Maaelu edendaja 20140113 by Postimees

13. jaanuar 2014 || postimees

maaelu teemaleht põllu- ja metsamajanduse huvilistele

edendaja

13. jaanuar 2014 nr 1/5

maaelu edendaja 1

Aivar Rosenbergi tee karjapoisist suurpõllumeheks Üleminekuaasta põllumajandustoetustes Alpakad võluvad imepehme villaga Varroalest laastab mesilaid

2 maaelu edendaja

postimees || 13. jaanuar 2014

Teisititegutsemise võlu

illeks teha asju nii nagu alati, kui saab ka teisiti? Just sellise küsimuse on tõstatanud mitmed käesoleva Maaelu Edendaja portreteeritavad. Eesti suurima alpakakarja pidajad, eestlanna Kaja Varmison ja norralane Kai Ødegårdstuen tahtsid Pärnumaale oma talu rajama hakates esialgu lambad või kitsed võtta. Siis aga jäi perenaine mõtisklema: miks teha seda, mida kõik teisedki, kui on võimalus olla ise teerajajaks. Nõnda otsustatigi kasvatada hoopis alpakasid – imepehme ja hinnalise villaga loomi, kellest siinmail paljud kuulnudki polnud. Kaja Varmison nendib, et on omamoodi katsumusterohke pidada loomi, kelle kasvatamise osas lähimad kogenud nõuandjad asuvad Inglismaal, aga julgus olla teerajaja tähendab valmisolekut ise kiiresti õppida. Ka kaks noort põllumeest – Ivar Rosenberg ja Mikk Kooser – räägivad käesolevas lehes, miks uuendusmeelsus end ära tasub ning missuguse eelise annab kas või näiteks otsekülv, mida nii mõnedki vanemad põllumehed veel pelgavad. Samas ei usu noored põllupidajad, et avatus uuendustele sõltuks üksnes põllumehe vanusest – ennekõike on see mõtteviisi küsimus. Eesmärk jõuda kiiremini, kõrgemale ja kaugemale vähesema vaevaga kõlab vastuoluliselt, ent just seda loodetakse põllumajanduses innovatsiooni kaudu saavutada. Nagu ütleb Mikk Kooser intervjuus: «Ega põllumees proovi asju lihtsalt seepärast teisiti teha, et saaks originaalne olla, vaid ikka soovist, et uuendused muudaksid töö lihtsamaks ja efektiivsemaks.» maaelu edendaja toimetus

Maaelu edendaja

Toimetaja Kristiina Kruuse maaelu@postimees.ee

Projektijuht Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee Reklaam tel 739 0390, faks 739 0387 Keeletoimetaja Triin Ploom Küljendaja Kaia Aalmann Väljaandja AS Postimees Gildi 1, 50095 Tartu Trükk AS Kroonpress

Ilmavaatleja märkmeid jaanuari kohta Tekst aleksander lumi, foto mairo pajula

aanuarikuu põhjal on võimalik teha ilmaennustusi üsnagi pikaks ajaks ette. Tormine, tuisune ja sügava lumega jaanuar tähendab, et võib oodata vihmast suve ja sügist. Kui jaanuaris on vähe külma ja lund, tähendab see, et märtsis ja aprillis võib taas külmaks minna ja lund sadada. Jaanuaris saab ka mitmete vanarahva tähtpäevade jär-

Euroopa Liit kiitis heaks säästva kalanduspoliitika reformi Euroopa Parlament kiitis detsembrikuu täiskogul heaks Euroopa Liidu kalanduspoliitika põhjaliku reformi, mille üldeesmärgiks on muuta kalandus ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt säästvaks majandusharuks – maandamaks olukorda, kus laevad püüavad rohkem kala, kui on võimalik ohutult taastoota, ning kalandussektori tulevik on ebakindel. Ühise kalanduspooliitika sihiks on suurendada kalandussektori jõukust, luua rannikualadel uusi töökohtade ja majanduskasvu võimalusi ning lõpetada sõltumine toetustest. Euroopa Liit toetab uue poliitika raames püstitatud säästva kalapüügi eesmärke kavandatava Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendusel. Samuti kiitis Euroopa Parlamendi täiskogu heaks uuendatud Euroopa Liidu – Maroko kalandusleppe. Euroopa Parlament

gi ilma ennustada. Kui näiteks tõnisepäeval (17. jaanuar) on väljas udu, võib oodata vihmast suve. Selge paavlipäev (25. jaanuar) aga tähendab, et tuleb soe suvi ning hea saak. Kui paavlipäeval sajab, tähendab see, et ees on ootamas vihmane suvi. Alati on kasulik jälgida ka kuufaase. Samasugune ilm, mis on kuu loomise ajal, jätkub ülejäänud kuul. e

Vene keeld hakkas kehtima Alates eelmisest neljapäevast ehk 9. jaanuarist hakkas kehtima Venemaa veterinaarja fütosanitaaramet Rosselhoznadzori kehtestatud keeld viie Eesti piimatööstuse ja kuue kalatööstuse toodangu sisseveoks Tolliliitu, kuhu kuuluvad Venemaa, Valgevene ja Kasahstan. Ettevõtted on asunud viidatud ettepanekuid ja puudusi üle vaatama ning kõrvaldama, tehes tihedalt koostööd toiduja veterinaarametiga. Nii ettevõtjad kui toiduja veterinaaramet loodavad keelu lõppemist kolme-nelja kuu pärast, kuigi varasemad kogemused muude toorainete sisseveokeeluga näitavad, et asjad ei pruugi loodetud kiirusel edeneda. ME

Soomes toodetud vineeri eksport kasvas Okas- ja lehtpuuvineeri eksport kasvas Soomes 7,2 protsenti – 461,000 kuupmeetrini – äsja lõppenud aasta esimese kuue kuuga, näitavad Soome Metsatöös-

tuste Liidu (FFIF) andmed. Soome vineeri peamiseks ekspordisihtkohaks on jätkuvalt Euroopa, sealhulgas kasvas eksport Saksamaale ja Põhjamaadesse. Kasv nendel välisturgudel tasakaalustas ühtlasi seda, et Hollandisse ja Inglismaale eksport mõnevõrra langes. EUWID

Eesti toit saab uue arengukava Eelmisel nädalal kogunes põllumajandusministeeriumis esimest korda Eesti toidu uue arengukava koostamise töögrupp. Arengukava koostatakse sihiga leida võimalusi Eesti toidu populaarsuse ja nähtavuse suurendamiseks nii kodu- kui välismaal. «Eesmärk on aidata kaasa Eesti toidusektori positiivse maine tugevdamisele ja sektori sees koostöö edendamisele,» ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. Arengukava koostamises (aastateks 2015–2020) osalevad paljud riigiasutused ja valdkondlikud organisatsioonid ning see valmib käesoleva aasta jooksul. Põllumajandusministeerium

maaelu edendaja 3

13. jaanuar 2014 || postimees

Alanud aastal on põllumajanduse rahastamises oma osa nii praegusel kui uuel rahastamisperioodil – 2014. aasta on Euroopa Liidu põllumajandusele üleminekuaasta. Mida see aga põllumajandusettevõtte jaoks tähendab?

Üleminekuaasta on oluliste otsuste aasta

uroopa Liidu tasandil lepiti kokku üleminekuaastas, sest EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi läbirääkimised osutusid keerukamaks ja aeganõudvamaks, kui 2011. aastal nendega algust tehes arvati. See tähendab, et tähtsamad õigusaktid, millest sõltuvad põllumajandustoetused aastatel 2014–2020, võeti vastu alles eelmise aasta viimastel nädalatel. Seega toob alanud aasta ajutisi lahendusi nii otsetoetustele kui maaelu arengukavale, et toetused sel aastal siiski makstud saaksid ja jääks aega reformi rakendamiseks. Otsetoetuste rahastamine 2014. aastal toimub uue perioodi jaoks kokku lepitud mahus ja jätkub seniste reeglite järgi. Seega jätkub Eestis 2014. aastal ühtse pindalatoetuse maksmine summas ligi 110 miljonit eurot. Samuti on otsustatud piima eritoetuse maksmine summas 1,253 miljonit eurot kuni 100-pealistele piimakarjadele. Toetusalune maa suureneb

Ühtse pindalatoetuse reeglitest kadus ÜPP reformi kinnitamisel 2003. aastaga seotud toetusõigusliku põllumajandusmaa piirang. See eeldab põllumassiivide ülevaatust ja täiendavat põllumaade deklareerimist. Põllumees, kes soovib rohkem põllumajandusmaad arvele võtta, peab seega lisanduva maa PRIAs deklareerima soovitavalt enne 1. aprilli. See tagab, et taotlemise ajal on registris juba õiged andmed ja ei teki pikki ooteaegu. Kes aga 2014. aastal veel põllumaad juurde registreerida ei soovi, saab seda vajadusel teha järgnevatel aastatel. Igal juhul peame arvestama, et ühes muudatusega suureneb Eestis toetusalune põllumajandusmaa. See aga omakorda tähendab toetuste ühikumäära vähenemist. Eestile otsetoetusteks määratud summa põhineb 2011. aasta põllumajandusmaa hektaritel, mida oli kirjas 865 061 ha. Juba praegu on toetusaluseid põllumaid umbes 924 000 hektarit. Ümberjaotamist tänavu ei tule

Üleminekuaastal on võimalus ka otsetoetuste ja maaelu arengutoetuste summade ülekandmiseks vastavalt liikmesriigi otsusele ning ümberjaotava toetuse ehk nn esimeste hektarite suurema toetusmäära rakendamiseks. Selles osas

Maamess kogub tuure 24.–26. aprillil toimub Tartus traditsiooniliselt aasta suurim põllumajandussündmus Maamess, kuhu on jaanuari alguseks registreerunud juba 130 ettevõtet. Eelmisel aastal osales üritusel 375 firmat kokku kümnest riigist. Tänavu on messikeskuse välialal toimunud mitmed muudatused. Soe ja lumevaene talv on võimaldanud Maamessi korraldajatel tegeleda varasemast rohkem ettevalmistustöödega. «Eelmine aasta oli mäletatavasti lumerohke ja kuna lumi oli kevadel visa sulama, tuli nii mõnigi töö ette võtta vahetult enne ürituse algust. Tänu soodsatele ilmatingimustele oleme saanud korrastada kõnniteid ning mõned pehmemad platsid said kõva kätte,» rääkis Maamessi projektijuht Margus Kikkul.

Tekst HelirValdor Seeder

põllumajandusminister

foto Margus Ansu

Ühtse pindalatoetuse reeglites ei ole enam toetusõiguslikule põllumajandusmaale seatud piiranguid. See eeldab põllumassiivide ülevaatamist ja täiendavat põllumaade deklareerimist.

käivad arutelud põllumeestega, kas ja kuidas antud võimalust alates 2015. aastast ellu viia. Tänavu ümberjaotavat toetust ei tule. Veel keerulisem on lugu maaelu arengukavaga. Ühelt poolt on järel maaelu arengukava 2007–2013 mõne meetme vahendeid, mida saame ka 2014. aastal kasutada. Teisalt võimaldavad Euroopa Liidu reeglid üleminekuaastaks pikendada olemasolevaid kohustusi ja rahastada neid omakorda uue perioodi vahenditest. Ka võib mõne meetme puhul praeguse perioodi reeglite alusel võtta vastu uusi kohus-

2014. aastal jätkuvad maaelutoetused Taotlusvoorud meetmete puhul, mille rahastamist kavandatakse 2007–2013 perioodi vahenditest:  tootjarühmade loomine ja arendamine;  Eesti lairiba-internetivõrgu katvuse tõstmine;  koolitus- ja teavitustegevused;  nõuandeteenuste toetamine. Pikendatakse olemasolevate pindala- ja loomatoetuste kohustusi kehtiva ühikumääraga, rahastades neid uue perioodi vahenditest:  keskkonnasõbraliku majandamise toetus;  kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus;  ohustatud tõugu looma pidamise toetus;  poolloodusliku koosluse hooldamise toetus;  mahepõllumajandus;  loomade heaolu toetus;  Natura 2000 toetus põllumajandusmaale;  Natura 2000 toetus erametsamaale.

tusi ja rahastada neid uue perioodi vahenditest. Uus maaelu arengukava aastateks 2014–2020 on pärast kahe aasta pikkust ettevalmistusprotsessi lõpusirgele jõudnud. Arengukava on läbinud asjaosaliste kooskõlastusringi ja kohe, kui tagasiside üle vaadatud ja läbi arutatud, tuleb arengukava esitada heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele – see juhtub jaanuaris või veebruaris. Kõige lõpuks peab arengukava heaks kiitma ka Euroopa Komisjon. Kinnitamine võtab aega

Euroopa Komisjonile on arengukava võimalik esitada pärast erinevate EL tasandi õigusaktide vastuvõtmist. Praeguste arengute kohaselt võiks see toimuda 2014. aasta kevadel. Euroopa Komisjoniga läbirääkimistele kulub hinnanguliselt kuni kuus kuud. Seega jääb arengukava Euroopa Komisjoni poolne heakskiit 2014. aasta lõppu ja tänavu ei pruugi uue perioodi meetmed veel jõustuda. Uue maaelu arengukava käivitumiseks tuleb välja töötada veel terve rida siseriiklikke õigusakte. Seega jätkub 2014. aastal küll hoogne töö uue perioodi toetusteks vajalike õigusaktidega, aga põllumajandusettevõtteile tähendab see pindalapõhiste toetuste maksmist suures osas senisel alusel. Ja kevadel tuleb täpsustada oma põllumaade piire, et toetusõiguslikuks saaksid ka uued maad. e

Eelmisel aastal Raekoja platsile püstitatud Maafesti telk pannakse tänavu üles Maamessi territooriumile. Selle tarvis puhastati messikeskuse krundi Kreutzwaldi tänava äärne ala võsast. «Tavaliselt on seal olnud laada-allee. Territooriumi otstarbekamaks kasutamiseks oli mõistlik mõned puud maha võtta, et suurele telgile ja masinate ekspositsioonile ruumi teha,» tutvustas Kikkul. Tema sõnul ei kao laadaala siiski ära, vaid see saab olema teises kohas. Rahvusvaheline arutlusfoorum «Agroforum Balticum – Euroopa piirkonna toiduja põllumajanduspotentsiaal», toimub 2014. aastal juba teist korda Maamessiga samal ajal, 22.–24. aprillil 2014, ning selle korraldavad Eesti Maaülikool ja Peterburi Riiklik Ülikool koostöös Eesti Põllumajandusministeeriumi ja FAOga. Seekordse foorumi peateema on «Õiglane ja vaba põllumajandustoodete kaubandus». Agrofoorumile on oodatud kõik põllumajandussektoriga seotud ettevõtjad, teadlased, praktikud, riigiametnikud, kes on huvitatud põllumajanduse rahvusvahelistest trendidest ja suundadest. Korraldaja kutsub kõiki, kel soov Maamessil eksponendina osaleda, kiirelt tegutsema. «Kogemus näitab, et märtsiks on sisuliselt kogu ala välja müüdud ning naljalt enam uutele tulijatele ruumi ei jätku,» ütles ta. Informatsiooni Maamessi toimumise kohta leiate aadressilt www.maamess.ee. Henrik Urbel Maamess 2014 pressiesindaja

4 maaelu edendaja

postimees || 13. jaanuar 2014

«Lisaks kompressorile tuli ümber vahetada ka torustik, sest see ei vastanud õigetele suurustele, mis omakorda vähendas jahutamise kiirust,» nentis tehase tootmisjuht Anu Loorits ja lisas, et sel kuul tulevad tehasesse tehnikud, kelle ülesanne on välja selgitada, miks kompressor üle kuumeneb ja end välja lülitab. Mermi Kangur lootis, et jaanuari jooksul saab Simuna tehas uuesti tööga alustada, kuid enne suurte lepingute allkirjastamist on vaja teha kindlasti mõned täismahus partiid. «Kui seadistuse lõplikult korda saab, siis ma julgen lepinguid allkirjastada ja saavad ka inimesed tööd,» lubas Kangur. Suurklientide ootel

OÜ Freezedry on saatnud näidistooteid mitmetele suurklientidele, kes on tundnud huvi Eesti tehase toodangu vastu. Näiteks LõunaKoreasse saadeti arooniajahu, Aasiasse pohla- ja mustikajahu ning erinevaid proovipartiisid ka Saksamaale ja Soome. «Kui saame Aasiast suure tellimuse, siis me ilmselt ei tegele Eesti jaeturuga, sest siin on raske, tuleb teha palju selgitustööd ja mitmeid degusteerimisi, kuna Eesti inimesed ei oska taolist toodet veel tahta,» leidis Kangur. Detsembri lõpus käis Kangur tehase tooteid tutvustamas Tallinna jõululaadal, kus keskmiselt kümnest inimesest üks teadis, mis asi on külmkuivatatud mari. «Esimesena uue tootega turule tulemine on väga raske, teistel on juba kergem,» tõdes Kangur. Positiivseks võib aga Kanguri sõnul pidada tulemust, et enamik inimesi, kes proovisid laadal esimest korda elus külmkuivatatud marju, ostsid neid ka kaasa. Võrreldes tavaliste kuivatatud marjadega on külmkuivatatud viljade tekstuur õrnem, marjad säilitavad oma kuju ja eheda maitse ning on õhuliselt krõbisevad, mitte nätsked ega kõvaks muutunud, nagu tavapäraselt kuivatatud viljadega tihti juhtub. Kuigi tehas on jõudnud teha vaid mõned proovipartiid, on üksikutest kohtadest võimalik külmkuivatatud marju juba osta. Näiteks OÜ Freezedry veebiküljelt, kauplusest Hää Eesti Toit Tallinnas ja ka mitmest Grossi toidukaupade poest. e

Tehase tootmisjuhi Anu Looritsa sõnul tuleb külmkuivatusseadme töökindluses enne veenduda, kui saab suuremaid koguseid külmkuivatatud vilju tootma hakata. Vaakumkambris eemaldatakse aeglase soojendamise teel toiduainetest neisse külmumisel tekkinud jääkristallid.

Eelmise aasta kevadel avatud moodne Simuna külmkuivatustehas pole senini veel täismahus tööle hakanud, sest Hiinast ostetud külmkuivatusseadme kompressor läks praktiliselt kohe pärast tehase avamist katki ning läinud kuu lõpuks Eestisse saabunud uue kompressori ümberseadistamine alles käib.

Külmkuivatustehast ei ole täismahus tööle saadud Tekst ja foto maarja otsa

imuna külmkuivatustehast majandava OÜ Freezedry juhi Mermi Kanguri selgitusel on praeguseks ümber ehitatud kogu tehase kliimasüsteem ja automaatika, ka esimene proovipartii on edukalt ära tehtud, kuid seadmed vajavad veel häälestamist. «Nii kaua, kui tehnikud juures seisavad, on kõik korras, aga kui nad ära lähevad, siis kompressorid lülitavad end paariks tunniks välja,» rääkis tehase juht Mermi Kangur. Külmkuivatusseade küll töötas aasta lõpus, kuid suuremate toot-

mismahtudega pole tehas tootmisjuht Anu Looritsa sõnul tahtnud riskida seni, kuni nad on masina töökindluses täiesti veendunud. «Masina täismahus käivitamise korral on võimalik külmkuivatada korraga ühe tonni ringis toodangut, mille ebaõnnestumine tooks kaasa suure kahju,» selgitas ta.

ehitanud, siis teatasid nad, et see on nende jaoks võõras mure ja jooksid minema,» lausus Kangur. Eelmise aasta oktoobrist alates on saadud hakkama Euroopa jõududega ning Simuna külmkuivatustehases on käinud mitmeid konsultante, kes annavad oma panuse.

Tagasilöögid

Jaanuari jooksul saab Simuna tehas uuesti tööga alustada, kuid enne suurte lepingute allkirjastamist on vaja teha mõned täismahus proovipartiid.

Külmkuivatusseadme töökorda saamisega on Mermi Kanguri sõnul olnud tublisti peavalu ning selle Hiina tootjalt ei saanudki tehas lõpuks mingit tuge, vaid tuli otsida uued abilised. «Kui hiinlased said aru, et olid kliimasüsteemi valesti

TALLINN

INE M I L L 1 TE ril 150

mb lühinuoonimeister.ee

JÕHVI

PÕLTSAMAA

t või be

TARTU

BETOON KIIRELT JA MUGAVALT ÜLE KOGU EESTI KAUBABETOONI VALMISTAMINE, TRANSPORT JA PUMPAMINE › TALLINN - TARTU - JÕHVI - PÕLTSAMAA Betoonimeister AS › Tellimuste lühinumber 1501 › info@betoonimeister.ee › www.betoonimeister.ee

maaelu edendaja 5

13. jaanuar 2014 || postimees

Mastiit ehk udarapõletik on piimalehmade levinuim haigus, põhjustades suurt majanduslikku kahju eeskätt suurenenud ravikulude, halvenenud piimakvaliteedi ning lehmade enneaegse karjast väljapraakimise tõttu.

Udarapõletiku diagnoosimine, ravi tulemuslikkus ja patogeenide antimikroobne resistentsus Eestis

esti Maaülikooli doktorant Piret Kalmus uuris oma järgmisel nädalal kaitsmisele tulevas doktoritöös «Clinical mastitis in Estonia: diagnosis, treatment efficacy and antimicrobial resistance of pathogens in Estonia» kliinilise mastiidi patogeenide esinemust, antibiootikumiresistentsust ning ravi tulemuslikkust Eesti lüpsilehmadel. Pidamisviis

Kalmus hindas üheteistkümnes karjas esmapoegijate ja korduvpoegijate kliinilise mastiidi haigustekitajaid ning riskitegureid, mis võivad põhjustada poegimise päeval suuremat kliinilisse mastiiti haigestumist. Uuringu tulemustest selgus, et üheaastasel vaatlusperioodil kokku poeginud 1053 esmaspoegijast haigestus poegimise päeval kliinilisse mastiiti 6,4 loomadest. Haigestumine ei sõltunud esmaspoegijate pidamisviisist. Nii vabapidamisega kui lõaspidamisega lüpsilautades olid esmapoegijatel isoleeritud mastiidipatogeenid sarnased.

Autor hindas kliinilise ja subkliinilise mastiidi ehk udarapõletiku patogeenide jaotumist ning kliinilise mastiidi patogeenide antibiootikumiresistentsust ka aastatel 2007–2009 Eesti Veterinaarja Toidulaboratooriumisse toodud piimaproovide põhjal. Selles uuringus leiti, et enim põhjustab kliinilist mastiiti Str. uberis (18,4%), E. coli (15,9%), subkliinilisi aga S. aureus (20%) ja koagulaasnegatiivsed stafülokokid (15,4%). Uuringu tulemused näitasid ka, et kliinilise mastiidi patogeenide resistentsus antibiootikumide suhtes oli väga kõrge. Isoleeritud S. aureus´e (n = 174) resistentsus penitsilliini suhtes oli 61,6% ja koagulaasnegatiivsete stafülokokkide resistentsus (n = 173) 38,5%. Streptokokkide hulgas esines resistentsust tetratsükliini ja gentamütsiini suhtes. Kõrge oli ka stafülokkide ja streptokokkide resistentsus makroliidide suhtes. E. coli isolaatidest olid 24,3%, 15,6% ja 13,5% resistentsed vastavalt ampitsilliini, streptomütsiini ja tetratsükliinide

Nende udaraveerandite piimaproovides, kus tuvastatati suures koguses E. coli või Str. dysgalactiae, oli põletikureaktsioon tugevam.

suhtes. Uurimistulemused kinnitasid, et piimaproovis sisalduva haigustekitaja bakteriaalse DNA hulk ja kliinilise mastiidi korral tekkiv udara paikne põletikureaktsioon on omavahel oluliselt seotud. Põletikureaktsioonid

Nende udaraveerandite piimaproovides, kus tuvastatati suures koguses E. coli või Str. dysgalactiae, oli põletikureaktsioon oluliselt tugevam võrreldes nende udaraveerandite piimaproovidega, kus nimetatud baktereid ei esinenud. Udaraveerandites, kus esines vähesel määral KNS või C. bovis, oli aga oluliselt väiksem põletikureaktsioon võrreldes udaraveeranditega, kus neid bakteriliike ei leitud. Samuti selgus kliinilise mastiidi ravikatsest, et lehma udaraveerandi kliiniline ja bakterioloogiline tervistumine ei sõltunud sellest, kas bensüülpenitsilliin manustati lihastesiseselt või nisajuha kaudu. Nisajuha kaudu ravitud udaraveeranditest tervistus kliiniliselt 74,7% ja lihastesisese raviga 80,4% loomadest. Bakterioloogiline tervistumine oli vastavalt 55,6 ja 55,2 protsenti. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorandi Piret Kalmuse väitekiri «Clinical mastitis in Estonia: diagnosis, treatment efficacy and antimicrobial resistance of pathogens in Estonia» («Kliiniliste mastiitide diagnoosimine, ravi tulemuslikkus ja patogeenide antimikroobne resistentsus Eestis»)

Mitmeid kalaliike võib tänavu rohkem püüda Eelmise aastaga võrreldes saavad kutselised kalurid tänavu püüda merel rohkem räime ja turska, piirijärvedel aga enam latikat, särge ja rääbist. Kutseline kalapüük toimub iga-aastaste kvootide alusel ja püügivõimalusi jagatakse nii naabrite kui ka paljude teiste riikidega. Möödunud aasta oktoobris Luksemburgis kokkulepitu järgi suureneb Läänemere avaosas Eesti räimepüük 2014. aastal 25 protsenti ehk 2533 tonni võrra, mis teeb lubatud püügikoguseks 12 664

tonni. Liivi lahes võib tänavu räime püüda 66 tonni rohkem ehk 14 186 tonni. Turska saavad Eesti kalurid püüda järgmisel aastal 1641 tonni, mis on 69 tonni rohkem kui mullu. Seevastu kilu on lubatud mullusest nelja protsendi võrra vähem ehk 27 489 tonni püüda. Niisamuti on lõhe püügivõimalused mõnevõrra piiratumad: kokku võivad Eesti kalurid Läänemerest püüda 3589 lõhet, mida on 283 võrra vähem kui mullu. Piirang on vajalik, et

võimaldada varude kiiremat looduslikku taastumist erinevates lõhepopulatsioonides. Vastavalt novembris Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud kokkuleppele saavad Eesti kutselised kalurid püüda Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedest sel aastal 2926 tonni kala, seda on mullusest 2519 tonnist pisut rohkem. Olulisematest kalaliikidest võivad Eesti kalurid piirijärvedest püüda ahvenat 800, koha 650, latikat 750, haugi 120, särge 350 ja rääbist 25 tonni. Keskkonnaministeerium

Uus teraviljakombain New Holland CX6090 • • • • • • • • • • • • • •

mootor 6-silindriline New Holland CommonRail Tier 4 nimivõimsus 200 kW / 300 hj maksimaalne võimsus 220 kW / 330 hj veorehvid 900/65R32 heeder 6,6 Vario (põll liigutatav hüdrauliliselt 500 mm) heedri automaatjuhtimine Opti-Thresh 3 trumli peksusüsteem elektrilsõelad 5,21 m² 6 põhupuisturit terapunker 9300 L põhupurusti õhkiste kabiini kliimaseade ATC elektrohüdrauliline peksumasina ja väljalaadimisteo juhtimine • värviline, puutetundlik pardakompuuter (terakadude lugeja, hektarilugeja, põllu koondandmed jne)

Mustik tegi oma tõu ajalugu Kõpu PM OÜ punast tõugu lehm Mustik tegi ajalugu ning andis esmakordselt oma tõu kohta elueatoodanguks enam kui 100 000 kilogrammi piima. Pärast detsembrikuu kontrolllüpsi oli tema seniseks toodanguks 101 346 kilo piima. Mustiku piimajõudluse aretusväärtuseks on 87, mis ei ole enam

väga kõrge, kuid see on ka mõistetav, sest võrdlus käib hulga nooremate lehmadega. Samas udara tervise aretusväärtus (SSAV) on ülihea veel tänagi – 121. Oma tõu elueatoodangu rekordi teinud Mustik saab peagi 14-aastaseks ning lüpsab hetkel oma 11. laktatsiooni. Ta on tiine ja 12. laktatsiooni algust

on loota tänavu maikuus. Mustik on sünnitanud 12 elusat vasikat (8 lehma ja 4 pulli), kogu tema järglaskonnaks on 29 vasikat. Rekordlehma isa on noorpullina Taanist Eestisse ostetud pull Jupi 145 (T. Jupiter x Mrs Abru) ning emaisa pull Zoran 125 (i. Zoro). Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Kombaini soodushind käibemaksuta 180 000 € Tootjamaa Belgia

6 maaelu edendaja

postimees || 13. jaanuar 2014

Võrumaal asuv Roosu talu on justkui küla üks kese. Ükskõik, millist teed pidi Sulbi külla sisse sõita, ei jää tulijale märkamatuks bullerbylik talukompleks, mida ühelt poolt ümbritseb müürina lauge küngas ning teiselt poolt mässib end sallina ümber taluhoonete kiirevooluline jõgi. Tugeva käepigistusega tervitab tulijaid talu peremees Aivar Rosenberg.

Aivar Rosenbergi käänuline tee karjapoisist suurpõllumeheks

ellessamas Sulbi külas Võrumaal on Aivar Rosenberg üles kasvanud ning teinud läbi teekonna karjapoisist omakandi üheks suuremaks põllumeheks. «Minu teadlik mälu algabki ajast, mil käisin emaga koos kolhoosis karjapoisiks,» meenutab Rosenberg autosse istudes ja sõidutab tulijad esmalt mälestusi täis karjalauda juurde oma kodu lähedal. «Siit hakkas minu karjäär peale. Tol ajal ma muidugi ei osanud veel unistadagi põllumajandusest ja ettevõtlusest, aga maaelu meeldis juba siis väga,» kõneleb ta vanas, kuid korralikus laudahoones ringkäiku tehes. Nüüdseks kuulub see karjapoisitee alguseks olnud laut Roosu talu valdustesse. Musta nahkvesti kandes jätab vuntsidega Aivar Rosenberg õige pisut vanakoolimehe mulje, kuigi vanakoolist nende majapidamises rääkida ei saa – Roosu talu õu on täis moodsat tehnikat ning töövõt-

tedki peavad visalt kõige uuendusmeelsega sammu. Näiteks eelistatakse Roosu talus juba mitu aastat otsekülvi. uus suund

TeksT kristiina kruuse foTod maarja otsa

Talul on oma- ja rendimaid kokku üle 500 hektari, millest suurimal osal kasvatatakse kaera ja rukist – need kultuurid sobivad selle kandi happelistele põldudele kõige paremini. Uueks suunaks talu tegevuses on loomakasvatus – mitusada lammast ning paarkümmend lihaveist. «Järjest suurendame siin karja, sest väikese karjaga ei tasu loomakasvatus end ära,» räägib Aivar Rosenberg, küünitades üle aia patsutama pelglikku šoti mägiveist. Looma selja taga vaatab tulijaid eriti uudishimuliku pilguga väike silmini ulatuvate «ripsmetega» šoti mägiveise vasikas. Roosu talu majandab Aivar Rosenberg peamiselt koos vanima poja Ivar Rosenbergiga, kes on mahetoodangule keskendunud VäikeRoosu talu peremees. Isa ja poeg

moodustavad justkui paarisrakendi, nende mõtteid ja vaated põllumajandusele haakuvad laitmatult ning sealt, kus isa lõpetab lause, jätkab poeg. Ühisjoonena jääb mõlema jutust kõrva kirg põllumajanduse suhtes, uudishimu ning suur katsetamis- ja õppimistahe. «Ma ei mäleta, et isa oleks meid väga suunanud valima põllumajandust. Pigem oli see loomulik, et me hakkame talusse panustama,» nendib Ivar Rosenberg ja lisab: «Muidu ei oleks ju mõtet talu pidada, sest talu liigubki tavaliselt põlvest põlve.» Seni on jõudnud isa ja poeg kahekesi ära teha ka kõik põllutööd nende talu enam kui 500-hektarilistel maadel. Aivar Rosenbergil on seljataga 29 aastat abielu vallas kultuuriasjadega tegeleva ja rahvatantsu juhendava Maarika Rosenbergiga. Peres on meesteks sirgunud kolm poega – peale Ivari veel Alar ja Ragnar. Samuti on pojad teinud Aivarist ja Maarikast juba ka kolmekordsed vanavanemad.

roosu talu peremees aivar rosenberg eelistab kindlaid valikuid riskimisele ning usub, et tänu sellele läheb talul praegu ka paremini kui kunagi varem.

maaelu edendaja 7

13. jaanuar 2014 || postimees

MÜÜA VIIMASED 6-sil LANDINI MUDELID ILMA AD-BLUE SÜSTEEMITA! LANDINI LANDPOWER 165 TOP Hind 64 950 € + km LANDINI LANDPOWER 135 TOP laaduriga Hind 59 950 € + km

Vaaluti PRONAR ZKP800 Hind 11 650 € + km KAARUTI PRONAR PWP770 Hind 6650 € + km

8 maaelu edendaja

postimees || 13. jaanuar 2014

Ühe – ja isegi vist kahe – käe sõrmedest jääb väheks, et üles loetleda kõiki ameteid, mida praegu omakandi suuremaid põllumehi Aivar Rosenberg on jõudnud elu jooksul pidada. Kaotus Venemaal

Noore mehena Vene sõjaväest naastes alustas ta esmalt tööd kolhoosis autojuhina. Toonased kolleegid räägivad Aivarist kui kohusetundlikust mehest, kellele võis muretult vastutusrikkaid ülesandeid usaldada. Siiski jooksis kaheksakümnendate lõpus töösuhetest must kass läbi ning mees kaotas oma ametikoha. «Seejärel töötasin kohalikus koolimajas katlakütjana ja hakkasin Venemaal käima, pakkusin transporditeenust,» meenutab Aivar Rosenberg. Sellestsamast transpordiärist kujunes lõpuks Aivar Rosenbergi tegemistes üks mastaapsemaid rahalisi krahhe. «Liisisime 1998. aastal uued Scaniad, et Venemaal käia, aga siis võttis Vene toll meil autod käest ära ja müüs oksjonil maha ettekäändel, et oleme veoreegleid rikkunud,» jutustab ta. «Autode «ninad» võeti ära, jäid ainult haagised ja suur liising. Alles hiljem tuli otsus, et me ei olnud tegelikult midagi rikkunud, kuid «ninad» olid selleks ajaks maha müüdud.» Kompensatsiooniks saadi Venemaalt 75 000 krooni, samas kui liisingule tuli tagasi maksta 700 000 krooni. Põgeneda polnud võlakoorma alt ka kuskile, sest eraisiku pankrotti ei eksisteerinud veel ning liisingu tagatiseks oli Roosu talu. «Kogu see jama võttis meilt peaaegu kümme aastat ära, mil maksime talu sissetulekutest kinni seda, mida meil tegelikult polnud. Tol ajal ei saanud nihverdada ka, sest oma elamine oli tagatiseks. Tänapäeval on tihti lihtne – lased pankrotti, nägemist, ja jätkad uuelt lehelt, nagu paljud teevad.» Selle kõige kõrvalt jõudis Aivar Rosenberg tegeleda veel autoremondiga, pakkuda raamatupidamisteenust, pidada väikest puidutöökoda ning arendada järk-järgult Roosu talu. Mõnevõrra lustaka ärinäitena toob ta välja põhjapõdramustrilis-

Aivar Rosenberg Sündinud: 14. septembril 1962 Haridus: Võru I keskkool Pere: abikaasa Maarika, pojad Ivar (28), Alar (27), Ragnar (23), 3 lapselast Töö: Võhandu kolhoosi autojuht, 1992. aastal lõi transpordifirma, 1994. aastal hakkas majandama puidutöökoda, 1996. aastast alates Roosu talu peremees. Juhtmõte elus: Ära tee teisele toda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks.

te kampsunite müümise soomlastele 1990. aastatel. «Kohalikud naised muudkui kudusid ja need läksid väga hästi soomlastele müügiks,» pajatab ta muigamisi. Kooliperemees

Alates 2000. aastast kuulub Roosu talule Sulbi vana koolimaja. «See läks omal ajal oksjonile ja nii ma krahmasin selle endale, et kultuuri siin edasi hoida,» selgitab Aivar Rosenberg. Mõnevõrra toob koolimajas ruumide rentimine, lastelaagrite ja muude ürituste korraldamine ka sisse, kuid ennekõike on see Rosenbergide jaoks missiooniga ettevõtmine. «Asi on väga lihtne – me ei taha siin külas üksinda elada, ja mida aktiivsem on küla seltsielu, seda toredam on kõigil,» teeb poeg Ivar Rosenberg nende soovid mustvalgeks. Vanas koolimajas tegutseb praegu raamatukogu, rahvatantsurühmad, tehakse näitemängu ... Viimases osaleb ka Aivar Rosenberg ise ning tõmbab vajadusel kas või kleidi selga, kui on tarvis külarahvale veidike komejanti teha. Nalja mitte üksnes ei või, vaid lausa peab Roosul saama, sest lisaks eesti keelele ja võru murdele on teravkeelsus Rosenbergide kolmandaks kodukeeleks. Meeste huumor on sedavõrd lõikav, et nende aasimine jätab mulje, justkui oleksid isa ja poeg omavahel tuliselt tülli pööranud. «Me teeme koguaeg hästi palju nalja. Kui keegi enam nalja ei tee, siis tead, et midagi on valesti ja tuleb rääkida,» lisab Aivar Rosenberg.

RÄPINA AIANDUSKOOL JUUBELDAB!

17.–21. märtsil - õpilasvarju nädal 8. mail - lahtiste uste päev (ka nooraednike võistlus!) 7. juunil - vilistlaste kokkutulek Tahad taimekaitse valdkonnas targemaks saada? Huvitavad kasvuhoonekultuuride kasvatamise tehnoloogiad? Raietöölise väljaõpe? Uued ja põnevad aedviljad koduaias ja peolaual? Piirdeaedade ehitamine? Viljapuude ja marjapõõsaste lõikamine? Koduaia planeerimine ja kujundamine? Leinapärja valmistamine? Tutvu aianduskooli poolt pakutavate TÄIENDUSKOOLITUSTEGA http://www.aianduskool.ee/taienduskoolitus/

• aiandus • maastikuehitus • floristika

• keskkonnakaitse • tekstiilitöö

www.aianduskool.ee www.facebook.com/aianduskool

Roosu talu peremees Aivar Rosenberg ja noorperemees Ivar Rosenberg on võtnud uueks sihiks laiendada talu tegevusala loomakasvatuse arvelt.

Aivar Rosenberg peab maaelu nišiks, mis kõigile ei sobi, ning tema meelest ei peakski iga hinna eest püüdma maale suuremat ettevõtlust tuua. «See oleks kunstlik. Võtame näiteks kas või kortermajad, mis kolhoosi ajal siia toodi, kuid nüüd need hääbuvad. Kortermajad ei ole väikeses külas loomulikud. Niisamuti ei peaks punnitama, et igasse valda iga hinna eest ettevõtteid tuua, sest need ei jää maal ellu,» lausub Rosenberg. Siiski usub ta väikeettevõtlusesse maal, sest tööd ja tegevust on kohalikel ellujäämiseks vaja. «Lisaks on muidugi tarvilik, et teed oleksid lahti lükatud, et inimene saaks liikuma ning kohalik seltsielu oma ühiste ürituste ja huviringidega oleks täies elujõus,» arutleb mees tegurite üle, mis elu maal hoiavad. Kuigi ka Roosu on saanud põllumajandustoetusi, on Aivar Rosen-

Ma tahan asjades kaasa rääkida, sest kui ise kaasa ei räägi, oled sa justkui kõigega rahul, ütleb Aivar Rosenberg.

berg põhimõtteliselt nende vastane. «Toetused solgivad turgu. Ei toodeta õigeid asju õiges kohas, vaid toetused moonutavad pilti. Kui näiteks üks saab investeerimistoetust ja teine ka, aga mina seal vahel ei saa – kuidas ma siis konkureerin teistega?» küsib ta retooriliselt. «Mina olen selle poolt, et kogu Euroopas võiks toetused ära kaotada. Siis saaks kasvatada seda, mis klimaatiliselt antud piirkonda sobib ja olekski kõik,» diskuteerib mees elavalt. «Eesti põllumees ei jääks sel juhul kindlasti kaotajaseisu tänu oma töökusele. Pigem see võrdustaks meid ülejäänud Euroopaga.» Sõna sekka

Kohaliku elu arengus on Aivar Rosenbergil märkimisväärselt kaasa rääkida, sest lisaks kultuurimaja haldamisele on ta ka Sõmerpalu vallavolikogu esimees ning Reformierakonna Võrumaa piirkonna juht. Mees ei varja, et sooviks tulevikus pääseda riigikokku. «Ma tahan asjades kaasa rääkida, sest kui ise kaasa ei räägi, oled sa justkui kõigega rahul, kuigi tegelikult on palju, mida paremaks teha,» kõneleb ta. Mees möönab, et alati ei anna

maaelu edendaja 9

13. jaanuar 2014 || postimees

Põllumajandushoonete projekteerimine ja ehitus. Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tööstushooned.

kaasarääkimine soovitud tulemusi ja kannab temagi vastutust kas või selle eest, et viimastel valimistel ei läinud tema erakonnal nii hästi kui loodetud, kuigi mehe enda häältetulemus oli korralik. Sellest, et Aivar Rosenbergile meeldib pigem sündmustesse sekkuda kui pealt vaadata, annab tunnistust ka minevikuseik, et ta on pidanud 1990. aastatel agaralt abipolitseiniku ametit, kohkumata tagasi salaküttide või taksojuhi mõrvari tagaajamise ees. Praeguseks on Rosenberg abipolitseiniku ameti maha pannud. «Koostöö politseiga ei olnud päris selline, nagu mina seda näeks. Mulle on oluline, et saaks teha sisulist tööd, lahendada kohalikke vargusi, mitte käia ainult tee peal inimesi hirmutamas,» põhjendab ta abipolitseiniku ametist loobumist. Tunnustuseks tehtu eest on Aivar Rosenbergil mitmeid au- ja tänumärke, nii et presidendi vastuvõtule kutset saades tema musta ülikonna pidulik rinnaesine tühjaks ei jääks. «See siin on Valgetähe 5. klassi teenetemärk, Rüütel andis,» laotab Rosenberg kõige uhkema karbi avatult oma kodukontori kirjutuslauale.

Kurikaelu kinni nabides tegutses mees kiirelt ja kõhklusteta, kuid põllumehena on ta pigem kalkuleeriv ja ettevaatlik. TaRK ei ToRma

«Pank ütleb ka tavaliselt meie prognooside kohta, et oleme nii konservatiivsed. Aga parem olla veidi konservatiivsem ja minna kindla peale välja, kui teha liiga uhkeid plaane, mis ei täitu,» teab Aivar Rosenberg. Poeg Ivar Rosenberg lisab, et eduks ei peagi alati hullupööra riske võtma, vaid tasa ja targu jõuab vahest ehk pareminigi sihile. «Nii hästi kui praegu ei ole meie talul kunagi läinud, aga see on tulnud kõik ajapikku,» lausub ta. Aivar Rosenbergi kodukontori riiuleist jääb silma terve rida ajaloolisi raamatuid – neisse süvenedes meeldib Roosu talu peremehele mõnikord ajataju kaotada. «Ajaloo puhul on huvitav see, et kõik kordub. Kui sa näiteks loed, millega olid vallad hädas sada aastat tagasi, siis paljud probleemid on tänagi samad. Üldjuhul vead korduvad – niisugune on ajalugu, sest inimesed ei ole ajas muutunud. Inimesed on jäänud põhiolemuselt ikka samaks.» e

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, Tartu 51003 www.heinzbau.ee

10 maaelu edendaja

postimees || 13. jaanuar 2014

Porgand on alpakade jaoks maius, mida nad hea meelega kas või perenaise Kaja Varmisoni ja peremees Kai Ødegårdstueni käest söövad.

Alpakad on uudishimulikud, kuid ka veidi pelglikud loomad.

Kameliidide hulka kuuluvad imepehme karvaga alpakad on Eestis veel üsna tundmatud loomad, kuid nende kasvatamine kogub nii siin kui mujalgi Euroopas järjest enam populaarsust.

Imepehmed alpakad võluvad nii turiste kui käsitöölisi Tekst Kristiina Kruuse, Fotod Maarja Otsa, Ants Liigus

esti suurimat alpakade karja peavad Pärnumaal Are vallas Kaja Varmison ja Kai Ødegårdstuen, kes kolisid Eestisse elama ligi kolme aasta eest sooviga hakata oma väikest talu pidama. «Kaalusime ka näiteks lammaste või kitsede võtmist, aga need loomad tundusid liiga tavalised. Siis käis mul peast läbi mõte, et Eestis ei ole eriti alpakasid ja võiks hoopis neid pidama hakata,» meenutab Kaja Varmison. Käsitööhuviline Varmison teadis alpakasid hästi nende väärt villa järgi, kuid alpakade kasvatamine oli temagi jaoks võõras ala. Plaanides võtta endale loomad, kelle pidamise osas ei olnud Eestis veel kelleltki nõu küsida, läksid Varmison ja Ødegårdstuen esialgu kursustele Inglismaale, mis on üks suurema alpakade arvukusega rii-

ke Euroopas. Kursuse lõppedes valis paar Inglismaal kohe ka esimesed alpakad Eestisse toomiseks välja ning praeguseks on nende karjas juba 24 uudishimulikku, kuid veidi pelglikku villakandjat. Vill, liha ja teraapia

Kai Ødegårdstueni selgitusel on alpakad ennekõike villaloomad, kuid neid kasutatakse ka erinevates teraapiates ning mõnes riigis, näiteks Austraalias süüakse alpakade liha. «Meie oma loomi muidugi süüa ei suudaks,» täheldab Ødegårdstuen ja lisab, et nende karja alpakad on omamoodi nagu lemmikloomad, neist igaühel on nimi. Mõnel Eesti, teisel Norra nimi. «See siin on Hardi. Tema on karjajuht ja kutsub tavaliselt teisi ka korrale,» viitab Kaja Varmison heledale alpakale, kes on valmis porgandiviile sööma kas või perenaise hammaste vahelt. Üldiselt on

alpakad aga pigem pelglikud. «Nad on uudishimulikud, kuid skeptilised. Nad võivad tulla sind uurima, kuid niipea, kui sa käe välja sirutad, et pai teha, tõmbub loom eemale,» kirjeldab Kaja Varmison. Samuti ei võta alpakad Kaja Varmisoni meelest kuigi hästi natuke teistsugust omaks. «Nad on vist isegi veidi rassistid. Meil on üks musta värvi alpaka, kes sõbrustab rohkem meie tumeda hundikoera Mia kui teiste alpakadega,» jutustab perenaine. Alpakad on kallid loomad. Näiteks Norras võib tiine alpaka maks-

Alpakad on ennekõike villaloomad, kuid neid kasutatakse ka erinevates teraapiates ning mõnes riigis süüakse alpakade liha.

ta kuni 10 000 eurot ning isane alpaka 7500–15 000 eurot. Seepärast ei tasuks üksnes villasaamise eesmärgil alpakate pidamine end Kai Ødegårdstueni sõnul ära ning Eesti suurima alpakakarja pidajad otsivad ka ise alles õiget nišši, et talu äriliselt ära majandada. «Praegu on kõige tõenäolisem suund see, et pakume juurde ka turismiteenuseid: ekskursioone ja tulevikus kodumajutust,» arutleb ta. Turistid

Juba möödunud suvel käis Eesti suurimat alpakade karja uudistamas viisteist suurt bussitäit huvilisi. «Lasteaiarühmad, koolid, palju tuldi ka Pärnu spaadest,» loetleb Kaja Varmison. Lisaks arvukalt peresid ja väiksemaid sõprade gruppe. Kaja Varmison ja Kai Ødegårdstuen tahavad oma tallu teha väikese külastuskeskuse, kus lisaks al-

maaelu edendaja 11

13. jaanuar 2014 || postimees

alpakade villast saab peent ja ülipehmet lõnga.

Ühte värvi alpakad hoiavad rohkem kokku. karja ainus must alpaka on vaat et suurem sõber pere tumeda hundikoera mia kui ülejäänud heledate alpakadega.

pakade uudistamisele ja nendega suhtlemisele saab osta ka nendesamade alpakade villa lõngast valmistatud sokke, kindaid ja teisi kudumeid. «Praegu ei ole meil veel mingit katusealust, kus suuremat hulka külalisi vastu võtta, aga tulevikus tahaks, et oleks ka siseruum, kuhu turiste kutsuda ja kus saaks käsitööd välja panna,» kõneleb Kai Ødegårdstuen. Üks äriline võimalus oleks Kai Ødegårdstueni sõnul alpakade kui tõuloomade müügiga tegeleda, sest kasvatajate vähesuse tõttu Euroopas on alpakade hinnad kõrged. Võrreldes Peruu 3,5 miljoni alpakaga on Ødegårdstueni selgitusel kogu Euroopas kokku vaid 150 000 alpakat. Suured alpakade kasvatajad maailmas on veel Austraalia ja Uus-Meremaa. Euroopa riikidest on enim alpakasid Inglismaal. «Kindlasti tuleb ka Euroopas kasvatajaid juurde ja alpakate arvukus suureneb, mis tähendab, et hinnad langevad,» usub Ødegårdstuen. VillaTööTlus

Peenvilla töötlemisvõimalused on Eestis Kaja Varmisoni meelest väga piiratud. Viimati saatis ta nende alpakade villa töötlusesse Saaremaa uude villavabrikusse, kuid ei jäänud tulemusega rahule. «Erinevad villakud pandi kokku, lõng oli jäme ja ebaühtlane ... Praegu ma ei näe muud võimalust, kui saata villakud välismaale, sest Eestis ei suudeta peenvilla töödelda,» on Varmison nukker. «Minu

jaoks oli see emotsionaalselt täielik šokk ja ka äriliselt suur kahju,» lisab ta. Kaja Varmison nendib, et võttes endale Eestis üsna haruldased loomad alpakad, on nad pidanud olema ennekõike iseõppijad ja katsetajad. Peamised nõuandjad on Inglismaa kolleegid ning Eestis on Kaja Varmison pigem ise see, kelle poole pöördutakse alpakasid puudutavate küsimustega. «Eestis ei ole võtta veterinaare, kel oleks kogemusi alpakadega,» ütleb Varmison ja meenutab, et tänavu suvel päev enne jaanipäeva sündinud alpakapoegadest üks suri, sest veterinaari ei õnnestunud pühade-eelsel päeval kätte saada ning enda oskustest ja teadmistest jäi puudu. «Seepärast olen mõelnud minna veterinaari põhikursustele, et oskaksin vajadusel ise tegutseda,» räägib Kaja Varmison. Samas ei ole alpakade kasvatamine Varmisoni sõnul siiski keeruline ning palju on sarnast lammastega pidamisega. «Eks nad on ju midagi lammaste ja kaamlite vahepealset,» märgib Varmison. Eesti suurima alpakakarja pidajad tõdevad, et kuigi kohati on raske olla nii-öelda esmaavastaja, on nad ikkagi väga rahul, et otsustasid kitsede või lammaste asemel tegeleda niisuguste loomadega, keda siinmail on veel vähe. «Alpakad on väga lahedad ja on tore kasvatada loomi, kes pakuvad nii palju positiivsust ja toredaid emotsioone,» lausub Kaja Varmison. e

Läksime! VIII Põllumajanduslikud infopäevad 21.01 Märjamaa Rahvamaja 22.01 Põlva Huvi- ja Kultuurikeskus 23.01 Rakvere Rahvamaja Ürituse algus igal pool 8.30

Infopäevadel osalemine on kõigile tasuta. Lisainfo ja registreerumine www.oilseeds.ee

AS OILSEEDS TRADE • Humala 2, 10617 Tallinn • Tel. 657 7850 • oilseeds@oilseeds.ee • www.oilseeds.ee OÜ JATIINA • Jalaka 85, Soinaste küla, Ülenurme vald, 61709 Tartumaa. • Tel 733 0556 • jatiina@jatiina.ee • www.jatiina.ee

12 maaelu edendaja

postimees || 13. jaanuar 2014

Ei ole vahet, kas lumi tuleb oktoobris või jaanuaris, sest taevaluugid avanevad alati ootamatult ning alles siis, kui maa valge, hakatakse mõtlema lumekoristusvahenditele. Lumest vabanemiseks on mitmeid võimalusi – saab kasutada labidaid, sahku või puhureid, aga võib jääda ka kevadet ootama.

Lumepuhur – kas tõhus abiline?

Tekst Maarja Otsa, foto internet

iimastel aastatel on järjest populaarsemaks ja üheks lihtsamaks lahenduseks kujunenud lumepuhurite kasutamine, kuigi tänavu lükkasid pikalt maad mustana hoidnud soojad ilmad nendegi müüki edasi. Husqvarna Eesti OÜ tegevjuhi Jaanus Vahesalu selgitusel ilmneb lumepuhuri eelis võrreldes teiste lumekoristusvahenditega eelkõige rohke lume koristamisel, sest puhur ei kuhja lund enda ette, vaid kogub rootori abil valge vaipkatte kokku ning paiskab selle valitud suunas ja soovitud kaugusele. «Värsket lund saab puhuri abil lennutada kuni viieteist meetri kaugusele ja vajadusel ka mitme meetri kõrgusele,» lisas Reginett OÜ juhataja Jaan Lusikas. Üheks oluliseks lumepuhuri eeliseks on tema selgitusel veel masina käsitlusmugavus, mis avaldub eriti hästi liigendatud alade ning kitsamate teede ja kaldpindade lumest puhastamisel. Jaan Lusikas selgitas, et lumepuhur on oma olemuselt autonoomne ja kompaktne seade, mis on konstrueeritud ühe kindla toimingu tegemiseks, seega teeb lumepuhur tööd oluliselt paremini kui muud lumekoristuseks kohandatud seadmed. Ühe- ja kaheastmelised

Lumepuhureid on kahte tüüpi – ühe- ja kaheastmelised. «Üheastmelised on lükatavad ja väiksemad ning nende edasiminekut kergendab tiguseade, mis ühtlasi keerab lume maast üles ning suunab edasi väljaviskeavasse,» kirjeldas Jaan Lusikas. Jaanus Vahesalu sõnul on üheastmeline lumepuhur hea valik linnamajapidamistes, kus vajavad hooldamist peamiselt kiviparketiga sissesõidutee ning jalgtee. «Üheastmeline frees jätab väga puhta pinna ning ei vigasta sillutist, sest erinevalt kaheastmelisest puhurist on selle rootori labad kummist,» selgitas Vahesalu. Kaheastmelise puhuri valikut peaks Jaanus Vahesalu arvates kaaOstame: • Kasvavat metsa • Metsamaterjali

Kose tee 1a-201

Teostame: 65603 Võru • Harvendus- ja lageraideid • Noorendike hooldust OÜ KÜLMALÄTE Urmas Roht tel 5344 1025 Juho Joonas tel 529 8653 Kontor tel 5854 2775 e-post: kylmalate@mail.com

Kuidas valida lumepuhurit?

luma siis, kui koristatavad alad lähevad juba suuremaks ja nende aluspinnad on ebatasased. Sel juhul tekib vajadus suurema jõudluse, edasiveo ning reguleeritava kõrgusega jalaste järele. «Kui üheastmelistes masinates paiskab pöörlev rootor kogutud lume ise välja, siis kaheastmeliste freeside puhul suunab pöörlev rootor lume eraldi tiivikule, mis selle siis väljavisketorusse saadab,» kirjeldas Vahesalu. Jaanus Vahesalu lisas, et lumepuhur ei tähenda tingimata masinat, mille järel peab kõndima ja seda hoobadest juhtima, vaid lumepuhur võib kuuluda ka teiste masinate lisavarustusse. «Lumepuhur kuulub näiteks murutraktorite ja raiderite lisavarustusse, tehes need meile rohkem muruniitmisest tuttavad masinad aastaringselt kasutavaks,» rääkis Vahesalu. Sobivus rahakotiga

Keskmisesse hinnaklassi kuuluvad Jaanus Vahesalu hinnangul ratastega kaheastmelised lumepuhurid, nende hinnad jäävad 1149 ja 2000 euro vahemikku. Jaan Lusikas lisas, et nõudlikule tarbijale sobivate masinate hinnad algavad Reginet OÜ-s 1399 eurost. Kõige võimsam lumepuhur, mis neil pakkuda on, maksab 3049 eurot. Husqvarna Eesti OÜ tootevalikus on kõige kallimad kaheastmelised lumepuhurid, mida on valikus kaks ning nende hinnad on hinnad vastavalt 2749 ja 3049 eurot. Reginett OÜ juhataja Jaan Lusikas tõdes, et hinna ja kvaliteedi osas eelistavad nende kliendid Husqvarna ja TORO kaubamärgiga tooteid, sest mõlemad on komplekteeritud Briggs & Stratton Snow Series Power MAX mootoritega, mis on valmistatud tunnustatud tootja poolt talviseid tingimusi silmas pidades. e

Husqvarna Eesti OÜ pakutavatest lumepuhuritest on ettevõtte tegevjuhi Jaanus Vahesalu sõnul kõige odavamad üheastmelised puhurid, mille hinnad algavad 459 eurost ja lõpevad 659 euroga. Reginett OÜ pakub samuti kõige soodsamalt just üheastmelisi puhureid ning hinnad algavad 495 eurost.

Üheastmeline lumepuhur on hea valik linnamajapidamistes, kus vajavad hooldamist peamiselt kiviparketiga sissesõidutee ning jalgtee.

Malberg Arenduse OÜ METSA ÜLESTÖÖTAMISTEENUS

MTZ 82 väljavedu. Harvesteri- ja saemeestelõikus • metsamaterjali ost • lankide kokkuost • kraavide ja teeäärte puhastamine võsast • hakkematerjali ost Teeme teie metsad korda! Kuulutus ei aegu! Tel 525 4732, e-post metsadkorda@gmail.com

Sõltuvalt vajadustest, rahakoti paksusest ja koristatava pinna eripärast saab valida, kas eelistada ühe- või kaheastmelist lumepuhurit.

Õigesti valitud lumepuhur on tõhus abikäsi lume koristamisel. Seega tuleks enne lumepuhuri soetamist läbi mõelda järgnevad aspektid.  Selgita välja oma reaalsed vajadused – lumekoristusala suurus, liigendatus, aluspind (kiviparkett, kruus, pinnas). Sellest sõltub masina soovituslik töölaius ja tööjõudlus (ühe- või kaheastmeline); vajadus roolivõimendi järele, mis tagab manööverdusmugavuse; vajadus hõlpsasti muuta edasitagasi liikumise kiirust ning lumepaiske kaugus.  Selgita, kes masinaga tööle asub ja kas masin on talle jõukohane.  Arvesta ka puhuri võimekusega rasketes oludes töötamisel (palju lund, märg lumi, väga madalad välistemperatuurid, pinnase ebatasasus). Suured ja laiad rattad ning kõrge muster tagavad hea haarde; jäik kere ning laagritel rootor vastupidavuse; tuntud tootjate spetsiaalsed talvetingimustele konstrueeritud mootorid käivituvad ka väga madalatel temperatuuridel; reguleeritava kõrgusega jalased on vajalikud erinevatel pinnastel töötamiseks; diferentsiaalilukk tagab mõlema ratta veo.  Mõtle, kas puhuriga on vaja töötada pidevalt või tuleb tagada ainult ajutised juurdepääsud paaril korral kuus. Viimasel juhul tekib vajadus koristada raskemat ja kokkupressitud lund ning kasutada hangelõikurit.  Kui masinat on vaja transportida mitme objekti vahet, on oluline selle kaal.  Eelista masinaid, millel on reaalne garantii, ilmaoludele vastav talvemootor ja edaspidine järelhoolduse võimalus.  Oluline valida kaalutletult ka õli, mis mootorisse kallatakse. Spetsiaalne lumepuhuriõli, mis mõeldud töötamiseks külmades tingimustes, tagab mootori oluliselt lihtsama käivitamise.

HAKKEPUIT

Allikas: Jaan Lusikas, Reginett OÜ ja Jaanus Vahesalu, Husqvarna Eesti OÜ

• tootmine • transport • ost/ müük

• Ostame virnastatud võsa ja raiejäätmeid, saetööstuses tekkinud puidujääke: pinde, klotse, saepuru. • Pakume hakkimis- ja transporditeenust. Võimalus kasutada nii pool- kui täishaakes hakkeveokeid.

Küsige pakkumist: Sven Jahu tel 508 8366 või e-postiga sven@sarles.ee

www.sarles.ee

maaelu edendaja 13

13. jaanuar 2014 || postimees

Mis on sellel metsapildil hästi?

M jaanus aun,

SA Erametsakeskus juhatuse liige ja metsaomanik

Kui küsida n-ö keskmise eestimaalase käest, kas metsanduses on miskit valesti, kuuleks kardetavasti tiraadi sellest, kuidas metsad kohe lagedaks raiutakse ja kõik puud välismaale maha müüakse. Kas ongi pilt nii kole? Mina usun, et rõõmustavat rohelist on ikka palju rohkem kui sünget musta.

etsanduse maine rikuti paljuski üheksakümnendatel, mil äsjatekkinud erametsad kiirelt omanikku vahetasid ja kohe raiesse jõudsid. Puidu müük käis sageli «mustalt», riigimakse jäeti tasumata ja metsauuendus oli harvaesinev, aja- ja raharaiskamiseks peetav mõttetus. Ma usun, et praeguseks on metsaomanike ring täis saanud. Need, kes kiiret raha tahtsid, on omaniku staatusest loobunud. Jäänud on ennekõike peremehetundega metsaomanikud. Miks ma nii usun? Esiteks metsaomanike liigse passiivsuse tõttu, millest on metsandussektoris kui probleemist räägitud. Metsas ise ei toimetata, aga ära ka ei müüda. Mitte et passiivsus hea oleks, kuid metsa hoidmise ja mittemüümise soov on kinnitus sellest, et ennast nähaksegi metsa omanikuna. Hooldustööd ja metsauuendus

Samas on ka passiivsust vähemaks jäämas. Hooldustööde mahu kasv erametsades on selle kinnituseks. Jah, kasvule on väga otseselt kaasa aidanud maksumaksjate abi – nii Euroopa Liidu kui Eesti enda toetused – kuid tõsiasjaks jääb, et üha rohkem erametsi saab korda. Kui mõned aastad tagasi tehti toetustega hooldusraiet paaril tuhandel hektaril aastas, siis nüüdseks oleme jõudnud u 6000 hektari tasemeni. Lisaks asjatundlikele metsafirmadele panustavad metsade kasvatamisse üha rohkem ka füüsilisest isikust metsaomanikud. Näiteks 2012. aastal küsisid füüsilisest isikust metsaomanikud Erametsakeskuselt toetust natuke rohkem kui 400 hektari metsapinna uuendamiseks. Aasta varem oli see näitaja alla 300 hektari. 2013. aastal istutati aga ainuüksi esimese poolaasta toetuste andmetel üle 500 hektari uut metsa.

Kasvanud on uuendamismahud ka firmade metsades. Nii osutuski metsade uuendamine läinud aastal niivõrd populaarseks, et Erametsakeskuse rahakott ei pidanud sellele vastu. Algselt kavandasime metsa uuendamise toetuseks 0,6 miljonit eurot, kuid aasta lõpuks ilmnes, et vaja oleks läinud 1,4 miljonit eurot. Seega paljudele ei jätkunud ja tuli uuendustöö oma vahenditega ära teha. Õnneks on toetusraha jagamise süsteem niisugune, et väikemetsaomanikud saavad toetuse esmalt kätte ja seejärel suuremad samal määral, nagu väikestele jagati. 2014. aastal on Erametsakeskuse tegevuskavas metsa uuendamise toetamine prioriteetide hulgas ning loodetavasti saab uue metsa rajamise toetamine raha juurde. Parem teadlikkus

Loomulikult on ka palju neid tublisid omanikke, kes metsahooldustööd üldse ilma toetuseta ära teevad. Nii usungi, et oleme erametsanduses õigel teel. Kasvanud on omanike teadlikkus, et mets vajab hoolt. Samal ajal on paranenud ka abimehhanismid. Näiteks metsaühistud – omanike endi abiorganisatsioonid – on tugevamalt jalgu alla saamas ning muutunud tasapisi metsaomanike informeerijatest ja suhtlemisvõimaluste pakkujatest metsa majandajateks. Ühistud aitavad metsaasju korraldada just omaniku huvidest lähtuvalt. Teisiti ei saakski olla, sest ühistu kuulub metsaomanikele endile. Seega ühistu liikmed ise kontrollivad ühistu tegevust ja ennast ju petma ei hakka. Kindlasti pole meie ühistud veel nii tugevad kui Põhjamaades, aga siiski juba sellised, kes metsaomanikele reaalset abi pakuvad. Metsaühistu kaudu toimetades tekib ka mastaabiefekt. Väikeseid puidukoguseid koos müües saab puu eest turul paremat hinda ja erinevaid metsateenuseid soodsamalt sisse osta. Muide, metsataime-

dega varustamine on eeloleval kevadel kindlasti üks ühistute põhitegevusi. Kuid siiski on meil ideaalmetsani veel omajagu toimetamist. Soomlastest kolleegid on ikka ette heitnud, et meie metsad võiksid praegusest palju rohkem toota. Klimaatiliselt meiega võrreldavas Lõuna-Soomes on metsa aastane juurdekasv 6,6 tm/ha, samas kui meie erametsades on see number u 5 tm/ha aastas. Endi teha

Kui uuendaksime metsi veelgi paremini, teostaksime enam hooldusraieid ja sätiksime vanad kuivenduskraavid korda, saaksime päris ilusa metsakasvupildi. See pilt on loomisel, suund on õige. Aga tähtis on ressursse ka enda käes hoida. Metsamaa müük välismaalasele saab ikka võimalikuks siis, kui me ise seda otsustame. Usun, et maad tasub endale hoida.

Kõiksugu finantsinstrumente peljatakse, aga metsamaa on kui varjend inflatsiooniohu eest. Hiljaaegses vestluses kinnitas üks britist erametsaomanik, et finantskriis tõi kaasa plahvatusliku huvi kasvu metsamaasse investeerimise osas – kõiksugu finantsinstrumente peljatakse, aga metsamaa on kui varjend inflatsiooniohu eest. Ühtlasi on andmeid, et Suurbritannias on metsamaa hinnad kasvanud viimase kümne aasta jooksul keskmiselt 17 protsenti aastas. Mets on väärtus, mida tasub hoida, ise metsa peremees edasi olla. Niisiis tuleb loominguliselt, aga kindlakäeliselt pintslit edasi liigutada. Nii saame ilusa metsapildi. Iseenesest ei juhtu midagi, see pilt on ikka meie endi maalida. Meie metsaomanike teha.

METSAKINNISTUTE, RAIEÕIGUSTE JA METSAMATERJALI OST. Pakume lõikust ja väljavedu.

Tel 5354 2824, Heiti@vosasalu.ee

14 maaelu edendaja

postimees || 13. jaanuar 2014

Süüakse silmadega! Kollaseima rebuga munad teie toidulaual! www.linnutalu.ee.

Kaupmees&Ko, Selver, Kaubamaja, Prisma, Maksimarket

Müüme kuivatatud tisleripuitu. Soovime osta tamme-, saare-, vahtra- ja jalakaümarpalke.

INFO JA TELLIMINE Ingvar Tšizikov, tel 523 5155 ingvar.tsizikov@gmail.com www.artdoors.eu

Järvamaa kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas toimuvad 2014. aastal Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi finantseerimisel TASUTA koolitused põllu- ja metsameestele, toidutootjatele ja -käitlejatele. • Asendustalunike koolitus (150 tundi) Esimesed koolituspäevad 21., 22. ja 23. jaanuaril • Loomatervishoidu käsitlev koolitus «Terve loom – suurem kasu» (70 tundi) Esimesed koolituspäevad 21. ja 22. veebruaril • Veebruaris integreeritud taimekaitsekoolitus professionaalsele kasutajale (16 tundi)

Lisainfo ja registreerimine: Ruth Türk tel 5329 2188, ruth.turk@jkhk.ee, www.jkhk.ee

MÜÜA UUED TRAKTORID URSUS, 50 ja 110 hj. Tel 5695 1182, 504 3918 www.alatalutehnika.ee

maaelu edendaja 15

13. jaanuar 2014 || postimees

Metsastrateegia arutelu Brüsselis on kasvatanud huvi metsanduse vastu Tekst Sirli Jakobson, SA Erametsakeskus projektispetsialist, kes viibib praktikal Euroopa Paberitööstuste Konföderatsiooni (CEPI) juures, foto priit pullerits

aadates tagasi eelmisele poolaastale Brüsselis, on metsandus saanud palju tähelepanu. Selle peamiseks põhjuseks on olnud septembris avaldatud Euroopa metsandusstrateegia. Uue metsastrateegiaga seonduvatel teemadel on kokku saanud mitmed töörühmad ja on korraldatud seminare, sealhulgas näiteks jätkusuutlikkuse kriteeriumide ja puidu hierarhilise kasutamise arutamiseks. Aktiivsed ei ole üksnes huvigruppide esindajad, vaid ka parlamendiliikmete ning erinevate lobistide huvi metsanduse vastu on kasvanud. Parlamendi ametliku ajakirja The Parliament Magazine detsembrikuu kaanel oli Euroopa Komisjoni põllumajandus- ja maaelu arengu volinik Dacian Cioloș. Volinik rõhutas, et metsad on tähtsad rikkuse allikad, aga seda ainult siis, kui nad on korralikult majandatud. Kolmandik ajakirjast oli pühendatud metsandusele ja uuele strateegiale. Metsastrateegia on kõikides ringkondades väga oodatud, kuid see tekitab ka rohkesti küsimusi. Leidub neidki, kes strateegiat kui instrumenti nõrgaks peavad. WWFi (Maailma Looduse Fondi) esindaja arvates ei oma strateegia võimu ega õiguslikku jõudu, sest see pole juriidiliselt siduv ning nõnda sõltuvad tulemused vaid liikmesriikide tahtest strateegiat täide viia. Eriarvamused strateegias välja too-

Keskuse (RMK) peaspetsialist Toomas Väät. Mobiilirakendus võimaldas kergesti üles leida riigimetsa, tuvastada oma asukoha ning sobiva jõulukuuse eest tasuda. Mobiilimaksega tasuti 70 protsendi puude eest. Kuna varasematel aastatel on esinenud

Ostame • kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust dud jätkusuutlikkuse kriteeriumide üle jätkuvad ja nii lobistidel kui ka poliitikutel on võimalik korraldada töötubasid ja kokkusaamisi. Parlament ei anna metsastrateegiale hinnangut enne perioodi lõppu. Kui rahva poolt valitud uus parlament kokku tuleb ja komiteed uuesti oma tööga alustavad, siis toob raportööriks valitud parlamendisaadik Köstinger – eeldusel, et ta tagasi valitakse – eelnõu uuesti arutellu. Seega ei juhtu metsastrateegiaga enne sügist Euroopa Parlamendi tasemel midagi. Euroopa Majandusja Sotsiaalkomitee koostab praegu arvamust uue metsastrateegia kohta, kuhu on eksperdina kaasatud ka Euroopa Metsaomanike Konföderatsiooni esindaja. SA Erametsa-

Metsad on tähtsad rikkuse allikad, aga seda ainult siis, kui nad on korralikult majandatud.

juhtumeid, kus jõulukuuskede raiumisel ei ole järgitud metsaomaniku poolt seatud tingimusi, tegid Keskkonnainspektsiooni töötajad koos RMK ja politseiga jõulude ajal metsas tihedamini kontrollkäike. Sel korral riigimetsas ühtki rikkumist ei avastatud. RMK

• kasvavat võsa

Raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred. metsaharvenduse@gmail.com Tel 513 8029 www.metsaharvenduse.ee

Tõid teostame saagide ja giljotiiniga.

Teenused: • • • • • • • •

Võsagiljotiini teenus Metsamaterjali ja võsa väljavedu Kändude juurimine Metsa ja põllumaa ost Tiikide ja järvede kaevamine Puhastame kinnikasvanud veekogud Erinevad kaeve ja pinnasetööd Laadur ja roomikekskavaatorite rent

Töid teostame üle vabariigi. MEILETOP OÜ Sääsevaba, Sava küla, Luunja vald 62214, Tartumaa

Meelis Lemsalu - tegevjuht GSM: +372 56 451 927 E-mail: info@meiletop.ee

www.meiletop.ee

www.metsatehnika.ee

maaelu uudised: www.me.postimees

metsakeskus

Tel 516 0843

Lõikame võsast puhtaks põllumaad. Tee põllu ja kraaviääred.

keskus

tamine ei tohiks olla õiguslikult siduv, sest nõude praktikas rakendamine on küsitav. Millised saavad olema seda tagavad õigusaktid, kontrollimehhanismid ning vajadusel sanktsioonid? Kas kohustuslik (ja tõendatud) puidu mitmeastmeline kasutamine edendab puidusektori konkurentsivõimet ja puidu säästvat kasutamist? Need on mõned küsimused, mida antud teema tekitab. Kriitikud toonitavad, et metsaressursse ja nende arenguid, tööstuse võimalusi, puiduturgu ning energiatootmist arvesse võttes on Euroopa Liidu riigid, sealhulgas ka piirkonnad riikide siseselt vägagi erinevad. Ühtse kriteeriumi alusel puidu «asjakohase» kasutamise määramine läheks vastuollu turumajanduse põhimõtetega. Puit on oluline taastuvenergia, kohaliku tarnega ja kliimasõbralik ressurss, millel on tähtis roll kasvuhoonegaaside ning fossiilsete kütuste kasutamise vähendamisel. Debatid puidu hierarhilise kasutamise üle jätkuvad. SA Era-

aavopluss@gmail.com

• metsakinnistuid • metsamaterjali

Metsa ülestöötamine ja vedu. Ettemaksuvõimalus.

Tekst Sirli Jakobson, SA Erametsakeskus projektispetsialist

Läinud pühade ajal toodi riigimetsast 8700 jõulukuuske ning seda on 1100 võrra rohkem kui eelmisel aastal. «Usutavasti aitas suurenenud huvile kaasa ka RMK mobiilirakendus, mis sai kasutajatelt palju positiivset tagasisidet,» ütles Riigimetsa Majandamise

Metsaharvenduse OÜ

Uus suundumus: puidu hierarhiline kasutamine uroopa Liidu institutsioonides on taastuvenergia ja taastuvenergia direktiivi tõlgendamise kõnelustesse lisandunud uus teema – kohustus töötlemata puitu kasutada teatud järjekorras ehk puidu mitmeastmeline või hierarhiline kasutamine (inglise keeles cascading use). Mitmeastmelise kasutamise printsiibi järgi tuleks puitu kasutada järgmises eelistuses: puidust valmistatud tooted, uuesti kasutamine, ümbertöötlemine, bioenergia ja disponeerimine. CEPI (Euroopa Paberitööstuste Konföderatsiooni) andmetel loob puidusektor seitse korda rohkem töökohti ja viis korda rohkem lisandväärtust võrreldes energia tootmisega töötlemata puidust. Toormaterjali kasutatakse toodete valmistamiseks, paberit taaskasutatakse paberi- ja tselluloositehastes ning alles siis toodetakse ülejäänust energiat. Ometigi on organisatsioone (nende hulgas ka Euroopa Metsaomanike Konföderatsioon), kes ütlevad, et puidu hierarhiline kasu-

Riigimetsast toodi rekordilised 8700 jõulupuud

Kaubamärgid: Logman, Prosilva, Logbear, Keto Harvesters, Abab, Fixteri

16 maaelu edendaja

postimees || 13. jaanuar 2014

Mesilaste arst ja mesinik Arvi Raie räägib, et värskele uuringule tuginedes on varroatoos Eesti mesilates massiliselt levinud ja see on üks mesilaste talvise hukkumise peamisi põhjusi.

Varroalest laastab mesilaid Tekst jüri saar, Fotod arvi raie, EML Äsja avalikustatud uuringuaruande järgi on mesilasperesid nõrgestav varroalest levinud peaaegu kõigisse Eesti mesilatesse. Kui tõsine on see probleem?

Uuring algas 2012. aastal ja on seotud suurema Euroopa Liidu projektiga selgitamaks välja mesilasperede hukkumise ja suurte talvekadude põhjused. Mesilaste hukkumine pärast talvitumist on viimasel ajal mitmetes riikides väga tugevalt kasvanud. Ilmselt suureneb see ka edaspidi ja vaja oleks välja selgitada põhjused. Eestis on nakatunud varroatoosi pea 100 protsenti mesilatest. Uuringu tarvis külastasid veterinaararstid 196 mesilat, kust võeti elusmesilaste proove 2341 mesilasperest, igast perest umbes 300 elusmesilast. Mesilaste proovid saadeti Tartusse veterinaarja toidulaboratooriumisse ning seal loendati varroalestade arvukus iga proovi kohta. Selle põhjal sai kindlaks teha, kui tugev on nakkuse levik mesilates ja mesilasperedes. Lisaks viidi läbi mesinike küsitlus, kus uuriti mesinikult, kuidas ta mesindab ja teostab varroatoosiravi. Varroatoosi andmete töötlusega tegeles Eesti Maaülikool professor Arvo Viltropi juhtimisel. Varroatoos on üks kõige levinum ja suuremaid kahjusid tekitav mesilaste parasitaarhaigus terves maailmas. See on levinud peaaegu kõikides maailmajagudes ja pea kõigis riikides. Varroalest elutseb täiskasvanud mesilastel ja haudmel, tekitades mesilastele suuri füüsilisi vaevusi, kandes ka teisi mesilaste nakkushaigusi (viiruseid) ja vähendades seega mesilaste eluiga ning häirides mesilaspere normaalset tööd. Uuringutulemustest joonistub välja, et profimesinike ja teiste teadlikumate mesinike mesilates on probleem pigem väiksem.

Kahtlemata on tegu sellise mesilaste parasitaarhaigusega, millega tuleb mesinikul kogu aeg tegelda. Vastasel juhul lähevad kahjud nii suureks, et mesilaspered hukkuvad ikkagi ja hoolimata sellest, kas neid peab profimesinik või hobimesinik. Eelmise aasta uuringu järgi hukkus kevadel palju peresid ka elukutselistel mesinikel, kellel on väga pikad kogemused ja head teadmised mesindamise vallas.

Üks olulisem ja tõendatud perede hukkumise põhjus oli varroalestade suur arvukus, mida kinnitasid laboriuuringud ja see paistis silma ka mesilasperede ülevaatusel. Varroatoosikahjustused, nagu mesilashaudme hukkumine ning talvituma minevate töömesilaste järsk vähenemine, ilmnesid juba sügisel. Tihtipeale jäid sellised mesilaspered sügisel mesilastest tühjaks.

Elusmesilastelt võtab varroatoosiuuringuks proovi Arvi Raie (paremal) Raplamaal Rein Toomsalu mesilas.

Üks huvitav järeldus on, et buckfasti tõugu mesilastel on varroalesti vähem.

Ravi on tõhus, kuid mesindussaadustesse jäävad ravimi jäägid?

Jah. Näiteks mõned Venemaalt pärit ravimid võivad olla väga toksilised. Mitte üksnes mesilastele, aga ka inimestele, kui neid ei kasutata näidustuste ja juhendite järgi. Ravimjääkide kuhjumine vahasse võib anda tõuke ravimiresistentsuse väljakujunemiseks ja mõjuda ka toksiliselt mesilaste haudmele, eriti kui sellele lisandub saastumine taimekaitsevahenditega.

Kuidagi ei saa väita, et see tõug oleks lestakindlam, küsimus on ikka mesinikes. Ka nendes mesilates, kus on kraini või itaalia rassi mesilasi või segatõugu mesilased, võib varroalesti olla vähem, kui mesinik on ravimisega hoolas. See haigus ei ole Eestis uus ega mesinikele uudis, miks ravi lonkab?

Haigus jõudis Eestisse 1978. aastal. Esmakordselt täheldati lesta Kirde-Eestis ja Tartu ümbruses. Mina hakkasin mesilasi pidama 1983. aastal ja esimestes ostetud peredes olid varroalestad juba sees. Lestadest vabanemine on võimalik vaid siis, kui nende vastu võideldakse ühiselt. Seda haigust kannavad edasi mesilased ja ühel mesinikul üksinda seda tõrjuda ei ole võimalik. Ravi tuleb teha koostöös naabermesinikega ja süstemaatiliselt. Uuringutest tuli ka välja, et kui ravi tehakse pinnapealselt ja kasutatakse pikalt sama toimeainega ravimeid, nagu näiteks Apistani raviliistakud, muutuvad lestad ravimiresistentseks. Probleemid tekivad, kui mesinikud jätavad ravi hooletusse, seda ei tehta põhjalikult, süstemaatiliselt ega peeta ravimise kohta ka nõuetekohast arvestust. Kasutatakse ravimeid, mis ei ole Eestis ravimiregistris, mida tihtipeale kasutatakse valesti või ei järgita ravimi kasutusinfot.

Mina soovitan järgida Põhjamaades levinud varroatoositõrjemeetmeid. Taani, Rootsi, Soome ja Norra on loobunud sünteetiliste ravimite kasutamisest ja rakendavad lestade tõrjeks orgaanilisi happeid (sipelgja oblikhapet) ja bioloogilis-tehnilisi mesindusvõtteid nagu näiteks lesehaudme väljalõikamist suvel.

Varroatoosi ravimise erinevad meetodid Mesindusbioloogilised võtted + sipelghape (kiire aurustumine)

Mesindusbioloogilised võtted + sipelghape (aeglane aurustumine)

Mesindusbioloogilised võtted + oblikhape (vesilahus, gaas)

Sipelghape ja oblikhape kombineeritult

Juuni

Lesehaudme eemaldamine perest ja/või kunstperede moodustamine, püüniskärjed

Juuli

Langetise kontroll

Sipelghappe 1–3 (4) kiire aurustumise tsüklit

Sipelghappe 1 või 2 aeglase aurustumise tsüklit (7–15 päeva)

Üks ravikuur piserdamisega

Sipelghappe 1–3 kiire aurustumise tsüklit või 1 (2) aeglase aurustumise tsüklit (7–15 päeva)

Langetise kontroll

Üks ravikuur piserdamisega, tilgutamisega või gaasiga

Üks ravikuur oblikhappe piserdamisega, tilgutamisega või gaasiga

Aprill

Mai

August

Millised on ohud?

Esimene oht on, et nende ravimite kvaliteet ei ole piisaval määral tagatud. Teiseks peavad olema selged juhised, millal ja kuidas neid kasutada tohib ja millal ei tohi. Mesilastele rakenduvad samad nõuded, mis põllumajandusloomadele, ja mesi – nagu iga teine inimestele mõeldud toit – peab olema eelkõige ohutu inimeste tervisele.

Projekti üks osa on mesinikele varroatoosi tõrjeks soovituste andmine. Milliseid raviskeeme te mesinikele soovitaksite?

September

Oktoober

Happe 1–3 kiire aurustumise tsüklit

Sipelghappe 2 aeglase aurustumise tsüklit (14–15 päeva)

Langetise kontroll

maaelu edendaja 17

13. jaanuar 2014 || postimees

Varroatoosiuuring 

 

Uuringus osales 196 mesilat enam kui 2300 perega. Varroatoosivabaks osutus kolm mesilat, see teeb varroatoosi levimuseks 98,5%. Uuritud peredest oli varroatoosiga nakatunud 78,6 protsenti. Keskmine varroalestade hulk igast perest võetud 300 mesilase kohta oli 5,9. Uuringu järgi tehti 2012. aastal varroatõrjet 93% mesilates. 48% ravi teinud mesinikke kasutas orgaanilisi happeid. Ravimeetodeid kombineeris omavahel 29% töötlusi teinud mesinikest.

METSANDUSLIKUD TARKVARAD Metsad korda moodsa tarkvaraga!

ARVUTI TARKVARAD:

METSAHALDUS - abiks metsaomanikule või ühistule metsade igapäevasel majandamisel • metsaregistri import • isikute, kinnistute, eraldiste, metsatööde haldus • automaatsed arvutused ja kontrollid • võimalusterohke kaart • automaatne metsateatis

tes kevadisest mesilasperede laiendamisest, perede paljundamise võtetest kuni mee võtmiseni. Orgaaniliste hapete kasutamine varroalestade tõrjes pole uus, miks on vaja neid uuesti populariseerida?

Varroalestad paistavad mesilaste seljas punakaspruuni täpina.

Seejuures tuleks ravivõtteid kombineerida ja kasutada vastavalt väljatöötatud raviskeemidele. Ideaalne oleks saada varroalestavabu piirkondi, näiteks saartel. Peamiseks eesmärgiks võiks esialgu võtta lestade arvukuse piiramise minimaalsele tasemele, mis ei põhjustaks massilisi mesilaste hukkumisi. Mesilaperede hukkumist talvel ei saa kunagi välistada, ühe pere kadu kümnest tuleks pigem lugeda kurvaks, kuid normaalseks. See ei ole veel ohu märk.

Jah, normaalne talvitumiskadu on keskmiselt kümme protsenti. Muidugi tuleb arvestada, et lisaks varroatoosile on ka teisi põhjusi, miks mesilaspered talvitumisel hukkuvad. Nendeks võivad olla muud haigused ja kahjurid, talvitumiseks jäetud vähene söödakogus, aga tihti ka ebasobiv ilmastik. Mesilaste edukaks talvitumiseks on väga oluline mesiniku enda töö ja mesindamise protsess ala-

Sipelghape oli üks esimesi varroatoositõrjevahendeid. Selle kasutamise vähenemine oli tingitud sellest, et valede võtete, üledoseerimise ja ebaõige ajastuse tõttu tuli ette palju mesilasemade hukkumist. Sarnased riskid on oblikhappe puhul. Teisalt, kui doseerida vajalikust vähem, ei teki tõrjeefekti ja lesta arvukus kasvab ravist hoolimata kriitilise piirini, kuigi mesinik on enda meelest kõik vajaliku teinud. Väga oluline on teha koostööd naabermesinikega. Tihtipeale ravitakse oma mesilasi, kuid kui kõrvalmesilates jääb tõrje tegemata, siis lestad paljunevad ja levivad. Ka meie uuring näitas, et raviti varroalestade vastu 93% valimis olnud mesilates ja ravi ei teostatud aasta jooksul 10% hobimesilates. Põhjenduseks toodi tihti, et lesti suvel ei nähtud, kuid septembris oli niisugusest perest pärit proovis 300 mesilasega koos ka üle 200 lesta. Sageli tehti ravi ainult sügisel pärast mee väljavurritamist, mistõttu varroatoosikahjustused olid selleks ajaks juba suured ja mesilasperede tervislik olukord halb. Uuring näitab, et varroatoosi esineb Eesti eri paigus erineval määral. Kas sellele on võimalik anda selgitust?

Midagi juhuslikku tavaliselt ei ole. Siin tuli välja, et Ida-Virumaal on varroalestade arvukus suurem kui näiteks Põlva- ja Valgamaal. IdaVirumaal on kindlasti palju mesinikke, kes on muukeelsed ja tihtipeale ei võta nad mesinike õppepäevadest osa – siin on kindlasti suur tegemata töö. Paljud mesinikud sealkandis kasutavad ka idapoolt pärit ravivahendeid. Põlvamaa ja ka Saaremaa mesinike kiituseks võib öelda, et nad on hästi organiseerunud ja teevad omavahel head koostööd. Nad oskavad lestaga toimetada ning seda tõrjuda. Uuringus oli Saaremaal ja Põlvamaal ka niisuguseid mesilaid, kust ei leitud ühtegi varroalesta. Tähelepanu väärib, et need mesilad ei ole kogu aeg lestavabad olnud, vaid need on vabanenud tänu süsteemsele ravile. e

METSAKORRALDUS -

töövahend metsamajandamiskavade koostamiseks • metsaregistri import • takseerinfo sisestamine, automaatsed kontrollid • mugav kaarditöö • metsamajandamiskava väljatrükk • eksport metsaregistrisse

MOBIILITARKVARAD:

METSAERALDISED – metsaeraldiste piirid ja info vaatamine Android-telefoniga • täpne GPS-asukoht • parimad kaardid • kõige värskemad eraldiste piirid ja teatised

Vajadusel teeme ka keerukamaid infosüsteeme.

Deskis OÜ Tel 529 4146 www.deskis.ee

18 maaelu edendaja

postimees || 13. jaanuar 2014

Ülle Pärnaste on aastaid müünud Rakvere turul maasikaid, hapukapsaid ja hapukurke. Traagiline sündmus, misjärel tuli naisel elu jätkata ilma abikaasata, viis aga oma ettevõtte loomiseni, sest koos kahe tütrega oli vaja edasi elada.

Koduleib jõuab klientideni SmartPostiga

Tekst maarja otsa, Fotod maarja otsa, erakogu

nna õng ja saada kalale – nii lühidalt võttis Ülle Pärnaste kokku loo, kuidas ta neli aastat tagasi leivaküpsetamise ja oma leivaäri – Ülle Koduleib – loomiseni jõudis. Huvi leivategemise vastu sai Ülle Pärnaste sõbrannalt, kellelt pärineb ka tema koduleiva juuretis. «Sõbranna tõi mulle jõululaupäeva õhtul sooja leiva ja see oli nii hea, et ma mõtlesin kohe, kuidas leivategu käib ja tahaks ise ka proovida,» meenutas ta. Peagi hakkas Ülle Pärnaste ka ise leivaküpsetamisega katsetama ning sedavõrd õnnestunult, et sõbrad ja tuttavad soovitasid tal hakata neid müügiks valmistama. Ülle koduleibade valikusse kuulub praegu seitse erinevat leiba, nende hulgas näiteks puuviljaleib ning küüslaugu-, liha- ja kalaleivad. Tegusale perenaisele on abiks tütred Annika ja Triin ning kogu leivategu käib tavalise koduköögi väikeses ahjus. Klientide soovid

Pärnaste perekonna naispere ei ole enda sõnul suured tootearendajad, vaid erinevate leibade retseptid on tekkinud vastavalt nõudlusele. «Käisime küüslaugufestivalil, selle

jaoks mõtlesime välja küüslauguleiva, paneme hulka päris õiget küüslauku, mitte küüslaugupulbrit, et oleks ehe,» tõi tütar Annika Pärnaste näite. «Kalaleib tuli samuti vajaduspõhiselt: olime kalafestivalil ja küsiti, kus teie kalaleib on, sest müüsime antud hetkel ainult lihaleiba,» meenutas Ülle Pärnaste. Peamiselt müüvad Pärnasted oma toodangut laatadel nii Eestis kui ka Soomes. Nad tahaksid jõuda igale laadale, kuid et suvel toimuvad mitmed suured laadad samal nädalavahetusel, tuleb teha valikuid. «Laatadel käimine on kõige mugavam turustamise viis, sest siis on üks suur küpsetamine ja üks minek,» põhjendas Annika Pärnaste. Kõige paremini toimivad laadad on Ülle Pärnaste meelest need, kuhu inimene saab piletita sisse, näiteks Grillfest Pärnus. «Kui organiseerijad korraldavad laada ja kutsuvad müüjad, siis ma olen nõus koha eest kõrgemat hinda maksma, aga lase inimesed rahata sisse, et

Ülle Pärnaste sõnul on üheks maitsva leiva koostisosaks ka leivaküpsetaja hea tuju.

Naturaalne juuretis on koduleiva võlu ning seepärast ei kavatse Ülle Pärnaste ka suuremaid tootmismahte taga ajama hakata.

MICHAL

sööda- ja viljapunkrid

ROLMAKO

kliendid kiidavad – 100% KVALITEETNE

Teraviljapunkrid 36–3000 m³, söödapunkrid 3–52 m³, vastuvõtukolud, sorteerijad, Äkked, kultivaatorid, ketas- ja spiraalteod 50–300 mm/120 tn viljateod, raskerandaalid, sügavkobestid jne. elevaatorid 35–240 tn/h jne. Müük, vahetus ja hooldus. Küsi lisa tel 5912 9166 või 5912 9155 info@konehalli.com www.konehalli.com

maaelu edendaja 19

13. jaanuar 2014 || postimees

Kuidas teha kanepiseemneleiba?

Ülle Pärnaste oma tooteid tutvustamas ja müümas Järve Keskuse Jõululaadal.

ma saan neile oma kaupa pakkuda,» rääkis Ülle Pärnaste. Kogenud laadamüüjad on märganud, et lapsed söövad nende leiba hea meelega ja sagedased on juhtumid, kus laps tahab leiba osta, kuid vanemad ise ei söö leiba või peavad seda kalliks. «Samas kui pere meespoole käes on õlletops, siis tekib kerge viha, et lapsele leiba ei raatsi osta, aga omale õlut ostad küll,» jutustas Annika Pärnaste. Ta meenutas, et kurb oli ka vaatepilt, kus ema käratas lapsele, et kahte asja ei osteta – laps sai juba kummikommi ning nüüd leiba ei saa. «Ära osta lapsele neid siniseid kummikomme, osta talle näiteks karp suve esimesi eestimaiseid maasikaid ja jagage kogu perega,» lisas Ülle Pärnaste. Leib postiga

Ülle Pärnaste koduleivaäris oli eelmine aasta murranguline, sest lisaks laatadele hakati iganädalaselt leiba küpsetama ka kahele kohvikule ja ühele restoranile. «Meil läheb nii Pärnusse kui Hiiumaale leib SmartPostiga,» naeris Annika Pärnaste ja põhjendas, et niisugune lahendus on väiketegijale kõige mõistlikum, sest siis saab saata ot-

se ahjust värsket leiba ja väiksemates kogustes. Nelja aastaga on jõutud koduse leivaküpsetamisega nii kaugele, et sellisel kujul enam suuremaks kasvada ei ole võimalik. «Me võime laieneda, kuid siis peame pärmi juurde panema, et protsessi kiirendada,» lausus Annika Pärnaste ja kirjeldas, et juuretise baasil leiva küpsetamine on aeganõudev tegevus: esiteks käib juuretis 9–12 tundi, pärast jahuga kokku segamist kerkib tainas 5–6 tundi ja lõpuks küpseb leib ahjus ligi tunnikese. Aga just naturaalne juuretis on koduleiva võlu ning seepärast ei kavatse Ülle Pärnaste ka suuremaid tootmismahte taga ajama hakata. «Praegune töömaht on meile täpselt piisav,» sõnas Ülle Pärnaste. Ülle Pärnaste nentis, et kodus leiva tegemine muutus vahepealsetel aastatel eestlaste seas üsnagi populaarseks, kuid nüüd on tema meelest see huvi mõnevõrra vaibunud. Praegusteks moeküpsetisteks on Annika Pärnaste meelest hoopis erinevad tordid, mille tegemist huviga kodus katsetatakse. «Trendid muutuvad. Võib-olla aasta pärast tehakse jälle leiba või hakatakse hoopis saiakesi küpsetama,» mõtiskles ta. e

Ülle Pärnaste sõnul tekib leivateoga alati hea tunne, see annab mõnusa emotsiooni ja kõik ilusad soovid on leiva sees. «Kui hakkan jahu panema, siis ma ei saa seda teha kiiruga ja kulm kortsus, tuju peab hea olema,» rääkis Ülle Pärnaste. «Isetegemise rõõm on suur, las ta läheb mõnikord nässu, aga ma olen vähemalt proovinud,» lisas ta. Juuretise kääritamiseks läheb vaja:  2–3 spl juuretist  1 l toasooja vett  300 g täisterarukkijahu Ained segage omavahel kokku ja vajadusel lisage jahu nii, et saadud segu jääks lahjema hapukoore sarnane. Seejärel katke kauss rätikuga ja asetage sooja kohta «toimetama» 9–12 tunniks. Päris kella vaatamise pealt seda teha ei saa, pigem tuleb jälgida, kas vahukord juuretise peal on piisavalt paks. Kui tuba on jahedam,

«toimetab» juuretis kauem, suvel palavaga on aga käärimisprotsess kiirem. Valmis juuretisele lisage:  3 spl suhkrut;  2 tl jämedamat soola (aga mitte kõige jämedamat);  3 kuhjaga spl rukkilinnasejahu;  paar peotäit õlikanepiseemneid;  u 600 g täisterarukkijahu Esmalt tuleb segada suhkur, sool, rukkilinnasejahu ja õlikanepiseemned taignasse ja lõpetuseks lisada veel täisterarukkijahu. Ülle Pärnaste leivatainas jääb keskmise paksusega, aga päris ilma vormita pätsikesi ahju panna ka ei saa. Antud kogus on mõeldud 2 x 24 cm vormi jaoks, seega tuleb valmis tainas jaotada ära kahe vormi peale ning ei tohi unustada 2–3 spl tainast järgmiseks leivateoks alles jätta. Selle võib panna tavalisse plas-

tikust karpi, mille kaanele tuleks teha mõned augud, et juuretisepoeg ikka «hingata» saaks. Seejärel katke leivavormid taas puhta rätikuga ning jätke sooja kohta kerkima umbes 5–6 tunniks. Jahedamas toas kestab protsess natuke kauem, soojemas toas saab hakkama juba nelja tunniga. Leib pange eelkuumutatud ahju (220 kraadi) umbes 25 minutiks, seejärel vähendage kuumust 200 kraadini ja laske leival veel 25 minutit ahjus olla. Siinkohal tuleb ära mainida, et selle õige ahjukuumuse ja küpsemise aja peab iga perenaine siiski katsetamise käigus ise leidma, sest ahjud on erinevad ja kuumused samuti. Valmis leib võtke vormist välja ja katke pealt niiske puhta rätikuga, et koorik läheks pehmeks, kui aga tahta krõbedat koorikut, siis ei ole vaja rätikut niisutada, jagasid leivateoõpetusi Ülle ja Annika Pärnaste.

Korduma kippuvad küsimused Miks leib ei kerki? Üks põhjus, miks leib ei kerki, on liiga jahe kergituskoht. Teiseks võib viga olla ka juuretises- kas liiga vähe käärinud või hoopis üle käärinud.  Miks jääb leib seest nätske? Peamiselt jääb leib nätske 

siis, kui jahu on vähe. Jahupanek on tunnetamise küsimus ja see loksub ajapikku paika. Tuleb lihtsalt katsetada.  Miks jääb leivakoorik pealt kõva? Leib tuleb veega üle pritsida

pärast ahjust väljavõtmist ning keerata rätiku sisse, siis see läheb pehmeks. Leivakoorik võib minna kõvaks ka liiga kõrgest ahjutemperatuurist, kuid õiget temperatuuri on raske öelda, sest ahjud on väga erinevad.

20 maaelu edendaja

postimees || 13. jaanuar 2014

Detsembrikuu viimasel jõulueelsel reedel sikutab tuul Pilguse mõisahoonete uksi, lõgistab hingi ja püüab tuppa pääseda. Toas on soe, valge ning õdus. Mõisa perenaine Signe Sarah Arro naudib õhtut jumala seljataga – nii nimetab ta elu ääremaal, elu Pilgusel.

Pilguse mõisa õnnelikud lambad Tekst Kristiina Kruuse, Fotod Ene Kallasma, erakogu

h, ei mingit ääremaad. Ikka elu pilvepiiril. Jah, seda see elu siin on – siin, Lümanda valla läänepoolses servas, kunagises Bellingshausenite mõisas. Meri kiviga visata, lambad laudas ning kiviaiad ümberringi. Veel praegugi võib hea tahtmise korral kuulda, kuidas põliste mõisnike häälte kaja kostab vaiksetel

öödel läbi laelaudade. Aga see hoone mäletab ka teistsuguseid hääli. Mäletab kaebeid. Kohalikud, need, kes on elanud Lümanda kandis enam kui 10–20 aastat, teavad Pilgust kui vaimuhaiglat. Tean minagi ... Kuigi Arrodele kuulub Pilguse juba varsti 14 aastat, seostub koha nimi esimesel kuulmisel ikka hullumajaga, teine mõte viib mõisani. Ning riburada pidi tema perenaise ja lammasteni.

OSTAME KUUSEPALKE:

¸ 9 + pikkus 3.9 m ja ¸ 24 + pikkusega 3.9 m ja 5.9 m

KASEPALKE:

¸ 20 + pikkusega 3.1 m

Tel 5552 0315. e-post: info@tyripuit.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsa kinnistuid.

Saaremaa ja lambad on peaaegu sünonüümid. Kui ütled Saaremaa, siis muidugi võib mõelda merest, kadakatest, viinast (reklaami mõjuvõim), aga lammastest tuleb mõelda. Mis Saaremaa see ilma lammasteta on. Tõsi, kui enam kui 30 aastat tagasi olid pea igas maamajapidamises lambad, siis praegu see enam nii ei ole. Pilguse mõisa tulid aga lambad just siis, kui maainimesed ümberringi olid ses osas peaaegu alla andmas. Tulid 2002. aastal – siis, kui külalistemaja oli valmis saanud ning maa oli vaja korda teha. Lambad on teadagi looduslikud muruniidukid. Lisaks sellele ja nunnumeetri kõrgele skoorile annavad lambad villa ja liha. Viimasega on Saaremaal veidi raske, aga sellest hiljem. Pilguse mõisa laudaks kohandatud hoones on praegu ligi 60 lammast. Aga oli aeg, kus neid võis riigikoguks nimetada – täpselt 101 isendit, kõik vaatasid otsa targalt ning arukalt. Kõik aga algas kaheksast lambast. «Ma isegi ei mäleta, palju tallesid esimesel aastal sündis, aga kolme aasta pärast oli meil siin 101 isendit ehk riigikogu koos,» meenutas mõisa perenaine Signe Sarah Arro. Pilguse mõisa mahelambafarmis kasvatatakse eesti valgepealist lammast, mille parandajatõuks on maailmas väga populaar-

ne tekseli lambatõug. Niisiis, veidi täiustatud eesti valgepealine lammas. Tegu on imehea villaga lihatõugu lammastega. «Uus-Meremaalt on käidud siin puhkamas, vaadatud lambaid ja nende villa nopitud. Öeldud, et see on ülihea vill,» sõnas mõisa perenaine uhkusega. Viimasel ajal seostatakse Uus-Meremaad kääbikutega ehk see on muutunud tolkinistide mekaks (tolkinistid ehk Tolkieni loomingu austajad), kuid lambad on Uus-Meremaal pea sama tähtsad kui Saaremaal. Tähtsamadki ... Lõnga Pilguse mõis ise kohapeal ei tooda, selleks kasutatakse Hiiumaa Suuremõisa ketrusvabrikut. Hiiumaal valminud lõng saab memmede talvise näputööna sokkideks ja kinnasteks, mida suiti külalistele müüakse. Oma lambavillast sokke on müüdud korraga koguni neliteist paari. Korraga ehk ühele kliendile. «Päris hästi,» nentis mõisa perenaine uhke noodiga hääles. See vill aga, mis ei ole nii kvaliteetne, saab Salmel tegutsevatele Pilvelammastele. Nemad teevad Pilguse lammaste villast patjadele ja tekkidele täidiseid. Osa Pilguse lambaid on musta värvi. Mis on omamoodi ime, sest ühtegi musta lammast nende esimese kaheksa seas ei olnud. «See oli müstika,» sõnas Signe Sarah Arro silmade särades ning jutustas musta talle loo. Ta tuli ilmale

Mis võib olla parem kui hubane tuba ning hubisev küünlaleek, siin, jumala seljatagusel maal. Signe Sarah Arro pärast pikka sõitu Tallinnast Pilgusele.

maaelu edendaja 21

13. jaanuar 2014 || postimees

2005. aasta jaanuaritormi ajal. «Sel ajal poegis üks lammas. Tal olid kaksikud: üks lumivalge ja pika tukaga, teine süsimust. Ristisin need kaksikud Netiks ja Retiks. Nad toimetavad siiamaani, ja saavad üha kaksikuid ja kaksikuid.» Kuni kestab nende sugu, saab lambamusti ehk tume-tumehalle villaseid sokke ka edaspidi Pilguselt osta. Praegu ei ole Pilgusel enam riigikogu. «Kolm aastat tagasi me vähendasime karja natukene, lihtsalt selleks, et hakata uuesti peale,» kõneles perenaine. Nüüd on neid ligi 60 ja ilmselt saab karja suurendada riigikoguni ehk eesti parlament võiks taas kokku saada. «Tulevikus on plaanis rajada uued laudad ja karja laiendada. Aga mitte üle mõistuse,» sõnas Signe Sarah Arro. Karja suurendamine ei ole neil eesmärk omaette, pigem maastikuhooldus. «Loodus on siin imeilus ja mereäär sobib lammastele,» märkis ta. Maad on Pilguse mõisal pisut üle saja hektari, lammaste karjamaad sellest 20–30. Mahelambad

«Suvised heinateod toimetab Sepapere,» selgitas perenaine ning ütles, et on neile selle eest väga tänulik. Kuna Pilguse mõis on maheettevõte, on neil ikkagi mahemaad ja mahelambakari. Heintega toimetamist see lihtsaks ei tee. «Kui lammastega midagi juhtub, siis sama-

moodi – ega me ei tohi neile ravimeid manustada. Ja teinekord toimibki looduslik valik,» nentis ta. Ravimid ravimiteks, aga loodus võib ka teistmoodi sekkuda. Nii on Saaremaa talunikud viimastel aegadel olnud huntidega kimpus ja nende hääl on küllalt valjult kõlanud, koguni niivõrd, et looduskaitsjad on sunnitud astuma samme huntide kaitseks. Kas ka Pilguse lambad on pidanud tundma hundihirmu ja -hambaid? «Mitte nüüd. Aga kuus aastat tagasi küll,» meenutas Signe Sarah Arro. «Mai algul läks kümmekond isendit. Kaheksa oli maha murtud ja paarile tuli hädatapp teha.» Vaatepilt olnud nii õudne ja kurb, et perenaine nutnud. Samas tunnevad Pilguse lambad end perenaise sõnul muidu hästi. Maad on palju ning allikad suiti vett täis. Merre nad väga ei eksi, sest kõrkjad piiravad lahesoppe. Pulmaleib lammastele

Pilgusel on mitu vahvat traditsiooni. «Kui hommikuti klientide laualt leiba üle jääb, siis rändab see korvi. Lapsed ning ka täiskasvanud lähevad ja annavad need lammastele.» Linnainimestele mõjuvat see eriti hästi. Aga on ka teine komme. Pulmade ajal söödab pruut lammastele ühe spetsiaalse leiva, millele on kirjutatud tema nimi. «Lambad on õnnelikud ja pulmaseltskond samuti,» sõnas Signe

Signe Sarah Arro soovitusi lambaliha valmistamiseks    



 

Soovitav oleks kasutada mahelambaliha. Sobiv lihakogus inimese kohta on 150–200 g. Eemalda liha küljest rasv ning hõõru liha oliivõliga, see aitab hoida liha mahlasema. Ära piki lambakintsu küüslauguga: liha kaotab mahlasuse ja pehmuse, kui seda enne küpsetamist lõigata. Kui retsept siiski sisaldab küüslauku, siis piki küüslauguküüned võimalikult kondi lähedale või süsti lihasse pressitud küüslaugumahla, meresoola ja mee lahust. Madalal temperatuuril küpsetatud liha ei pea laskma seista nagu traditsioonilise küpsetamise puhul – liha võib kohe lahti lõigata. Kui soovid serveerida lambaliha külmalt, siis lase lihal enne lahti lõikamist pisut jahtuda, et mahlasus säiliks. Lambaliha maitsestamiseks sobivad must ja valge pipar, kadakamarjad, majoraan, piparmünt, estragon, rosmariin, salvei, küüslauk.

Sarah Arro ja naeratas pulmalisi meenutades. Pilguse mõis on kohalike seas üks armastatumaid pulmapidamiskohti. Mis puutub aga lambalihasse, siis sellega on oluliselt keerulisem kui villaga. Nimelt saab Saaremaal ametlikult vaid ühes kohas ehk Saaremaa lihatööstuses lambaliha töödelda. Ja kuna nemad on monopoolses seisundis, siis lihtsaim viis asju ajada on korraga rohkem kui paar lammast kohale viia. Juhul, kui klient lambaliha tellib. Ja liha, mis kohe käiku

ei lähe, pannakse külmkappi oma aega ootama. Samas ei ole Saaremaa lihatööstus siiski ainus, mida Pilguse mõis on seks otstarbeks kasutanud. «Meie oleme siit Märjamaale saatnud, ja ka Lätti ja kuhu veel. Keeruline on, jah, see realiseerimine,» tunnistas perenaine. Kui tavaliselt tekib kõigil neil, kes lammastega on varajasest noorusest suhelnud, kerge, samas loomulik tõrge lambaliha vastu (jah, ka mul on see siiani olemas), siis Pilguse perenaisel takistusi pole. Muidugi mitte, ta on taimetoitlane. Kummatigi aga viivat Pilguse lambaliharoad keele alla. Nii räägivad kõik need, kes on maitsnud Pilguse roogasid. Ja seda kuulsin ma juba aastaid varem, mitte sel õdusal reedesel õhtul. Tegelikult võiks Pilgusest ja nende lammastest palju rohkem rääkida. Ja sellest, kui tublid abilised on Pilguse mõisal (lisaks perekond Seppadele ka perekond Välid Lümandast) ning et linnast maale tulnud, Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli (EHTE) ja Kuressaare kolledži õppejõust perenaine teeb täpselt seda, mida teha tuleb. Näiteks hüljatud talledele annab õhtul hilja piima, võtab tallesid vastu ning palju muudki ... Selline on elu siin pilvepiiril, jumala seljataga. Lihtne, selge ning maalähedane. Koos lammastega. e

22 maaelu edendaja

postimees || 13. jaanuar 2014

Lõuna-Antsu talu perepoeg Mikk Kooser on põllumeesteühistu Kevili üks nooremaid liikmeid.

Mikk Kooser oli kaheaastane, kui ta esimest korda kombaini istus ja pole sest ajast peale vahele jätnud ühtegi viljakoristust. Esialgu isa põlvel, suuremaks sirgudes juba ise rooli keerates. Praeguseks on 28-aastane Kooser põllumeesteühistu Kevili üks nooremaid liikmeid.

Põllumajanduse maine on noorte seas paranenud Tekst Triin Silles, Fotod erakogu

õuna-Antsu talu noorperemees Mikk Kooser nendib, et veel teismelisenagi ei kujutanud ta end ette põllumehena, mis siis, et isa Rein Kooser oli LõunaAntsu talu peremehena heaks eeskujuks. Sõjaväes sattus Kooseri rühmakaaslaseks aga mees, kes töötas Sulbis Roosu talus ning rääkis oma ametist sedavõrd kaasahaaravalt, et sõjaväe lõpuks polnudki Mikk Kooseril enam muud soovi, kui hakata ka ise põllumeheks. Kooseri meelest on põllumajanduse maine noorte seas märgatavalt paranenud ja isegi need, kes teda koolipoisikesena tögamisi Meremäe traktoristiks kutsusid, vaatavad pigem tunnustavalt. «Vanasti oli põllumees enam-vähem sõimusõna, aga nüüd on see amet au sees, ütles mulle üks minuvanune noor mees, kui ta käis meie põlde kaardistamas. Ma olen temaga nõus,» kõneles Kooser. Moodne otsekülvik

Võrumaal Meremäe vallas asuvas Lõuna-Antsu talus kasvatatakse enam kui 800 hektaril nisu, otra, hernest, rapsi ja kartulit. Kõige suurem maa-ala on nisu ja odra

Sel sügisel sai Lõuna-Antsu talu kätte Uus-Meremaalt tellitud moodsa otsekülviku.

all, kuid tulusaim on Mikk Kooseri sõnul rapsi kasvatamine. Talu on mitme põlvkonna – isa Rein Kooseri ja kolme poja Miku, Märdi ja Valteri ühistöö. Lõuna-Antsu talu kuulub kahtlemata uuenduslike hulka. Näiteks sel sügisel sai talu kätte Uus-Meremaalt tellitud moodsa otsekülviku, mis võimaldab vahele jätta põllukündmise ning külvata seemne otse mulda. «See hoiab kõvasti aega ja kütust kokku. Adraga künnad hektari tunnis. Kui sul on 800 hektarit maad, siis kulub sügisel 800 tundi kündmisele. Too otsekülvik on sääne hea aja ja kütuse kokkuhoid,» selgitas Võrumaa mees Kooser.

Põllumajandust pole Mikk Kooser kunagi kõrgkoolis õppinud. Oma peamisteks õpetajateks peab ta internetti, isiklikke katsetusi ja kogemusi ning edukaid viljakasvatajaid vendi Tobrelutse. Just eriti tänu viimastele on Lõuna-Antsu taluski püütud päris palju asju uutmoodi teha. «Innovatsioon on põllumajan-

Vanasti oli põllumees enamvähem sõimusõna, aga nüüd on see amet au sees, lausus Mikk Kooser.

duses väga vajalik,» nentis Mikk Kooser, kuid lisas, et uuenduse sihiks ei tohiks olla lihtsalt soov teha asju teisiti, vaid oluline on praktiline kasu. «Innovatsiooni eesmärk on teha põllumehe elu lihtsamaks. Eriti hea on too tunne, kui lähed põllu peale ja näed, et tuleb ilus saak, ning sa tead, et oled ise selle jaoks midagi õigesti teinud,» jutustas ta. Kuigi võiks eeldada, et just nooremad on innovaatilisemad põllumehed, sõltub katsetamisjulgus ja avatus uuele Mikk Kooseri arvates ennekõike siiski põllumehe enda omadustest, mitte vanusest. «Ma tean noori, kes ei oska ilma adrata midagi teha. Samas tean vanemaid põllumehi, kes tahavad ja üritavad asju pidevalt kuidagi teistmoodi toimetada,» võrdles Kooser. Siiski alati pole kasu ka uuendusmeelsusest ning loodusjõudude vastu ei saa, nendib Mikk Kooser. Näiteks tänavused saagid jäid Lõuna-Antsu talus kuivuse tõttu kehvapoolseks. «Meil praktiliselt ei sadanud kaks kuud vihma, aga kui taevast ikka vett ei tule, pole midagi teha. Pilvi ju kohale ei kutsu, ole sa nii uuendusmeelne kui tahes,» rääkis ta iga põllumehe suurimast sõbrast ja vaenlasest – ilmast. Kevili

Mikk Kooser ei ole suur väetamise pooldaja, kuid ta nendib, et suurpõllumees päris ilma hakkama ei saa. «Minu meelest saavad head saagid tulla ennekõike ikkagi loodusest. Oluline on, et kultuuride järjekorrad oleksid paigas ja kasvatataks ka vahekultuure. See ei ole lahendus, et koguaeg hästi palju väetist panna ja küll siis kasvab. Päris nii ei lähe minu meelest,» lisas ta. Lõuna-Antsu talu müüb kogu oma vilja ära üle-eestilise põllumeeste ühistu Kevili kaudu. Mikk Kooser nendib, et Kevili koosolekutel tunneb ta end tihtilugu nagu poisike, arvestades, et ta on ühistu üks noorimaid liikmeid. Samas peab ta ühistu liikmeks olemist kasulikuks. «Ühistu kaudu sisendi ostmine ja vilja müük on kasulik, sest Kevili juhtkond on sisuliselt selle liikmete palgal ja töötab ühistu jaoks. Seega kasum, mille vahendaja muidu endale võtaks, jääb nüüd ka ühistule. Ei ole mõtet müüa vilja kellelegi teisele, kui meil on võimalik vili ühistu kaudu ise ära realiseerida ja ka ise sisendit osta,» arutles Mikk Kooser. Mõnikord, näiteks siis, kui endast mitte olenevatel põhjustel tuleb saak kesine, on Mikk Kooser mõelnud sedagi, et palju lihtsam oleks palgatööl saada igas kuus oma kindel summa kätte ning elada stabiilset elu. Muud tööd ta siiski tõsiselt ei kaalu, sest ta tahab jääda oma kodukohta Meremäele Võrumaal. Samuti tunnistab Kooser, et mõistlike kuludega järjest paremate saakide poole püüdlemine on põnev ja omamoodi hasartne tegevus. «Toda pole mõtet loota, et saad põllumajandusega mingi kullapaja otsa, aga sa elad ära ja see töö ei ole rutiinne,» ütles ta. e

maaelu edendaja 23

13. jaanuar 2014 || postimees

Ostame: • Kasvavat metsa • Metsamaad (ka osaliselt tehtud raietega, võib olla hüpoteegiga) Tel 514 2605 • Raieõigust info@rohelinemets.ee • Põllumaad www.rohelinemets.ee Samas teostame metsa ülestöötamist ja väljavedu!

OSTAME VÄRSKEID OKASPUUPALKE. Tel 506 8576.

www.varasaeveski.ee

PARIM KOHT PÕLLU- JA METSAMAA MÜÜGIKS

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

www.kinnistu.ee, tel 501 7886.

OÜ Kolmestar ostab kasvava metsa raieõigust ja metsakinnistuid. Samuti teostame raiet ja vedu. Tel 512 3356, Jaan. e-post: jaan@kolmestar.ee www.kolmestar.ee

SILVMAR GRUPP OSTAB • metsakinnistuid (võib olla ka raiutud) • metsamaterjali • raieõigust Samas osutame metsaraieteenust.

AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad.

Tel 517 4176, silvmar@hot.ee

www.apmets.ee

TÄNAVALEGAALNE, 2-KOHALINE SÕIDUK. B-KAT JUHILUBA

Ametlik edasimüüja alates 01.01.14

SINU UUS ATV Majapidamises parim

Estforest Grupp ostab

METSAKINNISTUID

ja kasvava metsa raieõigust. Pakume abi metsamajandamiskava koostamisel. Tel 5625 5194, 554 2221 estforestgrupp@gmail.com

TULE

PROOVISÕIDULE!

CF Moto CF500-2A + LUMESAHK + VINTS + KALLUTAV HAAGIS

Kõik kokku vaid

SISSEMAKSE

0.-

4890 KUUMAKSE

TALLINN: Pärnu mnt 139E/11 56 500 509 TARTU: Turu 32b 53 292 906

info@veltmotocenter.ee

24 maaelu edendaja

postimees || 13. jaanuar 2014

Külmemate ilmade saabudes ja lume tulekuga hakkavad akende taga endast märku andma linnud, keda jälgides tekib tihtilugu mõte, kas ja mida oleks talvel mõistlik neile pakkuda.

Kas ja millega linde toita?

elles osas, kas linde tasuks talvel toita või mitte, on arvamused siiski mõneti lahknevad. Ühed on seda meelt, et linnud peaksid looduses ise hakkama saama. Teised aga usuvad, et inimesed peaksid aitama lindudel talve üle elada, eriti kui on väga külm ja paksu lumega talv. Linnuteadlased on seisukohal, et linde oleks vaja toita vaid hädaolukorras ehk eriti külmal ja karmil talvel ning kui kevadel tuleb ootamatult talv tagasi.

vintide, musträstaste, siisikeste ja leevikeste lemmikuks on päevalilleseemned. Poes müüakse kõikvõimalikke lindude toidusegusid ja kodus võib valmistada magedast searasvast, teraviljahelvestest ja mitmesugustest seemnetest segusid, millele võib lisada veel ka pähkleid ja saiapuru. Linnutoit peab olema ilma soolata ja seetõttu ei tohi segude valmistamisel kasutada margariini. Tihastele meeldib väga ka rasvane hakkliha.

Tasakaal paigast

Kui paneme toitu välja kindlatel kellaegadel, harjuvad linnud sellega ära ja kui vahel mõne minuti hilineme, võime märgata juba ootavaid ehk natuke närvilisigi linde. Eriti halb on, kui toitmine harjunud paigas ühel hetkel ära lõpetada. Asi pole selles, et linnud ei oskaks pärast toitu hankida, kuid nad panustavad liiga palju aega ootamisele ja kaotavad hiljem liiga palju energiat vanade toiduharjumuste taastamiseks. Aarne

Kriitikud leiavad ka, et linde toites anname neile liialt hõlpelu ning rikume looduse tasakaalu. Tihased, puukoristajad ja porrid, kes muidu otsivad toitu koorepragudest, kolivad üle linnumajadesse. Rähnid, kes on tuntud puidukahjurite hävitajad, kolivad söögimajadesse ja jätavad kahjurid puitu hävitama. Kui aga siiski otsustada linde toita, mida neile siis pakkuda? Rasvatihased, sinitihased, puukoristajad ja rähnid peavad lugu pekist. Rohe-

Kindel rutiin

Kähr «Aedniku aastaring» (2009).