Maaelu edendaja 20140310

10. MÄRTS 2014 || postimees

maaelu teemaleht põllu- ja metsamajanduse huvilistele

edendaja

10. MÄRTS 2014 nr 3/7

maaelu edendaja 1

Jane Mättik tahtis juba lapsena loomi kasvatada Mahekaubanduse trendid Eestis ja maailmas Sigade Aafrika katk paneb muretsema üllatuslik eksoot jõudis Eestisse

2 maaelu edendaja

postimees || 10. MÄRTS 2014

uudistame ilma

!!!

Silmakirjalik või mitte?

K

as pole silmakirjalik rääkida ettevõtjal, kes ise on saanud küllalt suuri PRIA toetusi, et toetusi ei tohiks vaja minna?

Ei ole – saab teada, kui lugeda käesolevast Maaelu Edendajast intervjuud aasta lihaveisekasvataja Jane Mättikuga.

Viie aastaga Eesti parimaks veisekasvatajaks tõusnud Jane Mättik möönab toetuste olulisust üksnes ettevõttega alustamisel, kuid edaspidi on neist sõltumine tema meelest nagu sotsiaalabi. Taimeja loomakasvatus peaks aga olema end ise ära majandav, leiab ettevõtlik naine.

Samuti peatub Maaelu Edendaja teiste teemade hulgas põhjalikumalt mahekaubandusel – vaatluse all on nii mahekaubanduse uusimad trendid ja käekäik maailmas kui ka Eesti tarbijate hoiakud.

Kuid selle numbri kõige kaugem külaline jõudis meie leheveergudele portreteeritavaks ja eriliseks üllatajaks kaugelt Ecuadorist. maaelu edendaja toimetus

Maaelu edendaja

Toimetaja Kristiina Kruuse maaelu@postimees.ee

Projektijuht Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee Reklaam tel 739 0390, faks 739 0387 Keeletoimetaja Triin Ploom Küljendaja Kaia Aalmann Väljaandja AS Postimees Gildi 1, 50095 Tartu Trükk AS Kroonpress

Ilmavaatleja märkmeid märtsist Tekst aleksander lumi, foto mairo pajula

T

avaliselt aasta külmim kuu – veebruar – on nüüd läbi saanud. Veebruari temperatuuri erinevustest võib välja tuua, et kuu alguses oli –7,5 kraadi külma ja vabariigi aastapäeval jällegi 7,5 kraadi sooja. Ees ootab kevad ja esimene kevadkuu märts.

Märts on aasta sademetevaeseim kuu. Seega märtsis suurt lund oodata ei tasu, kuid külma võib siiski tulla. Usun, et aprillis peaks me veel ka lund nägema.

Nüüd mõned rahvatarkused märtsi kohta.

Märtsis on kaks rahvakalendri tähtpäeva, mille järgi saab ilma ennustada. Samuti on tähtsad paastukuu esimene päev ja ka kevadine pööripäev. Öeldakse, et kui korjusepäeval (12. märtsil) sajab lund, siis sajab seda veel teist sama palju juurde. Kui kolm päeva enne ja pärast paastumaarjapäeva (25. märtsil) on sula, siis jääbki ilm sulale.

Kui aga paastumaarjaööl külmetab, siis tuleb kevad külm ja sügis soe.

Heledad tähed märtsikuu esimeste ööde taevas tähendavad, et oodata on pikka kevadet. Sealt suunast, kust tuul puhub paastukuu esimesel päeval, puhub tuul ka suurema osa suvest. Pööripäeva tuulesuunast puhub tuul aga enamasti kuni järgmise pööripäevani.

Vihmane märts tähendab, et kogu suvi ja ilm kuni oktoobrini on sajune. Vanarahvas ütles ka, et kui paastukuul müristab, puistab lund lehekuul ehk mais. Kui aga märtsis on palju tuult ja aprillis rohkesti vihma, siis tuleb maikuus ilus ilm.

Lõpetuseks tarkus kevade kohta: kui kevadel on palju udu, siis tuleb suvel palju vihma.

Kena saabuvat kevadet ja kui lund peaks tulema, siis osakem rõõmu tunda ka selle üle, sest korraliku külmaga talve oli niigi napilt kuu aega. e

maaelu edendaja 3

10. MÄRTS 2014 || postimees

Läinud kuu keskel avastas lillepoe ArtFlore florist Mairo Pajula Hollandist saabunud lillekastist pandanilehelt tillukese eksootilise konna. Nähes loomakeses eluvaimu, toimetas florist konna loomaaeda, kus pärast mitut nädalat uurimist tuvastati, et see on haruldane, ohustatud liikide hulka kuuluv Ecuadori endeem ehk üksnes seal piirkonnas levinud konn.

Pandanilehega jõudis lillepoodi haruldane konn Tekst Kristiina Kruuse, Foto Mairo Pajula

T

allinna loomaaia abidirektori Vladimir Fainšteini sõnul on tegemist haruldase konnaga, kelle tuvastamine võttis aega, sest Tallinna loomaaed pole neile liikidele spetsialiseerunud ning läbi tuli vaadata väga palju pilte ja konsulteerida väliskolleegidega.

Lõpuks tehti Riia kolleegi abil kindlaks, et tegemist on ladinakeelset nimetust dendropsophus gryllatus kandva konnaga, kellel eestikeelset nime teadaolevalt pole. «Nagu juba alguses arvata võisime, osutus konn üsna haruldaseks liigiks,» ütles loomaaia abidirektor Fainštein.

Maamessilt ootavad külastajad uudistooteid ning masinaid, mida varem nähtud pole. Sündmuse projektijuht Margus Kikkul rääkis, et tänavu on plaanis neile suuremat tähelepanu pöörata.

«Kuna selle aasta Maamessi graafilises kujunduses on kukk, siis otsustasime põnevamad eksponaadid nii messialal kui messiskeemidel markeerida Maamessi kukega.»

Tema sõnul on nominentide väljasõelumisega juba alustatud ning kõik ettevõtted, kes peavad oma toodet «messinaela» vääriliseks, on oodatud endast julgelt märku andma.

«Seni on huvi Maamessi kuke vastu olnud suur. Messini on veel aega, kuid ettevõtted tegelevad aktiivselt nominentide esitamisega,» rääkis Kikkul. Messinaelad on alati olnud ürituse kodulehel ja ajakirjanduses märgitud, aga «kuke» märk on eriliselt tähelepanu pälvinud, lisas ta.

Ohustatud liik

Dendropsophus gryllatus on levinud üksnes Ladina-Ameerikas Ecuadori aladel. Liik on Maailma Looduskaitseliidu (IUCNi) punases nimistus välja toodud kui ohustatud liik, kuna see on levinud vähem kui 5000 ruutkilomeetrisel alal ning liigi populatsioon on kahanev. Peamiseks ohuks antud liigile on tema elupaikade hävimine seoses intensiivse banaanikasvatusega.

Mis kaugelt Eestisse sattunud konnast siin saab, on loomaaia abidirektori Fainšteini sõnul esialgu veel raske öelda. «Kõigepealt vaatame, kas ta ellu jääb. Konn on ikkagi pika ja stressirohke reisi üle elanud, aga sellised eksoodid on vahel väga tugeva elutahtega,» lausus Fainštein ja lisas: «Praegu on tema seisund enam-vähem. Ta sööb putukaid ja see on juba väga hea näitaja, kui ta sööb.»

Tulevikus oleks Fainšteini selgitusel parem otsida konnale kaaslane või anda ta ära loomaaeda, kus konn saaks seltsilise. «Ei oleks päris õige teda üksinda pidada. Meie Riia kolleegid tegelevad väga palju igasuguste konnadega. Kui nad tunnevad huvi, siis võib-olla anname selle konna neile,» rääkis Fainštein.

Maamessi uudised saavad tänavu kohapeal märgitud «kukega»

See haruldane konn rändas pandanilehel pika tee Ladina-Ameerikast Eesti lillepoodi ning sai uue kodu Tallinna loomaaia terraariumis.

Kaubakaste tuleb lõunamaadest tuhandeid, kuid eksootilisi leide on vaid üksikuid, ütles loomaaia abidirektor.

Sarnaseid juhtumeid, kus näiteks lillepood või puuviljade maaletooja leiab kauba seast eksootilise looma, kes jõuab ka loomaaeda, on Fainšteini sõnul väga vähe. «Kui nii võtta, siis kaubakaste tuleb lõunamaadest tuhandeid, kuid neid leide on vaid üksikuid. See ei ole sugugi tüüpiline juhus,» ütles ta.

Ka konna leidnud ArtFlore OÜ florist ja üks juhte Mairo Pajula nentis, et enam kui kümneaastase tööstaaži jooksul on see tema jaoks esimene kord leida lillekastist taoline eksootiline isend. Üksikjuhtumid

Niisamuti ei saa loomaaia abidirektori Vladimir Fainšteini sõnutsi väl-

ja tuua, milliseid loomi on aegade jooksul nn kaasreisijana Eestisse kaubaga kõige rohkem sattunud.

«Aastatega on ikka väga erinevaid leide ette tulnud. On toodud sisalikke, konni, on ka madusid olnud, aga mitte mürkmadusid. Hiljaaegu toodi mingi omapärane prussakas,» loetles Fainštein, kuid rõhutas, et tegemist on mitme aasta leidudega ning aastas üle kümne sarnase juhtumi ei ole.

Juhul, kui mõni firma avastab oma kauba seast eksootilise looma, võiks Fainšteini soovitusel loomaaiaga ühendust võtta. «Kui leitakse, siis me ikka võtame vastu, määrame liigi ja püüame neid elus hoida,» lausus ta. e

• Kuivatid • Säilituspunkrid • Trummelpuhastid/sorteerid • Torusüsteemid/tarvikud • Transportöörid • Ventileeritavad koonuspõhjad • Elektritööd • tel 5562 3006, info@rv.pri.ee, www.rv.pri.ee

«Sõel on tihe, aga valik saab olema põnev,» rääkis Kikkul. Korraldaja sõnutsi on mitmed tugevad kandidaadid endast juba märku andnud. Lõpliku valiku «kukega» pärjatud toodetest teeb korraldusmeeskond. Uudistooted saavad kindlasti esile tõstetud.

Maafest Eelmisel aastal Tartu Raekoja platsil paiknenud Maafesti telk asub sel aastal Maamessi territooriumil. Nagu mullugi, on messieksponentide vastuvõtt messi esimese päeva õhtul 800 m2 suuruses festivalitelgis. Peatselt ilmub Maafesti programm ka Maamessi kodulehele.

Piletid eelmüügis Alates 1. märtsist on võimalik Maamessi pileteid soetada Piletilevi eelmüügikohtadest. Kohapeal vahetatakse piletid käepaela vastu, mis võimaldab päeva jooksul messiterritooriumilt ära käia. Käepael pakub ka erinevaid soodustusi, mille kohta ilmub teave kodulehele. Kui plaanite tulla suure bussiga, siis broneerige koht messikeskuse kõrval olevasse parklasse aegsasti e-posti teel teno@tartunaitused.ee.

Maamessil näeme!

Henrik Urbel Maamess 2014 pressiesindaja

4 maaelu edendaja

postimees || 10. MÄRTS 2014

Liia Heeringu sead on terved ja rõõmsad. Perenaine nendib, et ainus viis, kuidas ta oma sigu kaitsta saab, on mitte lasta võõraid lauta ning ise hoolikas olla.

Põlvamaal Raadamal ruigavad talupidaja Liia Heeringu laudas viis rõõmsat ja uudishimulikku siga. Seltsiks kasvavad neile mullikad ja lambad ning kanakari. Nii on ikka olnud.

Seakasvataja kuulab katku-uudiseid murega Tekst ja fotod Jüri Saar

L

iia Heering on kolmkümmend aastat sigu pidanud. «Lapsi on palju, igaühele saad anda kosti ja selle jaoks ma peangi,» ütles Heering. «Lihapuudust mul ei ole, kõik toidud saan ise teha. Toon põrsad kuue kuu tagant, kogu aeg väikesed kasvavad ja suured lähevad eest ära. Vili on endal, kartul on endal, põhk ja heinad samuti omast käest.»

Aga nüüd räägitakse, et Eesti sigu võib ohustada sigade Aafrika katk, mida on diagnoositud nii Leedus kui Poolas, tõsi – metssigadel. «Kunagi oli see lehmade taud, aga läks mööda. Ehk läheb nüüd ka mööda,» lootis Heering. «Praegu ei ole ma midagi teisiti teinud. Mis ma muud saaks teha, kui et ei lase teisi lauta ja ise üksi toimetan.»

Metssead on küll viljapõldu käinud ümber pööramas, aga päris aia taha ei ole tükkinud, kuid muretsemiseks põhjust siiski jagub. Leedus diagnoositi sigade Aafrika katk jaanuari lõpus ja see tõi kaasa piirangute rakendamise. Poolas diagnoositi sigade Aafrika katk metsseal 17. veebruaril ja 19. veebruaril.

Väga nakkav

Sigade Aafrika katk on väga nakkav sigade haigus. Vältimaks haiguse leviku riski Eestisse, tuletab

veterinaar- ja toiduamet (VTA) loomapidajatele ja elusloomade vedajatele meelde, et on väga tähtis täita bioohutusnõudeid. Täiendava loomatauditõrje meetmena on VTA kehtestanud uusi bioohutusmeetmeid.

Loomafarmi territooriumile võib Leedust ja Poolast saabunud elusloomade veok siseneda alles pärast 48-tunnist ooteaega alates Eesti piiri ületamisest ning pärast transpordivahendi täiendavat desinfitseerimist Eestis (desinfitseerimiseks sobivad kloori sisaldavad desovahendid nagu 5%-line kloramiinlahus, naatriumhüpokloritilahus, kloorlubi, Halamid ja Virkon S lahjenduses 1:200). Nende meetmete täitmine peab olema dokumentaalselt tõestatud. Peale selle on piirangud söötade sisseveole.

VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian ütles, et viimased nädalad ei ole uutest Aafrika katku juhtumitest teateid toonud.

Ka ei ole Leedust ega Poolast uudiseid, et haigus oleks levinud kodusigadele.

Ent kui veel mõni aeg tagasi peeti selle haiguse Eestisse jõudmise tõenäosust nullilähedaseks, siis nüüd ütleb Maarja Kristian, et null see kindlasti ei ole. Kõnealust haigust on diagnoositud ka Venemaal Eesti lähiregioonides.

VTA on andnud loomapidajate tarvis välja infolehe, kus kirjas juhiseid, mida loomapidaja oma loomade kaitseks saaks ette võtta. «Need on elemetaarsed bioohutusnõuded,» ütles Kristian. «Ei tohi loomapidamishoonetesse lasta kõrvalisi isikuid, tuleb piirata metsloomade ligipääsu, kuigi tegelikult ju ei tohikski metsloom sisse pääseda.

Loomulikult kehtivad elementaarsed riiete vahetamise ja desinfitseerimise nõuded. Kui karja tuuakse uus loom, oleks teda mõistlik alguses karantiinis hoida. Täiesti keelatud on sigadele toidujäätmete söötmine. Vajalik on näriliste tõrje,» loetles ta.

Ilm tüürib kevadesse, kas sigu suvel väliaedikusse võib lubada?

«See oleneb väga palju ka piirkonnast ja loomade hulgast,» vastas Kristian. «Kui ikka on metsatukk lähedal ... Üldiselt metssead koduseaga otsekontakti ei lähe, aga nad käivad põldusid tuhnimas ja liiguvad majapidamiste lähedal ka. Eks see ole üks mõtlemise koht. Me ei ole samme astunud, senini keeldu ei ole.»

Aafrika katk ei ohusta üksnes metssigu ja kodusigu. Niisamuti on ohustatud lemmikloomana peetavad minisead ja rippkõhtsead. Inimsele ei ole sigade Aafrika katk ja sealiha söömine kuidagi ohtlik, kuid töötlemata liha ja lihatoodete import võib soodustada haiguse levikut.

Läbirääkimistel jahimeeste esindajatega on Maarja Kristiani sõnul kinnitatud, et Eesti jahimehed Leedus ja Lätis küttimas ei käi ning sealt ei liigu kütitud loomad Eestisse. Eestis metssigade küttimist piiratud pole. Küll on tehtud ettepanek, et idapiiri ääres lõpetataks metssigade lisasöötmine söötmiskohtades, et tekitada puhvertsoon, kus sigu liigub vähem. Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts nentis, et see ettepanek on teada, kuid ei ole jahimeestele väga meelepärane, sest raskendab jahipidamist, seda enam, et talv oli lumevaene.

Valmisolek reageerida

Liia Heering on oma tarbeks pidanud sigu kolmkümmend aastat.

Sigade Aafrika katk Sigade Aafrika katk on väga nakkuslik ning ägedalt kulgev nii kodu- kui metssigade viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, verejooks, põletikulised muutused elundites ja suur suremus – kuni 100 protsenti.

Ravi ja vaktsiin puuduvad.  Teised loomaliigid ja inimesed ei haigestu, kuid nad võivad viirust edasi kanda.  Kaitsmaks loomi nakatumise eest, ära luba kõrvalisi isikuid loomapidamishoonesse; enne loomapidamishoonesse sisenemist vaheta riided, desinfitseeri või vaheta jalanõud; hoia karja juurde toodav loom karantiinis; hoia haige loom eraldi tervetest; väldi viiruse sissepääsu sööda, allapanu või inventariga; tee näriliste tõrjet; takista metsloomade ja teiste koduloomade pääsemist loomapidamishoonesse; nõua kõigilt bioohutusmeetmete täitmist.  Loomade haigestumisest või hukkumisest tuleb teavitada loomaarsti. 

Eelmisel nädalal käis koos riiklik loomatauditõrje komisjon, mis moodustatakse juhul, kui eriti ohtlik haigus riigis puhkeb. Seal olid arutusel tegevused puhuks, kui haigus Eestisse peaks jõudma.

Nakatunud loomad kuuluvad hävitamisele. Kas need põletatakse Väike-Maarja tehases või maetakse, otsustatakse iga konkreetse juhtumi puhul, võttes arvesse loomade hulka.

Kui Eestis peaks avastatama Aafrika katku nakatunud metssiga, moodustatakse ohutsoon, kontrollitakse üle kodusead ning ilmselt peatatakse nii elusloomade kui toodete liikumine selles piirkonnas.

Kui nakkus avastatakse mõnes talus või farmis, kehtestatakse kohe liikumise piirang. «Tänapäeval on olemas desinfitseerimise võimalused ja kaitseriided,» ütles Kristian. «Nii hull see asi poleks, kui suu- ja sõrataudi puhangu aegu 1982. aastal. Me ei räägi nädalatest, räägime päevadest. Aga praegu on see kõik teoreetiline.» e

maaelu edendaja 5

10. MÄRTS 2014 || postimees

Sõbrapäeva tomatid sirguvad jõudsalt Räpina aianduskooli kingitud sõbrapäevatomatid sirguvad jõudsalt ja on näiteks Veeriku kooli 2.c klassi laste ja õpetaja Tiina Ruusi hoole all jõudnud viienda pärislehe kasvatamiseni. Kui tekkis küsimus, kas tomatiprojektis kaasa lüüa, olid lapsed kõik nõus.

Lapsed on õhinas ja teavad tomatitest palju: et neid peab kastma ning väetama. Teavad ka seda, et nendes pottides, kus on tikud sisse torgatud, kasvavad mahetomatid.

«Päikest on ka vaja, pimedas toas ei kasva, sest valgust ei ole. Kui ei kasta, siis närbuvad,» teab koolipoiss Renno Merenäkk.

Veeriku koolis on tomatitaimed pea kõigis algklassides. Ruus ütleb, et miskipärast just nende klassis edenevad taimed kõige jõudsamalt.

Aga nüüd saabub aeg taimed suurematesse pottidesse ümber istutada. Juhised on koolile juba saadetud, tuleb varuda muld ja potid. «Aga arvake, kes ostab?» muheleb Ruus.

«No ma ei hakka ju selle pärast raha korjama. See on lastele nii huvitav.»

Räpina aianduskool kinkis laste aiandushuvi süvendamiseks sõbrapäeva puhul ligemale 800 tomatitaimede komplekti koos väetisega.

Komplektis on neli taime: kaks kollaste ja kaks punaste viljadega. Üks taimepaar kasvab mahetomatina, teine n-ö tavalise väetise abil.

Esimene saak peaks valmima maikuus. Jüri Saar

Foto Margus Ansu

PRIA alustas piimasektori eritoetuse taotluste vastuvõttu

maaelu uudised

U

2.-20. märtsini võtab PRIA kuni sajapealiste piimakarjade pidajatelt vastu piimasektori eritoetuse taotlusi.

Euroopa Liidu eelarvest rahastatav toetus aitab säilitada piimatootmist ja turukonkurentsiga toime tulla majapidamistel, kus on kuni sajapealised piimatootmiskvooti omavate tootjate piimakarjad.

Toetuse taotlejal peab olema eelmisel piimakvoodiaastal (1. aprillist 2012 kuni 31. märtsini 2013) täidetud vähemalt 50% individuaalsest piimakvoodist. Samuti peab tema nimel olema põllumajandusloomade registris registreeritud kuni sada piimalehma 31. märtsi 2009 ja 2. märtsi 2014 seisuga. Taotluses esitatud andmeid kontrollib PRIA oma andmebaasidest.

Piimasektori eritoetust on võimalus saada ka neil ettevõtjatel, kel on karjas küll üle saja piimalehma, aga ettevõte tegutseb saarel, kus ei ole piimatööstust ja puudub tasuta püsiühendus piimatööstust omava piirkonnaga.

Taotlus soovitatakse täita elektrooniliselt e-PRIAs, sest seal on kliendile näha ka te-

ma loomade ja piimakvoodi täituvuse andmed. e-PRIAs saab taotlust täita ööpäevaringselt alates 2. märtsist.

PRIA maakondlikes teenindusbüroodes võetakse taotlusi vastu alates 3. märtsist tööpäeviti kell 8.30–16.

Hilinenult võib taotlusi esitada ka veel 21. märtsist kuni 14. aprillini, aga siis vähendatakse toetuse summat 1% võrra iga hilinetud tööpäeva kohta.

Piimasektori eritoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 24. novembriks, otsused toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise kohta kinnitatakse 1. detsembriks.

Tänavu ei ole võimalik märtsikuus taotleda teisi loomakasvatustoetusi, mida varasematel aastatel on makstud. Eesti 2014. aasta riigieelarvest ei ole selleks raha eraldatud.

Samas säilivad põllumajandustootmisega tegelevatel isikutel senised määratud toetusõigused ja soovi korral saab neid ka üle anda. Toetusõigusi võib taas vaja olla edaspidi – juhul, kui need meetmed uuesti rakenduvad. PRIA

Uus teraviljakombain New Holland TC5060 • • • • • • • • • • • • •

mootor 6-silindriline New Holland CommonRail Tier3 nimivõimsus 125 kW / 170 hj maksimaalne võimsus 129 kW / 175 hj peksutrumli läbimõõt 660 mm veorehvid 750/65 R26 uus vedrustatud Comfort kabiin, 1740 mm lai, klaasipind 6,4 m² elektrilsõelad, pindala 5,21 m² 5 põhupuisturit terapunker 5200 l põhupurusti õhkiste konditsioneer peksusüsteemi elektrohüdrauliline juhtimine kabiinist • heeder töölaiusega 5,2 m

Komplekti hind käibemaksuta 130 000 €

Tellides kombaini kuni 30. märtsini, kehtib soodushind käibemaksuta 116 000 €.

6 maaelu edendaja

poSTiMeeS || 10. MÄRTS 2014

Kui enamik inimesi ütlevad, et nad sattusid põllumajandusse või loomakasvatusse juhuslikult, siis tänavu aasta parima lihaveisekasvataja tiitliga tunnustatud Harjumaal asuva Kuusiku talu perenaine jane mättik luges juba 10-aastase tüdrukutirtsuna loomakasvatuse õpikuid ning teadis, et temast saab loomapidaja.

Aasta veisekasvataja Jane Mättik unistas loomapidamisest juba 10-aastaselt

V

ahepealsesse aega on jäänud hulk kõrvalteid nagu kehakultuuriõpingud ülikoolis, töö mööblifirmas või lillede kasvatus, kuid viie aasta eest, kui kolm last olid juba piisavalt suured, tundis Jane Mättik, et tahab end proovile panna ettevõtja ja lihaveistekasvatajana.

Toona kirjutatud äriplaan on täitunud praktiliselt rida-realt ning esialgu ostetud kahekümnest puhtatõulisest Anguse veisest on saanud tänaseks 100-pealine kari. Loomad on rõõmsad ja terved, õu täis moodsat tehnikat ning erilist heameelt tunneb Jane Mättik selle üle, et praeguseks majandab ta end juba ka ettevõtjana ise ära, mitte ei sõltu põllumajandustoetustest.

Jane Mättiku õnnestumisi kiiresti areneva lihaveisekasvatajana kinnitab seegi, et Maaelu Edendamise Sihtasutus valis koostöös mitmete organisatsioonidega naise tänavu parimaks lihaveisekarjakasvatajaks.

Viis aastat tagasi kirjutasite te äriplaani ja praegu olete parim lihaveisekasvataja. Kuivõrd oluline on tunnustus teie jaoks?

Kui ma sellest tiitlist kuulsin, siis viskasime mehega nalja, et nüüd on vist elutöö tehtud ja võib varakult pensionile minna.

Tunnustus iseenesest tegi muidugi rõõmsaks, aga minu enda jaoks on kõige olulisem see, et oleksin hinges rahul oma tegemistega.

See tunnustus lihtsalt kinnitab, et olen teistegi arvates teinud õigeid asju ja hästi hakkama saanud.

TeksT kristiina kruuse foTod maarja otsa

Mis on teil enda arvates hästi õnnestunud?

Tendents on paraku selles suunas, et paremini läheb suurematel ettevõtetel, kellel on rohkem maad.

Väikestel on suhteliselt raske konkureerida, eriti siis, kui olla milleski sammu võrra taga, samal ajal kui suured tegijad on õigel ajal n-ö jalad maha ja käigu sisse saanud. Suurtele järele jõudmine on päris raske, aga tundub, et siiani on hästi läinud. Ju see on oma teadmiste ja pingutuste kokkulangemine ning ka piisavalt «guud lakki», kasutades üht vana väljendit Ita Everi repertuaarist.

Kui konkreetselt rääkida, siis olen ilmselt väga hästi ja püüdlikult jälginud isiklikke äriplaane. Karja ja maaressursi suurendamine, tõu- ja lihaloomade müük, investeeringutoetuste taotlemine – kõik on läinud plaanipäraselt. Kui algusaastail pidin tõuloomade müügiks kuulutusi panema ja ärevusega ootama, kas keegi helistab, siis praegu on olukord pigem vastupidine – ostjatest on kujunenud järjekord ja kõigile soovijaile paraku loomi ei jätku.

Mida te olete teistest lihaveisekasvatajatest erinevalt teinud?

Ma ei oska sellele vastata, kuna ei tunne piisavalt teiste kasvatajate tootmiste «hingeelu». On öeldud, et minu eeliseks sai kohe alguses tehtud otsus alustada puhtatõuliste loomadega, hea geneetika kasutamine aretustöös.

Olen seadnud eesmärgiks vähendada toetuste osakaalu ettevõtluse käibes miinimumini, kari peab ise end ära tasuma ja lisaks ka kasumit teenima. Kui vaadata Euroopa Liidu uut 2014–2020 eelarve perioodi, kus toetused tootja kohta pigem vähenevad, siis arvan, et olen tegutsenud õigesti, olles need viis aastat kõvasti rabelenud, teinud ära suuremad investeeringud, soetanud uue tehnika ning saanud lihaveisekasvatusele hoo sisse.

Millised olid alguses teie jaoks peamised raskused?

Eks üks esimesi küsimusi oli, kust leida piisaval hulgal maid, millel sööta toota ja loomi karjatada. See oli päris keeruline planeerimine,

kuidas tulla iseenda majandamisega välja ja tagada, et loomad oleksid söödetud ning rahul, sest lihaveised ei hakka ju kohe kasumit tootma.

Teravilja külvad kevadel ja sügisel koristad saagi, aga loomade kasvamine võtab aega, enne kui saab midagi müüma hakata.

Kas teil oli endal ka alguses mingit kapitali kogutud, kui lihaveisekasvatusega alustasite?

Praktiliselt mitte. Minu mees tegeles küll teraviljaga juba varem, aga ta investeeris kasumi tagasi teraviljakasvatusse. Ainsaks algkapitaliks, mida veisekasvatuse jaoks kasutada sai, olid kaks Belarusi ja üks T-25 traktor, vana niiduk ja väikese jõudlusega heinapress, aga nüüdseks on kogu söödatehnika uuendatud.

Te olete saanud ise küllaltki palju PRIA toetusi, kuid samas suhtute toetustesse kriitiliselt.

Eks alustavale ettevõtjale kuluvad toetused väga ära, kuid oluline on jõuda võimalikult kiiresti ise tu-

maaelu edendaja 7

10. MÄRTS 2014 || postimees

Õbluke Jane Mättik on enda veiste käsitlemisel väga enesekindel ning teeb suurtele ja paljude meelest temperamentsetele angustele kergesti selgeks, kes on talus perenaine. Veiste kantseldamisel on Jane Mättiku sõnul peamine olla ise rahulik ja sõbralik – siis on ka loomad rahulikud.

lu teeniva ettevõtteni, mitte jääda abist sõltuma. Eestis on kahjuks palju niisuguseid ettevõtjaid, kes tiksuvad vaikselt oma toetuste nimel ja ootavad aasta lõppu, mil saaks arved ära maksta.

Mõnikord jääb selline tunne, et toetused on nagu sotsiaalabi, mis aitab ära elada, ja neid toetusi kasutatakse tihtipeale valedel eesmärkidel. Ma ei pea seda õigeks. Ettevõtluse eesmärgiks on jätkusuutlikkus, seda nõuab meilt iga äriplaan.

Endast tuleb anda parim, kui millegagi tegeled.

Kui teiega kohtumist kokku leppisime, ütlesite, et tuleksime pärastlõunal, sest hommikupoole olete põllumajandusministeeriumis. Mis asju te ministeeriumis ajasite?

Ma kuulun Eesti Lihaveisekasvatajate seltsi juhatusse ning meil oli kohtumine põllumajandusministeeriumis veiselihastrateegia koostamise teemal. Lihaveiste arvukus on kiiresti kasvanud ning tulevikku vaadates on vaja kaardistada selle sektori arengueesmärgid.

Mis suunas te näete siinset lihaveisekasvatust arenemas?

Eestis on registreeritud 13 erinevat lihaveisetõugu. Igaüks püüab kasvatada ja müüa. Samas on loomade pidamis- ja söötmistingimused väga erinevad ja seetõttu liha kvaliteet kõikuv. Eksportimiseks peab olema suuremas koguses ühtlase kvaliteediga liha, selle tagamine ongi meie lähim eesmärk.

Tulevikku näen lihaveisekasvatusel kindlasti. Praegu võtame igal lihaveisekasvatajate seltsi juhatuse koosolekul uusi liikmeid vastu.

Huvilisi on küll ja eriti teeb mind rõõmsaks, et palju tuntakse huvi anguste vastu.

Miks te ise olete Anguse tõugu eelistanud?

Anguse veisetõul on väga palju häid omadusi: ta on hea ema, rohke piimaanniga, kerge poegimisega, geneetiliselt nudi ja hea rohusööda väärindaja, saavutades tapaküpsuse ka ilma teraviljanuumata.

Sageli öeldakse, et see tõug on hästi temperamentne, aga minu

meelest on väga palju kinni ikkagi looma käsitlemises. Kui sa ise kohtled looma rahulikult ja hästi, siis on ka tema rahulik.

Levinud müüdi järgi on lihaveiste kasvatamine ülilihtne: võtad veised, paned nad kuskile võssa sööma ja paari aasta pärast saad liha. Tegelikult on nendega päris palju tööd – nagu iga teise loomaga.

Te ei ole piirdunud ainult praktikaga, vaid õpite ka Eesti maaülikoolis magistrantuuris põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist. Tihtilugu kohtab vilja- ja loomakasvatajate seas suhtumist, et nad on head iseõppijad ega vaja n-ö teooriat. Miks teie väärtustate akadeemilist haridust?

Mulle meeldib, kui mu teadmised põhinevad millelgi. Teooria peab all olema – see tuleb igal juhul kasuks. Teooria pinnalt saan hiljem juba oma põhimõtteid tuletada.

Varem ei teadnud ma teoreetilisest veisekasvatusest midagi.

Kõrvalt vaadates näed ju ainult, et

Jane Mättik Sündinud 24. oktoobril 1975 Haridus: 1990–1993 Kehra keskkool; 1993–1994 Tallinna Pedagoogikaülikool, kehakultuur; 2006–2007 Türi TMK, hobusekasvatus, põllumajandustootja III kutsekvalifikatsioon; 2007–2011 Eesti Maaülikool, põllumajandusettevõtte majandamine, BSc; 2011–... Eesti Maaülikool, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, MSc, hetkel akadeemilisel puhkusel.

Töö: alates 2008 FIE Jane Mättik, lihaveisekasvataja.

Pere: abikaasa Elmar Mättik (tegeleb teraviljakasvatusega), lapsed Kaarel (19), Anett (15), Mattias (11).

Hobid: kõige suurem hobi on mu töö, aga võiksin nimetada veel aiandust, ratsutamist, (peamiselt erialakirjanduse) lugemist, mingil määral ka kudumist.

Juhtmõte elus: hoia silmad-kõrvad lahti, käed-jalad ja mõte töös ning mõtle alati mitu käiku ette nagu malemängus. Ole positiivne, kuid ka headel aegadel valmis halvimaks.

8 maaelu edendaja

poSTiMeeS || 10. MÄRTS 2014

lehmale pannakse hein ette ja piim tuleb, aga sa ei tea, kui palju seda tuleb või mis on selle kvaliteet. Samamoodi on lihatootmises. Kõik need söödaratsioonid on paras teadus. Seda päris tühjalt kohalt ilma teooriat valdamata ei tee.

Minu arvates on vale hakata loomakasvatuses oma vigadest õppima, loom pole katsetamiseks.

Mul pole olnud selleks ei tahtmist ega ka aega, sest minu loomad on liiga hinnalised ja tulemusi oli vaja saada võimalikult kiiresti. Tõenäoliselt just tänu sellele on minu karjas siiani alles kõik needsamad lehmad ja ka pull, kelle ma tegevust alustades ostsin.

Teadmistel ja õpitud oskustel on väga suur roll selles, et ma ei ole pidanud veel ühtki põhikarja looma välja praakima.

Teil on ligi sada lihaveist, olete aktiivne mitmete seltside (lihaveisekasvatajate selts, noortalunike selts, külaselts) tegevuses, õpite magistrantuuris, teil on pere ja kolm last, suur majapidamine – kuidas te kõike seda jõuate, eeldusel, et teiegi ööpäevas on 24 tundi?

Eks on ju teada, et kui inimene tegeleb sellega, mis talle meeldib, siis ta ka jõuab palju. Aega tuleb hästi planeerida.

Näiteks telekat ma vaatan hästi vähe, võib-olla korra nädalas, selle ajaga jõuan palju muud tehtud.

Olen teinud ka valikuid. Aastaid tagasi tegelesin aktiivselt veel aiandusega, kuid ühel hetkel tundsin, et loomadega toimetamine on olulisem ja mõistlikum on see tomat ja kurk teistelt osta.

Mul on ka perega väga vedanud.

Nad on kõik minu tööga seotud sõi-

dud ja kooliskäimised üle elanud.

Lapsed (Kaarel 19a, Anett 15a ja Mattias 11a) on tänu sellele ka äärmiselt iseseisvad ja saavad nii kooli kui ka koduste toimetustega sel ajal hästi hakkama.

Magistrantuuris õppimise ajal oli seda kodust ära olemist eriti palju ja aeg-ajalt, kui lapsed küsisid: «Kuhu sa jälle lähed? Millal sa tuled?», tekkis ikka väga halb tunne.

Samas annab taoline varane iseseisvumine neile eelseisvaks eluks piisavalt julgust ise mõelda ja hakkama saada.

Aga nagu igaühel meist, on ka minul mõnikord vaja lihtsalt olla.

Eelmise aasta ajagraafik kujunes tohutult tihedaks – üritusi, ärakäimisi, õppereise ja konkursse sai väga palju. Aasta lõpuks tundsin, et olen täiesti tühi. Istusin siis terve aastalõpu rahulikult kodus ega tahtnud telefonigi vastu võtta kartuses, et pean jälle kuskile minema. Jaanuar õnnestus mul suhteliselt rahulikult kodus veeta ja nüüd ma tunnen, et aasta hakkab käima minema ja on uut energiat.

Kunagi olid loomad lihtsalt minu hobi, kuid nüüd kuulun nende õnnelike inimeste hulka, kellel hobi ja töö kattuvad.

Kuidas lapsed teie pere veise- ja teraviljakasvatusse suhtuvad? On neil endal ka maaelu vastu huvi või tahavad pigem linna?

Vanemal poisil on see huvi kõige suurem. Tema on terve oma elu istunud traktorites, juba 1,5-aastaselt sõitis isaga kaasas. Vahel mees he-

maaelu edendaja 9

10. MÄRTS 2014 || postimees

Kuna talupidaja jookseb niigi ilmaga võidu, on Jane Mättiku sõnul oluline, et tehnika püsiks korras. Seepärast sai alguses tehtud ühed suuremad investeeringud uude ja moodsasse tehnikasse.

meil kodus olnud alati koerad-kassid ja erinevad puuris peetavad närilised.

Sel ajal ei teadnud lihaveistest muidugi keegi veel midagi. Lapsena ma oletasin, et minust võib tulla hobusteinimene, aga oleks ma siis juba lihaveistest teadnud, oleksin ilmselt kohe selle suuna peale mõelnud. Erialadest on vast veidi kripeldama jäänud veterinaaria.

Te olete õppinud ka hobusekasvatust ja peate praegugi hobuseid. On teil olnud hobustega tõsisemaid äriplaane?

Ei ole. See, et hobused viivad pigem raha välja, mitte ei too sisse, sai mulle selgeks üsna kiiresti. Turismis kasutamiseks peab hobune olema hästi välja õpetatud, et inimesel oleks turvaline ja neid tuleb pidevalt treenida. Võib-olla olen selleks liiga laisk. Veisekasvatus oma olemuselt ja eesmärgilt sobib mulle rohkem, ning mis seal salata, on kindlasti ka tulusam.

Samas läksite pärast gümnaasiumi Tallinna ülikooli õppima hoopis kehakultuuri. Kas esialgu kujutasite end ikkagi ette hoopis muul alal kui loomakasvatus?

listas põllult ja ütles, et tule, võta ta nüüd palun ära, laps jäi jälle mu selja taga magama. 5–6aastaselt hakkas poiss ise juba igasuguste masinatega sõitma ning praegu õpib ta Olustveres põllumajandust. Ma küll soovitasin, et ta jätkaks pärast 9. klassi lõppu gümnaasiumis ja mõtleks veel, kuid ta oli täiesti veendunud, et tahab just põllumajandust õppida. Ma olen enamvähem kindel, et vanem poiss jääb maale.

Noorematest lastest on tüdruk pigem selline, kes tahab midagi muud õppida ja linnaelu näha.

Olite vahepeal lastega pikalt kodus.

Mida tähendab laste kasvatamine niisuguses väikeses maakohas nagu Rooküla? Kurdavad nad ka vahel, et maal on igav?

Väga harva. Alaveres, kus nad koolis käivad, jagub neil piisavalt koolivälist tegemist. Ja tänapäeval on internet – kõik tuleb koju kätte.

Aga milliseid eeliseid näete sellel, et teie lapsed on saanud maal kasvada?

Maalastel on vähem mõjureid kui linnalastel. Neil ei ole vaja koguaeg koos olla, kampades jõlkuda, käituda üksteise moodi. Maalapsed on vast iseseisvamad.

Kelleks te ise lapsena saada tahtsite?

Ma mäletan, et olin umbes 10–12aastane, kui lugesin lisaks ilukirjandusele väga palju raamatuid loomadest – igasuguseid loomakasvatuse õpikuid ja käsiraamatuid.

Minu loomaarmastus sai alguse ilmselt sellest, et vanavanemad on koguaeg loomi pidanud – lehmi, lambaid, sigu. Kasvasin üles, nähes kõrvalt nende toimetusi. Samuti on

See oli niisugune keskkoolijärgne uitmõte. Kuna tegin nagunii sporti, siis mõtlesin, et võiks seda eriala õppida, saan kõrghariduse ning võin näiteks õpetaja või treenerina töötada. Ühe aasta jõudsin õppida ja Tallinnas elada, aga siis sain lapse, võtsin akadeemilise ja sinna see jäigi.

Hiljem läksin juba hobusekasvatust õppima. Elu ei tahtnud minust ikka linnainimest teha, koguaeg kiskus maale tagasi.

Praegu ka ei kujutaks end ette linnas elamas?

Eks inimene harjub kõigega, aga ega ei kujuta end seal ette küll. Linnaelu tundub mulle kuidagi sisutühi, närviline, kiire, stressi tekitav ning aeg-ajalt olude sunnil seal pika päeva veetmine lõpeb minu jaoks enamasti peavaluga.

Kui magistriõpingud läbi saavad, mis siis saab? Edasi doktorantuuri?

Teadushuvi mul ei ole. Mulle meeldib otse loomadega tegeleda. Alles hiljuti pakuti ka põllumajandusministeeriumis huvitavat ametnikukohta, aga ei. Need tööd on liiga kuivad.

Mis teid loomade juures võlub?

Nende vahetu olemus. Loomadega tegelemine on rahustav ja pingeid maandav tegevus. Esialgu, kui mul olid ainult hobused, siis vahel, kui oli vaja mõtteid koguda või tuju kehv, läksin ikka koplisse, istusin maha ja hobused tulid suhtlema.

Nüüd istun lehmade juures heinarulli otsas, kuulan, kuidas nad mäletsevad, vaatan nende omavahelist asjatamist ning tunnen, kuidas rahu tuleb hinge ja kõik muud mured muutuvad mõttetuks. See on mõnus tunne.

Kunagi olid loomad lihtsalt minu hobi, kuid nüüd kuulun nende õnnelike inimeste hulka, kellel hobi ja töö kattuvad. e

10 maaelu edendaja

postimees || 10. MÄRTS 2014

Läinud kuu keskel Saksamaal Nürnbergis toimunud maailma suurimal mahekaubanduse messil käisid enam kui 42 000 osaleja seas ärisuhteid sõlmimas ja uuendamas ka mitmed Eesti mahekaubanduse ettevõtted.

Biofach tõi kokku tuhandeid mahekaubandusega tegelejad Tekst Kristiina Kruuse, Foto Thomas Geiger, NuernbergMesse

T

änavu 25. korda toimunud Biofachil osalesid teiste hulgas näiteks mahemarket Parim Pood, Biomarket ja Loodusvägi. Mahekaubandusega tegelejate jaoks on tegemist aasta ühe olulisema sündmusega.

Mahemarketi Parim Pood esindaja Anre Saksa sõnul on nende pood ja hulgimüügifirma Austan Loodust Grupp OÜ osalenud antud suurmessil juba aastaid, kuna

Biofach on heaks võimaluseks hoida end kursis valdkonna uusimate suundadega ning leida põnevaid tooteid, mida hakata Eesti tarbijate jaoks maale tooma. Samuti võimaldab mess kohtuda, infot vahetada ja suhteid uuendada juba olemasolevate äripartneritega.

Kulukas osalus

Kuna Biofachi osalemistasu müüjana küündib tuhandetesse eurodesse, on seal väljapanekutega esindatud ennekõike suurfirmad, väi-

Ühest vanast ajalehest saab teha palju toredaid ja kasulikke asju, näiteks võib neid paigutada põranda alla, liimida seinale või puistata lae peale ja saame sooja ning mõnusa kodu.

Ekovilla meistrite abiga saab ajalehest kõrg-kvaliteetne soojustusmaterjal, mis hoiab majast eemal kõik kahjurid, hallitusseened ja tule.

Tulemuseks saame soojustusmaterjali, mille ökoloogiline jalajälg on imepisike ning nõnda on soodne ja lihtne saada oma kodused küttearved kontrolli alla.

Info tel 517 5145 www.ekovilla.ee www.ekovilla.com

kestele tootjatele käivad need summad üle jõu. Eesti firmad osalevad seal ennekõike kliendirollis, otsides kaubanduspartnereid, kelle tooteid oma firma kaubavalikusse lisada. Tegemist on üksnes ettevõtetevahelise messiga ehk nii-öelda tavakülastaja tänavalt sinna üldjuhul ei satu.

Suuri üllatusi ja väga uudseid tooteid mahemarketi Parim Pood esindaja Anre Saksa sõnul tänavune mess ei pakkunud, kuid see on tema sõnul ka mõistetav, kuna ökokaupade valik on niigi lai. «Päris sellise tootega, mida varem pole näinud ega maitsnud, on raske välja tulla, pigem leiab huvitavaid variatsioone erinevatest toodetest,» lausus ta. Mõnevõrra uue trendina oli Saksa tähelepanekul messil märgata kuumtöötlemata toorsuupistete suurt populaarsust. «Võib öelda küll, et toortooted on praegu üheks uueks trendiks,» lisas Saks.

Kolm Saku Suurhalli

Messi külastas nelja päeva jooksul 42 445 ettevõtete esindajat 135 riigist. Väljapanekuga olid esindatud 2235 tootjat 76 riigist. Mess laius 42 328 ruutmeetril – seda on enam kui kolme Saku Suurhalli kogupind.

Kõige rohkem oli osalejaid Saksamaalt, Austriast, Itaaliast, Prantsusmaalt ja Hollandist.

Messikorraldajate poolt läbi viidud tagasisideküsitluses jäid 97 protsenti sündmusel osalenuist rahule pakutud tootevalikuga ning 87 protsenti uskus, et nende ärile tulevad edaspidi kasuks messil saadud kontaktid.

Maailma suurimal mahekaubanduse messil Biofach on aastas kuus põhiüritust üle maailma: Saksamaal, Hiinas, Brasiilias, Jaapanis, USAs ja Indias. e

maaelu edendaja 11

10. MÄRTS 2014 || postimees

Valmidus mahetoidu eest rohkem maksta on langenud Tekst kristiina kruuse

O

Mahekaubanduses mujal maailmas Ülemaailmne mahekaubanduse turg kasvab järjepidevalt. 2012. aastal küündis koguturu suurus 64 miljardi USA dollari ehk umbes 46,6 miljardi euroni. Sisuliselt tähendab see, et 37,5 miljonit hektarit maad 164 erinevas riigis majandatakse mahepõllumajanduslikult.

Hiina Juulis 2012 karmistas Hiina mahetoodetele esitatavaid nõudeid, et toodangu päritolu oleks veelgi täpsemini jälgitav ja tõestatav. Regulatsioonide karmistamine tähendas tootjatele lisatööd ja -kulutusi, et nõuetele vastata, kuid praeguseks on turg muutustega kohanenud ning ökokaupu ostetakse Hiinas järjest enam. Eriti keskklass kulutab Hiinas aina rohkem raha kohalikule mahekaubale.

Ka rahvusvahelise toodangu, eriti beebitoitude vastu on hiinlaste huvi märgatavalt kasvanud.

Brasiilia 2012. aastal oli Brasiilia mahekaubanduse turu suuruseks 285 miljonit eurot.

Mahetoitu saavad endale võimaldada ennekõike jõukamad või keskklassi inimesed. Paljudele inimestele on aga mahetoit ülejõukäivalt kallis. Brasiilias ostetakse ökokaupu enamasti suurtest poekettidest.

USA USAs müüdi 2012. aastal mahetoitu 31,5 miljoni dollari ehk umbes 23 miljoni euro väärtuses. Seda on aasta varasemaga võrreldes 10 protsenti enam. Kogu USA ökokaubanduse turust moodustab toit 92 protsenti ning muud kaubad (kosmeetika, puhastusvahendid jms) 8 protsenti.

USA uuringufirma Spins prognoosi järgi kasvab vähemalt 70 % orgaanilisi koostisosi sisaldava kosmeetika ja kehahooldustoodete müük veel 40 protsenti. Nii nagu Euroopas, tekitab aga USAski segadust asjaolu, et puudub seaduslik määratlus selles osas, mida mõista ökokosmeetika all.

India Indias on maheturg kasvanud mitmes mõttes: esiteks on mahepõllumajanduslikult majandatava maa pind viimaste aastate jooksul enam kui kahekordistunud (umbkaudu 1,2 miljoni hektarini), teiseks on suurenenud nii eksport kui ka siseturu nõudlus.

Uuringufirma Research and Market hinnangul jätkub mahetoodangu turg tõusu, kuid mitte nii kiires tempos kui siiani. Aastaks 2017 võib oodata Indias 19-protsendilist mahekaubanduse kasvu. biofach.de

stjate valmisolek mahetoidu eest rohkem maksta on langenud – kui 2012. aastal ütles 45 protsenti tarbijaist, et nad ei ole nõus maksma mahetoodete eest rohkem võrreldes tavatoiduga, siis 2013. aastal on sel seisukohal 52 protsenti tarbijaist, selgub põllumajandusministeeriumi tellimusel TNS Emori poolt läbi viidud mahetoodete turu ülevaatest.

Umbes kolmandik ostjaist on valmis mahetoidu eest maksma kuni kümme protsenti rohkem, kaheksa protsenti tarbijaist nõustuks mahetoidu eest maksma 11–20 protsenti enam ning kolm protsenti neist ostaks mahetoitu ka siis, kui see oleks üle 20 protsendi kallim tavatoidust.

Tarbijaküsitluse andmetel ostis 2013. aastal kord nädalas või sagedamini mahetoitu kaheksa protsenti elanikest, 1–3 korda kuus 15 protsenti ning harvemini kui kord kuus 26 protsenti elanikest. Kordagi polnud aasta jooksul mahetooteid ostnud 43 protsenti elanikest.

Tervislikkus

Peamiste põhjustena, mis Eesti tarbijad ostavad mahetoitu, tõid nad välja selle tervislikkuse (64%). Olulised tegurid olid veel ka veendumus, et mahetoit on maitsev (44%) ning soov eelistada kodumaist toodangut (43%).

Peamine põhjus, miks inimesed aga mahetoitu ei osta, on selle soolane hind, mida nimetas takistusena 43 protsenti tarbijaist.

Veel toodi välja, et mahetoit ei erine nende meelest tavatoidust (26%)

Kas tarbijad on nõus maksma mahetoidu eest kõrgemat hinda?

100%

2 3 8

90%

3 2

Ei oska öelda

9

Üle 21% rohkem 11–20% rohkem

80%

Kuni 10% rohkem

70%

34

42

Ei ole nõus maksma rohkem

60% 50% 40%

52

30%

45

20% 10% 0%

2013

2012

või et nad kasvatavad ise mahetoitu (26%).

Enim ostetud mahetoodeteks said eelmisel aastal leib, sepik, sai, küpsised, mida oli ostnud 40 protsenti mahetoidu tarbijatest ning piimatooted, köögivili ja mesi – neid ostis 36 protsenti ökotoidu tarbijaist.

Tava- ja mahetoodete keskmise hinnaerinevuse võrdlusest selgus, et kõige enam (219%) on tavatoodangust kallim maheporgand, järgnesid mahejahu (178% kallim) ning maheleib ja mahemaasikamoos, mis on vastavalt 159 ja 149 protsenti kallimad.

Eelistaks tavapoodi

Enamik tarbijaküsitluses osalenuist eelistab mahetoitu osta tavalisest toidupoest (58 protsenti), 35 protsenti küsitletutest otse tootjalt, 22 protsenti turult, 12 protsenti ökopoest ning viis protsenti tellida veebist.

Eestis on mahetoidule spetsialiseerunud ökopoode 40 ringis. Neist pooled asuvad Tallinnas ja Harjumaal.

Põllumajandusmaad on Eestis kokku 955,9 tuhat hektarit ning mahepõllumajandusmaad 144,1 tuhat hektarit, mis moodustab 15,1 protsenti põllumajandusmaast. e

Lõuna Ehitus OÜ www.lounaehitus.ee

on Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevuseks on peatöövõtukorras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni „võtmed kätte“.

Juhataja Jaago Roosmann: “EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalset nõustamist ja personaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos leiame lahendused tekkivatele probleemidele ning oleme alati abiks toimivate lahenduste väljanuputamisel.“

Meie trump on avatus ja nutikus ning kiire tegutsemine.

Tegevusvaldkonnad: • Loomakasvatushoonete ehitus • Tööstushoonete ehitus • Hoonete rekonstrueerimine ja restaureerimine • Kilpmajade, eramute ja korterelamute ehitamine • Metallkonstruktsioonide ehitus-paigaldus • Seikluspargid, mänguväljakud, külaplatsid • Projekteerimine Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa

Telefon 515 3120

info@lounaehitus.ee

12 maaelu edendaja

postimees || 10. MÄRTS 2014

Ehkki kolm Eestis kasvatatavat piimaveisetõugu erinevad üksteisest tugevalt oma arvukuse poolest, on tõugudesisene variatsioon nendes sarnane, näitas Eesti Maaülikoolis vanemteadur Sirje Värvi kaitstud doktoritöö «Eesti piimaveisetõugude iseloomustamine geneetiliste markerite alusel». Samuti selgus, et teiste tõugude pealetungi tõttu ohustatud Eesti maatõug on geneetiliselt kõige sarnasem Lääne-Soome tõuga, mida kasutatakse tõu säilitamiseks ning sugulusaretuse vältimiseks kõige rohkem.

Ohustatud Eesti maatõug rikastab geneetilist mitmekesisust Tekst Maria Gonjak, Foto Margus Ansu

E

estis kasvatatakse kolme piimaveisetõugu, mis erinevad üksteisest nii välimuse, jõudluse, populatsioonimahu kui ka tõu kujunemise poolest. 2010. aastal kasvas Eestis ligi 242 000 veist, kellest umbes 96 000 olid piimaveised. Nendest omakorda moodustasid 77% mustakirjud Holsteini tõugu lehmad, 22% Eesti punase tõu esindajad ning vaid 0,5 % Eesti maatõugu piimaveised.

Kui veel 1980. aastate lõpus võis levinumaks piimaveisetõuks pidada Eesti punast tõugu, siis sarnaselt muu maailmaga hakkas ka siin Holsteini tõug kiirelt levima ning selle populatsioon suurenema.

toodang tõusnud, seda kehvemaks läheb taastootmisvõime.

Kui Holsteini tõug tõuseb esile eelkõige tootlikkuse poolest, siis Eesti punase ja Eesti maatõu puhul võib esile tuua teisi positiivseid omadusi eelkõige piima kvaliteedi osas. «Näiteks nende piim laapub paremini, nende piim on valgurikkam, ehkki absoluutset üldistust siin teha ei saa, sest Eesti punane on väga palju muutunud,» sõnas Värv. Peamiselt valkjaspunase värvusega ning enamasti sarvitute Eesti maatõugu veiste juures hinnatakse veel nende piima kõrget rasvasisaldust, aga ka loomade pikaealisust, tugevat tervist ja vähenõudlikkust.

Tõu omadused

Eesti Maaülikoolis on erinevaid veisetõuge uuritud aastakümneid.

Kaks aastat tagasi kaitses Sirje Värv väitekirja, mille eesmärgiks oli iseloomustada Eesti piimaveise tõuge geneetiliste markerite abil, võrrelda tõuge teiste Balti- ja Põhjamaades levinud piimaveisetõugudega ning selgitada välja Eesti veisetõugude geneetiliste ressursside seisund ja erisused.

Traditsiooniliselt on erinevaid veisetõugusid omavahel eristatud karva värvuse, tõuaretuse eesmärgi, sarvede kuju, keha proportsioonide ning muude väliste näitajate

Põhjused, miks Holsteini tõu populatsioon on jõudsalt suurenenud, peituvad tõu omadustes.

«Asi on ikkagi selles, et talunik saab raha selle eest, kui palju ta piima suudab toota ja Holsteini tõu aretussuund on just piimajõudluse suurendamisele. Piimatootluses Holsteinile palju konkurente pole ja tundub, et ta on üleilmselt ka suhteliselt hästi kohastunud,» ütles Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vanemteadur Sirje Värv, kuid lisas ka, et mida rohkem on piima-

Sarnasus Lääne-Soome tõuga

MICHAL

sööda- ja viljapunkrid

järgi. Need võivad aga aja jooksul muutuda, seega kahte looma ja tõugu on võimalik küll võrrelda, kuid kindlaid numbreid, mis näitaks kui palju üks või teine tõug teineteisest erineb, ei ole.

Siinkohal ongi väga heaks abinõuks erinevad geneetilised markerid. Oma uurimustöös kasutas Värv markeritena veregruppe, valke ning DNA-mikrosatelliite, mis võimaldasid suhteliselt lihtsalt ning kõrge usaldusväärsusega määrata erinevusi indiviidide ja ka populatsioonide vahel. Mikrosatelliitideks nimetatakse kahe-, kolme- ja neljanukleotiidseid korduste plokke, mida leidub hajusalt üle organismide genoomide. Kordusplokkide arv teatud DNA-piirkonnas erineb indiviiditi ja see omadus võimaldab hinnata sarnasust või erinevust arvulise väärtusena.

Mida suurem on loomadevaheline sugulus, seda rohkem leidub sarnaseid DNA-lõike ja nende loomade omavaheline geneetiline distants on väike. Täiesti sarnased ehk geneetilise distantsiga null (skaalal null kuni üks) on vaid ühemunaraku kaksikud. Juhul, kui poleks üh-

Enim on maatõug levinud Pärnu-, Saare-, Hiiu-, Rapla- ja Harjumaal.

tegi sarnast DNA-markerit, oleks distants üks. Nii suurt loomedevahelist erinevust piimaveiste populatsioonis siiski ei ole, kuid ühte tõugu kuuluvad loomad on omavahel sarnasemad kui erinevatesse tõugudesse kuuluvad loomad.

Esmakordne uuring

«Geneetiline distants tõugude vahel arvutatakse kokku ja siis saamegi juba mõõta, kui kaugel üks tõug teisest on ning hinnata ka sugulust. Mida väiksem distants, seda sarnasemad on tõud omavahel,» selgitas Värv. Kokku uuriti 39 geneetilise markeri alusel 114 omavahel suguluses mitteoleva veise geneetilist muutlikkust, mis markerite arvu ja analüüside komplekssust arvestades on Eesti piimaveiste uurimisel esmakordne.

Tulemustest selgus, et Eesti tõud on geneetiliselt erinevad ning hoolimata lahknevast populatsioonimahust on tõugudesisene variatsioon Eesti punases, Eesti maatõus ja Eesti Holsteini tõus sarnane. Kokku 36 Põhja- ja Baltimaade tõugude suguluse uuringus eristusid Eesti tõud üksteisest, grupeerudes erinevatesse klastritesse: Eesti punane tõug grupeerus Baltimaade punaste tõugude, Eesti Holstein mustakirjude tõugude ja Eesti maatõug suurde mitmekesisesse tõugude gruppi.

ROLMAKO

kliendid kiidavad – 100% KVALITEETNE

Teraviljapunkrid 36–3000 m³, söödapunkrid 3–52 m³, vastuvõtukolud, sorteerijad, Äkked, kultivaatorid, ketas- ja spiraalteod 50–300 mm/120 tn viljateod, raskerandaalid, sügavkobestid jne. elevaatorid 35–240 tn/h jne.

Müük, vahetus ja hooldus.

Küsi lisa tel 5912 9166 või 5912 9155 info@konehalli.com www.konehalli.com

maaelu edendaja 13

10. MÄRTS 2014 || poSTiMeeS

eeSti MaaÜlikooli VaneMteadur SirJe VärVi sõnul on eesti maatõu säilitamine oluline eelkõige geneetilise mitmekesisuse pärast.

list materjali sisse ja kohalik genofond lõhutakse, asendades see kõrgema toodanguga tõu geenidega.»

Värv lisas, et näiteks Läti ja Leedu kohalikud tõud ongi tänaseks neile iseloomulikust välimikust hoolimata geneetiliselt pigem sarnased kommertstõugudega. Oluline on teadvustada lihtsat tõde, et parim viis ohustatud tõu genofondi säilitamiseks on tarbimine.

Sugulusaretuse vältimiseks ja karja parandamiseks on Eesti maatõugu juba aastaid sisse toodud sarnase Lääne-Soome tõu lehmikuid või pulle. «Aretusvõtetega on võimalik see sugulusaretus kontrolli all hoida. Tuleb leida balanss inbriidingu ja eesmärgi saavutamise teede vahel,» tõdes Värv.

TasuB hOida

«Põhja-Euroopa väikeste ja vanade tõugude seas moodustavad Eesti maatõug koos Lääne-Soome tõuga kõige sarnasema grupi,» ütles Värv ning lisas, et need kaks tõugu on omavahel olulisel määral ka geneetiliselt segunenud. miTmeKesisuse säilimine

Ehkki Eesti maatõu geneetiline lähedus Lääne-Soome tõuga vähendab Eesti maatõu säilitamise tähtsust laiemas kontekstis, on Eesti maatõug Värvi sõnul siiski oluline geneetilist mitmekesisust suurendav komponent Eesti veisetõugude hulgas ning selle säilitamine on tähtis tõu ohustatuse tõttu. See väikesearvuline tõug on kantud ka

FAO (Food and Agriculture Organization of United Nations) ohustatud tõugude andmebaasi 1993. aastal.

Sirje Värvi sõnul on Eesti maatõu säilitamine oluline eelkõige geneetilise mitmekesisuse pärast.

«Geneetilisest mitmekesisusest rääkides on just kohalikesse tõugudesse talletunud niisuguseid omadusi, mida näiteks üleilmsetes tõugudes ei ole. Kohalikud tõud erinevad üksteisest rohkem kui kommertstõud omavahel ning reeglina on ka kohalike ja kommertstõugude erinevus suur,» seletas Värv. «On väga oluline, et see talletunud mitmekesisuse reserv säiliks.»

Värvi sõnul hoolitsetakse tõu

säilimise eest Eestis riiklikul tasandil. Põllumajandusministri määrusega on Eesti maatõug Eesti ohustatud tõugude nimekirjas alates 2005. aastast. Tõu säilitamise eest vastutab Eesti Maakarja Kasvatajate Selts ning olemas on ka kinnitatud programm, mis peaks tagama tõu säilimise.

«Juba mitme veisepõlvkonna ulatuses ei tohi näiteks maatõugu sisse tuua võõrast materjali. Kuid pisikeses tõus on suurem tõenäosus inbriidinguks (sugulusaretuseks), omavahel saavad kokku retsessiivsed negatiivse mõjuga geenid ja see on üks tõu väljasuremise riskitegur,» ütles Värv. «Teine riskitegur on, et tuuakse eksootilist geneeti-

Kaitstud doktoritöö tulemustest selgus, et vähemalt praegu ei ole maatõus sugulusaretuse olukord sugugi halb. «Inbriiding ohustab väikeseid tõuge küll kõige rohkem, aga maatõu puhul me seda ei tuvastanud. Ilmselt just seetõttu, et on sisse toodud Lääne-Soome tõugu, mis on suurema populatsiooniga,» selgitas Värv.

Ehkki Eesti maatõug ja Holsteini tõug erinevad oluliselt oma arvukuse poolest, näitas uurimustöö, et tõusiseselt oli nende mitmekesisus sarnane. «Maakarjakasvatajad teavad samuti neid tulemusi ja nad teadvustavad, et seda kohalikku populatsiooni ja selle genofondi tasub hoida,» sõnas Värv.

Vanemteaduri kinnitusel tegeletakse ülikoolis praegu juba uue monitooringu jaoks materjali kogumisega. «Kui kasutame samu markereid, siis näeme, mis on Eesti maatõuga toimunud. Kas see säilitusprogramm pädeb ja hoiab mitmekesisust tõu sees, kas inbriiding on tõusnud ja kui on, siis ehk maksab võõrverd lisada. Tänu andmetele, millised on sugulustõud, teame, kust seda võõrverd oleks tark sisse tuua,» lausus Värv.

Eesti Maakarja Kasvatajate seltsi andmetel oli 2011. aastal Eestis 613 maatõugu lehma, 372 lehmikut ja 16 pulli. Enim on maatõug levinud Pärnu-, Saare-, Hiiu-, Rapla- ja Harjumaal. e

14 maaelu edendaja

postimees || 10. MÄRTS 2014

Ostame metsakinnistuid, hind kuni 10000 €/ha.

Tel 517 9866 info@landeker.ee www.landeker.ee

Tule vii mind koju!

HY-LINE TÕUGU ELUSKANADE MÜÜK

.

OSTAME VÄRSKEID OKASPUUPALKE. Tel 506 8576.

www.varasaeveski.ee

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Ostame

üle Eesti. Tel 507 2544.

Marrek Puit OÜ ostab: • Kasvava metsa raieõigust • Metsakinnistuid Info tel 5667 8631, 385 2071 info@marrekpuit.ee

Ostame põllumaad.

Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee Üldehitustööd • Betoneerimine • Projekteerimine • Konstruktsioonid • Montaaþitööd Tamirol OÜ ehitab lihaveistele mõeldud külmlautasid ja koresöödahoidlaid.

Projekteerime tellija soovil vastavalt vajadusele lauda suuruse või loomade arvu järgi.

Info tel 5690 0892, e-post info@tamirol.ee, www.tamirol.ee

maaelu edendaja 15

10. MÄRTS 2014 || postimees

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut koostöös Põhjamaade Põllumajandusteadlaste Assotsiatsiooni (NJF) ja Eesti põllumajandusministeeriumiga viisid 12.–13. veebruaril Tartus läbi rahvusvahelise teadusseminari «Majanduslikud tingimused, tootlikkus ja konkurentsivõime Põhja- ja Baltimaade põllumajanduses ja toiduainetetööstuses».

Rahvusvahelise teadusseminari keskseks küsimuseks oli maamajanduse konkurentsivõime

T

eadusseminari eesmärgiks oli koostöös Põhja- ja Baltimaade maamajandusökonomistidega selgitada välja põllumajanduses ja toiduainetetööstuses esinevad rahvusvahelist konkurentsivõimet mõjutavad kitsaskohad.

Peatähelepanu pöörati tootlikkuse ja efektiivsuse probleemidele ning laiemalt maaelu arengut mõjutavatele majandamistingimustele.

Seminarist võttis osa 43 inimest kümnest erinevast riigist – Norrast, Soomest, Rootsist, Taanist, Ungarist, Moldovast, Lätist, Leedust, Eestist ja Venemaalt. Lisaks sellele, et tegemist oli olulise teadusvõrgustike kohtumispaigaga, andis seminar ka vajalikku teavet maaelu ja maamajanduse nõustajatele ning poliitikakujundajatele.

Tekst Rando Värnik,

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor, maamajandusökonoomika professor

Lai mõju

Põllumajandusettevõtete suurim väljakutse on protsesside efektiivsuse suurendamine kogu tootmisahela piires ning kogutootlikkuse kasv. Uute tehnoloogiate kasutamise kõrval muutuvad järjest olulisemaks loomade geneetilise potentsiaali ja aretusväärtuse ning ettevõtja juhtimisoskuste ja võimetega arvestamine. Loomade heaolu karjast väljalangemisel ja selle seos tehnilise efektiivsusega muutub tähtsaks uurimisprobleemiks nii Balti- kui ka Põhjaregioonis. Paralleelselt rahvusvaheliste turgude arendamise ja lisandväärtuse suurendamise võimalustega tuleb arendada kohaliku toiduturu vajadustele suunatud tegevusi.

Põllumajanduslik progresseerumine võib avaldada erinevat mõju maamajanduse arengule laiemalt ning see võib mõjuda positiivselt ka teistele majandustegevustele.

Teisalt on põllumajandus tootmissisendite poolest osaliselt teiste sektoritega konkureeriv. Uute väljakutsete ja toidusektori ees seisvate probleemide käsitlemine globaliseeruval toiduainete turul, kus innovaatilised võimalused ja lahendused nii juhtimises kui ka tehnoloogiate valikul muutuvad üha olulisemaks, nõuab ka teadlastelt suuremat koostööd teadusvõrgustikes.

Konkurentsivõime mõistest arusaamine ja selle defineerimine oli seekordsete ettekannete peatee-

maks. On teada, et erinevad sihtgrupid tõlgendavad ja mõtestavad konkurentsivõimet väga erinevalt.

Ka teadlased võivad seda mõõta isesuguste indikaatoritega, lähtudes kas ettevõtte või sektori vajadustest.

Suurenev konkurents riikide ja kontinentide vahel tingib vajaduse põhjalikumalt analüüsida konkurentsivõimet väljendavaid näitajaid (teguri tootlikkus, kogutootlikkus, tehniline efektiivsus), et nende alusel anda soovitusi sektori võimekuse tõstmiseks ja poliitikate kujundamiseks. Teaduseminarile olid kohale tulnud oma valdkonna vaieldamatult maailmatasemel tipud (prof Yves Surry, Timo Sipiläinen jt), kelle asjakohased tähelepanekud ja täiendused avaldavad tulevaste uurimustööde kvaliteedile väga olulist positiivset mõju.

Seminari peaesinejaid oli kolm.

Esimese ettekande tegi Rootsi Põllumajandusülikooli ärikorralduse professor Konstatinos Karantininis, kelle teemaks oli «Organisatsioonide dünaamika ja konkurentsivõime Euroopa põllumajanduses ja toidu tarne väärtusahelas Põhjamaade perspektiivist vaadatuna».

Oma ettekandes tõi ta esile, kui oluline ja ulatuslik on kogu toiduainete tarneahel Euroopa Liidu riikidele. Konstatinos Karantininise hinnangul on selles tarneahelas hõivatud kokku ligi 48 miljonit inimest – see on peaaegu 17 miljonit majapidamist ja ettevõtet ning ligi 82% põllumajanduslikest ettevõtetest. Tekkivat lisandväärtust ahelas saab määratleda 750 miljardi euro väärtuses. Esitatud arvud peegeldavad kõnekalt, kuivõrd oluline on jälgida selle sektori konkurentsivõimet ja lisandväärtuse kujunemist.

Professor Konstatinos Karanti-

4 mõtet teadusseminarilt ELi riikide toiduainete tarneahelas on hõivatud kokku ligi 48 miljonit inimest – see on peaaegu 17 miljonit majapidamist ja ettevõtet ning ligi 82% põllumajanduslikest ettevõtetest.  Hinna kujunemist toiduainete tarneahelas Euroopa Liidus mõjutab eelkõige turujõud ja võimekus pidada läbirääkimisi.  Eestis on suured karjad ja võrreldes teiste riikidega on piimandussektori arendamiseks head eeldused, kuid samal ajal leidub siin kasutamata ressursse, mille arvelt saaks efektiivsust veelgi tõsta. 

ninise ettekandest selgus, et hinna kujunemist ahelas mõjutab eelkõige turujõud ja võimekus pidada läbirääkimisi. Ühtlasi käsitles esineja lühikeste ja pikkade tarneahelate teemat, rõhutades, et riigil on mõistlik luua nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku turu arendamisele keskenduv strateegia. konkurentsivõime

Teine peaesineja oli Soome Maamajanduse Uurimiskeskuse juhtivteadur Csaba Jansik. Tema ettekanne andis väga hea ülevaate piima pakkumise ahela konkurentsivõimest Balti mere piirkonnas. Ettekandes keskendati tähelepanu ühe või teise riigi konkurentsivõimele piimatootmise sektoris. Esineja selgitas, et erinevate riikide puhul kujundavad konkurentsivõimet piimanduses ka kvalitatiivsed näitajad – nagu ajaloolised, kultuurilised faktorid, protsesside ja tegevuste keskkond ning nende segmentide vahelised seosed.

C. Jansik tõi näiteks, et Eestis on suured karjad ja võrreldes teiste riikidega on piimandussektori arendamiseks head eeldused, kuid samal ajal leidub siin kasutamata ressursse, mille arvelt saaks efektiivsust veelgi tõsta. Samuti jäi tema ettekandest kõlama, et ainult üksikute näitajate alusel ei saa veel väita, kas sektor või ettevõte on konkurentsivõimeline või mitte.

Loomade heaolu

Kolmanda peaesinejana kõneles Norra Agraarökonoomika Instituudi teadusdirektor Mogens Lund, kelle ettekande teema oli «Loomade heaolu tootmine ja selle tarbimine, kas kaasnevaid majanduslikke aspekte tuleks arvestada või mitte». Ettekandest selgus, et Taani seakasvatuses tehtavad kulud loomade heaolule on seotud majanduslike väljundnäitajatega. Loomade heaolu kõrgelt väärtustavad ettevõtted olid ka keskmisest tehniliselt efektiivsemad.

Eesti teadlased pidasid seminaril kokku viis ettekannet, mis selgitasid põllumajandussektori konkurentsivõimet tootlikkuse ja mitmete muude parameetrite teadusliku uurimise kaudu. Esiletoomist väärib Eesti Maaülikooli teadlaste ettekanne teemal «Tehnilise efektiivsuse seosed loomade aretusväärtu-

se, modernsete tehnoloogiate ja ettevõtte juhtide omadustega piimatootmises» (Rando Värnik, AntsHannes Viira, Helis Luik).

Ettekandest selgus, et piimatootmise kaasajastamiseks tehtud investeeringud lautade renoveerimisse ja lüpsiplatsidesse pärast 2000. aastat on mõnevõrra suurendanud tootmise tehnilist efektiivsust võrrelduna torusselüpsi ja lüpsirobotite kasutamisega. Ka turustuskõlbliku piima osakaal oli uuemate lautade ja lüpsiplatsi kasutamisel mõnevõrra kõrgem (94,1%).

Ettevõtte konkurentsivõimet mõjutavad väga paljud erinevad tegurid ja seetõttu ainult ühe või kahe indikaatori esiletoomine ei anna veel õiget pilti, mistõttu on vajalik ulatuslik teiste sisendnäitajate kaasamine uuringutesse ja nende mõjude hindamine. toiduainetööstuste areng

Eesti üheks probleemiks on kindlasti kohalike toiduainetetööstuste areng. Küsimus on, kuidas need ettevõtted suudavad areneda ja suurendada toorme väärindamist kõige kasumlikumalt, et vedada välja vähem tooret ja sõltuda vähem teistest riikidest. Maapiirkonnas tegutsevad tööstusettevõtted võivad arendada ja eest vedada ka laiemalt kogu piirkonna majandust.

Riigi üks prioriteete peaks olema toit ja toidu kättesaadavuse tagamine, seega peavad seda võimaldavad teadustegevused maamajanduse uuringute läbiviimisel muutuma prioriteetsemaks. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi vastutusvaldkonda kuulub Eesti maaelu ja sellega kaasneva põllumajandussektori arendamine ning konkurentsivõime suurendamine. e

16 maaelu edendaja

postimees || 10. MÄRTS 2014

Küttepuude müüjad tõdevad, et soe talv mõjutab nende müüginumbreid tuntavalt, kuid see ei pruugi avalduda kohe, sest enamjaolt varub kohalik tarbija oma küttepuud kevadel-suvel. Nõnda on praeguse sooja talve mõju võimalik kõige täpsemalt hinnata eeloleva suvise perioodi lõppedes.

Sooja talve mõju küttepuude müügile saab näha suvel Tekst Maarja Otsa, Foto Mairo Pajula

K

üttepuude müügiga tegeleva Rainer Eelsoo sõnul ostetakse kuivi küttepuid tänavu väikestes kogustes korraga ning suhteliselt harva. Võrreldes eelmiste talvedega on Eelsoo kinnitusel küttepuude müük sel aastal langenud.

Janno Pärt Kasumetsa Küttekontorist ei julgenud täpseid müüginumbreid prognoosima hakata, kuna talv ei ole veel läbi, ent arvas, et kolmandiku võrra võib ostmine sel suvel väheneda.

Cade Group OÜ tegevdirektori Denis Kalesniku sõnul on soojal

talvel küttepuude müük küll väiksem, kuid üleüldiselt ta siiski suurt vahet ei tunneta. «Tänu kallinenud küttehindadele – elekter, gaas, diiselküte – hakkab järjest rohkem inimesi tarbima biokütust ehk siis küttepuid, saepurubriketti või puugraanuleid. Seega ei märganud ma suurt vahet viimaste aastatega, kuna inimesed oskavad raha lugeda ja seda populaarsem ning ökoloogilisem on küte, mida meile annab loodus,» nentis Kalesnik.

Lisaks müüginumbrite mõningasele langusele valmistab tänavune soe talv lisamuret ka neile ettevõtetele, kes kuivatavad puid vabas õhus. «Kuna tegeleme õhukui-

Metsaharvenduse OÜ Ostame • kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust aavopluss@gmail.com

• metsakinnistuid • metsamaterjali Tel 516 0843

• kasvavat võsa

Raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred. metsaharvenduse@gmail.com Tel 513 8029 www.metsaharvenduse.ee Metsa ülestöötamine ja vedu.

Ettemaksuvõimalus.

www.metsatehnika.ee

Kaubamärgid: Logman, Prosilva, Logbear, Keto Harvesters, Abab, Fixteri

vade küttepuudega, siis niiske talv aeglustab puude kuivamist,» märkis Rainer Eelsoo.

Paremas olukorras on küttepuude kuivatamiseks spetsiaalseid kuivateid kasutavad firmad, sest kuivatid võimaldavad hõlpsamalt puidus vajaliku niiskustaseme saavutada. Samuti on soojade ilmade tõttu Janno Pärdi sõnul Eesti tarbijate seas ühe populaarsema küttepuu – lepa – lõikamine tänavu raskendatud, sest see kasvab enamasti märjematel aladel.

Varumine ja eelistused

Millisel kujul ja kui suurtes kogustes tarbija küttepuid ostab, sõltub Rainer Eelsoo sõnul eelkõige sellest, kus ning kuidas on kliendil võimalik puid hoida. Kui tal on võimalik tooreid puid ladustada, siis ostetakse vajalik kogus puid järgnevaks perioodiks valmis juba kevadel ja kuivatatakse ise. Kellel aga see võimalus puudub – väikesed puukuurid või hoitakse puid keldris – ostab kuivi puid väiksemates kogustes.

«Tavaliselt kaks kuni seitse ruumi või üks-kaks alust briketti,» rääkis Eelsoo.

Janno Pärt tõdes, et kõige rohkem ostetakse leppa, kuna see on teistega võrreldes odavam. Küsitakse veel ka kaske ja haaba, kuid okaspuu müük on praktiliselt olematu.

Sama kinnitas Denis Kalesnik – kõik oleneb tarbija rahakotist, soodsamate küttepuude huvilised eelistavad valget leppa, kuid leidub ka neid, kellel on võimalik soetada kallimaid küttepuid, kaske ja musta leppa. «Praegu pakume palju kuivi saareküttepuid, sest need ei ole väga kallid ja neil on kõige suurem kütteväärtus,» lisas Kalesnik.

Tarbijakaitseameti soovitused küttepuude ostmisel  

 

  



Uuri müüja tausta nii internetist kui ka sõpradelttuttavatelt.

Kontrolli, kas müüja on era- või juriidiline isik.

Eraisiku käest võib küll olla odavam osta, kuid tea, et eraisikutevahelisi vaidlusi lahendab vaid kohus.

Lepi enne ostu müüjaga kokku, kuidas puude mahtu arvestatakse (puud ei tule tavaliselt riidas, vaid puistena).

Fikseeri kirjalikult kõik tellimuse üksikasjad: puude kogus ja selle arvestamise põhimõtted, maksumus jne.

Väldi tellimuse tegemist telefoni teel.

Kui ettevõte ei taha tellimust kirjalikult vormistada, siis on see ohu märk.

Ole ise kodus, kui puud tuuakse. Kui see pole võimalik, siis lepi kokku uus, sulle sobiv aeg.

Puud tuleks kohe üle vaadata ja vajadusel ka mõõta.

Kui sulle tundub, et kõik pole nii, nagu oli kokku lepitud, siis teavita kauplejat sellest kohe.

Maksmisel küsi müüjalt ostu tõendav dokument. Tšeki alusel saad hiljem vajadusel kaebust esitada.

Küttepuude ostmine

Küttepuude valimise juures tuleks kõigepealt teadvustada, milliseid puid vajatakse – kas näiteks jämedamaid katlapuid või peenemaid pliidipuid. «Kindlasti on vaja teada puu pikkust ja kas soovitakse kuivi või tooreid puid,» ütles Janno Pärt.

Kuivade puude puhul on oluline mõista, kas puud tegelikult ka kui-

Küttepuude müügiga tegeleva Rainer Eelsoo sõnul ostetakse kuivi küttepuid tänavu väikestes kogustes ning suhteliselt harva.

Allikas: Tarbijakaitseamet

vad on. «Kui halud üksteise vastu lüüa – kuivadel on helisev kõla, aga niisketest kostab enam summutatud heli,» jagas üht lihtsat nippi Denis Kalesnik. Muidugi on võimalik niiskuse taset mõõta ka hügromeetriga, mis ei maksa palju, kuid tänu seadmele saab kindel olla, et ostetakse kvaliteetset toodangut.

«22 protsenti on kuivade halgude maksimaalne niiskuse tase,» nentis Kalesnik.

Rainer Eelsoo soovitab kasutada hoopis briketti, sest siis ei teki üldse küsimust, kas tegu on kuiva küttematerjaliga.

Kahe silma vahele ei tohiks jätta ka asjaolu, kuivõrd ligipääsetav on puude mahalaadimiskoht. Janno Pärt tõdes, et tihtipeale tellitakse puud aia tagumisse nurka, kuhu isegi sõiduautoga ligi ei pääse. Ettevõtjad soovitasid kitsa tänava või hoovi puhul tellida lisaprobleemide vältimiseks väiksema sõiduvahendiga vedaja.

Küttepuude pakkujad leidsid ühiselt, et viimasel ajal on turule tekkinud näiliselt odavate puude pakkujad, kes mõõdavad puid puisteruumina.

«Kindlasti tasuks enne uurida, kas puidu hind on arvestatud riita laotud ruumimeetrina või puisteruumina,» manitses Janno Pärt ja kirjeldas, et kui odavalt saadud puisteruumina mõõdetud puit riita laduda, siis tuleb tegelik hind märksa kõrgem kui näiliselt kallimatel pakkujatel. e

maaelu edendaja 17

10. MÄRTS 2014 || postimees

Pehme talv pidurdas metsatöid Tekst kristiina kruuse

Suve ootuses

Ka OÜ Reta Puit juht Andres Kirst nentis, et ilm pole tänavu metsategu soosinud ning paljud planeeritud raied peavad kuiva suve ootama jääma. Töö pole siiski seiskunud – metsa tehakse neil pinnas-

tel, mis on majandatavad ka vihmaste ilmadega.

Janek Kronbergi sõnul on metsategijad juba arvestanud, et talv võib olla pikalt pehme ning metsamajandamiseks sobivaid ilmu ei saabugi. «Paraku ei ole see esimene aasta, kui niisugune talv on. Umbes 5–6 aastat tagasi püsis mitu talve järjest sarnane pehme ja soe ilm.

Kogemused õpetavad ja nõnda oleme talvekülmasid oodates alati ettevaatlikud ning ei hinda suures külmaootuses olukorda üle, lootes mitu kuud järjest suuri miinuskraade,» rääkis Kronberg.

Vastavalt ilmale

Seega üritatakse Kronbergi selgitusel majandada kehvemate ilmadega kõvemal ja paremal pinnasel asuvaid metsi. Pehmematel maadel paiknevad metsad jäetakse külma või väga kuiva aega ootama.

Soe ja vihmane ilm seab suurema löögi alla ka kruusateed, mis saavad metsamaterjali välja vedamisel rohkem kannatada kui külma või väga kuiva ilma korral. «Metsatöödega kannatada saanud teed parandame muidugi alati ära – meie jaoks on see reegel, mitte erand,» lisas Janek Kronberg. e

U

maaelu metsauudised

K

una korralikku talvekülma on tänavu olnud loetud nädalad, jätsid metsategijad majandamiseks talvekülma vajavad metsad enamjaolt ootele lootuses, et suvi tuleb kuiv ja metsategemiseks sobilikum kui lõppev pehme talv.

«Kahjuks ei ole sellel talvel ilm olnud metsatöid soosiv. Pikk ja vihmane sügis kestis kuni jaanuari alguseni. Kokku oli vaid mõni nädal külma, millest kõigest natuke üle nädala püsis kraadiklaasinäit miinus 15 ja miinus 23 vahel,» rääkis OÜ Hansamets juhatuse liige Janek Kronberg. Neist külmadest ei olnud Kronbergi sõnul siiski palju abi, sest vahetult enne pakase saabumist sadas maha 20–30sentimeetrine lumevaip, mistõttu ei külmunud metsas maa ära ja märjemal pinnasel tekkis hoopis haudumisefekt. Seega sulatasid vesi ja märg maapind lund altpoolt.

Rikutud metsateed tuleb edaspidi taastada kiiremini Keskkonnaminister Keit PentusRosimannus allkirjastas määruse, millega seatakse nõuded riigile kuuluvate metsateede korras hoidmiseks ja rikkumise korral taastamiseks.

Edaspidi peab olema metsatee ühe kuu jooksul pärast selle rikkumist uuesti korda tehtud.

Metsatöödel või puiduveol kahjustada saanud tee korrastamine on rikkuja kohustus.

Kõige enam etteheiteid on varasemalt olnud raskete masinatega valede ilmaolude ajal sis-

se sõidetud sügavate roobaste tõttu läbimatuks muudetud metsateede pärast. Võrreldes seni kehtivate nõuetega on edaspidi sätestatud roopa lubatud maksimaalne sügavus, milleks on 10 cm.

Lisaks annab määrus paremad võimalused metsatee omanikul metsateid korrastada.

Näiteks kukub looduskaitseobjektil pikali puu või vajub kinni kraav, mille tõttu koguneb teekraavi liiga palju vett, on tee

METSAKINNISTUTE, RAIEÕIGUSTE JA METSAMATERJALI OST. Pakume lõikust ja väljavedu.

omanikul õigus see takistus eemaldada.

Metsatee teeseaduse tähenduses on riigi omandisse jäetud maal paiknev, valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Metsateed võib kasutada igaüks juhul, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. Metsateid on Eestis ligikaudu 9000 km.

Määrus jõustub üldises korras.

Keskkonnaministeerium

Tel 5354 2824, Heiti@vosasalu.ee

18 maaelu edendaja

postimees || 10. MÄRTS 2014

Motomess Tartu Näituste messikeskuses

21.––23. märts 2014 21.

Info ja registreerimine: Tel: 742 1662, anders@tartunaitused.ee

www.motoexotika.ee

OÜ Kolmestar ostab kasvava metsa raieõigust ja metsakinnistuid.

Samuti teostame raiet ja vedu.

Tel 512 3356, Jaan. e-post: jaan@kolmestar.ee www.kolmestar.ee

-

Malberg Arenduse OÜ METSA ÜLESTÖÖTAMISTEENUS

MTZ 82 väljavedu. Harvesteri- ja saemeestelõikus • metsamaterjali ost • lankide kokkuost • kraavide ja teeäärte puhastamine võsast • hakkematerjali ost Teeme teie metsad korda! Kuulutus ei aegu!

Tel 525 4732, e-post metsadkorda@gmail.com

AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad.

Eesti Taimekasvatuse Instituut võtab vastu tellimusi järgmistele seemnekartuli sortidele: «Impala» A, «Maret» A, «Birgit» A, «Reet» A, «Fontane» A, «Ants» A, «Juku» A, «Sarme» A, «Anti» A. Müügil ka toidukartul.

Info ja hinnad www.etki.ee Tellimine tel 513 4723, Merike Harjo.

SILVMAR GRUPP OSTAB • metsakinnistuid (võib olla ka raiutud) • metsamaterjali • raieõigust Samas osutame metsaraieteenust.

Tel 517 4176, silvmar@hot.ee

www.apmets.ee

www.silvmargrupp.ee

maaelu edendaja 19

10. MÄRTS 2014 || poSTiMeeS

2012. ja 2013. aastal jahimeeste poolt läbi viidud üle-eestilise kopra pesakondade loenduse ja kontroll-loenduse põhjal juhuslikult valitud jahipiirkondades loendati kokku 3162 pesakonda.

Kopra pesakondade inventuur ja kontroll-loendus 2013

K

TeksT inGa jÕGisalu, keskkonnaagentuuri ulukiseire osakond, foTo oVe maidla

õige enam registreerisid jahimehed kopra pesakondi Tartumaal, kus Emajõgi koos lisajõgedega pakub kobrastele sobivaid elupaiku, ilma et tekiks üleujutamiskahjustusi.

Seevastu piirkondades, kus ei ole suuremaid veekogusid, võib kobras oma eluks sobiva keskkonna loomisel põhjustada inimestele meelehärmi.

Kuivendussüsteemide tammistamisel tekivad majanduslikku laadi ning väikejõgedel eelkõige looduskaitselised mured. Nende lahendamisel on vajalik maaomaniku ja jahimeeste koostöö.

Vastavalt jahiseadusele § 22 määrab väikeuluki, sealhulgas kopra küttimismahud oma kinnisasja juures maaomanik ning jahipiirkonnas jahimaakasutaja, kui maaomanik ei ole seadnud piiranguid.

Kontroll-loendus viidi läbi juhuslikult valitud jahipiirkondades: Kostivere, Kiviõli, Pikknurme, Jäneda, Luiste, Väike-Maarja, Laheda, Rahnoja, Päärdu, Peipsiääre, Karula, Suure-Jaani ja Ruusmäe jahipiirkondades ehk valikus oli üks jahipiirkond igas Mandri-Eesti maakonnas. Kontroll-loenduse andmeid võrreldi jahimeeste poolt läbi viidud kopra pesakondade loenduse andmetega.

Kontroll-loenduse käigus leitud pesakondadest loendasid jahimehed 87%, mis teeb keskmiseks loenduse veaks 13%. 2008. aastal tehtud kontroll-loenduse tulemusel hinnati loendusviga kõrgemaks – 36%.

Kui varasema töö käigus tõdeti,

et kõigis kontrollitud piirkondades loendati pesakondi vähem, kui neid oli, siis viimase kontroll-loenduse tulemusel loendati kobraste pesakondi tegelikkusest vähem üheksas jahipiirkonnas 13st ning neljas hinnati arvukust üle.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et jahimeeste hinnangud on muutunud võrreldes varasemaga märgatavalt täpsemaks.

Loenduse vea üheks peamiseks põhjuseks on liiga pealiskaudsed vaatlused või puudulikud teadmised kobraste pesakonna määramise kriteeriumitest. Nii võidakse üheks pesakonnaks lugeda kaht või enamat pesakonda, aga ka vastupidi – mitmeks pesakonnaks loetakse tegelikult üht pesakonda. e

kopra kopra pesakondade pesakondade arv arv ja paiknemine harjumaa hiiumaa ida-virumaa jõgevamaa järvamaa läänemaa lääne-virumaa põlvamaa pärnumaa raplamaa saaremaa tartumaa valgamaa viljandimaa võrumaa KOKKu

226 5 258 196 140 76 176 255 361 245 15 379 247 274 309 3162

20 maaelu edendaja

postimees || 10. MÄRTS 2014

Sõna «lammas» viib mind otseteed lapsepõlve. Selle paremasse, hästi hoitud nurka, kuhu kuulub koos vanaemaga lammaste juures passimine, suveõhtune heinamaalõhn ja kitsuke rada sarapuupõõsaste vahel, tallede pehmed müksivad ninad ning juhtlamba isekas pilk.

Kuressaare turuhoone lambamaailm Tekst Ene Kallas, Meie Maa, Fotod Ene Kallas, erakogu

V

eel praegugi meenutavad vana ahju õnaruses lebavad vanad lambarauad värskeid pabulaid, hallikat lõnga ning üle õue kostvat hommikust määgimist. Kui hoolega elamises tuulata, tuleb lagedale vana vokk, paremaid aegu näinud kraasimislauad ning riistapuu, mille pealt sai vihte lõngakeraks kerida. Täpselt isegi ei tea, mis mind on hoidnud ligi 30 aastat lammastele suuremat mõtlemast, ent arvan, et tegu on nii hella ja hapra mälestusega, mida õieti ei tahakski segada argipäeva troostitusse.

Nii või naa astusin ühel sombusel päeval Kuressaare turuhoone uksest sisse, et rääkida lammastest. Just selles hüljatuna tunduvas majas leidis kolm aastat (2010– 2013) kodu projekt KnowSheep, seades endale eesmärgiks luua infomaterjali, mis selgitaks huvilistele naturaalsest lambavillast rõivaste eeliseid, samuti seda, miks süüa lambaliha ja kuidas seda hästi valmistada.

Muutused

Kui nõukogude aja lõpu eel oli igal endast lugupidaval majapidamisel lammas või kümme, vahel rohkemgi (tegelikult ma ei mäleta, palju meil neid lambaid õieti oligi – laut oli täis), siis praegu see nii pole. Aeg nihkus edasi ning nüüd on neil, kes lammastega tegelevad, vähemalt 40-, 60- või 100-pealine kari.

Ajanihe eeldas inimeste spetsialiseerumist, tõugates meid, sovjetiajast väljakasvanud inimesi, niiöelda maavillasest renessansist, kus maainimesed tegelesid kõigega, millest jõud üle käis, aega, mil tuli valida – üks või teine. Valikut aitas oluliselt lihtsustada orienteeritus kasumile. Õigemini, kahjumi vältimisele. Kõik ei varusta end enam igakülgselt, vaid selleks on inimesed, kes tegelevad kas siis ühe või teise alaga. «Vanasti pidi sul olema lammas, sest sa tegid ise endale riideid, pidi olema lehm, sest said talt piima,» võttis Karen Allas MTÜst Saaremaa Vill maainimeste endise elu-olu lihtsate sõnadega kokku. Äsjalõppenud projekt

Enesele ootamatult sattusin Karen Allasega jutlema keset hoogsat tööpäeva – turuhoone sooja tuppa tulnud Kuressaare ametikooli õpetaja ja muinasaja rõivastusele spetsialiseerunud Kaie Kesküla lappas temaatilisi raamatuid. «Need on nii huvitavad raamatud, et tahaks neisse sukelduda,» arvas Kaie. Jooniseid kiikas kõrvalt Merike Sepp, Sõrve villaveski perenaine.

Uurisin, mis teoksil? Karen Allas selgitas, et kuigi projekt KnowSheep sai just läbi, tahaksid nad minna keskaegsetele laatadele ning sarnastesse kaubitsemiskohtadesse keskaegselt riietatuna.

«Me ei ole veel küllalt stiilsed,» sõnas ta. Loodetavasti aitab vastav riietus tooteid müüa. «Tead, kui kurb laadalt tagasi tulla oma suur-

te pampudega,» usaldas ta mulle.

Linaseid riideid neil on, aga tuleb mõelda ka lambatoodetest, lõngast ja nahkadest valmistatud üleriietele.

Küsimus on praegu selles, kuivõrd ehtsad tahetakse olla. Tahtes sooviga lõpuni minna, tuleb ise taimedega lõngu värvida, aga kui see läheb liiga kalliks, siis saab kasutada tehisvärve.

Seepeale jäi mu pilk iseenesest peatuma presidendi vastuvõtutseremoonial kantud kleidil – Merike Sepp oli selle ilusasti toolile laotanud. Omatehtud ja kaunikene, inspireeritud viikingikultuurist.

Aluskleit oli tollal ju teatavasti linane, pealmine riietusese aga villane.

Mis tehtud?

«See, et projekt on läbi, ei tähenda, et meie oleme läbi,» sõnas Karen Allas. «Me oleme ikka siin majas.»

Praegu ei ole turuhoonesse kogunenud, lammastega tegelevad inimesed päris kindlad, kuidas end kokkuvõtvalt nimetada. «Meil on vaja taolist nime, mis kõlab ladusalt,» arutles Karen Allas. Näiteks Lambakeskus. Aga samas, lambakeskus võib tähendada ka ju seda, et tegu on kohaga, kuhu kogunevad lambad. Kui panna nimeks Villakeskus, siis kõlab see nagu villa kokkuostmiskeskus ... Siiski pole sellest, et nimi on veel kuskil õhus ja ootab oma väljaütlemisaega, suurt midagi. Lambatoodetega tegelevad inimesed on olemas ning vägagi tegutsemisaltid.

Edukas ettevõtmine

Kui aga kokku võtta, mida projekti KnowSheep raames ära tehti, siis sellest saab üks ütlemata pikk saksapärane sissejuhatus. Nii saja või enama leheküljega, sest tegid nad palju. «Me olime väga edukad,» arvas Karen Allas. «Algus võttis kaua aega. Aga pärast läks asi väga hoogsalt käima.» Seejärel tõusis Karen püsti ning viis mu kättpidi raamatute juurde. Tegemist oli ühe ja sama teosega neljas keeles.

Eestikeelse kõvakaanelise, rohkete piltide ja asjaliku jutuga varustatud trükise pealkirjaks pandi «Villakäsitöö Läänemere saartel». «See on suur töö,» teadis Karen Allas. Kinnitan, seesuguse raamatu koostamine, materjalide hankimine, tõlkimine ja toimetamine on tõega üks tõsine ettevõtmine.

«Aga keegi ei saa sest aru, kui se-

Karen Allas näitab uhkeid vihtasid. Muuseas, kõik vihid on naturaalset värvi, ühtegi pole värvitud. No kui see vasakpoolne välja arvata.

da pole ise läbi teinud,» märkis Allas. Raamatuga koos on ka 19 klippi sisaldav DVD. Teost pole laiemale üldsusele veel jagatud, sest üks väike, aga ajanõudlik asi nõuab veel kordategemist. Mis täpselt, jäägu see saladuseks.

Seejärel torkas Karen Allas mulle pihku teisegi raamatu, Annika Michelsoni «Ute! Ute! Ute!», mis räägib traditsioonilise lambapidamise kogemustest. Ning filmi kodusest lambatapmisest. Seda vaatan alles siis, kui olen suutnud oma lapsepõlvelambad paigutada mälukambri seifi.

Seejärel võis ringkäik turuhoone teisel korrusel alata. Vasakut kätt esimeselt korruselt ülemisele viivat treppi jääv mitmekesine ning värvikas väljapanek sisaldab pea kõikmõeldavaid käsitööesemeid, mis kuidagi on seotud lammastega. Keset ruumi troonivad kangasteljed mõjuvad mulle nagu põige 30 aasta taha hämarasse tuppa, mis lõhnab villa ja lõnga järele.

Seal istub mu vanaema ning koob rüüuvaipu. Muuseas, rüüuvaibad on suuremalt jaolt moest läinud, aga Soomes tehakse neid ikka veel usinasti edasi.

Läheks vist pikale, kui hakata tegema inventuuritaolist nimekirja kõigest huvitavast, mida seal nägin. Palju targem on ise Saaremaale Kuressaarde sõita, otsida üles turuhoone ning ronida trepist üles teisele korrusele. Otse lambamaailma. Aga kui tahta lihtsamalt läbi saada, siis alati võib Youtube'i sisestada mõne märksõna, olgu selleks Saaremaa lammas, KnowSheep või Karen Allas. e

maaelu edendaja 21

10. MÄRTS 2014 || poSTiMeeS

KnowSheep ehk «Tunne lammast» KnowSheep ehk «Tunne lammast» oli Kesk-läänemere interreg iv-a programmist rahastatud kolmeaastane projekt, mille eesmärgiks võeti läänemere piirkonnas lambakasvatusalase ettevõtluse arenguvõimaluste parandamine ning kohalike kvaliteettoodete ja -teenuste tootmisse juurutamine. Ühtlasi sai projekti ülesandeks tõsta tarbija teadlikkust hüvedest, mis kaasnevad lambapidamise, lambaliha, lambavillast ja -nahast toodete kasutamisega ning nende rolliga läänemere saarte kultuuripärandi kujunemisel.

«Tunne lammast» võttis uurimise alla ka lammaste söötmisprobleemid, arvestades karjamaade iseärasusi saartel. Mandril on tehtud söötmiskatseid kultuurkarjamaadel, kuid saartel kasutusel olevate poollooduslike koosluste taimestiku toiteväärtusest head ülevaadet ei ole. Seega analüüsiti 2011. aastal koristatud rohusöötade (karjamaarohi, hein, silo)

keemilist koostist ja kvaliteeti ning vastavust lammaste vajadustele, hinnati lisasöötade tarvidust ning koostati lammaste söötmis- ja pidamisalase teabe andmebaas. Samuti hinnati piloottaludes söötmise korraldamist, karjamaade seisukorda ja karjamaade kasutamist. projekti juhtpartner oli eesti maaviljeluse instituut ning partnerid eestist MTÜ Saaremaa vill, MTÜ hiiu veis ja lammas, eMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut ning Soomest haMK (university of applied Siences), Turu ülikool, MTT agrifood Research Finland ja västabolandi linn. projekti kogumaksumus on 1,175 miljonit eurot.

22 maaelu edendaja

postimees || 10. MÄRTS 2014

K

atmikaianduse üks olulisemaid köögiviljakultuure on meie sügistalvist söögilauda rikastav lehtsalat. Paljud teadlased leiavad, et katmikalal salatit kasvatades saab kaltsiumipuudus peamiseks viljade kõrget kvaliteeti ja saagikust piiravaks teguriks. Kaltsiumipuuduse tõttu võib hävida kuni pool saagist.

Kaltsiumipuudus tekib tavaliselt kiire kasvu ajal taimekudedes, kuna kaltsium on omastatav passiivselt transpiratsiooniveega (vee aurustumisel jääb kaltsium lehtedesse) ning vanadest lehtedest noortesse ei liigu. Puudushaigust ei saa vältida mulla või lahuse kaudu omastatava kaltsiumikoguse suurendamisega.

Kaltsiumi omastamist mulla kaudu pärsib puudulik uute juurte lisandumine. Paljudel köögiviljadel arenevad seetõttu järgmised sümptomid: must-südamik selleril, kaltsiumipuudus salatil, pruunid leheservad aed-harakputkel, pruunid leheservad hiina kapsal, viljatipumädanik tomatil ja kaltsiumipuudus kurgil.

Puudushaigus on ilmselt kogu aeg eksisteerinud, kuid probleem on viimaste aastate jooksul tõsisemaks muutunud. Õigupoolest ei tohiks köögiviljadel kuigivõrd puudushaigust esineda.

Suurem kaltsiumisisaldus

Taimede suurem kaltsiumisisaldus on kasulik mitmel põhjusel. Tänu kaltsiumile on viliköögiviljade kest ja lehtköögiviljade lehtede pealispind tugevam, saak peab paremini vastu transportimisele ning säilib pikemat aega.

Suurem kaltsiumisisaldus tähendab ka haiguskindlamat taime.

Putukad ei jõua tugevama kestaga taimedest läbi hammustada ja ka putukakahjustusi esineb neil taimedel vähem.

Mida teha, et niisugust tule-

Need, kes kasvatavad köögivilju külmkasvuhoonetes, teevad plaane suveks. Küttega kasvuhoonete omanikud aga planeerivad samal ajal juba järgmist kasvatusperioodi.

Köögiviljade kasvule mõjub hästi valgust selekteeriv filter Tekst Margit Olle , Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur, Foto Toomas Tatar

must saavutada? Taimede kasvu kontrollimiseks on hakatud kasutama valgust selekteerivat filtrit (VSF), mis ei lase läbi kaugpunast valgust. Kaugpunase valguse osakaalu vähenemine pidurdab taimede väljavenimist ning taimed on kompaktsemad ega kasva nii kiiresti.

Kuna kasvukiiruse aeglustumine aitab taimedel kaltsiumipuuduse teket ära hoida, siis tuli sellest idee katsetada valgust selekteerivat filtrit kaltsiumipuuduse vastu lehtsalatil. Samal põhjusel tekkis ka idee katsetada negatiivset DIF-i (öine temperatuur on kõrgem kui

päevane) kaltsiumipuuduse vastu aed-harakputkel. Aed-harakputk oli katses mudeltaim – haigus käitub sel taimel samamoodi kui salati puhul, kuid haigustunnuseid on kergem vaadelda aed-harakputkel.

Katsed

Lühidalt metoodikast. Külmkasvuhoonete puhul on kerge: kasvuhoone konstruktsioonidele tõmmatakse peale valgust selekteeriv filter ja taimed kasvavad selle all. Küttega kasvuhoonetes jäävad kõik küttega kasvuhoone parameetrid kehtima, lihtsalt kile tõmmatakse klaasi alt üle taimede, veel parem, kui

saab tõmmata lampide alt. Negatiivset DIF-i on küttega kasvuhoonetes lihtne kasutada, näiteks hoides öösel kuus tundi temperatuuri 23 0C juures ja päeval 18 0C. See meetod vähendab talvel ka küttekulusid, kuna enamiku ööpäevast on kasvuhoones madalam temperatuur ehk 18 0C.

Kaugpunase valguse osakaalu vähenemine pidurdab taimede venimist ning taimed on kompaktsemad.

maaelu edendaja 23

10. MÄRTS 2014 || postimees

hed olid rohkem ülespoole suunatud. Valgust selekteeriva filtri all kasvanud taime lehed olid jällegi allapoole suunatud.

Negatiivse DIF-iga läbi viidud katsete eesmärgiks oli selgitada DIF-i mõju aed-harakputke pikkuskasvule ning kaltsiumipuuduse esinemisele.

Kõrgem öine temperatuur

Valgust selekteeriv filter absorbeerib suure osa kaugpunasest valgusest. Tänu sellele on taimed kompaktsemad, mis oli eelnevalt teada. Katsetes aga tõestasin lisaks, et kui taimed on kompaktsemad, siis sisaldavad nad rohkem kaltsiumi ja neil esineb vähem kaltsiumipuudust.

Valgust selekteeriv filter sisaldab valguse hajutajaid, mis muudavad valguse suunda ilma valguse läbilaskevõimet vähendamata. Hajutatud valgus tungis paremini lehtede vahele ning tänu sellele muutsid taimede lehed kasvusuunda. Kontrollvariandis kasvanud lehtsalati le-

Taimed kasvasid kasvuruumides kahes erinevas temperatuurirežiimis: esiteks negatiivne DIF (–5 0C), temperatuur päeval 18 ± 1 0C ja öösel 23 ± 1 0C; teiseks positiivne DIF (+ 5 0C) – temperatuur päeval 23 ± 1 0C ja öösel 18 ± 1 0C. Suurem saak saadi negatiivse DIF-i tingimustes, nii kasvanud taimed olid vähem välja veninud kui positiivse DIF-i tingimustes kasvanud. Kaltsiumipuuduse esinemine ja väiksem kaltsiumisisaldus noortel lehtedel oli suurem positiivse DIF-i tingimustes.

Valguse kvaliteedi ja DIF-i efektid on võrreldavad. Kui kaugpunase valguse osakaal väheneb, siis lehed on rohkem allapoole suunatud, kui aga suureneb, siis suunab taim lehed ülespoole. Lehtede asetus on suunatud rohkem ülespoole, kui taim kasvab positiivse DIF-i tingimustes – võrreldes negatiivse DIF-i tingimustega. Seetõttu reageerivad valgust selekteeriva filtri all kasvavad taimed samamoodi kui negatiivse DIF-i tingimustes kasvavad taimed.

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et valgust selekteeriv filter ja negatiivne DIF mõjuvad hästi köögiviljade kasvule. Läbi viidud katsed näitasid, et taimedel esineb vähem kaltsiumipuudust, noorte lehtede kaltsiumisisaldus on suurem ning taimed on kompaktsema ning ühtlasema väljanägemisega.

Seega sobivad kirjeldatud kasvutingimused hästi kaltsiumipuudusele vastuvõtlike taimede nagu tomati, selleri, salati või paprika kasvatamiseks. e

Põllumajandushoonete projekteerimine ja ehitus.

Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tööstushooned.

Eesti elanike kalatarbimine on hakanud suurenema

maaelu uudised

U

Täiskasvanud Eesti elanik sööb kala või kalatooteid tavaliselt kord nädalas ja tarbimissagedus on viimasel paaril aastal hakanud suurenema, selgub põllumajandusministeeriumis tutvustatud kalatarbimise turu-uuringust.

Möödunud aastal sõi vähemalt paar korda kuus kala ja kalatooteid 77 protsenti täiskasvanud elanikest. Vähemalt korra nädalas sõid 2013. aastal kala või kalatooteid pooled tarbijad, 18 protsenti tarbijaist vähemalt paar korda nädalas, 27 protsenti tarbijaist paar korda kuus ja ülejäänud harvem või üldse mitte.

«Kala tarbimine hakkas jälle suurenema 2012. aastal, kui sissetulekute paranemi-

sel suurenes ka teiste toiduainete tarbimine,» ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ja lisas, et kala tarbimist mõjutavad tugevasti rahalised võimalused.

Hinnatundlikkusele vaatamata tarbivad vanemaealised kala rohkem kui noored ja lastega pered vähem kui lasteta pered. Kalale kulutati 2012. aastal keskmiselt 41 eurot pereliikme kohta, mis on 20 protsenti rohkem kui 2011. aastal. Kulutuste juurdekasvust pool tuli hinnatõusu arvelt, pool ostetud koguste suurenemisest.

Elanike lemmikkalaks on uuringu andmeil ülekaalukalt lõhe, millele järgnesid forell, räim ja heeringas. Põllumajandusministeerium

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, Tartu 51003 www.heinzbau.ee

24 maaelu edendaja

postimees || 10. MÄRTS 2014

Kuigi suvi paistab veel mägede taga olevat, siis on praegu just paras aeg alustada mitmete köögiviljade ettekasvatamisega.

Köögivilja- ja maitsetaimede ettekasvatamiseks on paras aeg

M

ärtsis on õige aeg külvata paprika-, tomati-, baklažaani-, porrulaugu- ja selleriseemneid. Nende köögiviljataimede ettekasvatamiseks kulub ligikaudu 50–60 päeva.

Seemned tuleks külvata külvikastidesse, turbatablettidesse või kassettidesse. Külvid vajavad idanemiseks temperatuuri 20–25 kraadi – sellisel temperatuuril idanevad seemned kiiresti ja ühtlaselt. Kui tõusmed on tärganud, tuleb päevast temperatuuri alandada 12–18 kraadini, öist näitu aga 10–12 kraadini.

Kastid ning kassetid peavad kindlasti asetsema valgusrikkas kohas, sest valguse puudusel venivad taimed välja. Taimi tuleb kasta ettevaatlikult eelsoojendatud veega.

Maitsetaimed

Varakevadel, märtsis-aprillis, tasub maitserohelist kasvama panna köögiaknale. Aknalauale võib neid külvata korduvalt terve järgneva aasta jooksul iga 2–3 nädala tagant.

Kiireks ja lopsakaks kasvamiseks vajavad maitsetaimed toitaineterikast substraati, kuid mitte mineraalseid lilleväetisi, vaid kasutada tuleb orgaanilis väetisi ja looduslikke komposte.

Maitsetaimed võivad olla nii püsikud kui ka üheaastased suvikud.

Püsimaitsetaimede kasvukohaks on ainult aed. Oma lõunapoolse päritolu tõttu ei talvituks need meie külmas talves ei aiavaasides ega rõdukastides. Üheaastaste maitsetaimede kasvatamiseks on piiramatud võimalused, need saavad hakkama igasu-

Hea teada 

Üheaastased maitsetaimed on enamuses külmahellad, neid saab õue istutada või külvata alles pärast püsivate öökülmade möödumist.



Kuna maitsetaimed võivad olla väga erinevad, tutvu enne külvama asumist kindlasti seemnepakendil antud külvi- ja kasvatusõpetusega.



Maitsetaimed kõlbavad söömiseks juba kahe idulehe faasis.

Mida nooremad on taimed, seda maitsvamad nad on.



End pidevalt värske maitserohelisega varustamiseks külva üheaastaseid maitsetaimi regulaarselt uuesti iga 2–3 nädala möödudes.



Kasvata maitsetaimi valges kohas ning toitainete- ja huumusrikkas kobedas mullas.

Allikas: Aianduskeskus Hansaplant

gustes kasvunõudes ja -kohtades, kus pole liialt pime.

Maitsetaimi kui väga kasulikku ja maitsvat suupoolist armastavad lisaks inimesele veel mitmesugused loomkahjurid. Kõige levinumad kahjurputukad maitsetaimedel on lehetäid. Ka teod roomavad hea lõhna peale lähemalt ja kaugemalt kohale.

Siiski ei kuulu maitsetaimed niisuguste taimede hulka, mida tuleks putukate vastu mürgiga pritsida.

Taimesöödikud kas pestakse enne maitsetaimede tarbimist lehtedelt maha või loobutakse taimedest hoopiski ja külvatakse uued. Aianduskeskused Hortes ja Hansaplant

Foto Raigo Pajula