osa ajast ära. Kala suitsutab ta enamasti siis, kui on tuulised ilmad ja merele ei pääse. Suitsutamine võtab aega umbes kaks kuni kolm tundi ja ahi võimaldab valmistada kuni 300 kilogrammi suitsukala päevas. Suitsuahju mahutavus on aga kalade lõikes

Kvaliteetsed sõnnikulaotajad ALIMA EVO SPREADER nüüd Eestis! Evo Spreader: 9–14 tn 8–25 m³ Põhjaketid 84 t tõmbetugevusega, ülekanne 200 hp-le.

ALIMAMIX EVOLUTION on kvaliteetsete ja kaasaegsete söödamikserite põlvkond. Söödamikserid mahutavusega 4 m³ kuni 45 m³ Mõõtmed ja seaded kohandatakse vastavalt kasutaja soovidele.

Ilmar Pärn tel 5912 9678, 397 4544, e-post: info@konehalli.com; Tallinna 86, 71018 Viljandi, www.konehalli.com

maaelu edendaja 17

14. oktoober 2013 || postimees

Puhkusepakett

al.

Kala suitsutab Lihula tsehh moodsa Saksamaalt soetatud suitsuahjuga.

Külmutatud kala tootmiseks ei näe Habak vajadust, sest tänapäeval on külmikud seda täis, kuid värske kala suitsutamine tähendab midagi muud. Habaku jaoks ei ole peamine pakkuda masstoodangut – mehe meelest jagub seda poelettidel niigi küllaga ning ka kvaliteedi suhtes on ta kriitiline. «Veterinaarja toiduamet käib siin iga kahe kuu tagant proove võtmas. Ma ütlen, et võtke kuskilt suurpoe letist üks kala ja vaadake, palju te sealt baktereid leiate,» sõnas Habak. Kutseline kalur teab, et on märkimisväärne erinevus, kas osta kala poest, kus müüdav toodang valmistati kaks nädalat tagasi või tellida värske kala, mis eile ujus meres, kuid täna on ahjus. Käsitöö

Habaku sõnul on kalasuitsutamine ja sellele eelnev tegevus korralik käsitöö. Kala peab olema värske, hoolikalt puhastatud ja hästi suitsutatud, mistõttu on tema kala võrreldes teistega ka natuke kallim.

Klientide leidmisega ettevõtjal raskusi pole, sest nõudlust on rohkem, kui toota jõutakse. Kala saab osta otse tsehhist, kohalikust poest ja Kipper Kala enda kioskist. Habak ise käib meeleldi oma toodangut pakkumas ja tutvustamas ka laatadel, kus nende tooted on hinnatud kaup. «Käisime Abja-Paluoja laadal ja poole tunniga osteti kõik angerjad ära,» meenutas Habak. Lisaks tellib Lihula kalatsehhist kala üks Tallinna restoran. Niisugust mahtu, et kala ka kokkuostjatele ning jaekettidele pakkuda, kalatsehh tootma hakata ei plaani ega jõuakski. «Tahaks rohkem kvaliteedile rõhuda, et inimesed saaksid sellist kala, mida nad ei ole varem saanud,» lisas Habak. Samuti ei suudaks väiketootja tagada jaeketi püsivalt suurte tellimustega varustamist. Selleks oleks vaja suuri külmikuid ja toota kala ette, kuid taoline tootmine ei lähe enam kokku Habaki nägemusega hea suitsukala valmistamisest. Teiseks probleemiks on jaekettide maksetingimused, kus maksetähtaeg on kaks kuud, mis on väiksemale tootjale liiga pikk aeg. Tipptasemel suitsuahi Lihulas

Andres Habaku sõnul on toore kala müük aastatega tublisti langenud, sest noor inimene ei viitsi enam kala puhastada ega praadida. «Kui sa võtad tavalisest poest lesta, maksad kinni ju pea ja kogu selle jama, mis seal sees on – teokarbid ja soolikad,» nentis ta. Kalapuhastamise juures on oluline, et verd ei jääks kala sisse, sest veri ajab kala hapuks. «Mul pestakse kõik lestad ükshaaval hambaharjaga seest puhtaks,» kirjeldas ta. Kalasuitsutamise juures peab Habak kõige olulisemaks oskust seda õigesti kuivatada, sest märg kala ei võta juurde suitsu ega värvi.

Moodsa ja täisautomaatse Saksamaal valmistatud suitsuahjuga, mille väike tsehh eelmisel aastal soetas, on omanik rahul ja leiab, et selline ahi oleks võinud tal tunduvalt varem juba olemas olla. Habak on kutseline kalur olnud alates 1992. aastast. Ta meenutab, et aastatel 1995–1996 oli veel kala, mida püüda, kuid seejärel saabus madalperiood, mil püük langes tublisti. «Käisid merel ja mitte midagi ei saanud, lased võrgud sisse, aga välja võtad ühe ahvena,» meenutas Habak. Tänavune aasta on aga kinnitanud, et kalapüügivõimalused on taas paranenud. Kui Habak uue moodsa suitsuahju soetas, olid Lihula elanikud alguses mures, et tsehh tossutab sellega terve Lihula suitsu täis, kuid mureks polnud alust. «Korralikus ahjus ei käi toss korstnast välja, vaid toss peab ikka läbi kala käima. Ma teen ju suitsutatud kala, mitte mingit läbi suitsu lastud kala,» rääkis ta. Praeguseks on kohalikest kujunenud Lihula kalatsehhi peamised püsikliendid.

39€

18 maaelu edendaja

postimees || 14. oktoober 2013

Astelpajusaak on Sepamäe talu peremehe Madis Jaaniste sõnul olnud tänavu veidi parem kui mullu ning märkimisväärselt parem kui üle-eelmisel aastal. Siiski ostab ka Sepamäe talu toormahla tegemiseks marju juurde, sest oma hektarise põllu marjadest mahlanõudluse rahuldamiseks ei piisa.

Astelpajumahla tegemine kasvab Sepamäel iga aastaga Tekst JA FOTOd MAARJA OTSA

epamäe talu on Eestis üks väheseid, mis toodab 100-protsendilist toormahla ilma mingite lisandite, ka suhkruta. «Põhjus, miks sellist mahla ei tehta, on lihtne – 100-protsendine toormahl ei säili. Kergem on mahla pastöriseerida või suhkrut lisada, aga mina lähtun ennekõike sellest, et mahl oleks maitsev ja vitamiinirikas. Mul ei ole vaja, et see võiks kaks nädalat kuskil toanurgas seista,» rääkis ta. Nõudlust astelpaju toormahla järele Madis Jaaniste kinnitusel jagub. «Iga aastaga on meie tootmismaht umbes 20 protsenti kasvanud. Eks nõudlust on vaja veel kasvatada, kuid praegugi on juba päris palju ära tehtud astelpaju populariseerimiseks,» nentis neli aastat astelpajukasvatuse ja mahlatootmisega tegelenud Sepamäe talu peremees. Linnast maale

Vooremaale kolis varem IT-alal tegutsenud Madis Jaaniste oma perega elama veidi rohkem kui viis aastat tagasi. Peagi alustati ka astelpajuistanduse rajamist, kuid esialgu ei kujutanud Jaanimäe ette, et neist oranžidest marjadest võikski saada tema põhitöö. «Alguses mõtlesin, et käin Tartus tööl edasi ja marjadega tegelen sügisel kuu aega – korjan ära, müün maha ja mis seal ikka, kuid nüüd on läinud teisiti,» jutustas Jaaniste. Praegu ei piirdu Jaaniste üksnes marjade korjamisega, vaid peab oluliseks ka just lisaväärtuse loomist. «Nii on marjadel väärtust rohkem ja rahaliselt on kasulikum, kui

marjad on edasi väärindatud,» selgitas ta. Oma astelpajumahlu müüb Sepamäe talu nii kohapeal kui käib ise aktiivselt laatadel. Samuti on tooted saadaval Lõunakeskuse taluturul, Tallinnas Nõmme turul ja Rimi talupoodides. Kasvuplaanid

Sepamäe talus kannab marju praegu ühe hektari suurune põld ning tulevikku silmas pidades on juurde istutatud veel ühe hektari jagu astelpajutaimi. Oma põllult saadavatest marjadest Jaaniste sõnul siiski esialgu ei piisa ning puudujäävad marjad ostab ta mahlateoks teistelt kasvatajatelt. Astelpaju saagikus on aastast aastasse väga kõikuv ning see sõltub mitmetest teguritest. «Muuhulgas mõjutab saaki see, kui palju sa oksi oled lõikunud ja kuidas nad tagasi kasvavad, kui palju on vihma ja päikest olnud või kui vanad on põõsad,» selgitas Madis Jaaniste. Millistes tingimustes astelpaju kõige paremini kasvab, pole Jaaniste nelja-aastase kogemusega täpselt isegi aru saanud. «Kõige kindlam viis riske hajutada on vist nii, et sul on üks põld kuskil sooääre peal niiskel maal ja teine kuskil kõrgemal. Siis ühelt põllult saad ikka hea saagi,» arutles ta.

Astelpaju toormahlu müüb Madis Jaaniste võimalusel alati ka laatadel. Palamuse laadal oli ta tänavu väljas koguni kahe müügipunktiga.

Alguses mõtlesin, et käin Tartus tööl edasi ja marjadega tegelen sügisel kuu aega, kuid nüüd on läinud teisiti, ütles Sepamäe talu peremees.

Külmetushaiguste ravimine astelpajuga 

Gripi puhul tuleks organismi tugevdamiseks veerandile klaasile astelpajumehule lisada kuuma vett ning juua seda kuni kaks klaasi päevas.



Gripi ja teiste külmetushaiguste ennetamiseks piisab, kui süüa iga päev 100 grammi astelpajumarju, tarvitada klaas mehu või juua pool klaasi leheteed.



Tugeva köha ja hingamisteede põletike korral võtta kaks korda päevas 1 tl astelpajuõli või lisada 0,5 tl astepajuõli klaasi kuuma piima sisse ja juua.



Köha puhul aitab astelpajulehetee. Selle valmistamiseks võtta kas kaks kuhjaga supilusikatäit värskeid peenestatud astelpajulehti või noori võrseid või üks supilusikatäis kuivatatuid astelpajulehti. Peale valada keev vesi, lasta kinnises nõus 30 minutit tõmmata, kurnata ja juua pool klaasi korraga 4–5 korda päevas.



Kinnise köha puhul mõjub köha pehmendavalt astelpajulehtede kuum piimaleotis. Selleks võtta üks kuhjaga supilusikatäis kuivatatud astelpajulehti, valada peale klaas piima ja kuumutada tasasel tulel kuni piima keemiseni, lasta veidi jahtuda ja kurnata. Sellist jooki juua päevas 5–7 klaasi. Protseduuri soovitav kestus on üks päev, millest piisab köha pehmendamiseks, ja seejärel juua köhavastast astelpajuleheteed (eelmine retsept). Allikas: Madli Jalakas, Robert Piir, Toivo Niiberg «Astelpaju aias ja köögis» (2005).

Madis Jaaniste on kontoritöötajast marjakasvatajaks ja mahlatootjaks arenenud järk-järgult. «Pigem ikka tasapisi, mitte suure hurraa ja laenudega,» nentis ta, aga lisas, et kui mahlatootmine samas tempos kasvab, läheb tal täiendavat tööjõudu vaja. Praegu teeb Jaaniste mahla veel peamiselt üksinda koduköögis ning marjade korjamisel võtab ta pereliikmed, sõbrad, tuttavad, sugulased või ka mõned külaelanikud appi. Mahlatootmise arendamise peamiseks eelduseks on Jaaniste sõnul jätkuv nõudluse kasv. «Toota jõuab alati, aga enne on vaja turgu juurde tekitada,» märkis ta. Pidujook lindudele

Muigega lisas Jaaniste, et peale inimeste on astelpaju nõutud kaup ka lindude seas. Niipea, kui marjad valmis saavad, hakkavad linnud neid nokkimas käima ega ütle marjadest ära ka siis, kui need on käärima läinud. Käärinud marjad mõjuvad lindudele aga nagu pidujook. «See on päris lõbus vaatepilt, kui linnud seal põllul lällavad nagu oleksid purjus. Selline kisa ja kära käib marjade pärast,» naeris ta. Otsusega kolida linnast maale ja hakata iseendale tööandjaks on Madis Jaaniste võitnud enda sõnul märgatavalt elukvaliteedis. Eriti on see mõjutanud laste tervist. «Lapsed on nüüd palju tervemad ja neil ei ole nii palju allergiaid kui varem. Ma ei tea, kas see on selle pärast, et kolisime maale ja hakkasime astelpaju tarbima, aga nende tervis on parem,» nentis Madis Jaaniste, et maale kolimine on nende perele tulnud mitmeti kasuks.

maaelu edendaja 19

14. oktoober 2013 || postimees

Vitamiinipommidest astelpajumarjad aitavad mitmesuguste tervisemurede korral

Astelpaju-õuna-kõrvitsamoos 2 kg õunu 1 kg kõrvitsat  1 kg astelpajumarju  2,5 kg suhkrut  

Purusta astelpajumarjad, koo-

ri ja tükelda õunad ning kõrvits. Aseta kõik ained potti, lisa suhkur ja keeda nõrgal tulel aeg-ajalt segades 30 minutit. Tõsta keedis purkidesse. Autor: Eesti Külaliikumine Kodukant

Kana magushapus astelpajukastmes 500 g kanafileed 4 munavalget  3 küüslauguküünt  3 sl sojakastet  tärklist paneerimiseks  õli praadimiseks  300 g astelpajupüreed  60 g šhalottsibulaid  200 ml kanaleent  2 sl Cointreau likööri vms apelsinilikööri  külma veega segatud tärklist  soola, pipart  munanuudleid  oliiviõli  

Lõika kanafileest ühesuurused 1–2 sentimeetrised kuubikud. Vahusta munavalged kergelt, sega hulka hakitud küüslauk ja sojakaste ning

marineeri kanatükke jahedas vähemalt 1 tund. Tükelda sibul viiludeks. Lõika paprika neljaks, puhasta seemnetest ja viiluta poole sentimeetri laiused ribad. Kuumuta pannil õli, prae paprikatükid, siis sibulad kergelt läbi. Lisa kanaleem ja astelpajupüree. Keeda kastet mõned minutid ning maitsesta soola, pipra ja likööriga. Paksenda kastet külmas vees lahjendatud tärklisega. Võta kanatükid marinaadist ja veereta neid tärklise sees nii, et tükid oleks ühtlaselt kaetud. Prae kanatükid rohkes õlis, kuni tükid lähevad pealt krõbedaks ja seest mahlaseks (u 8–9 min). Vahetult enne serveerimist lisa kaste. Serveeri keedetud munanuudlitega. Autor: Kuno Kitsing

Astelpajukreem 140 g astelpaju  250 ml vahukoort  80 g suhkrut  4 munakollast  1 munavalge  rosmariini 

Kuumuta astelpaju koos suhkru ja rosmariinioksaga madalal

kuumusel kuni suhkru lahustumiseni, lisa vahukoor ja lase keema tõusta. Vala pool kogusest lahtiklopitud munadele ja siis sega kõik kokku. Kurna seemned ja vala portsjon nõudesse. Küpseta ahjus 120 kaadi juures kuni segu hüübimiseni (umbes 20 min). Autor: Taigo Lepik

Astelpaju kui mõjusat ravivahendit on esmakordselt mainitud Tiibeti kroonikates juba 800 aastat tagasi enne meie ajaarvamist. Väga hea ravivahendina tunti seda ka Antiik-Kreekas. 18. sajandil rajati Euroopa aladele astelpaju kultuursortidest terved salud. Taime raviomadusi tunnistab ka ametlik meditsiin juba iidsetest aegadest alates. Astelpaju viljad sisaldavad üle kümne vajaliku vitamiini. Sajas grammis hariliku astelpaju viljades on C-vitamiini 31 mg, kuid mõningates sortides koguni kuni 1600 mg. Askorbiinhapet lagundava fermendi puudumise tõttu säilib vitamiin ka töötlemisel ja on organismile kergesti omastatav, kuna esineb viljades vabas olekus. P-vitamiini hulka kuuluvatest ühenditest sisaldab astelpaju palju flavonoide. Viljades leidub rohkelt karotiini: 2–8 mg 100 g kohta enam kui porgandis. Astelpaju sisaldab ka kõvasti E-vitamiini: 8–15 mg 100 g kohta, mis on olulise tähtsusega rasvade ainevahetuses; samal ajal on veel füsioloogiliselt vajalik E-vitamiini ja karotiini üheaegne esinemine organismis. Lisaks leidub astelpajus B-grupi ja K-grupi vitamiine, asendamatuid rasvhappeid, orgaanilisi ühendeid. Viljad sisaldavad ka mineraalaineid: rauda, mangaani, räni, titaani, boori, väävlit, alumiiniumi – kokku 15 mikroelementi. Erilist tähtsust omavad astelpajus

esinevad kollased ja punased õlid, mille raviomadused tehti kindlaks juba rohkem kui sada aastat tagasi. Ka taime lehed on väärtuslikud, sisaldades C-vitamiini kuni 1400 mg, mineraalaineid ja parkaineid. Farmaatsiatööstuses valmistatav astelpajuõli on saanud väga populaarseks ravivahendiks. See ravib paljusid haigusi, näiteks vereõhu kõikumist, raskesti paranevaid haavu, põletikke, infarkti ja ainevahetushäireid. Ettevaatlik peab olema mao liighappesuse korral, siis tuleb ravi alustada väikeste annustega ning arsti juhendamisel. Marju kasutatakse värskelt, külmutatult või kuivatatult. Neist valmistatakse mahla, toorhoidiseid, kompotti, tarretist, neid võib lisada magusale õunakeedisele. Tõelise vitamiinipommi ja maitsva moosi saab kurdlehise kibu-

vitsa (kartuliroosi) ja astelpajumarjade segust. Kuivatatud marju koos lehtedega saab kasutada ka tee valmistamiseks. Selleks võtta üks supilusikatäis droogi ühe klaasi keeva vee kohta ja lasta viisteist minutit tõmmata. Juua korraga pool klaasitäit kolm korda päevas. Sobib nii tavaliste külmetushaiguste kui vähktõve korral või lihtsalt võileivakõrvaseks joogiks. Soovi korral võite rüübet meega maitsestada. Värskendavat jooki saab valmistada ka vee või piimaga: ühe klaasi kohta võetakse neli supilusikatäit purustatud marju või kaks supilusikatäit pressitud mahla. Soovi korral lisada suhkrut või mett. Astelpaju viljad on tõelised vitamiinipommid. Üks väikene mari sisaldab sama palju vitamiine kui terve apelsin. Astelpaju on inimeste hulgas populaarsust võitnud ja leidnud rohket kasutamist. Seda võiks meie kõigi tervise huvides aga märksa enamgi tarvitada. Ideaalne oleks, kui igas koduaias leitaks ruumi astelpajude kasvatamiseks. Saaksime käeulatusest vajalikud vitamiinid lisaks silmailule, mida astelpajutaim loob. Oma aeda astelpaju istutades tuleb meeles pidada, et astelpaju on kahekojaline taim ning saagi saamiseks on vaja ühe isastaime kohta istutada kolm emastaime. Aretatakse ka ühekojalisi taimi. Aive Luigela «Astel»

PANE OMAD KATUSED JA PÕLLUD RAHA TEENIMA

20 maaelu edendaja

postimees || 14. oktoober 2013

www.metsatehnika.ee

Kaubamärgid: Logman, Prosilva, Logbear, Keto Harvesters, Abab, Fixteri

OSTAME

• METSAKINNISTUID • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA FOREST RESERVES OÜ tel +372 515 6858 info@forestreserves.ee www.forestreserves.

www.moos.ee KINKEMOOSID ETTETELLIMISEL

·jõulusahvt ·kirbitsasahvt ·memmesahvt ·murakasahvt ·taadisahvt ·visnasahvt

AS Bacula Tel 767 9660, 5556 4125, Valgamaa, Puka vald, Aakre.

MEIE LEIAME SULLE MASINA, SINA LIHTSALT TÖÖTA ! NÜÜD SOODUSHINNAGA ADRAD!

Tel: (+372) 5354 2238

E-mail: specagraeesti@gmail.com www.specagra.ee

Eesti Maaülikooli Mahekeskus korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimusel konverentsi «Mahepõllumajanduse arengusuunad. Mahetoit lasteasutustes» 21. oktoobril kell 10–16.45. Atlantise konverentsikeskuses Tartu mnt 2, Tartu. Eesti lasteasutustes ollakse üha teadlikumad tervisliku toidu tähtsusest ja huvi mahetoidu vastu on järjest suurenemas. Kogemusi mahetoitlustamise korraldamisest lasteasutustes jagab ka välislektor Andrea Ferrante Itaaliast. Konverents on tasuta, kohtade arv on piiratud. Programm ja registreerumine (kuni 16. okt) http://mahekeskus.emu.ee/ Oodatud on lasteasutuste toitlustamisega tegelevad isikud, lapsevanemad, mahetootjad, mahetoodete turustajad, samuti Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning omavalitsuste esindajad.

MÜÜA UUED TRAKTORID URSUS 11024, 110 hj. Tel 5695 1182, 504 3918 www.alatalutehnika.ee

müüb alates 7. oktoobrist kuni püsivate külmade saabumiseni sortide «Impala», «Maret», «Birgit», «Reet», «Fontane», «Ants», «Juku» ja «Sarme» A-paljunduse seemnekartulit. Müügil ka toidukartulid. Tellimine ja info tel 5346 8618, Ilmar Polli.

maaelu edendaja 21

14. oktoober 2013 || postimees

Taimekaitsest kõneldes tulevad hobiaednikel esimesena mõttesse keemilised taimekaitsevahendid ehk pestitsiidid. Tegelikult täidavad taimekaitse eesmärki kõik taimede kasvu ja arengut soodustavad abinõud nagu väetamine, mullaharimine, külvikord, okste lõikamine, taimejäänuste koristamine ja nõnda edasi.

sügisel saab taimede kaitseks tublisti ära teha TeksT tiiu annuk, scandagra eesti as taimekasvatusnõustaja

simeses järjekorras tuleks tegeleda ennetavate võtetega ja luua kõik tingimused selleks, et taimed kasvaksid terveks ja tugevaks ilma keemilise taimekaitseta. Ka viimaseid läheb aeg-ajalt siiski vaja, kuna taimedel on palju erinevaid haigusi ja kahjureid ning nende arvukus võib teatud aastatel sedavõrd suureneda, et kultuur lausa hävib. Siinkohal teeme juttu erinevatest taimekaitsevõtetest, millega tegelemiseks on praegu hea aeg ning nõnda saame kahjustajate arvukust hooajal vähendada. oKasPuud

Pudetõvesid (selts Phacidiales) põhjustavad seened on kõige sagedasemaks põhjuseks, miks okkad muutuvad pruuniks, varisevad hajusalt kas gruppidena, massiliselt okste kaupa või kogu puult. Enamasti pole kahjustused nii suured, et oleks vajalik keemiline tõrje. Suurem hulk pudetõbesid põhjustavatest seentest elab kahju tekitamata varisenud okastel. Samas on varisenud okkad potentsiaalseks paigaks, kust nakkus kandub tervetele okastele. Kui on siiski vajalik haiguste vastu keemiliselt pritsida, puhastage enne alustamist võra sisu haigestunud okastest, riisuge varis kokku ning põletage. Pritisida tuleks tervet võra ning ka võraalust pinda, soovitavalt rohke veega. Nii otse-

selt haiguste tõrjeks kui profülaktiliselt võib hilissügisel pritsida preparaatidega Dithane NT*, Tilt 250 EC*, Amistar. Hooajal haiguskindluse tõstmiseks saab pritsida mõrusoola- ehk magneesiumsulfaadi lahusega. Tegemist on väetise, mitte taimekaitsevahendiga, seetõttu ei tõrju see haigusi, kuid tugevdab oluliselt taime tervist. KöögiViljaaed

Pärast aiasaaduste koristamist tuleks aiamaalt ära viia ka kõik taimejäänused. Sügisene aiamaa läbikaevamine on tänuväärne töö, kuna sellega hävitatakse umbrohud ning häiritakse seal talvituvate kahjurite elu. Juba talvituma läinud putukad tuuakse ülemistesse kihtidesse, kus nad sageli talvekülma tõttu hukkuvad. Kasvavate taimede ümber on soovitav kobestada mulda ning eemaldada surnud ja haigestunud pealsed. Lisaks tuleks sügisel hakata mõtlema kitsede ja näriliste tõrjele – nad kahjustavad noorte viljapuude koort. Mürkhõrgutiste asetamisel viljapuutüve lähedusse on soovitav see paigutada väikese toru (nt aiavoolikujupi) vms sisse, kuna näriliste söötmürgid ei püsi vihma käes. Kitsede ja jäneste vastu aitavad võrgud või spetsiaalsed repellendid ehk eemale peletava toimega tooted, mida määritakse kuiva ja sooja ilmaga tüvedele. Paljud artiklis mainitud tooted

sÜgisEnE aiamaa LÄbikaEvaminE hävitab umbrohu ja häirib seal talvituvate kahjurite elu.

on mõeldud kasutamiseks neile, kes on läbinud taimekaitsetunnistusekoolituse ning omavad taimekaitsetunnistust. Need tooted on märgitud tärniga. Hobiaednikel soovitame esmajärjekorras siiski taimekahjustajaid profülaktiliste võtetega ohjata. KasVuhooNe

Pärast saagikoristust tuleks viia kõik taimejäänused välja ning põletada, see vähendab märgatavalt järgmise aasta kahjustajate arvu-

kust, kuna sageli talvituvad haigused taimejäänustel ning kahjurid taimejäänuste all. Kahjuritest on oluliseim kedrik lest (Tetranychus spp., pildil), kes võib muutuda tõsiseks probleem i k s. Kedriklest talvitub mullatükikeste all ja kasvuhoone konstruktsiooni vahedes.

22 maaelu edendaja

postimees || 14. oktoober 2013

Tõsise probleemi korral tuleks eemaldada 5–10 cm kasvupinnast. Lisaks pritsida kasvupinda, karkassi ja ka kilet või klaasi erinevate putukatõrjevahenditega nagu Karate Zeon, Fastac 50, Decis 2.5 EC. Kedriklesta vastu on mõistlik pritsida hooajal preparaatidega Vertimec 018 EC või Mavrik 2F, kuna enamus putukatõrjevahendid lestasid ei tõrju. Puuvilja- ja marjaaed

Tõsiseim probleem on puuvilja- ja luuviljamädanik (Monilia spp.) Nakatunud viljad on tõelised haiguspommid, eriti kui nad talveks puu otsa või maha vedelema jäävad. Enne lume tulekut oleks hea viljad kokku korjata ja ära põletada või sügavale maasse kaevata. Arvestage, et kui seeneeosed saavad idaneda, on järgmisel aastal mädanikku rohkem. Kärntõvest (Venturia inaequalis, pildil) kahjustatud viljadel tekivad lõhed, milles areneb puuviljamädanik. Keemiliselt tõrjutakse puuviljamädanikku ja kärntõbe kevadel, sobivad tooted on nt Switch 62,5 WG, Chorus 50 WG, Score 250 EC, Effector. Kahjurite vastu saab võidelda erinevate võtetega. Kui tegemist on puudega, millele on tekkinud korp ja samblik, siis tuleks need maha kraapida, kuna seal kipuvad kahjurid talvituma. Korba ja sambliku eemaldamiseks sobib kasutada karedat kinnast või jäigajõhvilist kapronharja, kuid kindlasti ärge tarvitage traatharja, kuna see vigastaks koort. Enne töö alustamist tuleks laotada tüvede alla kile või paber, et sinna pudenenud kahjurid, samblik ja koorepuru hiljem lõkkes põletada. Lisaks võib kahjurite kinnipüüdmiseks kasutada püünis- ja liimivöid. Püünisvöödeks sobib näiteks tõrvapapp või mõni muu materjal, mille saab õrnalt paigaldada ümber puu tüve. Kahjurid poevad sinna alla talvituma ning sealt on neid kerge kokku koguda ning hävitada. Püünisvööde kasutamisel võiks endale selgeks teha, millised on kasulikud putukad, sest valimatult tappes hävitame ära ka meie aia sõbrad. Liimivöid saab kasutada mööda tüve liikuvate kahjurite tõrjeks, üheks selliseks on harilik külmavaksik (Operophthera brumata), kes sügisel ronib mööda tüve üles ladva suunas, et sinna munema minna. Liimivöö saab edukalt ise teha, pannes puu tüve ümber papi või jõupabeririba ning katta pealt

Nakatunud viljad on tõelised haiguspommid, seepärast tuleks enne talve haiged viljad kokku korjata ja ära põletada.

maaelu edendaja 23

14. oktoober 2013 || postimees

Mis on multš ja kuidas käib multšimine? multš on orgaanilise või mineraalse aine kiht, mis tihedalt mullale laotatuna täidab mitut ülesannet. multš katab mulla kaitsva kihiga, hoiab temperatuuri taimede juurtel suvel jahedama ja talvel soojemana, parandab mulla lõimimist, aitab mullas kergemini niiskust säilitada ning on ka lihtsalt aiakujunduselement. multše on kõige parem laotada hilissügisel, mil need vihmadega kinnituvad ja kaitsevad maapinda liiga sügavalt külmumise eest. multše on kasutusel mitmesuguseid, nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi. orgaanilised multšid on lehemultš, männikoor, lutsern, muruniide, põhk, värvipiltideta ajalehed (multšikihi paksus 6–15 lehte), kompost, saepuru ja laastud. hea multš ei tohi olla tuule ja vihmaga lendu minev, kuid see peab olema koheva struktuuriga, et võimaldada vee kerget läbiimbumist. multšiks kasutatavat saepuru on soovitav lasta eelnevalt kaks aastat seista, et selles leiduvad taimekasvu pidurdavad ühendid jõuaksid enne ära laguneda. mõned orgaanilised multšid, näiteks lutsern ja muruniide, on kõrge lämmastikusisaldusega. kiiresti kõdunedes muudavad need multšid mulla viljakust. kui orgaanilist väetist mulda sega-

mõne määrdega, nt rahvasuus tuntud tavotiga. Putukad jäävad üle kleepriba ronides sinna kinni, hiljem tuleks liimivöö koos putukatega eemaldada ning põletada. Tu g e v a mahlavooluga taimi soovitatakse lõigata suvel, kuid võib ka sügisel. Julgelt võib lõigata marjapõõsaid. Kindlasti on soovitatav ära võtta vanad viljunud vaarikavarred, mis on järgmisel hooajal esmaseks nakkusallikaks. Puude lõikamisel on suurte lõikehaavade korral oluline desinfitseerida lõikehaavu. Selleks sobib kasutada 5-protsendilist karbamiidilahust. Hea oleks kohe peitsida seenhaiguste tõrjevahendit sisaldava haavamäärdega ja alles siis katta aiavaha, haavapeitsi või pastaga. Soojade ja sombuste ilmadega on seenhaigustesse nakatumine suurem ning hooldusvahendid, millele pole lisatud fungitsiide, ei

enneta ega peata mädanikku tekitavate seente arengut. Vähihaavandid tuleks samuti katta haavakaitsevahenditega, kuna see takistab haigustekitajate levikut kõrvalasuvatele puudele. Lisaks tuleks lõigata ära murdunud ja haigestunud oksad terve kohani. Looduslikest vahenditest võib sügisel näiteks kasutada raudsulfaadi 3–5protsendilist lahust (300–500 g + 10 l vett), mis vähendab haigustekitajate hulka ning pärsib sammalde ja samblike arengut. muRu

Sageli nakatub muru seenhaigustesse juba sügisel. Tuleks jälgida, et talvituma minev taimik ei oleks liiga suur, soovitav on niita muru 3–5 cm kõrguseks. Ära tuleks riisuda paks lehekiht, mis soodustab seenhaigustesse nakatumist. Sügisel võib murutaimikut pritsida ka fungitsiididega, et vältida seenhaiguste levikut, kuna seeneeoseid leidub murus alati, soodsatel tingimustel hakkavad need arenema ning nakatavad taimi. Kevadel avalduvad seenhaigused lumiseen (Microdochium nivale) ja tüfuloos (Typhula incarnata) murul laikude ja tühimikena. Sügisel võib taimikut nende haiguste vastu pritsida preparaatidega Tilt* või Bumer 25 EC*.

da ei saa, parandab multšimine mulda peaaegu sama efektiivselt, kuigi pisut aeglasemalt. multšina ei kasutata turvast, kuna kuivana tõrjub see vett tagasi, parem on segada turvast mullaga ja kasutada kui mulla õhustajat. enne multšimist tuleb kõigepealt eemaldada mullast kõik püsiumbrohud, sest need kasvavad läbi multšimaterjalide, välja arvatud geotekstiili- ja plastkatete. multšimisel tasub silmas pidada, et multšikihti ei tohi panna taime juurekaela ja puutüve vahetusse ümbrusesse, sest see võib põhjustada

juurekaelamädanikku ja koore eraldumist tüvelt. multš peab jääma puutüvest 15 cm kaugusele, erandiks on vaid kuumtöödeldud ja hästi laagerdunud kompost ning mineraalne multš. anorgaanilised multšid – must kile, peenravaip, šlakk ja dekoratiivkillustik – ei ole tegelikult aia sõbrad. need ei anna mulla struktuurile mingit lisaväärtust, vaid võivad pinnase temperatuuri tõsta ning peatada mõnikord isegi mulla hingamise. seega tasuks eelistada just orgaanilisi multše. allikas: maia raudseping «kompost ja kompostimine» (2010).

24 maaelu edendaja

postimees || 14. oktoober 2013

Selgitati välja künnimeistrid 2013

Lähenemas on traditsiooniline Lindora laat

eptembri lõpus toimusid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu maadel Eesti künnimeistrivõistlused, kus selgitati välja parimad meisterkündjad, kes lähevad järgmisel aastal Eestit esindama maailmameistrivõistlustele Prantsusmaale. Künnivõistlusi peeti kokku neljas võistlusklassis: pöördatrade vaba- ja meistrite klass, noorkündjate klass ja meistrite klass tavaatradel. Pöördatrade meistriklassi võitjaks tuli Jüri Lai, tavaatrade meistriklassis Indrek Zilensk (alumisel pildil keskel), noorkündjate klassis saavutas esimese koha Tauri Talumees, vabaklassi võistluse pöördatradel võitis Mart Raudsep. Võistlustel osalesid ka noorkündjaid Lätist, Leedust, Luksemburgist, Saksamaalt ja Soomest. Esmakordselt toimus Eesti künnimeistrivõistluste raames ka VIP-ide künnivõistlus, mille võitis näitleja ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli vilistlane Tiina Tauraite. Kaks päeva kestva ürituse vältel toimusid lisaks meistrivõistlus-

Elmo Riig / Sakala

tele erinevad seminarid, õpitoad ja põllutehnika esitlused valdkonna spetsialistidele. Künnimeistrivõistluste ajalugu ulatub 1874. aastasse, regulaarselt on Eestis künnimeistrivõistlusi korraldatud 1965. aastast. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu maadel korraldab Eesti Künniselts künnimeistrivõistlusi 2005. aastast ehk üheksandat korda. Igal aastal külastab kaks päeva kestvaid künnimeistrivõistlusi umbes 2000 valdkonnaspetsialisti, ettevõtjat ja huvilist. Eesti Künniselts

Klaarika Karu

Simunapäeval, 28. oktoobril peetakse taas traditsioonilist Lindora laata kolme valla – Vastseliina, Meremäe ja Lasva – ristumiskohas. Lindora laata teatakse kui «lambalaata», sest varasemal ajal kaubeldi seal põhiliselt koduloomadega, eelkõige lammastega. Hiljem hakati müüma ka käsitöötooteid, aedvilju ning muud majapidamises ülejäänud kraami. Nüüd on esikohal kohalik käsitöö ja aiasaadused. Lindora laada omapärana algab seal kauplemine varavalges ning lõunaks on suurem ost-müük juba läbi. Traditsiooniks on kujunenud omanäoline kultuuriprogramm, mida pakuvad esinejad nii Võrumaalt kui ka naabrite juurest. Lindora küla ja selle ümberkaudsed piirkonnad on laatade poolest tuntud pikka aega: esimene laat peeti sealkandis juba 1920. aastate alguses. Esimest korda ei toimunud see küll veel Lindoras, vaid Lepassaares, mis jääb 4 km kõrvale. Maapind oli seal madal ja porine ning seetõttu otsiti sobivamat paika. Laadapidamise kohaks sai kuiv ja liivane männik, mis asub Vastseliina, Obinitsa ja Lepassaare külla viivate teede ristumiskohal. Ajalooliselt väljakujunenud paika tuldi ilma reklaamita ja kauplejad leidsid endale ise müügikoha. ME

Kombineeritud kütusekulu 4,4 - 5,1 l / 100 km, CO2 emissioon 114-119 g / km. Pildil on illustreeriv tähendus.

SIMPLY CLEVER

Erimudel ŠKODA Rapid Comfort Kõige rohkem ruumi omas klassis!

Rapid 1,2 TSI 86 hj (5,1 l / 100km) Comfort erihind 12 990 € , kuumakse 147 € Rapid 1,6 TDI 105 hj (4,4 l / 100 km) Comfort erihind 14 990 €, kuumakse 170 €

TEST 2013

Hinnas sisaldub: tehase alarm • kaugjuhtimisega kesklukustus • 6 turvapatja • lapseistme kinnitusaasad Isoﬁx tagumisel istmel Aasta Auto AS • elektrooniline juhitavuskontroll ESC • kiirustundlik roolivõimendi • helkurvesti panipaik juhiistme all • jääkraabits tankimisluugi siseküljel Tartu, Sepa 24 A • pagasiruumi pakett • elektriaknad ees • soojendusega küljepeeglid • konditsioneer • CD-Mp3 raadio • esiistmete soojendused • soojenTelefon: 7308 000 dusega klaasipesuri düüsid • eesmised udutuled, 15” valuveljed …ja palju muud! Autovahetusel ostame tagasi Teie olemasoleva auto!

ŠKODA Eesti mobiilirakendus

info@aastaauto.ee

Autoliisingu krediidikulukuse määr on 2,78% aastas järgmistel näidistingimustel: vara hind 12 990 € (sisaldab käibemaksu), aastane intressimäär 1,99% + 6 kuu Euribor, lepingutasu 223 €, periood 60 kuud, sissemakse 15%, jääkväärtus 25%. Tutvu ﬁnantseerimistingimustega www.seb.ee/liising, vajadusel konsulteeri pangakontoris.

www.aastaauto.ee

Facebook.com/aastaauto