Maaelu edendaja 20140414 by Postimees

14. aprill 2014 || postimees

maaelu teemaleht p천llu- ja metsamajanduse huvilistele

edendaja

14. aprill 2014 nr 4/8

maaelu edendaja 1

Margus Kikkul avab Maamessi telgitaguseid Eesti kartulisortidel on mitmeid eeliseid Noored pered, kes tahavad maal elada Enamik jahituriste saabub Eestisse Soomest

2 maaelu edendaja

prill on Maamessi, Eesti ja Baltikumi ühe suurima messi kuu. See ei tähenda üksnes sadu firmasid ja tuhandeid ruutmeetreid väljapanekuid, vaid ka olulist suhtlemisvälja kogu põllumajandussektori jaoks, sest teist niisugust üritust, kus ühel ajal saaks kokku sedavõrd palju põllumehi, loomakasvatajaid, tehnikamüüjaid ja teisi põllumajandussektoris tegutsejaid, ei ole Eestis vastu panna. Igal aastal on Maamess löönud eelmise aasta rekordeid. 375 firmat, 50 000 ruutmeetrit väljapanekuid ja 32 442 külastajat – need on numbrid, mis on möödunud aastast ees tänavusteks rekordisihtideks. Maaelu Edendaja otsustas sel korral vaadata ka Maamessi telgitaguseid ning portreteerida selle suurürituse korraldajat Margus Kikkulit. Niisamuti külastas Maaelu Edendaja teiste hulgas kahte tegusat naisterahvast – tervisliku maiuse Ampstüki tootjat Margit Kimmelit, kes tahab tõestada, et ökotoodang ei pea olema jõupaberisse pakitud kallis nišikaup, ning Vana-Torokse talu perenaist ÄduKrõõt Kaarlit, kes tuli mõttele hakata valmistama suitsutatud loomamaksa ning soovib oma toote ka patendiametis kasuliku mudelina registreerida. Loomulikult ei puudu Maaelu Edendajast ka praktilised nõuanded. Näiteks: kas teadsite, et häid baktereid täis mudapalliga võib väga tõhusalt koduaia tiiki puhastada? maaelu edendaja toimetus

Maaelu edendaja

Toimetaja Kristiina Kruuse maaelu@postimees.ee

Projektijuht Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee Reklaam tel 739 0390, faks 739 0387 Keeletoimetaja Triin Ploom Küljendaja Kaia Aalmann Väljaandja AS Postimees Gildi 1, 50095 Tartu Trükk AS Kroonpress

!!!

uudistame ilma

Aeg kokku saada

postimees || 14. aprill 2014

Ilmavaatleja märkmeid aprillist Tekst aleksander lumi, foto mairo pajula

ea poole peal on nalja- ja mahlakuu ehk aprill. Naljatades öeldakse, et aprillikuu ilmad ja noore mehe sõnad on muutlikud. Aprilli kutsutakse ka jürikuuks, sest aprillis peetakse jüripäeva (23. aprillil). Eestis on see eeskätt maamehe tähtpäev. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks. Öeldakse, et kui enne jüripäeva müristab, tuleb kevad soe ja suvi kasin. Siinkohal meenub mulle, et 23. märtsil oli Alatskivil äikest. Vanarahvas teadis ka öelda: kui käiakse enne jüripäeva särgiga, käiakse pärast jaanipäeva kasukaga. Kui jüripäeva öö on külm, tuleb külm kevad, on aga jüripäeva öö soe, siis on ka kevad soe. Pääsukeste ilmumine enne jüripäeva kuulutab head aastat. Lisaks on aprillis markusepäev (25. aprillil). Kui markusepäeval on soe õhtu ja tähine öö, tuleb ilus suvi ja palju vihma. Lõpetuseks veel mõned tarkused. Soe aprill toob jaheda ilma. Kui kevadel on palju udu, siis suvel tuleb palju vihma. Kui juba enne maikuud on tammedel lehed küljes, siis võib ilusat viljakat suve oodata. Märja aprilli järel tuleb kuiv juuni. Kui jürikuul rohi kasvab, siis tuleb mais külma. Sel aastal sai nautida vahtramahla juba 24. veebruari paiku ja seda sai teha ka vähemalt kuu aega hiljem. Seega oli maa talvel korralikult ära külmunud, sest vaher lõpetab mahlade voolamise siis, kui maa on üles sulanud. Kui peaks vihma või lörtsi sadama, siis tundkem ainult rõõmu, sest vihm teeb ju õhu puhtaks. e

maaelu edendaja 3

14. aprill 2014 || postimees

Põlvamaa kartulikasvataja Kaido Liiv ei suuda enam meenutada, millal ta viimati oma põldudele Eestis aretatud kartulisorte maha pani. Sel aastal lähevad mulda «Laura» ja «Vineta», mida Liiv iseloomustab kui universaalseid sorte, millel on suur ja kindel ostjaskond. «Need on vanemad tuntud sordid ning sobivad omaduste poolest paljudele,» lausus Liiv.

Eesti oma kartulisortidel on mitmeid plusse Tekst Jüri Saar

esti sortide järele on Kaido Liivi kogemuse järgi nõudlus väike. Ta saab aastas 100–150 tonni mugulaid, millest väike osa läheb kaubaks turul, kuid lõviosa müüb ta hulgimüüjatele. Liiv ei ütle Eesti sortide kohta siiski midagi halba ja leiab, et väikeste kasvatajate hulgas on neil kindlasti perspektiivi. Samuti on need mahetootjaile sobivamad, sest on siinseis oludes haiguskindlamad. Sadakond sorti

Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur Aide Tsahkna ütles, et statistika selle kohta, kui palju kartulisorte Eestis kasvatatakse ja kui suur on kodumaiste sortide osakaal, pole võimalik kusagilt leida. Kui Saku teadurid tegid kümmekond aastat tagasi haiguste monitooringut ja panid kirja kõik teadaolevad sordid, saadi neid sadakond. Aga see oli kümme aastat tagasi. «Neid on meeletult, päritolu on lai,» sõnas Tsahkna. «Mis te ise arvate, kui on nii palju sorte, kas on kerge valida. Pärast seda, kui Euroopa Liidus oleme, võime kõiki Euroopa Liidu sordilehel leiduvaid sorte kasvatada. Ja siis on valik nii suur, et inimene ei oskagi valida. Tihti jäävadki kodumaised sordid tagaplaanile. Uudishimu on uue sordi vastu nii suur, et haaratakse kohe selle järele. Aga nagu vanasõnagi ütleb, et kõik pole kuld, mis hiilgab.» Kui öeldakse, et Eesti sordid on nõrgukesed või viletsakesed, siis Jõgeval tuntud sordiaretuskeskuses töötav Tsahkna sooviks teada, mille alusel nii väidetakse. «Olen korduvalt ajakirjandusest lugenud ütlemisi, et Eesti sortidel on paks koor ja inetu kuju ja sügavad silmakohad, aga see on meelevaldne. Need etteheited võivad käia mõne vanema sordi kohta,» möönis ta. «Uuemate Eesti sortide puhul see ei kehti. On tehtud hulk katseid ja võrdlusi välismaiste sortidega. Need on väga normaalse kujuga.» Mitmete omaduste poolest teevad Eesti sordid välismaistele pika puuga ära. Tsahkna märgib, et suurtootjaid huvitab kartuli maitse vähe ja kui kartul on mõeldud krõpsude või tärklise valmistamiseks, ongi oluli-

sed hoopis muud aspektid. Ja nii kipuvad maitseomadused isegi sordiaretuses vähetähtsaks taanduma. «Sellest on kahju,» tõdes ta. «Väikekasvataja võtab muidugi maitse järgi. Loomulikult võiks kartul olla ilusa kujuga ja ilma sügavate silmakohtadeta, et koorimiskadu oleks väiksem.» Eesti sortidel on võrreldes mitmete välismaistega parem vastupidavus lehemädanikule. Probleem seisneb selles, et Eesti kliima erineb Saksamaa või Hollandi omast, siinne niiskem ja merelisem kliima soosib lehemädaniku arenemist. Mis on mujal hea, ei ole seda alati Eestis. Sordikirjelduse järgi on näiteks varane sort «Princess» suhteliselt lehemädanikukindel. Seda soovitati isegi mahekasvatajale. «Aga mahekasvatuses tõrjet ei tehta ja kartul peab olema lehemädanikukindel, sest üksnes siis saab saaki,» rääkis Tsahkna. «Oligi nõnda, et me siin seemnekasvatuses kasvatasime ka ja paljundasime ning andsime kaasa ühele Saaremaa mehele originaalsordikirjelduse. Siis ta helistas, et keda ma pean uskuma, kas seda, mis silma all sünnib või seda, mis on kirjas. Kui tuli esimene lehemädanikupuhang, siis oligi kartul läinud.» Uus sort tulekul

Isegi kui eesmärk pole mahekasvatus, on lehemädanikukindlus ikka väga tähtis. «Hollandis tehakse tõrjet 10–12 korda, meil 5–6 korda, aga see kemikaal on ju kallis,» põhjendas Tsahkna. Kartuliteadlase sõnul võib Eesti sortidest lehemädanikukindlamate-

Aide Tsahkna näpunäide potipõllumehele Potipõllumehel oleks tagumine aeg varane kartul idanema panna. Kasti ja turvast ikka leiate. Turvas põhja, mugulaid laduda üksteise vastu nii palju kui mahub, siis turvas peale ja hoida niiskes kohas alguses 15–20 kraadi juures, siis kuu aega 10–11 kraadi juures. Nii kasvab ilus idu ja tulevad ka juured alla. Juurepalliga kartuli saab vakku

istutada siis, kui muld on juba viie kraadini soojenenud. Kui ei ole eelidandatud, peab mullatemperatuur kartuli mahapanekul olema 8–10 kraadi, sest jahedam ja märg muld toob tõusmepõletike riski. Varasele kartulile võiks ka loori peale panna, siis saab saaki noppida kahe ja poole kuu pärast.

na nimetada selliseid nagu «Ando», «Anti», uuematest «Reet» ja kõige uuemat nimega «Teele». See on nii uus, et seda veel turul ei ole, praegu käib töö alles paljundamisega. Uus sort on keskvalmiv, ilusa kujuga ja suhteliselt lehemädanikukindel. Tsahkna jutustab, et ühe sordi aretamine kestab umbes kümme aastat. Näiteks peab see olema kaks aastat veel Eestis kahes kohas katsetel. Sort saadetakse katsetamiseks ka Tšehhimaale: «Selgitamaks, et pole plagiaati ning tulemus on ühtlik, eristatav ja püsiv, nagu sordi kohta öeldakse.» Välismaiste sortide suure levimuse üks põhjusi on ka see, et seemnekartulite kasvatamine jääb Eestis vajadusele alla. Jõgeval kasvatatakse ja paljundatakse kartuleid algseemnest, kuid turuvajadust nad katta ei suuda. Talupidajad ei taha võtta riski, sest haiguspuhang võib nullida kogu paljundustöö. Sellegipoolest on Eesti oma sortidel tulevikku, usub Tsahkna. «Kohalikes tingimustes aretatud sordid on siinsetele oludele ka vastupidavamad. Meie tarbija tahab – küll mitte kõik – enamasti natuke muredamat kartulit saada,» põhjendas ta. Kui 2010. aastal «äratati ellu» «Jõgeva Kollane», siis selgus, et tahtjaid on rohkem, kui seemnekartulit paljundada jõutakse. Samas oli vahepeal sort maha võetud, sest ei leidunud tarbijaid. «Jõgeva Kollane» on 1942. aastal tootmisse läinud sort, millel on nostalgia hõngu ja mida restoranid ekstra küsivad. «Tartu maamessiks oleme oma sorte hoidnud ja võtame kaasa ka mõned välismaised sordid. Mis tagasi tulevad, on just välismaised sordid. Meie sordid on sada protsenti ära läinud,» ütles Tahkna. Sellel aastal on kaasas kindlasti «Anti», «Reet», võib-olla «Ants», aga kindlasti «Maret». Viimane on 2007. aasta sort, keskvarane ja natuke mure, sobides hästi ka tärklisetööstuse tooraineks. Sordiaretajatele pakub elu ka üllatusi. Venemaal on siiani sordilehel «Sulev», aga mõni aasta tagasi Peterburis konverentsil selgus, et Eestis ammu unustatud sort «Varmas» on Siberis ikka kasvamas. «See on meil üksnes geenipangas alles,» sõnas Tsahkna. e

Maamessi soojendus Maamess tekitab igal aastal üha suuremat kõlapinda. Tänavu on Tartu Maamessi nädalal täielikult põllumajanduse ja maaeluga seotud teemade päralt. Mess avab uksed neljapäeval, 24. aprillil, kuid juba kaks päeva varem – 22. aprillil – on kõik oodatud Tartu kesklinna Küüni tänavale moodsat põllutehnikat uudistama. «Toome kesklinna natuke messi – üles rivistatakse tervelt 22 erinevas suuruses traktorit, mida saavad kõik huvilised kell 10–14 vaadata. Pärast seda, kui Tartu linnapea on oma kõnes võimu nädalalõpuni põllumeestele andnud, suunduvad traktorid rongkäigus läbi linna messikeskuse suunas,» tutvustas Maamessi korraldaja Margus Kikkul.

Maafest tänavu messiterritooriumil Messi teise päeva õhtul, 25. aprillil, kutsub korraldaja kõiki Maafesti paviljoni lustlikule peole. «Peaesinejaks on Kõrsikud ja ühislaulud võtame üles Popside saatel. Selle peoga meenutame festivali Õllelager eredamaid hetki,» sõnas ta. Samuti on peol üllatusesinejad ning peo veab käima Sven Sumberg. Pilet on soovitatav juba eelnevalt Piletilevist ära osta ning samuti on võimalik oma seltskonnale laud broneerida. Selle sooviga tuleb kirjutada aadressil annika@tartunaitused.ee. Messi viimasel päeval on kõik lapsevanemad koos lastega oodatud Maafesti paviljoni perepäevale. Lastele korraldatakse seal mitmesuguseid vahvaid mänge ning pakutakse muudki meelelahutust. Kindlasti tasub lastega külastada ka Puukujurite Mängumaad ning loomatelki, kus pere pisimad saavad loomi vaadata ja silitada. Meelelahutust jagub Maamessil veelgi – esimest korda messi ajaloos toimub metsamasinajuhtide võistlus «Forvarderite kevadreiv 2014» ning juba 17. korda peetakse raievõistlust «Kevadkarikas 2014». Henrik Urbel Maamess 2014 pressiesindaja

4 maaelu edendaja

postimees || 14. aprill 2014

Margit Kimmel peab poeg Andrease sündi üheks põhjuseks, miks ta alustas ettevõtlusega ning hakkas valmistama tervislikke maiuseid.

Tervisliku maiuse Ampstüki looja Margit Kimmel tahab murda müüti, et ökokaup on kallis nišitoode ning tõestada, et tervislik mahetoorainest koosnev maius suudab läbi lüüa ka suurtes poekettides laiatarbekaubana.

Ampstükk sihib ü-le vaatamata ka välisturge Tekst Kristiina Kruuse, Fotod Maarja Otsa

mpstüki senised edusammud on olnud kiired: retseptid said valmis möödunud aasta augusti lõpus, septembris müüdi tooteid edukalt laadal ning detsembriks olid erksavärvilises pakendis Ampstükid enamike mahepoodide lettidel müügil. Sellest aastast on müüjate hulka lisandunud veel Solarise toidupood ning Rimi Talu Toidab turg. Enne, kui Margit Kimmel on valmis ülejäänud suurpoodidele Ampstükki pakkuma, tahab ta koduköögist välja kolida ning uute masinate abil tootmisvõimsust mitmekordistada. Niisamuti võiks siis võtta suuna ka välisturgudele, vaatama sellele, et maiuse nimeks sai valitud eestipärane Ampstükk. «Tihti on nii, et mida veidram nimi, seda paremini müüb. On ju müügil tooteid, millel on väga kummalisi Norra või Rootsi nimesid, mis oma originaalsuses töötavad tegelikult toote kasuks,» arutles Margit Kimmel. Ampstüki idee eest peab Margit Kimmel mõneti tänulik olema

5-aastasele pojale Andreasile. «Kui tema sündis, hakkasin mõtlema, et edaspidi võiks tegeleda ettevõtlusega, et saaks aega paremini planeerida,» meenutas ta. Konkreetselt Ampstüki mõte tekkis naisel aga siis, kui ta otsis poelettidelt maiuseid, mis poleks üksnes maitsvad, vaid ka tervislikud. «Otsisin ja sain aru, et poes pakutavad maiustused on väga valge suhkru kesksed ning neis praktiliselt polegi selliseid koostisosi, millest võiks saada ka kasulikke toitaineid.» Ampstüki põhiretsept sündis poolenisti juhuslikult. «Purustasin ükskord müslimassi liiga kaua, nii et tekkis ühtlane mass, aga kuna see maitses väga hästi, siis proovisin veel erinevate koostisosadega ning niimoodi katsetades need retseptid sündisid,» jutustas Margit Kimmel. Võrreldes müslibatoonidega on Ampstükk mahlasem, sest see on röstimata ja seal on rohkem kuivatatud puuvilju sees. Toiduainetehnoloogiat Margit Kimmel õppinud pole, vaid tal on taskus hoopis TTÜ ehitusteaduskonna diplom ning varasemalt töö-

Laienemisplaanid

tas naine ligi kümme aastat Eesti suurimas betoonitööstuses turundus- ja kommunikatsioonijuhina. Ka mahekaupadesse suhtus Margit Kimmel varem kerge skeptilisusega. «Pidasin mahekaupu natuke elitaarseks ja mõtlesin, milleks neid vaja on, aga poja sündides hakkasid mind tervisliku toitumise teemad rohkem huvitama. Kui olin uurinud, mida suurtööstuses toiduga tehakse, kuidas seda n-ö puhastatakse ja töödeldakse ning kui vähe toitaineid seeläbi alles jääb, hakkasin järjest enam mahetoitu eelistama,» kõneles Kimmel. Viimased aastad on naine olnud enamjaolt taimetoitlane ning tegelenud aktiivselt joogaga. Algusaeg

• Kuivatid • Säilituspunkrid • Trummelpuhastid/sorteerid • Torusüsteemid/tarvikud • Transportöörid • Ventileeritavad koonuspõhjad • Elektritööd • tel 5562 3006, info@rv.pri.ee, www.rv.pri.ee

ne sõber, tootmistehnoloogia osas on nõu andnud pastade tootmisega tegelev vana klassiõde. «Paratamatult ei saa olla ise kõiges spetsialist ja siis on hea targematelt nõu küsida,» nentis ta. Vahest ehk kõige raskem on alustaval ettevõtjal Margit Kimmeli arvates hallata kogu ettevõtmist tervikuna: toota, pakendada, müüa, transportida, mõelda välja uusi tooteid, turundada, teha raamatupidamist ja nõnda edasi. «Alustav väikeettevõtja peab olema väga mitmekülgne. Sa ei saa keskenduda ühele konkreetsele asjale, vaid pead tegema kõike korraga,» rääkis Margit Kimmel. Naise sõnul on see kõik äärmiselt põnev, kuid samas tuleb arvestada, et 8-tunniste tööpäevadega üldjuhul hakkama ei saa. «Tavaline tööpäev on pigem kümme tundi ja enam.» Siiski julgustab Margit Kimmel neid, kel on mõtteis huvitavaid retsepte ning soov end väiketootjana proovile panna. Koduköögist tootmist alustades on nõuded küll konkreetsed ja ranged, kuid mitte nii karmid kui suurtööstuses, ning hea viis toodet tarbijate peal testida on müüa neid esialgu laatadel. «Mina müüsin ka kõige esimesed Ampstükid laadal. Tegin enda meelest tohutu koguse – 100 tükki – ja kui need kõik suhteliselt kiiresti ära osteti, sain aru, et taolise toote järele võiks olla nõudlust ja see andis kindlust juurde,» meenutas ta.

Ettevõtlusega alustamine ei ole naise sõnul iseenesest keeruline, kui leidub häid spetsialistidest tuttavaid, kellelt nõu küsida ja kes vajadusel aitavad. Ka Ampstükis on mängus nii mõnegi Margit Kimmeli sõbra käsi – näiteks värvikirevad ning moodsad pakendid kujundas naise professionaalne kujundajast sõbranna, kodulehekülje tegi tei-

Ampstükke on praegu saadaval neli erinevat sorti. Suveks plaanib Margit Kimmel tootevalikut laiendada.

Praegu ei ole Margit Kimmeli firmas Amoor OÜ palgal ühtegi töötajat, abis on olnud naise lähedased, ent niipea, kui tootmine on koduköögist välja kolitud ning soetatud võimsamad tootmismasinad, plaanib Margit Kimmel ka töötajaid palgata. Naine usub, et ruumide leidmine ning tootmise sisseseadmine neis on lähima poole aasta küsimus. «Kui ma tahan kasvada ja tagada, et Ampstükk oleks laiatarbekaup, mis kättesaadav enamikus poekettides, pean suutma oluliselt rohkem toota,» rääkis ta. Ökomaiuse hinda tahab Margit Kimmel tänu suurtele tootmismahtudele võimalikult madalal hoida – praegu maksab see sõltuvalt poest umbes 1,30 eurot tükk. Niisamuti jätkab naine usinalt tootearendusega. Lisaks senisele neljale Ampstükile on sahtlis veel vähemalt viie maiuse retseptid. Ühtlasi soovib Margit Kimmel koostööd teha toiduainetehnoloogidega. «Tahan teaduslikku poolt juurde tuua. Võib-olla annab neid retsepte väikeste muudatustega veel tervislikumaks muuta.» Margit Kimmelile meeldib väga idee, et Eesti nišiks võikski olla mahekaubandus. «Inimesed saavad järjest teadlikumaks toidu kvaliteedi osas ja mahekauba ostjaskond laieneb. Ma usun siiralt, et mõte «Eesti ökoriigiks» on täiesti reaalne,» rääkis Kimmel. «Oluline on hoida hindu mõistlikena, et mahekaup oleks kättesaadav ning seda ei peetaks vaid rikaste hobiks. Arenguruumi on muidugi veel palju, aga ma usun, et mahekaubandus on tulevik,» lisas ta. e

maaelu edendaja 5

14. aprill 2014 || postimees

Lastele kingitud tomatitaimed kannavad esimesi vilju

Räpina aianduskooli sõbrapäevaprojekti tomatitaimed on hakanud juba esimesi vilju kandma. Tallinna Luha lasteaia Nakside rühma lapsed rõõmustavad nelja väikese rohelise tomati üle, mis pakuvad põnevust ja silmailu aprilli esimestest päevadest alates. Kui õied tulid taimedele peaaegu üheaegselt, siis tomateid leidub siiani ainult punaseid vilju kandval sordil «Vilma», mille kasvatamisel on kasutatud maheväetist. «Väga hea on just see, et lapsed ise näevad, kuidas taim kasvab ja viljad valmivad,» põhjendas projekti kasulikkust õpetaja Kärt Kase ja lisas, et lastele küll meeldivad rohelised väikesed tomatid, kuid nende lemmiktegevuseks on ik-

maaelu uudised

Põllumajandustootjad on keskmisest agaramad investeerijad SEB poolt oma Eesti äriklientide seas korraldatud uuringu «Ettevõtlusbaromeeter 2014» järgi torkavad põllumajandusettevõtted silma investeerimis- ja innovatsioonihuviga. 51 protsenti küsitletud põllumajandusettevõtetest kavatseb tänavu investeerida üle 30 000 euro, samas kui kõigi ettevõtete puhul on see näitaja 41 protsenti. 30 protsenti neist põllumajandusettevõtetest, kel on investeeringute kaudu plaanis teha muudatusi enda igapäevategevuses, on võtnud sihiks toote või teenuse innovatsiooni. Seevastu käibeväljavaadete osas oli põllumajandussektor ettevaatlikum: enam kui 15-protsendilist käibekasvu nägi 16 protsenti küsitletud põllumajandusettevõtetest, samas kui kõigi uuringus osalenud firmade seas uskus käibe kasvu neljandik ettevõtteid. «Sarnaselt eelnenud majandusaastat puudutanud küsitlusega torkas silma põllumajandusettevõtete investeerimisjulgus ning innovatsioonivalmidus, mis kinnitab sektori ettevõtete usku põllumajanduse heasse

kagi iganädalane taimede kasvu mõõtmine. «Mulle meeldib neid kõige rohkem mõõta,» hõiskas naerusui viieaastane Ethel Meier. Õpetaja loodab, et need lapsed, kes praegu tomatit ei söö, maitseksid vähemalt seda enda kasvatatud vilja. Tomatitaimedega seoses on tekkinud ka üks mure – tõenäoliselt valmib saak erinevatel aegadel ja kuidas siis jagada esimest tomatit kuni 24 lapse vahel. «Kui üks tomat saab valmis, siis paneme selle kaussi ja ootame, millal saavad teised ka,» teadis kuueaastane Teodor Liebert täpselt, kuidas nad selle probleemi lahendavad. «Ma loodan, et saame ikka sõbralikult ära jagatud ja me ei pea ju esimesel

käekäiku tulevikus. Ilmselgelt töötavad nad n-ö pika plaaniga ja ei eelda suuri hüppeid käibes või ekspordis, nagu ilmneb ka uuringust,» ütles SEB panga jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika VaikmäeKoit. SEB

Mais ja juunis saab tuulehaugi püüda nakkevõrguga Valitsus kiitis heaks keskkonnaministri esitatud kalapüügieeskirja muudatuse eelnõu, mis annab kaluritele võimaluse mais ja juunis püüda rannikumeres tuulehaugi peenemasilmaliste nakkevõrkudega. Tuulehaugi võib püüda 1. maist kuni 30. juunini veest, mis on sügavam kui kolm meetrit ja võrguga, mille silmasuurus on 34–50 mm. Lisatingimusena peab merepõhja ja nakkevõrgu vahele jääma minimaalselt 1,2 meetrit. Sellega välditakse teiste, peamiselt põhjakihtides elutsevate kalaliikide, näiteks koha ja ahvena kaaspüüki. Kehtestatav püügiperiood mai- ning juunikuus on mõistlik, kuna just sel perioodil toimub Eesti rannikumeres tuulehaugi ränne ja tuulehaugi püük mõjutab võimalikult vähe teiste liikide noorjärke. Keskkonnaministeerium

päeval kohe tomatit küljest ära võtma, mida kauem on, seda magusamaks läheb,» nentis õpetaja Kase. Räpina aianduskool kinkis laste aiandushuvi süvendamiseks sõbrapäeva puhul ligemale 800 tomatitaimede komplekti koos väetisega. Komplektis on neli taime: kaks kollaste ja kaks punaste viljadega. Üks taimepaar kasvab mahetomatina, teine n-ö tavalise väetise abil. Esimene saak peaks valmima maikuus. Maaelu Edendaja hoiab sõbrapäeva tomatite kasvamisel silma peal. Piltidel on võrdluseks näha tomatid ka sõbrapäeval ming märtsi alguses. Maarja Otsa fotod Maarja Otsa , ulvi mustmaa, margus ansu

Tähistame 50. aastat Basildoni traktoritehases 50 aastat 1.6 miljonit traktorit 3.1 miljonit mootorit 2 väga erilist mudelit

Tartu tel: 740 9415 Pärnu tel: 442 4420 Paide tel: 389 3400

Ne T6 ja T8 sw Holland e soodusineria traktoritel tress 0,8 9%

Edasimüüjad: OÜ Rodnas: 51 32417 Lemar Auto OÜ: 51 02980

www.tatoli.ee

6 maaelu edendaja

postimees || 14. aprill 2014

maaelu edendaja 7

14. aprill 2014 || postimees

Mänglev kõnekäänd «Kakskümmend kaks on viimane taks» õhutas vallalisi naisi olema krapsakam elukaaslase otsinguil, sest teatud piirist võimalused vähenevad. 22 aastat tagasi Maamessi käivitanud ja viimased viis aastat seda suurüritust juhtinud Margus Kikkul ei arva kahtkümmend kahte aastat küll viimaseks taksiks, kuid nõustub, et Maamess näib olevat piirile jõudnud – viimasel kolmel aastal on üritus kasvanud nõnda suureks, et iga seda iseloomustava arvu ette võiks kirjutada sõna «rekord».

MARGUS KIKKUL:

Maamess on nagu võilill, mis puhkeb kevadel

TeksT ivi drikkit foTod anders urBel, saaranette tõugjas

ii osales mullu messil 375 firmat kümnest riigist ja 50 000 ruutmeetrile laotunud ekspositsiooni käis vaatamas 32 442 külastajat. Aga kas ainult vaatamas? Tegelikult on messide mõte hoopis mitmekülgsem kui pelgalt põllumajanduse, metsanduse, toiduainetetööstuse ja aiadusega seotud tehnika ja toodete näitamine. Sama tähtsad on kontaktid, uus teave, kogemused, võimalus oma ettevõttesse või majapidamisse vajalikku soetada, aga ka eriline koosolemise, seotuse tunne: kõik on kohal, kuidas siis mind seal ei ole?! Pealegi on Maamess Eesti ja Baltimaadegi suurimaid messe ning kuulub Euroopa juhtivate põllumajandusnäituste korraldajate liitu EURASCO. Kevad poleks paljudele Eesti ja välismaa inimestele õige kevad, kui ära jääks tarvidus Tartu tee ette võtta. Mida siis ikkagi tähendab see piirile jõudmise jutt? Messi PiiRid

Margus Kikkulile ei tähenda piir peatumist või tagasipöördumist, vaid uusi ideid, uut inspiratsiooni. «Mess on kollektiivne looming. Ükskõik mis teemal, ta peab olema kompaktne ja paeluv. Näiteks autonäitusel peab olema ka midagi muud peale autode, peab olema see midagi, mis sunnib inimest kohale tulema: kui ma ei tule, olen millestki ilma jäänud. Autost ta muidugi ilma ei jää, surfab natuke inernetis ja ongi käes, aga mess koosneb eksponaatidest, inimestest ja meeleoludest. Meeleolu loovad head ärikontaktid, mõnus programm, hea söök, ilus ilm. Kõik see peab olemas olema. Mess on nagu klubi, mis on küll kogu aeg olemas, aga korra aastas ta plahvatab. Nagu võilill, mille juur on maa sees kogu aasta, aga õitsema hakkab mais.» Tartu messikeskuse ümbrus oli märtsi lõpus lage ja üksluiselt pruunikashall nagu veel ettevaatlikult saabunud kevade nägugi, aga aprilli lõpul lööb see Tallinna maantee

8 maaelu edendaja

postimees || 14. aprill 2014

seistes ja pealt vaadates tekib mõtteid, mille peale sa ise pole varem tulnud,» teab Margus Kikkul omast käest. «Jah, enamik asju on juba kellegi poolt tehtud, täiesti uusi ideid pole nii väga palju. Kõik geniaalne on tegelikult unustatud vana, mille oleme kõrvale heinud pelgalt seepärast, et nii on mugav.» Kui arvestada, et üht messi korraldades tuleb kavandada ka juba teist, peab tegijal olema sisemine vedru pidevalt pinges. Kuidas seda säilitada ja ennast käivitada? «Rahulolu tagamiseks peab olema võime iseend motiveerida, sest seda ei suuda ükski ülemus ega palk. Võid õppida turundust kuitahes palju, tulemuse otsustab ikkagi inimene, tema intelligents, usk ja juhused. Lood illusioone ja vaatad, kui palju neist suudad täita. Alustad igal hommikul, kuigi mugavam oleks ehk loobuda. Lihtne on panna televiisor mängima, võtta kohvitass kätte ja mingit muret ei olegi.»

Margus Kikkul Sündinud 21. mail 1956 Võrumaal Varstus. Haridus: Tartu 1. keskkool (praegu HTG); 1981 lõpetas EPA agronoomiateaduskonna. Töö: 1981–1989 Põltsamaa kutsekeskkooli õpetaja. Pärast seda Tartu Näituste reklaami- ja müügijuht. Tähtsamaid projekte: Agro Tartu (Maamessi eelkäija), Motoshow, Motoexotika, Sisustusmess, festival Õllelager, viimased 5 aastat Maamess. Pere: abielus, pojad Teno ja Asko.

ääres olev ala enne Tartusse sissesõitu justkui õitsema. Kaugelt vaadates nagu tohutu värvikirev lego: igasugused masinad tillukestest hiiglasteni, mille nime ja otstarvet lihtinimene ei teagi, meelitavad enda ümber kobarates mehi ja naisi ja lapsi. «Kõik sõltub sellest, kuidas end häälestad, milliseid emotsioone ise tahad,» jätkab Margus Kikkul. «Tuleb seada eesmärgid ja need täita, kuigi loobuda oleks ju lihtne.» Nii püstitati eelmisel aastal Tartu raekoja platsile meelelahutuse tarbeks Maafesti telk, millega oli palju jändamist, lisaks veel kulukus. Lihtsam oleks see ära jätta, aga kuidas loobuda, kui rahvale meeldis. Telk tuleb tänavugi, aga seekord messi maa-alale. Või siis selline näiliselt pisiasi nagu messi graafika. Mullu kujutati sellel hobust. Armas loom, kõigile meeldis, aga üks ja sama ei näita edasiminekut. Nõnda valiti tänavuseks märgiks kukk, millega tähistatakse ka nn messinaelad ehk erilist tähelepanu väärivad uudsed eksponaadid. Ning kui veel piirist rääkida, siis tuleb kõige kavandatava juures silmas pidada, et mess olemasolevale näituste alale ära mahuks. «Meile tekitavad piire kõrgepingeliin, Tallinna maantee, raudtee ja teistele kuuluvad maad,» visandab Margus Kikkul Tartu Näituste maakaardi. Sellegipoolest peab Tartus sündinu Tartusse jääma. «Enne Maamessiga alustamist uurisime, mida Tartus on varem tehtud ning siis tuligi mõte elustada vana põllumajandusnäituste traditsioon. Miks mõni asi teatud kohas paremini õnnestub, sellel on oma põhjused. Eks paljude firmade inimesed ole ju Tartus õppinud, messil saadakse kokku oma kursuse-, toa- ja mõttekaaslastega.» Õpetaja ja õpilasmalev

Margus Kikkul ei ole ainult Maamessi tegija, tema eestvedamisel on peetud auto- ja tehnikanäitust, motomessi, motoshow’d, sisustusmessi, õllefestivale jt populaarseid suurüritusi. Kuigi neist kõigist leiab internetist rohkesti teavet, pole projektide juhist peale nime suurt midagi lugeda. «Hea on elada inkognito,» muigab Kikkul. Aga 22 on siiski selline kena kogus aastaid, millest võib

Mäng pole ainult lastele

üht-teist ka avalikkusele teadmiseks noppida. EPA lõpetanud noor agronoom suunati Põltsamaa põllumajanduslikku ametikooli õpetajaks. «Sa võid ükskõik kui palju ja mida õppida, aga lõpuks sõltub kõik juhusest,» teab Margus Kikkul nüüd. Kuigi ta polnud tundigi pedagoogikat õppinud, meelitasid selle tööga kaasnevad hüved. Eriti kõva sõna oli uude majja pakutud ametikorter, sest koos temaga sai Põltsamaale töökoha ka pediaatrist abikaasa. «Võrdlesin õpetajatööd näitlejatega, sest pead end samamoodi kehtestama ja kuulama panema,» meenutab Margus Kikkul. «Tund peab olema huvitav ja paeluv, aga kui õpetajal pole asja vastu huvi ega räägitavasse usku, tunnevad õpilased selle ära. Omal ajal ähvardati noori, et kui sa ei õpi, pead hakkama traktoristiks. Tegelikult oli selles koolis palju toredaid ja andekaid õpilasi.» Kutseõpetaja ametis jäi üle palju vaba aega ja nii hakkas Kikkul suvel õpilasmalevat organiseerima. Eks sealt selle organiseerimispisiku sain,» märgib mees ise. «Õpilasmaleva komandör on nagu väikese firma juht – 30 noort inimest on täielikult sinu vastutusel, samamoodi pead vastutama nende emade-isade ees. Kõik see oli väga huvitav, nagu ka õpetajatöö.» Aga sealgi tuli piir ette. Kui saabus aeg pojad kooli panna, oli selge, et elus peab midagi muutma. «Kümme aastat tähendas meile murdepunkti. Lapsed ja nende haridus paneb ka vanemate elu paika,» nendib isa. Tegu algab illusioonist

Seegi kord sekkus Margus Kikkuli ellu juhus. Tuttava kunstniku juures õpilasmaleva rühmale uut vormi kavandades tuli muuseas jutuks, et praeguse AS Tartu Näitused eelkäija Uue Tehnika Näituste juht Alo Pettai otsib abimeest.

«Mu õpilased kutsekoolis läksid parajasti praktikale ja mul oli voli sealt ära tulla. Nii ma ei pidanudki tööd otsima, see kukkus lihtsalt sülle.» Taas amet, mida tuli õppima hakata. «Näitustel paned eksponaadid välja, messidel käib aga äritegevus, luuakse kestvaid kontakte. See oli nii mulle kui ka teistele uus asi, keegi polnud veel marketingi õppinud, alguses käis töö katse-eksituse meetodil. Käisime ringi, silmad lahti, uurisime prospekte, igasuguseid välismesside materjale, võimalikke temaatikaid.» Algusaastatel korraldati ka mitmesuguseid laatasid, sest tollal polnud veel suuri kaubanduskeskusi ega ka kaubaküllust. Firmad, kes kavatsesid midagi tootma hakata, proovisid laatadel turgu – kuidas rahvas selle vastu võtab?

Margus Kikkuli üheks hobiks on vinüülplaatide kogumine.

Kõik geniaalne on tegelikult unustatud vana, mille oleme kõrvale heinud pelgalt seepärast, et nii on mugav, ütleb Margus Kikkul. Maamess ja maalaat on siiski kaks erinevat asja, laadalt ostad kaasa lilleampli või vorstilati, messidel tehakse märksa suuremaid tehinguid, pakub Kikkul näiteks. «Messid on rohkem professionaalidele. Talumees tuleb siia kindla sooviga otsida endale sobiv traktor või kombain, siin saab ta tehnikat võrrelda, vabaneda kõhklustest. Messilt saab tellida ja osta. Tõsi, paljud eksponaadid on juba enne näituseplatsile panemist ära müüdud, need saab pärast näitust kohe kaasa viia, mis tähendab, et nõudlus on olemas.» Paljud käivad messidel ka selleks, et leida uusi ideid. «Kõrval

Samas – nagu kõigil inimestel, on ka Margus Kikkulil tarve aeg-ajalt oma akusid laadida. Juba noorusest peale on ta kirg olnud suusatamine. Teine meeldiv võimalus on minna reisima, enamasti ikka sinna, kus erinevalt Eestimaast on soe ilm kindlustatud. Samas leiab aga huvitavat lähemaltki. Nii on ta enda jaoks avastanud Põhja-Läti: «Reede õhtul võtad mõnes väikeses linnas või vanasse mõisasse rajatud hotelli toa ja siis uurid, mida sealtkandist paeluvat leida. Erinevalt meist on lätlased väikeste maakohtade kunagised majandikeskused korras hoidnud, alles on palju väikesi kauplusi.» Huvitav on sõita ka Võru või Põlva kanti, viimane avastus oli lausa müstiliselt mõjuv Ahja jõe ürgorg. Aga tema poleks vist tema, kui ringisõtmistel puuduks väike kiiks. Nii proovis ta, kas õnnestub Pärnust Tartusse sõita üksnes kruusateid pidi, vältides igavaid asfaltteid. Oli võimalik küll, ja milliseid maastikke ning vaatepilte see teekond pakkus! «Ka täiskasvanud peaksid üles leidma mängulisuse, sest rutiin väsitab,» on Margus Kikkul veendunud. Koduaias on alati midagi nokitseda, tasapisi kasvab vinüülplaatide kogu popmuusika klassikaga alates biitlitest ning paar vana jalgratast tuletavad meelde, et vana jääb meie elus järjest harvemaks, nende loodud meeleolu üha haruldasemaks. Aga nagu juba öeldud, vanata ei sünniks uut, meeleoluta inspiratsiooni, mida Margus Kikkul on kogu aeg otsinud ja teisigi otsima õhutanud. Muidugi on elus rohkem värve ja inimeses tahke ning nurki, kui ühes ajaleheartiklis avastada jõuab. Jäägu selle jutu lõpetuseks veel üks pisike detail Margus Kikkuli elust: «Inimesed ei häbene enam öelda, et vahel on tore ka lihtsalt molutada. Võtad kohvitassi ja kõnnid ümber maja linnulaulu kuulates – kogu aeg ei pea midagi tegema.» Mis aga sedapuhku on tehtud, selgub 24.–26. aprillil ehk Maamessil näeme. e

maaelu edendaja 9

14. aprill 2014 || postimees

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul on jahiturism Eestis üpriski populaarne – aastas käib siin jahil ligikaudu 4000 välisriikide kodanikku, neist valdav osa tuleb Soomest.

Lõviosa jahituriste tuleb Soomest

TeksT maarja otsa, foTo mairo pajula

aanikese Jahinduse OÜ juhatuse liige Andres Balodis tõdes, et soomlastel on lihtsalt taskukohane ja mugav Eestis käia ning nad saavad jahtida loomi, keda neil ei ole, näiteks metssiga ja hirve. «Soomes on jahipidamise võimalused tunduvalt ahtamad, sest kütitavate liigiline valik on seal väiksem, kuid jahimehi leidub Soomes palju – kuus protsenti kogu elanikkonnast,» nentis Margus Puust. Puuna öömaja peremees Priit Raudla kinnitas, et nende juures käib samuti kõige rohkem Soome jahimehi, kuid tullakse ka Venemaalt ja Itaaliast. «Hea lähedal käia ja rikkalikult loomi, keda küttida,» põhjendas Raudla ja lisas, et tema 12 500 hektari suurusel jahimaal käiakse enamjaolt laskmas põtru, karusid, hunte, ilveseid ja metssigu. Margus Puusti sõnul on viimasel ajal tublisti suurenenud itaallastest jahikülaliste arv, kes harrastavad peamiselt linnujahti. «Soomlastele meeldib küttida hanesid ja metssigu, sakslastele ning teistele jahikülalistele Kesk-Euroopast suurkiskjaid ja põtru,» kirjeldas Puust. Jahimees Kalle Kohver Ida-Virumaalt nentis, et nende piirkonnas soovivad soomlased ja rootslased küttida samuti metssigu ning sakslased ja austerlased eelistavad lasta põtru, kurvitsalisi himustavad aga prantslased ja hispaanlased. soodne PiiRKond

Jahipidamine on Eestis läbi aegade väga populaarne olnud, kuna meie metsad ja väljad on liigirohked ning mets katab peaaegu poole Eesti maismaaterritooriumist. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni ülemaailmse metsava-

rude hindamise kohaselt on Eesti oma territooriumi poolest Euroopas Soome, Rootsi, Sloveenia ja Läti järel viiendal kohal. «Jahiturism on Eestis kindlasti üks turismiharu, mida tasub arendada, sest meie loodus on veel enamjaolt säilinud ja ulukid olemas,» sõnas Kalle Kohver. Keskkonnaministeeriumi andmetel on jahiulukite hulka Eestis arvatud 37 liiki linde ja 18 liiki imetajaid, neist suurulukeid on seitse – põder, punahirv, metskits, metssiga, karu, hunt ja ilves. Suurulukitest on Eestis arvukaim metskits ning talle järgnevad metssiga ja põder. Soome turistide seas populaarse metssea arvukus on viimastel aastatel kõvasti kasvanud, mis on tingitud eelkõige pehmetest talvedest, lisasöötmisest, põhikarja emiste vähesest küttimisest ning hundi kui metssea põhilise loodusliku vaenlase madalast arvukusest. 28. veebruaril lõppes jahipidamine enamikele suur- ja väikeulukitele. Aastaringselt saab Eestis küttida kährikut, metssiga, minki ja rebast. seadUsandlUs

«Eesti seadused on liberaalsed ja pigem jahipidamist soodustavad. Eestlased on tihti külaliste suhtes positiivsemalt meelestatud kui oma naabri suhtes,» nentis Puust ja lisas, et täna võib iga maaomanik välismaalase oma maale väikeulukijahile kutsuda ja kohalik jahiselts peab talle väljastama tasuta väikeulukiloa, kontrollides vajalike dokumente. Raudla sõnul peavad turistil olema jahimehetunnistus ja suuruluki laskekatse. Kui laskekatse on jahituristil kodumaal sooritatud, ei teki probleemi paberite taotlemiseks. e

jaHituriste meelitab eestisse eelkõige hästi säilinud loodus ja rikkalik ulukifauna.

Jahipidamise kord ja võimalused Eestis viibivatele välismaalastele vastavalt eesti seadustele võib eesti riigis jahti pidada välisriigi kodanik, kes kodumaal omab jahitunnistust ja relvakandmisluba. välisriigi kodanikule väljastatakse eestis asuva jahipiirkonna omaniku või kutsuja taotlusel välismaalase jahitunnistus. jahitunnistusi annab välja eesti jahimeeste seltsi keskus või nende volitatud jahindusklubid.

välisriigi kodanikule on võimalik taotleda ka suuruluki laskekatse tunnistust, kui tal on oma elukohariigis laskekatse sooritatud ja selle sooritamisest ei ole möödunud rohkem kui kaks aastat. Kui välisriigi kodanikul ei ole suuruluki laskekatse sooritatud, on tal võimalik see sooritada eestis. suuruluki laskekatseid saab teha lasketiirudes, mis on

eesti jahimeeste seltsi lepingupartnerid. välismaalane saab relva üle piiri tuua siis, kui tal on oma maa vastava asutuse poolt välja antud euroopa liidu relvapass. relva võib jahipidamiseks laenata ka kohalik jahimees. välisriigi kodanikke võtab vastu enamik eesti jahimeeste seltsi liikmesorganisatsioonidest. eesti jahimeeste selts

10 maaelu edendaja

Noored lähevad maalt linnadesse, kus on töökohad ja muud võimalused, teenused kaovad, maaelu sureb välja – kas see jutt tundub tuttav?

Kaugeltki kõik noored ei taha elada linnas Tekst Eva Klaas, foto Erakogu

uid leidub ka noori inimesi, kes on teadlikult maale elama jäänud, sinna kolinud või kavatsevad oma elu edaspidi maapiirkondadega siduda. Venevere on umbes 150 elanikuga küla Lääne-Virumaal väikeses Laekvere vallas, üsna vastu IdaVirumaa piiri. Veneveres on seltsimaja, kus veeta vaba aega, sportida ning pidusid pidada: suuresti külarahva initsiatiivil ning projektirahade abil on kunagisel koolimajal aastate jooksul vahetatud katus, seal on valminud jõusaal, remonditud saal, renoveeritud köök ning rajatud saun, täiesti uue näo on saanud maja teine korrus. Seltsimaja hoones tegutseb ka raamatukogu. Veneveres ja selle ümbruses elavad aktiivsed inimesed – korraldatakse rahvarohkeid pidusid, mälumängusarja, isegi kirjandusõhtuid, ühiseid talguid, reise ja võistlusi. Tegutseb oma pood, meelelahutust pakub puhkeala veskijärve ääres, park koos lavaga ... Teadlik valik

Marju Arold on 24-aastane naine, kes sidus oma elu teadlikult Venevere külaga, kus on tema juured. «Mina olen juba vähemalt kuuenda põlvkonna esindaja,» rääkis pooleteistaastase Annabeli ema Marju Arold. Ka tema abikaasa on Vene-

verest pärit. Naise sõnul on tema jaoks tähtsad küla ajalugu ja traditsioonid, samuti rahu ja vaikus, mida külaelu pakub. Noor naine tahab otsida tulevikus töökoha, mis ei jääks kodust nii kaugele, et sealt kuhugi kolima peaks. «Mul on vedanud, mehel on siinkandis töö,» sõnas ta. Marju tõdes, et kuigi Veneveres elab ka noori peresid, õpivad ja töötavad paljud mujal. Aga side kodukohaga on enamikel jäänud. «Talgupäeval tuleb park rahvast täis,» tõi ta näiteks. Noor naine pidas oluliseks kogukonnatunnet – näiteks siis, kui Venevere pood ära kadus, oli rahvas väga õnnetu. Kui varem poe müüjana töötanud Riina Rosin paar aastat tagasi eraettevõtjana taas poe avas, oli esimesel päeval seal pikk järjekord ning rahvas on veendunud: oma kauplus peab olema. Isegi kui inimesed töötavad linnas, kus kauplustes suurem valik ning odavamad hinnad, ei unusta nad toetada ka kodupoodi. «Väärtustame, et kool ja lasteaed jääksid kodu lähedale alles,» tõi ta välja ühe asjaolu, mis on noortele peredele maal elades väga oluline. Ka veerandsada aastat Venevere elanik olnud, kohaliku raamatukogu juhataja Sirje Raudmäe ütles, et Veneveres on tugev kogukonna- ning küünarnukitunne. «Osa noori inimesi on siia tagasi tulnud

Marian Hiire ja Mihkel Nummert, kelle peres kasvavad peagi 3-aastaseks saav Laurits ja 9-kuune Koit, elavad praegu veel pereisa magistriõpingute tõttu Rootsis, kuid peagi Eestisse naastes kavatseb pere end sisse seada just maal.

ning rajavad oma kodu, nad tahavad siin olla,» kinnitas Raudmäe. Veel tähtsamaks pidas Sirje Raudmäe põlvkondade vahelist head sidet ning koostoimetamist. Nii Sirje Raudmäe kui Marju Arold rääkisid, et kuigi palju tühjana seisvaid maju Veneveres pole, küll aga kasutatakse suurt osa elamuid suvilatena. «Suvehooajal kasvab elanike arv märkimisväärselt,» nimetas Marju Arold. Ruumi ja aega

Samuti Lääne-Virumaalt Rakkest pärit Marian Hiire (27) pere elab hetkel küll Rootsis Malmö lähistel, sest tema elukaaslane Mihkel õpib magistriõppes metsandust. Kuid nende pere, kus kasvamas pea-

gi kolmeaastaseks saav Laurits ja 9-kuune Koit, naaseb varsti Eestisse ning tahab end siduda just maakohaga. «Tahame maal elada, sest seal on metsa ja ruumi ning aega olla, on seda tunnet, et saab ise otsustada ning midagi oma kätega teha. Maal kuuleb ja näeb loodust, saab kasvatada toitu ning maa peal paljajalu kõndida,» rääkis Marian Hiire, kelle vanemad peavad Rakke kandis Liigvallas talu ning omavad maad. «Eestlasele on ju ikka läbi aegade maa tähtis olnud ning kui on olemas oma maad, siis see kutsub ikka ja jälle tagasi,» ütles noor naine, lisades, et perel on kavas oma elu siduda Rakke lähiümbrusega,

maaelu edendaja 11 tunduvad maal inimesed üksteisele lähemal,» kirjeldas maaelu võlusid Väike-Maarja vallas asuva Nadalama küla elanik Ene Preem, kes on MTÜ Nelikand (ühendab lähestikku paikneva nelja küla: Nadalama, Kurtna, Võivere ja Kärsa inimesi) juhatuse esimees. Ene Preem tegutseb eraettevõtjana ning ta on ka Väike-Maarja volikogu esimees. Preem leiab, et maal suudab elada ja hakkama saada inimene, kes seda tõesti tahab. Naine tõi näite, et ka tema enda tütar töötas viis aastat võõrsil, nüüd on aga kodukohas tagasi. Samamoodi on piirkonna küladesse naasnud teisigi noori. «Meil on neli noort meest võtnud isalt talumajapidamise üle. Mitmed lõid endale kodukohta ise töökoha ja hakkasid ettevõtjaks,» lausus Preem.

Tahame maal elada, sest seal on metsa ja ruumi ning on seda tunnet, et saab ise otsustada ning midagi oma kätega teha, rääkis Marian Hiire.

kuid mitte tingimata Rakke asulaga. Ökoloogi haridusega ning permakultuuri disainerina tegutsev Marian Hiire ütles, et maapiirkonnas tegevuse leidmine sõltub kõige rohkem inimese enda teotahtest. «Kindlasti on see ka väljakutsuv ja proovile panev, sest palgatöö peale väga loota ei saa, tuleb ikka ise ettevõtlusega tegeleda. Meil on ideid ja teadmisi, küllap leiame endale sobiva lahenduse ning toimimisviisi,» sõnas Marian Hiire ja lisas, et perel on Nõmmkülas oma väike talukoht, Avarmaa permakultuuritalu, millest saab alustada. Ta leidis, et maalt on paljud noored ära läinud, kuid teisalt on terve hulk neid noori, kes on oma äratundmistega jõudnud sinnamaani, et tahavad linnast maale tagasi. Neil jagub jõudu ja tahtmist, neil on uusi ideid ning soovi muutusi teha. Inimene saab luua endale meeldiva elukeskkonna – pidada oma aeda, istutada puid ja taimi, et ümbrus ilusamaks läheks. Ilu toob rõõmu ja rõõm toidab südant ja kui süda laulab, siis ongi hea olla, isegi väikeses maakohas. «Võib-olla tasub käia end kaugemal tuulutamas, et selgemini aru saada, kui mõnus on ikka maal olla. Minu kogemused reisimisest ning mujal elamisest on mulle alati toonud selgeid äratundmisi sellest, kui eriline on elada kodumaal ja veel eriti täitsa maal,» arvas Marian Hiire. «Maal on vaikus ja rahu, inimese ümber õhku ja avarust, siin on turvaline. Maal on hea elada ja olla, aega mõelda. Linn on sagivaid ning tõttavaid inimesi täis, aga ometigi

Maale elama siirduv noor tahab, et läheduses tegutseksid lasteaed ja kool, sõidaks koolibuss, teed oleks korras ning leiduks võimalusi vaba aja veetmiseks. Töö võib olla kaugemal, aga esmased teenused peavad asuma kodu läheduses. Preem tõdes, et maal tulevad toime aktiivsed ja tegusad inimesed: maale elama asujal peab olema sees ettevõtja alge. Enam pealehakkamist

«Tihti öeldakse: maale ei saa seepärast elama tulla, et pole töökohti. Tõepoolest, alati ei oota amet ukse ees, selleks tuleb sõita kaugemale. Aga alati on võimalus luua ise töökoht ja hakata endale tööandjaks,» rääkis Ene Preem. Naine leidis, et elu jätkumiseks maal on vaja teotahtelisi inimesi, neid, kes panustaksid kogukonna tulevikku. Lõputu virisemine ja kurtmine ei too lahendusi – tuleb käed külge panna ja midagi oma kodukoha heaks ära teha. Kohalike inimeste initsiatiivil ning projektitoetustest saadud vahendite abiga ehitati vana kauplus põhjalikult ümber Kurtna külamajaks, mis on kujunenud elanike kooskäimis- ja ajaveetmiskohaks. «Maale elama tulev inimene peab arvestama ütlusega «nagu sina külale, nii küla sinule» ehk külaga tuleb läbi saada,» tõi Ene Preem välja veel ühe kaaluka asjaolu. Ene Preem peab külamaja loomist ning ümbruse korrastamist piirkonna rahva suurimaks ühiseks kordaminekuks. Aga toimuvad ka traditsioonilised ettevõtmised, millest suurim on üle kahe aasta peetav nelja küla kokkutulek. «Maal on ühine tegutsemine oluline, see liidab kogukonda ja tekitab sünergia. Eks aktiivne, üksteist toetav tegutsemine on ka üks põhjus, miks noored tahavad meie küladesse tagasi tulla,» rääkis Ene Preem. e

Väike-Maarja vallavanem: teenuste kättesaadavus on meil parimate seas Aprillis toimub Tartus mess «Maale elama». Osalevad omavalitsused ja kogukonnad saavad võimaluse tutvustada end suurepärase elukeskkonnana messil, kodulehel ja otse huvilistega suheldes. Kui siiani on tegeldud peamiselt küsimusega, kuidas inimesi maal kinni hoida, siis uue lähenemisena panustatakse nüüd enam sellele, et inimesed tahaksid piirkonda elama tulla. «Maale elama» algatuses ning messil osaleb ka Lääne-Virumaal asuv Väike-Maarja vald. VäikeMaarja vallavanem Indrek Kesküla (pildil) arvates on maal elamise väärtustest rääkimine koostöös teiste piirkondade omavalitsustega tunduvalt efektiivsem kui üksinda. «Loodame saada

võimaluse tutvustada meie omavalitsuse tugevaid külgi, nagu näiteks väga hea teenuste kättesaadavus eriti lastega ja spordilembestele peredele. Nii messikülastajatel kui ka meil endil on võimalus vaadata, millised on teiste omavalitsuste tugevad küljed ja teemad, mis kõnelevad maal elamise väärtustest,» rääkis Indrek Kesküla. Indrek Kesküla tõi välja, et vallas on pikkade traditsioonidega muusikakool, noortekeskused ja kunstiringid, Ebavere tervisespordikeskuse juures loodusrajad suusatamiseks ja jooksmiseks, kergliiklustee nii kepikõnniks kui rulluisutamiseks, võimalused motokrossi- ja autospordiharrastajatele, unikaalne automudelispordihall ning

katuse all paiknev uisuväljak. «Ka seda, et VäikeMaarja lasteaias on bassein ning gümnaasiumiga on ühendatud suur ja kaasaegne spordikeskus, võib pidada üheks tugevuseks,» märkis vallavanem. Vallajuhi hinnangul on lähitulevikus puudus pigem töökätest kui töökohtadest. MTÜ PAIK viis koostöös nelja omavalitsusega – Laekvere, Rakke, Tamsalu ja Väike-Maarja vallaga – läbi ühise ettevõtluse uuringu, kus ettevõtjad on nimetanud 72 ülesannet edasiseks tegevuseks. «Pingereas kolmas on sobiva tööjõu leidmine. Kui arvestada, et kogu maakond on kahaneva ja vananeva rahvastikuga, siis võib tööjõu vähesusest saada mingil perioodil oluline takistus ettevõtluses,» ütles Indrek Kesküla. ME

12 maaelu edendaja

postimees || 14. aprill 2014

Eesti Maaülikooli ja Turu Ülikooli teadlaste hiljutise uuringu tulemusel avastati paljudes Eesti meriforelli ja lõhe populatsioonides ohtlik limaeoslaste hulka kuuluv parasiit Tetracapsuloides bryosalmonae, kes põhjustab lõhilaste noorjärkudel neeruhaigust.

Eestis on laialt levinud ohtlik lõhilaste parasiit TeksT maria gonjak, foTod erakogu

P Osta haagis EEsti sti turuliidrilt! ne

l sel

ind

1469€ €

t ag ja

madelhaagised Kasti mõõdud 3 x 1,5 m. tugevad hinged, eemaldatavad esi- ja tagaluuk. tugiratas lisatasu eest.

668€

li- ja lõhepoegade «sisemist ilu» väga tihti uurivad. Paarkümmend aastat tagasi murdsid teadlased Vasemägi sõnul pead ka selle üle, millisesse loomarühma T. bryosalmonae kuulub. «Hilisemad uuringud näitasid, et parasiit kuulub limaeoslaste hulka, kes omakorda on kauged sugulased näiteks meduuside ja hüdradega. Seega võib väita, et meie lõhilaste neerus pesitsev imepisike parasiit on Läänemeres elava süütu millimallika ehk meriristi kauge sugulane.» Alles viimase paarikümne aastaga on selgeks saanud parasiidi elutsükkel. Vasemägi seletas, et kõigepealt pesitseb parasiit sammalloomades. Kala nakatumine toimub lõpuste kaudu, millest parasiit end osavalt läbi puurib, seejärel liigub ta vereringesse ning mõne aja pärast jääb pidama põrnas või neerus. «Ta on imepisikene, umbes kümne mikromeetrise läbimõõduga parasiit, kes hakkab neerus kiiresti paljunema, mõjutades oluliselt kala üldist seisundit ja immuunsus-

Lely haldustarkvara T4C poolt tuvastatakse:

paadihaagised tugev kuumtsingitud terasraam ja veekindlad rummud. Kallutusraam lisatasu eest.

arasiit on viimastel aastakümnetel teinud maailmas märkimisväärset kahju nii kalakasvandustes kui ka looduses. Eriti sageli võib parasiiti kohata Eesti meriforelli populatsioonides. Eesti Maaülikooli kalateadlase Anti Vasemägi sõnul avastati parasiit Tetracapsuloides bryosalmonae Eestis 19 aastat tagasi Eesti Mereinstituudi teadlaste poolt, kuid sellest ei saa teha järeldust, et parasiiti meie vetes varem ei esinenud. Vastupidi, Vasemägi hinnangul on tõenäoline, et parasiit on Eestis elanud juba pikemat aega, kuid parasiidi levikut ei olnud teadlased siiamaani Eestis põhjalikult uurinud. «Üheks vähese uurituse põhjuseks võib olla, et suurematele kaladele parasiit olulist kahju ei tee ning tavaliselt kalamehed haiguse sümptomeid ei märka,» arvas Vasemägi. Ta selgitas, et parasiit on eriti ohtlik just kala noorjärkudele esimese elusuve jooksul, ning vaevalt, et kalamehed sõrmepikkuste forel-

2195€

furgOOnhaagised

Kasti mõõdud 3 x 1,47 x 1,5 m. AtV või traktoriga peale sõitmist võimaldav tagaluuk, ilmastikukindel küljevineer. As respo Haagised tõrvandi, tartumaa, tel 730 1841 haakekonksud, tel 730 1846

Müük tallinnas Balti Haagis OÜ laki 5, tallinn tel 650 6061, 5332 6560

Lely T4C juhtimisprogramm esitab infot indikaatorite abil, mis ilmuvad selgelt masina juhtpaneelile. See aitab langetada olulisi juhtimisotsuseid terase tarkvara abil, mis analüüsib ning esitab ainult mõistetavat ja kasulikku infot. Programm T4C tuvastab ka indluse, annab optimaalse seemendushetke ning tuvastab automaatselt tiinuse.

Tervise ja reproduktsiooni järelvalvesüsteem Lely Qwes Ainulaadne kaelarihma külge monteeritud lehma identifitseerimise ja aktiivsuse andur lehma terviseprobleemide ja kehatemperatuuri määramiseks varases etapis.

maaelu edendaja 13

14. aprill 2014 || postimees

süsteemi. Tõsisema neeruhaiguse korral langeb punaste vereliblede kontsentratsioon kala veres äärmiselt madalale ning samuti hakkavad kala neerus põletikuliste protsesside tagajärjel massiliselt paljunema siderakud, mille tulemusena võib kala neer mitmekordselt suureneda. Seetõttu on parasiidi põhjustatud haigus väikeste kalapoegade jaoks äärmiselt raske katsumus, mis võib lõppeda surmaga,» rääkis Vasemägi. «Proliferatiivne neeruhaigus kulgeb kalade jaoks eriti raskelt siis, kui meil on keskmisest soojem suvi ning veetase jõgedes madal,» sõnas Vasemägi ning märkis, et näiteks šveitslaste hinnangul on nende looduslikud forellivarud paarikümne aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud just kliima soojenemise ja parasiidi koosmõju tõttu. Enam kahjustuvad meriforelli populatsioonid

Ohtlik parasiit on levinud nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas, põhjustades märkimisväärset kahju nii kalakasvandustes kui ka looduslikes lõhilaste asurkondades. Vasemägi märkis, et Eesti kalakasvandustes on parasiit põhjustanud probleeme harva, sest meie vikerforellikasvandused kasutavad peamiselt allikalist ja külma vett ning sellised tingimused ei ole parasiidile soodsad. «Mujal maailmas, kus forelli kasvatatakse soojemas vees, võib parasiit kasvandustes põhjustada väga suuri probleeme,» ütles Vasemägi. Kalateadlane rääkis, et parasiidi levik on Eestis äärmiselt ebaühtlane: paljudes forellijõgedes on praktiliselt kõik noorkalad suve lõpuks parasiidist nakatunud, samas kui naaberjõgi võib olla limaeoslasest vaba. Samuti võib jõe ülemjooks ning lisajõed olla parasiidivabad, kuid alamjooksul võib T. bryosalmonae olla väga sage. «Parasiidi arvukusele mõjuvad positiivselt veetemperatuuri tõus ning suurenenud toitainete sisaldus vees, sest soe ja eutroofne keskkond sobib hästi parasiidi vaheperemeheks olevale sammalloomale.»

Vasemägi sõnul on T. bryosalmonae rohkem levinud Soome lahte suubuvates meriforelli populatsioonides. «Oleme mõningal määral uurinud ka jõeforelli populatsioone ning enamikest analüüsitud jõgedest pole me parasiiti seni leidnud. Enamasti ongi meie jõeforelli jõed suhteliselt külmaveelised ning vähetoitelised, mis neeruhaiguse tekitajale eriti ei sobi,» ütles kalateadlane. Vasemägi lisas, et parasiidi levikmustri mõistmiseks oleks kindlasti vaja põhjalikumalt uurida sammalloomade levikut ja arvukust meie jõgedes.

koormust ning hoida jõgede suvine veetemperatuur võimalikult madalal. Seda viimast saab efektiivselt teha näiteks paisude likvideerimisega, kuna just paisud on need, mis meie jõgedes olulisel määral suvist veetemperatuuri tõstavad. «Seega võib väita, et paisud toimivad kui vesi parasiidi veskile,» nentis Vasemägi. Paisude likvideerimine ja kalade rändtõkete eemaldamine on seetõttu ülitähtis samm meie jõgede seisundi parandamisel. Nendes jõgedes, kus esineb ohtlik limaeoslane

Jõed puhtaks

Vasemägi hinnangul on T. bryosalmonae poolt põhjustatud proliferatiivse neeruhaiguse näol tegemist väga ohtliku ja salakavala lõhilaste haigusega. «Eriti raskelt kulgeb forelli noorjärkudel neeruhaigus soojadel suvedel,» ütles Vasemägi ning lisas, et siis võib kalade mõõtmise ja kaalumise käigus hõlpsalt märgata kalapoegi, kes põevad raskekujulist neeruhaigust. «Haigestunud kalad ei ole suutelised taluma isegi kerget hapnikuvaegust ning mõnevõrra kõrgemat veetemperatuuri. Kui juhtub olema keskmisest soojem suvi, siis on paljudes limaeoslasega nakatunud jõgedes forelli noorjärkude arvukus sügiseks väga madal.» Eriti kriitiline olukord tekib siis, kui mitu väga kuuma ja kuiva suve juhtub järjestikku, mis on rannas peesitajatele kindlasti väga meeltmööda, kuid see tähendab forellilastele seoses neeruhaigusega väga kriitilist perioodi. «Otsest ravimit parasiidi vastu kahjuks senini leitud pole ja igale nakatunud kalale, kes jões ujub, ei saaks tabletti anda või süsti teha,» rääkis Vasemägi. Samas on võimalik palju teha ära meie jõgede seisundi parandamiseks ning seeläbi ka neeruhaiguse negatiivsete mõjude vähendamiseks. Kuna kõrge veetemperatuur ja toitelisuse kasv suurendavad neeruhaiguse tekitaja arvukust ning mõju, siis on äärmiselt oluline vähendada jõgede reostus-

Tule tutvu KOBELCO uue põlvkonna ekskavaatoriga SK210 LC-9 Tartus Maamessil 24.-26. aprillil!

www.konekesko.ee KONTAKT: Jüri masinakeskus Jüri Joost Tel 506 6037 E-post: juri.joost@kesko.ee Tartu masinakeskus Enn Riive Tel 5886 2414 E-post: enn.riive@kesko.ee

T. bryosalmonae, on paisude likvideerimise lisaväärtuseks veetemperatuuride langusega kaasnev neeruhaiguse mõju vähenemine. Samuti saab jõgede vett hoida jahedana, jättes kallastele alles puud ja põõsad, mis varjavad veepeeglit otsese päikesevalguse eest. «Kui jõgi on puhas ning jahedaveeline, siis ei saa parasiit ega tema vaheperemeheks olev sammalloom seal väga laiutada ning lõhilaste järglased võivad rahus kasvada,» sõnas kalateadlane lõpetuseks. e

Eesti ja soome teadlased uurisid ohtlikku parasiiti, mis põhjustab lõhilaste noorjärkudel neeruhaigust. Piltidel on näha neeruhaiguste põdev forell (üleval) ning paistes neeruga lõhepoeg (all).

14 maaelu edendaja

postimees || 14. aprill 2014

2012. aastal oli Eesti muna kogutoodang 11,2 tuhat tonni, millest 3,2 tuhat tonni eksporditi. Imporditi aga 9,4 tuhat tonni. Niisiis on Eesti poelettidel sisuliselt võrdses koguses nii kodumaiseid kui ka teistest riikidest sisse toodud mune. Kuna importmuna on odavam, nõuab see tootjalt pingutusi konkurentsis püsimiseks.

Mune tuuakse kolm korda enam sisse kui välja müüakse TeksT karin kivipõld, foTo liis treimann

odumaiste kanamunade hind on viimase viie aastaga kerkinud u 30 %, eeskätt mõni aasta tagasi tõusnud viljahinna ja euronõuetele vastavate kanade pidamistingimuste loomise tagajärjel. See eeldas suuri investeeringuid uutele puuriseadmetele üleminekuks ja hoonete renoveerimiseks. Tehtud kulutusi aitas leevendada munahinna tõus. Jäänuks hinnad samaks, oleksid tootjad praegu väga keerulises seisus. «Tootmissisendid nagu jõusööt, elekter, küte, tööjõud on kõik läinud järjepanu kallimaks ning munahinna odavnedes oleks see majandamise väga keeruliseks teinud,» nentis OÜ Linnutalu ärijuht Jarno Hermet. Kuna enamasti saadetakse importmunad

siia nii eksportija koduriigi kui ka Eesti hinnatasemest soodsamalt, rikub see Eesti tootjate konkurentsivõimet turul. Ellujäämiseks näevad munatootjad lahendusena eksporti. Seda aga raskendab Euroopa turu munade üleküllus. «Ekspordime mune seetõttu, et välistootjad tulevad sageli meie turule dumpinguhindadega sisse ja siis tekib küsimus, kuhu panna riknema kippuvad munad. Tootjad püüavad päästa veel, mis võimalik ja toodang tuleb n-ö poolmuidu anda Euroopasse väikeste hindadega,» kommenteerib Eesti Linnukasvatuse Seltsi juhatuse esimees Matti Piirsalu. Kuigi reeglina on ekspordihind Eesti siseturuhinnast madalam, arvab Hermet, et väljatarne võimaluseta tuleksime toime praegusest halvemini. «Eksport on siiski hea

võimalus kasvõi koduturult ülejäävate munade müümiseks, tootmise laiendamiseks ja Eesti majanduse arendamiseks,» lausub ta ning lisab, et Euroopa Liidu turg on ühtne ja kohalikud tootjad peavad suutma teiste liikmesriikide toodanguga võistelda. Peamiselt ekspordib OÜ Linnutalu B-kategooria mune Saksamaale ja Hollandisse. Positiivne muutus on aga munade suurenev tarbimine, mis on viimase viie aastaga tõusnud 1,4 kg inimese kohta. Piirsalu arvates on munade populaarsus kerkinud tänu selle kasulikkuse teadvustamisele: «Arvan, et inimesed on hakanud mune tarbima oma igapäevases toidus. Kindlasti on siin kasuks

AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad. www.apmets.ee

tulnud toitlustusspetsialistide selgitused kolesterooli osas ja muna kui väärtusliku toiduaine kohta inimorganismile, sest muna sisaldab kõiki vajalikke toitaineid.» Eesti kanakasvatuses ja munatootmises toimetatakse tasa ja targu ning püüeldakse ikka järjest efektiivsemate tulemuste poole. Hoolimata üle elatud keerulistest aegadest nagu linnugripi ja Newcastle’i haiguse puhangud, uute linnukasvatusseadmete kasutuselevõtuga tekkinud ületootmine ja suurenenud konkurents turul, usub Hermet: «Kõik see on teinud meid targemaks ja tugevamaks ning eestlastena oleme nutikad ja kohanemisvõimelised. Arvan, et me oleme ka edaspidi edukad, nii Linnu talu kui teised Eesti munatootjad.» e

Ostame põllumaad. Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

• TULETÕRJEVEE HOIDLAD www.metsatehnika.ee

• ILUTIIGID JA BASSEINID • KALA- JA VÄHITIIGID • PURSKKAEVUD – VÄRVIMÄNGUD

ISOLEERIMINE • PROJEKT • EHITUS

WWW.HYDROSEAL.EE. TEL 730 3733, 520 5606

Kaubamärgid: Logman, Prosilva, Logbear, Keto Harvesters, Abab, Fixteri

maaelu edendaja 15

14. aprill 2014 || postimees

maaelu uudised

FAO toiduhinnaindeks tõusis järsult FAO (ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni) toiduhinnaindeks tõusis märtsis järsult 4,8 punkti ehk 2,3 protsendi võrra, kerkides tasemele 212,8, mis on kõrgeim indeksi väärtus pärast eelmise aasta maikuud. «Ootuspäraselt mõjutasid indeksit ebasoodsad ilmaolud USAs ja Brasiilias ning geopoliitilised pinged Musta mere regioonis,» ütles FAO vanemökonomist Abdolreza Abbassian. Kõige enam kasvas suhkru (+7,9%) ja teravilja (+5,2%) hind. Ainsana langes piimatoodete hind (-2,5%) esimest korda läinud nelja kuu jooksul. FAO

Toidumärgistus muutub tarbija jaoks selgemaks Valitsus kiitis heaks toiduseaduse muudatused, millega paraneb toidu koostisosade märgistuse leitavus pakenditel. Näiteks määratletakse esmakordselt ära müügipakendil kohustusliku teabe esitamise vähim kirjasuurus. «Muudatused teevad tarbijate elu lihtsamaks ja märgistuse selgemaks. Näiteks, kui praegu on tekst koostisosade kohta pakendil pahatihti raskesti loetav,

• • • •

siis alates detsembrist on määratud minimaalne tähesuurus. Samuti tuleb hakata selgemalt tähistama allergeenide sisaldust, toidu päritolu ja alates 2016. aastast muutub kohustuslikuks ka toitumisalase teabe esitamine,» ütles põllumajandusminister Ivari Padar. Toiduseadust muudetakse seoses vajadusega viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1169/2011. Muudatused jõustuvad eeldatavasti 13. detsembrist 2014. Põllumajandusministeerium

Kaardistati üleujutuste riskipiirkonnad Keskkonnaministeeriumil valmisid üleujutuse riskipiirkonnast põhjalikud kaardid, mis näitavad veetasemete tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul ning kirjeldavad võimalikke kahjulikke tagajärgi. Kaardid on nähtaval Maaameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses, kuhu pääseb keskkonnaministeeriumi kodulehekülje kaudu. 2015. aasta kevadeks peavad valmis olema ka maandamiskavad ehk konkreetsed plaanid selle kohta, kuidas üleujutuste tehtud pahandusi ära hoida või vähemalt leevendada. Keskkonnaministeerium

moosid sahvtid kontsentreeritud mahlajoogid jogurti- ja jäätiselisand.

OÜ Hansamets

www. moos.ee

Üle 50 erineva toote pagaritele, kondiitritele, meieritele, kokkadele ja moosisõpradele. Eelistame oma toodetes kasutada kodumaiseid marju ja puuvilju. See teeb meie tooted väga maitsvaks ja sobivaks nii lastele kui täiskasvanutele.

AS BACULA Tel 767 9660, 5556 4125, Valgamaa, Puka vald, Aakre

TEISTSUGUNE TEHNIKA Messil väljas!

Tonutti sõrmketasvaaluti Millennium V24 PRO

MAJANDAME METSA KÕIKJAL EESTIS! OSTAME:

Metsamaterjali Metsamaad ja kasvavat metsa

Daffi sööda transportmahuti

Messil väljas!

Kelly MPH mitmeotstarbeline harimisriist

Agri Partner OÜ Ringtee 27, Tartu Tel 505 3076 www.agripartner.ee

KOHTUME MAAMESSIL VP-2!

OSUTAME JÄRGMISEID TEENUSEID: Metsa istutamine Metsalõikus, väljavedu ning transport Metsamajandamiskavade koostamine Treilerveod Võsalõikus

Degelman kivikogur Signature 7200

www.hansamets.ee

Tel. 506 0777

16 maaelu edendaja

postimees || 14. aprill 2014

Viimase kümne aasta jooksul on Balti- ja Põhjamaades avastatud invasiivseid seenpatogeene juba tosinkond – seda nii okas- kui ka lehtpuudel.

Kas meie metsa- ja pargipuudel esineb invasiivseid seenhaigusi ja mida need tähendavad? Tekst ja fotod Rein Drenkhan, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsapatoloogia dotsent

nvasiivne tähendab antud kontekstis võõrast uustulnukliiki, kes on levinud või keda on levitatud (enamasti siiski kogemata) uuele territooriumile, kus teda varem pole esinenud. Kasvavate puude invasiivsed patogeenid ohustavad meie looduslikke või ka võõrpuu ja -põõsaliike. Invasiivsed tulnukliigid on tuntud kui ühed suurimad väljakujunenud loodusliku mitmekesisuse kahjustajad maailmas. Näiteks Rootsis

on meie jaoks tavaline harilik saar kantud punasesse nimistusse saaresurma (tekitaja Hymenoscyphus pseudoalbidus) tõttu. Hinnanguline invasiivsetest liikidest tingitud aastane majanduslik kahju on ainuüksi Euroopas umbes 12 miljardit (loe: kaksteist miljardit!) eurot. Kliima mõju

Kasvanud klimaatiline ebastabiilsus on saavutanud kriteeriumi, mida saab klassifitseerida äärmuslikuna. Juba ainuüksi ühekraadi-

Metsaharvenduse OÜ Ostame • kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust aavopluss@gmail.com

• metsakinnistuid • metsamaterjali Tel 516 0843

• kasvavat võsa

Raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred. metsaharvenduse@gmail.com Tel 513 8029 www.metsaharvenduse.ee Metsa ülestöötamine ja vedu. Ettemaksuvõimalus.

ne keskmise temperatuuri muutus võib segi paisata puu patofüsioloogilise tasakaalu. Ilmastiku ekstreemsuste (sealhulgas ka näiteks varem tühiseks kahjutekitajaks peetud soojemate talvede) mõju jaguneb oma toimelt enamasti kaheks. Esiteks nõrgestab see peremeestaimede füsioloogiat, suurendades puude vastuvõtlikkust haigustele ehk lihtsustatult öeldes on stressis puud haiguste suhtes vastuvõtlikumad. Teiseks soodustavad ilmastiku ekstreemsused invasiivsete haiguste kohastumist uutes oludes, mis võib osutuda kohalikele metsakooslustele ohtlikuks. Näiteks seni on mõne lõunapoolse patogeeni invasiooniteel Eestisse takistuseks olnud madal talvine õhutemperatuur, mis nüüd on ära langenud. Lisaks sellele, õigemini veel enne seda on lõunapoolse päritoluga võõrpuuliikide introduktsiooni tulemusel Eestisse olemas juba ka neile uutele patogeenidele sobiv «toit» meile sissetoodud puuliikide näol. Kui nüüd ka seni haiguste levikule takistuseks olnud madalad õhutemperatuurid enam ei ohusta, on invasioon paratamatu. Seega ilmastikus toimunud, isegi tavainimesele märkamatud muutused toovad enesega kaasa väga kaalukaid tagajärgi ning on olnud «päästikuks» mitmete invasiivsete haiguste saabumisele ning kahjule meie metsa- ja pargipuudel.

Saaresurma poolt vaevatud puu ja haigusetekitaja viljakehad saareleherootsul maapinnal.

Globaalne kaubandus

OSTAME

Võsa ja lehtpuistu raieõigust Virnastatud võsa ja raidmeid Virnastamata võsa ja raidmeid (langil, koondamata) Puidutööstuse jäätmeid (pinnud, saepuru jms) Küttepuid (langil, vahelaos, ostja laos) Tel 5300 0304, e-post arne@energywood.ee Tel 5648 9732, e-post jan@energywood.ee

Teine oluline haiguste leviku põhjus on globaalne kaubandus. Kaup liigub tänapäeval ka pikkade vahemaade taha suhteliselt kiiresti. Kuid tihti jääb märkamatuks kaubaga kaasas olev seltskond «jäneseid». Patogeenid liiguvad kaasa varjatult (taimede, seemnete, substraadi, pakkematerjali, kaubaaluste, puiduga). Kui palja silmaga pole

Hinnanguline invasiivsetest liikidest tingitud aastane majanduslik kahju on ainuüksi Euroopas umbes 12 miljardit (loe: kaksteist miljardit!) eurot.

midagi näha, järelikult polekski nagu probleemi? Tegelikult raskendab nende avastamist veel seegi, et eelkõige seemnetel ja taimedel esinevatele seenhaiguste tekitajatele on omane nn peiteaeg, mistõttu avalduvad haigussümptomid alles hiljem metsas või koduaias. Saabunud puitu või substraati võidakse ladustada nõnda, et haigusetekitajad levivad juba uude keskkonda. Puidust kaubaalused on tavaline nähtus – ikka vedeleb neid mõnes koduaias. Majandustegevust on keeruline täiendavate nõudmistega segada, näiteks kauba hoidmine karantiinis on kulukas ja keeruline. Isegi invasiivsete patogeenide tuvastamine, tõrjest rääkimata, on raske ja problemaatiline. Invasiivsete haiguste ohtlikkus

Invasiivsest patogeenist tingitud mõju ei ole alati üksnes otsene, see mõjutab ökosüsteemi ka kaudselt. Invasiivse patogeeni ohtlikkust võibki klassifitseerida: 1) kohe ja kiirelt nähtav kahju ja 2) pika aja jooksul kujunev toime.

maaelu edendaja 17

14. aprill 2014 || postimees

surma tekitab karm patogeen, kes kahjustab ühtviisi nii noori kui ka vanu puid. Enamasti valivad patogeenid teatud vanuspiirkondades ohvreid. Saaresurma tõttu võib hävida kuni 90% puistus kasvavatest saarepuudest. Seega on ilmne, et saarega kaasnevad kümned putukate, sammalde-samblike, «heade» seente jt liigid satuvad samuti ohtu. Kuidas saaresurm puid nakatab? Tuulega tõusevad maapinnalt haigustekitajaga seeneeosed lendu ja nakatavad lehti, lehtedelt levib seen võrsetesse, sealt okstesse ning edasi tüvedesse. Tulemuseks on poolkuivanud surevate okstega võrad. Kuna saare leherootsud säilivad maapinnal kuni kolm aastat, kõdunevad need aeglaselt ning sealt saaresurma põhjustavad seeneeosed pärinevadki. Parim aeg seene viljakehade leidmiseks on suvi, täpsemalt juulikuu. Saaresurma tõrjumiseks on hetkel vähe võimalusi. Põhimõtteliselt saab vähendada patogeeni levikut nõnda, et koristada sügisel lehed ja need põletada, kuid see on reaalselt teostatav vaid eriti väärtuslike puude all parkides või koduaias. Pidev jälgimine

Invasiivsed ehk võõrad uustulnukhaigused on ohtlikud bioloogilisele mitmekesisusele ning laiemas plaanis kogu ökosüsteemile, viimase toitainete ringlusele ja produktsioonile. Kitsamalt võib otsene kahju avalduda näiteks peremeestaimel, mistõttu saab kannatada peremeestaimega looduslikult kaasnevate liikide rikkus ja mitmekesisus. Parimaks näiteks on saarepuid kahjustav seenhaigus saaresurm. Saare-

Invasiivsete haigustekitajate erinevus võrreldes kodumaistega seisneb selles, et haiguste puhangud võivad esineda tihedamalt või kesta kauem, kuna peremeestaimedel puudub nende suhtes evolutsiooni käigus arenenud vastupanuvõime. Kui aga invasiivne haigustekitaja on kord tulnud, on temast uuel territooriumil raske lahti saada. Kahtlemata avaldab see mõju metsamajandusele – eelkõige saamata jäänud tulu kaudu. Haigusetekitajate uuringute üks peamisi väljakutseid on riskide vähendamine majandusele ja looduslikule mitmekesisusele, samuti tõhusamate tõrjevõimaluste leidmine. Metsapatoloogia, aga ka metsageneetika teadusuuringute raskuspunktiks praktilise metsakaitse sei-

sukohast ongi praegu eelkõige invasiivsete haiguste varajane tuvastamine, patogeenide tundmaõppimine uues keskkonnas, seejärel tõrjevõimaluste leidmine (sealhulgas bioloogilised tõrjevõimalused) ning resistentsemate puukloonide otsingud nende haiguste suhtes. Tuvastamise ja tundmaõppimise seisukohalt on äärmiselt oluline haigusetekitajate pidev monitooring. Võimalikud lahendused ja soovitused

Kliimamuutused mõjutavad nii peremeestaime kui ka invasiivset patogeeni. Mõju neile võib olla samavõi erisuunaline. Seni on mõju olnud pigem positiivne uute patogeenide jaoks. Kliimamuutuste negatiivse mõju minimeerimiseks on vajalik otsida ilmastiku ekstreemsuste suhtes vastupidavamaid ja ühtlasi ka haigusekindlamaid puukloone. Globaalset kaubandust on väga keeruline ohutumaks muuta. Kas täiendava maksu kehtestamine ohtlike kaubaartiklite vedamisele oleks lahendus? Sel teel kogutud vahendeid oleks hiljem võimalik kasutada kaubaga kaasa tulnud ohtlikest haigusetekitajatest tingitud kahjude katmiseks. Kuna patogeenid võivad esineda varjatult ja mõnede liikide sümptomid on sarnased, siis kindlasti oleks ohtlike haigusetekitajate võimalikult varajane tuvastamine eriti efektiivne eelkõige innovaatiliste teaduslahenduste abil, võttes näiteks varjatud seenpatogeenide avastamisel laiemalt kasutusele DNA-põhised meetodid. Puutaime müüjatele ja loomulikult ka ostjatele saab soovitada sama põhimõtet, mis toidu ostmiselgi – eelistage eestimaist! Kasutage Eesti päritolu seemet ja puutaimi ning looduslike puuliikide kauneid vorme. Haiguskahtluse korral pöörduge EV Keskkonnaameti või Põllumajandusameti poole. e

18 maaelu edendaja

postimees || 14. aprill 2014

Piret Kaasik: Loodus ja maaelu on väikelapsele head õpetajad

Piret Kaasik

Lasteaia vanemõpetaja Kuressaarest

Kevad on käes ja näitab selgemaid saabumise märke nii maal kui ka linnas. Väikelapsed saavadki kõige paremini aru kevade tulekust kui aastaaja vahetusest nõnda, et selga pannakse õhemad riided.

apsed ootavad väga seda aega, kui võib loobuda kõikvõimalikest tüütutest aksessuaaridest, mis segavad jooksmist, ning õues saab olla oluliselt kauem ainuüksi seetõttu, et päev on pikem ja õues valgem. Nagu ütlevad ka paljud eesti vanasõnad ja kõnekäänud kevadel esimest korda välja lastavate varssade ning vasikate kohta, ootavadki tubastest oludest välja pääsemist eriti just väikesed lapsed ja noored loomad. Linnalastel on kahjuks selle «kevadise väljalaskmisega» pilt üksjagu kehvem kui maalastel, kes lubatakse kerge südamega üle välisukse õue või aeda mängima. Linnas ei ole see esiteks kindlasti nii turvaline ja teiseks ei hiilga asfalteeritud või kõnniteeplaatidega kaetud korrusmajade ümbrus eriti rikkaliku loodus- ja mängukeskkonnaga. Nii näevadki linnalapsed vast hoopis maja ääres esimesi lumikellukesi koos kuivanud koerakakaga ning peavad kevadekuulutajateks prügikastide ümber toimetavaid hakke, kajakaid ja vareseid. Pildi kevade olemasolust saavad linnalapsed parimal juhul pargis või linnast väljas, kui vanemad nendega jalutuskäike ette võtavad. Enamasti on aga lasteaia- ja tööpäeva lõpuks aeg hiline ning kogu seltskond on end mugavalt tubaseks sättinud – seega saab loodusesse minna pigem nädalalõppudel. Seda, millised protsessid kevadel looduses tegelikult toimuvad, saabki näha vaid maal. Võib kindel olla, et igal nädalavahetusel on ühtteist jõudnud muutuda. Just seda olekski vaja väikesel lapsel näha, kuidas loodus nagu kunstnik oma lõuendit järjest jõulisemalt värviküllasemaks kujundab ning missugune roll on looduses inimesel endal. Tervik jääb nägemata

Loomapidamine ja põlluharimine on niisugused inimese poolt juhitavad tegevused, mida lapsed linnas mitte kunagi tervikliku protsessina ei näe. Vaatamata sellele, et köögiaknalaual kasvab potis petersell ja korteris peetakse lemmikloomana koera või kassi, saab looduses toimuvaid muutusi ikkagi kogeda vaid looduse keskel olles. Näiteks võtab põld tänu inimtegevusele vaid mõne päeva jooksul uue ilme ning äsja sündinud põrsad on lühikese ajaga oluliselt pikemaks ja paksemaks kasvanud, kui laps nädalavahetustel maal käies näeb. Kuid teadmine, et põlluharimine ning loomade kasvatamine on tööd ja aega nõudev protsess, kuju-

neb väikelastel välja oluliselt pikema aja jooksul kui oskame arvata, sest erinevaid seoseid on liiga palju. Siinkohal peabki paika ütlus, et parem üks kord näha kui sada korda rääkida – lasteaias ja kodus vaadatakse ju pilte raamatutest ning räägitakse pidevalt küll loomadest ja taimedest, kuid tegelik elu on hoopis midagi muud. Õigupoolest on kahetsusväärne, et tänapäeva väikelapsed teavad maaelust, selle toimimisest ja masinatest, millega maal tööd tehakse, nii vähe. Siit ka lugu. Kuressaare lasteaias, kus õpetajana töötan, rääkisime koolieelikutega, kelleks igaüks suureks kasvades saada tahab. Üks poiss ütles väga veendunult, et tema tahab saada linttraktorijuhiks. Vestlusse tekkis pikk vaikus, mis on selles vanuses laste puhul erandlik, kuid põhjus oli lihtne – enamik ei teadnud, millest jutt käib, sest lapsed polnud taolist masinat oma silmaga kunagi näinud. Kõnealune poiss ei olnud aga linttraktorit mitte üksnes näinud, vaid isa süles traktoriga ka tööd teinud. Poisist sai pikaks ajaks kõige kuumem kutt kogu seltskonnas. Kas tõesti jääb nii väheks neid väikesi poisse, keda tugevad mehekäed traktorirooli taha tõstavad, pelgalt seetõttu, et need poisid lihtsalt ei jõuagi maale? Teisalt on väga tore, et lastega perede hulgas levib suundumusi, mis püüavad parandada inimeste ja looduse vahel toimivat tasakaalu. Näiteks üsna paljudes kodudes nii linnas kui maal on taas ellu äratatud komme teha ise lihtsat juuretisega leiba. Tänu sellele saavad nii mitmedki lapsed tunda leiva küpsemise lõhna oma kodus ja näha leiva saamise protsessi juba veidigi pikemana kui poeriiulist kilekotti pakitud viilutatud leiba võttes. Samuti on hakanud pered varuma talviseks perioodiks enam saadusi otse meid ümbritsevast loodusest – põllult ja metsast, mitte üksnes kaubandusest. Säilitamise võimalused on tohutult mitmekesistunud, sest lisaks soolamisele, kuivatamisele või hapendamisele, nagu tegid meie esivanemad, võime nüüd marju, seeni ja köögivilju ka näiteks sügavkülmutada, mis muudab põllu- ja metsasaaduste töötlemise oluliselt lihtsamaks. Lihtne ei ole aga otsustada, kas võtta väikelaps metsakäikudele kaasa või mitte. Meie perel on seenelkäimise kogemus väikelapsega olemas. Väikelapsega metsa marjule või seenele minek on ilmselgelt terve omaette teadus, mis nõuab nii head füüsilist vormi, kõva närvi kui meeletult kannatlikkust. Kaheaastase

lapsega metsas käies tuleb ebatasase maastiku tõttu tasakaalu kaotanud mudilast tihtilugu lohutada ja sülle võtta ning korjatud saakki jääb kasinaks. Kolmeaastase põnniga saate juba oluliselt rohkem saaki, mida talveks sisse teha, sest lapse samm on märksa kindlam takistuste ületamisel ja pikemate vahemaade läbimisel. Vaielda tuleb tavaliselt noa õige ja ohutu käsitsemise üle ning «võistelda» selles, kes esimesena seene juurde lõikama jõuab. Nelja-aastasest on aga välja kujunenud täielik proff metsaskäija – ta küsib aegsasti, millal metsa minnakse, et mitte mingil juhul maha jääda, ta on vaieldamatult kiireim reageerija suuremate seente märkamisel ja ta oskab perfektselt liimida purkidele silte. Laps teeb seda kõike suurima heameelega ja kirglikult, mis siis, et ta ise ehk üldse seeni ei söö. Rikkalikum maailm

Ilmselgelt on nendel väikelastel, kes on saanud käia koos vanematega seenel ja marjul või talvises metsas jõulukuuske toomas, parem vastupanuvõime uute olukordadega kohanemisel, rohkem teadmisi ümbritsevast ning nad on tänu looduses liikumisele füüsiliselt osavamad ning julgemad.

Poiss ei olnud linttraktorit mitte üksnes näinud, vaid isa süles traktoriga ka tööd teinud. Temast sai pikaks ajaks kõige kuumem kutt kogu seltskonnas. Kõige paremini omandab mudilane esmased töövõtted ja -harjumused maaeluga kaasnevate tegevuste keskel, sest tehtavate tööde valik on väga mitmekesine ja jõukohaseid tegevusi on väikelapsele märksa lihtsam leida kui linnas, näiteks puude ladumine, rohimine, kasvuhoone kastmine, loomade söötmine jne. Paljude laste loomaarmastuski pärineb maaelukogemusest. Üks on kindel – väikene laps tahab oluliselt rohkem olla looduse keskel, kui ta tegelikult olla saab. Eksimatult võib lasteaias käivate laste hulgast ära tunda need, kel on loodusega kokkupuude suurem kui teistel. Alati ei ole määravaks asjaolu, kas lapse elupaik asub maal või linnas. Pigem määravad lapse loodusearmastuse kujunemise ikka need täiskasvanud, kes on iga päev lapse kõrval. e

maaelu edendaja 19

14. aprill 2014 || postimees

OÜ Kolmestar ostab kasvava metsa raieõigust ja metsakinnistuid. Samuti teostame raiet ja vedu. Tel 512 3356, Jaan. e-post: jaan@kolmestar.ee www.kolmestar.ee

OSTAME VÄRSKEID OKASPUUPALKE. Tel 506 8576.

www.varasaeveski.ee

Ostame metsakinnistuid, hind kuni 10000 €/ha.

Ostame

Tel 517 9866 info@landeker.ee www.landeker.ee

üle Eesti. Tel 507 2544.

SILVMAR GRUPP OSTAB • metsakinnistuid (võib olla ka raiutud) • metsamaterjali • raieõigust Samas osutame metsaraieteenust. Tel 517 4176, silvmar@hot.ee

www.silvmargrupp.ee

METSAKINNISTUTE OST tel 5343 0433

kristjan@metsapartner.eu

• Plasttraat 3 mm, UV-kindel • Sobib puuvilja- ja marjaaedade istanduste toestuseks ning hobuste piirdeaedade rajamiseks • Kinnitusklambriga Rebstar saab kinnitada vaarikate ja viinapuude saagioksi Küsi lisa tel 5646 6014 www.maasikad.net

Tule vii mind koju! -

HY-LINE TÕUGU ELUSKANADE MÜÜK

20 maaelu edendaja

postimees || 14. aprill 2014

Harjumaal Saku vallas asuv Vana-Torokse talu on sisse andnud taotluse, et registreerida oma talu suitsutatud veisemaks Eesti Patendiametis kasuliku mudelina. Senine taustauuring on näidanud, et suitsutatud veisemaks on unikaalne toode, mida mujal teadaolevalt ei valmistata.

Vana-Torokse talu tahab patendeerida suitsumaksa Tekst Kristiina Kruuse, Fotod Maarja Otsa

alu perenaise ÄduKrõõt Kaarli sõnul sündis suitsutatud veisemaksa retsept üsna juhuslikult. Perenaine tegi köögis maksapasteeti ning poeg Toomas suitsutas õues liha. Kuna tükk veisemaksa jäi pasteeditegemisest järele, pani naine selle marinaadi ja andis poja kätte: mine proovi, mis sellest suitsuahjus välja tuleb. Tulemuseks saadi originaalne maitseelamus. «Neile, kes maksa söövad, maitseb see väga, kuigi praetud maksast on suitsumaks ikka hoopis erinev,» rääkis talu perenaine Ädu-Krõõt Kaarli. Eesti Patendiameti infoosakonna teabetalituse juhataja Eve Tammaru sõnul peab igasugune kaits-

tav leiutis olema uus, omama leiutusastet ning olema tööstuslikult kasutatav. «Kui näiteks kasutatakse uut meetodit suitsutamisel, on välja mõeldud uus ahi või kui kasutatakse uusi koostisaineid maksa maitsestamisel või suitsu tegemisel, on võimalik leiutist kaitsta. Oluline on leiutise uudsus,» selgitas Tammaru. taustauuring

Senine taustauuring ja suhtlus patendiametiga on talu perenaise ÄduKrõõt Kaarli sõnul näidanud, et nende marineeritud ja suitsutatud loomamaks on eriline toode. «Olemas on näiteks suitsutatud hanemaks ja tursamaks, aga suitsutatud veisemaks on selline, mida me mujalt leidnud pole,» lausus ta.

Vana-Torokse talu põhitoodanguks on ligi üheksa aastat olnud erinevad suitsulihad, nagu näiteks suitsutatud kaela- ja seljakarbonaad, rostbiif, vutt, loomakeel, pardifilee või sidruni-tšilli kana. «Oleme püüdnud teha võimalikult originaalseid tooteid, et oleks ka mingi üllatusmoment või uudsus juures,» rääkis Ädu-Krõõt Kaarli. Lisaks valmistab söögitegemist palavalt armastav perenaine maksapasteeti ja mitmesuguseid vürstikaid kastmeid, mis samuti hästi kaubaks lähevad. Talu müüb enda toodangut peamiselt Nõmme turul ja hooajati laatadel. Samuti on Vana-Torokse talu klientide hulgas restorane. Kuigi üksnes suitsutoodete valmistamisele spetsialiseerunud talusid ei

Põllumajandushoonete projekteerimine ja ehitus. Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tööstushooned.

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, Tartu 51003 www.heinzbau.ee

ole palju, on konkurents Ädu-Krõõt Kaarli hinnangul ikkagi tihe, sest väike talu võistleb turul suurtootjatega ning tarbija ei oskagi tihtilugu hinnata erinevaid suitsutoodete nüansse – kas liha on eelnevalt keedetud või kui palju on tootes vett – ehk kõike seda, mis määrab suitsuliha kvaliteedi ja ka hinna. «Enamasti müüvad kõlavad reklaamsildid ning ostja ei mõtle ise kaasa,» lausus Ädu-Krõõt ja tõi näiteks, et silt «saunasuitsusink» tõmbab laadalisi ligi justkui magnet, kuid tegelikult on Eestis vaid üksikud inimesed, kes teevad sinki saunas ja sedagi üldjuhul enda ja tuttavate tarbeks. «Saunasuitsusinki võib teha müügiks ainult siis, kui ongi ehitatud spetsiaalset saun singi suitsu-

maaelu edendaja 21

14. aprill 2014 || postimees

tamiseks, see peab olema kontrollitud ja nõnda edasi, aga laatadelt niisugust sinki tavaliselt ei leia, kuigi silte «saunasuitsusink» leiab palju,» rääkis ta. Samas nendib Ädu-Krõõt Kaarli, et tavatarbijal ongi keeruline vahet teha erinevatel suitsutustoodetel. «Tunnistan ausalt, et enne, kui me ise polnud suitsusinki teinud, käisin laadal samamoodi segadusse aetuna ringi ja valisin üsna juhuslikult sinki, mida osta, sest esmapilgul on raske ära tunda head kaupa,» rääkis ta.

relt, siis minu unistuseks on luua praegu tugev alus talule, mis jääbki kuulsaks oma suitsusinkide poolest ja mida oleks hea minu lastel, lapselastel või lapselapselastelgi jätkata. Vana-Toroksest võiks saada pikkade traditsioonidega suitsutamistalu,» jutustas perenaine. Rangemad piirid

Kogu pere

Vana-Torokse talus on ametis kogu pere – lisaks ema Ädu-Krõõdale veel isa Olavi, poeg Toomas (20), tütar Ädu (15) ja poeg Karl Oskar (11). Eriti suureks abiks on vanem poeg, kelle jaoks on erinevate lihade suitsutamine ja nende laatadel müümas käimine saanud peaaegu et täiskohaga tööks. «Taskuraha pole ma tänu sellele juba teismelisest peale küsinud, vaid olen kõik ise välja teeninud,» nendib ta. Noor mees ei ole veel päris veendunud, mida ta tahab tulevikus edasi teha, kuid ei välista, et jääbki hea meelega panustama kodutalu arendamisse, aidates teha suitsutooteid ning käies neid ka laatadel müümas. Pereema Ädu-Krõõt on rahul, et poega ei pea sundima, vaid tal on iseenesest suur huvi lihade suitsutamise vastu. «Kui mõelda suu-

Vana-Torokse talu perenaine Ädu-Krõõt Kaarli armastab palavalt söögitegemist ning mõtleb pidevalt kõiksugu uusi retsepte välja.

www.karukatus.ee TALLINN Telefon: 644 6258 GSM: 52 38 965 E-mail: karukatus@karukatus.ee

TARTU Telefon/fax: 7 349 300 GSM: 55 629 613 E-mail: tartu@karukatus.ee

RAKVERE Telefon/fax: 32 42 298 GSM: 58 191 711 E-mail: rakvere@karukatus.ee

Aasta alguses kerkis üles poleemika, justkui keelataks Euroopa Liidus sellest septembrist alates ära traditsiooniline suitsuliha. Mingit keeldu siiski karta pole, vaid polüaromaatsete süsivesinike (PAH) piirnormid muutuvad suitsutatud toidus rangemaks. «See kõik on tehtud ühest küljest selleks, et kaitsta klienti niiöelda tõrvatud liha eest, mis on võltssuitsuliha. Teisest küljest annab nõue jällegi suurtööstusele märkimisväärse eelise väikeettevõtjate ees,» lausus Ädu-Krõõt Kaarli ja selgitas, et sarnaselt suurtootjale peab ka väiketootja tellima igale tootekategooriale proovid, millest igaüks maksab mitusada eurot. «Proovid tuleb teha sealihale, veiselihale, linnulihale ja nii edasi. Nii et kokku on see väiketootjale väga suur väljaminek,» sõnas ta. Seda, et Vana-Torokse talu tooted äkki ei vastagi piirnormidele, perenaine ei pelga. «Meie lihad jäävad kindlasti piirnormidesse, sest meil ei teki põlemist, vaid suits tuleb otse lihale peale,» märkis ta.

Talus kasutusel olevad neli suitsutusahju – kaks külmsuitsu ja kaks kuumsuitsu – on pererahvas ise ehitanud ning pildile palub perenaine neid mitte jäädvustada. «Need on piisavalt erilised ahjud, mille oleme läbi oma katsetuste ja küllaltki suure kooliraha ehitanud. Ei taha, et neid kopeerima hakatakse,» põhjendas ta. Soov enda toodangut kopeerimise eest kaitsta oli ka peamine põhjus, miks pererahvas hakkas patendiametist uurima, kas nende suitsuloomamaksa oleks võimalik kuidagi kaitsta. «Kahju on, kui oled ise midagi välja mõelnud ja avastad peagi, et veel mitu inimest on hakanud täpselt sama asja laatadel pakkuma. Ma ei taha öelda, et teised ei või seda või teist teha, võivad ikka, aga tehku seda ikka kas või natukenegi omamoodi. Ideid, mida teha, on ju nii palju, ei ole tarvis üksteist kopeerida,» lausus ta. Tulevikuks on Ädu-Krõõt Kaarlil veel üks unistus – õpetada linnastunud ja poodide valmistoiduga ära harjunud noori inimesi enda talus taas süüa tegema. «Mulle tundub, et linnainimesed on liialt mugavustsooni vajunud ja harjunud plastkarbis ostetavate toitudega. Tahaksin taas meelde tuletada, kuidas teha head kodust sööki – kas või kartuliputru ja kastetki,» jutustas ta plaanist hakata talus ka kokanduskursusi läbi viima. e

22 maaelu edendaja

postimees || 14. aprill 2014

Läinud kuul toimus Tais looduslähedase põllumajanduse konverents, kus üheks põhiteemaks oli efektiivsete mikroorganismide kasutamine põllumajanduses, millest järgnevalt teeme põhjalikumalt juttu.

Häid baktereid täis mudapall puhastab ka koduaia tiiki

Tekst ja fotod Margit Olle, Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur

fektiivsete mikroorganismide tehnoloogia, mis kujutab endast mikroorganismide lahust, töötati välja Jaapanis Okinawas Ryukyuse ülikoolis 1970. aastatel professor dr. Teruo Higa poolt. Seda on tutvustatud ja kasutatud 140 riigis üle maailma. Efektiivsed mikroorganismid sisaldavad inimsõbralikke mikroorganisme nagu fotosünteetilised bakterid (Rhodopseudomonas palustris ja Rhodobacter sphaeroides), laktobatsillid (Lactobacillus plantarum, L. casei, ja Streptococcus lactis), pärmid (Saccharomyces spp.) ja aktinomütseedid (Streptomyces spp.). Tegemist on kollakaspruuni värvi lahusega, mille pH jääb alla 3,5 ja millele on iseloomulik magushapu fermenteeritud lõhn. Looduses leidub nii kasulikke kui kahjulikke, aga ka palju neutraalseid mikroobe, mis sõltuvalt tingimustest kalduvad kas kasulike või kahjulike mikroobide poole ja hakkavad nende järgi talitlema. Viies mulda või vette efektiivseid mikroorganisme, sunnivad need looduses olevaid neutraalseid baktereid töötama kasulike bakteritena. Laiad kasutusvõimalused

Efektiivsed mikroorganismid on baasaine, millest annab teha efektiivsete mikroorganismide aktiveeritud lahust bokashi’t (kuiv pulberjas tükiline materjal) ning tahket looduslikku materjali. Efektiivsete mikroorganismide kasutusvõimalused on laialdased. Need aitavad parandada taimetoodangu kvaliteeti ja saagikust ning sel viisil kasvatatud taimi saab ülejääkide korral kasutada maheväetise tegemiseks. Samuti muudavad efektiivsed mikroorganismid mulla struktuuri ajapikku paremaks. Loomakasvatuses lisatakse efektiivseid mikroorganisme joogile ja söögile, aga neid pritsitakse ka õhku, sest need aitavad vähendada halba lõhna. Keskkonnakaitses kasutatakse efektiivseid mikroorganisme näiteks tööstuslinnades jõgede reostuse vähendamiseks, et nende abil käivitada jõgede isepuhastusmehhanism. Samuti aitavad efektiivsed mikroorganismid erinevatel materjalidel kiiremini laguneda. Kuidas valmistada?

Efektiivsete mikroorganismide aktiveeritud lahust tähistatakse lühendiga EMAS, kuhu on lisatud kindlates kogustes efektiivseid

mikroorganisme, melassi ja vett. Selline lahus tuleb palju odavam kui efektiivsete mikroorganismide baaslahus. Lahuse (EMASi) valmistamiseks sega melass ja efektiivsed mikroorganismid vees. Vala vedelik puhtasse plastanumasse, sule tihedalt ja säilita soojas kohas (20–35 0C). Ära kunagi kasuta anumat, mida ei saa tihedalt sulgeda. Samuti ei soovitada tarvitada klaasanumat. Pärast 2–3 päeva möödumist moodustub fermenteerimise protsessi tulemusel gaas. Ava anumat mõned korrad, et fermenteerimisel tekkiv gaas saaks välja tulla. Kui gaasi teke lakkab, on fermenteerimine lõppenud. EMAS on valmis kasutamiseks 7–10 päeva pärast valmistamist. Kui lahus on valmis, langeb pH alla nelja, ideaalselt alla 3,5. Vedelikku iseloomustab magushapu lõhn ja kollakaspruun värvus. Aktiveeritud lahus säilib maksimaalselt ühe kuu – selle aja jooksul on selle mikrobioloogiline aktiivsus kõrgeim. Lahust tuleb hoida pimedas ja jahedas kohas ning mingil juhul ei tohiks see saada päikest. Vedeliku pinnal võivad ujuda valged ebemed – need on kahjutud mikroobid. Oluline on tähele panna, et EMASi ei tohi kunagi paljundada, kuna paljundades ei suudeta ära hoida selle saastumist. Kui EMAS on paljundatud, siis mikroobide tasakaal muutub ja lahuse efektiivsus on kadunud.

dest matiga, nii et oleks tagatud õhu juurdepääs. Segu peab olema kaitstud otsese päikesevalguse ning vihma eest. Fermenteerimiseks kulub umbes üks nädal. Sel ajal peab temperatuur jääma alla 50 kraadi ning soovitatakse regulaarset temperatuuri ja õhustatuse kontrolli. Efektiivsete mikroorganismide bokashi’t kasutatakse nagu maheväetist. Selle eeliseks on suhtelised odav hind ning lihtne valmistamisviis. Anaeroobne bokashi

Kanasööda valmistamine efektiivsete mikroorganismide abil.

Aeroobne bokashi

Aeroobset efektiivsete mikroorganismide bokashi’t kasutatakse nagu maheväetist. Selle valmistamiseks läheb vaja kõrge toitainete sisaldusega materjale (loomade sõnnik, sojaoajahu, õlikoogid, kalajahu, kondijahu jne), madala toitainete sisaldusega materjale (nisuaganad, puutuhk jne), tükeldatud nisu põhku (10% kogu mahust), puhast vett (umbes 30% kogumassi kuivkaalust), efektiivsete mikroorganismide 1–3protsendilist veelahust ning melassi 1–3protsendilist veelahust. Valmistamiseks sega hoolega kõik tahked komponendid. Samuti lahusta vees melass ja lisa efektiivsed mikroorganismid. Saadud vedelik vala aeglaselt ja pidevalt segades tahkele massile. Lõpliku massi veesisaldus peaks jääma 40–50 protsendi vahele. Pane saadud mass kuivale põrandale 30–50 cm kõrgusesse hunnikusse ja kata õlge-

Efektiivsete mikroorganismide mudapallid, mida loobitakse veekogudesse nende puhastamiseks või siis kaladele.

Viies mulda või vette efektiivseid mikroorganisme, sunnivad need looduses olevaid neutraalseid baktereid töötama kasulike bakteritena.

Üks anaeroobse bokashi näidisretsept võiks olla järgmine: 40 kg tükeldatud nisu põhku, 15 kg õlikooki, 15 kg kalajahu, 20 liitrit vett, 200 ml EMi ja 200 ml melassi. Selle valmistamisviis on sarnane aeroobse bokashi tegemisega: lahusta melass vees ja lisa efektiivsed mikroorganismid (EM), vala vedelik eelnevalt segatud tahketele komponentidele ning sega ühtlaseks massiks. Anaeroobse bokashi fermenteerimisperiood õhukindlalt suletud nõus on 2–3 nädalat. Seda kasutatakse orgaanilise väetisena, toidulisandina looma- ja kalakasvatuses, köögijäätmete komposteerimiseks. Aeroobsest bokashi’st saab teha ka efektiivsete mikroorganismide mudapalle, mida on hea kasutada reovee (eriti mudase jõe, tiigi või järve) puhastamiseks. Mudapallid lähevad veekogu põhja ja säilivad seal pikemalt kui aktiveeritud efektiivsete mikroorganismide lahus. Mudapallide tegemiseks läheb vaja kümme osa mulda, 1–2 osa anaeroobset bokashi’t ja aktiveeritud efektiivsete mikroorganismide lahust (EMAS). Selleks sega bokashi mulda, vala EMAS peale ja sega korralikult. Kui segu on muutunud poriseks ja paksuks, vormi tennisepalli suurune pall. Pane pallid 5–7 päevaks seisma nii, et neile ei sajaks peale vihma ega langeks otsest päikesevalgust. Pallid on valmis siis, kui need on kaetud valge seenekihiga. Artikli kirjutamisel on kasutatud Ravi Sangakkara toimetatud raamatu «Kyusei Nature Farming and EM Technology» ja Tais toimunud looduslähedase põllumajanduse konverentsi materjale. Autor osales konverentsil PRIA MAK meede 1.7.1, Jaagumäe Agro OÜ ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi poolt finantseeritava projekti «Keskkonnasäästliku köögiviljakasvatuse arendamine» raames. e

maaelu edendaja 23

14. aprill 2014 || postimees

Tänavune kevad-talv on olnud eriline nii meil Hiiumaal kui ka Mandri-Eestis. Esimesed lumikellukesed avasid metsas sambla sees oma õied täpselt päev enne vabariigi aastapäeva. Sügisel kaevatud tiigis on näha juba esimesi hõljuvaid vetikaid.

Aiakujundaja päevik: võidujooks kevadega Tekst Loona Põtter, OÜ Sipelga Aiakujundus

agesõstra heki lehepungad puhkesid veebruari viimasel nädalal ja järgmise nädala lõpuks oli külm noored lehed ära näpistanud. Hea, et hekk suve lõpus tagasi lõikamata jäi. Teen seda aprilli lõpus – nii saavad uinuvad pungad ergutust ja külmavõetud lehtede asemele kasvavad kiiresti uued. Alustasin aias kevadtöödega 22. veebruaril. Riisusin kokku lehed, lõikasin maha koltunud püsikute jäänused. Alalhoidliku aiapidajana ohverdan ilu alati ettevaatusele, jättes enamikule püsikutest talveks kuivanud pealsed alles. Nii ei tuiska lumi üle peenra, vaid koguneb ühte kohta ja taimed talvituvad paremini kui lagedaks pöetud peenras. Päevaliiliad, siilikübarad, kaeralilled, Siberi iirised ja teised eriti näotuks muutunud püsikud lõikan siiski tagasi, kuna nende lehed vajuvad maapinna ligi ja lähevad seal mädanema. Alles jätan püstise kasvuga taimed nagu metssalveid, kukeharja «Herbstfreude» võimsad puhmikud, kõrrelised, Faasseni naistenõgese ja lavendli. Ka Jaapani enelad lõikan alati tagasi kevadel, kuna sügisel lõigatud taime võib lumeta pakane ära näpistada. Maapinna kraadiklaas

Hiiumaal nähti talveunest ärganud rästikuid juba märtsi alguses. Vanarahvas peab rästikut maapinna kraadiklaasiks – kui rästik on liikvel, vajab põld juba väetist. Ise eelistasin oodata, kui maapind on piisavalt soe ja tahenenenud, et alles siis asuda väetama lämmastikurikka kevadväetisega. Koorepurukihti värskendasin juba novembrikuus. Varakevadel ei ole hea peenras siblida, kuna igal pool koorepuru all on peidus haprad äsja tärganud tulbi- ja nartsissihakatised.

Raagus olekus näitab aed oma tõelist palet. Valesti lõigatud hekkide luuataoline kasvukuju kriibib silma. Õigesti lõigatud lehtpuuhekid on aga imekaunid ka ilma lehtedeta. Suvel ei tundunudki vanad sirelid nii käest ära olevat, kuid nüüd on hästi näha, kui hädasti nad kääre ja saagi vajavad. Lõikan ära võrasse sissepoole kasvavad ja liiga peenikesed oksad. Kohe tundub põõsas puhtam. Saen maapinnast 30 cm kõrguselt käsisaega maha ka paar liiga vana jämedat oksa. Noorendamine

Tegelikult vajaksid vanad põõsad täielikku noorenduslõikust ehk siis kogu põõsas tuleks samale kõrgusele tagasi lõigata. Aed aga on alles kujundamise algusjärgus ja kui kogu põõsas maha võtta, siis jääb hoov tühjaks. Otsustan noorendada järk-järgult ja võtta teise poole vanadest okstest maha järgmisel kevadel. Sirelite ja teiste ilupõõsaste korrastamise võib lõpule viia ka juba oktoobris pärast kasvuperioodi lõppu, kuid mulle meeldib seda teha kevadel. Siis ei pea talvel vaatama inetuid oksakönte. Õunapuudel on kibekiire suveperioodi tõttu jäänud lõikamata vesikasvud. Teen seda varakevadel. Sügisel jõudsin uues, alles kujunemisjärgus aiaosas ära teha planeerimistööd – kaevasin tiigi ja andsin pinnasele majast vee eemale juhtimiseks õiged kalded. Muru rajamisega tuleb veel veidi oodata, sest muld on liiga märg. Kevadel tuleks kiusatusest hoolimata varuda kannatust mullatöödega alustamiseks. Märjal pinnal kõndides surume mullast hapniku välja ja selle struktuur muutub liiga tihedaks. Märtsi esimese nädala lõpuks on aed tipp-topp korras. Eelmisel aastal samal ajal puhkas aed veel sügavas talveunes paksu lumevaiba all ... Minu võit, kevad võib tulla! e

SEADMED ÕUNAMAHLA VÄIKETOOTMISEKS • õunapurustajad • mahlapressid • pastörisaatorid

• mahutid • villimisseadmed • bag in box-pakend

24 maaelu edendaja

postimees || 14. aprill 2014