Maailm võidulainel

MAAILM VÕIDULAINEL eriväljaanne mai 2020

Sievi AirRaceri innovaatilised jalatsid on suurepärase hingavuse ja mugavusega. Nende talla sees on FlexEnergy element mis pehmendab põrutusi ja suunab kõndimisel liikumisenergiat järgmisse sammu.

SieviAir® tallalahendus juhib jalgade soojenemise tõttu tekkiva niiskuse jalatsist talla küljel olevate õhukanalite kaudu, mistõttu jalats hingab igal sammul.

Küsi professionaalsete riiete ja isikukaitsevahendite pakkujalt!

Suurimad võidud läbi pimeda juhuse Fotod: Shutterstock

MAAILM VÕIDULAINEL

Nagu kogu meie muu elu, koonduvad ka lotomängud ja kasiinod aina enam veebi.

Ratsa rikkaks – võimalus või püüdmatu unistus?

GERLI RAMLER

Vahel tundub hasartmängude põnevus lihtsalt vastupandamatu ning lotonumbrite valimine või õnneratta keerutamine mõjub asendamatu ajaviitena. Olgu tegemist strateegilise geeniuse ajutöö või õnneküti vedamisena, mõjuvad suured võidud inspireerivalt, kuigi vahel on nende taga mitukümmend aastat mänguajalugu.

M

eile jäävad eriti hästi silma muidugi kohalike Eesti inimeste võitmised. Viimati tekitas elevust töölt koondatud Pärnu naine, kes tänase eriolukorra ajal võttis märtsis Eurojackpoti 5+1 mängust saadud 659 116 euro suuruse võidu. Teine selle aasta üllataja oli Eesti neiu, kes võitis jaanuaris mänguportaali Paf.com mängus Hall of Gods üle 3,6 miljoni euro, mis on seni teadaolevalt suurim õnnemänguga võidetud summa Eestis.

Maailm Võidulainel, Väljaandja Postimees grupp AS. Projektijuht August Tammik, august.tammik@postimeesgrupp.ee, tel 53623368. Korrektuur Piret Bristol, piret.bristol@postimeesgrupp.ee. Reklaamitoimetaja Jelena Bazanova, jelena.bazanova@postimeesgrupp.ee. Küljendus Jelena Kasterpalu. Trükk Kroonpress AS

3

Suurimad võidud läbi pimeda juhuse Võit tuli kõigest 20-eurosendise panusega. Võrreldes muu maailmaga on Eesti võidud siiski jäänud seni suhteliselt madalale tasemele.

Suurim üksikvõit – 590,5 miljonit dollarit 2013. aastal püstitas toona 84-aastane vanaema Gloria McKenzie Powerballi loterii kõrgeima üksikvõidu rekordi, võites 590,5 miljonit dollarit (üle 460 miljoni euro). Lõbusa faktina võib välja tuua, et Gloria elukoht oli Florida väikeses linnas nimega Zephyr­ hills, mille aastaeelarve moodustab vaid ühe kümnendiku tema loteriivõidust. See võit oli läbi aegade suurim üksikvõit, ent üldse suurim lotovõit Mega Millionsiga – 656 miljonit dollarit – jagati aasta varem Ameerika Ühendriikide kolme õnneliku lotomängija vahel.

148 miljonit eurot võitis 2009. aastal SuperEnalottoga Itaalias Toscana maakonnas asuvas Bagnone külas elanud meesterahvas – tegemist on Euroopa lotoajaloo suurima peavõiduga. Lotoameti teatel oli tõenäosus kõik numbrid tabada üks 622 miljonist.

Saksamaal Põhja-Rein—Vestfaali liidumaal võitis õnnelik lotomängija 2016. aastal Eurojackpoti peavõiduga 76,8 miljonit eurot. Eurojack­ pot on Euroopa ühine arvloterii, milles osalevad Eesti, Soome, Taani, Saksamaa, Holland, Hispaania, Itaalia, Sloveenia, Island, Rootsi, Norra, Läti, Leedu ja Horvaatia.

Kõik oleme kuulnud lugusid, kuidas inimesed juhuslikult nagu möödaminnes raha võivad võita. Üks näide on anonüümseks jääda soovinud 25-aastasest mehest, kes enne korvpallimatši algust aega parajaks tehes astus sisse Excaliburi

4

kasiinosse ja võitis 100-dollarilise sissemaksega 40 miljonit dollarit. See anonüümne võitja otsustas järgneva 25 aasta jooksul välja võtta igal aastal 1,5 miljonit dollarit.

Megabucksi mänguautomaadis võitis 27 miljonit dollarit 67-aastane pensionärist stjuardess Las Vegase Palace Stationi hotellis. Tema esialgne plaan oli kulutada mänguautomaadis vaid 100 dollarit, kuid ta kulutas 300 dollarit. Aga võit oli seda magusam. Samuti Megabuckiga võitis suure summa Johanna Heundl, kes mängis esimest korda selle mänguautomaadiga ning pani kohe esimesse mängu sisse kopsaka summa – 170 dollarit. Oma üllatuseks võitis ta 22,6 miljonit dollarit lihtsalt pärast ühte keerutamist.

Sarnaselt Johannale võitis 1999. aasta juunis Illinoisis anonüümne mees Megabucksiga üle 21 miljoni ning seda vaid kümne dollarise sissemaksega.

Las Vegase ettekandja võitis Megabucksi mänguautomaadis üheksandal katsel muinasjutulised 34,95 miljonit dollarit. Cynthia loobus õnnelikult tööst, abiellus oma elu armastusega ja otsustas reisida ümber maailma. Ta oli väga lahke oma rahaga – maksis kinni pereliikmete laenud ja liisingud ning soovis kõigi nende elu kindlustada. Üks legendaarsemaid hasartmängusõltlasi on olnud Archie Karas, kes aastal 1992 kaotas Los Angelese pokkerimängus kaks miljonit dollarit ning saabus Las Vegasesse, käes 50 dollarit. Mis ei takistanud teda laenamast sõbralt 10 000 dollarit, mille ta maksis tagasi vaid kolme tunni pärast, võites päeva lõpuks 17 miljonit dollarit.

Mehe võiduliin kestis hämmastavalt järgmised 3 aastat, mille jooksul ta võitis 40 miljonit dollarit.

MAAILM VÕIDULAINEL

Võidud Eesti Lotoga Kahest selle aasta kohalikust võidust rääkisime juba artikli alguses, aga lisaks oli 2020. aasta suurem võit Keno Loto 100 000 eurot, mille võitis märtsis Tallinnast pärit ehitusvaldkonnas töötav mees, kes ostis pliks-plaks numbritega pileti inter­ netist. Mees on ka korra varem saanud suurema võidu – kunagi krooniajal on ta lotoga võitnud 75 000 krooni. Jaanuaris võttis Harjumaal elav daam suurima euroaegse Bingo loto võidu - 570 826,70 eurot.

Naise sõnul on ta olnud juba aastaid usin Bingo loto mängija, uskudes kogu aeg, et ühel päeval õnnestub tal saates Bingot kaasa mängides oma piletil kõik numbrid ära risti­ tada.

2019. aasta suurimaks võiduks Eestis oli Eurojackpoti 5+1 võidutasandi võit 846 843,80 eurot, mille võitis Ida-Virumaa mees, kes juba aastaid tagasi töö tõttu Narva elama kolis. Töölt ei plaani mees ära tulla, kuid arvab, et võiks natuke rohkem maailmas ringi vaadata – seni pole töö kõrvalt reisimiseks kuigi palju aega jäänud. 2018. aasta suurim võit oli Bingo Loto jackpot summas 385 424,40 eurot, võit läks Jõgevamaale.

Läbi aegade suurim Eesti Loto võidusumma on veidi üle 1,15 miljoni euro. Eurojackpoti 5+1 võidutasandi võit tuli Ida-Virumaa mehele, kes käis võitu vormistamas koos sõbraga, sest just sõbra initsiatiivil ning ID-kaardiga sai pilet ostetud.

Seetõttu plaanis piletiomanik võidu­ summast pool oma sõbrale anda.

Allikad: Eesti Loto, Translation Royale, AFP

Riiklikud toetused

Foto: Shutterstock

MAAILM VÕIDULAINEL

EAS ja PRIA

aitavad ettevõtteid kriisi ajal ka muul moel kui rahaliselt GERLI RAMLER

Riiklikud toetused on aidanud paljudel Eesti ettevõtetel nii tegevust alustada, tooteid arendada kui ka välismaale laiendada – mitu sellist äriühingut on saadud toetust kiitnud ka käesolevas väljaandes. Eriolukorras on kõik muidugi keerukam, kuid nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasitus (EAS) kui ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) lubavad ettevõtjate eest seista.

P

RIA peadirektor Jaan Kallas (pildil) tunnistab, et eriolukorra tõttu riigis on PRIA töökorraldus küll muutunud, kuid ollakse väga kiirelt kohanenud. «Eks iga kriis on kindlasti õppimiskoht, mis sunnib leidma uusi lahendusi. PRIA ligi 330 töötajat töötavad kodukontoris, suhtlus klientidega toimub valdavalt telefoni ja e-kirjade teel. Et meie teenused on põllumajanduses toimetavate inimeste ja ettevõtete jaoks elutähtsad, oleme võtnud kasutusele kiired ja innovaatilised menetluse variandid, et ka hetkeolukorras oleksid kliendid teenindatud ning toetused makstaks välja võimalikult kiiresti.»

6

Kallase sõnul on PRIA töötajad pidevalt kontaktis sektori esindajatega, kelle sisend on uute lahenduste leidmisel oluline. Üheski etapis pole töö kvaliteedis järeleandmisi tehtud. «Testime e-kontrolle ning erinevaid tehnilisi lahendusi kohapealsete kontrollide teostamiseks ikka selleks, et toetuste maksed jõuaksid võimalikult kiiresti põllumeesteni. Teeme tihedalt koostööd Maaeluministeeriumiga, et kiiresti kohandada reeglid ning seadusruum praeguste muutuvate oludega.»

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juht Peeter Raudsepp (pildil) tõdeb, et tervisekriis on – lae-

nates metafoore võidusõidumaailmast – näidanud maailmamajandusele punast lippu ehk võistlus on katkestatud. «Varsti tulevad riigid stardiruudustikku kokku ja maailmamajanduse võidusõidule antakse enam-vähem ühel ajal uus start.

Seejuures ei ole Eesti stardipositsioon sugugi halb,» lisab ta ja toob näiteks, et Eestil on teiste riikidega võrreldes suurepärased e-teenused, mille üle on kindlasti põhjust uhke olla.

«Olulisem on, et väikese riigina oleme paindlikud. EAS-il lasub märkimisväärne roll meie ettevõtete majanduse hoogustamisel. Me ei paku ainult majandusmootorile kütust toetuste näol, vaid tegutseme selle nimel, et saada võimalikult hea start ja luua eeldused edukaks tulevikuks.»

Riiklikud toetused

MAAILM VÕIDULAINEL

Ettevõtjad muudavad kriisi tõttu äriplaani, toetajad peavad olema sama paindlikud Ka EAS-i koormus on kriisis kõvasti suurenenud. Sarnaselt paljudele Eesti ettevõtetele, mis on kriisi käigus olnud sunnitud ärimudeli üle vaatama ja muutuma, on ka EAS muutunud paindlikumaks, et olla muutunud olukorras näoga ettevõtte suunas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga on välja töötatud kriisitoetused ettevõtete abistamiseks. Turismisektor, mille käive kukkus reiside peatumise tõttu üleöö nulli, saab riigilt 25 miljonit eurot. Kümme miljonit eurot on suunatud ettevõtetele, kes vajavad riigi tuge äri ümberkujundamiseks, kriisist tulenevate võimaluste realiseerimiseks, katkenud tarneahela ülesehitamiseks, tootmiskorralduse muutmiseks jne.

Paljud ettevõtted on juba muutnud äriplaani vastavalt kriisile ja visioonile, milline võiks olla tulevik. Nii kaardistas EAS näiteks ettevõtted, kellel on valmisolek toota isikukaitse- ja desinfitseerimisvahen-

8

PRIA makstud toetuste jagunemine aastate kaupa.

deid, ning lõi veebikülje pakkujate ja ostjate kokkuviimiseks, samuti aidatakse ettevõtteid isikukaitsevahendite sertifitseerimisega. «Lisaks toetustele püüame muul moel vastu tulla. Et ettevõtted vajavad likviidsuse säilitamiseks raha ruttu, püüame menetleda taotlusi ja väljamakseid kiiremini. Oleme võimalikult paindlikud, nõustame juba varem toetust saanud ettevõtteid, et aidata projekti tähtaegade või eesmärkide juures, vältimaks toetuse tagasimaksmist.

Oleme saanud sama palju taotlusi kui enne kriisi, mis näitab, et ettevõtjad on tuleviku suhtes optimistlikud,» ütleb Raudsepp.

Kallase sõnul on samamoodi huvi PRIA väljamakstavate toetuste vastu jätkuvalt suur, millest paistab, et põllumajandusinimesed end eriolukordadest nii kergelt endast välja viia ei lase ning jätkavad rahulikult kavandatu elluviimist ning plaanide tegemist.

EAS korraldab aastas riiklikke ühisstende enam kui 20 rahvusvahelisel messil ning aitab seeläbi ligi 200 ettevõttel olla kohal nende tegevusvaldkonna olulisematel ärisündmustel. «Paljud messid on viirusepuhangu tõttu lükatud sügisesse. Oleme otsustanud, et ettevõtetele on ühisstendidel osalemine sel aastal osalustasuta. Teenuseid ettevõtete arendamiseks pakume 50–60 protsenti väiksema oma-

osalusega,» toob Raudsepp näiteid.

«Oluline on eksporti toetav roll meie 14 riigis paiknevatel ekspordinõunikel ja Aasia keskuse ekspertidel, kes aitavad ettevõtteid kaotatud partneritega, olemasoleva partneriga ühenduse hoidmise raskuste puhul või uute koostöövõimaluste leidmisel. Meie välisesindajate koormus on märgatavalt tõusnud, ettevõtjad küsivad neilt aktiivselt nõu ja saavad professionaalset abi viivituseta.

Oleme loonud ettevõtetele kriisiliini, kuhu laekunud küsimustele vastame 24 tunni jooksul.»

Fookus nii innovatsioonil kui ka turismil Turismi toetatakse lisaks kriisitoetusele ka turismi ärimudelite toetusega. EAS on muutnud ärimudelite meetmeid paindlikumaks, et nii-öelda stiimulmeetmena saaksid toetust organisatsioonid, mis soovivad tegevust parandada, uuendada ja muus osas kvaliteeti tõsta. Samuti tegeleb EAS tavapäraselt välismaalastele suunatud turismiturundusega, kuid kuna välisturism ei taastu üleöö, võeti fookusesse siseturism. Eriolukorra lõppedes alustatakse hooga siseriikliku turismi reklaamimisega.

Raudsepa sõnul ei saa Eesti majanduse tulevik olla ekstensiivsel majandusel, mis kasutab odavat tööjõudu. «Vaatamata kriisist tingi-

Riiklikud toetused tud tööjõupuudusele on tööjõuturul struktuursed ebakõlad ning on sektoreid, kus töötajatest on puudus. Üks lahendusi tööjõuprobleemile on innovatsioon, millega järjest enam tegeleme. Kiiresti uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks muutusid innovatsiooni- ja arendusosaku tingimused. Suur tähelepanu ja ressurss läheb innovatsioonitegevuste väljatöötamiseks, näiteks on tähtis rakendusuuringute programmi ülesehitamine,» loetleb ta.

Lisaks ettevõtetele toetustele ja nõu andmisele tegeleb EAS ettevõtete äri edendamist takistavate ärikeskkonna probleemide lahendamisega. «Meil on tugev analüütikute ja ekspertide meeskond ning oleme aktiivselt ühenduses ettevõtjate ja erialaliitudega, et teha ettepanekuid valitsusele, pakkumaks meie ettevõtetele võimalikult head tegutsemiskeskkonda,» sõnab EAS-i juht.

PRIA on 20 aastaga välja andnud ligi nelja miljardi eest toetusi PRIA loodi 2000. aasta suvel. Ta on Euroopa Liidu makseagentuurina juba 20 aastat korraldanud riiklike toetuste, Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste ning turukorralduslike toetuste andmist Eestis. 21. aprilli seisuga on välja makstud 3,889 miljardit eurot. 2020. aastal prognoosib amet 367,5 miljoni eest välja­ makseid (vt graafik).

«PRIA jagatavad toetused on eriilmelised ning neid jagatakse erinevatel eesmärkidel. Pindalatoetustest on vaieldamatult menukaim ühtne pindalatoetus, mida makstakse põllumajandusmaade korrashoiu ja harimise eest,» ütleb PRIA peadirektor. «Mullu ulatus taotlejate arv üle 14 000, kuid on olnud aastaid, kus taotlejate arv on olnud üle 19 000. Maaelu arengukava toetustest on viimastel aastatel olnud populaarsemaid mahetootmist 10

MAAILM VÕIDULAINEL

PRIA 20 aasta kõigi maksete jagunemine maakondade kaupa.

toetav meede, mille taotlejate arv ja toetatav mahemaakasutus on aasta-aastalt jõudsalt suurenenud.»

Suur osa PRIA toetustest on mõeldud investeeringuteks maal.

Huvi toetuste vastu on suur. Reeglina taotletakse kogu toetuse eelarves ettenähtud raha täis ja kahjuks kõigile taotlejatele ei pruugi raha jaguda. Käesoleval maaelu arengukava programmperioodil on menukas investeeringutoetus, mida jagatakse põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks ja mille eelkäijad eelmisel perioodil olid mikropõllumajandusettevõtete arendamise toetus, loomakasvatusehitiste investeeringutoetus ja bioenergia tootmise investeeringutoetus. Tulemuslikkuse meetmest on toetatavad näiteks põllumajandustehnika, loomakasvatushooned, sõnnikuhoidlad.

Aidatakse alles alustavat põllumeest ning ka kohalikke kogukondi Läbi aegade on populaarne olnud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus ja maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus. Väga menukad on läbi ae-

gade olnud LEADER-i toetused, millest toetatakse kohalikule kogukonnale vajalikke tegevusi ja investeeringuid. Näiteks külapoodide, seltsimajade kordategemist või kohalikku väikeettevõtlust, et pakkuda kogukonnale rakendust ning võimaldada sissetulekut teenida maal.

Samuti toetatakse teadus- ja arendusprojekte.

PRIA kaudu jagatakse toetusi kalanduses: toetatakse näiteks rannapiirkonnale vajalikke tegevusi ja investeeringuid nagu kalasadamate rekonstrueerimine, kalasuitsutus­ ahjud jne. Lisaks on populaarne püügivahendi parendamise toetus kutselistele kaluritele hülgekindlate ja selektiivsete kalamõrdade soetamiseks.

«Kui küsida, palju arvestatakse põllumeeste ettepanekutega uute toetuste kasutuselevõtul, siis et oleme rakendusasutus, ei tehta ettepanekuid reeglina meile, vaid Maaeluministeeriumile,» ütleb Kallas, kelle sõnul edastatakse kõik PRIA-le tehtud ettepanekud samuti ise ministeeriumile. «Meile on kliendivaates nõuandev organ PRIA kliendinõukoda, mille liikmed on 15 aktiivset põllumeest ja maaelu arendajat. Tänu neile oleme kohalike arengutega kursis sisukalt ja sügavalt.»

SISUTURUNDUS sisuturundus

MAAILM VÕIDULAINEL

Disainiteadlikud majaomanikud eelistavad keraamilisi katusekive Ajahambale hästi vastupidavat kivi on katusekattematerjalina kasutatud juba aastatuhandeid. Tänapäeval peetakse kivist katust teiste võimalike variantide kõrval üheks kõige väärikamaks, elegantsemaks ja ilusamaks katusekattematerjaliks. Eestlastelgi on kivikatus esimene emotsionaalne eelistus.

K

ui aga tavapäraselt tehakse valik klassikaliste laineliste betoonkivide kasuks, siis veidi erilisemate keraamiliste ehk savikivide kasutamine katusel annab disainiteadlikule majaomanikule võimaluse muuta oma kodu ainulaadse välisilmega hooneks, millesarnast paarisaja kilomeetri raadiuses suure tõenäosusega ei leia.

Kõiki keraamilisi kive saab tellida kas ilma pinnakatteta ehk naturaalsena (savipunases toonis), angobeeritud ehk mati pinnakattega või läikiva ning klaasja glasuuritud pinnakattega. Toome välja mõned erilisemad näited Eesti suurima kivikatuse müüja BMI Monieri keraamiliste kivide seast.

Keraamilinekivi Smaragd on “iseloomuga” kivi, mis annab tänu oma elegantsetele värvidele ja unikaalsele rombjale “koprasaba” kujule igale kodule väga erilise välisilme. Et luua veelgi isikupärasemat muljet, tasub katusepaigaldusel kasutada erinevat tooni kive Smaragdi rikkalikust värvipaletist. Nii võib luua mosaiigimustreid või maalida toonide üleminekuid alates kristalsest mustast kuni hõbehallini või heledamast kastanpruunist tumedama tiikpuuni.

Keraamiline kivi Opal on pilkupüüdev katusekivi, mis annab majale elegantse välimuse, millelt on raske silmi pöörata. See on Kesk-Euroopas väga laialt levinud kivi, mis on Eestis jõudnud juba mõnede eramute ja näiteks ka ühe eramõisa katustele. Kahtlemata on Opal katusekivi, mis annab palju avastamis- ja loomisrõõmu ka arhitektidele, kuna seda toodetakse väga erinevates värvitoonides – alates klassikalistest tumedatest ja ruugetest toonidest kuni selliste toonideni välja nagu mardikaroheline, lilla ja roosa.

Nortegl keraamiline kivi on kõige sügavama lainega kivi BMI Monieri valikus, mis annab hoonele stiilse põhjamaise välimuse ja tänu millele sobib see kivi eriti hästi ka suurtele katusepindadele.

Kivi on lihtne paigaldada, selle roovisamm sama enamike betoonkividega, mis muudab Nortegli ideaalseks tooteks ka betoonkatuse väljavahetamisel keraamiliste kivide vastu ja selle topeltvalts tagab erakordselt hea veepidavuse.

Klassikaline Granat keraamiline kivi on ajalooliselt kõige vanema patenteeritud keraamilise kivi “Marseilles” otsene järeltulija. Seda kivi kasutatakse palju just muinsuskaitse all olevate majade renoveerimisel, kuna sel kivil on olemas Muinsuskaitseameti “heakskiit”. Granati topeltvalts tagab ka erakordselt hea veepidavuse ja seda on saadaval mustas ning erinevates pruunikas-punastes värvitoonides nagu kastan, kirss, savipunane ning vasepunane.

Tel 627 5560 | katus@bmigroup.com | www.monier.ee

Turmalin on sile keraamiline kivi, mis sobib oma rikkaliku värvivaliku, erineva pinnatöötlusega ja samas minimalistliku profiili poolest imehästi kaasaegse arhitektuuriga majadele. See kivi sobib majaomanikule, kellele on oluline, et tema kodu eristuks ja näeks elegantne välja, kuid kes samas oma valikutes eelistab hoida klassikalist hoont. Seda hooldusvaba materjali saab lihtsalt paigaldada ka hoone välisseintele, kattes viimaste disainitrendide kohaselt nii katuse kui ka fassaadid sama materjaliga. Kui kaotada hoonel laiad katuseräästad ja peita vihmaveerennid, on tulemuseks ülimoodne minimalistlik vorm.

Need näited on vaid väike osa kogu BMI Monieri tootevalikust – saadaval on veel väga erinevates värvitoonides, profiilides ja pinnatöötluse variantides katusekive, mida annab ideaalselt integreerida ka Eestis järjest populaarsemaks muutuvate päikesepaneelidega. Viimasel ajal luuakse katusekividest ka väga erilisi fassaadilahendusi, mis muudavad selle hinnatud materjaliks arhitektide seas.

Seega võiks majaomanik, kes soovib ehitada omale isikupärast ja elegantset kodu, BMI Monieri spetsialistidega ühendust võtta. Kindel on see, et sobiva lahenduse BMI Monieri tootevalikust leiab iga majaomanik.

Küsi tasuta nõu meie insenerija ehitustaustaga tehnilistelt konsultantidelt!

Heategevus

Meile meeldib head teha

Tänaseks oleme vist kõik kogenud, et inimesed on eriolukorras mõistvamad ja abivalmimad.

GERLI RAMLER

Heategevus on paljude igapäevane, peaaegu märkamatu tegevus.

Väga paljud on teinud püsiannetuse mõnele südamelähedase tegevusega mittetulundusühingule, toetades haigeid lapsi, vähekindlustatud peresid, koduta loomi või lähivägivalla all kannatavaid inimesi. Arvestades tänast koroonaviirusest tingitud eriolukorda, on heategijate arv tõenäoliselt kasvamas.

I

gal nädalal kuuleme uutest suurematest isikukaitsevahendite annetustest eraisikutelt ja ettevõtetelt, kelle seast võiks välja tuua ettevõtja Kristjan Rahu, kes kinkis riigile miljoni euro väärtuses isikukaitsevahendeid ning oma kodusaarele Saaremaale 100 000 eurot koroonaviiruse leviku ja tagajärgedega võitlemiseks. Ka riigihalduse minister Jaak Aab on öelnud, et kriisiolukord tõestab eestlaste abivalmidust ja solidaarsust ning 12

Eesti inimesed on eriolukorras olnud mõistvad ja abivalmid.

Viimaste aastate kõige enam kõneainet tekitanud heategevusaktsioon on tõenäoliselt tõsise geenihaiguse diagnoosiga väike Annabel, kelle ravi tarvis koguti kaks miljonit eurot. Annabeli vanemate sõnul olid Eesti inimeste südameheadusest vaimustunud isegi arstid Ameerikas, kuhu Annabel ravile viidi. Annabelile koguti raha SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi kaudu, mis on

2000. aastal 26 eraisiku asutatud üks suurematest ja vanematest lastehaiglate juures tegutsevatest heategevusfondidest Eestis.

Lastefond on heade annetajate abil kogunud laste ravitingimuste parandamiseks üle kaheksa miljoni euro. Tegevuses tugineb fond suuresti vabatahtlikkusele: viie tasustatud töötaja kõrval aitab fondi eesmärke ellu viia kokku üle 50 vabatahtliku nii Tartus kui Tallinnas ning Lastefondi seitsmeliikmeline

Foto: Shutterstock

MAAILM VÕIDULAINEL

Heategevus Foto: Shutterstock

MAAILM VÕIDULAINEL like abiga toidukastidesse ja jagatakse sotsiaalametite nimekirjade alusel laiali puudust kannatavatele inimestele. Lühidalt viib Toidupank toidu sealt, kus on ülejääk, sinna, kus on sellest puudus. Ühingu töö toetub vabatahtlikele, kes on abiks toidu kogumisel, ladustamisel, pakkimisel ja väljastamisel.

Kuidas aidata abivajajaid?

nõukogu tegutseb vabatahtlikult, töö eest tasu saamata. Fondi mitteametlik tunnuslause on «Täites lünki aastast 2000!».

Teine Eesti tuntumaid heategevusorganisatsioone on Sihtasutus Hille Tänavsuu Vähiravifond «Kingitud Elu», mille poole pöördub keskmiselt päevas üks abivajaja. Tegu on eraalgatusliku vähiravi toetusfondiga, mille missioon on aidata rahaliselt vähihaigeid, kelle ravimist ei pea riik parasjagu piisavalt «kulutõhusaks». 2020. aasta alguses, kui fond tähistas kuuendat sünnipäeva, täitus mitu märgilist teetähist – fondi kaudu oli selleks ajaks lootust ja elupäevi saanud 1000 Eesti vähipatsienti ning fondi oli laekunud eestimaalaste annetustena kümme miljonit eurot.

Heategevusühinguid on Eestis palju, kuid eraldi tooksin välja SOS Lasteküla ja Toidupanga. SOS Lastekülas kasvavad vanemata lapsed armastavates ja hoolivates kodudes, iga pere süda on SOS ema ja/ või isa, kelle hoole all on kuni kuus erinevas vanuses last. Õed-vennad elavad peredes koos ning igale perele on vajadusel abiks sotsiaaltöötaja ja teised spetsialistid, et pered saaksid igakülgset abi laste kasvatamisel. Lapsed õpivad koolis, 14

käivad huvialaringides ning elavad tavalist igapäevaelu. SOS Lasteküla põhimõte on, et iga laps vajab enda kõrvale püsivalt vanemaid, kes teda toetaks ja suunaks ning tema jaoks alati olemas oleks.

Toidupank aitab inimesi, kellel on raskusi igapäevase toidu tagamisega ajal, kui kaubanduses ja tootmises jääb iga päev üle suur hulk väärtuslikku toitu. Toidupank viib kaks poolt kokku – kaubandusest ja tootmisest võetakse vastu realiseerimistähtaja ületavad tooted, komplekteeritakse need vabataht-

Toidupanga abi on asendamatu, sest Toidupank viib toidu ülejäägid neile, kellel on sellest puudus.

Foto: Shutterstock

Sihtasutuse Hille Tänavsuu Vähiravifondi «Kingitud Elu» poole pöördub keskmiselt üks abivajaja päevas.

Üle 50 Eesti vabaühendust ühendav annetuskeskkond www.armastanaidata.ee on teinud annetamise jõukohaseks kõigile – tee mugavalt annetus, püsiannetus, annetusalgatus või panusta hoopis aega. Annetuskeskkonnas on vabaühendused viiest valdkonnast – lapsed, tervis, loomad ja loodushoid, haridus ning tugev ühiskond, lisaks mainituile Eesti Vähiliit, Eesti Vaegkuuljate Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm, Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit, Sünni- ja Imetamise Eesti Tugiühing, Eesti Loomakaitse Selts, erinevad piirkondlikud loomade turvakodud, MTÜ Loomus, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Tagasi Kooli, Noored Kooli, Heateo Sihtasutus, Maarja Küla, MTÜ Elu Dementsusega, Seltsiks Sinule.

KORISTUSPÄEVAD

MAAILM VÕIDULAINEL

Maailmakoristuspäeva vabatahtlik: iga inimese panus loeb!

GERLI RAMLER

19. septembril 2020 peaks toimuma taas ülemaailmne Maailmakoristuspäev, mis eelmisel aastal tõi kokku miljoneid inimesi üle maailma oma kodumaad puhtamaks tegema. Milline on Eestist alguse saanud aktsiooni mõju meie noortele ning kuidas plaanitakse uus koristusmaraton läbi viia tänavu?

16

Foto: Shutterstock

«P

raegu oleme veel ootel ning tegeleme kogu meeskonnaga veel mõttetööga, kuidas võiks sügisel see päev Eestis välja näha. Ehk kuidas ohutult koristuspäeva läbi viia ning kuidas toimub koristamine siis, kui suuremad kogunemised pole veel lubatud,» ütleb Eesti maailmakoristuse vabatahtlik Hannele Känd. Ta lisab, et samas on varem palju koristajaid olnud just väikestes seltskondades – oma perega, lihtsalt jalutajad. «Kindlasti on see üks võimalus, kuidas koristuspäev toimuda saab, kusjuures seda enam saab rõhutada, et iga inimese panus loeb!»

Eelmise aasta maailmakoristuspäeva läbiviimise ja tulemuste juures tegi talle suurt rõõmu koolide ja lasteaedade agar kaasatulemine ning see, kuidas lapsed ja noored ise asusid nii-öelda härjal sarvist haarama ning kõikjal asuvale prügile osutama. «Meile laekus mitmeid teateid, kuis lapsed, olles kooliga koristamise lõpetanud, jõudsid koju ning korraldasid ka perekonnale koristusaktsiooni oma kodu lähedal. Noored teavad väga hästi, kuhu käib prügi, kuidas seda sorteerida ning miks see kõik vajalik on. Muna õpetab kana – just nii võikski olla!» ütleb Känd.

Ta usub, et 2019. aastal korraldatud koolikampaania istutas kindlasti paljudesse noortesse seemne edasiseks toimetamiseks elus.

«Näiteks et prügi ei ole vaja nii palju

Mullu korjati Eestis talgutel 333 000 liitrit prügi, sealhulgas 1,1 miljonit suitsukoni.

tekitada, et mikroprügi nagu suitsukonid ei paista silmagi, aga teevad vägevat kahju. Viimastel päevadel tegi südame soojaks uudis Pärnu tundmatutest sarikoristajatest, kes jõekalda prügist puhastasid. Üldiselt võiks see olla normaalsus: kui maas prügi näed, korja üles ja poeta prügikasti.»

Üle maailma osales mullu koristusmaratonil kokku 20 miljonit inimest Ühepäevasest koristusmaratonist 21. septembril 2019 võttis osa rekordiline 20 miljonit inimest 180 riigist. Suurim oli ka Eesti koristajate arv – möödunud aasta inimeste

arvu ületati peaaegu kolmekordselt.

Eestis koristas väikeprügi vähemalt 28 038 inimest, mis on 2,1 protsenti elanikkonnast. Seda tulemust edestasid vaid Kõrgõzstan seitsme, Bulgaaria kuue, Kambodža viie ja Indoneesia kolme protsendiga elanikkonnast. Suurima osalejate arvuga riik oli mullu Indoneesia, ligi 10 miljonit inimest. Pakistanis osales 2,5, USA ligi kaks ja Indias 1,6 miljonit inimest.

Tuues välja eelmise aasta kokku korjatud prügi, siis Eestis koguti vähemalt 333 000 liitrit prügi, sealhulgas 2200 liitrit ehk 1,1 miljonit suitsukoni. Suitsukoni on äärmiselt mürgine jääde, kuna üks koni võib mürgitada kuni tuhat liitrit vett ning

KORISTUSPÄEVAD tappa loomi, linde ja kalu. Sri Lankal koguti aga näiteks ainuüksi ühest rannast 250 kilo plasti ja 15 kilo rannaplätusid.

Teeme Ära! tuli seekord teisiti Mai alguse traditsioonilised Teeme Ära talgupäevad olid tänavu teistsugused. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsus üles kõiki eestimaalasi valmistama ja kandma riidemaske. «Tänavu ei olnud erikolukorra tõttu Teeme Ära talgupäeva tavapärasel moel võimalik korraldada. Kuid ka talgupäeva edasilükkamine ei oleks olnud mõistlik, sest me keegi ei tea, millal on jälle võimalik suurema osalejate arvuga sündmusi korraldada. Seepärast kaalusime põhjalikult ja otsustasime, et Teeme Ära talgupäeva meeskond saab teha üleskutse, mis võiks laiemas plaanis kaasa aidata meie kõigi kii-

MAAILM VÕIDULAINEL

DIGITAALNE MAAILMAKORISTUSPÄEV Kui Eestis on digikoristuspäevi korraldatud ka varem, siis tänavu 22. aprillil toimus esimene ülemaailmne digitaalne koristuspäev, mis tähistas keskkonnaliikumise Earth Day juubelit. Üleskutse eesmärk oli panna inimesed leidma kasvõi pool tundi, et kustutada oma nutiseadmetest kasutud failid.

Iga päev kulub miljardite rämpskirjade kohaletoimetamiseks sama suur hulk energiat, kui kahel miljonil Ameerika kodul ja see toodab sama palju kasvuhoonegaase kui kolm miljonit autot. Prognoosi kohaselt tarbivad 2025. aastal andmehoidlad viiendiku kogu planeedi toodetud energiast ja on ühtlasi üks suurimaid reostajaid.

2040. aastaks toodavad miljardid internetiühendusega seadmed 14% kogu maailmas tekkivast heitkogusest.

Digiprügi kustutamine vabastab nutiseadmete salvestusruumi, muudab seadmed kiiremaks ning hoiab selle tulemusena kokku väärtuslikku aega. Samuti aitab organiseeritud ning puhastatud tööruum igapäevast tööd efektiivsemaks muuta!

remale naasmisele tavapärase elukorralduse juurde,» räägib Teeme Ära kommunikatsiooni eestvedaja Erkki Peetsalu.

Ta lisab, et üleskutse «Teeme Eesti viirusest puhtaks!» julgustab inimesi ise kodus maske valmistama ja neid õigesti kandma, sest see on esimene ja tõhusaim viis peale kõigi

KESKLIIGENDIGA LAADURID www.norcar.ee

Norcar BSB Eesti AS • Rebase 16, 79702 Prillimäe, Raplamaa +372 526 7524 • info@norcar.ee

18

teiste ennetusmeetmete järgmise, mis toetab viiruse leviku peatamist ja ühist naasmist tavaellu. «Küsimus on inimeste suuremas teadlikkuses, hoolimises, valmisolekus võtta vastutust enda, oma lähedaste ja kogukonna eest. Tšehhide põhimõte «sinu mask kaitseb mind ja minu mask kaitseb sind» on kõige parem

KORISTUSPÄEVAD

väljendus antud eriolukorras kogukondlikust mõtteviisist, mis on olnud üle-eestilise Teeme Ära talgupäeva lähtekoht. Mida rohkem üksteist inspireeritakse, seda suurem positiivne mõju on sellel meile kõigile nii isiklikult kui ka ühiskonnale tervikuna.»

Teeme Ära prügikoristusaktsioon toimus esimest korda 2008. aastal,

millele järgnes mõttetalgute aasta.

2010. aastast alates on toimunud Teeme Ära talgupäev, kus iga kogukond saab ise otsustada, millised tööd ja tegemised on just neile kõige olulisemad sel konkreetsel talgukevadel ühiselt ette võtta ja ära teha.

Seetõttu pole puhastamine ja koristus olnud juba ammu enam Teeme Ära talgupäeva põhifookus, vaid väga paljud muud teemad alates heakorrast kuni kogukonna turvalisuseni.

«Läbi aastate on igakevadised talgupäevad toonud välja, kui tugevad on kogukonnad üle Eesti ning Teeme Ära talgupäev on aidanud ka ise kaasa kogukonnatunde ja aktiivse hoiaku kujunemisele,» kõneleb Peetsalu «Arusaamine, et meist endist sõltuvadki meie elukeskkonna kvaliteet, turvalisus ja heaolu, on talgupäeva tegemiste ja õlg-õla kõrval panustamise kaudu jõudnud kümnete tuhandete inimesteni.

Sellele on talgupäeva fookusteemad eri aastatel keskendunud ja seda näitab ka igakevadise talgu­ traditsiooni juurdumine igas Eestimaa nurgas. Hoolimise ja õlatunde tundmise kaudu on paljud talgulised leidnud üles oma tõelise kutsumuse, leidnud oma naabrid, oma kogukonna – leidnud elamise rõõmu ja panustamise soovi, koostöö tahte ning elujulguse!»

Foto: Shutterstock

Digiprügi kustutamine teeb muide nutiseadmed kiiremaks.

Foto: Shutterstock

MAAILM VÕIDULAINEL

Teeme Ära! üleskutse «Teeme Eesti viirusest puhtaks!» julgustab inimesi ise maske valmistama ja õigesti kandma.

19

e-sport

Foto: Shutterstock

MAAILM VÕIDULAINEL

Mis on E-sport ja kui edukad eestlased selles on?

Allikad: diktor.geenius.ee, digitark.ee, Vikipeedia, err.ee

Iga kriis tekitab uusi trende ja mõttemuudatusi. Nii sai paarkümmend aastat tagasi, 1990. aastate lõpus hoo sisse e-sport, mis tänaseks on jõudnud muljetavaldavate auhinnarahade ning populaarsuseni. Praegune olukord oma tavatute karantiinidega annab e-spordile ainult hoogu juurde.

E

-sporti peetakse täna üheks paljudest spordi vormidest, mis erineb tavaspordist siiski mitme omaduse poolest. Näiteks ei võistle e-sportlased reaalelus, vaid arvutimängus, ja e-sportlase puhul ei ole olulised lihaste tugevus ja vastupidavus, vaid kiire reaktsioon ja taktikaline mõtlemine. Lühidalt on e-sport teatud arvutimängu mängimine professionaalsel tasemel. E-spordina harrastatavad mängud on harilikult reaalajas toimuvad strateegia-, võitlus-, tulistamis- või rallimängud ning sageli eristatakse mängijate seas kolme taset: amatöör, poolprofessionaal ja professionaal. Üks esimesi riike, kus e-sport jõudsalt arenema hakkas, oli Lõu20

na-Korea. Arvatakse, et e-spordi tõus Koreas tuli internetivõrkude ehitamisest pärast 1997. aasta Aasia finantskriisi. Et kriis tekitas meeletu tööpuuduse, hakkasid inimesed otsima uusi ajaviiteid. Juba 2000. aastal loodi Korea kultuuriministeeriumi alla Korea E-spordi ühing, et edendada ja kontrollida e-spordi harrastamist riigis.

Arvutimängureid on maailmas miljoneid ja nende seast selgitatakse professionaalsete turniiride abil välja ala parimad. Kuigi e-sport on välja kasvanud tavalistest arvuti- ja võrgumängudest, võib seda täna võrrelda tavaspordi ning sealsete meistrivõistlustega. Osalejad on professionaalsed e-sportlased ning võistlused toimuvad kohtunike silme

all kontrollitud tingimustes. Publik saab lemmikutele kaasa elada samal ajal kodus ekraani ees.

Meie parimad on «Puppey», «ropz» ja «karzheka» 2019. aasta oli Eesti e-sportlastele väga edukas – meie kõige enam teeninud e-sportlane Clement «Puppey» Ivanov teenis 626 760 dollarit. Tegemist on maailma ühe parema «Dota 2» meeskonna kapteniga, kellele tõid mullu esikohad Chongqingi ja Pariisi suurturniiridel sisse 70 000 dollarit ning võistlus The International 2019 koguni 411 000 dollarit.

Eestlaste seas ehk enim tuntud Robin «ropz» Kool teenis eelmi-

e-sport

Ka «päris»-sportlased on avastanud e-spordi

Entusiastlikud e-spordi mängijad.

fid Rein Taaramäe ja Martin Laas.

Virtuaalsel väljakul võtavad muide mõõtu ka nii maailma tippjalgpallurid – aprillis toimus ePremier Lea­ gue, kus mängus «FIFA 20» võtsid mõõtu reaalsed Premier liiga jalgpallurid ja mitu tuntumat jalkafänni.

Eestis otsustati e-spordile üle viia näiteks saalikorvpall, mille hooaeg ootamatult lõppes. 22. aprillil alustas PAF Korvpalli E-spordiliiga, kusjuures virtuaalsest võistlusest võtavad osa kõik tänavu liigas kaasa teinud klubid ehk BC Kalev/Cramo, Tartu Ülikool, TalTech, Pärnu Sadam/ Transcom, Rakvere Tarvas, Tallinna Kalev/TLÜ ja AVIS UTILITAS Rapla.

Võistlus toimub videomängus NBA 2K20 PlayStationi konsooliga.

harrastussportlased kui ka maailma tippsport. Pea igal nädalal tuleb uudiseid virtuaalsetest võistlustest, e-jalgpallist või e-korvpallist. Näiteks toimus mai alguseni parima maletaja Magnus Carlseni eestvedamisel virtuaalne maleturniir kogu maailma eliidi osavõtul.

Aprilli lõpus tehti algust virtuaalse Šveitsi velotuuriga, kus osalevad profiratturid kogu maailmast. Virtuaalsel velotuuril istuvad ratturid kodudes rattapuki selga ja läbivad ühtset süsteemi kasutades viis etappi. Üksteise vastu heitlust näevad ratturid enda ette asetatud ekraanilt ja võistlusteks tehakse ka otseülekandeid. Igal etapil osaleb 57 ratturit 19 tiimist, nende hulgas Eesti rattaproFoto: Shutterstock

Lisaks eelnevale on koroonakarantiinis e-spordi endale avastanud nii

Foto: Shutterstock

sel aastal 173 958 dollarit. Tegemist on Saksa meeskonna Mousesportsi ridadesse kuuluva meie edukaima, maailma ühe populaarseima e-spordimängu «CS:GO» mängijaga. Suurepäraseid tulemusi on «ropz» näidanud ka sel aastal, saavutades näiteks «CS:GO» ESL Pro League 11. hooaja finaalturniiril oma meeskonnaga teise koha.

2019. aasta kolmanda koha saavutas Eesti mängijate seas Team Empire’i ridades «Rainbow Six Siege’i» mängiv Jevgeni «karzheka» Petrishin, teenides 124 790 dollarit. Tema meeskond võitis mitu olulist turniiri, aga suurima teenistuse – 64 000 dollarit – tõi sisse teine koht Six Invitational 2019 võistlusel.

Tänavusest võitudest tore uudis on, et «CS:GO» meeskond SMASH, mille ridades mängivad eestlased Kristjan «fejtz» Allsaar ja Kristjan «shokz» Jakobson, saavutas turniiril Home Sweet Home Cup 2 teise koha ja võitis 10 000 dollarit.

SMASHi mängijatest näitasid kõige paremat vormi just eestlased All­ saar ja Jakobson, kes tõusid oma meeskonna parima reitinguga mängijateks vastavalt 0,84 ja 0,82 reitingupunktiga.

MAAILM VÕIDULAINEL

22

E-SPORT VÕLUB KA SOLIIDSES EAS MÄNGUHUVILISI Mängustuudio Ubisoft plaanib luua filmi pensionäride «CS:GO» meeskonnast Silver Snipers, kus mängivad ainult kõrges eas mängijad. Silver Snipers on reaalselt eksisteeriv vanuritest koosnev professionaalne «CS:GO» meeskond, mille mängijate keskmine eluiga on 67 aastat. Tiimi kuuluvad kolm Rootsi härrasmeest ja kaks prouat, kes on endale valinud üsna koloriitsed mängijanimed – meeskonnas on näiteks Wanja «KnittingKnight» Godänge ja Inger «Trigger Finger» Grotteblad.

HOT LIPSI LAO TÜHJENDUS Sekslelud alla 5 €

SILIKOONIST ANAALPEENIS

ARMUKUULID – ERINEVATE VÄRVIDEGA!

Oled mõelnud, et anaaltapid on igavaks jäänud ja tahad tunda midagi reaalsemat ja huvitavamat?

Nüüd on meil müügis ka anaalpeenis.

Suurus: S: 12.5 * 2.3 cm/4.9” * 0.9” M: 15 * 2.8 cm/5.9” * 1.1” L: 17.5 * 3.2 cm/6.9” * 1.3” Kaal: S: 76.5 g/0.17 lb/ 2.7 oz M: 123 g/0.27 lb/ 4.3 oz L: 215 g/0.47 lb/ 7.6 oz Materjal: silikoon

TAVAHIND: 12,90

€ SOODUSHIND 4,97 €

€

TAVAHIND: 9,90

Suurus: S: 3,5 * 2,8 cm/1,4" * 1,1" M: 4,5 * 3,5 cm/1,8" * 1,4" L: 5,5 * 4,2 cm/2,2" * 1,7" Materjal: silikoon TAVAHIND 19,90

€

€ SOODUSHIND 4,99 €

Täiesti veekindel, suure imavusvõimega Materjal: silikoon / ABS / TPE Värv: lilla Suurus: 7 cm Diameeter: 3 cm

€

TAVAHIND 19,90

SOODUSHIND 4,99 €

SOODUSHIND 4,97 €

TAVAHIND 16,90

PREMIUM RANGE ADVANCED CLIT PUMP – KLIITORIPUMP

SILIKOONIST MUST ANAALTAPP

Värv: must Suurus: 4,9 * 1,9 cm Power: 3LR41 Materjal: BS + silikoon VEEKINDEL

Tugeva iminapiga PVC materjalist dildo on väga reaalne.

Tal on realistlik suurus ja kuju, kus on lisatud isegi veenid ja munandid.

Seda saab lihtsasti kinnitada seinale või dušikabiini külge.

Suurus: 16x4 cm Värv: ihuvärv, must

€

SOODUSHIND 4,90 €

MARC DORCEL CLARA MORGANE VAGIINA

ROOSAD PEHMED KÄERAUAD

Clara Morgane masturbaator kujutletud ja disainitud endise prantsuse pornostaari, tuntud Clara Morgane järgi.

Masturbaator kõikidele näitlejatari fännidele, kes saavutavad täieliku naudingu kasutades tema masturbaatori ja samal ajal vaadates tema erootilisi filme.

Masturbaator on seest soonitud, mis garanteerib teile võimsa ja realistliku naudingu. Ole ise vastutav ja saavuta võimsaid orgasme. Ideaalne lelu kõigile ja Clara Morgane fännidele.

Metallist käerauad pehmendustega Kaasas 2 võtit Materjal: metall Värv: roosa TAVAHIND 9,90

€

SOODUSHIND 4,97 €

PRETTY LOVE STEWARD NÄPUVIBRAATOR

TUGEVA IMINAPIGA REALISTLIK DILDO

Kolme erineva vibratsioonikiirusega Väga võimsa vibratsiooniga Värvus: must Muna pikkus: 5 cm Diameeter: 2,5 cm Töötab 3 x AA patareiga (pole kaasas) Materjal: TPE

SOODUSHIND 4,97 €

TAVAHIND 11,90

TAVAHIND 12,90

PULDIGA JUHITAV VIBRAMUNA

Neid saab kanda mitu tundi järjest. Iga liigutus, mis sa ka ei teeks, tekitab sulle mõnusa vibratsiooni.

Seega vaginaalsed lihased on stimuleeritud, masseeritud ja treenitud.

Need suurepärased ja väga populaarsed armastuse kuulid aitavad ennetada inkontinentsust.

Armukuulid on valmistatud turvalisest materjalist.

Värv: must, roosa, lilla Suurus: 10 * 3,6 cm Materjal: TPR + metall

€

SOODUSHIND

3,99 €

TAVAHIND 23,90

€

SOODUSHIND 4,99 €

Marc Dorcel – Maailma parimad suure eelarvega tehtud seksfilmid soodushinnaga DVD MARC DORCEL SOUBRETTES SERVICES 6 DVD SET

COFFRET COLLECTOR 6 DVD, 35TH ANNIVERSARY

DVD L'ÉDUCATION D'UNE JEUNE SOUBRETTE

9 tundi, 37 stseeni, 26 tüdrukut Aasta: 2016 Osades: Lola Reve, Anissa Kate, Tarra White, Cindy Dollar, Eufrat, Domino, Simone Style, Taylor Jessica Fiorentino, Sharon Lee, Ariel Rebel, Michelle, Ava Courcelles, Bijou, Szilvia Lauren, Anna Polina, Denisa Heaven, Samantha Jolie, Klarisa, Lena Stacy Silver, Kathy Sweet, Defrancesca Gallardo, Sandra Sanchez...

With nearly 3 hours of uninterrupted sex and 16 actresses from the best films of the DORCEL collection, relive 35 years of purely French pornography! The 35 YEAR ENCYCLOPEDIA BOX SET, Dorcel porn from A to Z. Aasta: 2014

DVD L'éducation d'une jeune soubrette / The Education of a Young Maid Filmi pikkus: 100 min Näitlejad: Anissa Kate, Taylor Sands, Ava Courcelles SOODUSHIND

TAVAHIND 34,99

€ SOODUSHIND 21,90 €

TAVAHIND 34,90

€

SOODUSHIND 19,97 €

14,90 €

Vana-Narva mnt 20b | Avatud: E-L 10-21 Relika OÜ • Tel 661 6988 • info@hotlips.ee

Lisavaliku ja palju teisi tooteid leiad www.hotlips.ee

Tehnika läbilöögid

MAAILM VÕIDULAINEL

Kohalikud tehnikaimed GERLI RAMLER

Eestlased on nutikad ja on seda IT-valdkonnas ka korduvalt maailmale tõestanud. Aga tugevad oleme mitte ainult e-riigina, vaid ka paljudes muudes sektorites.

Meie tuntuim kaitsetööstusettevõte Milrem on näiteks hetkel keskendunud kolmele uuele innovatiivsele tootele, Roofit.Solar valmistab elektrit tootvate õhukeste päikeseelementidega katusepaneele ning Saunum viib leilivõtmise saunas täiesti uuele tasemele.

Kustutussüsteemid võimaldavad tulekahjusid kiiremini ohjeldada.

R

obottuletõrjuja lahendu­sed põhinevad Milrem Roboticsi mehitamata roomiksõidukil Multiscope Rescue, kuhu integreeritud Hollandi vahukustutussüsteemide tootja InnoVfoami kustutussüsteemid, mis aitavad leevendada tuletõrjujate ees seisvaid ohte ja võimaldavad tulekahjusid kiiremini ning efektiivsemalt ohjeldada. Robottuletõrjujad on ohutult distantsilt kaugjuhitavad, kusjuures kustutussüsteeme ning sõidukit saab tänu erinevatele kaameratele juhtida eraldi. Süsteemile saab lisada sensoreid, näiteks gaasilekete avastamiseks. Samuti on võimalik lisada autonoomsuse navigatsioonipakett, mis võimaldab iseseisvat liikumist päästealale või sealt tagasi. Mehitamata sõiduki kandevõime on kuni 1200 kg ning sellele saab integreerida pumbasüsteemiga vee- ja vahupaake.

Lisaks saab robottuletõrjuja kanda kümnete meetrite kaupa voolikuid, mille käsitsi laialilaotamine tähendaks tuletõrjujatele märkimisväärset energia- ja ajakulu.

24

Kaks mehitamata sõidukit, millest üks istutab taimi ning teine lõikab võsa.

Robotmetsameest ehk Robotic Foresteri rakendatakse parasvöötme metsade kõige keerulisemates tingimustes – lageraiealadel. Süsteem koosneb kahest mehitamata sõidukist, millest üks istutab taimi ning teine lõikab võsa. Istutusseadmega metsamees istutab lageraie aladele metsataimi, salvestades seejuures iga taime täpse koordinaadi andmebaasi. Seejärel võtab töö üle võsalõikuriga metsamees, kes tänu eelsalvestatud koordinaatidele teab täpselt, kus istutatud taimed asuvad ning suudab nende vahel võsa ja heina lõigata, vähendades konkurentsi valgustingimustele ja mullatoitainetele. Selline süsteem aitab tagada jätkusuutliku metsamajanduse, tõstab oluliselt tööjõu efektiivsust ja on oluliseks meetmeks kliimaprobleemide lahendamisel. Nimelt seovad kasvueas olevad metsad atmosfäärist süsinikku 1-10 t/ha aastas, aidates leevendada kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris. Kasvatades puuliike, mis leiavad rakendust saetööstuses näiteks ehitusmaterjalide või mööblina, saab siduda süsinikku veel mitmeks aastakümneks.

Mehitamata jalaväe lahingmasin.

Milremi arendatav uut tüüpi mehitamata jalaväe lahingmasin on kordades suurem ja tehniliselt keerukam robot kui tänased THeMIS ja Multiscope. Robotlahingsõiduki eelis on, et sõdurid on võimalik hoida ohutus alas ning ohtlikumatele positsioonidele asetatakse robootikalahendused.

Kolm korda väiksem kaal muudab transpordi missioonipiirkonda väga lihtsaks, näiteks saab seda lennukist langevarjuga maapinnale visata. Varustatud on sõiduk aga samasuguse 30-50 mm kahuriga nagu hetkel erinevates riikides kasutusel olevad jalaväelahingmasinad. Liikumiskiirusel 80 km/h pole enam võimalik masinat juhtida kui puldiautot, vaid tuleb määrata asukohad ja trajektoorid, mis määravad sõiduki autonoomse liikumise.

Ruumis sisekliima reguleerimise seade.

Liigne kuumus ja leiliviskamisest tulevad tulised sahmakad võivad rikkuda saunaskäigu mõnu ning oodatud lõõgastumise asemel hoopis saunatajate pulsikiirust tõsta, organismi väsitada ja peavalu tekitada.

Lahendus on sisekliima reguleerimise seade Saunum, mille ainulaadne tehnoloogia ühtlustab kuuma ja külma õhuvoolu ning pakub seeläbi nauditavamat ning tervislikumat saunaelamust. Nüüd saab saunas korralikult higistada ilma, et kuumus hinge kinni võtaks. Saunumi idee autor on soojusenergeetikainsener Andrus Vare, kes töötas prototüübi kallal enam kui 10 aastat, kaasates TalTechi teadurid. 2016. aastal jõudis Saunumi idee

Tehnika läbilöögid

MAAILM VÕIDULAINEL Tehnopoli Prototroni start-up’ide konkursil viie parema sekka ning ettevõtmist on toetanud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

Roofit Solar Energy toodab ehitisintegreeritud päikesepaneele.

Eesti teadlase Andri Jagomägi välja töötatud teraskatusega integreeritud päikesepaneelide lahendus on maailmamastaabis ainulaadne ning teist sellist monokristalsete ränielementidega integreeritud teraskatuse lahendust müügil ei ole. Roofit. solar lahenduses on kokku liidetud tavapärane vettpidav katusekattematerjal, päikeseelemendid, ühendused ja moodsad materjalid. Paneeli pealmine kiht karastatud klaas annab tugevuse ning välimuse, mille puhul tänavalt vaadates ei suuda inimsilm eristada tavalist katusematerjali ja elektrit tootvat paneeli.

Sel aastal on ettevõttel plaanis paigaldada 100 uut elektrit tootvat

katust, mille omanikud saavad püüda kinni suvise päikese ning muuta see roheliselt elektriks, mida kasutada nii ise kui ka ülejäägi korral börsihinnaga võrku tagasi müüa.

Muide, samadest elektrit tootvatest paneelidest võib ehitada ka majale atraktiivse ja elegantse elektrit tootva terasfassaadi. Roofit Solar Energy on viimase aastaga võitnud 8 erinevat innovatsiooni ja energiavaldkonna auhinda. Kõige värskem nendest Swedish Steel Prize 2019 ja hiljutine nomineerimine Euroopa 2020 Keskkonnaauhinnale.

Roofit Solari katus majal Lõuna-Eestis.

Kui keerukas on innovaatilisi ideid arendada?

Milremi juhatuse esimehe Kuldar Väärsi sõnul on oluline leida lahendusi, mis aitavad kliendi probleeme lahendada kõige efektiivsemal moel. «Kui need lahendused on väga uudsed, tuleb valmis olla klienti toetama ja koolitama ning mitte üllatuma, et suuremate telli­ musteni jõudmise aeg on pigem pikk kui lühike.»

Ta meenutab, et kui Milrem alustas oma päris esimese, kaitseotstarbelise mehitamata sõiduki THeMISe loomist, suhtuti sellesse kohati üsna skeptiliselt. «Tänaseks on suhtumine muutunud. Praegune maailmaolukord on mehitamata süsteeme soosiv, eriti tsiviilvaldkondades, kus tootmis- ja tarnekindluse tagamine on oluline ning COVID on toonud välja uued kitsaskohad. Oluline on

EESTI JALGPALLI SUURTOETAJA

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks.

Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

25

Tehnika läbilöögid kliendipõhisus – näiteks robottuletõrjuja ja robotmetsamehe loomisel teeme koostööd Päästeameti ja Riigimetsa Majandamise Keskusega, kes on toetanud meid nõuga ning samas annavad ka võimalusi loodud lahenduste testimiseks.»

Saunumi juht Andrus Vare möönab, et Eestis ei ole lihtne oma ideid arendada. «Eestit üldse ja kui innovaatilist maad teatakse suhteliselt vähe ja raske on saada komponente leiutise testimiseks. Meie puhul oli ka raske seletada, mis on saun, kuna paljud polnud sellisest asjast kuulnudki. Teiseks on Eestis suhteliselt vähe «eri»-tehnilist kompetentsi. Firmade müügimehed tihti pole insenerid, tegelevad paljude spektritega ja neil pole võimalustki kõiges end sügavuti koolitada. Seega on teadmised väga pealiskaudsed ja abi peab otsima väljaspoolt.»

Ta lisab, et kahjuks on ka ülikoolide tase praktiliste lahenduste otsimisel ja rakendamisel väga nõrk, kuna õpetatakse teoreetikat praktilise kogemuseta. «TalTechil on palju erinevaid laboriseadmeid, millest saab reaalset abi, aga praktiliste konkreetsete tehniliste lahenduste väljatöötamisega pidime ise hakkama saama nii-öelda katse-eksitusmeetodil ja läbi kuluka ja aeganõudva prototüüpide loomise. Kallis ja keeruline on ka patenteerimisprotsess.»

Vare kiidab Tehnopoli Prototroni, kuhu kaasatud juhtidelt ja tippspetsialistidelt tuli palju mõistmist, huvitavaid küsimusi ja äriidee peegeldusi, millest oli reaalselt palju abi.

Pärast Prototroni auhinna saamist paranes suhtumine projekti teiste seas, auhinna maine töötab siiamaani hästi nii arenduse kui turunduse mõttes. Samuti kiidab ta tööd EAS-iga, kelle abiga sai tehtud nii teadustööd koos Mectory ja TalTechiga kui ka tutvustav video.

Roofit Solar Energy arengut on samuti palju aidanud EAS – algus­ aastate starditoetusega osteti esimese masinad ja mullu asuti vallu26

MAAILM VÕIDULAINEL

Hea töö üheks oluliseks salarelvaks on meeskond.

Foto: Shutterstock

tama eksportturge EASi teenuste toel. Eesti innovatsiooni aitavad piiri taga tutvustada ka EASi ekspordinõunikud ja Roofit.solari ekspordijuhi Helen Anijalgi sõnul aitab palju kaasa rahvusvahelistel üritustel käimine. Ja muidugi inimeste keskkonnateadlikkuse kasv, sest Roofit. solari kliendid on tehnoloogiahuvilised inimesed, kellel on selge päikeseenergeetikausk, soov panustada kliimakriisi lahendamisse ja valmidus maja ehitusel investeerida energiatõhusasse lahendusse, et tulevikus kulusid kokku hoida.

Mis aitab leiutajaid rasketel hetkedel?

Väärsi sõnul on Milremi salarelvaks meeskond. «Meie meeskond usub sellesse, mida tehakse ning rasketel hetkedel on meie ühine kindlameelsus kindlasti kasuks tulnud. Oluline on hoida meeeskonnas õhkkonda, kus hullud ideed ja uudsed lahendused on oodatud. Kõigist nendest ideedest ei saa kunagi tooteid.»

Anijalg on samuti seda meelt, et edu algab meeskonnast. «Leiutaja peab leidma oma inimesed, kellel on erinevad kompetentsid ja kes aitavad leiutist turundada, müüa ja pidevalt arendada. Praegusel raskel ajal on meeskonna kooshoidmine ja ühine tegutsemine eriti olulised.

Kõik noored ettevõtted, kes koroonakriisi üle elavad, saavad suure kogemuse võrra targemaks.»

Samuti tuleb tema sõnul tegeleda inimeste harimisega, näiteks

päikesenergeeetika vallas tuleb seda palju teha. «Roofit.solar sõelub müügiprotsessis välja huvilised, kellel on kindel soov päikesekatus ehitada. Optimaalse lahenduse leidmine on põhjalik koostöö ja pikk dialoog kliendiga, sest tihti inimesed ei tea päikeseenergeetikast palju, kuna neil pole ju kunagi varem olnud päikesepaneele.»

Saunumit on väga palju aidanud sõprade usk ja toetus rasketel hetkedel. «Tootearenduse protsessis on palju pettumisi. Arvad, et asi on juba valmis ja siis selgub, et mingi väikese nüansi tõttu tuleb jälle täiesti otsast peale alustada,» ütleb Vare. «Tootearendus nullist on pikk närvekulutav projekt ning väga tugevatele isiksustele. Samas on väga hea tunne, kui oled millegagi hakkama saanud!» Õnnestumine on tema sõnul juba see, kui idee jõuab seeriatootmisesse. «Kirss tordi peal on 100% positiivne tagasiside klientidelt.»

Nõuandeks teistele leiutajatele ütleb Vare: «Kui tundub tegu ka huvitava ideega, tasub alati konsulteerida. Meil on lisaks Prototronile olemas Ajujaht, Garage48 ja erinevad inkubaatorid, kust saab palju head nõu ning kogemust. Pärast seda on lihtsam edasi minna. Heameelega jagan ka enda kogemust, et jääksid mõned vead tegemata, mis pikendavad protsessi ja teevad kallimaks.

Kindlasti tasuks uue innovatiivse ideega proovida patentimist, et keegi ideed kergelt üle ei võtaks. Ja veel – kui ei proovi, ei juhtu midagi!»

Rohelise mõtteviisi triumf Kaablitootja Prysmian Groupi Keila tehas kasutas mullu ligi 10 000 MWh fossiilsetest kütustest elektrienergia asemel roheenergiat.

Roheline eluviis – väikeste sammudega suurte tulemuste poole GERLI RAMLER

Keskonnateadlikkus ja loodussõbralik mõtlemine on saanud väga paljude inimeste eluviisiks ning ettevõtete visiooniks. Seda suurem on rõõm tõdeda, et oma panuse on rohelisemaks muutumiseks andnud ka Eesti firmad.

N

äiteks suurim Eesti taastuvenergia tootja ning kaugkütte- ja kaugjahutusteenuse osutaja Utilitas varustab ööpäevaringselt sadu tuhandeid inimesi keskkonnasõbraliku kaugkütte ja elektrienergiaga. Selleks kasutatakse võimalikult suures osas taastuvaid kütuseid, sealhulgas puidujäätmeid. Utilitase kaugkütteettevõtete juhi Andres Veske sõnul on kõik ettevõtte äriotsused mõjutatud nende mõjust loodusele. «Otsime pidevalt uusi lahendusi fossiilsetest kütustest vabanemiseks, tõstes taastuvkütuste osakaalu, arendades kütusevaba päikese- ja tuuleenergiat ning uurides soojussalvestite võimalusi.»

Riiklik energia- ja kliimakava on seadnud sihi, et aastaks 2030 peab 28

63% Eestis tarbitavast soojusest ja 42% kogu tarbitavast energiast olema toodetud taastuvatest allikatest.

Utilitase panus sellesse on suur, sest ettevõte toetab oma tegevusega

MAAILM VÕIDULAINEL kasvuhoonegaaside heite vähendamist ning taastuvkütuste laialdast kasutamist soojuse ja elektri tootmisel.

Kaugküttekatlamajades ja koostootmisjaamades kasutatakse kütuse põlemisest tekkiva suitsu puhastamiseks efektiivseid filtreid ja suitsugaasipesureid, tänu millele väljub korstnast 160-kraadise suitsugaasi asemel 50-kraadine puhastatud suitsugaas.

Veske nendib, et suur samm keskkonnasõbralikuma ja säästlikuma tehnoloogia suunas on ka kaugjahutus, mille hinnanguline CO2 heitmete sääst võrreldes lokaalse lahendusega on kuni 80%. Kaugjahutus aitab kaasa keskkonnale kahjulike külmainete kasutamise vähendamisele ja võimaldab need asendada keskkonnasõbralike tehislike või looduslike külmainetega. Utilitase ambitsioon on varustada terve Tallinna kesklinn keskkonnasõbraliku kaugjahutusega.

Nende plaanide realiseerumisel hoitakse ainuüksi meie pealinnas kokku aastas 30 000 tonni CO2.

Taaskasutatud materjalid ja suhkruroog elektrikaablite tootmises Kaablitootja Prysmian Group on roheline nii oma mõtteviisilt kui ka tegudelt. Ettevõtte Keila tehase toodang valmib juba viimased kolm aastat 100% rohelisest energiast, mis tähendab, et eelmisel aastal säästeti ainuüksi Eesti tehases ligi 10 000 megavatt-tundi fossiilsetest kütustest toodetud elektrienergiat. Samuti on

Kaugkütte- ja kaugjahutusteenuse osutaja Utilitas on otsustanud olulisemal määral panustada riiklikku energia- ja kliimakavasse.

Rohelise mõtteviisi triumf ettevõtte igapäevatöös aina suurem osakaal taaskasutatud materjalidel.

Prysmian Group Baltics ASi tootejuht Raigo Viltrop toob näiteid mujalt maailmast: mullu toodeti taaskasutatud materjalidest kaableid terve roheküla tarbeks Hollandis. Ja Lõuna-Ameerikas on Prysmian Groupi välja arendatud kaablikatte materjal, mille tooraine on suhkruroog – see on väga suur samm plastikust loobumise poole. Ta lisab, et surve taaskasutatavatele materjalidele on hakanud klientide poolt tugevnema ning on ajaküsimus, millal see muutub kohustuslikuks.

Tagastatavate pakendite süsteem toimib aga Keila ettevõttes juba aastast 1993. «Oleme 30 aastat võtnud oma kaablitrumbid tagastatavate pakenditena tagasi ja päris kummaline on, et alles nüüd hakatakse sellele pöörama tähelepanu,» nendib Viltrop. Roheliselt

MAAILM VÕIDULAINEL

mõeldakse ka kaablite pakendamisel, proovides kasutada aina enam biolagunevaid ja taaskasutatavaid materjale. Samuti jälgitakse seadmepargi uuendamisel tähelepanelikult uute masinate energiakulu.

Sõltumatu taastuvenergia­ allikas biometaan Eestlastele meeldivad lisaks keskkonnasõbralikkusele kõikvõimalikud nutikad tehnoloogiad ning kui elektrienergia saamiseks arendatakse meelsasti tuule- ja päikeseenergiat, siis transpordisektori «rohemõtlemise» suunamuutjaks võib pidada kaks aastat tagasi Silikaat Grupi avatud Eesti moodsaimat põllumajanduslikku biometaanitehast, kus kütust valmistatakse ei millestki muust kui lehmasõnnikust.

Biometaani tootmisega Viljandimaal Koksveres tegeleb Biometaan

• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte, kinnistute ja kruntide puhastamine võsast

Viljandimaal Koksveres toodetakse transpordikütust

OÜ, kasutades tooraineks Mangeni farmis asuva 1700 veise ja noorlooma läga ning tahesõnnikut. Lisa­ toormeks kasutatakse rohusilo ja söödajääke. Kokku saab seal tootmises aastas transpordikütuseks ümber töödelda umbes 81 000

• Harvenduse, aegjärgse, sanitaari ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Metsakavade koostamine

!

STUTAME, SIIS K I E I A U LÕIK A M K

30

Tel 525 4732 e-post metsadkorda@gmail.com Kuulutus ei aegu! www.metsadkorda.ee

Rohelise mõtteviisi triumf

MAAILM VÕIDULAINEL

lehmasõnnikust.

tonni läga, 5000 tonni tahesõnnikut ja 5000 tonni silo.

Biometaan OÜ tegevjuht Ahto Oja sõnul on normaalkuupmeetris biometaanis ligilähedaselt sama palju energiat kui ühes liitris vedelkütuses. Ehk ühe kilogrammi biometaaniga saab sõita umbes sama arvu kilomeetreid kui ühe liitri diislikütusega. Taastuvatest allikatest pärit biometaanis on üle 95% metaani (CH4) ning see biokütus on oma omadustelt võrdne maagaasiga. Samas on tegemist väga kvaliteetse kütuseliigiga, sest vastasel korral ju tänapäevased modernsed sõidukid seda kasutada ei saaks. Surugaasi tanklaid on Eesti juba ca 20, neist ainult Koksvere avalikus surubiometaanitanklas saab tankida biometaani molekuli sõidukitesse.

Surumaagaasi ja surubiometaani hinnad on sõltuvalt tanklast vahe-

mikus 0,84-0,93 eurot/kg, keskmiselt seda kütust kasutaval sõiduautol kulub 100 km läbimiseks kütust 3,5-4,5 kg, seega kulub 400 km läbimiseks metaangaasiautol (keskmine läbisõit metaankütuse ühe tankimisega) raha ka oluliselt vähem ehk 11,76-16,74 eurot, võrreldes bensiini ja diisliga sõites, kus kulub 1,1 eurot/liiter kütusehinna puhul raha 21,56-27,72 eurot. Kütusekulu arvestamisel kilogrammi kohta liitrile tuleb kasutada koefitsienti 1,4.

Kuidas saab ebameeldivalt lõhnavast lägast ja sõnnikust biometaani? Esmalt valmib toorbiogaas, mida toodetakse 40 päevaga 37-kraadise soojuse juures kahes 5000 m3 hapnikuvabas kääritis. Toorbiogaasis on ligikaudu 55% metaani. Seejärel puhastatakse toorbiogaas biometaaniks, kus biogaasist eraldatakse teised gaasid, eelkõige süsihappegaas (CO2). Biometaanijaamast jõuab biometaan tarbijani kokkusurutud kujul 250 bar rõhu all balloonide konteineris, mida veab tanklatesse üle Eesti laiali eritellimusel valminud surubiometaaniga sõitev 400-hobujõuline Iveco Stralisi veoauto.

Eesti biometaani tootmise potentsiaal on 380-450 miljonit Nm3 aastas, millega oleks võimalik asendada kogu Eestis tarbitav imporditav maagaas.

Eestis loodud ventilatsiooniseadmete Tesla Eesti inseneride loodud maailma tipptoode, isemõtlev ventilatsiooni-

seade Airobot on ülinutikas, andes siseruumi kasutajatele reaalse ülevaate õhu kvaliteedist ning suutes autonoomselt hoida ruumis parimat õhukvaliteeti. Näiteks tuvastab seade ruumis oleva rahvahulga ja tagab vastavalt sellele piisava ning tervisliku õhu.

Kõrgtehnoloogiliste ventilatsioo­ niseadmete väljatöötamises osalesid nii Tartu ülikool, TalTech kui ka mitmed tunnustatud tehnoloogialahendusi pakkuvad ettevõtted. Seitse aastat tagasi alustatud projekti eesmärk oli algusest peale valmistada seade täies mahus Eestis. Tehnoloogiajuht Gert Valdeku sõnul oli kõige keerukam seadme füüsiline pool ja ülikõrge efektiivsuse saavutamine, kuid visadus viis sihile – unikaalne seade võimaldab tänu nutikale tarkvaralahendusele ja süsihappegaasianduritele säästa kuni 30% energiat!

«Meid eristabki tehnoloogiline võimekus koos autonoomsusega, kuna seadme arendus algas vastupidiselt tavapärasele hoopis tehnoloogilisest osast. Olulised on seejuures kasutajatele tähtsad tehnilised näitajad, näiteks meie ühe uuema seadme helitugevus jääb töötades alla 40db ning kõige säästlikuma seadme soojustagastus on koguni 92,6%,» räägib Valdek. Airoboti ventilatsiooniseadmetel on CE-sertifikaat, seadmed on mõõdistatud sõltumatus akrediteeritud laboris ning vastavad Euroopa Liidu kehtestatud ökodisaini direktiividele.

ROHEMEETER.EE ANNAB SOOVITUSI EESTI ELURIKKUSE HOIDMISEKS Elurikkus väheneb kiiresti kogu maailmas, seades ohtu hästi toimivate ökosüsteemide säilimise ja seeläbi ka meie elukeskkonna, sest heas seisus ökosüsteemid ja elurikkad maastikud on olulised puhta õhu, vee, füüsilise ja vaimse tervise ning kodutunde tagamiseks. Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis välja töötatud rakendus Rohemeeter aitab hinnata Eesti maastike looduslikku mitmekesisust. Rakenduse töötasid koos töörühmadega välja Tartu ülikooli botaanika professor Meelis Pärtel ja botaanika vanemteadur Aveliina Helm.

www.rohemeeter.ee toetab nii maa- kui ka linnapiirkondade maastike planeerimisel Eesti elurikkust ning keskkonna toimimiseks elutähtsate ökosüsteemide säilitamist. Rakendus hindab iga Eesti maismaal asetseva punkti ümber 500 meetri raadiuses erinevaid maastikuparameetreid ning indekseid. Rohemeetri abil saab koduhoovi või avaliku ruumi kujundamisel teha valikuid ja otsuseid, mis hoiavad keskkonda sobilikuna nii inimesele kui ka teistele liikidele meie ümber.

31

HARRASTUSED JA HOBID

MAAILM VÕIDULAINEL

Kuidas vältida kodus istumisest hulluks minemist?

Foto: Kupler

GERLI RAMLER

Kui sõpradega kohtumine on keelatud, meeskonnamänge mängida ei saa ja reisimise võimalused on suhteliselt nullilähedased, ei tähenda see, et inimesed kodus peaksid igavlema. On palju hobisid, mida saab harrastada väljaspool kodu üksi ja perega või siis kasvõi üle interneti, vältides nelja seina vahel stressi langemist.

M

ootorrattaid ja motovarustust müüva Motodepoo esindaja Risto Seimar ütleb, et kui varem peeti mootorratast pigem harrastuseks kui transpordivahendiks, tehes seltskonnaga tsiklitel pärast tööd väike tiir linna vahel, siis ajapikku on selliseid kambaga liikumisi vähemaks jäänud. «Seda saab öelda müüdud rattatüüpide pealt – kui varasemalt läksid kaubaks kihutamiseks loodud sportlikud mootorrattad, siis täna müüme rohkem mugava sõiduasendiga klassikuid, matkarattaid ja lihtsamaid naked-bike-tüüpi rattaid.»

Mootorratta või rolleriga pääseb 32

lihtsamalt läbi ummikutest, mahub kitsastesse kohtadesse parkima ega pea maksma parkimistasu. Lisaks muudab rattasõit kulgemise näiteks Viimsist Mustamäele oluliselt huvitavamaks ja nauditavamaks.

«Arvestades inimeste pidevat ajapuudust, on see hea võimalus siduda oma hobi tööle mineku ja sealt tulekuga. Ent muidugi veel mängulisem ja huvitavam on mootorrattaga sõita linnast väljas, värskes õhus.

Mootorrattasõit on parim stressimaandaja, kusjuures ravimi annus peitub parema käe all ja seda saab ise doseerida,» selgitab Seimar.

«Arvestades kehtivat eriolukorda, on olukord tegelikult mootorratturite

jaoks hea: saab põgeneda kodust, minna metsa või maanteele, järgides kõiki 2+2 reegleid ning lisaks kannab mootorrattur ka nii-öelda maski ehk kiivrit, mis on kaitseb lisaks kukkumise eest!»

Kuigi hetkel on veel vara kevadisi tibusid lugeda, on mootorrattamüüjatel Seimari hinnangul läinud seni päris kenasti. «Oleme juba õnnelikud selle üle, et me ei asu kaubanduskeskuses ja saame oma uksed lahti hoida. Kuni märtsikuuni oli müük parem kui eelmistel aastetel ning hoolimata motomesside ärajäämisest. Mootorrataste müük sõltub palju ka sellest, millal tehased uusi mudeleid välja annavad ning seetõttu on müüki tõstnud ka esinduste rajamine oma poodi: meil on korralik Triumphi esindus ning Indian mootorrataste shop in shop kaheksa mudeliga. Tänavu sõitis meie esindusest uude koju näiteks Indian Scout 100th Anniversary, mis tõenäoliselt jääb Eestis ka ainukeseks.»

Harley-Davidsoni austajatele pakub huvi näiteks uus suur Indian Challenger ning Triumph alustas sel aastal uuesti legendaarse mudeli Rocket 3 tootmist, mis on maailma kõige suurema mootori ja väändega (2500cm3, vääne 221 Nm) seeriatootmises olev mootorratas. Lisaks on Kawasaki tootja hakkama saanud millegi erakorralisega, nimelt saab nüüd ka Eestis osta seeriatootmises olevat ülelaadimisega mootorratast Kawasaki ZH2. «Ja muidugi on hetkel populaarsed matkarattad ja enduurod, sest sõit linnast välja loodusesse annab inimestele vabaduse ja paneb mured unustama!» lisab Seimar.

Matkamine saab olla mõnus ka neile, kes telkimist ei armasta Paljudele inimestele meeldib väga matkamise juures just telgis ööbimine, kuid on neid, keda ei saa väevõimuga ka telkima meelitada.

Ajal, mil puhkemajad on suletud, tuleb kasutada loovamat viisi, näiteks kasutada matkakaravani. Kuna matkabussid ja -kärud kipuvad aga

HARRASTUSED JA HOBID Foto: SofaHoop

Uus lauamäng SofaHoop nõuab nii korvpallile omast strateegiat kui ka täpsust.

seraamidele paigutatavas telgis.

Võimalusi on erinevaid!»

Samuti pole paljudes maades telkimine loomade tõttu eriti turvaline.

Tänastes oludes tasub karavani ostmisel soetada autost saadava energia toetamiseks lisaks spetsiaalselt Kulperi jaoks loodud päikesepaneel, mis tekitab sõltumatuse karavaniparkidest. Peale päikesepaneeli saab lisavarustusena soetada AGM aku, jahutuskasti ja külmiku. Alla 500 kg kaaluva Kupleri vedamiseks piisab B-kategooria juhiloast.

Kui kodust kaugele minna ei tihka...

Kui aga tunnete, et looduses liikumine ei ole hetkel teie jaoks, on eestlased mõelnud ka kodustele Foto: Kupler

enamasti olema suhteliselt krõbeda hinnaga, on mõistlik vaadata väiksemaid alternatiive. Üheks selliseks on Eestis disainitud ja kohapeal valmistatav minikaravan Kupler.

Kupleri idee autor on ehitusinsener Steve Eerma, kelle pilku paelusid 1930. aastatel Saksamaal alguse saanud ja sealt edasi Ameerikas ülipopulaarseks saanud nunnud tilgakujulised matkakaravanid. Kupleri idee on lihtne: vähesele ruumile on mahutatud kõik korralikuks matkaks vajalik – kööginurk kraanikausi ja pliidiga, piisava suurusega magamiskoht kahele, reoveemahuti ja puhta vee mahuti, 12V ja 230V pistikupesad, USB-pesad, soojustatud külguksed avatavate akende, kardinate ja sääsevõrkudega, LED-valgustid, aku laadimiskontroller, avatav katuseluuk, panipaigad ning katusele koguni päikesepaneel elektritootmiseks.

«Seni on enamik Kuplereid läinud Saksamaale ja Hollandisse, kuid täna näen ka Eesti turul huvi kasvu.

Pole ka ime, sest kena väljanägemisega pilkupüüdva Kupleri standardvarustus on üsna täiuslik ja materjalid kvaliteetsed, mis tähendab, et karavanis on täiesti mõnus ööbida näiteks ka juba viie soojakraadi juures,» selgitab Eerma. «Minikaravan on kompaktne ja funktsionaalne – kohale jõudes pole vaja midagi lahti pakkida, käbisid koristada ega telki püstitada. Jätad auto seisma ja viskad kasvõi kohe voodisse. Samuti sobib see ka suurema pere puhul, kui näiteks lapsed magavad karavanis ning vanemad näiteks katu-

MAAILM VÕIDULAINEL

34

Alla 500 kg kaaluva minikaravani vedamiseks piisab B-kategooria juhiloast.

inimestele! Korvpallur Martin Jurtom lõi esimene lauamängu kujul valminud korvpallimängu SofaHoop, mida saab mängida täringuga ja nõnda üksteiselt strateegiliselt mõõtu võtta ning täpset kätt proovida. Projekti kaasautor on Merike Mätas, kes on tuntud rahvusvahelise äri edendajana ja Ettevõtluse Arenduse sihtasutuse ärimentorprogrammi mentorina.

Jurtomi sõnul saavad SofaHoopi mängimisega hakkama nii koolivaheajal viibivad lapsed kui ka karantiinis viibivad sportlased läbi interneti. Ta ise on seda mänginud videokõne vahendusel. «Mängus on võimalik valida erinevate korvpallialaste teadmistega inimestele jõukohaste reeglite vahel, mis tähendab, et see sobib ka neile, kellel puuduvad igasugused teadmised korvpallist, kuid kes on lihtsalt lauamänguhuvilised. Näiteks jõudes viskekohale, veeretad täringut ning paarisarv tähendab, et pall on korvis, paaritu, et mööda... Eksperttaseme puhul aga saab lisada ründelauda pallidest kuni ründeajani ehk kui ühe mängija käik lõppeb, läheb käima 24-sekundiline ründeaeg.»

Mäng sisaldab nelja veerandaega, millel on juba maha joonistatud korvpalliliikumised ja mis tuleb lihtsalt ise ümber joonistada. Korvpalliteadmistega inimesed võivad vabalt ka enda käigud maha joonistada.

«Kõige suurem erinevus päriskorvpalliga on see, et kui tavakorvpall on meeskonnamäng, siis lauamäng on justkui korvpalluri + treeneri mäng: koordineerid oma meeskonna liikumisi ja üritad enda tiimi võidule viia.

Samas pead olema viset sooritades tabav, et mängu võita. Ka ainult täringuga mängides oleneb tulemus loogilisest mõtlemisest ja taktikast,» selgitab Jurtom, kelle sõnul annab SofaHoop võimaluse sisustada aega nii mängu loomisel kui ka läbi mängides, annab võimaluse õppida ka korvpalliliikumisi, reegleid ja strateegilist juhtimist. Välistingimustes mäng päris väljakul arendab aga ka viskeoskust!