Maaelu edendaja 20140210

10. veebruar 2014 || postimees

maaelu teemaleht põllu- ja metsamajanduse huvilistele

edendaja

10. VEEBRUar 2014 nr 2/6

maaelu edendaja 1

Martin Sepping kolis Muhu saarele leibu küpsetama Lammaste murdmine – ainult huntide süü?

Rebaste kärntõbi levib koduloomadele Eesti toit püüdis Grüne Wochel tähelepanu

2 maaelu edendaja

postimees || 10. veebruar 2014

Ilmavaatleja märkmeid veebruarist Tekst aleksander lumi foto mairo pajula

Kuidas mõõta kasu?

V

eebruari peetakse talve viimaseks kuuks, mil hakkavad paistma õige varajased kevade märgid. Veebruarikuu kaks tuntuimat rahvakalendri tähtpäeva on küünlapäev (2. veebruaril) ja madisepäev (24. veebruaril). Öeldakse, et mida tuulisem on küünlapäev, seda varasem ja ilusam on kevad. Küünlapäeva päike tõotab head heinasaaki.

Looduse järgi saab ennustada ka lumelisa. Kui jää kangesti praksub, siis tuleb paari päeva pärast sadu. Kui kuuseokkad hakkavad veebruaris pudenema, siis sajab veel palju lund. Öeldakse ka, et kui veebruaris pole külmi põhjatuuli, siis tulevad need märtsis. Mida tuulisem on aga veebruar, seda ilusamad on märts ja aprill. Veebruarikuu udu tähendab jällegi vihmast suve.

Lisaks saab jaanuari ja veebruari järgi suve ennustada. Mida pehmem on ilm jaanuaris ja veebruaris, seda soojemad tulevad juuli ja august.

Veebruari märkide järgi saab üht-teist ennustada ka kevade kohta. Kui veebruari viimane veerand on külm, siis jääb külm püsima veel pikemaks ajaks. Salatuisk (tuiskab ainult maas lumepinna peal) veebruari lõpus tähendab aga, et kevad saabub varakult. Öeldakse ka, et kui lõoke hakkab küünlakuul laulma, tuleb külm kevad. Kui aga lõokese laulu on kuulda paastukuul, on oodata sooja kevadet. e

M

öödunud kuul oli Eesti esimese riigina Skandinaaviast ja Baltimaadest suurmessi Grüne Woche partnerriigiks. Nagu ikka, saab võõrustaja osa nii särast kui ka peokuludest.

Arvudes on Eestile osaks saanud tähelepanu uhke: 250 000 inimest käis läbi Eesti stendi juurest, 25 000 peatus, et osta midagi kaasa või küsida lisainfot Eesti kohta; 4800 inimest ostis koju Eesti toitu, 6000 portsjonit keskaegseid roogi müüdi külastajatele kohapeal, 1300 korral kajastati Eestit Saksa meediaväljaannetes.

Aga sel kõigel oli ka oma «magus» hind – umbes miljoni euro kanti jäi Eesti panus Grüne Wochesse.

Käesolev Maaelu Edendaja peatub Grüne Wochel, aga on üles otsinud veel mitmeid põnevaid teemasid. Antud numbri persoon Martin Sepping on näide edukast restoraniettevõtjast ja juhist, kes linnaelust väsides kolis Muhumaale elama ja asus küpsetama leibu, mis maitseksid nõnda hästi, et enam paremini ta neid teha ei oskaks.

Sel korral pöörab Maaelu Edendaja suuremat tähelepanu metsale – nii metsamajandamisele kui ka jahindusele ja metsloomadele, sest äsja ei alanud üksnes sinise puuhobuse, vaid ka «Märka ulukit» aasta. maaelu edendaja toimetus

Maaelu edendaja

Toimetaja Kristiina Kruuse maaelu@postimees.ee

Projektijuht Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee Reklaam tel 739 0390, faks 739 0387 Keeletoimetaja Triin Ploom Küljendaja Kaia Aalmann Väljaandja AS Postimees Gildi 1, 50095 Tartu Trükk AS Kroonpress

Teraviljasaak vähenes mullu Esialgsetel andmetel oli 2013. aastal teraviljasaak 970 800 tonni, mis on kaks protsenti vähem kui aasta varem, näitavad Statistikaameti andmed.

Teraviljasaagist 406 300 tonni moodustas nisu, 439 000 tonni oder ja 21 700 tonni rukis. Hektarilt saadi keskmiselt 3121 kilogrammi teravilja, sealhulgas nisu 3258, otra 3302 ja rukist 1885 kilogrammi.

2012/2013. aasta talv oli taliviljadele ebasoodne ning

osale hukkunud taliviljaga põldudele külvati kevadel suvivili.

Mullu kasvatati teravilja 311 000 hektaril, seda oli 7 protsenti rohkem kui aasta varem. Nisu kasvatati 124 700 hektaril ja kasvupind oli sama suur kui 2012. aastal. Odra kasvupind suurenes 22% ning see oli 2013. aastal 133 000 hektarit, rukist kasvatati 11 500 hektaril ehk rukki kasvupind vähenes 2012. aastaga võrreldes kolmandiku.

Kaunviljade saak oli 32 800 tonni, mida oli kaks ja pool

korda rohkem kui aasta varem, hektarilt saadi keskmiselt 2312 kilogrammi kaunvilja. Kaunvilju kasvatati 14 200 hektaril, seda oli ligi kolmandiku võrra enam kui varasemal aastal ja tegemist oli ühtlasi ka viimase 30 aasta suurima kaunvilja kasvupinnaga.

Esialgsetel andmetel oli rapsi- ja rüpsiseemne saak 169 700 tonni. Rapsi ja rüpsi kasvatati mullu 85 600 hektaril ning hektarilt saadi keskmiselt 1984 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulisaak oli 125 100 tonni, mis oli varasema aastaga võrreldes 10% vähem.

Kartuli kasvupind on alates 2008. aastast alla 10 000 hektari. Mullu oli selleks 6600 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 18 875 kilogrammi kartuleid.

Eelmise aasta sügisel külvati 2014a. aasta saagiks 67 000 hektarit talinisu, 11 800 hektarit rukist ja 4900 hektarit tritikut. Ettevõtlusja põllumajandusstatistika osakond, Statistikaamet

maaelu edendaja 3

10. veebruar 2014 || postimees

Maamess võõrustab taas raievõistlust «Kevadkarikas 2014» Traditsiooniliselt peetakse Maamessi ajal raievõistlust «Kevadkarikas», mis leiab aset 17. korda. Eesti parimad metsamehed demonstreerivad oma oskusi 25. ja 26. aprillil.

Grüne Woche messi külastas kümne päeva jooksul 410 000 inimest, kes kulutasid messil ühtekokku 47 miljonit eurot.

Jaanuaris oli Eesti Saksamaal Berliinis tähelepanu keskpunktis ehk partnerriik maailma ühel suuremal toidu- ja põllumajandusmessil Grüne Woche 2014. Eestile ja meie toidule Saksamaal osaks saanud tähelepanu on enneolematult suur, kinnitab tagasivaade messile.

Eesti toit püüdis Saksamaal tähelepanu Tekst Karin Volmer, fotod Rene Suurkaev

E

esti stendi külastas kümnel päeval kokku umbes 250 000 inimest, kes ostsid ära pea kõik toiduvarud, mis Eestil kaasa olid võetud. «Tellisime messi ajal Eestist juurde erinevaid põdralihatooteid, karuliha, sinepit ja loomulikult Vana Tallinna likööri. Sakslaste huvi meie toidu vastu oli väga suur ja taas saime kinnitust, et eriline asi müüb,» rääkis Eesti stendi korraldanud Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

«Kui koguseliselt läksid kõige enam kaubaks erinevad põdralihatooted, vürtsikilu ja sprotid ning jookidest õlu, liköörid ja maheviin, siis tänu kohalikule meediakajastusele tuldi stendilt kindla sooviga otsima ka südamejuustu ja karuliha,» lisas ta.

Elevus karulihast

Huvi Eesti toidu vastu kinnitab ka stendil pakutud restoranitoit – kui algselt planeeris Olde Hansa päevas müüa kuni 500 portsjonit, siis mitmel päeval küündis müük 800 portsjonini. Oma roll oli siin kindlasti nii suurt elevust põhjustanud karulihal kui ka restorani külastanud Saksa tippkokal Alexander Dresselil. Nimelt soovis Michelini

Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk rääkis, et esimesel päeval toimub puude langetamine ning meeskondlik teatevõistlus. Teisel päeval on plaanis ketivahetus, täpsussaagimine, kombineeritud järkamine ja laasimine.

«Kevadkarikas» on alati olnud rahvusvaheline võistlus ning sel aastal oodatakse külalisvõistlejaid Soomest, Lätist, Leedust, Valgevenest, Poolast ja Belgiast. «Kuna tegemist on maailmameistrivõistluste aastaga ja eestlased kindlad medalipretendendid, siis on võistlus meie omadele eriti oluline ning kohale tuleb kogu paremik. Neile on vastukaaluks välisriikide parimad võistlejad. Tuleb vinge võistlus,» märkis Kelk. Metsaseltsi projektijuht lisas, et Belgiast saabub Maamessile võistlust jälgima Euroopa meistrivõistluste peakorraldaja, kes vaatab, kuidas siinseid võistlusi organiseeritakse.

Esmakordselt toimub metsamasinate võistlus Maamessi projektijuhi Margus Kikkuli sõnul tasub showarena’le kiigata ka messi esimesel päeval. «Neljapäeval, 24. aprillil toimub metsalangetus- ja väljaveomasinate võistlus, kus selgitatakse välja Eesti parimad. Ringisõitmist ei tule, põhirõhk on täpsusel ja ülesannete lahendamise kiirusel.» Mart Kelk täpsustas, et metsamasinate võistlusel on ülesanneteks palkide virnastamine, tõstmine, koorma koostamine, täpne saagimine ja saetud puunottide paigutamine märgitud alas.

Varasemast rohkem aega sisule

Eesti stendi külastas messi jooksul umbes 250 000 inimest.

• Kuivatid • Säilituspunkrid • Trummelpuhastid/sorteerid • Torusüsteemid/tarvikud • Transportöörid • Ventileeritavad koonuspõhjad • Elektritööd • tel 5562 3006, info@rv.pri.ee, www.rv.pri.ee

«Sel aastal hakkasid eksponentfirmad Maamessi vastu juba üsna varakult huvi tundma. Oleme jõudnud olukorrani, kus üritusele registreerumine on lõpusirgel.

Suurem osa pindadest on juba hõivatud,» ütles Kikkul ning märkis, et see annab korraldustiimile rohkem aega meelelahutusprogrammide korraldamiseks ning sündmuse sisu loomiseks. «Koos Maamessi jätkuva populaarsusega suurenevad inimeste ootused sisulisele programmile.»

Henrik Urbel Maamess 2014 pressiesindaja

4 maaelu edendaja tähega pärjatud Potsdami restorani Friedrich Wilhelm peakokk maitsta, mida erilist partnerriik Eesti maailma suurimal toidumessil pakub. Eesti karu- ja põdraliha, rukkileiba, kilu ja maheviina tuli tippkokk Dressel maitsma koos telekanali RBBga. Saksa ajakirjanduses ilmus kokku pea 1300 lugu Eesti kohta. «Seda, et olime partnermaana tänavu messi fookuses, oli kohe tunda. Meediakajastused Saksamaal ületasid kõik ootused,» ütles Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank. «Näiteks kajastasid Eesti tegemisi ja toidumaailma kõik suuremad Saksamaa telekanalid: ARD, ZDF, RBB, RTL, SAT 1.»

Põllumajandusminister HelirValdor Seeder on veendunud, et Grüne Woche partnerriigiks olemine aitab suurendada Eesti tuntust ja põllumajandustoodangu eksporti Saksamaale. «Pikas perspektiivis loodame, et partnerriigiks olemine annab suurema tõuke toiduainete ekspordi kasvule. Euroopa suurim tarbijaturg Saksamaa on praegu viiendal kohal meie põllumajandustoodangu kaubanduspartneritest, mis tähendab, et siin on kasutamata potentsiaali,» rääkis minister Seeder.

Grüne Wochel osalemine ja seeläbi Eesti riigi tuntuse suurendamine on Saksamaa suunal igasuguse ekspordi laiendamise eeldus. «Eesti üldine tuntus ja riigi positiivne kuvand suurendavad ka tarbijate usal-

postimees || 10. veebruar 2014

Partnerriik Eesti arvudes  Eesti

on esimene Grüne Woche partnerriik Balti- ja Põhjamaades;  250 000 inimest käis läbi Eesti stendiväljapanekult, u 25 000 inimest peatus, et osta Eesti toitu, küsida infot või vaadata mõnd etendust;  6000 portsjonit keskaegseid roogi müüs Olde Hansa külastajatele kümne päeva jooksul;  4800 inimest ostis Eesti toitu koju kaasa;  1300 kajastust Eesti kohta ilmus Saksamaa meediaväljaannetes.

dust riigis toodetud kaupade vastu,» selgitas Seeder.

Juba aprillis ongi Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šanki sõnul Eestisse oodata Schleswig-Holsteini liidumaa mahepõllumajandussektori esindajaid, kellega koos arutatakse mahetoodete turustamise ja koostöö võimalusi.

Taustauuring messidel

Piimaliidu tegevdirektori Tiina Saroni sõnul annab Grüne Woche suurepärase võimaluse teha tausta-

4800 inimest ostis messilt koju kaasa Eesti toitu.

uuringut riigi ja sektori kui võimaliku äripartneri kohta.

«Konkreetsete tehingute sõlmimiseks on teised messid, aga ärisektoris kulutatakse päris palju ressurssi ka taustauuringutele,» sõnas Saron. «Meie ootused olid ja on seotud eelkõige riigi, sealhulgas meie sektori positiivse kuvandiga. Grüne Woche on ja loodetavasti jääb ka edaspidi kohaks, kus saame ühiselt näidata, et Eesti on usaldusväärne partner ning meie tooted on kvaliteetsed ja usaldusväärsed.»

Eesti riigi ja toidu tutvustamise kõrval on Grüne Wochel vähemalt sama oluline ka messiga kaasnev poliitiline osa. Eesti võõrustatud avatseremoonial esinesid põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi kõrval ka Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Dacian Cioloş ning Saksamaa uus põllumajandusminister Hans-Peter Friedrich.

Eesti stendil toimusid kahepoolsed kohtumised mitmete riikide ministritega, stendi külastasid üle poolesaja liikme Bundestagist. Saksamaa põllumajandusminister külastas Eesti väljapanekut koguni kahel korral.

«Me saime erinevatel kohtumistel ajada Eesti asja,» sõnas minister Seeder. «Näiteks Euroopa Liidu kolleegidega saime rääkida kalanduspoliitikast, kus ei ole uueks pe-

rioodiks veel liikmesriikidevahelise rahajaotuse osas kokkuleppeid. Samuti saime kohtuda Venemaa põllumajandusministriga, kellega arutasime Eesti piima- ja kalatoodete eksporti Venemaale.»

Loomulikult looduslik

Eesti sai partnerriigiks olemise au esimesena Balti- ja Põhjamaade seas ning ehtis seda sõnumiga «Naturlich Estland». Viimane tähendab nii «Loomulikult Eesti» kui ka «Looduslik Eesti».

Eesti tänavusel stendil olid keskaegne restoran Olde Hansa, Eesti toidupood, show-köök, turismiala, kohvikud ja lasteala. Messi avatseremoonia järgsel vastuvõtul kuni 5000 kutsutud külalisele korraldas palju kiidusõnu saanud toitlustamise Eesti Peakokkade Ühendus.

Eesti poes degusteeriti ja müüdi messikülastajatele Eesti toidutooteid: kalatooteid, rukkileiba, õlut, likööri ja maheviina, juustu, kohukesi, võid, jäätist, ulukiliha, verivorste, mett, maiustusi, mahetooteid ning mitmesuguseid mahlu ja moose.

Grüne Woche messi külastas kümne päeva jooksul 410 000 inimest, kes kulutasid messil ühtekokku 47 miljonit eurot. Messil oli 1650 väljapanekut kokku 70st riigist ja kogu seda melu kajastamas 5120 ajakirjanikku. e

Eesti ootab rohkem Saksa turiste Partnerriigina püüdis Eesti Grüne Wochel ka potentsiaalsete Saksa turistide tähelepanu.

Sakslaste huvi Eesti vastu oli sel korral eriliselt suur, kinnitas ka sihtasutuse Saaremaa Turism esindaja Angela Nairis, kes tutvustas juba kuuendat aastat Eesti stendil meie turismivõimalusi.

«Partnermaana saadud tähelepanu tõi meile märksa rohkem ja hoopis teistsugust pub-

likut,» sõnas Nairis. «Väga palju tuldi juurde ja paluti, et näidake, kus Eesti asub. See rahvahulk, kes Grüne Woche partnerriigiks olemise kaudu Eesti olemasolust teadlikuks sai, on hindamatu.»

Nairise sõnul tekitas enim põnevust Eesti loodus. «Põhiküsimus oli, miks Eestisse tasub tulla ja loodus, mis on sakslastele väga oluline, pakkus publikule põnevust. Messikülas-

tajatele oli üllatuseks, et näiteks meie Peipsi järv on ligi seitse korda suurem kui Saksamaa suurim järv Boden. Samuti põhjustas elevust meie tasane maa, sest sakslased on ju väga suured jalgrattamatkade sõbrad.»

Kui palju Grüne Wochega saadud tähelepanu tõstab Eestisse tulevate Saksa turistide arvu, saab hinnata aastakahe pärast. Karin Volmer

maaelu edendaja 5

10. veebruar 2014 || postimees

Riik aitab korrastada 700 maapere taristut Regionaalministri valitsemisalas välja töötatud ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) rakendatavast hajaasustuse programmist saavad lastega maapered riigilt ligi miljon eurot toetust vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemi ning teede rajamiseks.

Möödunud aasta sügisel said hajaasustusega piirkondades elavad pered taotleda kuni 6500 eurot toetust kommunikatsioonide ehitamiseks või korrastamiseks. EASi Regionaalarengu keskuse direktori Monica Hankovi sõnul oli huvi programmis osalemise vastu väga suur. «Kokku osales 125 omavalitsust ja esitati 719 projektitaotlust.

Rahastatud projektide kogumaht oli kolm miljonit eurot, millest riigipoolne toetus oli 991 923 eurot, omavalitsused panustasid 992 057 eurot ning toetuse saajate omafinantseering moodustas 1 058 395 eurot,» lisas Hankov.

EASi esindaja tõdes, et kõige enam pakkusid hajaasutuse elanikele huvi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rahastamine. 356 peret said endale veeühenduse, kanalisatsioonisüsteeme rajati 304 ja juurdepääsuteid 75 kodu juurde, autonoomse elektrisüsteemi said aga

Kalakasvatuste osatähtsus maailmaturul kasvab märgatavalt

neli peret. Toetuse saamiseks pidi taotleja omalt poolt panustama vähemalt kolmandiku kogu projekti maksumusest, millele riik ja kohalik omavalitsus lisasid kumbki kolmandiku, kokku kuni 6500 eurot.

Regionaalminister Siim Kiisler märkis, et kui seitse aastat tagasi hajaasustuse programmiga alustati, oli see mõeldud vaid veesüsteemide rajamise toetamiseks. «Samas nägime, et ka mitmes teises kohas king pigistab. Ei ole normaalne, et põlises talukohas elav pere peab kevaditi ja sügiseti jätma auto suure tee äärde ja siis põlvini poris koju sumpama,» rääkis regionaalminister.

Hajaasustuse programmi olid kaasatud kõik maakonnad. Kõige rohkem – 103 projekti – rahastati Pärnumaal, üle 570 tuhande euro suuruses mahus.

Hajaasustuse programmi koordineerib EAS ning toetusotsuseid teevad kohalikud omavalitsused.

2014. aastaks on toetusprogrammile eraldatud ligi 1,5 miljonit eurot. 2014. aasta taotlusvooru avanemisest teavitatakse EASi veebilehel, maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste veebilehtedel ning maakonnalehtedes. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Piimatoodang suurenes neljandat aastat järjest Esialgsetel andmetel toodeti 2013. aastal 762 300 tonni piima, mis oli kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Piimalehmade arv varasema aastaga võrreldes ei muutunud, kuid piimatoodang lehma kohta suurenes.

Pärast väikest langust 2009. aastal on piimatoodang igal aastal võrreldes eelmise aastaga kasvanud.

31. detsembril 2013 oli Eestis 261 700 veist, sealhulgas 97 100 piimalehma. Varasema aasta sama ajaga võrreldes oli veiseid 6% rohkem, aga piimalehmade arv on jäänud peaaegu samaks. Piimalehmade arv on viimase kümnendi jooksul olnud languses, ent viimastel aastatel on nende arv stabiliseerunud.

Samas keskmine piimatoodang leh-

ma kohta on pidevalt suurenenud.

2013. aastal oli keskmine piimatoodang lehma kohta 7824 kilogrammi ehk 289 kilogrammi rohkem kui aasta varem.

Aasta lõpus oli Eestis 360 000 siga ning 82 700 lammast ja kitse.

Sigu oli 4% vähem kui 2012. aastal samal ajal, lambaid ja kitsi oli 2% rohkem.

2013. aastal toodeti 187,1 miljonit muna, seega 4% enam kui aasta varem. Majapidamistes tapeti või müüdi sel eesmärgil 117 700 tonni (eluskaalus) loomi ja linde, lihatoodang suurenes aastaga 2%. Seejuures veise-, lamba- ja kitselihatoodang vähenes, aga sea- ja linnulihatoodang suurenes. Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond, Statistikaamet

Maailmapanga, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Rahvusvahelise Toidupoliitika Uurimise Instituudi (IFPRI) värske raporti järgi toodetakse ligi kaks kolmandikku maailmas pakutavast kalast 2030. aastaks kalakasvatustes.

Raportis prognoositakse, et aastal 2030 pärineb 62 protsenti söödavast kalast kasvandustest. Praegune vesiviljeluse toodang moodustab 2009. aasta andmetele tuginedes 45 protsenti müüdavast kalast ja ülekaalus on vabalt püütud kala.

Seejuures enim suureneb tilaapia, karpkala ja säga kasvatamine. Ülemaailmne tilaapiatoodang kasvab eeldatavasti 4,3 miljonilt tonnilt 7,3 miljoni tonnini ajavahemikus 2010–2030.

Samas raportis nähakse ette märkimisväärset nõudluse kasvu Aasia turgudel ning ennustatakse, et 2030. aastal moodustab kogu maailma kalatarbimisest Aasia turg 70 protsenti. Kõige suuremat kasvu prognoositakse raportis Hiinale, mille kalatarbimine peaks 2030. aastaks moodustama 38 protsenti kogu maailma kalatarbimisest. Seevastu Saharast lõunasse jäävas Aafrikas langeb kalatarbimine elaniku kohta ühe protsendi võrra elanikkonna kiire suurenemise tõttu. Regiooni kalatarbimine tervikuna aga kasvab 30 protsenti.

Maailmapanga põllumajandusja keskkonnateenistuse direktor Juergen Voegeli sõnul annab uus raport rohkelt infot riikidele, mis on huvitatud kalakasvatusse kui kasvavasse sektorisse panustamisest. Samas rõhutab ta ka, et igasugune tegevus sel suunal peab olema jätkusuutlik. Árni M. Mathiesen, ÜRO Toiduja põllumajandusorganisatsiooni kalandus ja vesiviljeluse osakonna asedirektor, lisab, et kalakasvatuse potentsiaali ära kasutamisel on pikaajaline positiivne mõju. «Arvestades, et maailma elanikkond kasvab prognooside järgi 2050. aastaks üheksa miljardini, võib kalakasvatus, kui see on kestlikult arendatud, anda märkimisväärse panuse maailma toiduga varustatusse ja majanduskasvu,» lausus ta. FAO

Raportis prognoositakse, et enim suureneb tilaapiate, karpkalade (pildil) ja sägade kasvatamine.

Uus teraviljakombain New Holland TC5060 • • • • • • • • • • • • •

mootor 6-silindriline New Holland CommonRail Tier3 nimivõimsus 125 kW / 170 hj maksimaalne võimsus 129 kW / 175 hj peksutrumli läbimõõt 660 mm veorehvid 750/65 R26 uus vedrustatud Comfort kabiin, 1740 mm lai, klaasipind 6,4 m² elektrilsõelad, pindala 5,21 m² 5 põhupuisturit terapunker 5200 l põhupurusti õhkiste konditsioneer peksusüsteemi elektrohüdrauliline juhtimine kabiinist • heeder töölaiusega 5,2 m

Piimatoodang lehma kohta 1993–2013 8000

Kilogrammi

7000 6000 5000 4000 3000 2000

Komplekti hind käibemaksuta 130 000 €

1000 0

Kombaini soodushind käibemaksuta 112 000 € 1000

1995

1997

1999

2001

2003

2005

2007

2009

2011

2013

6 maaelu edendaja

postimees || 10. veebruar 2014

Metsloomade marutaudi vastu vaktsineerimine on pannud rebaste ja kährikute seas vohama sarkoptoosi ehk rebaste kärntõve. Nakatunud rebased liiguvad toitu otsides põllumaadel ja metsaveertel, samuti pole nad enam ammu juhuslikud külalised linnades ja koduaedades. Kuna haigus võib levida ka kaudse kontakti teel, on loomaarstidel viimastel aastatel üha enam tulnud ohtlikku tõbe diagnoosida koertelgi.

Rebaste kärntõbi ründab ka koduaedades ja linnatänavatel Tekst maria gonjak, fotod internet

R

õuge jahiseltsi kauaaegne esimees ning metsloomade ja jahindusega juba üle 30 aasta tegelenud Aare Vumba sõnul hakkas kärntõbi näiteks Rõuge jahialadel levima pärast seda, kui alustati metsloomade vaktsineerimist marutaudi vastu. Esimene marutaudi vastase vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit.

Aastatel 2006–2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel.

Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase nelja aasta jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Kui veel 2003. aastal suri marutaudi rohkem kui 800 looma, siis juba 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevadtalvel leiti kolm marutaudis looma, mida võib pidada viimasteks riigisisese päritoluga marutaudijuhtumiteks. Hiljem on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses.

Jahimeestele toob rebaste küttimine Vumba sõnul aga pigem

OSTAME KUUSEPALKE:

¸ 9 + pikkus 3.9 m ja ¸ 24 + pikkusega 3.9 m ja 5.9 m

KASEPALKE:

¸ 20 + pikkusega 3.1 m

Tel 5552 0315. e-post: info@tyripuit.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsa kinnistuid.

kahju kui kasu – korraliku karusnahaga pole praktiliselt midagi teha, sest isegi kui leitakse ostja, ei too see jahimehele soovitud tulu ning juba nakatunud rebase nahk kuulub utiliseerimisele, mida tuleb teha vastavates jaamades. Jahimehe jaoks jällegi lisakulu.

Neil põhjustel ongi plahvatuslikult tõusnud nii rebaste, kährikute kui ka mäkrade arvukus ning teatavasti levivad parasiididki suurenenud ja tihedates populatsioonides rohkem. «Olen metsa ja jahindusega kokku puutunud aastast 1973. Kuni 2005. aastani oli Rõuge maadel kärnas rebane üliharuldane, mina isiklikult ei kohanud. Marutaudis rebaste purelemist kodukoertega tuli ikka ette, kuid tõsised tagajärjed puudusid. Sageli kõrvaldati pureda saanud koer. On ka neid juhtumeid, kus omanik tarastas pureda saanud koera ja jälgis koera, et mis saab – tavaliselt jäid koerad elama,» meenutas Vumba.

Kartmatud rebased

«Alates ajast, kui lennukitelt kukkusid vaktsiinipalukesed, ilmusid Rõuge jahimaadele kärnased rebased ja kährikud. Tänaseks on kõik rebaste, kährikute ja mäkrade elupaigad (urud ja urgude kolooniad) nakatatud kärntõvega. Enam ei julge keegi urukoeraga rebastele jahti pidada, sest koera ei saa kärntõve vastu vaktsineerida,» selgitas jahimees ning lisas, et eriti palju oli nakatunud rebaseid Rõuge aladel nä-

Parasiitlest tungib naha pindmisse kihti ja hakkab käike uuristama. Emane parasiit suudab uuristada umbes 2 mm käike päevas ja jätab selle ajaga maha 2–3 muna.

Selleks, et nakkus leviks edasi koduloomadele, piisab ka liikumisest nakatunud rebastega samadel aladel.

maaelu edendaja 7

10. veebruar 2014 || postimees

ha 4–6 aastat tagasi, kuid nende arvukus on suur siiani.

«Igal nädalal nähakse mõnda.

Nad on karvadeta, kõhnaks ja siniseks jäänud, kurnatud selle suure külmaga ja nende tegevus muutub ettearvamatuks. Ei karda nad koeri ning hakkavad nendega purelema, veel mõni nädal tagasi üritas üks selline olend niimoodi aeda pääseda,» rääkis Vumba, kelle sõnul ei pelga rebased ka autosid ja üritavad juba autoteedeltki toitu leida. «Nii jäävad nad auto alla ja muutuvad uueks nakkuskoldeks neile, kes neid söövad.»

Ka linnades ei ole rebane enam ammu juhuslik külaline. Vumba arvates võib selle põhjuseks olla tõsiasi, et põllumaadele on rebastele kerkinud konkurendiks valge toonekurg. «Kui näiteks Sänna piirkonnas oli 30 aastat tagasi üks toonekure pesa, siis nüüd on neid üle kolmekümne. Olen heina niitmisel näinud, kuidas niiduki järel käib oma paarkümmend kurge ja nad korjavad kõik elusolendid üles, alates heinatirtsust ja lõpetades jänesepoja ning rukkirääguga. Nende järel jääb sealsetest asukatest ellu ainult 20–30 protsenti. Põllul ei jagugi rebastele siis piisavalt süüa.»

Niimoodi linnades, põllumaadel ja koduaedades kõhutäit otsiv rebane võibki olla kärntõve kandja. Nakatumiseks ei tarvitse koduloomadel haige rebase või kährikuga otseselt kokku puutuda – piisab, kui nad satuvad liikuma haigestunud metsloomade radadel. Seetõttu pöördubki üha enam murelikke peremehi oma lemmikloomadega arsti poole. haigusE sümPTomid

Tallinna Loomade Kiirabi Kliiniku peaarst Kairi Lüüs tõdes, et paar aastat tagasi tuli rebaste kärntõbe koertel diagnoosida lausa mitmeid kordi nädalas, kuid läinud suvel oli haigusjuhtumeid mõnevõrra vähem. «Eks see niimoodi puhanguti käib, paar aastat tagasi tundus seis hullem, aga ka praegu on seda palju. Veel kümme aastat tagasi oli taoline diagnoos koertel üsna harv,» ütles Lüüs.

Ta seletas, et rebaste kärntõve puhul tungivad väikesed parasiitlestad (Sarcoptes Canis) naha pindmisse kihti ning hakkavad seal käike uuristama. «See iseenesest põhjustab tohutut naha kihelust, mistõttu koer kraabib ja vigastab nahka veel rohkem ning sinna tekib lisaks bakteriaalne põletik. Sarcoptes on algne põhjus, aga kärntõbi on kõik see kokku, naha põletikuline reaktsioon tuleb juurde.»

Loomaomanikule on Lüüsi sõnul esimesteks signaalideks võimalikust kärntõvest tugev sügelus ja looma nahale tekivad punased täpikesed või väiksemad kärnad, mis tavaliselt ilmuvad esimestena küünarnukkidele, põlvedele ja tagakehale.

«See sügelus on palju suurem kui näiteks kirbuallergia või mõne muu naha allergilise reaktsiooni puhul. Loom on täitsa hädas ja mida rohkem sügelus süveneb, seda rohkem hakkab loom ise nahka kraapimise ja lakkumisega mehaa-

niliselt vigastama,» kirjeldas Lüüs.

«Siis tulevad juba karvatuustid lahti, nahk muutub punetavaks, verisemaks, limasemaks. Aga võivad esineda ka tavalised haiguse sümptomid nagu loidus, isutus ja palavik.»

Kärntõbe koduste vahenditega ravida ei saa ja abi saamiseks tuleks pöörduda loomaarsti poole. Kliinikus koosneb kärntõve diagnoosimine mitmest etapist. Esiteks kuulab arst ära eelloo: kus loom elab, kellega kokku puutub, kas on kokkupuuteid teiste loomadega ja kui kaua haigus kestnud on. «Tihtipeale oskavad loomaomanikud ise nahahaigusi põhjendada,» ütles Lüüs.

Teiseks tuleb kindlasti teha kliiniline ülevaatus. Vaadatakse üle kõik nahakahjustused ning võetakse nahaproove, mida mikroskoobi all uurida. «Me kraabime naha epidermise kihti skalpelliga üsna süvitsi, et sinna jääks nii naharakke, karvu ja kärnatükke, et saaks naha pindmist kihti preparaadi peale.» Lüüs tunnistab, et kärntõve puhul leitakse proovidest parasiite üsna harva, sest sageli ei õnnestu loomalt nii sügavalt proovi võtta, kuid diagnostilist ravi see ei välista.

«Alustame parasiidivastast ravi ja hindame paari nädala pärast kliinilise pildi uuesti üle. Kui ravi on toiminud, naha kahjustused ja sügelus vähenenud, siis kordame ravi, võtame veel kaapeid ja siis võib diagnoosi kinnitada. Seda nimetatakse diagnostiliseks ravimeetodiks,» lausus Lüüs.

t l i e m r o t k a r Soeta teie lennutame ning m otikareisile! su ekso

miTmEETaPilinE RaVi

Põllumajandushoonete projekteerimine ja ehitus.

Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tööstushooned.

Kärntõve ravi ei ole Lüüsi sõnul keeruline, kuid võib osutuda üsna kalliks. Aastaid tagasi, kui ravimite valik oli piiratud, kasutati ravis peamiselt Ivermectini, mis tänapäeval aga enam väga levinud ei ole. Nüüd kasutatakse kärntõveravis parasiitide vastu enamasti tilkpreparaate, näiteks Stronghold’i ja Advocate’i.

«Tilkpreparaate saab omanik looma turjale ise väga lihtsalt panna, kuid esimene doos pannakse siiski arsti poolt. Preparaate on võimalik arsti kaudu ka ennetavalt saada, juhuks, kui peres on veel teisi loomi, kellele nakkus levida võib.» Lüüsi sõnul on loomi, kelle puhul piisab vaid parasiiditõrjest, siiski üsna vähe. Enamasti tuleb loomal läbida ka antibiootikumikuur, mis aitab vigastatud nahal põletikke ravida.

Eluohtlikuks haiguseks loomaarstid Lüüsi sõnul rebaste kärntõbe ei pea, kuid ravist loobumine viib looma üsna raskesse seisu.

«Oleme näinud päris koledat pilti, kus loom ongi täitsa karvutu, tal on nahk kärnas ja põletikus, ta ise on vaevatud ja tekib süsteemne põletik ning teised tervisehädad juurde,» loetles Lüüs. Seega tasub kahtluse korral igal juhul spetsialisti poole pöörduda.

Kärntõbi võib levida ka inimesele, tekitades kerget nahaärritust, sügelust või punetust kätel või kõhul, kuid Lüüsi sõnul möödub see enamasti kiiresti ja eraldi käsitlemist ega ravi ei vaja. e

DEUTZ-FAHR AGROFARM 420 Turu parim hind!

38 900 €

Küsige ka t p head akkumeisle lid Deutz- Fahr õetele! ja määrdeain

Ideaalne nii farmi kui ka põllutöödeks • parim tagumise hüdraulika tõstejõud konkurentide seas: 5.2 tonni • ökonoomne, 100 hj DEUTZ 4.1 l mootor • 320 kg esiraskusi

• juhikabiini konditsioneer • õhkiste • hüdraulilised kärupidurid • rehvid ees 420/70R24, taga 480/70R34 PAKKUMINE KEHTIB LAOTRAKTORITELE. Küsi meilt ka finantseeringut.

Vaata reisikampaania tingimusi meie kodulehelt.

Einar Mikson Deutz-Fahr tootejuht einar@jatiina.ee tel. 51 42 334 Tõnu Veiram müügispetsialist tonu@jatiina.ee tel. 53 338 847 Tarmo Heidemann müügispetsialist tarmo@jatiina.ee tel. 58 866 014

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, Tartu 51003 www.heinzbau.ee

8 maaelu edendaja

postimees || 10. veebruar 2014

Martin Sepping kolis mandrilt Muhu saarele, kodustas Nõmmkülas Muda talu ning naudib elu maapealses paradiisis. Just midagi niisugust Muhu saar talle ja tema perele tähendab.

97 põllumeest 100-st soovitab meie tooteid

Tere tulemast

Väderstadi perekonda!

maaelu edendaja 9

10. veebruar 2014 || postimees

Muhu saar on isegi saarlaste, Saaremaa saarlaste jaoks üks veider paik. Reeglina koht, kust läbi kiirustad, et jõuda praamile. Aga kui seesama Saaremaa saarlane peatuks, sirutaks jalgu Liiva poe juures või – miks mitte – pööraks Nautse külla või Koguvale sisse, taipaks ta isegi siis, kui pool temast oleks välja lülitatud, et aeg suigub nende maaliliste kiviaedade, kadakapõõsaste ning tuikleva mere kohal. Mida peaks seal aga tundma kogu senise elu linnas veetnud inimene, kelle jaoks saarel elamine on ühtlasi seiklus?

Juhul, kui seiklust saab ja võib iseloomustada sõnadega vaikus ja rahu, mis näib omamoodi lunastuslik ...

Martin Sepping:

maailma parim leivaküpsetaja?

M

uhu Pagari nime auga ära teeninud, Nõmmkülasse Muda tallu kolinud mandrimees Martin Sepping ei arva, et leiva küpsetamine oleks just see töö, millest ta eluaeg on unistanud.

Samas, ükskõik mida head või halba on ta elu jooksul teinud, kõik on toonud teda siia. Muhu saarele, kus aeg puhkab. Ja lõhnab viimasel ajal nagu Muhu leib.

Martin on õppinud Tartu alma mater’is juurat. Õppinud, mitte lõpetanud. Samas arvab Martin, et see ei oma üleüldse mingit tähtsust, mida inimene ülikoolis õpib.

Juba Tartu ülikool ise, akadeemiline kogukond ning õpingute intensiivsus annavad parema pildi maailmast. «Seal õppimine on teinud mind paremaks inimeseks. Intelligentsemaks,» mõtiskles ta ja ruttas täpsustama, et sõna «intelligentsemaks» ei tähenda veel seda, et ta peab ennast intelligentseks inimeseks.

Intelligentsem olemisvorm tähendab ka ju seda, et inimesel tekib võime näha maailma läbi laiema spektri. Samas ei ole Martin oma haridust kasutanud kuigi sihipäraselt. «Aga ikkagi olen ma rahul, et ülikoolis õppisin,» sõnas ta.

Rääkides sihipärasusest, ei pea mees kuigi õigeks kujutelma, mille kohaselt inimesed arvavad, et valivad endale tee ning astuvad seda mööda kuni pensionini. See enamasti lihtsalt ei toimi.

Martin võis õppida juurat, käia ehitus- ja mehaanikatehnikumis, aga kokkamine ning köögis toimetamine on tema pärusmaa. Alates lapsepõlvest, mil ta meessoo kohta varajases eas asus ise endale toitu valmistama. Tõsi, ei midagi erilist.

Kartuleid, makarone, vahel kooke.

Aga ta ei teinud siiski midagi sellist, millega saaks praegu «kekata». Kui vahele jätta pisiasi, et oma meelest tegi Martin paremini süüa kui ema.

Kuigi ema roogadel ei olnud viga –

Tekst ja fotod ene kallas, Meie Maa

möönis ta pärast väikest mõttepausi.

Samuti teeb Martin kodus ise perele süüa. Puhtalt sel põhjusel, et temal õnnestuvad vähemalt soojad toidud paremini. Salatid ja magustoidud kukuvad abikaasal maitsvamad välja.

2013. aasta septembri saates «Meie inimesed» võrdles Martin toiduainete koosmõju tunnetamist muusikalise kuulmisega – seda kas on või pole. Viimast ei jagu Martinil enda sõnul üldse, küll aga esimest. Lausa niipalju, et kes iganes on maitsnud Muhu leiba, tahab seda veel ja veel. Teisisõnu, Martin on viinud leiva niisugusele tasandile, kus see enam paremaks minna ei saa. Tema enda sõnul.

Asjaolu, et väikene leivatehas Liival küpsetab maitsvat leiba, on siiski suuresti juhus. Kui silmad kinni pigistada ning jätta vahele maailmaloomise või inimelu tekkimise episood ja hüpata aega, mil Martin Sepping otsis ühel ilusal suvel neli aastat tagasi suvitamiskohta ning leidis selle Nõmmkülast Muda talust, siis just sealt saabki alguse leib, mille kohta võib lausuda epiteedi «metsikult hea».

Põrsas kotis

Niisiis, 2009. aastal tuli Seppingu pere saarele suvitama. «Üldiselt valitses kriisiaeg, aga meil abikaasa Eveliniga oli parasjagu lastesaamise aeg,» võttis Martin asjalood kokku.

Nad olid just sel suvel otsinud tervest Eestist kohta, kus saaks suvitada. Ainuke mõistlik koht asunudki Nõmmkülas, linnulennult kilomeetri kaugusel paigast, mida Martin teadis ja tundis. «Üürisime selle talu, ilma et me oleks vaatamas käinud,» ütles Martin, lisades, et sisuliselt oli tegu põrsas kotis tehinguga. «Mõtlesime, et see ei saa nii hull olla, et seal ei oleks võimalik elada. Selgus, et täielik paradiis. Nüüd me oleme siin neli aastat elanud.» Üht-teist tuli muidugi ümber teha, aga elamuskõlblik oli paik siiski alguses

peale. Suvest sai sügis ja sügisest talv ning Martin ei läinud kuhugi.

«See paik meeldis meile väga.

Muhu on nii armas koht, et pigem võiks küsida: miks mitte siin elada,» sõnas ta ning lisas, muie suunurgas, et nad on selle talu põhjalikult kodustanud. Kõik läinud sujuvamalt kui tavaliselt taolist protsessi ette kujutatakse. Või õigemini, kõik on inimese peas kinni. Nii näiteks kujutavad tallinlased ette, et neil on hirmus kiire, ja kogu aeg.

Siiski pole ajal tähtsust. «Ära surrakse ju ikka ... Kas siis pisut hiljem või varem,» mõtiskles Martin.

Niisiis, suvekodust sai päriskodu, mis sest, et üüritud. «Oleme siin tähtajatult. Me ei seadnud sellist sihti, et oleme siin täpselt nii kaua, kui peab ja siis tuleb ära minna.

Või et oleme sunnismaised. Meil on vabadus siit ära minna siis, kui me soovime,» lausus Martin, lisades, et praegu nad äraminekumõtet küll ei hellita.

«Nüüd oleme hakanud kohanema. Aga üsna kaua oli elu siin nagu seiklus. Iga uus päev oli selline, et ei teadnud, millega see lõppeda võib,» jutustas ta, rõhutades, et mit-

te mingil juhul ei saaks nende elu ega edu etaloniks võtta. «Meil on metsikult vedanud. Vist eelmisel, mitte sel aastavahetusel mõtlesime saabuvale aastale taolises võtmes, et võib-olla meil on mingi plaan.

Sinnamaani olime ise väga elevil, et mis meist saab, kuidas me hakkame saame ... Ees oli nagu takistuste rada, kus lahendused tulid ise.

Astud sammu kuristiku kohal ning samal hetkel lükatakse sild alla ja sa saad sellest üle. Ise ei tee selleks väga midagi, et niimoodi läheks.

Meiega on väga palju niisuguseid asju juhtunud.»

Aga sel suvel neli aastat tagasi oli lihtne aega maha võtta ... Martinil oli periood, kus tal just liiga palju tööd ei olnud. Sisulist töötustaatust, mis võib olla päris kurnav, mahendasid säästud, pärandus ning vanemapalk. Aga rahaga on nii, et see on kuri kuluma. Eriti veel siis, kui seda kuskilt juurde ei tule.

Nõnda üritas Martin, kes eelnevas elus olnud ettevõtja (piisab, kui nimetada Tsink Plekk Pange püstipanekut Tartus ja Hella Hundiga toimetamist Tallinnas), arendada erinevaid ideid.

10 maaelu edendaja

postimees || 10. veebruar 2014

Martin Sepping Sündinud 21. septembril 1969 Haridus: Tallinna 22. keskkool (põhiharidus); Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum (keskeriharidus); Tartu Ülikooli õigusinstituut (lõpetamata kõrgharidus).

Töökäik: OÜ Idarestoranid; restoran Golden Dragon ja restoran Namaskar tegevjuht 1997–1998; OÜ Seitsmes Planeet, juhatuse liige; restorani Tsink Plekk Pang (Tartus) käivitamine ja tegevjuhtimine 1999–2003; OÜ Teine Planeet, juhatuse liige; kiirtoiduketi Ping Pong käivitamine 2001–2002; OÜ Hunt Kriimsilm, tegevjuht; pubi Hell Hunt käivitamine ja igapäevane tegevjuhtimine 2003–2007; OÜ Firsiken SPI, tegevjuht; restoran House saneerimine 2009. kevadel; OÜ Muhu Pagarid, juhatuse liige, tegevjuht, pagar alates novembrist 2012.

Perekonnaseis: vabaabielus, kaks tütart (7a ja 5a), üks poeg (3a).

Isiklikud huvid: vaba aeg ku(u)lub praegu perele.

Juhtus nii, et Martin hakkas leiba küpsetama. Niisama, enda tarbeks. Varasemad kogemused puudusid. Sellist ideed, et teeks kellegi teise leiba järele, Martinil polnud. Ta tahtis teha leiba, mis on hea. Aga leib ei saanud hea. Leib sai ülihea.

«See oli juhuslik,» on Martin tagasihoidlik. «Mingil hetkel läksin hasarti. Me sättisime komponente, et tekiks selline toode, mille kohta võiks öelda, et enam paremaks minna ei saa. Ja minu arust see õnnestus.» Siis pakkunud ta leiba ka teistele. Käinud ukselt uksele ning uurinud, kuidas maitseb. Selgus, et maitseb. Väga maitseb. «Ja kui sul on selline toode, siis on sellega rumal mitte turule tulla,» sõnas ta.

See oli lihtne. Muhus eriti. «Muhu on väga eriline koht Eesti kontekstis. Ühest küljest saad siin elada päris rahulikku elu, teisest küljest sõidab siit poolteist miljonit inimest igal aastal läbi. Ja siit saab väga lihtsasti tekitada win-win olukorra,» kõneles Martin. Samas ei olnud mingit erilist üllatust tõdemuses, et leib võetigi hästi vastu. See lihtsalt pidi niimoodi minema ...

Muhu leib ei ole käsitööleib ainult ses osas, et tainast sõtkutakse käsitsi. Inimesed on kogu aeg protsessi juures ja saavad jälgida, mis leibadega toimub. Ruum on väike ning silma pealhoidjaid ja pagareid lausa kolm. Loe: neid, keda Martin on palganud. Ise ta enam seetõttu löögile suurt ei pääse. Eriti praegusel aastaajal. «Ma olen võtnud inimesed tööle ja pean neid tööajaga varustama ka talvel,» möönis ta.

Samas tingib see olukorra, kus tööpäevad ei ole pikad ning on pagaripõhised. «Me oleme üritanud hoida lühemaid tööpäevi,» lisas

Martin Sepping on oma kolme pagariga väga rahul, eriti kiitis ta pildil olevat Erme Tuulingut.

Muhu Pagarite Ahjud on taotluslikult pisikesed, sest niimoodi saab leibade valmimisprotsessi paremini kontrollida.

Martin. Pagarite tööpäev kestab 6–7 tundi, kuigi töö käib ka nädalavahetusel.

«Kui pagar tahab, ta võib kell kuus hommikul tulla, kui tahab, siis kell üheksa. Mõnes mõttes on ju tore kell kaks päeval tööpäeva lõpetada ... Ka see asjaolu, et meil on üksjagu töötajaid, võimaldab tööaega valida.»

Nädalas valmib suveajal 2000 leiba, talvel 1000. «Nõudlus käib alati meist sammu võrra ees. Samas, talvel võiksime teha rohkem kui praegu. Aga mul pole huvi väga kaugele seda leiba saata. Saare maakonda muidugi, aga me ei saa võtta endale kundesid mandrimaalt juurde: tere, me tahaks teile leiba

müüa oktoobrist kuni märtsini, suvel unustage meid ära. Ma pean kundesid ju suvelgi mingil määral varustama.»

Kodus on mõnus

Kuna Martinil on praegu vaba aega rohkem kui küll, saab ta kodus remondiga tegeleda.

Ning see aeg, mis remondist ning leivaküpsetamisest järele jääb, kulub ja kuulub lastele. Neid tal on kolm: vanuse järjekorras 7-, 5- ja 3-aastased Iris, Sonja ja Robert.

Koer ja jänes on samuti, aga nemad suurt aega ei kuluta. Koer sisustab oma aega ise.

«Meil on kodus nii mõnus olla, et ega me liigselt ringi ei sõida,»

ütles Martin. Eks oma rolli mängib ka see, et linnainimesele ongi juba maal elamine omaette nauding ning teistsugune olemisvorm. Nii ei ole nad kaardistanud ei Muhu ega Saaremaad. «Käimised on ju seotud asjaoluga, et peab kodust ära minema. Talvel ei saa kauaks ära minna, maja läheb külmaks, suvel ei taha mitte mingil tingimusel ära sõita.

Me elame mere ääres, pole otsest vajadust. Meie kui põliste linnainimeste jaoks on siin niisugune elu, millega me polnud varem kokku puutunud.»

Siiski, turist Martin Sepping enam ei ole. Ta elab siin. Muhu saarel, kus aeg peatub ning õhus on tunda leiva lõhna. e

AS ASFORS FORSMW MWuudiskiri uudiskiri maaelu edendaja 11 AS ASFORS FORS MW MW uudiskiri uudiskiri AS ASFORS FORSMW MWuudiskiri uudiskiri

10. veebruar 2014 || postimees

FARMA® FARMA® GENERATION GENERATION 2 2 FARMA® FARMA®GENERATION GENERATION22 FARMA FARMA esitleb esitleb uhkusega uhkusega oma oma uut uut diasinikaitsega diasinikaitsega metmetFARMA FARMA esitleb esitleb uhkusega uhkusega oma oma uut uut diasinikaitsega diasinikaitsega metmetFARMA FARMA esitleb esitleb uhkusega uhkusega oma oma uut uut diasinikaitsega diasinikaitsega metmetsaveohaagiste saveohaagiste seeriakontsepti seeriakontsepti --uut FARMA --uut FARMA GENERATION GENERATION 2. saveohaagiste saveohaagiste seeriakontsepti seeriakontsepti FARMA FARMA GENERATION GENERATION 2. 2.

2.

FARMA FARMA esitleb esitleb uhkusega uhkusega oma oma diasinikaitsega diasinikaitsega metmetsaveohaagiste saveohaagiste seeriakontsepti seeriakontsepti FARMA FARMA GENERATION GENERATION 2.

2.

Haagised Haagised on ehitatud ehitatud kasutajate kasutajate tuginedes tuginedes Haagised Haagised onon on ehitatud ehitatud kasutajate kasutajate kogemustele kogemustele tuginedes tuginedes saveohaagiste saveohaagiste seeriakontsepti seeriakontsepti - kogemustele FARMA - kogemustele FARMA GENERATION GENERATION 2. 2.

Haagised Haagised on on ehitatud ehitatud kasutajate kasutajate kogemustele kogemustele tuginedes tuginedes ning ning tegu tegu on on täiesti täiesti uue uue toote toote ja ja uuendusliku uuendusliku disainiga, disainiga, ning ning tegu tegu onon on täiesti täiesti uue uue toote toote ja kogemustele ja uuendusliku uuendusliku disainiga, disainiga, Haagised Haagised on ehitatud ehitatud kasutajate kasutajate kogemustele tuginedes tuginedes ning ning tegu tegu on on täiesti täiesti uue uue toote toote ja ja uuendusliku uuendusliku disainiga, disainiga, kus kus torkab torkab silma silma 8-kant 8-kant kesktala. kesktala.

Haagis Haagis on tugev tugev tänu tänu kus kus torkab torkab silma silma 8-kant 8-kant kesktala. kesktala.

Haagis Haagis onon on tugev tugev tänu tänu ning ning tegu tegu on on täiesti täiesti uue uue toote toote ja ja uuendusliku uuendusliku disainiga, disainiga, kus kus torkab torkab silma silma 8-kant 8-kant kesktala. kesktala.

Haagis Haagis onon tugev tugev tänu tänu kus kus torkab torkab silma silma 8-kant 8-kant kesktala. kesktala.

Haagis Haagis onon tugev tugev tänu tänu

oma oma kaldus külgpindadele, mistõttu vastupidavam oma omakaldus kaldus kalduskülgpindadele, külgpindadele, külgpindadele,mistõttu mistõttu mistõttuka kaka kavastupidavam vastupidavam vastupidavam oma oma kaldus kaldus külgpindadele, külgpindadele, mistõttu mistõttu ka ka vastupidavam vastupidavam raskel raskel maastikul, maastikul, näiteks näiteks üle kändude kändude sõites.

HüdrovooHüdrovooraskel raskel maastikul, maastikul, näiteks näiteks üleüle üle kändude kändude sõites. sõites.

HüdrovooHüdrovoooma omakaldus kaldus külgpindadele, külgpindadele, mistõttu mistõttu kasõites. kavastupidavam vastupidavam raskel raskel maastikul, maastikul, näiteks näiteks üle üle kändude kändude sõites. sõites.

HüdrovooHüdrovoolikud likud on on peidetud peidetud kesktalasse, kesktalasse, võimaldades võimaldades neid neid metsas metsas likud likud on on peidetud peidetud kesktalasse, kesktalasse, võimaldades võimaldades neid neid metsas metsas raskel raskel maastikul, maastikul, näiteks näiteks üleüle kändude kändude sõites. sõites.

HüdrovooHüdrovoolikud likud on on peidetud peidetud kesktalasse, kesktalasse, võimaldades võimaldades neid neid metsas metsas vigastuste vigastuste eest eest kaitsta. kaitsta.

Baasmudeliteks Baasmudeliteks on kõrge kõrge stanstanvigastuste vigastuste eest eest kaitsta. kaitsta.

Baasmudeliteks Baasmudeliteks onon on kõrge kõrge stanstanlikud likud onon peidetud peidetud kesktalasse, kesktalasse, võimaldades võimaldades neid neid metsas metsas vigastuste vigastuste eest eest kaitsta. kaitsta.

Baasmudeliteks Baasmudeliteks on on kõrge kõrge stanstandardvarustusega dardvarustusega T10 T10 G2 ja ja T12 T12 G2. dardvarustusega dardvarustusega T10 T10 G2G2 G2 ja ja T12 T12 G2.G2.

G2. vigastuste vigastuste eest eest kaitsta. kaitsta.

Baasmudeliteks Baasmudeliteks onon kõrge kõrge stanstandardvarustusega dardvarustusega T10 T10 G2G2 ja ja T12T12 G2.G2. dardvarustusega dardvarustusega T10 T10 G2G2 ja ja T12T12 G2.G2.

Pildil: Pildil: CT7,0-10 CT7,0-10 G2.

G2.

Pildil: Pildil: CT7,0-10 CT7,0-10 G2.

G2.

Pildil: Pildil: CT7,0-10 CT7,0-10 G2.

G2.

Pildil: Pildil: CT7,0-10 CT7,0-10 G2.

G2.

Farma Farma C7,0 C7,0 on üks läbimõeldumaid läbimõeldumaid ja ja metsalaadureid metsalaadureid turul. turul.

Selle Selle siruulatus siruulatus on 77 m m teleskooppikendusega) teleskooppikendusega) ning ning tõsFarma Farma C7,0 C7,0 onon on üksüks üks läbimõeldumaid läbimõeldumaid ja taskukohasemaid taskukohasemaid ja taskukohasemaid taskukohasemaid metsalaadureid metsalaadureid turul. turul.

Selle Selle siruulatus siruulatus onon on m77 (1x (1x m (1x (1x teleskooppikendusega) teleskooppikendusega) ning ning tõs-tõstõsFarma Farma C7,0 C7,0 on on üks üks läbimõeldumaid läbimõeldumaid ja taskukohasemaid jaületavad taskukohasemaid metsalaadureid metsalaadureid turul. turul.

Selle Selle siruulatus siruulatus onon 7 m7 (1x m (1x teleskooppikendusega) teleskooppikendusega) ning ning tõstõstejõud tejõud (720 (720 kg) kg) ja liikumise ja liikumise geomeetria geomeetria ületavad tavapärase. tavapärase.

Atraktiivne Atraktiivne disain disain ja hoolikas ja hoolikas materjalivalik materjalivalik on on andnud andnud tulemuslikult tulemuslikult kerge kerge tejõud tejõud (720 (720 kg)on kg) jaüks liikumise jaläbimõeldumaid liikumise geomeetria geomeetria ületavad ületavad tavapärase. tavapärase.

Atraktiivne Atraktiivne disain disain jaSelle hoolikas jasiruulatus hoolikas materjalivalik materjalivalik onteleskooppikendusega) on andnud andnud tulemuslikult tulemuslikult kerge kerge Farma Farma C7,0 C7,0 on üks läbimõeldumaid ja taskukohasemaid ja taskukohasemaid metsalaadureid metsalaadureid turul. turul.

Selle siruulatus on on 7 m 7 (1x m (1x teleskooppikendusega) ning ning tõstõstejõud tejõud (720 (720 kg)T10 kg) ja G2 liikumise ja liikumise geomeetria geomeetria ületavad ületavad tavapärase. tavapärase.

Atraktiivne Atraktiivne disain disain jatavapärasest hoolikas jatavapärasest hoolikas materjalivalik materjalivalik on on andnud andnud tulemuslikult tulemuslikult kerge kerge omakaalu. omakaalu.

T10 G2 haagist haagist saab saab kombineerida kombineerida C7,0 C7,0 või või C6,3 C6,3 laaduriga. laaduriga.

Kui Kui on on soovi soovi võimsama võimsama komplekti komplekti järele, järele, siis siis soovitame soovitame omakaalu. omakaalu.

T10 T10 G2 G2 haagist haagist saab saab kombineerida kombineerida C7,0 C7,0 või või C6,3 C6,3 laaduriga. laaduriga.

Kui Kui on on soovi soovi tavapärasest tavapärasest võimsama võimsama komplekti komplekti järele, järele, siis siis soovitame soovitame tejõud tejõud (720 (720 kg)T10 kg) ja G2 liikumise ja liikumise geomeetria geomeetria ületavad ületavad tavapärase. tavapärase.

Atraktiivne Atraktiivne disain jatavapärasest hoolikas jatavapärasest hoolikas materjalivalik materjalivalik on on andnud andnud tulemuslikult tulemuslikult kerge kerge omakaalu. omakaalu.

T10 G2 haagist haagist saab saab kombineerida kombineerida C7,0 C7,0 või või C6,3 C6,3 laaduriga. laaduriga.

KuiKui ondisain on soovi soovi võimsama võimsama komplekti komplekti järele, järele, siissiis soovitame soovitame haagist haagist T12 T12 G2 G2 koos koos C8,5 C8,5 laaduriga, laaduriga, mis mis on on topelt-teleskooppikendusega. topelt-teleskooppikendusega. haagist haagist T12 T12 G2 G2 koos koos C8,5 C8,5 laaduriga, laaduriga, mis mis on on topelt-teleskooppikendusega. topelt-teleskooppikendusega. omakaalu. omakaalu.

T10 G2koos G2 haagist haagist saab saab kombineerida kombineerida C7,0 C7,0 võivõi C6,3 C6,3 laaduriga. laaduriga.

KuiKui onon soovi soovi tavapärasest tavapärasest võimsama võimsama komplekti komplekti järele, järele, siissiis soovitame soovitame haagist haagist T12T12 G2T10 G2 koos C8,5 C8,5 laaduriga, laaduriga, mismis onon topelt-teleskooppikendusega. topelt-teleskooppikendusega. haagist haagist T12T12 G2G2 koos koos C8,5 C8,5 laaduriga, laaduriga, mismis onon topelt-teleskooppikendusega. topelt-teleskooppikendusega.

TERASE TERASE KVALITEET, KVALITEET, MIS MIS MÕJUTAB! MÕJUTAB! TERASE TERASE KVALITEET, KVALITEET, MIS MIS MÕJUTAB! MÕJUTAB! TERASE TERASE KVALITEET, KVALITEET, MIS MIS MÕJUTAB! MÕJUTAB! Kõik Kõik Generation Generation 22 seeria 22 seeria tooted tooted on on läbinud läbinud ulatusulatusKõik Kõik Generation Generation seeria seeria tooted tooted onMÕJUTAB! on läbinud läbinud ulatusulatusTERASE TERASE KVALITEET, KVALITEET, MIS MIS MÕJUTAB! Kõik Kõik Generation Generation 2jaseeria 2jaseeria tooted tooted onrasketes on läbinud läbinud ulatusulatuslikud likud arvutused arvutused koormustestid koormustestid rasketes katsekatse-

likud likud arvutused arvutused ja koormustestid ja koormustestid rasketes rasketeskatsekatseKõik Kõik Generation Generation 2jaseeria 2jaseeria tooted tooted on läbinud läbinud ulatusulatuslikud likud arvutused arvutused koormustestid koormustestid rasketes rasketes katsekatsetingimustes. tingimustes.

Mõningal Mõningal määral määral ononon on tasakaalustatud tasakaalustatud tingimustes. tingimustes.

Mõningal Mõningal määral määral on tasakaalustatud tasakaalustatud likud likud arvutused arvutused ja koormustestid ja koormustestid rasketes rasketes katsekatsetingimustes. tingimustes.

Mõningal Mõningal määral onsuhet. on tasakaalustatud tasakaalustatud metalli metalli kvaliteedi kvaliteedi ja ja paksuse suhet. Ülitähtsad Ülitähtsad ja metalli metalli kvaliteedi kvaliteedi ja paksuse paksuse jamääral paksuse suhet. suhet. Ülitähtsad Ülitähtsad ja ja ja tingimustes. tingimustes.

Mõningal Mõningal määral määral on on tasakaalustatud tasakaalustatud metalli metalli kvaliteedi kvaliteedi ja paksuse ja paksuse suhet. suhet. Ülitähtsad Ülitähtsad ja ja suurt suurt koormust koormust taluvad taluvad detailid detailid on on toodetud toodetud kõrgkõrgsuurt suurt koormust koormust taluvad taluvad detailid detailid on on toodetud toodetud kõrgkõrgmetalli metalli kvaliteedi kvaliteedi ja paksuse ja paksuse suhet. suhet. Ülitähtsad Ülitähtsad ja ja suurt suurt koormust koormust taluvad taluvad detailid detailid onTeile on toodetud toodetud kõrgkõrgtugevast tugevast terasest, terasest, soovimaks soovimaks Teile pakkuda pakkuda kindkindtugevast tugevast terasest, terasest, soovimaks soovimaks Teile Teile pakkuda pakkuda kindkindsuurt suurt koormust koormust taluvad taluvad detailid detailid on on toodetud toodetud kõrgkõrgtugevast tugevast terasest, terasest, soovimaks soovimaks Teile Teile pakkuda pakkuda kindkindlustunnet lustunnet haagise haagise soetamisel. soetamisel. lustunnet lustunnet haagise haagise soetamisel. soetamisel. tugevast tugevast terasest, terasest, soovimaks soovimaks Teile Teile pakkuda pakkuda kindkindlustunnet lustunnet haagise haagise soetamisel. soetamisel. lustunnet lustunnet haagise haagise soetamisel. soetamisel.

VÄRVKATE, VÄRVKATE, MIS MIS KESTAB! KESTAB! VÄRVKATE, VÄRVKATE, MIS MIS KESTAB! KESTAB! VÄRVKATE, VÄRVKATE, MIS MIS KESTAB! KESTAB! AS AS FORS FORS MW on on viimastel viimastel aastatel aastatel investeerinud investeerinud AS AS FORS FORS MWMW MW on MIS on viimastel viimastel aastatel aastatel investeerinud investeerinud VÄRVKATE, VÄRVKATE, MIS KESTAB! KESTAB! AS AS FORS FORS MWMW on on viimastel viimastel aastatel aastatel investeerinud investeerinud Põhja-Eurooa Põhja-Eurooa modernseimasse modernseimasse haavelpuhastusehaavelpuhastuse-

Põhja-Eurooa Põhja-Eurooa modernseimasse modernseimasse haavelpuhastusehaavelpuhastuseAS AS FORS MW MW on on viimastel viimastel aastatel aastatel investeerinud investeerinud Põhja-Eurooa Põhja-Eurooa modernseimasse modernseimasse haavelpuhastusehaavelpuhastuseja värviliini värviliini jaFORS värviliini tehnoloogiasse. tehnoloogiasse.

Kõik Kõik tehasest tehasest väljuvad väljuvad ja ja värviliini tehnoloogiasse. tehnoloogiasse.

Kõik Kõik tehasest tehasest väljuvad väljuvad Põhja-Eurooa Põhja-Eurooa modernseimasse modernseimasse haavelpuhastusehaavelpuhastuseja värviliini ja värviliini tehnoloogiasse. tehnoloogiasse.

Kõik Kõik tehasest tehasest väljuvad tooted tooted on on täielikult täielikult haavelpuhastatud haavelpuhastatud ja samuti ja samuti tooted tooted on on täielikult täielikulthaavelpuhastatud haavelpuhastatud ja samuti javäljuvad samuti ja värviliini ja värviliini tehnoloogiasse. tehnoloogiasse.

Kõik Kõik tehasest tehasest väljuvad väljuvad tooted tooted on on täielikult täielikult haavelpuhastatud haavelpuhastatud ja samuti ja samuti on on kõiki kõiki tooteid tooteid värvitud värvitud 2-komopnentse 2-komopnentse värviga, värviga, on on kõiki kõiki tooteid tooteid värvitud värvitud 2-komopnentse 2-komopnentse värviga, värviga, tooted tooted on on täielikult täielikult haavelpuhastatud haavelpuhastatud ja samuti ja samuti on on kõiki kõiki tooteid tooteid värvitud värvitud 2-komopnentse värviga, värviga, mis annab annab pikaaegse pikaaegse läike läike ja kauapüsiva ja värvi. värvi. mismis mis annab annab pikaaegse pikaaegse läike läike ja 2-komopnentse kauapüsiva ja kauapüsiva kauapüsiva värvi. värvi. on on kõiki kõiki tooteid tooteid värvitud värvitud 2-komopnentse 2-komopnentse värviga, värviga, mismis annab annab pikaaegse pikaaegse läike läike ja kauapüsiva ja kauapüsiva värvi. värvi. mismis annab annab pikaaegse pikaaegse läike läike ja kauapüsiva ja kauapüsiva värvi. värvi.

Külastage Külastage ka meie meie kodulehte: kodulehte: www.forsmw.com Külastage Külastage kaka ka meie meie kodulehte: kodulehte:www.forsmw.com www.forsmw.com www.forsmw.com Külastage Külastage kaka meie meie kodulehte: kodulehte:www.forsmw.com www.forsmw.com Külastage Külastage kaka meie meie kodulehte: kodulehte:www.forsmw.com www.forsmw.com

Tule Tule 30 30 30 Tel. Tel.Tel. Tel. 6790 6790 000, 000, Fax.Fax. Fax. 6790 6790 001001 001 Tule Tule 30 6790 6790 000, 000, Fax. 6790 6790 001 Tule Tule 30 30 Tel. Tel. 6790 6790 000, 000, Fax. Fax. 6790 6790 001 001 76505 76505 Saue Saue info@forsmw.com info@forsmw.com 76505 76505 Saue Saue info@forsmw.com info@forsmw.com Tule Tule 30 30 Tel. Tel. 6790 6790 000, 000, Fax. Fax. 6790 6790 001 001 76505 76505 Saue Saue info@forsmw.com info@forsmw.com Harjumaa Harjumaa www.forsmw.com www.forsmw.com Harjumaa Harjumaa www.forsmw.com www.forsmw.com 76505 76505 Saue Saue info@forsmw.com info@forsmw.com Harjumaa Harjumaa www.forsmw.com www.forsmw.com Harjumaa Harjumaa www.forsmw.com www.forsmw.com

Masinad Masinad saadaval saadaval müügiesinduses müügiesinduses Masinad Masinad saadaval saadaval müügiesinduses müügiesinduses “PEETRI “PEETRI TALUTEHNIKA” TALUTEHNIKA” Põlvamaal Põlvamaal Maaritsas.

Maaritsas.

Masinad Masinad saadaval saadaval müügiesinduses müügiesinduses “PEETRI “PEETRI TALUTEHNIKA” TALUTEHNIKA” Põlvamaal Põlvamaal Maaritsas.

Maaritsas.

Masinad Masinad saadaval saadaval müügiesinduses müügiesinduses Info Info tel:tel: tel: 7970699, 7970699, 5041986, 5041986, 5266103 5266103 “PEETRI “PEETRI TALUTEHNIKA” TALUTEHNIKA” Põlvamaal Põlvamaal Maaritsas.

Maaritsas.

Info Info tel: 7970699, 7970699, 5041986, 5041986, 5266103 5266103 “PEETRI “PEETRI TALUTEHNIKA” TALUTEHNIKA” Põlvamaal Põlvamaal Maaritsas.

Maaritsas. www.talutehnika.ee www.talutehnika.ee Info Info tel: tel: 7970699, 7970699, 5041986, 5041986, 5266103 5266103 www.talutehnika.ee www.talutehnika.ee Info Info tel:tel: 7970699, 7970699, 5041986, 5041986, 5266103 5266103 www.talutehnika.ee www.talutehnika.ee www.talutehnika.ee www.talutehnika.ee

12 maaelu edendaja

postimees || 10. veebruar 2014

Lambakasvatus hoogustub Eestis järjest ning PRIA andmetel on Eestis registreeritud üle 76 000 lamba, neist enim Saaremaal – ligi 15 000. Lambakasvatajate elu oleks võrdlemisi roosiline, kui poleks kiskjaid, kes lambaid murdes päris palju tuska ja materiaalset kahju põhjustavad.

Lammaste murdmised – kas neid saab kirjutada vaid huntide arvele?

Tekst Urmas Saarma ja Liivi Plumer ,

E

estis registreeriti 2012. aastal 746 murtud lammast, mis tähendab laias laastus, et umbes üks protsent kõigist lammastest langeb kiskjate ohvriks. Peamisteks lammaste ja ka teiste kariloomade murdjateks on hundid – 2012. aastal kompenseeriti huntide poolt tekitatud kahjusid enam kui 71 000 euro eest, karu ja ilvese tekitatud kahjud olid oluliselt väiksemad. Just kariloomade murdmine on põhjustanud vaenu huntide suhtes, nii et mõnes piirkonnas on lambaomanikud koguni soovinud huntide täielikku hävitamist.

Probleemi juur ei peitu aga ju

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, zooloogia osakond

huntides, kes on loomult kiskjad ja murravad toiduks kõike, kellest jõud üle käib, vaid pigem ikka inimestes, kes ei suuda oma hoole all olevaid kariloomi huntide eest piisavalt hästi kaitsta.

Lambad hooletuses

Kui ikka lambad jäetakse ööseks ilma korraliku kaitseta välja, siis võrdub see sisuliselt lammaste n-ö kandikul serveerimisega. Siin tasuks vähemasti mõnel lambaomanikul huntide süüdistamise asemel pigem peeglisse vaadata. Teisalt on hunt kaval ja osav loom, kelle eest polegi lambaid kuigi hõlpus kaitsta, mistõttu on vaatamata lambaomanike jõupingutustele lammas-

te murdmised siiski veel üsna sagedased.

Kas lammaste murdmise saab aga üksnes huntide arvele kirjutada? Kuigi on teada, et ka koerad võivad lambaid murda, arvatakse see olevat võrdlemisi harv nähtus.

See sõltubki piirkonnast ja oludest. Üks näide – kui 2006. aastal sai maalammaste projekti raames käi-

Ligi viiendikul juhtudel murravad lambaid koerad, mistõttu ei saa lammaste murdmist kaugeltki mitte iga kord huntide kaela ajada.

dud Eesti saartel proove kogumas, siis kurtis üks Kihnus elav perenaine, et ta ei saa lambaid niisama vabalt õues pidada, kuna ringijooksvad koerad murravad nad maha. Seega tuleb arvestada, et koertel, vaatamata tuhandete aastate pikkusele aretustööle, pole kiskjainstinktid päriselt veel kuhugi kadunud – vähemasti osal neist.

Aga uurime järele, kui väike või suur siis ikkagi on koerte roll lammaste murdmisel. Kuidas seda teha? Lambaid murtakse sageli öösiti, seega ei saa ju kogu aeg peale passida, et tuvastada, kes looma murdis. Üheks väga heaks võimaluseks on kasutada selleks kaasaegseid

hundid

Villaproovide analüüs

Oma uuringus analüüsisime 63 murtud lambalt pärit villaproove erinevatest Eesti piirkondadest.

Lamba murdnud kiskjaliik õnnestus kindlaks teha 56 proovi puhul (edukuse protsent 89), ülejäänutes oli DNA arvatavasti kas liiga lagunenud või siis polnud kiskja sülge prooviks võetud villatükile sattunud. Seega võib öelda, et uus meetod töötas väga efektiivselt.

Kes siis osutusid lammaste murdjateks? Positiivse tulemuse saanud 56st proovist olid 46 hundid (82%) ja kümme koerad (18%).

Koerad murdsid lambaid valdavalt Lõuna-Eestis (Võrumaal neli, Valgamaal ühe ja Põlvamaal ühe), aga ka Saaremaal kolm ja lisaks ühe Raplamaal (vt joonist 2). Lammaste murdmiste ajaline jaotus näitas, et hundid murravad enim perioodil august–september–oktoober (vt joonist 1). Sinna langeb ka aeg, mil hundikutsikatele õpetatakse loomade murdmist.

Koerte murdmised jaotusid ühtlasemalt, ehkki nendegi maksimum langes septembrisse. Hetkel on andmestik siiski veel liiga väike, et sellest saaks ajalise jaotuse kohta kaugeleulatuvamaid järeldusi teha. Loodetavasti toovad edasised uuringud siin selgust.

Seega murravad meie uurimuse andmetel lambaid ligi viiendikul juhtudel koerad, mistõttu ei saa

maaelu edendaja 13

14

10. veebruar 2014 || postimees

molekulaargeneetilisi meetodeid, aga et hästi sobiv metoodika puudus, siis töötasime välja uue ja tundliku geneetilise kiskjaliigi tuvastamise meetodi.

Lühidalt näeb protsess välja nii, et murtud lammastelt lõigatakse tükike villa, kuhu on jäänud kiskja sülge ja saadetakse see laborisse.

Kiskja süljes leidub murdjaliigi suu limaskesta rakke, millest saab eraldada DNA, ja vastavate geneetiliste tunnuste alusel on siis juba võimalik kindlaks teha, kas murdjaks oli hunt või koer.

koerad

Lammaste murdmised kalendrikuude kaupa 12 lammaste murdmist kaugeltki mit- hundid koerad Lammaste murdmised11kalendrikuude kaupa te iga kord huntide kaela ajada.

12

14 Samas peab ära märkima, et10 vahel võib olla tegemist ka juhuga, 12 kus hunt on küll lamba murdnud, 8 aga koer on käinud hiljem lamba 10 juures, lakkunud verd või söönud 6 liha, mistõttu sattus villale ka koe8 ra sülge (vastupidine olukord, kus koer on lamba murdnud ja hunt 4 jät6 nud oma sülje hiljem, on pigem teoreetiline).

Koerad kui oht

24

hundid

koerad

14

12

11

8

12

5

10

35

8

1

0

6

11 8

13

2

2

53 1

3

12

5 8

5

1

5

1 1

1

0 0 0 0 0 0 Kuna projekti käigus välja 4 0 01 0 1 1 3 1 1 1 3 1 0 tud uudne meetod on samalt proo-jaanuar märts mai juuli september november 00 0 0 02 0 0 aprill0 juuni august 0oktoober detsember veebruar vilt võimeline tuvastama nii hunjaanuar 2 märts mai juuli september november 1 1 1 1 1 1 1 di kui koera genotüüpe, siis näitab juuni august oktoober detsember veebruar 0 aprill 0 0 0 0 0 0 0 0 analüüs juhtudel, kus koer käis hil0 jaanuar märts mai juuli september november jem näiteks verd lakkumas, nii koeaprill juuni august oktoober detsember veebruar ra kui hundi DNA olemasolu proovil. Kahel juhul, üks Raplamaalt ja teine Võrumaalt, me sellise olukorra ka kindlaks tegime. Kui proovist tuvastatakse ainult koer ja omanik üritab selgitada, et hunt küll murHuntide ja koerte poolt murtud lammaste jaotus dis ja koer käis hiljem verd lakkuhundid koerad mas, siis seda võib pidada pelgalt hundid koeradja koerte poolt murtud lammaste jaotus Huntide ettekäändeks.

Narva TALLINN Soovides edaspidi võimalikke hundid koerad arusaamatusi paremini lahendaTALLINN da, plaanime igalt murtud lambalt Narva TALLINN hakata koguma mitut süljega villaproovi.

Põhimõtteliselt on geneetiliste analüüsidega võimalik tuvastada lausa konkreetset koera, kes lamPärnu Viljandi ba murdis, ent see eeldab proove ka kahtlusalustelt koertelt ja kõigi Tartu proovide väga head kvaliteeti.

Kuressaare Pärnu Viljandi Lõpetuseks võib öelda, et ilma Pärnu Viljandi järelevalveta vabalt ringi jooksvad Tartu koerad on paraku selgeks ohuks Tartu Võru Kuressaare Valga lammastele, mistõttu omanike jäKuressaare relevalve koerte üle peaks olema tunduvalt tõhusam. Paljudel koeraVõru omanikel pole arvatavasti aimugi, Valga et nende lemmik vahel ka lambaid Võru Valga murrab.

Antud uuringu läbiviimist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Teadusagentuur ja Tartu Ülikooli Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus (FIBIR). e 2 tööta-

Huntide ja koerte poolt murtud lammaste jaotus Narva

Graafika Kaido Linde

14 maaelu edendaja

postimees || 10. veebruar 2014

Ulvi Mustmaa näitab tomatitaime, millelt maikuus peaks saama küpseid vilju noppida.

Räpina aianduskool kingib sõbrapäevaks koolidele ja muudele lasteasutustele 3144 amplitomati taime, et noortesse süstida huvi aianduse vastu. Projekt läks natuke käest ära ja praeguseks on selge, et kooli buss peab taimi jagades Eestile kaks tiiru peale tegema.

Tomatiprojekt tõi aianduskooli hullud päevad Tekst Jüri Saar, Fotod Esta Ruus, Ulvi Mustmaa

S

ee oli täielik hämming, mis juhtus, ütleb Ulvi Mustmaa. Ta on Räpina aianduskooli arenguosakonna juhataja.

Seda hämmingut väljendab ta intervjuu jooksul eri vormides veel ja veel.

Lühidalt on asi väga lihtne. Räpina aianduskool lubas kinkida kõigile endast teada andnud soovijatele sõbrapäevaks neli tomatitaime – kaks punast, kaks kollast – ja väetist nende väetamiseks, n-ö tavalist väetist ja maheväetist. Kes tahab, see saab. Kõik ühiselt kasvatavad ja võrdlevad tulemusi eri väetistega ja omavahel. Eelkõige oli silmas peetud koole-klasse, aga liitus ka loodusmaju, lasteaedu, noortekeskusi ja isegi nukufilmistuudio.

Kui 13. jaanuaril postitati Facebooki lehele teade ja saadeti maakondade haridusosakondadele laiali info niisugusest võimalusest, ei osanud keegi ette näha, mis juhtub.

«Arvasin, et tõenäoliselt registreerub 50 klassi, no sada, aga sel juhul oleme ikka kõvad tegijad,» ütleb Mustmaa. «Panime enda arvates paraja varuga samal esmaspäeval ka seemned mulda saja komplekti jaoks.»

Aga teisipäeva õhtuks kogunes registreerunuid üle kahesaja. Siis ei

20. jaanuaril külvatud tomatitaimed jõuavad sõbrapäevaks Eesti koolidesse Kõpust Narvani.

olnud enam kellelgi aimu, kui palju osalejaid võiks tulla. Reede õhtul, kui tõmmati kriips alla, oli lõplik number 786. Lihtne arvutus näitab, et kui igale osalejale lubati neli taime, oli neid vaja 3144.

Otsast peale

Esimesest külvist mõistagi ei piisanud ja et võistlusmomenti silmas pidades kõigile võrdne lähtepositsioon anda, tuli kõik vajalikud taimed uuesti külvata. Oli üksjagu keeruline ülesanne vajalikke seemneid hankida, sest ei ole veel hooaeg. «Üldjuhul külvavad inimesed kodustes tingimustes tomatiseemneid naistepäeval,» lausub Must-

maa. Aga siis oli alles jaanuar. Suur külvipäev oli 20. jaanuaril, tõusmed tulid kaheksa päeva hiljem ja arvestus oli tehtud nii, et sellest päevast viljade valmimiseni peaks valitud amplitomatisortide puhul minema 85 päeva.

Punase tomati sort kannab nime «Vilma» ja kollase sort «Venus». Need sobivad kasvatamiseks ka toas aknalaual. Räpina aianduskooli köögiviljanduseõpetaja Tairi Albert sõnab, et nende sortide viljad ei ole suured, kuid see-eest on taimed väga saagikad, nii et proovimiseks peaks tomateid jaguma.

Külvamisest on Youtube´i keskkonda ka video üles pandud.

Aga see ei ole veel kõik. Tuli hankida ka hoopis rohkem väetist, kui algselt plaanitud. Ja siis oli vaja välja mõelda logistika, kuidas taimed kingisaajatele kätte toimetada. Kokkulepped on tehtud omavalitsuste ja maavalitsuste haridusosakondadega. Tahtes kõik taimed kohale viia, peab Räpina kooli buss Eestile kaks tiiru peale tegema.

«Me ei olnud niisuguse massiga arvestanud,» sõnab Ulvi Mustmaa.

«Omamoodi kurb on, et väga paljud küsisid liitumisvõimaluse järele pärast tähtaja kukkumist, aga meil on näiteks maheväetis spetsiaalsetes purkides juba tellitud.»

Aga miks selline asi üldse?

Mustmaa selgitab, et ühtpidi on ettevõtmine inspireeritud haridusministeeriumi algatusest «Huvitav kool», teisalt aga tõdemusest, et aiandus on lastele ja noortele kaugeks jäänud. Õieti hakkas mõte idanema juba eelmisel talvel, mil tekkis idee proovida salatiga, mis on kiire kasvuga. Siis vaidles keegi vastu, et peab ikka atraktiivsem olema ning tuleks proovida herneste ja päevalilledega, aga eestlaslikult vaieldes läks õige aeg mööda, ilma et asi oleks üldse kuhugi jõudnud.

Sellel aastal ei hakatud enam vaidlema, otsustati, et tomatid on põnevad ja toredad.

Uudne kogemus

«Tänapäeva laste elustiil on muutunud, palju vähem on aimu taimedega toimetamisest. Mõte oli meelitada noori aianduse juurde ja näidata, et see võib lahe olla,» selgitab Mustmaa. «Täiskasvanud inimesed on kõik oma lapsepõlves kellegi aiamaad rohinud. See oli väga loomulik, et inimesed kulutasid vaba aja peenardel ja põldudel. Mõned said sellest teraapilise kogemuse, kuid kõik ju ei ole roheliste näppudega ning leidus ka neid, kes tundsid tohutut pääsemist, kui ei pea kõplamas käima ja vajaminevat poest osta. Aga last ehk see just huvitaks.»

Sõbrapäeva tomatiprojekti tomatid ei vaja üksnes kastmist ja väetamist, vaid need tuleks üks kord ka ümber istutada. See aeg saabub märtsi esimesel nädalal, nagu soovitab köögiviljanduseõpetaja Tairi Albert.

Ulvi Mustmaa lisab, et see oli ka omamoodi eesmärk, et tekiks arusaamine, mismoodi taime istutamine käib ja mida selle juures tuleb silmas pidada.

Niisamuti on erinevate väetistega väetamine õpetlik. Milleks väetada, kui palju väetada ja kas maitse muutub, kui kasutatud on mineraalväetist või maheväetist.

«Kui laps vaatab pärast seda kaupluses väetise pakendeid, võiks ta osata juba arutleda, miks ja mida peab panema,» sõnab Mustmaa.

«Ja kui on ette antud norm hektari kohta, mida siis oma taimekesega teha.»

Muidugi on tõsiasi, et tomatiprojekti taimede viljade valmimise kiirus sõltub sellest, kui päikeseline on kevad, aga teoorias peaks mais tomateid noppida saama. «Vast praktikas ikka ka,» usub Mustmaa. e

maaelu edendaja 15

10. veebruar 2014 || postimees

Millal külvata tomateid?

Räpina aianduskooli köögiviljanduse õpetaja Tairi Albert annab näpunäiteid tomatite ettekasvatamiseks.

Tomat on soojalembene ning valgusnõudlik köögivili. Seemned idanevad kõige paremini temperatuuril +20–25 °C. Taimede edasine kasvutemperatuur võiks olla 20–24 ning öösiti 15–17 kraadi.

Taimede ettekasvatamiseks sobivad lõuna- või idapoolsed aknalauad.

Tomatid eelistavad parajalt niisket mulda ning mullaniiskust – kastke taimi soovitavalt mulla pinnale, mitte lehtedele. Taime ümber peab olema piisavalt kasvuruumi.

Tomatite sordivalikul lähtu kasvutingimustest. Rõdul või aknalaual potis kasvatamiseks sobivad madalakasvulised nn ampli- või potitomatid, mida soovi korral võib kasvatada ka avamaal peenras.

Kütteta madalas kasvuhoones eelista poolkõrgeid sorte ning kõrgemasse kasvuhoonesse või köetavasse kasvumajja võib vastavalt soovile istutada nii madalaid, poolkõrgeid kui ka kõrgekasvulisi (indeterminantseid ehk piiramatu kasvuga) sorte.

Avamaale istutamiseks sobib Eesti tingimustes peale potitomatite veel ka sort «Terma».

Tomatiseemned võiks külvata ühekaupa potti või külvikasti alates märtsi teisest nädalast. Kasti külvatud taimed tuleks esimese pärislehe ilmumisel pikeerida eraldi pottidesse. Pikeerimise käigus võiks taime varreosa kuni idulehtedeni mulda suunata – mulla sees ilmuvad taime varrele juured ning hea juurekavaga taimed saavad paremini toitaineid omastada.

Alates kolmandast pikeerimisjärgsest nädalast võiks taimedele hakata andma kord nädalas lisaväetist. Eraldi potti külvatud taimi võiks hakata pealtväetama siis, kui taimel hakkab kasvama teine pärisleht.

Võimalik on osta nii mineraalväetist kui ka maheväetist.

Väetamisega ei tohi liialdada ega koonerdada. Taime heledaks, violetseks või kollakaks muutuvad lehed ning nõrgenenud kasv annavad märku väetamise vajadusest.

Kui taimel on moodustunud korralik juurepall, tuleks tomat ümber istutada suuremasse potti. Alates teisest nädalast pärast ümberistutamist võiks jätkata taimede väetamist.

Kasvuhoonesse või avamaale istutada taimed pärast öökülmaohu möödumist. Vajadusel kasutada külmakahjustuste ennetamiseks katteloori.

Kasvuhoonesse võiks taime istutusauku lisada pool ämbrit komposti, paar peotäit puutuhka ning paar supilusikatäit munakoorepulbrit, millest taimed saavad kaltsiumi.

Räpina aianduskool kasutab oma tomatiprojektis Greenwordi külvi- ja pikeermulda ning mahepinnasena Matogradi köögiviljamulda. Väetamiseks kasutame mineraalväetistest kaltsiumnitraati ja Kekkilä veeslahustuvat väetist Superex 12-5-27.

Maheväetisena tarvitatakse Biolani looduslikku toitevedelikku.

tomatitaime ümber peab olema piisavalt kasvuruumi.

16 maaelu edendaja

postimees || 10. veebruar 2014

Rootsi laua, catering´i või restoranistkohvikust tellitud täisteenindusega laua taga peopidamise vastu pole meil muidugi midagi. Astume läbi, näksime siit-sealt, vahetame viisakusi, viskame ehk naljagi ning juba asutame minekule, sest täna on tarvis veel midagi teha ja homme on ju tööpäev.

Pikalauapidu hoiab alles elus tähtsaid suhteid Tekst ja Foto vilja kohler

N

eed uued peokombed pole võõrad ka Lõuna-Eestis, kuid eriti just Võru- ja Põlvamaal peetakse üks õige pidu, olgu see siis pulm, ümmargune sünnipäev või näiteks kooli lõpetamine, sageli kodus ja endiselt pika laua taga. Ühest vastust, millal ja kuidas pikalauapeo tava alguse sai, ei oska Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadlased anda, ERMis pole meie peokombeid sügavuti uuritud, uurimishuvi keskmes on olnud ennekõike toiduvalmistamine. Küsitud on alati ka laua- ja peokommete kohta, kuid see materjal on veel läbi töötamata.

«Nähtavasti ei saagi küsimusele, miks ja millal pikalauapeod tekkisid, ühest vastust anda, sest pikalauapidu hõlmab endas erinevaid teemasid,» selgitas Eesti Rahva Muuseumi teadussekretär Reet Ruusmann.

Uuema aja komme

Selge on aga see, et pikalauapidu on uuema aja nähtus. Nimelt käis talupojaühiskonnas 19. sajandi keskpaigani ajaarvamine tsükliliselt. Peeti vaid niisuguseid tähtpäevi nagu näiteks jõulud, vastlapäev, lihavõtted. Oma elust oli eestlasel siis tähistamist väärt vaid laulatus ning sugulased kohtusid ka matustel. Ühes moderniseerumise ja linnastumisega hakati 19. sajandi keskpaiku aega aastaaegade ja tööde asemel kuudeks, nädalateks, päevadeks ja minutiteks jagama.

Samamoodi kaasnes moderniseerumisega invidualiseerumine. «Jämedalt üldistades polnud selle ajani üksikisik oluline, tähtis oli eeskätt kogukond, pere,» märkis Reet Ruusmann. «Isiku individualiseerumine on iseloomulik kodanliku-

le ehk keskklassi kultuurile. Talupojad olid harjunud tähistama kollektiivseid sündmusi, aga kodanlik mõtteviis seadis keskmesse indiviidi elutsükli, millega seoses «leiutati» ka sünnipäevade pidamine.»

Sünnipäevade pidamine on Eestis uus, 20. sajandil juurdunud komme, mis laialdaselt levis alles pärast II maailmasõda. Veel 19.–20. sajandi vahetusel oli sünnipäevade pidamine võrdlemisi haruldane, piirdudes suuresti edumeelsemate linnakodanikega. Peoga tähistati üksnes «elu verstaposte» ehk ümmargusi juubeleid pärast 50. eluaastat eesmärgiga näidata auväärses eas sünnipäevalapse ühiskondlikku positsiooni.

Maal levis sünnipäevade pidamine aeglasemalt, omandades sealgi eeskätt oma sotsiaalse staatuse demonstreerimise mõõtme. 1920. aastaiks oli juubelisünnipäevade pidamine muutunud jõukamatele taluomanikele ja külaametnikele auküsimuseks, samas kui enamike maainimeste hulgas jäi see komme endiselt võõraks.

«Sünnipäev oli toona rohkem laste pärusmaa, aga laste sünnipäevi peeti tagasihoidlikult, laps sai enamasti lihtsalt koogi,» ütles Reet Ruusmann. «Täiskasvanud oma tavasünnipäevi ei pidanud.»

Elatustase paneb asjad paika

Võib ju oletada, et sünnipäevade tähistamise komme lähedaste ja veidi kaugemate omaste hulgas oleks ju ka rutem levinud, kuid elu, täpsemalt elatustase pani asjad paika.

«Sünnipäevade ehk pikkade laudadega peo korraldamine nõuab võimalusi, vahendeid ning nii-öelda tavalises taluperes polnud toitu üle, mida lahkelt paljudega jagada,» selgitas Reet Ruusmann.

1920.–1930. aastail korraldasid maal pikalauapidusid ka naisseltsid ja pritsimeeste seltsid. «Vorm

maaelu edendaja 17

10. veebruar 2014 || postimees

Juttu jätkub kauemaks Võrumaal algavad pikalauapeo ettevalmistused varakult, külalised ehk lähemad ja kaugemad sugulased, head sõbrad-tuttavad ja naabrid (kui nad pole juhuslikult sugulased) kutsutakse peole mitu nädalat enne õiget aega. Kõige rohkem tuleb peole «omi» ehk sugulasi, sest sugulussidemed ja kogukond on võrokestele väga tähtsad.

Selgelt koorus see tõsiasi välja ka Võru Instituudis 2009. aastal Nele ReimannTruija tehtud uuringust «Kultuurilised ootused Võru keele- ja kultuuriruumis». Üks uuringus osalenu võttis võrokesed ja nende elulaadi üldistavalt kokku nii: «Kindlasti on siin väga paiksed inimesed, kohapeal on kõik kõigiga sugulased.

Vähe on võõrast rahvast.

Kes on võõras, see on võõras lõpuni. Olen kohanud sellist seisukohta, et sureb ära, aga kommentaarid on: ta on meile võõras, ainult 50 aastat siin elanud.»

Võrumaal Lasva vallas Pikakannu külas Alasilla talus peeti läinud suvel nüüdki talutöödel jõudumööda kaasa lööva, traktoritega töötava ja masinaid remontiva Leo Kallaste (vasakult keskel, valge särgiga) 75. sünnipäeva pika laua taga, sest nii on seal talus ja Võrumaal endiselt kombeks. Et kõik lahedalt ära mahuksid, pidutseti õues.

oli ju sama – palju inimesi laua ümber, aga lähtekoht oli neil pidudel teine,» tõdes Reet Ruusmann. «Sellisel peol oli kogukondlik taust ning ka lauapealne tuli kokku kollektiivselt.»

Sünnipäevade pidamise komme hakkas Eestis jõudsalt levima 1950. aastatel ja seoses üldise elatustaseme tõusuga tähistati eriti suurejooneliselt juubeleid 1970.–1980. aastail, mil tekkisid eraldi sünnipäevad (peolauad) töökaaslastele ja suguseltsile. «Nõukogude ajal oli inimestel vähem võimalusi oma raha kulutamiseks ning nii saadi endale suuremaid pidusid lubada,» sõnas Reet Ruusmann.

Võrreldes nõukogude ajaga on meil tohutult valikuid, kuidas raha kulutada. Ühtlasi mängib siin rol-

li kollektiivsete väärtushinnangute järk-järguline taandumine individuaalsete ees. Nii võibki tänane sünnipäevalaps seista silmitsi valikuga, kas kostitada sünnipäeva tähistamiseks mõeldud raha eest sõprututtavaid või teha selle asemel näiteks nädalalõpu spa-tuur üksi või kaaslasega.

Mõistus ja tunded

Inimene on ratsionaalne olend ja majanduslikus mõttes on pikad lauad toidu raiskamine. Aga nii on see vaid majanduslikult mõeldes.

«Teaduslikus keeles öeldes vahetatakse pikalauapeol ühed ressursid teiste vastu,» ütles Reet Ruusmann. See tähendab, et majanduslikud ressursid ehk toit vahetatakse sotsiaalse ressursi ehk suhete vas-

tu. Sotsiaalsel ressursil võib siinjuures olla ka sümboli mõõde, mis sisaldab endas teiste tunnustust, millest õigupoolest ju sünnipäevade tähistamine alguse saigi.

Seega sõltub meie pidude laad ühiskonna tüübist ja elukorraldusest ehk sellest, mis on meile eluliselt tähtsam. Kellele on olulised kogukond ja suhted, need leiavad alati võimalusi oma lähedastele toreda pikalauapeo korraldamiseks.

Sel aastal on ERMis kogumistöö teemaks sünnipäevade pidamine. Kirjeldused nüüdsete sünnipäevapidamisviiside kohta on ERMis väga oodatud, täpsemaid juhiseid saab oma kogemuste kirjapanemiseks muuseumi kodulehelt aadressil http://www.erm.ee/synnipaev. e

Köögipool Varustuse puudumise taha pidu seisma ei jää: juba oma pulmapäeval on noor pere saanud kingiks nii palju nuge-kahvleid, igat sorti joogiklaase ning serviise, et nendega saab võõrustada vähemalt 30–40 inimest ehk lähimat suguseltsi.

Kõik järgnevad peod on söögiriistade virnu kasvatanud, sest võrokesed kingivad enamasti majapidamises vajalikke asju. Kingid antaksegi üle sõnadega: «Sul on küll kõik olemas, aga üks kastrul/kauss/ komplekt nuge-kahvleid/ triiksärk kulub alati ära.»

Pikalauapeoks vajalikud lauad ja lihtsad pikad pingid on mõnes majapidamises peremees ise kokku klopsinud, neid hoitakse hoolega vihma ja lume eest kuuri või küüni all kuivas. Muidugi pole laudu-pinke igas elamises, kuid alati teatakse mõne kilomeetri kaugusel kedagi (suure tõenäosusega lähemat või kaugemat sugulast), kellelt neid laenata saab. Kui argistes asjades ei peeta Võrumaal «küla pealt santimist» ehk asjade ja eriti raha laenamist heaks tooniks – kõik, kellel käed otsas, peavad ise oma eluga hakkama saama –, siis suurte pidude ajal vaadatakse sellele läbi sõrmede, sest oma tuleb aidata.

Paar-kolm päeva enne pidu saabub kohale perenaine, kes võtab köögis vägede juhtimise enda peale.

Kuigi Võrumaa naised on kõvad perenaised, on kirju-

tamata reegel, et pikalauapeo road teeb suguvõsas või külas toiduvalmistamise oskustega silma paistev naine. Pidu korraldava pere naispoolest saab tema abitööjõud, kes koorib kartuleid ja hakib salatit. Ühelt poolt on perenaist tarvis sellepärast, et mitmekümnele inimesele hea ja parema valmistamine on suur töö. Teisalt tahab võrokene külalistele pakkuda ainult parimat ning seda saab pakkuda vaid selline kokk, kelle oskused on sealne kogukond heaks kiitnud.

Laud nagu alati Lisaks (praktilisele) kingitusele, lilledele ja napsupudelile toovad külalised endiselt tihti ka tordi kaasa.

Lauas istuvad kõigepealt vanemad külalised sinna, kus neile meeldib ja siis seab end sisse noorem rahvas.

Nagu alati kombeks, on laual juba ootel kartulisalat, rosolje, täidetud munad, heeringas hapukoorega, rulaad, kala taignas, marineeritud liha, kotletid, praetud maks, lihapallid kastmes, hapukurk, värske kurk ja tomat. Talvisele pikale lauale käib ka sült, suvel seda ei pakuta, sest siis ei saa sülti maha jahutada ning see sulaks laual pika õhtu peale ju ära.

Perenaine ja ta abilised lasevad suured liuad kollaste keedukartulite, praeliha, šnitsli ja liharullidega ning kausid praekapsa ja kastmega ringi käima. Mehed valavad pitsid viina täis, keegi omadest ütleb paar südamlikku sõna sünnipäevalapsele ja pidu ongi alanud.

Kõigepealt aetakse kõik jutud ära lähimate lauanaabritega, siis hakatakse lauas kohti vahetama ning tunnid kaovad. Veel enam-vähem kaine peaga sõlmivad sugulased-tuttavad omavahel mõne uue «mina sulle – sina mulle» kokkuleppe, peo edenedes ja uute pudelite lisandudes võib vabalt juhtuda, et üles võetakse vana eriarvamus või tüli, mida pole mitu põlvkonda ega mitukümmend pikalauapidu ära suutnud klaarida.

Kohvi ja torti pakutakse südaööl ja pärast seda käib pidu veel mitu tundi edasi.

Lahkudes tänatakse peo korraldajat paljusõnaliselt, mõnes peres pannakse peost ülejäänud toitu külalistele koju kaasa. Külalised räägivad peost veel tükk aega. Kõik on rõõmsad ja rahul, sest «omadel on kõik hästi». Vilja Kohler

18 maaelu edendaja

postimees || 10. veebruar 2014

TEOSTAME PUIDUHAKKIMISE TEENUST.

100-AASTASE KOGEMUSEGA HEINATEHNIKA EELMISE HOOAJA MASINAD SOODSAMAD!

Samas ostame hakketooret Lõuna-Eestis.

Süüakse silmadega!

Tel 5621 4750 info@energia-24.ee

Kollaseima rebuga munad teie toidulaual! www.linnutalu.ee.

Kaupmees&Ko, Selver, Kaubamaja, Prisma,

OÜ SPECAGRA-ROZMITALI AMETLIK ESINDAJA EESTIS Tel: (+372) 5354 2238 E-mail: specagraeesti@gmail.com www.specagra.ee

Maksimarket

.

Põllumajandusliku tootmisega tegelev ettevõte Kesk-Eestis otsib oma meeskonda PEAGRONOOMI ja TÕUARETUSE SPETSIALISTI. Töösoov saata e-postile: pollupidaja@gmail.com või helistada tel 5886 2162.

le ja odustus viinerite so e ln e e a v e ä p ra Sõb sardellidele 15%

Iseseisvuspäevaeelne soodustus kondiga sealihale 15% Rahinge lihatööstuse toodang pärineb omakasvatatud sea- ja veiselihast!

Maitsvaid lihaelamusi!

Tartu Agro AS

Meil saab maksta kaardiga!

Asume Rahinge külas / Avatud E–R kl 9–17 Tel kaupluses 749 9316 / Tel kontoris 749 9159 / Tel hulgi 5301 3419, 5300 2032.

www.metsatehnika.ee

-

Kaubamärgid: Logman, Prosilva, Logbear, Keto Harvesters, Abab, Fixteri

maaelu edendaja 19

10. veebruar 2014 || postimees

Äsja alanud aasta juhtmõtteks on jahimehed seadnud «Märka ulukit», mis osutab asjaolule, et meie ümber elavad metsloomad ja -linnud väärivad enam tähelepanu, kui oleme neile pööranud.

2014 on «Märka ulukit!» aasta Tekst Tõnis Korts, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht, foto internet

T

unnuslause «Märka ulukit» on mõeldud kõigile: jahimeestele, põllumeestele, metsameestele, autojuhtidele, arendajatele, liiklustrasside planeerijatele, loodusehuvilistele, lastele.

Põhjalik looduse ja ulukite tundmine ei ole üksnes noorjahimehele vajalik teadmistepagas jahimeheks saamise eksamite sooritamisel, vaid kõigile jahimeestele omane oskus. Teisisõnu on see võime märgata ulukit mitte ainult kui trofeed, vaid keeruka süsteemi vajalikku osa. Just ulukite kui elusorganismide olemasolu ja nende ohjamine nõuab teaduslikku lähenemist.

«Märka ulukit» on oluline autojuhile, kes liikleb Eesti teedel. Just õigesti valitud kiirus ja tähelepanelikkus ümbritseva suhtes on omadused, mis tihti säästavad uluki ja autojuhi elu. «Märka ulukit» on äärmiselt oluline näiteks Rail Balticu planeerimisel ja rajamisel, aga ka kõigi muude teede ja trasside tegemisel.

Mitte üksnes trofee

Ulukite väärtus peaks sellel aastal saama meile veel rohkem omaseks, kui oli senini. Nii Eesti Jahimeeste Selts kui ajakiri Eesti Jahimees annavad oma panuse, et ulukit veelgi rohkem au sees hoida. «Märka ulukit» aastaga näitame endile ja kogukonnaliikmetele, et meile ei ole oluline ainult trofee seinal või kõrge väärtusega «õnnelik liha» laual, vaid meile on tähtsad looduses ja koos mõttekaaslastega kvaliteetselt veedetud aeg ja Eesti looduse käekäik tervikuna.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatus on pöördunud üleskutsega oma liikmete poole korraldada kooliõpilastele ekskursioone metsa, tutvumaks ulukite ja nende tegevusjälgedega. Siinkohal kutsun üles ka kõiki teisi huvilisi pöörduma tuttavate jahimeeste või siis kohaliku jahiseltsi poole – tehke neile ettepanek koos metsa minna. Just jahimehed on need, kes tunnevad metsloomi ja linde kõige paremini.

Nemad on ühtlasi need, kes koguvad teadlastele vajalikke andmeid uurimaks meie ulukite käekäiku.

Lisaks ekskursioonidele metsa on jahimeestel palju muid tegevusi, mis «Märka ulukit» aastal plaanitakse teha. Põdra peibutamise koolitus, metsseakarjade majan-

damise võtted kui põllumajanduskahjude vältimise vahend või võõrliikide tundmine on ainult väike osa nendest.

Lisaks on sel aastal kavas õpetada koolitajaid ehk siis neid, kes ise noorjahimehi koolitavad.

Huvigrupid

Jahimehed on väga hästi võrgustunud huvigrupp. Euroopas on meid seitse miljonit. Meil on olemas katusorganisatsioon FACE Brüsselis Euroopa tasemel ja maailmaorganisatsioon CIC. Europarlamendi juures tegutseb jahimeeste toetusgrupp ehk nn intergrupp ja rahvusparlamentide kõrval, sealhulgas Eesti riigikogu juures tegutsevad jahimeeste toetusgrupid.

Jahindusest Euroopa ja maailma tasandil räägitakse täna kui ühest efektiivsest looduskaitse instrumendist. Ka maailma looduskaitseorganisatsioon IUCN on deklareerinud, et kestlik jahindus on looduskaitse osa.

Eesti Jahimeeste Selts kui meie väikese riigi jahimeeste katusorganisatsioon on oma uue arengukava visioonis ette näinud, et kujuneme senisest avatumaks keskkonna-organisatsiooniks, mis seab liikmete huvide kaitse kõrval üheks eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamise.

Käesoleva aasta kuulutamine Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse poolt «Märka ulukit» aastaks on samm selle eesmärgi poole. e

«Märka ulukit» aastaga näitame endile ja kogukonnaliikmetele, et meile ei ole oluline ainult trofee seinal või kõrge väärtusega «õnnelik liha» laual.

ACROS 580E – kombain Euroopa turu jaoks 2014. aastal jõuab Euroopas müügile Rostselmaði uus kombain ACROS 580E. See asendab Euroopa turule mõeldud teraviljakoristusmasinate eelmist mudelit ACROS 560.

Konstruktsiooniuuendused Uus mudel vastab täielikult Euroopa Liidus põllumajandustehnika jaoks kehtivatele uutele keskkonnanõuetele. Seetõttu ongi uuel mudelil Cumminsi mootorid, mille heitgaasid vastavad karmimatele normidele.

Mõnevõrra teistsuguse väljalaskesüsteemiga mootorid on varustatud kütuse järelpõletamise elektroonilise süsteemiga. Mootori võimsus on 300 hj varasema 280 hj asemel. Ka õhuvõtturi konstruktsiooni on uuendatud: nn S-kujulise süsteemiga sõlme asemel on kasutusel pöörlev õhuvõttur harjadega, mis puhastavad võrgu pinda. See minimeerib täiendavat hooldusvajadust, sest jahutussüsteemi radiaatori ummistumisoht on oluliselt väiksem.

Veel üks ACROS 580E märgatav eelis oma eelkäija ACROS 560 ees, mida põllumehed kindlasti väärikalt hindama hakkavad, on ühtse hüdroliitmiku olemasolu kombaini adapterite ühendamiseks.

ACROS 580E on esimene kombain Rostselmaði toodangus, millele on need komponendid paigaldatud.

Konstruktsioonimuudatuste kõrval on säilitatud need ACROS 580E lahendused, mis on end tõestanud Rostselmaði koristusmasinate teistel mudelitel. Eriti tasub rõhutada, et neile kombainidele on paigaldatud autonoomne väljalaadimissüsteem (Smart Lunch), mis võimaldab punkrit tühjendada ka väljalülitatud peksuseadme korral. See täiendus ei ole veel kuigi tuntud ja on seetõttu Euroopa turul ka vähe nõutud, kuid on Vene tarbijate hulgas juba leidnud head vastukaja.

ACROS 580E tööstuslik tootmine algas jaanuaris. 2014. aastal valmistatakse mitukümmend masinat.

Tarbijatele saadetakse need 6– või 7–meetrise heedriga komplekteerituna. Pooled masinad varustatakse tulevaste ostjate soovil peksutrumli jõuvõtureduktoriga.

Maksimaalne tootlikkus Kõiges ülejäänus on mudelil ACROS 580E samad eeliseid kui varasematelgi modifikatsioonidel. Selle mudeli jaoks konstrueeris Rostselmað ainulaadse ja väga tõhusa peksusüsteemi: tugeva, töökindla, suure jõudluse ja täpse eraldamisega. See vastab viljatera kvaliteedi kõige rangematele nõuetele.

Peksusüsteemi peamine iseärasus on maailma suurima läbimõõduga (800 mm) unikaalne peksutrummel, mis tänu väga suurele inertsile tuleb hõlpsasti toime niiske, umbrohuse või tiheda viljamassiga.

Peksutrumli ajam on välja töötatud maksimaalsete koormuste jaoks ja selles on Posi-Torque tüüpi seadis rihma automaatseks pingutamiseks pöördemomendi suurendamise korral. See tõstab oluliselt kombaini tootlikkust. Trumli pöörlemissagedust (400–1045 p/min) reguleeritakse variaatori vahendusel juhikabiinist.

Kergesti kahjustuvate teradega kultuuride koristamisel peab peksutrummel töötama aeglastel pööretel. ACROSi jaoks on lisavarustusena saadaval kompaktne reduktor, mis vähendab pöörlemissageduse väärtuseni 200–450 p/min.

Trumli suur läbimõõt võimaldas maksimaalselt suurendada peksukorvi haardenurka (130°). Tänu sellele suurenes oluliselt eraldusala (1,38 m2) ning saavutati peksusüsteemi parim geomeetria: pidev ja sujuv. Tulemuseks on peaaegu täielik (95%) terade eraldamine ja nende eriti vähene kahjustamine.

Peale selle võib ACROSi peksusüsteem hoobelda peksukorvi pilu reguleerimise võimalusega, kivipüüduriga, vaba juurdepääsuga peksutrumlile ja peksukorvi langetamise seadisega Jam Control, mille abil saab erinevalt muudest kombainidest ummistuse kõrvaldada loetud sekunditega.

Täie jõuga ACROSi viljapeksmise protsess on korraldatud nii, et saavutatakse maksimaalne tulemus. Põhumass, mis peksutrumlist väljumisel sisaldab veel teri, suunatakse põhubiitri abil põhupuisturile. Viiest seitsme kaskaadiga klahvist koosnev ACROSi põhupuistur eraldab põhku jäänud terad probleemideta.

Terade suurepärase eraldamise tagavad põhupuisturi suur pind, kaskaadide kõrguste täpselt väljarihitud vahe ja optimaalne kinemaatiline tööreþiim.

Viljapeksusüsteemi seadete õigsust kontrollitakse põhupuisturi klahvidele paigaldatud andurite abil pidevalt. Automaatse kontrollsüsteemi kaudu annavad need teavet põhku jäänud terade koguse ja töötlemisreþiimi muutmise vajaduse kohta.

Peale selle võimaldab ACROS põhku mitmeti töödelda. ACROSi klassikaline viljapeksu- ja eraldussüsteem põhku praktiliselt ei kahjusta. Olenevalt kavandatavast kasutusviisist võib põhu peenestada ja laiali paisata või vaalu puistata.

Rostselmaði konstruktorid on pööranud äärmiselt suurt tähelepanu koristatud viljaterade kvaliteedile.

Peksukorvist ja põhupuisturist tulev teradevoog läbib kaheastmelise puhastussüsteemi. Ülemine ja alumine sõel on inertsjõudude vastastikuse tasakaalustamise ja terade ühtlasema jaotumise tagamiseks riputatud erineva amplituudi ja vastassuunalise käiguga hoobadele. Sõelte eraldi seadmise võimalus aitab neid kiiresti ja täpselt kohandada erinevate koristustingimustega.

Nagu praktika näitab, kulub terade väljalaadimisele umbes 5% tööajast. Selle aja lühendamiseks on ACROS varustatud aukartust äratava mahuga teraviljapunkriga (9000 l) ja suure jõudlusega väljalaadimisseadisega (90 l/s).

Väljalaadimisteo kõrgus, pikkus ja pöördenurk võimaldavad takistuseta väljalaadimist mistahes veokile, isegi pikale haagisele.

Hooldusteenus Masinate arendamise ja tootmise kõrval pöörab Rostselmað erilist tähelepanu ka nende edaspidisele hooldamisele. Ettevõttel on ulatuslik hooldusvõrk kõigis oma müügiregioonides. Tänapäeval tegutseb üle 140 hoolduskeskuse ja filiaali kuues riigis.

Rostselmaði hoolduskeskusest saate oma uue masina kätte range korra alusel kokkumonteerituna.

Masina üleandmisel korraldavad hoolduskeskuse spetsialistid teie töötajatele kindlasti instruktaaþi spetsiaalse varustusega õppeklassis. Kõigis hoolduskeskustes on Rostselmaðis väljaõppe saanud spetsialistid mehaanilise ja hüdrosüsteemi seadistamiseks, kliimaseadmete hooldamiseks ning kombaini elektroonikakomponentide häälestamiseks.

Sertifitseeritud hoolduskeskused on varustatud kõigi vajalike seadmetega, et kombaine ja muid masinaid kiiresti ja kvaliteetselt remontida ning hooldada.

Rostselmaði masina omanik võib olla kindel, et ettevõte on võtnud endale pikaajalise kohustuse masinate kvaliteetseks ja kiireks remontimiseks nii garantiiajal kui ka pärast selle lõppemist.

OÜ Flint Kaubandus telefon 435 5111 info@flintkaubandus.ee Kõo küla, 70501 Viljandimaa faks 435 5110 www.flintkaubandus.ee

20 maaelu edendaja

postimees || 10. veebruar 2014

Põllumajandusmaastik on inimeste poolt sajandite vältel vormitud selliseks, nagu me seda nüüdisajal näeme: suuremad ja väiksemad metsad vahelduvad põldudega, mis omakorda on ristirästi läbi põimunud teede- ja asulatevõrgustikuga. Kui inimesed suudavad kiiresti muutuva maailmaga kaasas käia, siis väga paljud teised organismid vajavad kohanemiseks oluliselt pikemat aega.

Puiskoridorid kui metsataimede leviku soodustajad põllumajandusmaastikes Tekst ja foto Taavi Paal, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant

Ü

heks olulisemaks probleemiks kaasaegses põllumajandusmaastikus on looduslike metsaelupaikade killustatus. Paljudest suurtest metsaaladest on nüüdseks järele jäänud väiksemad eraldiseisvad osad ning sageli on tingimused metsade vahel paiknevatel põllulappidel või asulates metsaliikidele ebasobivad.

Sobivate elupaikade puudus ning raskesti ületatavad vahemaad piiravad metsaliikide suuremaskaalalist levikut põllumajan-

dusmaastikes. Tagajärjeks on liikide takerdumine piiratud suurusega elupaikadesse, mis vähendab liigi võimet maastikus pikemaajaliselt püsima jääda.

Levimisvõimaluse puudumisega kaasnevad probleemid on geneetilise mitmekesisuse vähenemine ja isendite arvu langus, mis viivad liigi väljasuremiseni kohalikul tasandil. Nagu looduses kombeks, on iga organismiga seotud veel mitmeid teisi organisme ning liigi kadumine ühest elupaigast põhjustab ka antud liigiga seotud liikide kadumise sealsest kooslusest. Seetõttu

võib näiteks kannikeste kadumine maastikus saatuslikuks saada ka harilikule kannikesetäpikule, kelle röövik toitub ainult kannikestel.

Laialehelised metsad

Võib ju arvata, et Eestis, kus ligi 50 protsenti territooriumist on metsaga kaetud, on metsade killustatus loodusliku mitmekesisuse seisukohalt pea olematu probleem. Eesti metsanduse aastaraamatu 2011 andmetel on kolm neljandikku metsaalast kaetud okaspuude ja kaskedega ning laialehiseid metsi on kõigest ligi neljandik. Lisaks on pea

METSAKINNISTUTE, RAIEÕIGUSTE JA METSAMATERJALI OST. Pakume lõikust ja väljavedu.

viiendik metsaalast lagealad ning noorendikud, mis metsaspetsiifilistele liikidele elupaigaks ei sobi.

Eelnevatest näitajatest järeldub, et kõige enam on metsade killustatuse poolt mõjutatud laialehiste metsadega seotud liigid, mistõttu olen oma doktoritöös keskendunud just laialehiste metsadega seotud taimeliikide levimise uurimisele.

Taimeliigid, mis on laialehistes metsades tavalised, kuid siiski kohastunud just metsatingimustega, on hea mudelorganismide grupp, mille abil hinnata liikide kasvukohatingimuste nõudlust ja levimis-

Tel 5354 2824, Heiti@vosasalu.ee

maaelu edendaja 21

10. veebruar 2014 || postimees

gi koridori. Vanuse tähtsus viitab pikaealiste koridoride stabiilsemale mikrokliimale ja väljakujunenud struktuurile. Laiade ja vanade koridoride ilmekaks näiteks on ajaloolised mõisaalleed.

Liikide tunnused

omadusi. Lisaks on metsaspetsiifilised taimed heaks indikaatoriks metsa ökosüsteemi väärtuse hindamisel.

Valdav osa metsataimi on elukohaspetsialistid, mis tähendab, et nad on hästi kohastunud elamaks varjulistes metsades, kuid ei saa hakkama valgusküllastel avaaladel, näiteks oma enamasti väikese kasvu tõttu ei suuda nad konkureerida endast suuremate taimedega. Sellised liigid on näiteks metspipar, jänesekapsas, ussilakk, aga ka sinilill.

Metsaliikide uurimisel on eesmärgiks leida lahendusi abistamaks levimisraskustesse sattunud taimeliike. Lahenduseks on välja pakutud idee rajada metsakilde ühendavaid puiskoridore, mille kaudu liigid saavad ühest metsast teise levida.

Probleemi on uuritud palju LääneEuroopas, kus puiskoridorid on maastiku loomulikuks osaks juba sajandeid. Näiteks on Prantsusmaal puiskoridoridega liigendatud maastiku kohta kasutusel suisa eraldi termin bocage. Sarnane maastikutüüp on suuresti levinud veel Suurbritannias, Saksamaal ning Hispaanias.

Eesti maastikus domineerivad

puiskoridorid erinevad suuresti Lääne-Euroopa omadest. Kui sealsed koridorid on enamjaolt kraavideta, hooldatud vanemate puude rivid, siis meil on levinud pigem põõsas-tüüpi koridorid, mis on tekkinud kuivenduskraavide kinnikasvamisel, vähemal määral leidub ka ajaloolisi alleesid ning vanemate puude rivisid.

Puiskoridoride looduskaitselise rolli hindamiseks tuleb esmalt uurida, kas ja kui palju metsataimed meie maastikus domineerivaid puiskoridore kasutavad. Selgub, et juba esimestel koridorimeetritel langeb metsataimede liigirikkus järsult, mis viitab taimede püüdlusele koridori levida, kuid suutmatusele seal püsima jääda. Järgmisena tuleb selgitada, millised koridori omadused on eelduseks metsataimede edukale levimisele.

Oluliseks osutus koridori laius, avatus (valgusrohkus) ning vanus.

Koridori efektiivsuse tõstmiseks peaks see olema optimaalsete valgustingimustega ehk mitte liiga pime, võimalikult lai ning kõrge vanusega. Laius aitab leevendada n-ö «servaefekti» ehk valguslembeste ja suure konkurentsivõimega niidu- ja avatud maastiku taimede sissetun-

Eestis on levinud pigem põõsastüüpi koridorid, mis on tekkinud kuivenduskraavide kinnikasvamisel, kuid vähemal määral leidub ka ajalooliseid alleesid ning vanemate puude rivisid.

Lisaks koridori struktuurile uurisin ka liikide tunnuseid, näiteks taime kõrgus, lehe kuju, lehe paksus jne. Tunnused iseloomustavad hästi taimede eelistusi keskkonnas ning nende levimisvõimekust. Selgub, et puiskoridoridesse levivad suurema valgusnõudlusega ja kõrgema kasvuga metsataimed, kuna koridoridesse paistab sisse rohkem valgust ning elus püsivad vaid suurema konkurentsivõimega metsataimed, mis piirab varjulembeste ja väiksemate taimede võimet koridorides hakkama saada.

Lisaks peavad taimed taluma ka koridoridesse kanduvaid põllumajandusest tulenevaid lisatoitaineid, peamiselt lämmastikku ja fosforit, mida iseloomustab suurema toitainetenõudlusega metsataimede edukam levi koridoridesse.

Peale metsataimedega seotud looduskaitselise tähtsuse on koridorid olulised putuktolmeldajatele, kaasa arvatud mesilastele. Uuemad uuringud näitavad, et paljud mesilased ja kimalased kasutavad koridore nii liikumisteedena kui ka toiduotsingul. Uurisin ka oma töös tolmeldamisega seotud taimede tunnuseid ning leidsin, et koridoridesse levivad metsataimed on suuremas osas kohastunud putuk-

tolmeldajatega. Lisaväärtusena selgus, et koridoridesse levivad metsataimed õitsevad kaua, pakkudes putukatele toitu pika aja jooksul.

Levikumeetodid

Mõistmaks paremini metsataimede võimet koridoridesse levida, tuleb vaadelda ka taimede levikumeetodeid. Metsataimi iseloomustatakse tihti kui aeglaseid levijaid, mille kõige ilmekamaks näiteks on taime seemnete levimine sipelgate abil.

Uurides metsataimede levimisviise, selgus, et taimed kasutavad koridoridesse levimiseks abivahendeid, näiteks ogad, viljakas ümbris marjade näol vms, mida kinnitab ka loomlevivate metsataimede osakaalu suurenemine koridoris. Sellest võib järeldada, et koridoride efektiivsuse tõstmisel on oluline roll ka metsloomadel ja lindudel, kes taime viljadest toituvad, aidates taimedel väljaheidetega uutesse kasvukohtadesse jõuda. Efektiivseks metsataimede levikumeetodiks on ka oma seemnete looma külge kinni haakimine, mis võimaldab levida pikki vahemaid.

Seniste tulemuste valguses praegused Eesti põllumajandusmaastikus domineerivad puiskoridorid metsataimede edukat levikut ei toeta. Põhjusteks on koridoride ebasoodne struktuur ning põllumajandusest tulenev lisatoitainete sissekandumine. Suuremat rõhku peaks maastikuplaneerimises panema juba väljakujunenud ajalooliste puiskoridoride säilitamisele ning seisundi parendamisele. e

OÜ Hansamets

MAJANDAME METSA KÕIKJAL EESTIS! OSTAME:

Metsamaterjali Metsamaad ja kasvavat metsa

www.hansamets.ee

OSUTAME JÄRGMISEID TEENUSEID: Metsa istutamine Metsalõikus, väljavedu ning transport Metsamajandamiskavade koostamine Treilerveod Võsalõikus

Tel. 506 0777

22 maaelu edendaja

postimees || 10. veebruar 2014

AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad. www.apmets.ee

OSTAME VÄRSKEID OKASPUUPALKE. Tel 506 8576.

www.varasaeveski.ee

OÜ Kolmestar ostab kasvava metsa raieõigust ja metsakinnistuid.

Samuti teostame raiet ja vedu.

Tel 512 3356, Jaan. e-post: jaan@kolmestar.ee www.kolmestar.ee

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Marrek Puit OÜ ostab: • Kasvava metsa raieõigust • Metsakinnistuid Info tel 5667 8631, 385 2071 info@marrekpuit.ee

Ostame metsakinnistuid, hind kuni 10000 €/ha.

Tel 517 9866 info@landeker.ee www.landeker.ee Ostame: • Kasvavat metsa • Metsamaad (ka osaliselt tehtud raietega, võib olla hüpoteegiga) Tel 514 2605 • Raieõigust info@rohelinemets.ee • Põllumaad www.rohelinemets.ee

SILVMAR GRUPP OSTAB • metsakinnistuid (võib olla ka raiutud) • metsamaterjali • raieõigust Samas osutame metsaraieteenust.

Samas teostame metsa ülestöötamist ja väljavedu!

www.silvmargrupp.ee

Tel 517 4176, silvmar@hot.ee

Malberg Arenduse OÜ METSA ÜLESTÖÖTAMISTEENUS

MTZ 82 väljavedu. Harvesteri- ja saemeestelõikus • metsamaterjali ost • lankide kokkuost • kraavide ja teeäärte puhastamine võsast • hakkematerjali ost

Ostame

Teeme teie metsad korda! Kuulutus ei aegu!

Tel 525 4732, e-post metsadkorda@gmail.com

üle Eesti. Tel 507 2544.

maaelu edendaja 23

10. veebruar 2014 || postimees

Metsapoliitika proovib kohanduda arvukate nõudmistega, mida erinevad poliitikavaldkonnad metsandusele seavad. Kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, taastuvenergia, vee, pinnase ja mägede kaitse – need on ainult mõned näited.

Metsa jätkusuutlik majandamine ja selle tõendamine Tekst Sirli Jakobson, SA Erametsakeskus projektispetsialist, viibib praktikal Euroopa Paberitööstuste Konföderatsiooni (CEPI) juures, foto Aivar aalmann

E

uroopa Liidu maismaast on metsadega kaetud 40 protsenti. Metsal on oluline roll puidu ja hüvede allikana ning maaelu arengusse panustamisel, luues seeläbi üle Euroopa kolm miljonit töökohta. Viimaste aastate jooksul on metsa jätkusuutliku majandamise küsimus saanud järjest enam tähelepanu.

Euroopa metsade aastasest juurdekasvust raiutakse praegu umbes 60–70 protsenti ja metsa pindala on kasvanud 0,4 protsenti viimaste aastakümnete jooksul.

Euroopa Liidu liikmesriikide hinnangute alusel kasvab raiumismaht võrreldes 2010. aastaga kolmandiku võrra aastaks 2020.

Metsast pärinev biomass on praegu kõige olulisem taastuvenergiaallikas, tagades umbes poole Euroopa Liidus kasutatavast taastuvenergiast. Riiklike taastuvenergia tegevusplaanide alusel moodustaks biomassi pakkumine 42 protsenti energiaeesmärkidest aastaks 2020.

Kui selline olukord saavutatakse, kasutataks puitu energia tootmiseks samas mahus, nagu seda praegu kokku raiutakse. Jätkusuutlikkuse tagamisse on sellisel juhul vaja kindlasti panustada.

Jätkusuutlikkus

Metsa jätkusuutlik majandamine on nii Euroopa uue kui ka vana metsastrateegia alusel metsamajandamise üldmõte. See tähendab metsade ja metsamaa kasutamist viisil, mis tagab metsade mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali täita täna ja tulevikus ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone, kahjustamata seejuures teisi ökosüsteeme. Metsade säästev ehk jätkusuutlik majandamine on ka Eestis kehtiva metsaseaduse eesmärgiks.

2009. aasta kevadel vastu võetud Euroopa Liidu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta seadis liikmesriikidele kohustuslikud mahud taastuvenergia kasutamiseks aastaks 2020. Direktiiv sisaldab ka jätkusuutlikkuse kava transpordis tarvitatavatele biokütustele ning sooja- ja elektritootmises kasutatavatele biovedelikele.

2010. aastal koostas Euroopa Komisjon esimese raporti direktiivi ülevõtmise kohta liikmesriikides ja jõudis järeldusele, et lisanduvaid

kriteeriume biomassi jätkusuutlikkuse tagamiseks ei ole tarvis, sest juba antud soovitused liikmesriikidele on piisavad. Muude põhjenduste seas tõi komisjon välja, et väiketootjad ei talu lisanduvaid administratiivsed kulusid, mis tuleneksid jätkusuutlikkuse tõestamisest.

Praegu ei ole teema Euroopa Komisjonis edasi liikunud, aga energia peadirektoraat avaldab hinnangu eeldatavasti selle aasta alguses Euroopa Liidu energia- ja kliimaraamistiku 2030 raames. kriteeriumid

Riikidele on ette antud vabatahtlikud üleeuroopalised jätkusuutlikkuse kriteeriumid ja indikaatorid, mis on Euroopa metsanduse valdkonna eest vastutavate ministrite koostööorganisatsiooni FOREST EUROPE töö keskpunkt. Kriteeriumitega hinnatakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid näitajaid, nagu näiteks metsamaa pindala, pinnase seisukorda, raiemahtu, ohustatud liike, tööstusmahtu jne.

Nende 2003. aastal välja töötatud kriteeriumite alusel avaldati kolme aasta eest mahukas raport, kuid andmete edastamine kõnealuste indikaatorite alusel on riikidele vabatahtlik ja mingeid kohustusi see eraomanikele ei sea.

Uue metsastrateegiaga on Euroopa Liidu tasandil ette nähtud õiguslikult siduvad jätkusuutliku metsamajandamise kriteeriumid.

Jätkusuutlikkuse kriteeriumite sattumist metsastrateegiasse võib lugeda nii keskkonnaaktivistide pikaajalise lobitöö tulemiks kui ka vastuseks biomassi kriteeriumite pika-

Metsaomanike seisukoht on kindel – biomassi sektoripõhised kriteeriumid, samuti lõpptoodangule keskenduv lähenemine ei ole loogiline ega praktiline.

le veninud aruteludele. Metsaomanike seisukoht on kindel – biomassi sektoripõhised kriteeriumid, samuti lõpptoodangule keskenduv lähenemine ei ole loogiline ega praktiline.

Suurim oht kohustusliku jätkusuutliku metsanduse kriteeriumite seadmisel on asjaolu, et tõendamiskohustust ei seata ainult riiklikul või piirkondlikul, vaid ka eraomandi tasemel. Liikmesriikidel on juba paigas süsteemid metsade seireks ja andmebaasid, mille alusel kriteeriumitele vastamist tõendada.

Metsamajandamiskavade või samaväärse instrumendi kohustuslikuks muutmine on aina enam päevakorda tõusnud. Mitmed asjaosalised usuvad, et detailsema info valdamine omandi tasemel annab parema võimaluse metsa jätkusuutlikkuse tõestamiseks, aga lubab ka metsamajandamist teatud suunas juhtida. Metsaomanikud ei ole muidugi bürokraatia kasvust huvitatud.

Euroopa Komisjon kaalub metsamajandamiskava kohustuslikuks seadmist ja selle muutmist üheks peamiseks meetodiks jätkusuutliku metsamajandamise tõendamisel.

Metsamajandamiskava on mainitud nii uues metsastrateegias, bioloogilise mitmekesisuse strateegias kui ka mitmes juhendmaterjalis, mida komisjon praegu metsandusega seotud valdkondadele koostab.

Oktoobris saatis komisjon liikmesriikidele küsimustiku, kogumaks infot metsamajandamiskavade rakendamise kohta. Vastuste analüüsi alles koostatakse.

Mõnes Euroopa riigis on juba

metsamajandamiskava kohustuslik.

Näiteks Leedus peab kava olema enam kui kolme hektari suurustele metsaaladele, Prantsusmaal suurematele kui 25 hektarit. Palju rohkem leidub aga riike, kus niisugust kohustust ei ole ja kava sisu riigi poolt ei reguleerita, näiteks Rootsi, Soome, Taani, Austria ja Portugal. Nende riikide metsaomanikel on ka takistusi metsamajandamiskava tellimisel – kõrged hinnad, vähe tegijaid ja puuduvad toetussüsteemid, et oleks võimalik nii nagu Eestis kulude katteks toetust taotleda. Prantsusmaal on näiteks metsamajandamiskava maksumus 70–100 eurot hektari kohta.

Terviklik lahendus

Euroopa metsaomanikud toetavad metsa jätkusuutlikkuse tõendamisel terviklikku lahendust, mis võtaks arvesse kõiki metsade poolt pakutavaid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnafunktsioone ning ka lisandväärtuseid. Jätkusuutlikkuse kriteeriumid on osa metsastrateegiast. Euroopa tasandil tuleb arvesse võtta sedagi, et riikide metsad ja metsa majandamise võtted on vägagi erinevad.

Metsamajandamiskavade kohustuslikkuse arenguid jälgivad Brüsselis mitmed organisatsioonid, kes maaomanike huve kaitsevad: Euroopa Metsaomanike Föderatsioon (CEPF), Euroopa Põllumajandusorganisatsioonid ja Euroopa Põllumajandusühistud (Copa Cogeca), Euroopa Maaomanike Ühendus (ELO) ja Lõuna-Euroopa Metsaomanike Ühing (USSE). e

Metsaharvenduse OÜ Ostame • kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust aavopluss@gmail.com

• metsakinnistuid • metsamaterjali Tel 516 0843

• kasvavat võsa

Raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred. metsaharvenduse@gmail.com Tel 513 8029 www.metsaharvenduse.ee Metsa ülestöötamine ja vedu.

Ettemaksuvõimalus.

24 maaelu edendaja

postimees || 10. veebruar 2014

Eestis kasvatatakse paljudes peredes omale suvel ise köögivilju ning raske on olla selle ala spetsialist, kui iga väike kasvataja on ju omamoodi asjatundja.

Efektiivsed mikroorganismid mõjutavad positiivselt istikute kasvu Tekst ja foto Margit Olle, Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur

E

elmisel aastal sain tomatiistikuid kasvatada erilisel meetodil, mis muutis istikud silmnähtavalt kompaktsemaks – taimed ei veninud välja ja olid jämedama varrega.

Miks on kompaktsus hea? Üks tomati kvaliteeti mõjutav element on kaltsium, mis liigub taimes koos transpiratsiooniveega ehk teisisõnu pole see vabalt kulgev. Taim omastab kaltsiumi paremini, kui ta on kompaktne – siis liigub kaltsium kiiremini latva, kuna läbida tuleb väiksem vahemaa kui pika taime puhul.

Taimede suurem kaltsiumisisaldus on kasulik, sest niisugusel juhul on tomati kest tugevam, vili peab transpordile paremini vastu ning ühtlasi säilib pikemat aega.

Suurem kaltsiumisisaldus tähendab ka haiguskindlamat taime. Putukad ei jõua tugevama kestaga taimedest läbi hammustada ja putukakahjustusi esineb taimedel vähem.

Jämedam vars on aga seepärast hea, et varre kaudu toimub toitainete omastamine. Mida jämedam on vars, seda rohkem toitaineid saab taim omastada ja hilisem saak võib tulla tunduvalt suurem.

Efektiivsed mikroorganismid aitavad kasvatada kompaktsemat tomatitaime, nagu kinnitasid Eesti Taimekasvatuse Instituudis läbi viidud katsed.

Efektiivsed mikroorganismid

Efektiivsete mikroorganismide (EM) tehnoloogiale pandi alus 1970. aastatel Tero Higa poolt Jaapanis.

Algul isoleeriti mikroobid eri ökosüsteemidest ja segati need omavahel, kuid esialgu edu ei saavutatud ning osa mikroobe eemaldati seetõttu segust. Lõpuks saadi segu, mille pH oli 3,5 ja mis koosnes peamiselt pärmist, fotosünteetilistest bakteritest ja lactobacillusest.

Mida jämedam on tomati istiku vars, seda rohkem toitaineid saab taim omastada ja hilisem saak võib tulla tunduvalt suurem.

Efektiivsed mikroorganismid inokuleeritakse mulda, et luua taimede tervisele ja kasvule soodne keskkond. Nende mõjuks on taimede patogeenide ja haiguste vähenemine, energiasäästlikkus taimedes, pinnase mineraalide lahustamine, mulla mikroobikoosluse ökoloogiline tasakaal, fotosünteesi efektiivsus ja bioloogiline lämmastiku fikseerimine. Varasematest katsetest on selgunud efektiivsete mikro-

organismide positiivne mõju tomatiseemnete idanevusele. Mitmed autorid märgivad, et efektiivsete mikroorganismide kasutamine suurendab tomatite saaki. Tomatikasvatuse kuldreegel on, et heade kasvuparameetritega istik mõjutab tomatite saaki positiivselt.

Katsed

Katsed tomatisordiga «Valve» viidi läbi Eesti Taimekasvatuse Instituudi (endise nimega Jõgeva Sordiaretuse Instituudi) kasvuhoonetes 2013. aasta talvel. Katsetati kaht varianti: nii efektiivsete mikroorganismidega kui ilma kasvatatud taimi (veega töödeldud).

Seemned külvati 16. jaanuaril, taimed pikeeriti 31. jaanuaril ja potistati 13. veebruaril. Taimi kasvatati tavaviljeluse tingimustes. Substraadiks oli turba ja erinevate väetiste (PeatCare 11-25-24 2 kg/m3 , magneesiumsulfaat 0,5 kg/m3) ning lubjakivi (7 kg/m3) segu.

Esimese variandi seemneid töödeldi aktiveeritud efektiivsete mikro-

organismide (EM) lahuses (1:500, 1 spl 2 liitri vee kohta) pool tundi ja siis külvati. Kontrollvariandi seemneid leotati pool tundi vees ning seejärel külvati. EM-iga variandi turvas töödeldi aktiveeritud EMlahusega 1:500 (6 spl aktiveeritud EM-lahust 12 liitrile turbasegule).

13. veebruaril töödeldi EM-iga variandi turvas aktiveeritud EMlahusega 1:1000 (6 spl aktiveeritud EM 24 liitrile turbasegule). Kontrollvariandis segati turvas analoogse koguse veega. Edasi kasteti üks kord nädalas alates 13. veebruarist kuni 13. märtsini EM-iga variandi taimi aktiveeritud EM-lahusega 1:1000 (4 liitrit lahust 32 taime kohta).

Igas variandis oli neli taime ning katse viidi läbi neljas korduses. Korraga tehti kaks katset. Seega oli katsetes kokku 64 taime (lisaks sellele veel kaitseriba taimed).

Kasvuhoonet valgustasid naatriumlambid ning valgustugevus oli umbes 12 000 luksi. Valgustusperiood kestis 18 tundi ööpäevas

(kell 23–16). Päevane temperatuur kasvuhoones oli 20 oC ja öine temperatuur 18 oC. Tulemused

7. märtsil taimede pikkus, laius, varre läbimõõt ja lehtede arv registreeriti. Andmeid töödeldi programmiga Excel.

Antud katse peamised tulemused olid järgmised: tomatiistikud kontrollvariandis olid välja veninud ja kõrgemad kui EM-iga variandis.

Esimeses katses EM-iga kasvatatud istikud olid 25% väiksemad ja teises katses 20% väiksemad kui kontrollvariandis.

Tomati istikute varre läbimõõt oli kontrollvariandis väiksem kui EM-iga variandis. Esimeses katses EM-iga kasvatatud istikute varre läbimõõt oli 28% ja teises katses 30% suurem kui kontrollvariandis.

Seega aitavad efektiivsed mikroorganismid muuta istikuid märkimisväärselt kompaktsemaks: taimed pole välja veninud ning on jämedama varrega. e