Maaelu Edendaja by Postimees

16. september 2013 || postimees

maaelu teemaleht põllu- ja metsamajanduse huvilistele

edendaja

16. september 2013 nr 1/1

maaelu edendaja 1

Rukkikuningas Hans Kruusamägi tunneb rukki ees aukartust Põllumehed jäävad viljasaagiga rahule Turiste köidab Eesti pelglik forell

2 maaelu edendaja

postimees || 16. september 2013

Oodatud külalised

ii tore, et te siin olete! Kuidas te meid üles leidsite? Enamus teid, kuhu Maaelu Edendaja toimetus esimest numbrit tehes sõitis, on sellised, kuhu juhatamisel jäävad jänni nii GPS kui Google´i kaardi suunised. Kui moodne tehnoloogia veab alt, siis külainimesed teavad alati, millisest teeotsast pöörab ära Tammejuure tallu või missuguse metsatuka taga elab Eesti ainus kroonitud rukkikuningas. Küsimus – kuidas te meid üles leidsite – ei peegelda ainuüksi uudishimu, mismoodi autojuht väikeste külavaheteede seast just selle õige oskas valida, vaid ka siirast rõõmu, et neid on märgatud, isegi kui tee nende juurde on pikk ja kohati rohtu kasvanud. Maaelu Edendaja sooviks on leida üles nii rohtunud metsateid väikestesse taludesse kui ka laiu asfaltteid suurtesse põllumajandusettevõtetesse ja tööstustesse, et näidata maaelu erinevaid tahke, rääkida sellest, mis elu maal hoiab ja rõõmu valmistab, ent ka sellest, mis meele murelikuks teeb. Esimese numbri lugudes kõlama jäänud märksõna on järjepidevus. Eesti suurim rukkikasvataja Hans Kruusamäe on veendunud, et just tänu järjepidevusele, järjekindlusele ja riskijulgusele kasvatab ta praegu vilja peaaegu Pärnu linna suurusel maaalal. Järjepidevus ilmneb neis lugudes ka põlvkondade vahetumise tähenduses. Hans Kruusamäe parimad abilised suure põllumajandusfirma ja selle erinevate suundade juhtimisel on tema täiskasvanud pojad, kes on valmis ühel päeval ka isa ärisid üle võtma. Tammejuure mahetalu peretütar õppis aga esialgu ülikoolis hoopis turundust ja kujutles end töötamas mõnes läikivas kontorihoones, kuid naasis siiski kodutallu ning peab maaelutegevusi huvitavamaks ja enam väljakutseid pakkuvaks kui kellast kellani kontoritööd. «Kui vanemad on nii suure asja üles ehitanud, ei saa ju noored seda käest lasta, vaid kõike tuleb edasi arendada,» selgitab ta. Maaelu Edendaja hoiab samuti järjepidevalt kätt maaelu ajapulsil ning toob uued lood, inimesed ja teod lugejateni iga kuu teisel esmaspäeval. maaelu edendaja toimetus

Maaelu edendaja

Toimetaja Kristiina Kruuse maaelu@postimees.ee

Projektijuht Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee Reklaam tel 739 0390, faks 739 0387 Keeletoimetaja Triin Ploom Küljendaja Kaia Aalmann Väljaandja AS Postimees Gildi 1, 50095 Tartu Trükk AS Kroonpress

Ilmavaatleja märkmeid septembrist Tekst aleksander lumi foto raigo pajula

ügis tuleb tasahilju lähemale. Kased on juba osaliselt kollased ja lehed on hakanud pudenema. Septembris tasub tähele panna mitmeid märke. Näiteks, kui lehtpuud hakkavad raagu minema altpoolt ja lehedki muutuvad altpoolt kollaseks, siis on oodata pikka sügist. Muidugi on kasulik jälgida lindude rännet. Esimese kureparve minekust saab veel kuu aega kartuleid võtta. Tasub ka teada, et kui septembris müristab, siis on jaanuaris külma küllalt. Lõpetuseks tuletan meelde – kui vihma hakkab sadama enne lõunat, siis sajab õhtuni. Autorist. Põlvamaal üles kasvanud Aleksander Lumi (20) on tundnud huvi loodusmärkide ja ilma vastu juba väikesest peale. Vaatamata noorele eale on ta tegelenud aastaid süsteemse ilmavaatlusega ning oma tähelepanekud hoolikalt kirja pannud. Lisaks isiklikele mõõtmistulemustele lähtub ta ilmaennustuste tegemisel ka rahvatarkusest. Kord kuus jagab Aleksander Lumi lehelugejatega viimase kuu tähelepanekuid ja soovitusi, mida looduses jälgida.

Strateegia: Eesti kalakasvatus võiks märgatavalt suureneda Eesti kala- ja vähikasvatuste toodang peaks olema praegusest kümme korda suurem ja kohalikud vesiviljelejad võiksid siseturul jõuda 50 protsendise turuosani, selgub eelmisel nädalal põllumajandusministeeriumis esitletud vesiviljeluse arengustrateegiast aastateks 2014–2020. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder märkis, et Euroopa Kalandusfondi toel on Eestis rahastatud projekte, mille maksimaalne tootmismaht võiks olla 4300 tonni vesiviljelussaadusi aastas. Praegu on Eesti kasvatuste toodanguks 400 tonni kala ja vähki aastas. «Seega võiks meie kalakasvatuste toodang olla praegusest kümme korda suurem,» nentis Seeder. Strateegia pakub välja meetmete paketi, kuidas Eesti vesiviljeluse sektor jõuaks 2020. aastaks koduturul 50-protsendise turuosani ja suudaks oma toodangut senisest enam eksportida. «Ekspordipotent-

siaali näeme eelkõige angerja, siia ja tuurlaste, aga ka ahvena ja koha kasvatamisel, kus on väga oluline teha koostööd teadlastega,» ütles kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron. Arengustrateegia rõhutab, et vesiviljeluse valdkonna peamine võimalus seisneb koostöös, eriti läbi tootjaorganisatsioonide, kus tuleb lisaks tootmisele tähelepanu pöörata ka tootearendusele ja turundusele. «Enne, kui lähme edasi mahukate investeeringutega, peame mõtlema, kuidas me toodangut edasi väärtustame ja kellele müüme,» ütles Eesti Tulevikuuuringute Instituudi projektijuht Jüri Sakkeus. Vesiviljeluse arengustrateegia 2014-2020 valmis Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-Uuringute Instituudi ja Eesti Maaülikooli juhtimisel ning selles osalesid väga mitmete organisatsioonide esindajad. Strateegia koostati Põllumajandusministeeriumi tellimusel. / ME

Toiduhinnad jätkasid maailmaturul langust FAO ehk ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni toiduhinnaindeks langes augustis neljandat kuud järjest, jõudes oma madalaimale tasemele pärast eelmise aasta juunit. Toiduhinnaindeks, mis mõõdab igal kuul muutusi maailmaturuhindades, oli augustis 201,8 punkti – see teeb peaaegu 4 punkti (1,9 %) vähem kui juulis ja 11 punkti (5,1 %) vähem kui eelmise aasta augustis. Languse põhjuseks oli peamiselt teravilja- ja õlihindade jätkuv kukkumine maailmaturul. Teravilja hinnaindeks langes 7 protsenti võrreldes juuliga ning 19 protsenti võrreldes eelmise aasta augustiga. Languse taga on ootus heale viljasaagile tänavu, eriti maisivarude märkimisväärsele kasvule. Seevastu piima, liha ja suhkru hinnad tõusid augustis pisut. / ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon

maaelu edendaja 3

16. september 2013 || postimees

Ainulaadne tehnoloogia Simuna külmkuivatustehase tehnoloogia on Eestis ainulaadne, ükski teine tehas seda NASA teadlaste poolt täiustatud tehnoloogiat ei kasuta.  Külmkuivatamine toimub sublimatsiooni teel ehk vaakumi abil muudetakse jää veeauruks vedelikufaasi läbimata. Praktiliselt tähendab see, et toiduained kiirkülmutatakse ning paigutatakse vaakumkambrisse, kus aeglase soojendamise teel eemaldatakse toiduainetest neisse külmumisel tekkinud jääkristallid. Edasi pakitakse külmkuivatatud toit hapniku- ja niiskuskindlasse pakendisse.  Külmkuivatada saab väga erinevaid toiduaineid alates marjadest, köögiviljadest ja maitseürtidest ning lõpetades liha või kalaga. Tänu valmistoodete väiksele veesisaldusele puudub vajadus lisada neisse säilitusaineid. 

Simuna külmkuivatustehas jõudis enne kompressori ülesütlemist teha marjadest vaid mõned proovipartiid, mida avamiselgi maitsta pakuti.

Mai lõpus avatud Simuna uus ja moodne külmkuivatustehas sai töötada vaid loetud päevad, kuni Hiinast ostetud seadme kompressor üles ütles ja seiskas sellega kogu tehase töö mitmeks kuuks. Tehase juht loodab plaanipärast tootmist jätkata hiljemalt oktoobris.

Tehnikarike seiskas Simuna külmkuivatustehase Tekst kristiina kruuse, maarja otsa, Foto arvet mägi

ahjuks saadi teha ainult mõned proovipartiid, kuna kompressor jooksis praktiliselt kohe kokku, ütles Simuna külmkuivatustehast majandava OÜ Freezedry juht Mermi Kangur. Nii et täies mahus pole tehas saanud seni üldse veel töötada. Tehase juhi selgitusel tegid Hiinast soetatud külmkuivatusseadme paigaldajad selle installeerimisel vea ega arvestanud piisavalt jahutussüsteemiga, mistõttu kompressor üles ütles. «See oli puhtalt installeerijate viga. Nad arvasid, et meie kliimas ei ole vaja panna nii suurt rõhku jahutussüsteemile, aga nad eksisid,» rääkis tehase juht. Uue kompressori ootuses

Moodne külmkuivatusseade ise oli ostetud Hiinast, kuid kompressor pärines Itaaliast. Tehase toomisjuhi Anu Looritsa selgitusel saadeti katki läinud kompressor esmalt Itaaliasse parandusse, kuid siis selgus, et see tuleb täiesti uue vastu välja vahetada. Kogu asjaajamine on võtnud aga eeldatavast palju rohkem aega. «Tegemist on itaallastega – neil

on enamasti aega küll ja asjad ei ole liikunud nii kiiresti, kui oleksime tahtnud,» nentis tehase juht Mermi Kangur. Tootmisjuhi Anu Looritsa sõnul pidid itaallased augustikuu viimasel päeval panema uue kompressori Eesti poole teele ja osa juppe on saabumas ka Hiinast, nii et septembrikuu jooksul on lootust külmkuivatusseade taas töökorda saada. «Hiljemalt oktoobriks saame me tehase kindlasti toimima nii nagu vaja,» avaldas Mermi Kangur lootust. Laskmata karu nahk

Kui suurt kahju on katki läinud kompressori tõttu pikale veninud tööseisak ettevõttele tekitanud, on Mermi Kanguri sõnul keeruline hinnata, kuid kahju on kahtlemata suur, sest valmistamata jäi mitme kuu toodang ja palku tuli tehase viiele töötajale endiselt eda-

Nad arvasid, et meie kliimas ei ole vaja panna nii suurt rõhku jahutussüsteemile, aga nad eksisid, ütles tehase juht.

si maksta. «See on laskmata karu naha jagamine, sest me ju ei tea, kui suured olnuks meie müüginumbrid, aga kahju on loomulikult märkimisväärne,» nentis tehase juht. Päris käed rüpes pole Simuna tehase töötajad siiski istunud. «Oleme teinud väga aktiivset müügitööd, et niipea, kui tehas jälle tööle

hakkab, oleks piisavalt kliente, kellele toota,» rääkis Mermi Kangur. Septembri alguses näiteks käis Simuna külmkuivatustehasega tutvumas üks Saksa suurfirma, mis on huvitatud Eestist kuivatatud peterselli, tilli ja murulaugu ostmisest. Samuti on Eesti külmkuivatustehase toodangust huvitatud Jaapani ja Soome ettevõtted. Viimastele pakub erilist huvi mustikajahu. «Meie tehase tootmisvõimsus on nii suur, et peame leidma väljastpoolt Eestit suuri partnereid, kellele tellimustöid teha,» sõnas Mermi Kangur. Simuna külmkuivatustehase algus on läinud küll üle suurte raskuste, kuid Mermi Kangur on veendunud, et kui tehnilised rikked ületatakse ja tootmist saab normaalselt jätkata, suudavad nad tehase ka korralikult üles töötada ja kasumlikult toimima panna. «Kohe alguses tekkisid kahjuks jamad, aga eks raskused muudavad meid veelgi tugevamaks. Tulevikku vaatame me igal juhul optimistlikult,» kinnitas tehase juht Mermi Kangur.

4 maaelu edendaja

postimees || 16. september 2013

Vaatamata pikale talvele, ärajäänud kevadele, hävinenud taliviljale, liigkuivusele ning madalale turuhinnale on põllumehed tänavuse teravilja-aastaga pigem rahulolevad.

Tagasilöökidele vaatamata jäävad põllumehed viljasaagiga rahule Tekst ja foto Mirjam Nutov

õllumehed on parandamatud optimistid, teisiti pole võimalik põldu pidada, ütleb OÜ Avispeamees eestvedaja Jaak Läänemets, kes on ühtlasi ka Eesti põllumehi koondava ühistu Kevili nõukogu esimees. Ta ei peatu väga pikalt tõsiasjal, et 70 protsenti taliviljast, mis külvati, läks tänavu aia taha. «Ma arvan, et see on normaalne, kui ühel aastal seitsmest talivili hävib,» kostab Läänemets. «Selle riski peab põllumees võtma,» lisab ta ilma suurema emotsioonita. Kokku oli tal 200 hektarit talinisu. Ülekülvi asemel, mis lihtsalt seletades tähendab, et kiratsevale taliviljale külvatakse suvinisu või otra sisse, läks ta seda teed, et hävitas talve üle elanud taimiku ja külvas korraliku suvinisu asemele. Talivilja ümberkülv

Läänemets pole aga ainus, kelle talivili hävis. «Talivili jättis saagita,» tõdeb Taavi Serv, kes peab Võrumaal ühes oma kahe vennaga Väikemetsa talu. Süüdlasi pole Serva sõnul vaja kaugelt otsida. «Talv oli kuu aega pikem,» võtab ta asja lühidalt kokku. Erinevalt Läänemetsast tegi Serv aga ülekülvi. «Minu praktika jooksul ei ole ma ühelgi aastal talivilja ümber külvanud,» tõdeb mees.

«On olnud viletsaid aastaid, aga nii viletsat kui nüüd, et kõik talivili tuleb ümber külvata, polegi veel olnud,» räägib Serv edasi. Seetõttu ei saa ta tänavust vilja-aastat väga heaks lugeda. Praktikat, millele tuginedes ta seda kõike väidab, on aga Serval kamaluga. Aastanumber oli 1997, kui Väikemetsa talu ametlikult registreeritud sai. Algus oli tagasihoidlik, sest alustada tuli sisuliselt nulli hektariga. «Meie vanematel ei olnud hektarit maad kuskilt tagasi saada,» selgitab Serv toonast olukorda. Tänaseks on Väikemetsas aga tuhat hektarit maad, mis tuleb kombainiga üle käia. «Päris palju tööd,» ütleb mees talupojale omase napisõnalisusega. Kui sõnu napib, siis tegusid mitte. Alates kevadest on Taavi Serv tegutsenud 190 hektaril kaera-, 500 hektaril odra- ning 70 hektaril asuvail suvinisupõldudel. Sellele lisaks veel sajal hektaril suvi- ja talirapsi ning need õnnetud 250 hektarit talinisu. Taolise loetelu võiks teha ka Läänemetsa põldudelt, ent lisada tuleks veel sada hektarit hernest. Rukist kasvatavate kultuuride hulgas pole. Justkui ühest suust kinnitavad nii Serv kui Läänemets, et selle kasvatamine ei tasu lihtsalt ära. «Rukis on liiga riskialdis kultuur,» selgitab Serv ning lisab, et

Posch halumasinad Austria tootja Posch kvaliteetsed ja vastupidavad halumasinad, mis on loodud kestma!

rukist tasub üksnes toiduks kasvatada. «Söödaks ei taha rukist keegi,» nendib ta. «Rukki turg on ka väga ebastabiilne,» täiendab Läänemets Serva seisukohti. «Ennekõike peab põllumees olema majanduslikult mõtlev, mis tähendab, et kui majanduslikult pole mõistlik rukist kasvatada, siis pole seda mõtet ka teha,» selgitab ta. Samas nendib Läänemets, et Virumaa põllud on just rukki kasvatamiseks igati sobilikud. Ebaühtlane mullastik

Taavi Serv heade põllumaadega siiski uhkustada ei saa, sest LõunaEestis on selle asjaga teadagi kuidas. «Kõige suurem probleem ongi, et mullastik on väga ebaühtlane,» räägib Serv. Tema sõnul võivad ühel põllumassiivil olla esindatud kõik mullaliigid. Kes asja täpsemalt jagab, võib vaid ette kujutada, mis tunne oleks kultuure kasvatada taolisel maal, kus ühes põllu otsas on kasvutingimused ideaalsed ning teises täiesti ebasobivad. Kõik see viib keskmise saagikuse alla. See pole aga põhjus, et vili kasvatamata jätta. Vastupidi. Taavi Serv on lihtsalt leppinud faktiga, et Lõuna-Eestis ei hakkagi mitte kunagi saama niisuguseid saake nagu Kesk-Eestis, kus mullastik palju ühtlasem. Peamine saagikust määrav tegur on aga siiski ilm. «Tänavune

Taavi Serv sai tänavu maha pandud tuhandelt hektarilt vilja koristatud enneolematu kiirusega – kuu ajaga. Samaaegselt koristus- ja kuivatamistöödega käis ka vilja puhastamine. Puhastamisest alles jäänud viljapraht kasutatakse talus aga kütteks.

aasta on olnud eriline, sest kevadet polnud – talvest sai järsku suvi ja nii on suvest viimastel päevadel äkki sügis saanud,» alustab Läänemets oma tähelepanekute loetlemist. «Suve tulek tõi endaga paar keerulist perioodi, kus oli järjest 30 kraadi kuuma,» jätkab ta. See omakorda tähendas Läänemetsa sõnul, et kultuurid arenesid väga kiiresti ning väetamis- ja taimekaitsetöödega oli keeruline graafikus püsida. Vaatamata sellele iseloomustab Jaak Läänemets tänavust aastat kui «päris normaalset». «Ma julgeks isegi väita, et see aasta oli parem kui eelmine,» avaldab ta. «Meie kanti õnnistati vihmaga ja seetõttu olid meil ka head saagid.» Hoopis teine lugu oli aga LõunaEestis, kus sademeid esines vähe.

Õhkküttekatla komplekt Nord Mills LK200 Mugav, soodne ja täisautomaatne küttesüsteem töökodade, tööstushoonete, laoruumide ja garaaþide kütmiseks puidugraanuliga. Komplektis: Õhkküttekatel NM LK200 (võimsusega 20 kW) Puidugraanuli põleti NM20 (20 kW) Etteandetigu 2,5 m 260-liitrine puidugraanulimahuti Sobilik ruumidele kuni 2000 m³

Lisainfo: Rainer Soosaar tel 552 2742 rainer@starfeld.ee

Lisainfo: Enn Tumm tel 5811 8669 enn@starfeld.ee

5390 €

4790 €

Starfeld OÜ Aretuse 7, Märja Tähtvere vald, Tartumaa www.starfeld.ee

maaelu edendaja 5

16. september 2013 || postimees

Isegi kui saagid jäid pisut väiksemaks kui eelmisel aastal, siis koristamis- ja kuivatamiskulud on tänavu kordades madalamad.

ristamis- ja kuivatamiskulud on tänavu kordades madalamad. «Ma tean, et Lõuna-Eestis koristati kohati täiesti kuiva vilja,» räägib Läänemetes. «Meil oli siiski niiskusprotsent 16–19 vahel, aga möödunud aastal olid need näitajad 20–25 protsenti – vili lausa tilkus,» võtab ta oma jutu piltlikult kokku.

See tähendas, et pealoomise ajal jäid kultuurid pigem kehvapoolsemaks ehk teisisõnu ei tulnud sellist mahukaalu, kui võinuks tulla. See omakorda tähendas, et kui Läänemets sai hektarilt keskmiselt kuusseitse tonni nisu, siis Serv üksnes pisut üle kolme tonni. «Suhteliselt mõttetu,» võtab Serv olukorra tabavalt kokku ning lisab, et neli tonni hektarilt oleks veel normaalne olnud. Teiste suvikultuuride saagikusega jäi ta aga rahule ja enamgi veel, tegelikkuses on Serv lausa seisukohal, et on näinud palju hullemaid aastaid. «Väga kurta ei või, sest mõni aasta on olnud ikka nii kuiv, et enne jaanipäeva pole tilkagi tulnud ja kõik on kõrbenud,» kostab ta. Kuidas olid aga koristamis- ja kuivatamisolud? Nüüd löövad Ser-

KEVILI kevili on põllumajandustootjatele kuuluv ja liikmete poolt kontrollitav põllumajandusühistu, mille liikmed on teravilja- ja rapsikasvatajad üle eesti.  Ühistu eesmärk on ühise majandustegevuse kaudu oma liikmetele tulu teenida.  2012. aasta seisuga kuulub ühistusse 125 liiget.  tänaseks on kevili sõlmitud lepingute kogumahust üle 30% ulatuses siseturulepinguid ja alla 70% ekspordilepinguid. 

Konverents MeS – 20 aastat eesti maaelus 4. oktoobril korraldab Maaelu edendamise sihtasutus (Mes) seoses 20. tegevusaasta tähistamisega viljandis sakala keskuses kon verentsi «Mes – 20 aastat eesti maaelus». konverentsil kõlavad ettekanded vaatavad ajas tagasi nii möödunud 20 aastale kui keskenduvad eesti maaelu arengu tulevikuvisioonile ja muutustele maapiirkonna ettevõtluses. esinejate hulgas on näiteks põllumajandusminister

helir-valdor seeder, majandusanalüütik hardo pajula ning tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent garri raagmaa. konverents on mõeldud kõigile, keda huvitab maamajandus ja selle arenguga seonduv. Üritus on tasuta, kuid oma osalemisest tuleb eelnevalt teada anda hiljemalt 20. septembriks, saates kirja aadressile mes@mes. ee või helistades numbril 648 4064. / maaelu edendamise sa

Allikas: KEVILI

madaLam hind

va silmad särama, sest nii head aastat pole ammu olnud. «Alustasime 27. juulil koristusega ning kuu ajaga oli kõik võetud,» annab ta kiire ülevaate. «Me pole ühelgi aastal nii vara lõpetanud ning kuivatamistingimused olid ideaalsed.» Sama juttu räägib ka Jaak Läänemetes, kes õigupoolest just suurepäraste kuivatamisolude tõttu käesolevat aastat väga heaks nimetab. Isegi kui saagid jäid pisut väiksemaks kui eelmisel aastal, siis ko-

Ent kõik asjaolud – kas saak oli hea või halb, kuivatamiskulud suured või väikesed, või kas talivili jättis üldse ilma saagita – ei mõjuta mingil moel seda, milline on talunikele makstav turuhind. «Kas Eesti on või ei ole maailmaturul, sel pole hinna kujunemisel tähtsust,» nendib Serv. «Kõige rohkem mõjutavad hinda börsimängurid ja see, kuidas nad seda kujundavad,» selgitab ta. Just praegune turuhind sunnib põllumehi pigem pead vangutama ja nentima, et aasta pole siiski kõige parem olnud. Kui eelmisel aastal maksti Taavi Serva sõnul tonni eest 200 eurot ja natuke peale, siis tänavu jäävad hinnad 150–160 euro vahele. «Hinnad on olenevalt kultuurist langenud umbes 20–30 protsenti,» kõneleb turusituatsioonist Kevili juhatuse liige Marek Linnutaja. Tema sõnul on praegusel aastal saagid üle maailma oluliselt paremad kui eelmisel – seda nii Põhjakui ka Lõuna-Ameerikas, samuti Euroopas. «Sellest on tingitud ka hinnalangus,» nendib ta. Marek Linnutaja lisab, et hinnalangus sõltub kultuurist. Rahalises mõttes on suurem kukkumine olnud rapsil. «Teraviljadel on üheks hinna püsimise põhjuseks maailma suhteliselt madalad vilja laovarud, kuid nagu börsil ikka, võib see kõik juba järgmise kahe-kolme kuu jooksul taas muutuda,» lausub ta.

Soo

Överum adrad

spa

kku

CX 4975 H

4hõlmaline pöördader hinnaga 12 500.- +km

DX 5975 H

5hõlmaline pöördader hinnaga 16 500.- +km Edasimüüjad: OÜ Rodnas: 513 2417 Lemar Auto OÜ 510 2980

www.tatoli.ee

Tartu tel: 740 9415 Pärnu tel: 442 4420, 5258022 Paide tel: 389 3400, 533 28662

ne!

6 maaelu edendaja / PERSOON

rukkikuninga rüüd ja krooni kannab hans kruusamägi uhkusega, kui on vaja rukki teemadel eestkõneleja olla või huvilisi oma kodu rukkitares võõrustada.

postimees || 16. september 2013

maaelu edendaja 7

16. september 2013 || postimees

Kui Eesti suurim rukkikasvataja Hans Kruusamägi kuulis viis aastat tagasi, et Audrus läheb karusnahakasvatus pankrotti ja nende hülgele pole kuskil kohta, otsustas mees suuremate kõhklusteta looma endale võtta. Hüljes, Poiss nimeks, sai mehe kalakasvatuses eraldi tiigi ning täidab kõhtu iga päev värske forelliga.

RUKKIKUNINGAT viivad elus edasi risk ja järjekindlus

eldu peegeldab hästi ka Hans Kruusamäe enda natuuri – julgust võtta riske. «Riskimine viib elus edasi,» lausub ta ja läheb ajas tagasi Eesti taasiseseisvumise algusesse. Just siis võttis Hans Kruusamägi vastu terve rea riskantseid otsuseid, tänu millele kasvatab ta nüüd LääneVirumaal vilja ligi 3000 hektaril – peaaegu Pärnu linna suurusel maaalal. «Kaheksakümnendate lõpus alustasin mesilatega, seejärel hakkasime majandama Avanduse sigalat, aga meil polnud vilja. Tahtsime vilja tegema hakata, kuid tehnikat polnud. Läksin siis Tallinnasse Kesko osakonnajuhi juurde – rääkisin, et mul pole ei raha ega tagatist, aga oleks vaja kombaini,» meenutas Hans Kruusamägi. «Müts maha nende meeste ees, et nad usaldasid mind ja andsid juba järgmisel päeval kombaini liisingusse. Juhtus ka seda, et me ei suutnud vahel pool aastat liisingut maksta, aga sügiseks tasusime alati oma võlad ära.» Esimene kombain ausõna peale välja kaubeldud, alustas Hans Kruusamägi viljakasvatust mõnesaja hektarilistel maatükkidel.

TeksT kristiina kruuse foTod maarja otsa

«Hakkasime mahajäetud maajuppe üle võtma ja rukist kasvatama, sest rukis kasvab kesa peal kenasti. Olime Ahjas, Tabiveres, Simunas ja võtsime järjest maid juurde, kogu aeg oli mingi risk üleval, aga niimoodi me edasi liikusime, kuni nüüd oleme 3000 hektari peale pidama jäänud,» jutustas Eesti suurim rukkikasvataja, kelle Eesti Rukki Selts tituleeris viis aastat tagasi Eesti rukkikuningaks. RUKKi eesTKõneLeja

Kruusamäe ligi 3000 hektari suurustest põldudest on rukki all 500 hektarit ja tänavu on plaanis rukki külvipinda suurendada veel 700 hektarile. «Ma pean oma rukkikuninga tiitli ikka auga välja teenima ju,» muheleb ta. Kuigi rukkikuninga tiitlis on ka paras annus huumorit, peab Hans Kruusamägi seda enda elu üheks suurimaks tunnustuseks. «Kui Arnold ja Ingrid Rüütel selle tiitli mulle üle andsid, olin ma ikka väga liigutatud. See on kõrge tunnustus ja ühes sellega on mul missioon hoida rukist au sees ja propageerida rukkileivategu.» Hans Kruusamägi unistab, et Eesti põllumehed suudaksid ise ära katta kogu Eesti rukkiviljavajaduse. «Praegu on rukki külvipind jär-

jest vähenemas. See on ju häbi, kui meie põllumehed ei suuda Eestile pakkuda piisavalt oma rukist,» muretses ta. eRiLine õLU

Sel suvel tähistas Hans Kruusamägi oma 60. juubelit – ikka rukkiviina ja rukkiõllega. Mõlemat on mees aastaid oma tarbeks valmistanud, kuid mõtteis küpseb plaan jõuda ka rukkiõlle müümiseni. «Rukkiõlu on väga hea õlu, selline omapärase maitsega. See võiks kindlasti poodidesse jõuda,

Hans Kruusamägi Sündinud: 18. Vi 1953 Avanduse külas Lääne-Virumaal. Haridus: Simuna algkool; rakke keskkool; EPA, praegune Eesti Maaülikool (põllumajanduse mehhaniseerimine). Töö: Simuna ivax OÜ juht. Pere: abikaasa Maris, pojad Pärt Pärtel (7) ja Albert (7 kuud), abikaasa tütar Berta (13), esimesest abielust on mehel tütar Hanna (30) ning pojad Andres (31) ja Ats (28). Hobid: purjelauaga sõitmine ja korvpall. Juhtmõte elus: järjekindlalt edasi.

aga muidugi mitte päris hulgimüüki, vaid nišiõlleks,» rääkis Kruusamägi ja otsis pappkastist välja kaks rukkiõlle pudeli kleebist kirjadega «kuninglik rukki tume» ja «kuninglik rukki hele» – mõlemad rukkikuninga pildiga. Suuremale õllepruulimisele on Kruusamägi astunud sammu lähemale sellega, et tema uue kodu hoovil käib parasjagu pruulikoja keldri ehitus. Tulevase pruulikoja kõrval sai juba valmis suure leivaahjuga rukkitare, kus Kruusamägi võõrustab leivategemisest huvitatuid. jUhUsLiKULT KaLaKasVaTajaKs

Lisaks viljakasvatusele on Hans Kruusamägi ka üks Eesti suuremaid kalakasvatajaid. Selle ala peale sattus mees jällegi pooljuhuslikult. «Pakuti, et ostke Käruveski kalakasvatus ära. Saime siis pangast meeletult suure intressiga laenu, aga ostsime ikkagi. Kuigi esimese aasta lõpus ma mõtlesin küll, miks mul seda vaja oli. Me ei teadnud ju kalakasvatusest midagi, täiesti tundmatus kohas hüppasime vette,» meenutas Hans Kruusamägi. «Aga õppisime ujuma ja areng on olnud märgatav.» Kruusamäele kuulub LääneVirumaal praeguseks neli kalakasvatust – Käruveskis, Mõdrikul,

kutsub: 26. septembril kell 11.00 – 16.00 Viljandimaal Savikotis

SUUR DEUTZ-FAHR TRAKTORITE JA AMAZONE MULLAHARIMISSEADMETE DEMOPÄEV! Suurepärane võimalus ise testida uusimaid mudeleid! • Kohal spetsialistid, kes tutvustavad Deutz-Fahr ja Amazone põllumajandusmasinate erinevaid töövõimalusi, anname nõu ja jagame näpunäiteid.

Võivaku

Auksi Kookla

• Kohapeal palju atraktiivseid kampaaniapakkumisi! Osalejate vahel loosime välja paketi Hannoveri Agritechnika 2013 messile, tasuta kasutamisõiguse omal valikul Amazone Catrosele või Amazone Ceniusele. Lõunapausi ajal pakume kosutavat kehakinnitust.

KOHTUME SAVIKOTIS, Viljandi – Suure-Jaani 3 km!

Vanamõisa Pärsti

Savikoti

Võistre

Tobraselja Aindu

Karula

Jämejala Mustivere

Oma osalemisest palume teavitada 23. septembriks e-posti aadressil: jatiina@jatiina.ee või helistada telefonil 657 7850

VILJANDI

8 maaelu edendaja

postimees || 16. september 2013

Äntus ja Nõmmel – ning tema poeg rekonstrueerib veel viiendatki kasvatust Vohnjal. Nende kalakasvatuste aastane toodang on umbes 250 tonni, kuid Kruusamägi peab märksa suuremaid plaane. «Eesti kalakasvanduse kogutoodang on 500–600 tonni aastas. See on kogus, milleni ainuüksi oma forellikasvatustega tahaksime jõuda, sest nõudlust on – iga nädal imporditakse Eestisse 20 tonni kala. Oleks väga hea, kui me suudaksime poode rohkem Eesti forelliga varustada,» arutles Kruusamägi. Ta nentis, et Eestis ei ole küll looduslikud tingimused kalakasvatuseks nii soodsad kui Norras, kuid sellegi poolest tasub kalakasvatus end ära. Pojad isa jälgedes

Hans Kruusamäel on esimesest abielust täiskasvanud lapsed – Andres (31), Ats (28) ja Hanna (30). Abielust Marisega on tal veel kaks poega – 7-aastane Pärt Pärtel ja 7-kuune Albert – ning abikaasal on varasemast tütar Berta (13). Mehe vanimad pojad Andres ja Ats on astunud isa jälgedes ja aitavad tal ettevõtet majandada. «Ma ei ole neid otseselt suunanud, neil on endal see huvi tekkinud. Samas, miks nad peaksidki kuskile mujale minema, kui neil on siin küllalt asju, mida edasi vedada ja tulevikus üle võtta,» rääkis ta. Hans Kruusamägi nentis, et kui lapsed on väikesed ja ärid suured, peab hoolimata sünniaastast passis jaguma energiat nagu noorel mehel. «Sport ja iga päev saunas käimine hoiavad mind vormis,» lausus ta. Samuti sõidab mees talviti vähemalt korra päikesereisile. «Taisse, Mauritiusele, Balile... Peaasi, et oleks soe ja saaks purjelauaga sõita. Ma olen mao aastal sündinud ja madu vajab sooja.» Peale purjelauaga sõitmise on Hans Kruusamägi ka kirglik korvpallur ning mitte lihtsalt omaette pallipõrgataja, vaid tema koduse kabineti riiul on täis läikivaid medaleid erinevatelt võistlustelt. Neist kõige uuem ja säravam on augustikuus Torinos seenioride maailmameistrivõistlustel Simuna Wombati meeskonnaga võidetud kuldmedal korvpallis 45+ vanuseklassis. Seda kuldmedalit ootas kodus ees neli aastat tagasi Sidney seenioride mängudel võidetud pronksmedal. «Juba pronks oli suur saavutus, aga nüüd õnnestus kuld ka ära tuua. Selle üle on eriti hea meel,» sõnas sportlik põllumees oma kollektsiooni säravaimat medalit käes hoides.

Hans Kruusamäe lapsed võivad öelda, et neil on koduloomaks hüljes, keda isa söödab oma kalakasvatuse värske forelliga.

Arvamus ats kruusamägi poeg

Isa on väga sihikindel. Kui ta on midagi pähe võtnud, siis ta peab seda saama. Tulgu, mis tuleb, aga oma ideed viib ta alati ellu. Me oleme isaga tegelikult üsna erinevad. Isa on hästi kiire, kohati isegi rapsib ja peab koguaeg midagi toimetama, mina olen jällegi rahulik, mõtlen asjad läbi. Isa ei ole mind otseselt suunanud, et ma tema äridesse tööle tuleksin ja seda ala õpiksin, aga ma olen ise mõelnud: hea, kui tema äridele on kunagi jätkajaid. Kui ülikooli astusin ja ütlesin isale, et läksin kalakasvatust õppima, oli tal muidugi hea meel. Ise olen ka selle valikuga rahul.

Suur pauk

Vaid kord on Hans Kruusamäel tekkinud kõhklusi, milleks ta kõike teeb. «See oli vist viis aastat tagasi, kui Rakvere piiritusetehas läks pankrotti ja kogu meie aasta rukkitoodang jäi sinna,» meenutas Kruusamägi. «See oli tõsine pauk. Meie võlakoorem kasvas katastroofiliseks ja isegi pankrotihoiatus anti sisse. Ma ei mõelnud, et lööks kõigele päriselt käega, aga istusin siinsamas laua taga ja mõtlesin, miks see minuga juhtuma pidi,» rääkis

Hans Kruusamägi võitis augustis Torinos seenioride maailmameistrivõistlustel Simuna Wombati meeskonnas kuldmedali korvpallis.

maaelu edendaja 9

16. september 2013 || postimees

www. moos.ee Jõulusahvt Kirbitsasahvt Memmesahvt

Murakasahvt Taadisahvt Visnasahvt

Kinkemoosid ettetellimisel (250 g ja 600 g)

ostame jõhvikaid ja riisikaid.

AS BACULA Tel 767 9660, 5556 4125, Valgamaa, Puka vald, Aakre

Lisakas viljakasvatusele on Hans Kruusamägi ka üks Eesti suuremaid kalakasvatajaid. Hans Kruusamägi, osutades käega enda kodukontori massiivsele kirjutuslauale. Mees tunnistab, et see tagasilöök võinuks kogu firma põhja viia, kuid hullemast säästis kalakasvatus. «Tänu kalamüügile saime kõige kiiremad võlad ära maksta ja järgmise aasta viljasaak läks ka muidugi veel võlgade katteks. See pauk õpetas, kui oluline on mitte panna kõiki panuseid ühele kaardile. Hea, kui on viljakasvatuse kõrval ka muu tegevus, kas või seakasvatus,» rääkis Kruusamägi. Hans Kruusamägi nendib, et aeg, mil tema alustas teed suurpõllumeheks, oli hoopis teine, võimalusterohkem. «Praegu on uutel tulijatel raskem. Võtame näiteks kalakasvatuse – üks normaalne kalakasvatus on üle miljoni euro suurune investeering. Jah, sa saad toetusi, aga sul peab omafinantseeringut ka olema. Kellel nii väga ikka on omast taskust 500 000 eurot juurde pan-

na? Või siis viljaäri... Ei ole reaalne teha äri 100 hektariga, asi hakkab peale ikka 200–300 hektarist, aga see nõuab ka kõik investeeringuid,» arutles Hans Kruusamägi. Seepärast tuleks tema meelest hoida olemasolevaid edukaid põllumajandusettevõtteid ja tagada neis järjepidevus. «Juba toimivat asja hoida ja arendada on lihtsam kui päris nullist alustada,» tõdes ta. Järjepidevuse ja järjekindluseta poleks Hans Kruusamägi enda sõnul kunagi tõusnud Eesti suurimaks rukkikasvatajaks. «Sa lihtsalt pead olema järjekindel ja kui probleemid tekivad, siis need lahendama, mitte põgenema. Käegalöömise meeleolu ei tohi kordagi tekkida, sest kui juht lööb käega, siis löövad kõik teised ka. Põllumehena peab tahtma pidevalt areneda ja tuleb mõtelda, kuidas ma saaksin anda järjest paremat toodangut. Nagu spordiski – kiiremale, kõrgemale, kaugemale.»

10 maaelu edendaja

postimees || 16. september 2013

AS Bacula juhi Vahur Vuksi sõnul on tänavune aasta olnud väga rikkalik, nii et kodumaisest toorainest moositehasel puudu ei jää.

Eesti suurima, Aakrel asuva moositootja AS Bacula kogemused näitavad, et järjest rohkem on toitlustuses ja toiduainetööstuses läinud hinda kõrge marjasisaldusega moosid ning tahetakse, et moos oleks võimalikult lisaainetevaba.

Moositööstur: toidutegijad hindavad moosis taas marja Tekst kristiina kruuse, Fotod maarja otsa

eilt on küsitud sedagi, kas saaksime teha moosi nii, et me ei pane üldse suhkrut, vaid ainult marju, lausus AS Bacula juht Vahur Vuks. Kogenud marjatöösturit ajas see palve muidugi muigama. «Päris ilma suhkruta ju moosi ei tee. Muidu on see lihtsalt püree, mitte moos.» Aakre moositehase tootmistehnoloog Ana Vingi sõnul oli veel mõni aeg tagasi peamiseks moosimüüki määravaks teguriks selle hind, kuid nüüd uuritakse järjest rohkem moosi marjasisalduse ja tootes peituvate lisaainete koh-

ta. «Tahetakse, et oleks palju marju – isegi kuni 70 protsenti – ja võimalikult vähe lisaaineid,» rääkis Ana Vink. Märgatav muutus

Tootmistehnoloogi sõnul on suhtumises moosi toimunud märgatav muutus, sest alles mõni aeg tagasi toodi Poolast üheeurose kilohinnaga moosi sisse ja imestati, miks Aakre tehas taolist moosi ei paku. «Arvutad nii- ja naapidi, aga ei saa hinnaks kuidagi ühte eurot. Pärast muidugi selgus ka nende Poola mooside tagamaa. Tuli välja, et kõik jäägid – kestad ja koored –, mis meil visatakse põllu peale, jahvatati seal

ära ja pandi ka moosi sisse,» meenutas Ana Vink. Moositehase juhile Vahur Vuksile valmistab viimase aja suundumus marjarikkamate mooside poole vaid heameelt. «Õiges moosis peabki olema palju marja, siis on moos ka hea,» tõdes ta. Kui aga küsida tavaliselt poekülastajalt, kes on Eesti suurim moositootja, kõlavad palju tõenäolisemalt vastuseks Põltsamaa Felix või Salvest kui Bacula, sest viimase moose toidupoelettidelt ei leia. AS Bacula kliendid on suured piimaja pagaritööstused, aga ka haiglad, koolid, lasteaiad ja söögikohad, kes ei osta moose mitte purgikes-

tes, vaid ämbrite ja vaatide kaupa. Seega on tavatarbija söönud vägagi tõenäoliselt jogurti või saiakese koostisosana Aakres valmistatud moosi, teadmata et tegu on just selle tehase moosiga. Kiired ajad

Augusti lõpus ja septembri esimesel poolel on marjatehases Vahur Vuksi sõnul kõige kiiremad ajad. Näiteks eelmisel nädalal alustas firma õunte vastuvõttu, mis tähendab, et iga päev tuuakse koormatäite kaupa õunu tehase lattu, kust need edasi juba pessu ja töötlusse liiguvad. Tehase juht meenutas, et ühel eriti heal õunaastal umbes kümme

maaelu edendaja 11

16. september 2013 || postimees

Eelmisel nädalal alustas Aakre moositehas õunte kokkuostu.

AS Bacula  AS

Bacula Rõngu vallas Aakre külas asuv tehas on Eesti suurim moositootja.  2012. majandusaastal oli ettevõtte käive 937 000 eurot – seitse protsenti sellele eelnenud aastast rohkem.  Ettevõtte klientideks on piimaja pagaritööstused, aga ka haiglad, koolid, lasteaiad ja erinevad söögikohad.  Tehase tootevalikus on umbes 60 erineva nimetusega moosi, marmelaadi ja mahlakontsentraati.

AS bacula Aakrel asuva moositehase ladu on täis moosiämbreid ja -vaate, mitte väikeseid purgikesi.

aastat tagasi olnud hommikul vabrikusse tööle minnes selle lao ukse taga poole kilomeetri pikkune järjekord autosid, järelhaagisega sõidukeid ja mikrobusse, sest igaüks tahtis enda õunu moosivabrikule pakkuma tulla. «Pärast seda tegime korraliku süsteemi ja võtame õunu vastu ainult etteregistreerimise alusel,» nentis ta. Eestimaist toorainet jagub Vahur Vuksi kinnitusel moositehasele piisavalt. «Kõik, mis vähegi võima-

lik, ostame Eestist kokku – mustikad, maasikad, vaarikad, rabarber, astelpaju, pohlad, jõhvikad...,» loetles ta. Moosimaterjali toovad korjajad ja kasvatajad ka ise tehasesse, kuid samuti sõidavad üle Eesti ringi kokkuostjad, kes toimetavad marjad Aakresse. «Meie mustikalisandid on valmistatud näiteks enamjaolt Hiiumaa mustikatest,» tõi Vuks näite. Tehase juht nentis, et Poolast saaks tooraine küll soodsamalt kätte, kuid tema meelest võiks üks

ROLMAKO kvaliteetsed ketasrandaalid. Erinevad kultivaatorid alates 60–220 hp traktoritele. Rasked kultivaatorid (rippesse ja järelveetavad). Ketasrandaalid 3–6 m, lai lisavarustuse valik.

MICHAL sööda- ja viljapunkrid kvaliteetsest Ruukki terasest! Mahutavus alates 6–808 m².

Tahetakse, et oleks palju marju – isegi kuni 70 protsenti – ja võimalikult vähe lisaaineid, ütles tootmistehnoloog.

Kvaliteetsed sõnnikulaotajad ALIMA EVO SPREADER nüüd Eestis! Evo Spreader: 9–14 tn 8–25 m³ Põhjaketid 84 t tõmbetugevusega, ülekanne 200 hp-le.

Eesti moositehas valmistada moosi kodumaistest marjadest. «Ilmselt ma pole veel nii hea kapitalist, et ainult hinda oluliseks pidada,» sõnas ta. Välismaalt ostab tehas sisse vaid neid vilju, mida Eestist ei saa, näiteks apelsine, mangosid, virsikuid või ananasse. Ka murakamarju tuleb Vahur Vuksi sõnul siiski Soomest osta, sest moositööstuse jaoks neid Eestis napib. Aakre tehase tootevalikusse kuulub umbes kuuskümmend

ALIMAMIX EVOLUTION on kvaliteetsete ja kaasaegsete söödamikserite põlvkond. Söödamikserid mahutavusega 4 m³ kuni 45 m³ Mõõtmed ja seaded kohandatakse vastavalt kasutaja soovidele.

Ilmar Pärn tel 5912 9678, 397 4544, e-post: info@konehalli.com; Tallinna 86, 71018 Viljandi, www.konehalli.com

12 maaelu edendaja

postimees || 16. september 2013

erinevat sorti moosi, marmelaadi ja mahlakontsentraati ning järjepidevalt käib uute retseptide välja töötamine. Seejuures teeb tehas tihedalt koostööd ka teadlastega. «Mida ma ise siin nuputan, kui on inimesed, kes teavad, kuidas asjad käivad. Mina küsin teadlastelt alati julgelt nõu,» lausus Vahur Vuks. Näiteks tahab Bacula müügile tuua teadlaste välja töötatavat funktsionaalset moosi, mis tähendab, et lisaks kõhutäitele on sel ka teatav kasulik mõju inimese tervisele.

Aakre moositehase tootmistehnoloog Ana Vink näitab firmakingituseks müüdavat kõrvitsa-astelpajumoosi ja räägib, et väga paljude mooside retseptid on saanud alguse klientide küsimusest: «Kas te sellist moosi ka teete?»

Erinevad väljavaated

Praegu müüb Aakre tehas moosi kõige sagedamini 3–12kilostesse ämbritesse või suurtööstustele ka 200-liitrisesse vaatidesse panduna. Üksnes firmakingitusteks minevaid moose pakendab Aakre tehas väikestesse, erikujuga purkidesse, millele tellija saab soovi korral oma firma logodega kleebised peale panna. Vahur Vuks möönis, et tehase üks võimalikke tulevikusuundi võiks olla mooside tootmine ka tavatarbijaile ja nende müümine toidupoelettidel, kuid selle mõtte edasi arendamine on jäänud praegu siiski teisejärguliseks. «Siis peaksid dosaatorid olema teised ja peaksime muudatusi tegema, kuid praegu on niigi palju tööd tööstusmoosidega, et ei jää lihtsalt aega muuks. Meie põhisuund on praegu ja ka tulevikus ikkagi tööstusmoosid,» tõdes Vahur Vuks.

Tehas hakkab tegema ka soolaseid hoidiseid

akre tehas on seni olnud tuntud ennekõike moosivabrikuna, kuid kannustatuna klientide huvist on tehases käimas praegu ka soolaste hoidiste retseptide katsetused. «Kui ikka piisavalt palju kordi on juba mingit toodet küsitud, siis hakkadki mõtlema, kuidas seda teha annaks,» rääkis AS Bacula juht Vahur Vuks, et ettevõtet viis soolaste hoidistega katsetama klientide huvi ja vajadus nende järele. Juba eelmisest aastast alates müüb firma soolatud riisikaid ja külmutatud kukeseeni. Praegu on tootmistehnoloog Ana Vinki sõnul pooleli erinevate paprika-, tomatija sibulahoidiste retseptide katsetamised. «Päris häid tulemusi oleme saavutanud ja inimesed juba küsivad, millal neid ükskord osta saab, aga töö käib veel,» nentis ta. Retseptiotsingud

Kuigi seenehoidised on juba müügil, püüab tootmistehnoloog Ana Vink nendegi retsepte edasi arendada. Retseptikatsetused muudab tehnoloogi sõnul keeruliseks antud juhul see, et riisikasaak on olnud tänavu väga napp. «Kukeseeni saime kenasti varutud, aga riisikaid pole saanud. Kohe, kui riisikaid tuleb, hakkame rii-

sikatega ka uusi retsepte proovima,» lisas ta. Aakre tehase juht Vahur Vuks tõdes, et iga toote turule toomine võtab aega, sest tooraine võib olla küll üks, kuid seda saab niivõrd erinevalt kasutada. «On peen kunst teha seeni nii, et seen jääks hea, tummine ja krõmps.» Kliendid innustavad

Soolaste hoidiste ostjatena näeb Vahur Vuks ennekõike erinevaid söögikohti ja toitlustajaid nagu koolid või lasteaiad. Vahur Vuks nentis, et sageli sünnivadki uued tooted, retseptid ja ideed just klientide vajadustest lähtuvalt. «Küsitakse, on teil apelsinimoosi. Ei ole. Küsitakse veel. Ikka ei ole, aga siis hakkad juba asja uurima ja teed ära. Samamoodi on soolaste hoidistega. Mida küsitakse, seda teeme, sest klient teab, mida tal vaja on,» rääkis Vahur Vuks. Tootmistehnoloog Ana Vink meenutas, et kõige eriskummalisem palve, mis neile on klientidelt laekunud, on hapukurgimoos, kuid seda ideed pole firma töösse võtnud. «Kõrvitsamoosi valmistame küll, aga hapukurgimoos tundus juba liiga teistsugune, et seda tegema hakata,» nentis ta. / kristiina kruuse

maaelu edendaja 13

16. september 2013 || postimees

Mida teha sügisel lehtedega? Tekst Maarja Otsa Foto sille annuk

ügisel kollase lehevaibaga kattunud muru vaadates tekib igal aiapidajal praktiline küsimus, mida peale hakata maha langenud puude ja põõsaste lehtedega – kas kokku riisuda, ära põletada, purustada või panna katteks nii okaspuudele kui ka ilutaimedele. «Tänapäeval on traditsiooniline koduaed 1000 ruutmeetrit – kogu selle pinna riisumine on väga raske, paljud inimesed ei ole füüsiliselt valmis seda tööd tegema,» sõnab aianduskeskuse Sesoon peaaednik Raigo Roosve. Kui muru on lehti täis, oleks Roosve selgitusel kõige lihtsam võtta kuiva ilmaga muruniiduk ja multšeriga aed üle käia. «Niiduk purustab need lehed nii ära, et ei ole mingit riisumist.» Lehehake on Roosve selgitusel murule väga heaks väetiseks. Lagunenud taimeosadest saab orgaaniline aine, milles olevad toiteelemendid lagunevad mikroorganismide toimel vähehaaval ning nii tekib toit järgmistele taimedele. Interneti aiandusportaalides on laialt levinud soovitus panna kuivanud puulehed teistele taimedele talvekatteks. Raigo Roosve arvates ei ole see aga kõige õigem ega praktilisem variant. Esiteks kipuvad kuivad lehed esimese tuulega mööda aeda laiali lendama. «Isegi koorehake, mis on väiksema tekstuuriga, kipub lendama minema,

Kasepaberpuidu hind langes viiendiku võrra

Küttepuidu hinnad püsivad jätkuvalt madalad ning on viimastel kuudel langenud taas alla 24 euro tihumeetri kohta, selgub Erametsakeskuse tellitud ja Tark Mets OÜ teostatud käesoleva aasta II kvartali puiduturu ülevaatest. Võrreldes märtsi hindadega on 3-meetrise küttepuidu hind langenud üle ühe protsendi ning aastataguse ajaga võrreldes enam kui kuus protsenti. Ka riigimetsast müüdav küttepuit on möödunud perioodidega võrreldes odavnenud. Järsk hinnakukkumine oli juunis, mil tihumeetri hind langes alla 16,5 euro piiri. / Erametsa

Riigimetsast müüdava paberipuidu hind on odavnenud viimase kolme kuuga kõigis puiduliikides. Eriti tugevalt on kukkunud kasepuidu hind, mis on odavnenud peaaegu viiendiku, selgub Erametsakeskuse tellitud ja Tark Mets OÜ teostatud käesoleva aasta II kvartali puiduturu ülevaatest. Aastataguste hindadega võrreldes on kasepuit odavnenud siiski oluliselt vähem ehk 6,5 protsenti. Lisaks kasepuidule on aastaga odavnenud ka kuusepuit. Männipuit on jäänud samale tasemele ja haavapuit on kallinenud ligi 15 protsenti. Soomes on paberipuidu hinnad samuti viimases kvartalis langenud. Erinevalt Eestist on Soomes langenud kõige enam kuusepaberipuidu hind (enam kui kuus protsenti). Kaseja männipaberipuit on kolme kuuga odavnenud pisut üle protsendi.

tellitud ülevaade 2013. aasta II kvartali puiduturust, teostaja Tark Mets OÜ

RMK küttepuidu müügihinnad koos kohaletoomisega Hind (1 m³ * hind käibemaksuga) veokaugus kuni 50 km

kuna meil on ikkagi nii tuulised ilmad,» märgib ta. Teiseks võivad lilli puulehtedega kattes hakata levima haigused. «Lehtedega tulevad kaasa kahjurite munad, lehetäid ja vastsed, mis ootavad seal kevadet, et ronida mööda taime vart üles ja hakata taime kahjustama,» selgitab kogenud aednik. Samuti ei ole puulehtedega taimede katmine kõige esteetilisem. «Enamikel aiaomanikest on iluaed ja nad tahavad ikka, et see näeks kaunis välja. Ligane lehesodi okaspuude või ilutaime all ei ole kena vaatepilt ning okaspuude vahele, eriti tahapoole, on seda ka raske panna,» tõdeb Raigo Roosve.

Kogenud aedniku soovitusel on murule langenud lehed kõige lihtsam multšeriga ära purustada ning jätta lehehake murule väetiseks.

Koostatakse mahepõllumajanduse arengukava Mahepõllumajanduse arengukava koostav töörühm leidis augusti lõpus toimunud kohtumisel, et uues arengukavas tuleks rõhk asetada kohaliku mahetoodangu paremale kättesaadavusele ja mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmisele. «Mahepõllumajandus peab saama majanduslikult tõhusaks. Meie suur mahemaa osakaal peab andma toodangut, mis ka mahedana

tarbijani jõuab,» rääkis põllumajandusminister HelirValdor Seeder. «Arengukavas tuleb mahepõllumajanduse kitsaskohad ja riskid ära kaardistada ning leida lahendused.» Töörühmas osalenud tootjad ja organisatsioonide esindajad tõdesid, et Eesti mahepõllumajanduse tugevuseks on kogemustega mahetootjad ja toimivad infovõrgustikud, kuid puudu jääb ühistegevusest

tootmises, töötlemises ja turustamises. Samuti rõhutas töörühm vajadust soodustada mahetoidu pakkumist toitlustuskohtades, lasteaedades ja koolides. Mahepõllumajanduse arengukava koostamine jätkub töörühmades, mis kogunevad septembrist kuni detsembrini kuuel korral. Arengukava peab valmima 2014. aasta alguseks. / Põllumajandus-

Rootsi saematerjalivarud on langenud

Liidu (Skogsindustrierna) selgitusel on varude kahanemise üheks põhjuseks väiksem saematerjali nõudlus. /EUWID

mahuks 1,303 miljonit kuupmeetrit. Languse põhjuseks oli peamiselt Euroopa turgude madal nõudlus, mida ei suutnud kompenseerida ka head müügivõimalused Aasiasse. Saksamaa statistikaameti andmeil on riigi saematerjali eksport Euroopa riikidesse langenud aastaga 11 protsenti, sealhulgas langes eksport Austriasse 19 protsenti ja saematerjali müük Prantsusmaale kukkus 10 protsenti. /EUWID

Rootsi puidutööstuse saematerjali varud olid juuli lõpu seisuga hinnanguliselt 2,28 miljonit kuupmeetrit ehk viimase enam kui kümne aasta madalaimal tasemel. Rootsi Metsatööstuse Liidu statistika järgi on praegused varud 12 protsenti alla viimase kümne aasta keskmise ning 10 protsenti alla eelmise aasta keskmise. Rootsi Metsatööstuse

Küttepuidu hinnad püsivad madalad

Saksa saepuidueksport kahanes Aasta teises kvartalis langes Saksamaa puidutööstuse saematerjali eksport peaaegu kõigisse Euroopa sihtriikidesse neli protsenti. Kokku oli Saksa saematerjali ekspordi-

10 m³

24 m³

Lehtpuuküttepuit

42,36 €/m³

32,52 €/m³

Kuuse- ja männiküttepuit

44,76 €/m³

34,92 €/m³

* m³ on 1 kuupmeeter õhuvahedeta metsamaterjali ehk sama, mis tihumeeter.

/Erametsakeskus ja Tark Mets OÜ

OSTAME KUUSEPALKE:

¸ 9 + pikkus 3.9 m ja ¸ 24 + pikkusega 3.9 m ja 5.9 m

KASEPALKE:

¸ 20 + pikkusega 3.1 m

Tel 5552 0315. e-post: info@tyripuit.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsa kinnistuid.

www.metsatehnika.ee

ministeerium

Kaubamärgid: Logman, Prosilva, Logbear, Keto Harvesters, Abab, Fixteri

14 maaelu edendaja

postimees || 16. september 2013

erinevate riikide reisikorraldajate ja reiside vahendajatega. Ka kalastusajakirjade kaasautorid on tahtnud Eestisse kala püüdma tulla sooviga artiklit kirjutada, kuid Estfly on pidanud liiga suureks investeeringuks maksta ajakirjaniku reis kinni selleks, et ilmuks üks lugu kalapüügist Eestis. «Mujal riikides on palju ettevõtteid, kes saavad endale lubada kalastusajakirjanike võõrustamist, aga meie oleme pidanud seda praegu liiga kalliks,» nentis Mäe. Arste, pankureid, ettevõtjaid

Kuus aastat välisturiste Eesti jõgede äärde forelli püüdma viinud Estfly kogemused näitavad, et Eesti on välismaalastele ligimeelitav, ent siiski väga tundmatu sihtkoht.

Kalastusturiste köidab Eesti pelglik forell Tekst kristiina kruuse, maarja otsa, Foto erakogu

esti viimine kalastusturismikaardile eeldab aga enamat kui üksikute harrastajate entusiasm. «Meie jaoks ongi kõige keerulisem olnud teha välismaalastele selgeks, mis on Eesti ja et siin saab tõepoolest ka kala püüda,» nentis kalastusturismi firma Estfly OÜ üks asutajaid ja giide Vahur Mäe. «Aga need, kes korra on juba käinud, tahavad tagasi,» lisas ta. Ühe suve jooksul viivad Vahur Mäe ning Estfly teine asutaja ja giid Erki Leskinen kalale umbes viiskümmend turisti. Klientide hulgas

on kõige rohkem sakslasi, soomlasi, inglasi, itaallasi, aga ka ameeriklasi ja venelasi. Teenus, mida Estfly pakub, pole kalastusreisipakett algusega turisti kodumaalt, vaid üksnes kalastusgiiditeenus. Selles sisaldub harrastajate viimine heade kalapüügikohtade äärde, neile kalastuslubade hankimine ning püüginippide jagamine. Vajadusel annavad giidid ka püügivahendid, kuid tavaliselt tulevad tõsised harrastajad kohale ise juba mitme kohvritäie kalastusvarustusega. Kuna Estfly on keskendunud giiditeenuse pakkumisel lend-

õngega jõeforellipüügile, viivad nad korraga kalale tavaliselt kaks kuni kolm inimest, mitte suuri gruppe. «Forell on nii kartlik ja tundlik kala, et kui sa natuke kõvema sammu teed, on ta läinud. Kui kümme inimest korraga jõe ääres trambiksid, ei võtaks pärast nädal aega üksi kala seal,» selgitas ta. Võrreldes teiste sihtkohtadega köidab välismaalasi Eestis ennekõike just ehe loodus ning siinsete jõgede forellid. Nende püüdmine on raske, kuid seda enam rahuldustpakkuv. «Eesti jõed on rikkumata ja neid ei ümbritse kalameeste massid. Iga kalamehe jaoks on väga hea tunne püüda kala tema loomulikust keskkonnast,» rääkis kolm korda Eestis kalal käinud ameeriklane Rod Bonacker. «Füüsiliselt ja tehniliselt on kalapüük Eesti jõgede ääres minu jaoks keeruline, aga pingutus on olnud seda väärt,» lisas ta.

Ameeriklase Rod Bonackeri jaoks on Eestis kalapüüdmine olnud füüsiliselt ja tehniliselt üks keerulisemaid, kuid seda enam rahuldust pakkuvaid kogemusi.

Tagasihoidlik reklaam

Huvi Eestis kalapüüdmise vastu on Estfly äratanud välismaalastes ennekõike kalastusajakirjadesse ja blogidesse ise kirjutatud artiklitega. Samuti suhtlevad eestlased tihedalt

Itaallased teevad ilusamatele kaladele enne vette tagasi laskmist veel musi ka, rääkis kalastusgiid.

Eestisse tulnud kalastusturistid on giid Vahur Mäe sõnul pigem keskmisest jõukamad ja haritud inimesed, kelle jaoks kalapüük on suur hobi. «Nende seas on ettevõtjaid, pankureid, aga ka näiteks päris palju arste,» nentis ta. Kalastusturism ei ole sugugi odav lõbu. Eestis algab kalastusgiiditeenuse hind kolmesajast eurost päevas ühe inimese kohta ning tavaliselt tahavad harrastajad jõe ääres veeta 2–3 päeva. Tuntud kalastuskohtades on aga hinnad kordades kõrgemad kui Eestis. «Näiteks Koola poolsaarel on rikkalikud jõed, mille ääres nädal aega kalapüüdmist võib maksta kuni 10 000 eurot. Sealsete jõgede valdajad on ettevõtted, kes on ehitanud sinna kalameestele suurepärase infrastruktuuri – sillad, paadid, majakesed ja nii edasi,» rääkis Vahur Mäe. Kultuurilised eripärad

Viies igal suvel kümneid turiste kalale, tulevad Mäe sõnul küllaltki hästi välja ka kultuurilised erinevused kalameeste vahel. «Itaallaste jaoks on väga olulised traditsioonid. Kui nad on harjunud kindlal kellaajal sõpradega õhtust sööma, siis teevad nad seda ka Eestis olles, isegi kui ma ütlen neile, et praegu oleks just parim aeg jõe ääres kala saada,» tõi Mäe välja ühe erinevuse. Sakslased on aga jällegi kala püüdes äärmiselt tähelepanelikud neid ümbritseva looduse suhtes. «Nende jaoks on ehe loodus väga suur väärtus ja nad märkavad selliseid pisikesi detaile, mida ise ei oskakski enam vaadata, sest oled nii harjunud ümbritseva loodusega,» jutustas kalastusgiid. Mida turistid siinsetest jõgedest püütud kaladega peale hakkavad? «Kui jääme ööseks jõe äärde, siis oleme vahel kala lõkkel ära küpsetanud, aga tavaliselt lasevad välismaalased kalad lihtsalt vette tagasi. See on juba kõrgem tase – kalapüük lihtsalt püüdmise pärast,» rääkis Mäe. «Itaallased teevad ilusamatele kaladele enne vette tagasi laskmist veel musi ka,» lisas ta. Kuus aastat kalastusturismiga tegelenud Vahur Mäe näeb Eestis ruumi veel mitmetele sarnastele teenusepakkujatele ja usub, et konkurents tuleb pigem kõigile kasuks. «Kalastusturiste võiks Eestis kindlasti rohkem olla, kui soovida välismaal aktiivselt tutvustada Eestit muuhulgas ka kui kalastussihtriiki. Kõik eeldused – ilus loodus ja metsiku forelli poolest rikkad jõed – on meil olemas,» märkis Mäe.

maaelu edendaja 15

16. september 2013 || postimees

VEEL ON VABU ÕPPEKOHTI TASUTA ÕPPELE! Õpe täiskasvanutele

Sepatöö 2a Sepistöö (tsükliõpe) 1a Automaaler (tsükliõpe UUS) 6k Autoplekksepp (UUS) 6k Autoplekksepp (UUS) 1a Kondiiter (UUS) 1a Looduskivi ehituses ja kunstis (tsükliõpe UUS) Pehme mööbli restaureerija (tsükliõpe UUS)

— — — — — — — —

Põhihariduse baasil

OSTAME VÄRSKEID OKASPUUPALKE.

1a 6k

Lihtsustatud põhihariduse baasil

— —

Kokk Automaaler

3a 3a

— —

Kokk Ehitusviimistlus

3a 3a

—

Autotehnik

3a 6k

—

Kodumajandus

Kutsealane koolitus koos põhihariduse omandamisega 8. või 9. klassis — —

Üle 17 aastastele põhikooli mittelõpetanutele Alla 17 aastastele põhikooliõpingud katkestanutele

Dokumentide vastuvõtt tööpäeviti kella 9.00 - 16.00. Erialadega saate lähemalt tutvuda meie kodulehelt www.vigalattk.ee. Vana-Vigala 78003 Raplamaa Tel: 482 4545 Mob: 505 2766 E-kiri: kool@vigalattk.ee

TULE ÕPI MEIL!

Tel 506 8576.

www.varasaeveski.ee

AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad. www.apmets.ee

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

OSTAME

• METSAKINNISTUID • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA

Kõik kontpuud soodushinnaga

1.50 €,

kõik marjapõõsad soodushinnaga

2.35 €,

kõik püsililled miinus

35%.

Aiand avatud E–R 8–19 L–P 9–15 www.aiasober.ee aiasober@aiasober.ee tel 552 9369, 551 0131. Ändi tee 18, Tüki küla, Tartu maakond.

FOREST RESERVES OÜ tel +372 515 6858 info@forestreserves.ee www.forestreserves.

JAAPANI TIPPTEHNIKA 5-aastase garantiiga

Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas toimuvad 2013. aastal Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi finantseerimisel TASUTA koolitused põllu- ja metsameestele, toidutootjatele ja –käitlejatele.

Echo CS-310 alghind 229 € soodushind 189 €

Echo CS-352ES alghind 239 € soodushind 199 €.

9. oktoobril Põllumajandustootja III kutsestandardile vastav LINNUKASVATAJATE koolitus (560 tundi) • 27. – 29. novembril „Ohutu taimekaitse teostamine“ (16 tundi) • Jaanuaris 2014 asendustalunike koolitus (150 tundi) • Veebruaris suurloomade esmaabikoolitus „Terve loom, suurem kasu“ (70 tundi). Lisainfo ja registreerimine: Ruth Türk, tel 5329 2188, ruth.turk@jkhk.ee, www.jkhk.ee/5593

16 maaelu edendaja

postimees || 16. september 2013

Kui Läänemaal asuva Tammejuure mahetalu peremees Teet Kuusemaa ühel õhtul arvuti tagant püsti tõustes teatas, et nad võiksid hakata kanepit kasvatama, naeris pere idee sõbralikult välja. Kolm aastat hiljem lokkab selle talu põllul kanep ning laatadel on nende laud täis kanepitooteid.

Uudishimu pani kanepiga katsetama Tekst kristiina kruuse, maarja otsa, Fotod maarja otsa, erakogu

e ar vasime tõesti, et isa teeb nalja, sest me ei teadnud ju kanepist midagi, aga isa oli lugenud õlikanepist igasugu artikleid ja arvas, et me võiksime katsetada selle kasvatamisega, meenutas peretütar Karin Kuusemaa. Üle 20 aasta teraviljakasvatusega tegelenud talus ei läinud esimesed katsetused kanepiseemnetega sugugi ladusalt. «Arvasime, et kanepiga saab korralikult teenida, aga sellest tonnist seemnetest, mis me maha panime, saime ainult viissada kilo tagasi. Maksime ise veel pealegi,» jutustas Tammejuure talu perenaine Anita Kuusemaa. Järjest uusi tooteid

Esimesel aastal müüs talu kanepi lihtsalt seemneks, aasta hiljem hakati müüma kanepiteed ning selle aasta jaanuarist toodab talu ka mahemärgistusega kanepiõli ja -jahu. Samuti on tootevalikusse lisandunud kanepiõlil põhinev kehakoorija ning -kreem. «Kõige hõlpsam oleks kanep lihtsalt seemnetena maha müüa, aga meile jällegi meeldib ise ka kanepist midagi teha,» rääkis peretütar Karin Kuusemaa, kes on kanepitoodete arendamise peres enda peale võtnud. Oma tooteid müüb Tammejuure talu peamiselt ökopoodidele ja erinevatele vahendajatele. Samuti

Eripalgeline kanep Kanep on üks iidseimaid kultuurtaimi, mida on sajandeid kasvatatud vastupidava kiu ja õlirikaste seemnete saamiseks.  Olenevalt sordist sisaldab kanep rohkem või vähem ka narkootilist ainet. Hašiši allikaks on traditsiooniliselt india kanep (Cannabis indica). Tööstuses kasutatakse harilikku kanepit (Cannabis sativa), millel pole narkootilist mõju. 

Tammejuure mahetalu põldudel kasvab kanep kümnel hektaril. Põldudel on ka raksus on käidud lootusega leida sealt narkootilist kanepit.

käib pere laatadel. «Laatadel saab päris palju nalja. Vahel kulub ikka meeletult energiat, et inimestele selgeks teha, mis vahe on õlikanepil ja narkootilisel kanepil,» nentis peretütar. «Aga terviseteadlikumad inimesed teavad kanepi kasulikke omadusi juba päris hästi,» lisas ta. Ka raksus on Tammejuure talu kanepipõldudel käidud. «Ükskord mingid poisikesed korjasid meie põllult kanepilehti ja müüsid neid Tallinnas turul narkootilise kanepi pähe. Ma ei tea, kas keegi neid uskuma ka jäi,» meenutas pereema Anita Kuusemaa. Hiline küpseja

Sel aastal kasvab Tammejuure talus kanep kümnel hektaril. Kui hea kanepiaasta tänavu tuleb, sõltub peretütar Karin Kuusemaa selgitusel sellest, kuidas õnnestub saak sügisel ära koristada. «Tähtis on saak põllult kätte saada. Kanep valmib septembri lõpus või oktoobri alguses ja kui siis on juba sügisvihmad, tekib oht, et terve saak jääb põllule,» rääkis Karin Kuusemaa. Lisaks kanepile kasvatab Tammejuure mahetalu veel nisu, kaera, rüpsi ja hernest, tegeleb metsandusega ning tahab järgmisest suvest hakata pakkuma ka majutust. «Kanep on meie jaoks üks väike, aga huvitav nišš. Tegeleme kanepiga juba selle pärast, et meile endale kanepitooted väga meeldivad ja siis on neid vähemalt omast käest võtta,» lausus Karin Kuusemaa.

Arvamus

Ago Siiner,

Perfect Plant OÜ juhatuse liige ja Eesti Tööstuskanepi Liidu üks asutajaid

Eesti kanepikasvatajatel läheb hästi. Oleme suutnud saagi kokkuostuhindu tõsta ja lisaks taastati sel aastal seemnekanepisordi Finola toetus. Huvi toetuse vastu on olnud suur. Sel aastal kasvatatakse Eestis tööstuskanepit umbes 350 hektaril.

Tammejuure talu on perefirma – isa Teedul ja ema Anital on abis tütar Karin (23), kes tegeleb peamiselt kanepitoodetega, poeg Kaupo (23), kes õpib ülikoolis, kuid on samuti talus abis, ning tütar Kairi (19), kes aitab kanepitooteid laatadel müüa. Pere noorimate laste Kalevi (10) ja Kaire (11) põhitööks on esialgu õppimine. «Perefirma suurim väärtus on see, et kõik toetavad üksteist ja teevad asja südamega. Eks vahel tekib tülisid ka, kui keegi põllul midagi ära lõhub, aga kõigest saab üle,» rääkis peretütar Karin Kuusemaa. Turundust õppinud peretütar arutles, et noorel inimesel oleks palju mugavam jääda pärast kooli lõpetamist Tallinnasse ja käia palgatööl, kuid tema on otsustanud kodutallu tagasi tulla. «Vanemad on nii suure asja üles ehitanud ja kahju oleks seda käest lasta,» nentis ta.

Tammejuure talus on kanepitoodete arendamise võtnud enda peale peamiselt peretütar Karin Kuusemaa. Fotol hoiab ta käes külmpressitud kanepiõli, mida talu alates selle aasta jaanuarist toodab.

maaelu edendaja 17

16. september 2013 || postimees

maaelu konkurss

!!!

Nippe oma koduaiast

maaelu@postimees.ee

uidas kaitsta taimi ĂśĂśkĂźlmade eest? Mida teha kahjurite vastu? Kuidas suurendada saaki? Igal aiapidajal on vĂ¤lja kujunenud oma tĂľhusad nipid, mis aitavad aega kokku hoida vĂľi tĂźlikatele aiapidamismuredele nutikaid lahendusi leida. Maaelu Edendaja toimetus pakub omalt poolt vĂ¤lja nipi, kuidas mutte peletada. Selleks, et saada mutid aiast minema, tuleb mutimullahunnikusse torgata metall-

KAMPAANIA

VĂ¤ga suur vastupidavus (4 korda vastupidavam kui standardsed kasvuhooned) Lihtne ja kiire paigaldus Pikk garantii

tasuta kohaletoimetamine Ăźle kogu Eesti 5VHFWEBUVE GFSNJE

varras ja asetada selle otsa tĂźhi Ăľllepurk. Tuulise ilmaga tekitab Ăľllepurk oma liikumisega heli, mis on muti jaoks vĂ¤ga ebameeldiv. Millised on sinu salanipid, mis aitavad sind koduaias? Jaga oma soovitusi teistega ja vĂľid vĂľita enese koduaeda aianduskeskuse Sesoon poolt vĂ¤lja pandud viljapuu. Teie nippe ootame e-posti aadressile maaelu@postimees.ee vĂľi postiaadressile Gildi 1, Tartu 50095.

,BUUFNBUFSKBM o "VTUSJB WĂ&#x153;J 4BLTB QPMĂ LBSCPOBBU NN NN WĂ&#x153;J NN

&J WBKB MVNFTU QVIBTUBNJTU

"VUPNBBUJLB BLOBMF WĂ&#x153;J VLTFMF

,Ă&#x153;SHF UTJOHJTJTBMEVTFHB UFSBTQSPĂśJM

,Ă MNBLJOEFM LBUUFNBUFSKBM

4VVSFE Ă&#x153;IVBLOBE

67 LBJUTF

ius

, 3 ,5m

: us

Pik

m ,6

m 10

ud mu/JIVUBUBWBUF GSBNVVHJEF

i4MJEFSw QBJHBMEBNJTF WĂ&#x153;JNBMVT

'FSNJTFHNFUOUJEF MJIUOF Ă IFOEVT

5TJOHJUVE LJOOJUVTFE 7Ă&#x153;JNBMJL NJT UBIFT QJLLVT

.FUBMMWVOEBNFOU WĂ&#x153;J JNNVUBUVE QVJUQSVVT

-BJBE UVHFWEBUVE VLTFE "OUJ%VTU UFJQ KB 6 QSPĂśJMJE QPMĂ LBSCPOBBEJ LBJUTFLT

3PPTUFWBCBTU UFSBTFTU OFFEJE

POLĂ&#x153;KARBONAADI MĂ&#x153;Ă&#x153;K KASVUHOONETE TOOTMINE, MĂ&#x153;Ă&#x153;K JA PAIGALDUS Teostame ka eritellimusi vastavalt kliendi poolt etteantud mĂľĂľtudele! Heikkinen OĂ&#x153;. Rohuneeme tee 1/15, Viimsi, Eesti. info@ecoslider.com +372

5284100

18 maaelu edendaja

postimees || 16. september 2013

Reklaamtekst

Valtra traktorid ühendavad võimsuse ja mugavuse Eesti suured põllud vajavad suuri mullaharimisseadmeid ja seega läheb tarvis toekaid traktoreid. Just sellele mõeldes on Valtra toonud turule uue põlvkonna S-seeria traktorid, mis ühendavad suure võimsuse ning ökonoomsuse uuendusliku tehnoloogia ja kasutusmugavusega. Prantsusmaa tehases toodetud uuenenud S-seeria mudeleid kasutatakse paljudes maades ja kokku on neid juba ligi 400. Tagasiside nende kohta on kiitev. Mäo põllumajandusühistu soetas Valtra S-seeria traktori tänavu mais ja masin on jõudnud tuhande töötunnini. Mäo põllumajandusühistul on 2200 hektarit maad, 800 hektarit on vilja ja rapsi all. Kevadel oli uue traktori järel külvimasin, suvel vedas see silo kogurkäru. Ettevõtte tegevjuht Jako Pikkmets ütles, et ühtki halba sõna öelda ei saa: «See on väga hästi end üleval pidanud ja mugav kasutada. Kõik on laitmatu.» Võimas ja massiivne masin lubab kergelt töötada ka kõige suuremate ja raskemate haakeriistadega. Juhi töökoht on mugav ja avar, kabiin püsib vaikne, müratase jääb alla 70 detsibelli. Selles on ühendatud Valtrale iseloomulik S-seeria tarvis konstrueeritud

Twin-Trac dubleeritud juhtimisseade, esmaklassilised sõiduomadused ja AGCO intelligentne traktorijuhtimissüsteem. Viimase lihvi annavad uus AGCO Power mootor ja astmevaba AVT käigukast. Uuenenud S-seeria südameks on AGCO Power 8.4AWI-4V mootor, mis on varustatud SCR tehnoloogiaga. See mootor on turul oma võimsusklassis kõige väiksema kütusekuluga, pakkudes konkurentidega võrreldes kuni 16 protsenti kütusesäästu. Uued, tõhusad ja võimsad mootorid koos astmevaba jõuülekande ning intelligentse mootorijuhtimissüsteemiga rahuldavad ka kõige nõudlikumat kasutajat. SCR süsteem töötleb heitgaase nii, et oleksid täidetud keskkonnakaitsenõuded. AS Taure müügijuht Toomas Jürgen ütles, et kasutaja seisukohalt on väga tähtis astmevaba Direct jõuülekanne. See lubab sujuvat paigaltvõttu ja töötamist aeglastel kiirustel, mida paljud tööd nõuavad. Ning tuleks rõhutada, et jõuülekanne võimaldab jõuvõtuvõlli ühtlast pöörlemissagedust, mida mõned töömasinad nõuavad. Samas on see kiirus muudetav. Uus S-seeria on loodud küll eeskätt põllumehele mõeldes, ent traktorid leiavad rakendust teistes-

ki valdkondades. Valtra S-seeria võimsad traktorid võimaldavad kasutada suuri hakkureid hakkepuidu tootmiseks ja rasketel transporditöödel. Valtra mudelivalik on lai, Valtra astmevaba käigukast (Direct) on võetud kasutusele nii T-seeria kui ka N-seeria traktoritel. Rando Rikbergi teehooldusfirma Ten-Gal OÜ Järvamaal kasutab teehooldetöödel kaht Valtra N-seeria traktorit juba 2011. aastast. «Mugavus maksab, aga tõstab töötempot. Tuleb vaadata, kus sa elad, Põhjamaa inimesele sobib siinseid kliimaolusid arvestav tehnika,» tunnustab ta. «Masinal on hea külmakindlus, talvel käivitub hästi ja hüdraulikaga pole probleeme. Ka jagub Valtra masinatel Soomes järelturgu, mistõttu on, kuhu pruugitud traktorit aastate pärast müüa. See traktor ei vanane kuigi kiiresti.» Väikesel firmal tuleb teha väga erilaadilisi töid niita teepeenraid, haljasalasid linnas, harjata sõiduja kõnniteid, lükata lund ja greiderdada kruusateid. Rikberg kiidab ka Taure teenindust: «Praktikuna ma ju kuulen, kuidas mõned mehed on teenindusega hädas. Taure kiituseks tuleb öelda, et tarvikud liiguvad kiiresti.»

SÜGISPAKKUMINE Astmevaba jõuülekanne

VALTRA T203D, 204 hj

VALTRA S353, 370 hj

Varustuses: 375 l kütusepaak, 50 km/h, kabiinivedrustus, haagise pidurid (pneumaatilised ja hüdraulilised), esisillavedrustus, esirippsüsteem, haagise õhkpidurid, hüdrokonks, Proline, rehvid 650/65R38+540/65R28.

Varustuses: mootor 8,4 l, 50 km/h, haagise pidurid (pneumaatilised ja hüdraulilised), esirippsüsteem, esisillavedrustus, kabiini 4-punkti õhkvedrustus, rehvid 620/65R34+710/75R42.

www.taure.ee

Tehnika 8, 72213 TÜRI tel 384 6671, faks 384 6670 MÜÜK: Toomas Jürgen, tel 504 8564 MÜÜK: Janek Rannama, tel 5302 4858 MÜÜK: Kristo Glase, tel 5306 9657

HIND 131 000 € Tartu mnt 56, ÜLENURME tel 736 7720, faks 735 222 MÜÜK: Andres Kontse, tel 515 4355 MÜÜK: Urmas Sarja, tel 514 3163 MÜÜK: Tarmo Toover, tel 5333 5170

www.valtra.ee

HIND 91 999 €

maaelu edendaja 19

16. september 2013 || postimees

Kuidas võidelda muttidega? TeksT maarja otsa foTo elmo riig

õitlus mullamuttidega valmistab igale aiapidajale tõsist peavalu ja internetifoorumid on täis rahvatarkusi, kuidas nende usinate mullatööliste pahateod muruplatsil, lillepeenras või köögiviljaaias lõpetada. Soovituste seast leiab nii erinevaid lõhnameetodeid, lõkse, müratekitajaid kui ka soovituse lihtsalt labidaga virutada, kui ükski muu meetod enam ei toimi. «Mullamuttidega on päris raske võidelda,» nendib aianduskeskuse Sesoon peaaed nik Raigo Roosve (pildil). «Ma tean, et suvilarajoonides on pandud varda otsa mingid metallist propellerid, mis tekitavad mingil määral vibratsiooni ja ajavad muti eemale.» Selle lahenduse puhul ei tea aga kunagi, kui kaugele mutt läheb. Üldiselt on aedniku sõnul kasulikud kõik asjad, mis teevad muti elu kibedaks. «Näiteks muruniiduk – iga päev tõmmata muruniiduk käima ja lasta sellega täpselt muti raja pealt üle. Vibratsioon ja müra muutuvad mutile ebameeldivaks ning ta liigub edasi.» Ühe lahendusena soovitab Raigo Roosve veel lõhnameetodit. Selleks tuleb üles otsida muti peatee, mis on kõrvalteedest tunduvalt jämedam. «Mutt on hästi puhas loom ja

hea haistmisega. Seega kõik asjad, mis ebameeldivat lõhna tekitavad, sobivad peateele panemiseks – näiteks äädikas või surnud mutt, kes lisaks ebameeldivale lõhnale annab ka ohusignaali, et üks liigikaaslane on seal hukka saanud.» Kõrvalteedele ei ole aedniku sõnul mõtet lõhnatekitajaid paigutada, sest mutt käib neis harva. Kõige kindlam viis on Raigo Roosve sõnul muttide vastu võidelda aga söötmürgiga, sest igasugu rahvatarkused võivad anda vaid lühiajalise tulemuse ja ajavad mullamuti tegelikult üksnes naabrite aeda.

loomakasvatus oli esimesel poolaastal tõusuteel piimatootmises saavutati 2013. aasta esimeses pooles uus rekord – keskmine toodang lehma kohta kasvas 3815 kilogrammini ning kogutoodang enam kui 373 000 tonnini, mis on ligi 4% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil, selgub põllumajandussektori esimese poolaasta ülevaatest. esimesel poolaastal kasvas ka veiste (+4%), sigade (+2%) ja lindude (+5%) arv ning lihatootmine (+3%). võrreldes

eelmise aasta sama ajaga on sigade arv kasvanud 8600, veiste arv 11 000 ja lindude arv 105 500 võrra. lammaste arv vähenes ligikaudu 16 700 looma ehk 16% võrra. «piimatootmise stabiilsust aitasid kindlasti suurendada kõrgemad kokkuostuhinnad ja asjaolu, et eelmine aasta oli hea rohusöötade tootmiseks,» ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler illar lemetti. «rõõmustab, et lisaks lihaveistele on kasvanud ka piimatõugu veiste arv. liha-, eriti sealihatootmise arengut on kindlasti pärssinud kõrged teraviljahinnad, kuid juunikuust alates on need langenud.» käesoleva aasta ii kvartalis oli põllumajandustootjate rahaline olukord parem kui eelmisel aastal samal ajal – põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks oli ii kvartalis 24% ning tootmisvahendite ostuhinnaindeks 5% suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. / põllumajandusministeerium

• Kuivatid • Säilituspunkrid • Trummelpuhastid/sorteerid • Torusüsteemid/tarvikud • Transportöörid • Koonuspõhjad • Elektritööd

20 maaelu edendaja

postimees || 16. september 2013

Taali Mesila OÜ eestvedajad Aili ja Tõnis Taal räägivad lühiintervjuus tänavusest meesaagist, hea mee valimisest ja enda nippidest mesinikena.

4 küsimust mesinikule küll, et pange ikka viis kilo suhkrut ära, on talvel kasulikum.

Milline on selle aasta meesaak?

Tundub päris hea saak, umbes 50– 55 tonni mett tuleb ikka ära.

Teie mesi on mahemesi. Mis vahe on mahemeel ja tavalisel meel, mida müüb turul näiteks Lõuna-Eesti metsade vahel talu pidav mesinik? Kas mesi iseenesest ei ole juba mahe?

Mida soovitate tavalisele tarbijale: mille järgi tunda ära head mett?

Lihtsalt peale vaadates on muidugi raske head mett ära tunda. Mesinikult tasub alati küsida, milline on tema mesilaste korjepiirkond, kus kohas mesinik mett vurritab ja kuidas ta seda pakendab. Meie oleme kuulnud kahjuks ka lugusid mesinikest, kes vurritavad vannitoas kempsupoti kõrval. Me ei tuleks ju selle peale, et minna suppi vannituppa keetma, kuidas saab siis mett vannitoas vurritada. Kõige parem on otsida endale kindel peremesinik, keda te usaldate. Milliseid nippe on teil jagada hobimesinikele mesilaste talvitumisel?

Mesindus on väga loominguline ala. Siin ei ole nii, et sellel kellaajal keerake nägu päikese poole ja võtke hari sellise liigutusega kätte.... Nii ei ole. Üldiselt on aga nii, et mesilane ei karda külma, kui tal jätkub süüa. Seega ei tohi kogu mett ära võtta, vaid peab jätma söödavarusid. Na-

Mesinikud Aili ja Tõnis Taal.

tuke suhkrut soovitatakse ka anda, sest suhkur ei sisalda niisuguseid mineraalaineid, mis talvel soolestikku kurnavad. Juba esimese vabariigi ajal soovitati tungivalt mesilastele talvitumiseks suhkrut anda, aga suhkur oli talumehele suhteliselt tundmatu asi. Meie soovitame

Päev jõuab enne õhtusse, kui jõuab selle vahe ära seletada. Põhimõtteliselt ei tohi mahemeesse sattuda mingisugust keemiat. Mesilane lendab umbes kolme kilomeetri raadiuses. Tuleb hoolitseda selle eest, et tema korjemaa oleks puhas, et ta nad ei jõuaks lennata põldudeni, kust võib keemiat saada. Samuti on ranged nõuded tarudele – ei tohi mingit plastikut kasutada. Vaha valmistame ise. Üldjuhul on nii, et mesinikud otsivad kellegi, kes neile kärjepõhjad valmis teeb. Kogu vaha läheb ühte katlasse ja siis tagasi mesinikule. Niimoodi võib vaha olla ringluses aastakümneid, aga vaha säilitab kogu keemia ja see mõjutab ka mesilasi. Seepärast valmistame me ise vaha ja kärjepõhjad. Mesilasemasid võime kümme protsenti sisse osta, ülejäänud kasvatame ise. Talvitumiseks antav suhkur peab olema mahesuhkur... Nüans-

Lõuna Ehitus OÜ www.lounaehitus.ee

on Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevuseks on peatöövõtukorras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni „võtmed kätte“.

Juhataja Jaago Roosmann: “EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalset nõustamist ja personaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos leiame lahendused tekkivatele probleemidele ning oleme alati abiks toimivate lahenduste väljanuputamisel.“

on avatus ja nutikus ning kiire tegutsemine.

• Loomakasvatushoonete ehitus • Tööstushoonete ehitus • Hoonete rekonstrueerimine ja restaureerimine • Kilpmajade, eramute ja korterelamute ehitamine • Metallkonstruktsioonide ehitus-paigaldus • Seikluspargid, mänguväljakud, külaplatsid • Projekteerimine Telefon 515 3120

Müügile tulid uued marjadega meesegud

Meie trump

Tegevusvaldkonnad:

Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa

se on väga palju. Aga peamine põhjus mahemesinduseks on ikkagi soov, et mesilased oleksid elus ja terved. Mesilast ei saa võtta ainult kui tootmisvahendit, vaid ta peab olema ka su koostööpartner, sest kui ei ole mesilasi, ei ole ka head mett. küsis Maarja Otsa

info@lounaehitus.ee

OÜ Loodusvägi ja OÜ Taali Mesila tõid koostöös müügile uued mahemetsamee segud, millesse on lisatud jahvatatud marju. Meesegusid on nelja erinevat sorti – metsmustikatega, pohladega, rabajõhvikate ja mustsõstardega. Mesi pärineb Taali mesilastarudest, mis paiknevad keset aru- ja soometsi, kus kasvab umbes 1400 liiki õistaimi. Meesegudes kasutatavad marjad on korjatud Eesti tunnustatud mahe-

korjealadelt. Meesegude müügi ja turundusega tegeleb ennekõike OÜ Loodusvägi, kavatsedes uusi tooteid müügile viia ka Skandinaavia riikidesse. Alustuseks on plaanis uusi meesegusid tutvustada oktoobris Malmös toimuval messil. «Meil on ainult hea meel, et nad on võtnud sellised eesmärgid ja tegelevad aktiivselt Skandinaaviast partnerite otsimisega,» sõnas Taali mesilate peremees Tõnis Taal.

maaelu edendaja 21

16. september 2013 || postimees

Nõuandeid varroatoosi tõrjeks mahemesinduses

avamesinduses on levinud kõnepruugiks «varroatoosi ravimine». Mahemesinduse puhul kasutatakse varroalesta ja teiste kahjurite tõrjumist muude haiguste ennetuseks, mitte raviks. Varroatoosi tõrjeks on mahe-mesinduses lubatud kasutada lihtsaid orgaanilisi happeid nagu sipelghape, oblikhape, piimhape, äädikhape ning eeterlikest õlidest mentooli, tümooli, eukalüptooli ja kamprit. Samuti on lubatud lesehaudme eemaldamine. Varroalest eelistab võimaluse korral lesehaudmes paljunemist, sest lesehaudme areng munast koorumiseni on pikem kui mesilasel ja sobib lestale paremini. Koos kaanetatud lesehaudmega eemaldatakse ka seal olevad lestad. Üldlevinud on sipelga- või oblikhappe auru kasutamine. Eriti lihtne on näiteks oblikhappeauru kasutamine spetsiaalse aparaadiga Varrox Vaporizer, mis on Eestigi kaubanduses kättesaadav. Odav ja väga efektiivne meetod on tilgutada oblikhappelahust tarusse hilissügisel, kui kogu haue on koorunud. Meetod on väga levinud Põhjamaades. Selleks valmistatakse lahus ühest liitrist veest, ühest kilogrammist suhkrust ja 70 grammist kristallilisest oblikhappest. Selle retsepti järgi saab umbes 1,7 liitrit

Õietolmuterad aitavad mett kirjeldada «Et toota kilogramm mett, peaksid mesilased külastama nelja miljonit lilleõit,» kõneles Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi teadur Liisa Puusepp «Ühe minuti loengute» sarjas. «Ühes teelusikatäies eestimaises mees leidub 50 000 õietolmutera.» Mee taimset päritolu saab määrata mitmeti. «Mesinik, kes tunneb ja teab oma tarude ümbruse taimestikku, oskab hinnata, milline saab olema

TALLINNAS 5343 4946 5304 0810

JÕHVIS 5400 4436

meesaak ja kus tema mesilased lendavad. Kuid saab ka minna detailsemaks, vaadata päris mee sisse – sealne pilt võib olla uskumatult kirju ja huvitav,» rääkis teadur. Mesi on ennekõike suhkrute lahus, kuid sinna satub ka hulgaliselt õietolmuteri taimedelt, mida mesilased külastavad. Teaduri selgitusel on õietolmuterade suurus, kuju ja pinnamuster kõikidele taimedele liigiomane ja seega annavad õie-

PÄRNUS 502 9762

TARTUS 509 0770 5308 3083

tolmuterad väärt infot mee koostise kohta. «Muidugi on tegemist imeväikeste terakestega. Kuid kui neid mikroskoobiga vaadata, jõuame jälile meetaimedele ja saame teada nektari päritolu,» selgitas Puusepp. Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudis on mee õietolmu koostist analüüsitud üle kümne aasta turul oleva mee kontrollimiseks, aga ka mesinike endi huvi tõttu. / Krista Must, Tallinna Ülikool

lahust, millest jätkub ligi viiekümnele perele. Kui peresid on vähem, siis võib kõiki komponente proportsionaalselt vähendada. Saadud lahust tilgutatakse 3–5 milliliitrit igasse mesilastega kaetud kärjetänavasse. Selleks võib kasutada igas apteegis saadaolevaid sobiva suurusega süstlaid, mille nõel tuleks asendada peene voolikuga. Sipelghappega käib lestatõrje aeglase aurustamise meetodil. Aurutit on lihtne ise valmistada ja see on üsna töökindel. Vaja läheb tükki kilet, kaht raamivaheliistu, lambitahti või keerake marlist taht kokku. Aurustamiskiirust saab reguleerida kotist väljaulatuva tahi pikkuse muutmisega. Isetehtud auruti kasutamine: kott täidetakse suurema süstla abil kuni 200 ml sipelghappega, taht uputatakse traadist konksuga korraks happesse ja tõmmatakse esialgu 2–3 cm välja. Kotike asetatakse lennuava suhtes kaugema ääreraami ja vahelaua vahele, tahiga tahapoole. Korpustarul eemaldatakse üks ääreraam ja jälgitakse aurustumist. Ööpäevas peaks aurustuma vähemalt seitse grammi hapet. Allikas: Mahemesindus, Aili ja Tõnis Taal, Põllumajandusministeerium 2012

Eesti Mesinike Liit korraldab konverentsi „Keskkonnahoidlik majandamine läbi mesinduse“. Viljandimaa, Karksi valla

Toimumiskoht: kultuurikeskus (Viljandi mnt 1 Karksi-Nuia) Toimumisaeg: laupäev, 26. oktoober 2013, kell 9–18.

Ootame konverentsile inimesi, kes tahavad aktiivselt kaasa rääkida Eesti mesinduse arengu teemadel. Eelregistreerimine konverentsile on alanud. Vaata täpsemat infot: www.mesinikeliit.ee või küsi tel 502 9006 (EML tegevjuht Marianne Rosenfeld). Konverentsi rahastus MAK meede 1.1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“.

DIECI- teleskooplaadurid Suurim valik mudeleid ja lisavõimalusi

22 maaelu edendaja

postimees || 16. september 2013

Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke võrdleb enda tööd seriaaliga «Kiirabihaigla». «Ühel hetkel on tohutu möll ja siis jälle rahuneb kõik maha. Suvi on just see meeletu möll,» nendib ta.

Ravimtaimeaia pidaja usub

Tekst kristiina kruuse, maarja otsa, Fotod maarja otsa

aatamata südasuvisele põuale on ravimtaimede saak Katrin Luke sõnul tänavu väga hea olnud. Aasta eripäraks on aga väga paljude taimede õitsemisperioodi sattumine ühele ajale, mis tõttu jäi ka osa saagist korjamata. «Pärn, põdrakanep, angervaks – kõik õitsesid korraga. Ka need, mis pidid õitsema juuli lõpus, õitsesid juuli alguses. Nõmmliivatee kuivas lihtsalt metsa ära, ei saanudki korjata,» meenutas ta. Karepa ravimtaimeaia aastane toodang jääb umbes viiesaja kilo kanti ning enamuse sellest korjab Katrin Luke koos abilistega metsast ja oma maja ümber laiuvast ravimtaimede aiast. «Ma usun tegelikult metsataimedesse rohkem kui nendesse, mis aias kasvavad, aga kõiki taimi ei ole metsas – näiteks saialille, maapirni, kummelit,» rääkis taimetark. Puhas loodus ennekõike

Ravimtaimedest valmistab Katrin Luke erinevaid teesegusid, ravisalve, ürdisoolasid ja siirupeid – kõiki mahemärgistusega. «Minu meelest peab ravimtaim olema puhas, väetisevaba ja kasvanud Eestis,» selgitas naine. «Seepärast ei ole meie läinud ka seda teed, et osta Lätist, Leedust või Poolast taimi kokku. Ma pigem toodan vähem, aga teen ikka õiget asja.» Ravimtaimede turustamine tasub end Katrin Luke sõnul küll ära, kuid siiski suuri kasumeid sellega ei teeni. «Mulle on see rohkem elustiil. Ma saan ära elada tegevusest, mis mulle meeldib. Kui tahta ravimtaimedega suuremat äri teha, peaks panema väetised mängu ja ostma taimi sisse, aga see oleks juba jama,

sest ma ei tea, kust need on korjatud ja kuidas kuivatatud,» arutles ta. Taimetark Katrin Luke on aastakümnete pikkuse isikliku praktika põhjal veendunud, et taimedega saab ravida enamikke tervisemuresid. «Liigesehädad, peavalud, pikale veninud bronhiit, nõrkused, toitumishäired, nahaprobleemid, stress,» loetles Katrin Luke kõige levinumaid probleeme, millele ta on aidanud inimestel ravimtaimedest lahendusi leida. Taimede keemia

Taimetark rõhutab, et ta pole ravitseja, vaid kasutab lihtsalt ära oma teadmisi taimede keemiast. «Ma pooldan teaduspõhist lähenemist. Ma ei ütle, et ärge minge arsti juurde. Vastupidi, minge just ja laske analüüsid teha ning kui diagnoos olemas, saab taimedega ka aidata. Hoiduge parem igasugu nurga-

Ravimtaim peab olema puhas, väetisevaba ja kasvanud Eestis, ütleb Katrin Luke. tagustest posijatest. Loodusest tuleb alustada,» rääkis Katrin Luke. Ta lisas, et ka haiguste järelraviks on loodusel pakkuda terve rida väge täis ande, alates kibuvitsast ja kõrvenõgesest ning lõpetades põdrakanepi või maapirniga. Kes arvab, et külmade saabudes jäävad ravimtaimekorjajad pikale puhkusele, Katrin Luke sõnul eksib. «Igal ajal on midagi korjata. Talvel näiteks pohlalehed, männipungad, männikäbid, kuuseokkad, lepakäbid, sookailuvõrsed, kuusevaik, männivaik,» selgitas taimetark, et korilasele pakub loodus tööd terve aasta läbi.

Taimetark soovitab: korja kibuvitsa- ja kadakamarju Septembris ja oktoobri alul soovitab taimetark Katrin Luke korjata kibuvitsa- ja kadakamarju (botaanilistes terminites tõrsikuid ja marikäbisid). Kibuvits sisaldab Katrin Luke selgitusel väga palju C-vitamiini ja karotiini, mis mõjub limaskestadele hästi. Kibuvitsamarjadest võib teha nii teed, siirupit kui ka moosi. Kadakamarjad sisaldavad jällegi eeterlikke õlisid. «Need on head külmetuse ja igasugu viirushaiguste vastu, samuti on kadakamari väga hea

Karepa ravimtaimeaia perenaise Katrin Luke koduaiale annavad sinist tooni rukkililled, millega perenaine muuhulgas kaunistab lauda, lisab neid neeruteesse ja teeb silmakompresse.

organismi puhastamiseks,» selgitas Katrin Luke. Kuna kadakamarjal on väga eriline maitse, sobib see taimeaia perenaise soovitusel suurepäraselt ka toitude maitsestamiseks. Samuti on sügise algus hea aeg varumaks maapirne ning lodjapuu-, pihlaka- ja viirpuumarju. / ME

Sügistalveks varub Karepa ravimtaimeaed oma hoidlasse umbes viiskümmend erinevat ravimtaime, millest erinevaid taimesegusid teha.

maaelu edendaja 23

16. september 2013 || postimees

metsataimedesse Kibuvitsasiirup 10 l kurdlehise kibuvitsa marju  vett  2 kg suhkrut  30 g sidrunhapet või 1 kg ebaküdooniaid 

Lõika kibuvitsamarjadel õieosa küljest ära ja pane marjad potti. Kui kasutad ebaküdooniaid, siis tükelda need. Vala marjad veega üle nii, et vesi ulatuks 10 cm üle marjade. Kuumuta keemiseni ja keeda tasasel tulel umbes kaks tundi. Jäta pliidiservale jahtuma. Järgmisel päeval sega ja kurna läbi sõela. Lase keema tõusta, lisa suhkur ja kui sa ei kasu-

tanud ebaküdooniaid, siis lisa sidrunhape. Keeda tasasel tulel segades 10–15 minutit ja pane kohe pudelitesse. NÄPUNÄITED Võid kasutada pektiiniga suhkrut või valmistada ise pektiini toorestest antoonovkatest või tikritest. Selleks keeda tooreid marju või õunu vähese veega 30 minutit, lase pliidiserval jahtuda ja kurna. Pektiiniga suhkur sisaldab tardainet ning moosid kallerduvad hästi. Nii saad paksema siirupi, mida on hea kasutada kohupiimatoitudes ja tortide kaunistamiseks. Siirupit võib teha ka

mahlapressiga. Siis tuleb mahl kuumutada, lisada suhkur ja sidrunhape. KASULIK Kibuvitsamarjades on palju karoteeni, mis tugevdab limaskesti ja aitab neil taastuda. Hea kasutada, kui kurk ja häälepaelad on sageli haiged, samuti aitab mandlipõletiku korral. Võib lisada ka veidi nelki, mis on antibakteriaalse toimega ja aitab samuti kurgumandlipõletiku korral. Siirup on hea ka külmetushaiguste järelraviks ja kevadväsimuse vastu. Kibuvits sisaldab rohkesti C-vitamiini.

Kadakamarjasiirup 1 l kadakamarju  1 l kadakavõrseid  vett  1 kg suhkrut  sidrunhapet või sidrunilõike 

Pane 5 cm pikkusteks juppideks hakitud kadakavõrsed ja -marjad potti ning vala peale nii palju vett, et see ulatuks 10–15 cm taimedest üle. Hauta suletud kaane all 8–12 tundi ahjus või pliidil tasasel tulel. Ära keeda! Kurna, lisa suhkur ja sidrunhape.

Kui kasutad sidrunit, lisa see hautamise lõpus. Pane kuumalt purkidesse. NÄPUNÄITED Kui kasutad pektiiniga suhkrut, saad kallerdise, millega on hea toitu kaunistada. Pektiini ja happesuse saamiseks võib kasutada ka ebaküdooniat, tikreid või hapusid õunu, mida on sügavkülmikus hoitud, neid saab lisada hautamise ajal. Seda siirupit saab süüa lihatoitude, näiteks

lambaliha juurde, tarvitada heeringamarinaadides või panna röstsaia peale. KASULIK Kadakas parandab neerude tööd, väljutab jääkaineid, hävitab mikroobe ja aitab külmetuse korral. Eriti hea kasutada viirushaiguste ajal. Ettevaatlik tuleb olla kroonilistel neeruhaigetel, sest kadaka eeterlikud õlid võivad mõjuda neerukoele ärritavalt.

Sirmikušnitslid 2–3 suurt sirmikut 5 muna  2 kl piima või vett  200 g jahu  suur peotäis tilli  0,25 tl pipart  1 tl soola  õli

porgandit 3 loorberilehte  sidrunit, äädikat või ebaküdooniat



Marinaad: 1 l vett  3 sl suhkrut  10–15 vürtsitera  10 pipratera  2–3 tilliõisikut  sibulat

Lõika sirmikud 4–6 tükiks. Sega jahust, munast ja piimast tainas, maitsesta soola, pipra ja tilliga. Kasta sirmikutükid tainasse ja prae kuumas õlis mõlemalt poolt. Šnitslid sobivad hästi kartuli ja värskete tomatitega. Kui šnitsleid jääb üle, keeda marinaad. Pane vesi keema, lisa tükel-



datud sibul, porgand, loorberilehed, vürtsi- ja pipraterad, tilliõisikud ning keeda 10–15 minutit, kuni sibul on klaasjas. Lisa sidrunilõigud ja suhkur. Sega ja vala kuumana sirmikutele. Lase seista 1–2 tundi. NÄPUNÄITEID Sirmikuid võib talveks ka sügavkülma panna. Sealt võttes tuleb panna need külmununa tainasse ja pannile. Šnitsleid võib valmistada ka fritteris.

Kõik retseptid: Katrin Luke «Tervendav kokaraamat. Ravimtaimedega toidud»

24 maaelu edendaja

postimees || 16. september 2013

OÜ Hansamets

MAJANDAME METSA KÕIKJAL EESTIS! OSTAME:

Metsamaterjali Metsamaad ja kasvavat metsa

www.hansamets.ee

OSUTAME JÄRGMISEID TEENUSEID: Metsa istutamine Metsalõikus, väljavedu ning transport Metsamajandamiskavade koostamine Treilerveod Võsalõikus

Tel. 506 0777