17.2022SEPTEMBER
leks naabruskond, tantsurühm, kooliklass või kool, korteriühistu või kolleegid. „Tulla kokku ja anda pa nus üheskoos – see on kirjeldamatult võimas ja hin ge toitev tunne,“ leiab Saviorg, soovitades inimes
kuid iga aastaga suurenev osalejate arv näitab, et eestlane koristamist ei pelga.
Laura Vadam
P
m aai L makoristuspäe V on 17. septembri L r egistreeruda on Võima L ik aadressi L maai L makoristus.ee.
„Talgupäev on üks päev aastas ja imeline või malus kodumugavustest välja minna ning tegelikku olukorda oma silmaga kaeda,“ utsitab kaasmaala si Eesti koristuse eestvedaja Elike Saviorg. „Eestla sed peavad end loodusrahvaks, aga võiksime seda ka praktiseerida. Oleme valmis loodust kasutama –ujuma, marjul käima, rannaliival päevitama –, kuid kas loodusele midagi tagasi anname?“
Talgupaigaks võib valida endale armsa paiga linnaski, sest nagu varasemad koristuspäevad on näidanud, on prügi kõikjal. Kel on paiga leidmi sega mure, võib sammud seada lähimasse kau banduskeskuse parklasse, mis on kui suitsukoni de kullaauk.Koristamine on tore tegevus, mida saab kenasti teha üksi ja endale sobivas tempos, ent seltsis on segasem. Viimased kaks aastat on inimesed para tamatult teineteisest eemaldunud. Sel aastal soovi tame talgutesse kaasata terve kogukond: olgu sel
ea iga septembris toimuva üleilmse koris tuspäeva eel tõuseb päevakorda taas küsi mus: kui kaua me koristame? Vastuse otsin gul jõuame ringiga alati tõsiasjani, et korista mine ei muuda maailma puhtaks, vaid kõigest natu ke puhtamaks. Koristamine ei lahenda, vaid tuletab meelde. See vihastab, kuid rõõmustabki. Korista mine ei ole ilus: see on räpane, haisev ja ebameel div. Nii ei saa inimesele pahaks panna, kui idee kel legi teise prügi koristamisest silmi särama ei löö.
tel pöörduda oma piirkonnas ka vähemusrahvus te poole. „Tänavu loodame inimesi ühendada ning neid rahvusest, vanusest ja maailmavaatest sõltu mata ühise eesmärgi nimel liita,“ lisab ta.
„Me ei tunne end kui osa loodusest, vaid pi gem selle tarbijana. Kasutame ressursse ja mõtle me, kuidas saaks loodus meid teenida,“ märgib in tervjuus (lk 6) tabavalt globaalset talgupäeva kor raldava Eesti keskkonnaorganisatsiooni Let’s Do It Worldi tegevjuht Anneli Ohvril. Ostame, tarbime ja viskame – ja nii iga päev. Ei pea olema keskkonna aktivist, nägemaks sellise ahela probleemi ja nuk rat tulevikku.Misutsitab neid, kes koristavad ümbrust kõhk lemata, naeratus näol, kindad igal talgupäeval näpus? Nende jaoks tähendab kodu rohkemat kui neli seina, diivan ja televiisor, nagu selgitab Let’s Do It Worldi 164-liikmelise võrgustiku president Heidi Solba. Kodu on iga mardikas, männipuu, liivarand, kivi ja Mullurabalõik.võttis aktsioonist osa ligi 42 000 eesti maalast, nende seas pea 33 000 koolinoort ja las teaialast. Koristuspäeval osalemine on vabatahtlik,
Tänavu liigume randa ja metsa
Prügikott näppu ja Eestit koristama!
Koristustalguid võib
Tänavuse koristuspäeva keskel on loodus, eelkõi ge kaunid rannad ja metsad, kus prügi end osa valt peidab. Nii on eesmärk puhastada Lääneme re kallas prahist, enne kui see vette jõuab. Samuti julgustame inimesi külastama metsa, sellega taas side looma ning võimalusel prügikottigi kaasa haa rama, et silma torkav prügi üles noppida.
postimees kutsub, 17. september 2022 MAAILMAKORISTUSPÄEV || 3
korraldada nii rannas, metsas, pargis kui ka linnatänavatel, sest prügi leidub kõikjal. Foto: Johanna Roos m aai L makoristuspäe V L äbi aastate 2018 2019 2020 2021 10 000 eestlast 28 000 eestlast 30 000 eestlast 41 000 eestlast 18 miljon vabatahtlikku 21,2 miljon vabatahtlikku 11 miljon vabatahtlikku 13,5 miljon vabatahtlikku 157 Riiki 180 riiki 166 riiki 191 riiki t u LL a kokku ja anda panus üheskoos – see on kirje L damatu Lt Võimas ja hinge toite V tunne. eL ike s aV iorg tänaV use koristuspäe Va keske L on Loodus, ee L kõige kaunid rannad ja metsad, kus prügi end osaVa Lt peidab
4 || MAAILMAKORISTUSPÄEV postimees kutsub, 17. september 2022
k er L i Laur
lame tarbimisühiskonnas – see lause ei ole mitte kellelegi võõras. Ületarbimine on maailma üks suuremaid problee me. Lisaks tohutule ressursi- ja tootmiskoormusele tekita me iga päev massiliselt jäätmeid, mille korduv- ja taaskasu tamine on raske.
Fotod: Johanna Roos
Viimastel aastatel on meile tuttava saaste kõrval hakatud rohkem ja teravalt rääkima hoopis uuest prügiliigist. CNN kirjutas, et maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei peeta enam plast kõrsi, vaid hoopis suitsukonisid ja just tselluloos-atsetaatkiududest sigaretifiltreid, mis ei lagune bioloogiliselt. Suitsukoni keskkonda Maailma suurim prügiprobleem ei ole plastkõrred, vaid suitsukonid.
E
Millest mikroplast tekib ja kuidas see loodusesse satub? Selleks on mitu viisi. Näiteks jõuab sademeveekaevude kaudu merre pisipraht ja rehvipuru, kanalisatsioonist seevastu kehahooldus- ja ilutoodete ning pesupulbrite koostisse kuuluvad plastiosakesed, samuti pesus riietelt eralduvad plastkiud.
Eestis ja mujal valmistab suurt muret jäätmete loodusesse sattumine. Meie loodusest rääkides väidame tihti, et see on ilus ja puhas, võrreldes näiteks Aasia või Lõuna-Euroopaga. Kui gi jäätmete loodusesse viskamine on ühiskonnas taunitud ja suuri jäätmehunnikuid metsas enam nii tihti ei kohta, annab endast märku pealtnäha väike, ent hoopis tõsisem probleem –väikeprügi ja Väikeprügimikroplast.–suitsukonisid, pudelikorke, kommipabereid –leidub kõikjal ning inimese abita see enamasti metsast, pargist ja tänavalt jäätmekäitlusesse ei jõua. Enamik looduses leiduvast pisiprahist on plast, mille lagunemiseks kulub rohkem kui 400 aastat. See tähendab, et kogu toodetud plastist väga suur osa eksisteerib mingil kujul siiani. Plast ei lagune, vaid mureneb üha väiksemateks silmale nähtamatuteks tükkideks – mikroplastiks, mille läbimõõt on vähem kui viis millimeetrit. Mikroplasti leiab pinnasest, veest ja õhust. Seda on leitud inimese platsentast ki: nii on komme rääkida, et tänapäeva lapsed ei sünni plasti täis maailma, vaid nad on selles juba enne sündi. Silmaga kergesti nähtavate prügihunnikutega on vaja tegelda, kuid üha enam on tarvis tähelepanu pöörata just mikroprügile, mille loodusest eemal damine on ebamugavam ja tihti keeruline.
Suitsukonidest ilutoodeteni –ebamugav pisiplast meie ümber
postimees kutsub, 17. september 2022 MAAILMAKORISTUSPÄEV || 5
Laura Vadam
u mbes kuuest tri L jonist iga L aasta L suitsetatud sigaretist jõuab 4,5 tri L jonit sigaretifi Ltrit Loodusesse.
Eriline seisev koni jagab tasuta konitopse
ü ks suitsukoni Võib mürgitada kuni 1000 L iitrit V ett ja pärssida taimede kasV u enda ümber.
https://www.europarl.europa.eu/https://edition.cnn.com/https://doi.org/https://www.nationalgeographic.com/
viskamine tundub süütu tegevusena, seega pole sellele aastaid erilist tähelepanu pööratud. Umbes kuuest triljonist igal aastal suit setatud sigaretist jõuab 4,5 triljonit sigareti filtrit loodusesse. Eesti ei ole erand ja suit sukonisid võib näha kõikjal: tänavatel, park lates, randades, metsas. Tuleb vaid sil mad lahti teha. Tihti arvatakse, et suitsukoni laguneb, kuid tegelikult mureneb selle filter hoopis tuhandeteks silmale nähtamatuteks plast kiududeks. Ühtlasi levib eksiarvamus, et sade meveekaevudesse sattuv reostunud ja prügine vesi puhastatakse veepuhastusjaamades, aga tegelikult liigub see koos vihmaveega lähimas se veekogusse.Suitsukonidel on ka teine väga otsene kahju lik mõju: need sisaldavad mürkaineid. Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett ja pärssida taimede kasvu enda ümber. Tasub märkida, et valget ja beeži värvi koni on osav peitja, nähes välja kui osa loodusest. Sestap on lindudel ja loomadel seda raske oma toidust eristada. Oskame vaid ette kujutada, millise väljakutse oleme oma harjumustega põhjustanud keskkon nale ja Maailmakoristuspäevagaiseendalegi. on Eestis aastaid pööratud tähelepanu hajusalt paiknevale väikeprügile ja eriti just suitsukonidele. See suund on võetud globaalseltki: nii mõnigi riik korraldab talgute raames sigarettide noppimisele suunatud koristusi.
Foto: Vitali Valtanen
uitsukonide maast noppimisega on maailmakoristuspäeva raames tegeldud mitu aastat, seejuures on inimesi haritud, selgitades koni kahjulikkust loodusele. Tea vitustööd võib teha lõputult, kuid otsuse langetab lõpuks ikkagi suitsetaja: visata koni maha või leida selleks prügikast? On piirkondi ja üritusigi, kus prügikasti on keeruline leida. Sellisel juhul keeratakse koni tihti taskupõhjast leitud ostutšekki või nät supaberisse. Nüüd on kasutusele võetud kaasaskantav konitops, mille sisse oma pisi prügi sügaval metsaski Maailmakoristuspäevapista.Eesti meeskond lõi tänavu erilise suitsukoni meenutava hoid ja, millest võib selliseid taaskasutatud plastpudelitoorikutest valmistatud topse võtta ta suta. Lahendus rändab festivalidel ja üritustel.
S
Negatiivne jutt tekitab inimestes tüdimust. Kohati on mõistetav, kui
Heidi Solba (vasakul) ja Anneli Ohvril (paremal) leiavad, et vastutus maailma ees lasub kõigil ehk kodu on rohkem kui neli seina.
Maailmakoristuspäeva korraldajad: kõige tähtsam on koristada kahe kõrva vahelt
Töös võrgustikuga olen enam fookust suunanud Aafrikale. Eelmisel aastal käi sin Kamerunis, kus meie organisatsioo nile anti üle ÜRO auhind kolme maailma koristuspäeva korraldamise eest. Kameru nis aga vaatas vastu kui põrgu eeskoda, mis on iseloomulik paljudele Aafrika riiki dele. Pealinna tee ääres põlevad suured hunnikud jäätmetega, mis on saadetud mujalt maailmast taaskasutamiseks: olgu need siis autokummid, jalatsid, riided või elektroonika. Kui korralik jäätme- ja taas kasutuskäitlus puudub ning valitsus prob leemiga ei tegele, on tagajärjed katastroo filised. Jõgedes on nii palju plasti, et vett ei näe. Plastjõel võid astuda ookeanini välja. Sellistel hetkedel saad aru, et ainuüksi ko ristamine ei ole lahendus. Ma nutsin, nä hes, kui tuksis on see maailm. Sarnaste muredega riike on väga pal
sid korraldajaid liigutab valu: nad näevad, kuidas loodus on inimese tegevuse tule musel muutunud. Paljusid jällegi kannus tab hirm selle ees, millise pagasi jätame oma lastele. Nad valutavad tuleviku pärast südant, mistõttu töötavad korraldajad pal jude roheprojektidega ja koolidega, et suu nata lapsi enam märkama, ning annavad neile teadmised ja positiivsed kogemused. Niivõrd heameel on teada, et riikide liidri tele annab jõudu ülemaailmsesse võrgus tikku kuulumine.
inimesed ei taha sellega tegeleda. ANNELI: Keskkonnateemadele rea geerimine on sarnane praegu päevakajaliste koroona- või Ukraina sõja uudis tega. Alguses oli reaktsioon tugev, kuid üsna ruttu tekkis väsimus. Keskkonna probleemidega on mingis mõttes hullem, sest need ei tundu üldjuhul nii kiireloomu lised, et oma elu muutma hakata. Mugav on võtta ühekordne kohvitops, selle ase mel et kanda kaasas oma korduvkasu tatavat. Ühe kohvitopsi keskkonnamõju tundub liiga väike, et end muuta. Aga just nende väikeste asjade koosmõju tekitab ki suureKeskkonnauudisednihke. ei pea olema ega tohigi olla negatiivsed. Peame keskendu ma uue sellise ühiskonnakorralduse loo misele, kus keskkonnahoidlik käitumine on mugav ja mittekeskkonnahoidlik märksa ebamugavam või kallim. Välja tuleb mõel da täiesti uued tarbimisviisid ja sotsiaalsed normid. Valitsus peab seda muutust toe tama seadustega ja ettevõtted uute äri mudelitega ning meie saame need vastu võtta ehk ostude kaudu hääletada roheuimaga
Foto: Nele Suurna
leilmset, pea 190 riigis toimuvat koristuspäeva korraldava Eesti keskkonnaorganisatsiooni Let’s Do It Worldi võrgustiku presi dent Heidi Solba ja organisatsiooni te gevjuht Anneli Ohvril räägivad viien da koristuspäeva eel murekohtadest: probleemidest, millega seisavad silmitsi Aasia ja Aafrika riigid, aga ka Eesti. Vestluse käigus selgub, et prügist rääki des ei saa üle ega ümber inimese suh test loodusega. „Me ei tunne end kui osa loodusest, vaid pigem selle tarbi jana,“ märgib Ohvril tabavalt.
Mis on maailmakoristuspäev ja kui das see algas?
>>
Usun, et neid tõukab tagant usk inimestesse ja tahe midagi muu ta. Neid motiveerib armastus looduse vastu. Olen märganud, kuidas palju
6 || MAAILMAKORISTUSPÄEV postimees kutsub, 17. september 2022
ANNELI: Tahame arvata, et probleem on kõige suurem arenguriikides, kus jäätme käitlussüsteemid puuduvad. Oleme pisut uinutatud sellest, et arenenud riikides on toimivad jäätmekäitlussüsteemid, sest see tekitab kujutelma, et meil on kõik hästi. Arenenud riigina teeme tegelikult sama: paneme jäätmetele tule otsa ja õigusta me ennast, et sellest saab energiat. Prü gi ei jõua suures osas küll loodusesse, kuid ressursid on kulutatud, süsinikuhei de on toimunud. Kumb on parem? Rais kame mõttetult mittetaastuvaid ressursse ja kahjustame oma tarbimisega loodust. Arenenud riikides on probleem tõsisem gi, sest prügi on nähtamatum, mõju suu rem ja muutused juba eksisteerivate süs teemide tõttu keerulisemad.
Laura Vadam
Ü
Loomulikult ei mõelnud me, et asi kasvab ülemaailmseks, minagi liitusin vaid kaheks kuuks. Projektist tehtud kokkuvõttev video, mille laadisin esi mese videona oma Youtube’i kontole, hakkas kulutulena levima. Üha rohkem jõudis meieni infot riikidest, kus soovi ti teha sama, ning sealt läkski see lah ti. Ühel hetkel alustasime ajurünnakuid alul utoopilisena ja isegi naljana kõla nud mõttel – mis oleks, kui koristaks puhtaks kogu maailma?
ANNELI: Inimkonna üks suurim prob leem on see, et meil pole enam sidet loodusega. Me ei tunne end kui osa loodusest, vaid pigem selle tarbijana. Kasutame ressursse ja mõtleme, kui das saaks loodus meid teenida. Tahan uskuda, et esimesena tulevad korista ma inimesed, kel pole see side katke nud. Kokkuvõttes on oluline mõista, et meie elu sõltub kogu elava heaolust.
Millises piirkonnas või riigis on olu kord väga halb?
HEIDI: Mina käisin 2008. aastal ko ristamas kogu EAS-iga, kus olin tollal
HEIDI: Olen seitse aastat töötanud rahvusvahelise riikide võrgustiku loo misega ja nüüd tegelen selle mees konna hoidmisega oma igapäevatöös. Nemad on ka peamised koristuspäeva korraldajad – nüüdseks töötavad nad juba 164 riigis. Mind on paelunud mõte motivatsioonist, mis eri riikide liidrid ja tiimid ning miljonid vabatahtlikud kok ku toob. Mis neid motiveerib? Need inimesed panustavad tihtipeale 24/7, kuigi nad ei saa palka ega puhkust –neil on sisemine jõud ja vägi.
Miks on mõni inimene aldis koris tuspäeval osalema ja võõraste prü gi koristama, kuid teine jällegi mitte?
HEIDI: Riikidel on eri probleemid. Näiteks 30 protsenti ookeaniprügist tuleb Indonee siast, kus on 17 000 saart. Olen ise Ban tar Gebangis, Jakarta suurimas prügilas käinud ja nende prügisüsteemi lähemalt mõtestanud. Bantar Gebangis laetakse iga päev maha 8000 tonni Jakarta prü gi. Kogus ajas aina kasvab ja matab ju ba enda alla Jakarta eeslinna. Prügilas se mattunud eeslinnas on oma kool, las teaed, kohvik ja isegi haigla, andes sot siaalseid teenuseid neile, kes on sunni tud töö ja elu selle prügilaga siduma. Ku na kasvavale prügile napib kohta, tunnis tas sealne kohalik omavalitsus, et jäätmed võidakse ka merre valada.
oma2021. aasta koristus Costa Ricas. Foto: maailmakoristuspäeva tiim jõgedes on nii pa L ju pL asti, et V ett ei näe. pL astjõe L Võid astuda ookeanini Vä L ja.heidi s oL ba e est L ased on end
ju. Nende probleem on tegelikult kogu maailma probleem – see ulatub ka Ees tini saastatud õhu, soojenenud kliima ja kasvõi migratsiooni kaudu.
personalijuht. Kaasasin ka oma sõbrad ja pere. Mäletan selle päeva emotsioo ne ja seda, kuidas koristamine mind muutis. Teise inimese prügi koristades mõistsin, millises maailmas elan ja kes inimesena tegelikult olen, aga ka se da, millises maailmas ma tahan elada ja milline inimene olla. Kui koristusega selle erilise tunnetuse kätte saad, on enda muutmiseks väga suur võimalus. Koristamine annab võimaluse teistega kontakti luua: mõista, et meid ühendab rohkem kui vaid prügi korjamine. Koos olemine suunab otsima uusi lahendu si. Ühisüritused ei muuda ainult ümb ritsevat, vaid ühiskondlikku mõttelaadi gi – see on maailmakoristuspäeva juu res kõige tähtsam. Koristuspäev teeb puhtamaks, mitte puhtaks.
ANNELI: Maailmakoristus algas „Tee me ära“ esimesest 3. mail 2008 toi munud prügikoristusaktsioonist, mil lest võttis osa enam kui 50 000 ini mest. Esimene sellealane koosolek toi mus 2007. aasta augustis viie inimese osalusel ja vaid seitse kuud hiljem oli sellest saanud 600-liikmeline tiim, mis korraldas üleriigilist koristusaktsiooni esimesenaEsimeselmaailmas.koristusel kasutasime roh kelt tehnoloogilisi võimalusi, näiteks kaardistasime prügi. See oli tollal era kordne: meil ei olnud nutitelefone, nii et kaardistasime GPS-idega. Osalejad said hiljem täpsed koordinaadid, kuhu nad pidid koristama minema.
uinutanud: kujutame end ette Väga keskkonnateadL ikena. a nne L i oh V ri L
2021. aasta koristus Ghanas. Foto: maailmakoristuspäeva tiim
TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 139c, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a
peaks jääma ajalukku ja õpikutesse. Praegu peame rääkima ressursi- ja ring majandusest, minema tagasi loomuliku loodusringi juurde. Suhtumist mõjutab juba see, milliseid sõnu kasutame. Prügi ja jäätmed tähendavad meie jaoks midagi, millel pole väärtust ning millest soovime või malikult kiiresti ja odavalt vabaneda, aga ressurssi dest rääkides mõtleme asjadest, millel on väärtus ja mida saab kasutada.
Millise piirkonna või riigi prügimajandusest saa me eeskuju võtta?
Loomulikult on eesmärk jõuda inimestele nii sü damesse kui ka pähe. Maailma ei pea koristama üks päev aastas, see võiks olla sotsiaalne norm iga päev. Korjame prahti, kui on vaja. Koristamine ei tohi olla häbiasi, see on au.
on Vaja L ahendusi – ja need tu L e Vad targast koostööst.
Heidi ja Bantar Gebangi prügimägi Jakartas.
Mina tunnen teotahet kõige tugevamalt siis, kui käin looduses. Kõik on nii tüüne, ilus ja karge, kuu len loodushääli, ritsikat ja kajakat – ning tahan seda teenida. Tahan, et neil oleks hea. Kui looduse suhtes pole aukartust ega seda kõikehõlmavat ürgset tar kust, mis on esivanemate ja geenidega edasi antud, peab inimene selle ise üles leidma. Just maailmakoristuspäev loob selleks hea võimaluse.
Eri riikidel on keskkonnateemades oma prooviki vid. Kõige tähtsam maailmakoristuspäeva juures on fakt, et see toob inimesed ja organisatsioonid ühise eesmärgi nimel kokku, inspireerib keskkonda hoid ma ja lahendusi välja töötama. Maailmakoristus on suunanäitaja koosprojektidele ja suur katalüsaator, mis aitab koostööd eri sektorite vahel parandada.
8 || MAAILMAKORISTUSPÄEV postimees kutsub, 17. september 2022
HEIDI: Keskkonna negatiivsed muutused hiilivad ligi tasakesi. Kui muutused on toimunud ehk prügi saas tatus on mõju avaldanud looduskeskkonnale ja sel le mitmekesisusele, joogiveele ja mulla viljakusele, on seda ilmselgelt hilja tagasi pöörata.
ANNELI: Maailmakoristuspäev ei ole vaid koristami ne, see on muutuste tekitamine ühiskonnas. Soo vime järgmistel aastatel üha rohkem kasutada ära maailmakoristuspäeva momentumit ja kutsuda ellu
Me ei pea sõitma tuhandeid kilomeetreid klii makonverentsile, et näha mitmendat korda samu slaide, kuulata samu inimesi ja sama juttu. On vaja lahendusi – ja need tulevad targast koostööst.
ANNELI: Keskkonnaprobleemid tunduvad väga suu red, kuid iga pikk teekond algab esimesest sammust. Alustada saab lihtsamatest tegevustest: loobu ühe kordsest plastist, alusta kompostimisega, osta vaid seda, mida tegelikult vajad, eelista kestvaid tooteid. Jälgi, kui palju tekib jäätmeid, mis lähevad olme prügisse, ja mõtle, kuidas seda kogust vähendada.
Fotod: maailmakoristuspäeva tiim kodu märkimisonVäärse Lt L aiem mõiste. see poL e Vaid dii Van ega te L e V iisor, Vaid terV e maai L m. h eidi s oL ba
ANNELI:koostöös.Prügimajandus
Tahaksime, et maailmakoristusest saaks ÜRO päev. Nii hakkab see päev septembri kolmandal nädalavahetusel tähistama seda, kuidas lahenda me koostöös globaalseid keskkonnaprobleeme. Kui maailmakoristuspäev hääletatakse tuleval aastal ametlikuks ÜRO päevaks, on see esimene selline tiitel Eestile. See on suur asi! Maailmakoristusest on saanud suurim Eesti brändisaadik maailmas.
Eestlased on end ka uinutanud roheuimaga, ku jutame end ette väga keskkonnateadlikena. Arvame, et oleme roheline rahvas: käime metsas ja seenel, korjame marju, meil on suvilas oma peenar ja sü gisel näitame Facebookis hoidiseid. See on meie rohekuvandi aluseks, aga tegelikult on see puhtalt looduse tarbimine. Kas me ka midagi vastu anna me? Teiste Põhjamaa ja Balti riikidega võrreldes oleme keskkonnakäitumises tugevalt maas.
rahakotiga. Just keskkonnasõbralike toodete eelista mine on tugev signaal ka ettevõtetele, et oma ärimu delit, tootmist ja tooteid muuta. Ühe Eesti toidutöös tuse juht tunnistas, et eestlased ei ole keskkonna sõbralikeks toodeteks valmis ja sestap müüvad nad endiselt palju plasti pakendatud tooteid.
Kui inimene on kogu infovoost koormatud, kuid tahab kuidagi käed külge lüüa, siis kuidas alus tada?
kestvaid muutusi kõikides osalevates riikides. Koris tuspäev olgu käivitavaks jõuks.
>>
h eidi s oL ba k ui maai L makoristuspäe V hää L etatakse tu L e Va L aasta L amet L ikuks üro päe Vaks, on see esimene se LL ine tiite L e esti L e. a nne L i oh V ri L 2021. aasta koristus Hollandis.
2021. aasta
al gatusi ning Soome on suur eeskuju. Mulle on silma jäänud Jaapan ja Taiwan, aga igal riigil on oma mu red. Läbinisti ideaalset riiki ega jäätmekäitlust pole olemas, kuid tahan uskuda, et me pingutame ja ole me sinna teel. Paljud linnad on arengustrateegiad si dunud keskkonnasäästliku mõttelaadi ja tegevuse ga ringmajanduse suunal. Me ei saa mugavustsoo nis muutusi luua ega samas stiilis jätkata – positiiv ne muutus tuleb kahjuks vaid pingutades ja sektori teüleses
HEIDI: Meie eesmärk on mobiliseerida väga palju inimesi, soovime kaasata viis protsenti inimestest. Selle nimel teeme koostööd paljude teiste liikumis te, äriorganisatsioonide, valitsusasutuste ja ÜROga. Riikide võrgustikus, kellega iga päev töötame, on praegu 164 riiki. Koristuspäev annab võimaluse igal riigil töötada enda partneritega ehk lisaks vaba tahtlikele veel organisatsioonide ja valitsusasutus tega. On tavaks saanud, et riikide presidendid või ministrid võtavad koristuspäevast samuti osa.
HEIDI: Palju sõltub statistikast ja kuidas seda te hakse. Loomulikult räägitakse Hollandist ja Sak samaast, Sloveenias on palju ringmajanduslikke
HEIDI: Kui hoiad korras oma kodu, hoolitsed ka se da ümbritseva eest. Kodu on märkimisväärselt laiem mõiste. See pole vaid diivan ega televiisor, vaid ter ve maailm. Sinu tänav, linn ja riik. Eesti on nii kihvt ja eriline, niivõrd tark!
Maailmakoristuspäev toimub viiendat korda. Mis on tänavune ja järgmise viie aasta suund?
Suurima võrgustikuga keskkonnaorganisat sioonina on meil võimalus olla oma seisukohtades veelgi tugevamad. Väljendame arvamust, näitame, mille suunas töötame ja mida ei tolereeri. Aega on vähe, kuid muutusi on tarvis teha palju.
2021. aasta koristus Maldiividel. koristus Tansaanias.
„See on esimene samm inimeste kaasamisel. Kui inimesed prügi, eelkõige suitsukonisid märka ma hakkavad, kaob prügipimedus. Kaob ükskõik sus nii prügi kui ka prügistajate vastu.“
Neid väljendeid kasutades mõtleme eelkõige ühiste põhimõtete ja tõekspidamiste, ajaloo, koos tegemise soovi, huvide, väärtuste ja eluviisidega inimrühmi, kes käivad aeg-ajalt koos, tegutsevad ühiste eesmärkide nimel, elavad samal tänaval, külas või Vajadusrajoonis.kuhugi kuuluda on inimlik. Kuuluvus tunne motiveerib panustama nii endasse kui ka teistesse, seejuures oma kodu ja meie ühise ruu mi olukorda ja tulevikkugi. Lauri arvates väidetakse tihti, et ühe inimese käitumisharjumuste muutmine maailma ei muuda. „Eestlaste puhul kehtib seevastu
Pärnu lõviklubi koristustalgutel 2018. aastal olid õlg õla kõrval mehed-naised ja nooredvanad, mis näitab, et ühise eesmärgi nimel saavad koostööd teha erinevad inimesed.
Eesti baarmenite assotsiatsiooni liikmed ja neljajalgne sõber eemaldavad pühendunult prügi. Foto: erakogu
Eestlaste ühtekuuluvustunne annab endast märku harva, kuid see-eest tugevalt ja kindla kursiga. Kui eestlane on milleski veendunud, teeb ta töö ära põhjalikult ja pühendunult.
Esimesel koristuspäeval võtsid paljud selts konnad ette koristuse veekogude lähistel. Pildil korrastatakse Tartu Emajõge.Foto:Sulev Lange
„Kohati tundub, et inimeste liikumine, linnastu mine, maapiirkonnas asuvate külade tühjenemine ja uute arenduste rajamine on meid võõramaks muutnud,“ mõtleb Eesti koristuspäeva keskkonna programmi kauaaegne eestvedaja Kerli Laur, kes tänavu on võtnud südameasjaks meie kogukonda de kaasamise. „Ent viimastel aastatel on kollektiiv sus justkui tuhast tõusmas: üha enam kuuleb sõ nu kogukond kogukonnaaktiivsus ja kogukonna projektid,“ tõdeb ta.
Kui teised teevad, teen ka mina
„Naabrite, külaelanike või sõpradega korista mine on lõbus viis aega veeta. Ühtlasi on sel suur tulemus,“ on Laur kindel.
Foto: Peeter Paisuots
Kui inimest ei utsita tagant soov loodust ja oma kodukanti korrastada, võib maailmakoristuspäevast võtta osa just koosolemise eesmärgil.
Laura Vadam
10 || MAAILMAKORISTUSPÄEV postimees kutsub, 17. september 2022
üllatavalt ka reegel, et kui teised teevad, teen mina ka,“ mõtiskleb ta. Ei saa olla kehvem ega laisem. Just selle idee pinnalt muutused tihti sünnivad ki. „Koostegemises on jõudu ja koos saavutatak se ka need eesmärgid, mis üksi näivad võimatud,“ ütleb Laur. Varasemad talgupäevad on tema sõnut si näidanud, et sageli inimesed kardavad üksi ko ristada. Hirm tuleb kas häbist või vähesest motivat sioonist. Kui trammipeatuses konisid nopitakse, tu leb talgulise suunas kritiseerivaid pilke. See on tava.
E
Neljast koristuspäevast kaks toimusid pandee mia ajal, misttõttu tegutsesid talgulised enamasti üksi või väikses seltskonnas. Tänavu, rohkem kui iial varem, ihkame olla ja teha koos. Nii suuname sel aastal pilgu üle Eesti tegutsevatele seltsidele, hobirühmadele ja teistele kogukondadele.
estlane on kentsakas olevus. Ta armastab rahu ja üksildust: nokitseb auto või maja kallal hea meelega vaikuses, kaaslaseks teinekord taamalt kõlav raadio. Teisalt võib teda kohata õlg õla kõrval naabri ja kolleegiga: ta laulab, pisar silmis, omadega laulukaare all ja aitab seltsilist, kui ta on hädas.
Hoia puid ja märka metsas prügi Puude murdmine ja raiele mittekuuluvate puude mahavõtmine pole samuti hea. „Mõnikord olen näinud, et maha raiutakse tooreid puid: selleks, et teha lõket. Aga toores puu ei põle nii hästi,“ nendib Prii ja lisab, et väikese lõkke tegemiseks on mõist likum korjata maha kukkunud oksi. „Need teevad töö paremini ära.“
Hoia meeled ja mets puhtana
12 || MAAILMAKORISTUSPÄEV postimees kutsub, 17. september 2022
Kui käia suures metsas, on raske loomi-linde näha või kuulda. Sestap võiks metsa avastada erilise tähelepanuga. Metslooma nähes ei tasu paanikasse sattuda, vaid teda rahulikult jälgida.
m eie kui Va L ja tänaV use L põuase L su V e L Võib iga Lõkkease oLL a ohuks.kristjan p rii
M
Vana maas oL e V puu on sage L i suurim e Lurikkuse hoidja – see on kodu pa L jude L e putuka L iikide L e, keda Võiks niisamuti hoiduda Lõkkesse V iskamast. ristjan p rii
Kuivanud, üraski kahjustatud puud sobivad kütteks hästi, aga neid kahjustusi on sageli kurb vaadata, eriti viimastel aastatel ja just kahjuri suure leviku tõttu. „Vahel võivad linnainimest häirida ke set metsa n-ö vedelevad puud, ent see ei tähen da, et metsas valitseb korralagedus. Vana maas olev puu on sageli suurim elurikkuse hoidja – see on kodu paljudele putukaliikidele, keda võiks nii samuti hoiduda lõkkesse viskamast,“ selgitab Prii. Kaitseliitlase arvates on metsas prügi üles korjamine äärmiselt tänuväärne tegevus. Tema soovitusel tasub lebavad kommipaberid ja muu,
„Kui oled looma jaoks allpool tuult, pole tema sind ehk veel märganud ega su lõhna tundnud. Nii saad teda jälgida veidi kauem,“ soovitab Prii.
Tõsisemat kahju saab inimene tekitada siis, kui koormus metsale on liiga suur ehk metsas käiak se aktiivselt. Pahaaimamatult võib loomade-lindu de elupaikasidki kahjustada, kuigi metsarajal on see tõenäosus väike.
itu uuringut kinnitavad, et inimese süda merütm aeglustub kuni 20 löögi võrra, kui metsas natuke pikemalt aega veeta. Metsas käies on aga oluline hoida nii iseennast kui ka seda paika. Soovitusi selleks jagab kaitseliidu vabatahtlik üleelamisinstruktor Kristjan Prii.
m etsarah Vapäe V
17. septembril toimuva metsarahvapäeva eesmärk on viia huvilised kokku teadlaste, metsakasvatajate ja matkajatega ning pöörata tähelepanu metsa eest hoolitsemisele ja selle koristamisele.
Prii sõnul tasuks mõelda ka tuleaseme tegemisele – kas see on ilmtingimata vajalik, kui ilm on soe ja valgust jagub? Kui ei saa üle ega ümber, peaks võimalusel lõkke looma selleks ettenähtud kohas. „Meie kuival ja tänavusel põua sel suvel võib iga lõkkease olla ohuks. Kasutage pigem RMK lõkkekohti, mis on varustatud kogu vajalikuga,“ soovitab Prii.
Hoia silmad lahti ja jää rahulikuks
see nende peatuspaik. Rebasel seevastu on urg, millel on enamasti mitu sissepääsu ja seal peaks näha olema kaevamisjälgi.
Erileht valmis koostöös MTÜ Puhta Ilma Koda meeskonnaga. Küljendus: Taimi Pärna taimi.parna@postimeesgrupp.ee, korrektuur: Merily Šmidt merily.smidt@postimeesgrupp.ee, reklaamitoimetaja: Elina Aldur elina.aldur@postimeesgrupp.ee Väljaandja: Postimees Grupp AS Trükk: Kroonpress AS tiimmetsarahvapäevaFotod:
Lis L h arriet m ikko
k
Olles inimest märganud, jookseb või jalutab ena mik metsloomi Prii sõnutsi kohe teises suunas.
„Minu teada on viimase 25 aasta jooksul olnud Eestis ainult kaks karurünnakut: ühel korral vajus inimene karukoopasse, teisel korral jooksis karu jahimehele kogemata otsa ja loom ründas ehma tusest,“ meenutab ta.
Kas varjualus ja lõke on hädavajalikud? Metsa üheks ööks jäädes tuleks mõelda selle le, kas varjualuse ehitamine on vajalik. „Võibolla mängib välja mõne koormakattega või ehk pole siiski raske üheks ööks telk kotti pakkida,“ pakub Prii. Kui inimesel on oma maa ja soov luua sinna püsivat laagripaika, on varjualuse tegemi ne hea mõte. Lühikesel matkal paigas, kuhu tõe näoliselt enam kunagi tagasi ei satuta, pole onni ehitamine mõistlik.
„Kui kõnnid ikkagi risti läbi metsa, on või malik, et kogemata kahjustad midagi või kukud kuhugi sisse,“ tõdeb Prii. Metskitsed ja põdrad teevad endale n-ö samblavoodi: kui keegi oleks justkui maas lamanud ja seal püherdanud, ongi
eelkõige plastprügi sealt kaasa haarata. Nii hoia me loodust ja loomi, aga teistel inimestelgi on siis mõnusam metsavõlusid nautida.
Kuidas saab inimene metsa kahjustada? „Kui jalutad üksi metsas, korjad seeni või oled matkal, ei tekita see metsale märgatavat kahju,“ räägib Prii. Rohkem kahju võivad tema sõnul põh justada metsloomad, näiteks võib põder noorendi kust lagendiku teha ja karu puid kraapida. Kogenud metsamehed aga teavad rääkida kümne aasta tagusest n-ö imest, kui metsas oli nii palju sõrali si, et pea ükski noor kuusk ega mänd polnud ilusti kasvama jäänud. Seega ei ole lihtne matka- ja marjainimene tõenäoliselt endast raskemate mets loomade tegevusega võrdne.
NOËP-i lugu „No Man Is an Island“ Wateva album „Disposable Society“ Rayowa lugu „Better Man“
Oled igal koristuspäeval isegi koristamas käinud. Millised on sinu tähelepanekud?
Andres Kõpper leiab, et koristuspäev on hea võimalus sõbrad või pere kokku kutsu da ning üheskoos keskkonnale head teha. Foto: erakogu
Kõpper võtab eri keskkonnateemadel tihti sõna, samuti kajavad tema mõtted mullu sügi sel ilmunud plaadil „No Man Is an Island“. Ta tunnistab, et pole tarbimise musternäidis, kuid tead vustab murekohti ja loodab sammhaaval ennastki rohkem motiveerida.
Pausi on vaja, et mõtted vahepeal kõrvale juhtida. Teatud määral on selline põgenemine vajalik, kuid sellesse ei tohiks kinni jääda. Nii nagu on sõjaväsimus, on ka kliimaväsimus. Praegu võtavad maad mõlemad.
Kõige rohkem lähevad korda teemad, mis on seo tud enda ümbruskonnaga: põhiliselt Eesti mets ja selle asukad. Raiemaht on metsik ja tundub, et er ametsadele lisaks käiakse suure isuga ka riigimet sades. Mul ei ole kompetentsi, et metsanduse ja loodushoiu olukorda hinnata, kuid olen omajagu vestelnud inimestega, kes on selle ala eksperdid. Aastatega kogutud info on murettekitav.
Andres, oled maailmakoristuspäevaga olnud seotud pea neli aastat. Mida oled selle aja ga õppinud nii enda kui ka keskkonna kohta? Kindlasti on maailmakoristuspäevaga tegelemi ne avardanud silmaringi ja mind teatud määral teemas sees hoidnud. Asju ostes või tarbides mõtlen pidevalt materjali päritolule, teekonnale ja jalajäljele. Kas ma mõtlemisest tulenedes oma tarbimist muudan, on iseasi – mingil määral kind lasti, kuid olen endas täheldanud entusiasmi langust. Seetõttu on hea, et maailmakoristuspäev jälle tuleb, teema taas aktuaalsemaks tõstab ja mindki ennast kätte võtma tõukab.
Maailmakoristuspäeval
tähte, kuid pikema Lt ja tähe L epane L ikuma Lt jä Lgides aVastad neid sadu.
See on ka väga hea ettekääne, et sõbrad kokku ajada ja koos aega veeta, panustades samal ajal keskkonna parandamisse.
Osalemine on hea viis, kuidas südametunnistust paitada. See on küll pooleldi naljaga öeldud, aga vastab tõele. Ja on lootus, et süües kasvab isu. Talgutele järgnevad uued maailma parandavad sammud. Ühe päevaga on väga suurt ja positiiv set muutust raske saavutada, kuid teavituse ees märki täidab maailmakoristuspäev suurepäraselt.
indL asti on maai L makoristuspäe Vaga tege L emine aVardanud si L maringi ja mind teatud määra L teemas seeshoidnud.seeonnagu
Pole raske ka oma silmaga selles veenduda. Suvel sõitsin Eesti risti-rästi läbi ja peab tõde ma, et raske on leida teelõiku, kus ei jääks silma mõni värske raielank. Kahju on tervest loomariigist üldiselt.
Esimesel aastal, kui keskenduti sigaretikonidele, üllatas kõige rohkem see, kui palju leidub loodu ses ja tänavapildis väikeprügi. See on nagu tae vasse vaatamisega: esialgu paistab ainult paar tähte, kuid pikemalt ja tähelepanelikumalt jälgides avastad neid sadu. Mulle ei mahu ka pähe, kuidas mõni inimene peab normaalseks jätta pärast grilli mist või lõkke tegemist endast maha ports pude leid ja pakendeid.
14 || MAAILMAKORISTUSPÄEV postimees kutsub, 17. september 2022
Laura Vadam
eisel koristustalgul ehk 2019. aastal sai maa ilmakoristuspäeva meeskonna südameas jaks kaasata nooremat põlvkonda. Otsiti viise, kuidas koristuspäeva ja selle vaja likkust kogukonna väiksematele selgitada, ning inimesi, kellele päev ja selle sõnum korda läheb ja kes noori kõnetavad. Üks neist on tunnusta tud eesti muusik Andres Kõpper ehk NOËP, kes kutsub noori neljandat aastat koristama ja annab tänutäheks kontserdigi.
ainu
Fotod: Janar Aia
Vahetevahel tundub kliima- ja keskkonna teema liiga palju olevat. Mida soovitad, et sellesse mulli mitte kinni jääda? Mida oma harjumustes või mõtlemises muuta? Emotsionaalselt raskeid teemasid on teisigi ja tundub, et kergemaks ei lähe. Ukraina sõja alguses oli näha, et 24/7 ühele traagilisele murele keskendumine ja muretsemine ei ole lõpuks mitte kellelegi kasulik, sest see võib inimese maha niita nii vaimselt kui ka füüsiliselt.
Mis sulle kõige rohkem muret valmistab? Millised (keskkonna)probleemid sulle südame lähedased on?
tae Vasse Vaatamisega: esia Lgu paistab Lt paar
Ühtlasi saab nii sõna levitada, sest paljud jaga vad oma tegemisi sotsiaalmeedias: mida suurem on seltskond, kellega koristatakse, seda suurem on tõenäosus, et sõna levib ja teadlikkus paraneb.
T
Muusik Andres Kõpper: olen endaskitäheldanud entusiasmi langust
osalevate koolide vahel loositakse igal aastal välja Eesti muusikute kontsert, kust NOËP on võtnud osa igal korral. Tunamullu võitis kontserdi Värska gümnaasium ja üritus toimus Treski küünis Setumaal.
Andres Kõpperi muusikasoovitus koristuspäevaks
k
Olen küll suvel ainult korra jooksma jõudnud, kuid tean öelda, et füüsiline aktiivsus on üks parimaid mooduseid, kuidas mistahes raskuste ga toime tulla.
Miks soovitad teistel eestlastel koristustalgu test osa võtta?
Tundub, et vähemalt konide kahjulikkuse info on laiemalt levimas.
postimees kutsub, 17. september 2022 REKLAAM || 15
