Maraton, nr 1 by Postimees

Hea lugemine rahvaspordihuvilistele

Nr 1

Margus Merisalu: Kummaliste sõidu vahenditega rattarallil

Priit Kalja: Kuidas pikendada ratta eluiga

Meelis Minn: Kuidas vältida ületreeningut

Aivo Nadel: Mis moodi taastuda pingutusest

Tõnu Koppel: Millised rulluisud tasub osta

JUHTKIRI

maraton.postimees.ee

Esimene võit tuleb enda üle Kui teil peaks tekkima soov tuhandete eeskujul rahvaspordiüritustel kaasa lüüa, siis olge klubi Tartu Maraton võistluste näitel aegsasti hoiatatud: jooksumaraton – kurnavalt raske, pärast on jalad mitu päeva valusad; rattaralli – suurtes gruppides hirmutav, lõpus hakkavad jalad väsimusest värisema; rattamaraton – tüütult pikk ja porine, peksab taguotsa mätastel-juurikatel korralikult läbi; suusamaraton – pikkamisi energiast tühjaks imev, lõpuosas hakkavad käed paaristõukeist tulitama; rulluisumaraton – kogemust mul seni pole, aga kuuldavasti pidi reielihased hirmus kangeks tegema. Aga ükski neist hoiatustest, mitte ükski, ei saa olla argumendiks, et endale öelda: ah, ega minust olegi neil suurtel üritustel asja, mis ma sinna ikka trügin. Uskuge mind, teist on asja. Igaühest. Olen rattamaratonil näinud mehi, kes kaaluvad minust kaks korda rohkem, aga pedaalivad sama väledalt kui mina. Olen suusamaratonil tulnud lõpusirgele kõrvuti rahvariideis naljamehega. Olen jooksumaratonil näinud kandu mehelt, kes ühte jalga lausa liipas. Olen rattarallil kaotanud kümnetele naistele. Olen kunagi startinud rahvaüritustel sealt, kust alustaksite algajana teiegi – tagantotsast. Aga regulaarse harjutamisega nihkunud üha ettepoole. Ja seal eesotsas rühkijaile nood eeltoodud hoiatused kehtivadki. Ülejäänuile jääb puhas osalusrõõm.

Priit Pullerits, Postimees

maraton.postimees.ee

SISUKORD

Kummaliste sõiduvahenditega rattarallil LK 4

Kahel aastal oli Margus Merisalu osalenud Tartu rattarallil enda projekteeritud imeväikse tuuletakistusega rattal, mil pedaalimine käis lamavas asendis.

3 Loe põnevaid ja värskeid uudiseid ka meie vastupidavusaladele keskendunud veebilehelt

maraton.postimees.ee

Klubi Tartu Maraton eriküljed LK 8 Kuidas hoida sportlikku löögivõimet? LK 10

Kui tahate, et jõuvarud treenides-sportides kokku ei kuivaks ning lihastest särts ja suutlikkus kaotsi ei läheks, tuleb tingimata taastusvahenditest abi ammutada, paneb kestvusalade sportlastele südamele Aivo Nadel, sportliku toitumise konsultant.

Kuidas pikendada ratta eluiga LK 12

Vähemasti kord hooaja jooksul tuleb jalgratas spetsialistide käe alla hooldusesse viia, kui tahta, et kaherattaline sõber ikka rohkem kui paar aastat vastu peaks, hoiatab Tartu Velospetsi poe juhataja Priit Kalja.

Suvehooaja ürituste kalender LK 14

www.stamina.ee lehekülje vahendusel anname ülevaate kõikidest sportlikest hooaja üritustest.

Ülemäärane treeninguind mõjub hukutavalt LK 17

Iga vastupidavusalade harrastaja unistus on püsida terve, et treeningutel valatud higi läheks asja ette. Kuid sageli juhtub, et väiksema kogemustega sportlasel kipub harjutamise hoog ületama n-ö kriitilist piiri.

Rulluisumõnu sõltub mugavusest LK 20

Need, kes lähevad ostma rulluiske, ei peaks alustama saapa värvist ega uisupaari hinnast, vaid esmalt endale selgeks tegema, kui palju nad nendega sõita kavatsevad ning kas need jalas ka mugavad tundu vad, õpetab kümneaastase rulluisutajastaaziga Tõnu Koppel.

Õige jalats tagab lapsele mõnusa elu LK 23

Kui olete lapsele ostnud ebasobivad spordijalatsid, võib ta teie ilmselt teadmatusest tingitud väära otsust valusalt tunda halvimal juhul kogu elu, manitseb sporditarvete firma Asics esindaja Eestis Aivo Liiv.

Nr 1 2010 Toimetus Priit Pullerits Tiit Reinart Karl Ird Keeletoimetaja Ene Nagelmaa Küljendaja Kaia Aalmann Lisainfo reklaamiklientidele ning reklaami tellimine järgmisesse numbrisse: Karl Ird, tel 739 0306, 5303 6096, e-post karl.ird@postimees.ee Järgmine Maraton ilmub septembris 2010. Koostööpartnerid:

ERILINE KOGEMUS

maraton.postimees.ee

ERILINE KOGEMUS

Kummaliste sõiduvahenditega rattarallil Priit Pullerits Kahel aastal oli Margus Merisalu osalenud Tartu rattarallil enda projekteeritud imeväikse tuuletakistusega rattal, mil pedaalimine käis lamavas asendis, kui tal tekkis veelgi ambitsioonikam mõte – konstrueerida kümnekohaline ratas. Nii kutsuski Tartu EPTs töötanud Merisalu 1980. aastate keskel, kui oli ratta joonised valmis saanud, ühel talvel appi mõned keevitajad ja treialid. Eesmärk oli ehitada midagi erilist, millega Tartu rattaralli läbimine huvitavamaks muuta. Neljarattalisel rauast raamiga sõidukil polnud sadulaid. Mehed seisid üksteise taga kahes viieliikmelises reas, hoidsid puusade kõrgusel käsipuust kinni ning tallasid – justkui astuks trepist üles – ühises rütmis pikki laudu, mis panidki rattad liikuma. Ja et sõit ikka tõesti lõbusalt kulgeks ning kevadilmaga janu liiga suureks ei läheks, oli rattaraami keskel alus, mis mahutas kahe õllekasti jagu pudeleid. Tasasel maal, mäletab nüüd eraettevõtjana šokolaaditrühvleile puitkarpe valmistav Merisalu (54), sai Yalleri-nimeline sõiduriist vaevata kätte kiiruse 25 km/h.

1983. aastal pani ajakirjandus pärast teist Tartu rattarallit sellele pildile (paremal) allkirjaks: «Kunagine võidusõitja Margus Merisalu sõidab Tartu rallidel omaloodud sõidukil. Pidavat mugavam olema...»

Aeg on kõvasti edasi läinud – nüüd sõidab Margus Merisalu (vasakul) uhke ja moodsa Bianchiga. Fotod: Sille Annuk

ERILINE KOGEMUS

Tilleorgu sööstes võis kiirus kasvada 60 kilomeetrini tunnis, mis – arvestades all ootavat järsku pööret – ajas väikse hirmu nahka. Kas võtab ikka kurvi välja? Tavaliste rattapidurite asemel oli sõiduautolt võetud hüdrauliline pidurisüsteem. «Õnneks ei juhtunud suurt midagi,» meenutab Merisalu. Probleeme oli hoopis sellega, kuidas raske sõiduriist järsemast mäest üles ajada. Selleks tuli kogu meeskonnal maha hüpata ja ratas tõusust üles lükata. Tehniliseks puuduseks oli seegi, et vastavalt pedaalide tallamise rütmile vedas vaheldumisi üks, siis jälle teine ratas. Sedasi läks palju jõudu kaduma. Kolme rattaralli peale, kus Yaller kaasa tegi, jäi parimaks 1988. aastal 122 km läbimine 6:22.25ga, mis teeb keskmiseks kiiruseks 19,2 km/h.

Vähenähtav ratas Merisalul tekkis mõtteid, kuidas sõiduriista täiustada, ent nõukogude aja lõpus jäi vaba aega üha vähemaks ning ka kaaslaste kokkusaamine muutus järjest vaevalisemaks. Lõpuks andis ta Yalleri tööstuskoolile, kust see rändas peagi utiili. Vanaraud oli tollal hinnas. Teise ja kolmanda Tartu rattaralli oli Merisalu läbinud nn lamaval rattal. Pea olematu tuuletakistuse tõttu sai muretult hoida tippsõitjate tempot, kuid häda oli selles, et gruppi ei võinud seesuguse ebatavalise sõiduvahendiga trügida. Oht kaasvõistlejaile läks liiga suureks. Nii tuli Merisalul pedaalida kas grupi sabas või suisa üksinda. Ka maanteel treenida polnud sellise rattaga põrmugi ohutu. Autojuhid ei pruugi nii madalat objekti märgata, nendib Merisalu. Lisaks pani krobeline teekate pea kuklast äärmiselt ebameeldivalt rappuma. Löökide summutamiseks asetas ta pea alla pehme padja, ent abi sellest suurt ei tulnud. Ikka oli tunne halb. Tagatipuks, kuna selg toetus laiale alusele, ei saanud keha sõidu ajal korralikult hingata.

maraton.postimees.ee

Margus Merisalu tulemused Parimad kohad Tartu rattarallil: 55. – 1996 (162 km) 64. – 1994 (120 km) 68. – 2000 (136 km) 85. – 2001 (136 km) Parimad kohad vanuseklassis: 1. – M45, 2001 (136 km) 1. – M45, 2002 (133 km) 2. – M50, 2005 (133 km) 3. – M45, 2000 (136 km) 3. – M50, 2008 (133 km)

Nii kadus lamaval rattal sõitmise sportlik võlu kahe rattaralli järel ja tekkis idee luua kümnekohaline sõiduriist.

Arsti hoiatus Oma ekstravagantsete ratastega osales Merisalu Tartu rattarallidel vanast rasvast. Ta oli noorena, pärast 8. klassi lõpetamist, kolm aastat tõsiselt rattasporti harrastanud. Üleliidulistel noorsoomängudel sai ta Eesti nelikuga, kuhu kuulus ka Aavo Pikkuus, meeskonnasõidus 3. koha. Siis tuli minna sõjaväkke ning pikk paus tegi ratturikarjäärile lõpu. Esimestele rattarallidele läks Merisalu vaevalt kuupikkuse ettevalmistusega. Pikapeale sai aga aru, et nii võib tervise tuksi keerata. 1998. aastal otsustas ta minna spordiarsti juurde koormustesti tegema. See oli üks õigeimaid otsuseid elus, kiidab Merisalu. Nimelt selgus, et juba madalal pulsisagedusel tekivad tal südameprobleemid. Arst hoiatas: üle 140 löögi minutis ei tohi pulssi ajada.

Nii väikse koormusega harjutada tundus Merisalule mõttetu. Ometi pidas ta arsti nõuandest kinni ja avastas, et poole aastaga oli enamik tervisemuresid kadunud. Lõpuks sai hakata koos Tartu Veloklubiga regulaarselt ja korralikult harjutama. Nüüd sõidab ta aastas 5000–6000 km. 1990. aastate algusest on Merisalu kuulunud oma vanuseklassis Tartu rattarallil pidevalt parimate sekka. Kahel korral on ta koguni võitnud. Üldarvestuses on ta neljal korral mahtunud esisaja sekka. Mullu tuli leppida 354. kohaga, sest peagrupis juhtus kukkumine Liiva mägedes ja hiljem purunes kumm. «Need on pisiasjad,» ütleb ta nonde äparduste kohta. Tähtsam on see, et ühe vähesena pole Merisalul veel ükski Tartu rattaralli vahele, isegi mitte lõpetamata jäänud. Tal on tunne, et vaikimisi käib võistlus, kes on see viimane, kes algusest peale kõigil rattarallidel edukalt kaasa löönud. Selleks, et tol vaikimisi võistlusel võidule pretendeerida, tuleb rattarallil sõita targalt, teab Merisalu.

mõtlev jooksujalats.

MDODWV NRKDQGXE '\QDPLF 6XSSRUW V VWHHPL DELO MRRNVMD MDODOH ODQJHYD NRRUPXVHJD /XQDUOLWH SHKPHQGXVPDWHUMDO WDJDE KHD S}UXWXVNLQGOXVH MD NHUJH NDDOX OLNHUJHG }PEOXVWHWD )O\ZLUH WXJLSDQHHOLJD SHDOVHG

KLUBI TARTU MARATON Tartu rulluisumaraton kogub üha enam populaarsust

Maraton on mõnus ja jõukohane Klubi Tartu Maraton üritused pakuvad mitmekülgseid sportimisvõimalusi ega lase tekkida rutiinil. Läbi aasta toovad igas vanuses spordisõpru liikuma nii jooksmine, rattasõit, suusatamine kui ka rulluisutamine. Varem lähtus klubi põhimõttest pakkuda rahvale spordisündmusi ja võimalust end rajal proovile panna, 2008. aastast seati tegevussuund harrastussportlase kesksemaks ning rõhutatakse enam sportimise emotsionaalset külge. Eesmärk tuua üha rohkem inimesi tervisespordi juurde ongi kandnud vilja: klubi Tartu Maraton üritused löövad järjest osalejarekordeid. Näiteks tänavuse suusamaratoni vastu oli huvi nii suur, et osalejaile tuli kehtestada piirarv ja maratonipääsmetest sai järelturul kuum kaup. Rekordarv spordisõpru võttis tänavu osa ka jooksumaratonist. Ürituste kasvav populaarsus esitab ka korraldajaile üha suuremaid nõudmisi. Spordisõbrad on kaasa tulnud korraldajate sõnumiga, et maratoni läbida on mõnus ja kõigile jõukohane tegevus, sellega saab hakkama ka tagasihoidlikumalt treeninud inimene. Maraton sisaldab palju positiivset – maraton on rahvapidu. Maratoni läbimine annab vitaalsust igas eas – liiguvad kõik!

Neliküritus Klubi Tartu Maraton pakutavate eriilmeliste spordisündmuste näide on Tartu neliküritus. Seda korraldatakse aastast 1983. Algusaastail kandis see nime Tartu kolmiküritus, mille alla kuulusid Tartu maraton, Tartu sügisjooks (2000. aastast Tartu jooksumaraton) ja Tartu rattaralli. 1998. aastal korraldati esimene Tartu rattamaraton, aga sarjaga ühines see alles aastal 2000.

Nii otsustatigi 2000. aastast korraldada nelja võistluse sarja ehk Tartu neliküritust. Ent sel aastal jäi lumepuudusel ära suusamaraton ja seetõttu ei peetud ka nelikürituse arvestust, reaalselt sai seda teha 2001. aastast. Nelikürituse eesmärk on motiveerida inimesi sportima aasta ringi ja osalema klubi Tartu Maraton korraldatavatel üritustel. Viies sündmus – rulluisumaraton – praegu (veel?!) nelikürituse arvestusse ei kuulu.

Lipulaev Klubi Tartu Maraton lipulaev on aastast 1960 korraldatav Tartu maraton. Väikese algatusgrupi pikast suusamatkast sai aastatega tuhandeid spordisõpru kokku toov suusamaraton. Tipparvud pärinevad aastast 1986, mil registreerus umbes 12 000 osavõtjat üle Nõukogude Liidu. Uute aegade saabudes ja idapiiri sulgemise järel on osavõtt mõnevõrra väiksem. Rahvusvahelise kõrgtasemel korraldatava suusamaratoni kuulsus toob nüüd aga osavõtjaid maailma eri nurkadest. Et suusatamine sõltub palju ilmaoludest, on osavõtjate arv aastati veidi kõikuv, ulatudes enamasti üle 4000. Tänavu finišeeris 6193 suusatajat. 63 km distantsile registreerus koos eliitsuusatajatega 5053 spordisõpra, kellest jõudis finišisse Elvas 4780. Lühemale, 31 km rajale registreerunud 2520 sõitjast ületas finišijoone 1413. Klubi Tartu Maraton on suutnud end suusamaailmas tõestada ka laiemalt. Aastal 1994 Worldloppeti sarja liikmeks saades on pidevalt püütud tõsta ürituste korraldamise taset, mis on kaasa toonud osalejate suure tunnustuse ja hulga suusatajaid välisriikidest. Aastail 1999–2004 oli Tartus ka Worldloppeti sarja peakorter.

Klubi Tartu Maraton pikaajaline unistus korraldada rulluisumaraton täitus 2007. aasta 26. augustil, kui Tartu linna ja Tartu valla territoo riumil sõideti 1. Tartu rulluisuma raton distantsidega 36 ja 15 km. Rulluisumaratoniks vajaliku kva liteediga maanteelõigu otsingud olid kestnud aastaid, 2007. aastal leiti lõpuks sobilik tee Tartu vallast ning osalejad uisutasid Tartu lin nast Narva maantee võistluskes kusest Aovere tankla teeristini ja sealt tagasi kuni Vahi ringini. Läbi nud kaks sellist ringi, finišeerisid rulluisutajad Narva maantee võist luskeskuses. Enne esi mest Tar tu rulluisu maratoni olid paljud asjatundjad ki pessimist likud – see spordiala po le populaar ne. Siiski tõi esimene üri tus kokku li gi tuhat ui sutajat ning paljud Tar tu neliküritu Mulluse Tartu rullsel osalejad uisumaratoni võitleidsid enda ja Alfredo Moreno jaoks rulluisu Venetsueelast. tamise. Teisel Andres Ehrenpreis rulluisumara tonil oli osalejaid juba 1114 ja loo detavasti saab ületatud ka 1500 lõpetaja piir. Tänavune, neljas rulluisumaraton sõidetakse 8. augustil. Poolteist kuud hiljem võtab Tartu maratoni hooaja kokku rattamaraton.

KLUBI TARTU MARATON

Estonian Cycling Weekend: profid kõrvuti «karvajalgadega» Tartu tänavasõit oli väga pika traditsiooniga võistlus, mis sai alguse juba Nõukogude Liidu ajal. Kunagise kevadise Eesti tänavasõitude sarja populaarsus kahanes aga aastatega ja seetõttu otsustati Tartu tänavasõit ühitada Tartu rattaralliga. Rõhk langes noorteklassi sõitudele, sest paremad meesratturid olid seotud välisklubidega ja võistluse tase polnud selline, et pikka sõitu ette võtta. Kuna Eestist võrsunud ratturid on maailmas nii mõndagi korda saatnud, sai eesmärgiks tuua meie rattakuulsused – võimaluse korral koos nende klubidega – kokku ühele Eestimaal peetavale võistlusele. Proovivõistlus kutsutud rattaproffide osalusel sai teoks 2001. aastal. Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu (UCI) vaatleja positiivne hinnang võimaldas aasta hiljem korraldada juba rahvusvahelisse UCI kalendrisse kuuluva 1.5 kategooria võidusõidu, mis oli esimene sellise tunnustuse saanud võistlus Balti riikides. Motiveerimaks profiklubisid kauget reisi ette võtma, sündis 2002. aastal kolmest võidusõidust koosnev Estonian Cycling Weekend (ECW). Pro Jalgratturite Klubi korraldatav E.O.S Tallinn Grand Prix’ sõideti reedel Tallinnas, laupäeval toimus Ühispanga Tartu tänavasõit ja pühapäeval osaleti koos suure hulga harrastusratturitega Tartu rattarallil. Selline võistluste ajakava oli väikeste muutustega käigus 2007. aastani. Võidusõitude klass on esimesest UCI võistlusest 2002. aastal järjest tõusnud: 2003 oli Tartu tänavasõit klassi võrra kõrgem, 1.3 kategooria jalgrattavõistlus. 2004 sai võistluse nimeks Ühispanga Tartu Grand Prix ja 2005. aastal tõsteti see koguni 1. kategooriasse, kuhu ta jäi ka 2006. aastaks. Kevadel 2007 olid korraldajad klubi ja UCI kalendri lahknevuse tõttu sunnitud võistluse klassi alandama 1.2-le. See andis võimaluse kõigil Eesti tõsisematel rattaklubidel Tartu publiku silme all mõõtu võtta. 2008. aastal loobus Pro Jalgratturite Klubi Tallinna Grand Prix’ (GP) korraldamisest, mis tõi klubile Tartu Maraton lisaproovikivi ning Estonian Cyc-

Tartu GP ja Tartu tänavasõidu neljakordne võitja Jaan Kirsipuu.

ling Weekendile uutmoodi avavõistluse – peeti esimene Tallinna-Tartu GP. Viimaste aastate jooksul on Tartu võistlusele leidnud tee mitmed maailmas tuntud jalgratturite profiklubid, nende seas AG2R, Oktos, Cofidis, Landbouwcredit Colnago, Jartazi jne. Tartu GP ja Tartu tänavasõidu neljakordne võitja on Jaan Kirsipuu. Tänavuse ECW ajakava on järgmine: 28. mail Tallinna-Tartu GP, 29. mail Tartu GP ja 30. mail Tartu rattaralli. Hoolimata masust saab jällegi näha ratturite tippseltskonda. Klubi Tartu Maraton juhi Indrek Kelgu sõnul on rahavarudega küll kitsas ja teatud mööndusi tuleb teha, ent mitte sõitjate poolel. Klubi prioriteedid on endiselt tuua siia esiteks Eesti profid oma meeskondadega, teiseks lähiriikide parimad sõitjad meeskondade või koondistega, et säilitada ECW maine regiooni suurima rattaüritusena. Nimekamatest meeskondadest on tänavu tulemas Jaan Kirsipuu ja Mart Ojavee meeskond CKT Timit Champion System, Eesti koondis ja Rein Taaramäe, Kreekas registreeritud SP Tableware, mille esinumber on Jukka Vastaranta, ISP Continental Team Ukrai-

Foto: Sille Annuk

nast, Katyusha Continental Venemaalt, Kalev Chocolate Team Kuota Erki Pütsepaga eesotsas, Miche Itaaliast, samuti üks-kaks Poola meeskonda ning lähiriikide koondised. «Estonian Cycling Weekend on Eesti maanteerattaspordi suurim üritus Saaremaa velotuuri kõrval,» tunnustab Eesti hetke parim profirattur Rein Taaramäe, kinnitades, et tahab sel üritusel kindlasti võidumaitse suhu saada. Matkama ta siia ei tule. Taaramäele on Tartu jalgrattanädalavahetuse etappidest kõige meelepärasem Tartu linnasõit. «Edasi tuleks rattaralli ja Tallinna-Tartu GP,» reastab ta oma eelistused. Taaramäed ei häiri, et rattarallil võtavad kõrvuti mõõtu nii profid kui ka tavasõitjad ehk «karvajalad». ««Karvajalad» on vahel päris kõvad,» tunnustab ta. Taaramäe sõnul erinevad ECW võistlustrassid Euroopa omadest eelkõige selle poolest, et siin mängib suurt rolli tuul. «Kahesajamehelist gruppi korraga finišeerimas nagu Euroopas sellepärast siin ei näe,» ütleb ta. «Tuul väsitab ja see ongi mulle sobilik.»

TAASTUMISE TRIKID

maraton.postimees.ee

Kuidas hoida sportlikku löögivõimet? Kui tahate, et jõuvarud treenides-sportides kokku ei kuivaks ning lihastest särts ja suutlikkus kaotsi ei läheks, tuleb tingimata taastusvahenditest abi ammutada, paneb kestvusalade sportlastele südamele Aivo Nadel, sportliku toitumise konsultant. Koormuse ajal on vaja taastada süsivesikute ja vedeliku tasakaal, sest kui organismis tekib nende puudujääk, siis veresuhkru tase langeb ning saadaksegi nn haamer. Lühikesel, kuni tunnipikkusel võistlusel piisab tavalise vee joomisest, kuna organismil endal leidub piisavalt varusid – sõltuvalt muidugi liikumise intensiivsusest ja õhutemperatuurist – umbes pooleteiseks tunniks. Kui võistlus venib kahetunniseks ja pikemaks, tuleb sel ajal kasutada 4–8-protsendilisi spordijooke, s.t liitri vee kohta on pandud 40–80 grammi pulbrit. Tugeva pingutuse korral peaks lisaks tarbima geele, mis aitavad ära hoida väsimuse kuhjumist lihastesse. Rahulikuma pingutuse puhul piisab spordibatoonidest. Peale võistluse lõppu kehtib rusikareegel: mida kiiremini organism vajalikud toitained kätte saab, seda parem. Kestvusaladel peaks taastusjook ole-

ma 20–30-protsendilise, igal juhul mitte rohkem kui 50-protsendilise valgusisaldusega, sest vastasel juhul ei imendu valgud sugugi kergesti, vaid võivad tekitada halva enesetunde ja seedehäired. Kui taastusjooki pole, peaks tarbima tavalist spordijooki, et taastada vedeliku ja süsivesikute varud – need on kõige hädavajalikumad. Kui vähegi võimalik, tuleks taastusjooki juua 10–15 minutit, maksimaalselt kuni pool tundi pärast treeningu lõppu või võistlusel finišeerimist. Siis on organism hästi avatud ning taastumisprotsessid lähevad kiiresti ja tõhusalt käima. Ka ei teki siis hundiisu ega ülesöömist. Eriti tähtis on 10–15 minuti reeglist kinni pidada neil, kes tahavad sportides kaalu langetada. Vastasel juhul ei maksa imestada, et lõhutakse küll hullumoodi trenni teha, aga kilogrammid ei taha sugugi kaduda. Kui palju taastusjooki tarbida, selle kohta on pulbri tootja andnud tavaliselt soovituse. Laias laastus peaks vastupidavusaladega tegelejail toidu valgusisaldus olema 1–2 grammi kehakaalu kilogrammi kohta päevas. Seega võib opti-

Kuidas koostada toitumisplaan? Aivo Nadel: «Inimorganism on võimeline tarbima keskmiselt liitri vett ja 60 grammi süsivesikuid tunnis. Selle järgi saab igaüks teha oma ajaplaani, jaotades joogi ja söögi kogu distantsile ühtlaselt, et veresuhkur väga ei kõiguks. Näiteks 2,5 tundi kestva pingutuse eel tasub 10–15 minutit enne starti võtta energiageel (BCAAga) koos spordijoogiga. See katab esimese tunni vajadused. Teise tunni esimeses pooles tarbida 30 grammi süsivesikuid ja teine 30 grammi teise tunni lõpus. Lisaks jook, umbes kaks liitrit. Juua tuleb väikeste lonksudena pidevalt. Kui tekib janu, olete joomisega juba hiljaks jäänud, sest vedeliku tasakaalu korvamine on aeganõudev protsess.» Joomine on sportides otsustava tähtsusega. Foto: Marina Puškar

maalseks pidada, kui segada taastusjoogiks 40 grammi pulbrit vee või piimaga. Lisaks võib pärast treeningut või võistlust jõuvarusid taastada batooniga, mille valgusisaldus on üle 30 protsendi. Sobivad ka need batoonid, mille valgusus jääb 10–30 protsendi vahele. Aga need, kus valke leidub alla 10 protsendi, on mõeldud sportimise ajal tarbimiseks. Ent seejuures ei tohi unustada, et hea tulemuse saavutamiseks on eriti oluline korrapärane, mitmekesine ja tervislik toitumine.

EMT Järvejooksud

RATAS KORDA

Kuidas pikendada ratta eluiga Vähemasti kord hooaja jooksul tuleb jalgratas spetsialistide käe alla hooldusesse viia, kui tahta, et kaherattaline sõber ikka üle paari aasta vastu peaks – muidugi, kui seda ära ei varastata, hoiatab Tartu Velospetsi poe juhataja priit kalja. Väheseid asju, millega rattaomanik ise hakkama saab, on tema väitel ratas tolmust ja mustusest puhtaks küürida, ketile õli panna ja rehvid täis pumbata. Siit leiate mõned väärt nõuanded, kuidas ratta eluiga pikendada.

Priit Kalja kinnitab, et kui ratast korralikult hooldada, peab see vastu 15 aastat, võib-olla koguni 20 aastat või kauemgi. Foto: Sille Annuk

maraton.postimees.ee

RATAS KORDA Spetsialisti töö Piduriklotside vahetamisega saavad osavamad rattaomanikud ise hakkama. Ülejäänud peavad arvestama, et klotsid vajavad reguleerimist, sest muidu kuluvad need ebaühtlaselt ega pidurda korralikult. Lõtkude kõrvaldamiseks on vaja spetsiaalseid võtmeid, mis võivad maksta kuni 200 krooni, liiati on neid vaja erinevaid. Lihthooldus: kõigi sõlmede reguleerimine (eesmine ja tagumine rattarumm, vändaosa ehk keskjooks, juhtraua laagrid). Maksab 250–300 krooni, võtab aega pool tundi kuni tund. Tasub teha vähemalt kord aastas. Täishooldus: lisaks lihthoolduse töödele koonuste ja võllide lahtivõtmine, puhastamine ja määrimine. Maksab 700 krooni, võtab aega üks-kaks tundi. Tasub teha vähemalt kord aastas, kui läbisõit küünib üle 200–300 km. Aga kui läbisõit aastas ulatub 2000 kilomeetrini, vajab ratas lisaks lihthooldust.

Ise tehtav töö Kõiki ratta osi saab pesta autošampooni ja nuustikuga nagu autotki. Kuivatada pole ilmtingimata vaja, v.a ketti enne õlitamist. Ketti tasub õlitada iga kord pärast märja ilmaga sõitmist. Piisab kõige lihtsamast õmblusmasinaõlist, kuid ei sobi automootori- ja saeketiõli, sest need on liiga paksud ning koguvad enda külge tolmu ja liiva. Ketiõli tilgutada pärast keti puhastamist keti sisepinnale. Hammasratastele õli mitte panna, sest see hakkab sinna tolmu koguma. Rehvid võivad pikaajalise päikse käes seismise tõttu mõraneda. Seepärast tasub enne sõitu nende korrasolekut kontrollida.

Veel nõuandeid Maanteeratas vajab tavaliselt vähem hooldust kui maastikuratas, millega sõidetakse poris ja metsateedel. Need, kes osalevad maastikurattavõitlustel, näiteks Elion Cupi sarjas, peavad aastas vähemalt kolm korda hoolduses käima. Vastasel korral ähvardab iga järgmine ratta remont minna kallimaks. Ratast ei tohi pesta seda jõkke või järve «uputades», sest vesi tungib raami sisse ja muudesse sõlmedesse ning ratas läheb rooste.

SUVEHOOAJA ÜRITUSED

JALGRATAS Aeg 22.05 23.05 23.05 28.05 29.05 30.05 05.06 09.06 12.06 13.06 15.06 19.06 25.06 26.06 02.07 03.07 04.07 07.07 10.07 10.07 11.07

Üritus EMV kriteeriumisõidus, 4. etapp, 52. Elva tänavasõit 25. Elva rattapäev 8. Paluküla 100 (EMSi 2. etapp) Tallinna-Tartu GP SEB Tartu GP 29. SEB Tartu rattaralli Rõuge rattamaraton (EEC 2010) Filteri temposõidu karikasarja 3. etapp 7. Saku 100 (EMSi 3. etapp) Keila rattasõit EMV mitmepäevasõidus, 53. Saaremaa velotuur (15.–19.) 11. Otepää rattamaraton (EEC 2010) EMV ühis- ja eraldistart (25.–27.) 2. Karksi-Nuia rattaralli Püha Loomaaia 13. veteranide velotuur (02.–04.) Tallinna Sadama GP 3. Kalevipoja rattamaraton (EEC 2010) Filteri temposõidu karikasarja 4. etapp Pariisi 24 h MTB (10.–11.), EMSi 4. etapp Suure Munamäe rattaralli Mavici rattamaraton (Salomoni kolmikürituse 2. osavõistlus)

Koht Elva Elva Paluküla Tallinn, Tartu Tartu Tartu Rõuge Viimsi Saku Keila Eesti Otepää Karksi-Nuia Karksi-Nuia Pärnu Tallinn, Nõmme Jõgeva Muuga Pariisi küla Haanja Valgehobusemäe

17.07 21.07 24.07 31.07 31.07 08.08 14.08 15.08 15.08 18.08 20.08 22.08 25.08 28.08 29.08 05.09 05.09 11.09 12.09 12.09 19.09 25.09 03.10 10.10

EMV XCOs (17.–18.) Filteri temposõidu karikasarja 5. etapp 10. Elva rattamaraton (EEC 2010) EMV ühis- ja eraldistart (31.07–1.08) Filteri temposõidu karikasarja 6. etapp Mulgi rattaralli EMV mäestlaskumises (14.–15.) EMV maratonis 10. Nissan EMV Fuji Rakke rattamaraton (EEC 2010) Filteri temposõidu karikasarja 7. etapp 5. Võru rattaralli 2. Ida-Virumaa rattamaraton EMV trekisõidus (25.–27.) 11. Rakvere rattamaraton (EMSi 5. etapp) 10. Haapsalu rattaralli Kuusalu rattamaraton (EMSi 6. etapp) 27. Tallinna rattaralli 11. Jõulumäe rattamaraton (EEC 2010) EMV teatekrossis Lahemaa Troika. MTB 13. SEB Tartu rattamaraton SEB Kõrvemaa rattamaraton Viljandi sügiskross Bike Xdream 2

Tallinn Elva Rakvere Rakvere Viljandi

Rakke Viimsi Võru Narva Pirita Rakvere Haapsalu Kuusalu Tallinn Jõulumäe Jõulumäe Kolgaküla Otepää Kõrvemaa Viljandi Põhja-Eesti

Tule

ja saa osa

Tervisespordi energiast!

Tallinnas jookse igal kolmapäeval või kõnni igal neljapäeval maist septembrini JOOSTA SAAB VIIELIIKMELISES TIIMIS, KÕNDIDA NELJALIIKMELISES TIIMIS VÕI OMAETTE TARTU TERVISEJOOKSU SARI ALUSTAB 19.JUULIL Tartus saab viieliikmelises tiimis joosta või kõndida kümnel esmaspäeval! Stardid avatud 17.00-20.00, Tartus 17.00-19.00 Toomas Luhats, tervisesportlane

Loe lisainfot ja registreeri: www.stamina.ee

S U V E H OROUABJ AR I ÜI KR I T U S E D Triatlon

JOOKS

23.05

Jüri basseinitriatlon

Jüri

19.05

Tallinna tervisejooksu 3. etapp

Tallinn

17.07

SEB Kõrvemaa triatlon

Kõrvemaa

22.05

22. SEB maijooks

Tallinn

19.09

Türi basseinitriatlon

Türi

26.05

Tallinna tervisejooksu 4. etapp

Tallinn

29.05

6. Emumäe jooks

Emumäe

02.06

Tallinna tervisejooksu 5. etapp

Tallinn

09.06

Tallinna tervisejooksu 6. etapp

Merimetsa

12.06

39. Harku järve jooks

Tallinn

16.06

Tallinna tervisejooksu 7. etapp

Nõmme

23.06

33. jaanipäevajooks ümber Karksi-Nuia paisjärve

Karksi-Nuia

30.06

Tallinna tervisejooksu 8. etapp

Ülemiste

07.07

Tallinna tervisejooksu 9. etapp

Sütiste

10.07

29. Pühajärve jooks

Pühajärve

14.07

Tallinna tervisejooksu 10. etapp

Pirita

21.08

Salomoni ekstreemmaraton

Valgehobusemäe

28.08

38. Ülemiste järve jooks

Tallinn

12.09

SEB Tallinna maraton / SEB Tallinna sügisjooks

Tallinn

26.09

Salomoni sügisjooks, kolmikürituse 3. osavõistlus

Valgehobusemäe

Rulluisk 06.06

Tallinna rulluisumaraton (EMT rullituuri 1. etapp)

Tallinn

03.07

Pärnu rullimaraton (EMT rullituuri 2. etapp)

Pärnu

17.07

«Tähtede sprint – paneme joonele» (kõik veerevad vahendid!)

Tallinn, Ülemiste

18.07

Ülemiste ühetunnisõit (EMT rullituuri 3. etapp)

Tallinn, Ülemiste

Kolga-Jaani Kümme (EMT rullituuri 4. etapp)

Kolga-Jaani

04.08

Järve Tee Rull

Paide

08.08

4. SEB Tartu rulluisumaraton

Tartu

15.08

Tehvandi rullimaraton (EMT rullituuri 5. etapp)

Tehvandi

04.09

Jüri rullimaraton (EMT Rullituuri 6. etapp)

Jüri

25.07

Allikas: www.stamina.ee Andmed seisuga 30.04.2010

Näidustus: valu paikne leevendamine pehmete kudede valulike ja põletikuliste seisundite korral. Fastum Ketoprofenum 2,5% 50g; 100g Käsimüügiravim. Täiendav informatsioon: OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, Paldiski mnt. 27/29 Tallinn 10612 Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

* Käibe alusel nr. 1 pindmiselt kasutatav liigese- ja lihasvalu preparaat Eestis, Ravimiameti statistikal 2009.

Elu täis liikumist!

maraton.postimees.ee

TREENI TARGALT

Ülemäärane treeninguind mõjub hukutavalt Foto: Peeter Langovits

meelis minn Iga vastupidavusalade harrastaja unistus on püsida terve, et treeningutel valatud higi läheks asja ette ja järgneks isiklikku arengut tähistav hea tulemus. Kuid sageli juhtub, et väiksema kogemustepagasiga sportlasel kipub harjutamise hoog ületama n-ö kriitilist piiri.

Vale treeningukoormuse jätkuv kasutamine tingib ületreeningu, sh haigused ja vigastused. Selle vältimiseks peavad treeningud olema ea- ja jõukohased. Edukaks harjutamiseks ei pea mõistma ainult treeningu, vaid ka ületreeningu toimimise mehhanismi. Ületreeningu ärahoidmiseks peab jällegi teadma, kuidas toimib stress. Nii treeningu ajal kui ka vahetult

pärast treeningut väheneb töövõime ajutiselt. Piisava puhkepausi järel taastub töövõime aga endisest kõrgemal tasemel. Seda nimetatakse superkompensatsiooniks. Kui aga treeninguid on olnud liiga palju ja treeningutest taastumise aeg jääb vajalikust lühemaks – te pole eelmisest treeningust veel taastunud, kuid juba järgneb uus –, siis kaob treeningukoormuse kumulatiivne efekt.

TREENI TARGALT

Varem või hiljem viib see ületreeninguni, sest superkompensatsiooni mehhanism ei hakka tööle. (Teisalt, kui taastumisaeg treeningute vahel kestab liiga kaua, siis ka sel juhul ei tule soovitud arengut.) Teeme teema puust ja punaseks ette.

Niisiis, mis on ületreening? Mõiste – vastuolu treeningukoormuse ja selle taluvuse vahel. Olemus – sportliku töövõime ja tulemuste langus vaatamata energilisele treeningule. Närvisüsteemi erutuvus kasvab ja ainevahetus kiireneb. Viimased asjaolud tingivad treenitud organismile omase ainevahetusprotsesside ökonoomia kadumise. Avaldumine – ülekoormused ei avaldu kogu organismis üheaegselt seepärast, et erinevate elundite ja kudede vastupanuvõime on suuresti erinev. Organismi kohanemisvõime piiride ületamine võib tekkida üheainsa koormuse ajal, mille tagajärjeks on äkiline ülepingutus. Kui ülepingutus kujuneb järk-järgult ja pikaajaliselt treeningute käigus, siis avaldub see paljude elundite kahjustusena, kusjuures üks avaldusvorme ongi ületreening. Näide – mobilisatsiooni puudumine: jõudu on, aga pingutada ei suuda.

Jooksutreener Meelis Minnilt saab nõu küsida aadressil running.expert@gmail.com.

maraton.postimees.ee

Ületreeningu peamised tunnused • Uneprobleemid. Ületreeningu peamised tunnused • Kehakaal langeb ja söögiisu väheneb, seedehäired. • Uneprobleemid. •P •süühiline ebastabiilsus närvilisus, emotsionaalne tasakaalutus. Kehakaal langeb ja(konfliktid), söögiisu väheneb, seedehäired. •Ü leüldine jõuetus ja nõrkus. • Psüühiline (konfliktid), när• Tahtejõudu egaebastabiilsus motivatsiooni pole. vilisus, emotsionaalne tasakaalutus. • Treenimissoov kaob ja pingutusvalmidus väheneb. • Üleüldine jõuetus ja nõrkus. •V äsimus tekib kiirelt isegi väga mõõduka koormuse korral. • Tahtejõudu ega motivatsiooni pole. • Treenimisel lihasjõud väheneb, mitte ei suurene, samuti jätkuvad lihasvalud. • Treenimissoov kaob ja pingutusvalmidus • Vererõhk tõuseb. väheneb. • Väsimus tekib kiirelt väheneb. isegi väga mõõduka • Südamelihase töövõime koormuse korral. • Koormuse ajal võib ilmneda hapnikupuudus koos valuga südame piirkonnas. • Treenimisel lihasjõud väheneb, mitte ei • Normaalsest suuremjätkuvad südamelöögisagedus suurene, samuti lihasvalud. rahuolekus, koormuse ajal ja koormuse järel. • Vererõhk tõuseb. • Südamelöögisageduse järsk tõus puhkeasendis ja treeningul. • Südamelihase töövõime väheneb. • Tunduvalt aeglasem koormusega • Koormuse ajal võib ilmnedakohanemine. hapnikupuudusjärel koostaastumisaeg valuga südame piirkonnas. • Koormuse pikeneb – seega puhkus on kaotanud • Normaalsest suurem südamelöögisageoma endise tõhususe. dus rahuolekus, koormuse ajal ja koormuse järel. • Südamelöögisageduse järsk tõus puh-

Ületreeningu peamised põhjused

• Valesti valitud treeningukoormused. • Ülemäärane, liiga sage või raske treening. • Piisava ettevalmistuseta või liiga tihe võistlemine. • Tasakaalustamata treening või treeningprotsess. • Ebasoodsad tingimused – psühhoemotsionaalne pinge, distressidega eluviis, treeningurežiim ja harjutamine on üksluine. • Vale toitumine, unerežiimi häired. Ületreeningust taastumine võib aega võtta mitu kuud. Eriti, kui sellele on lisandunud läbipõetud haigus ja/või saadud vigastus. Esimeste ületreeningu nähtude avaldumise järel tuleb kohe konsulteerida spordiarstiga. Foto: Margus Ansu

maraton.postimees.ee

TREENI TARGALT

20 Tublid rulluisutajad Enel Kõrva (vasakul) ja Tõnu Koppel puhkehetkel.

RATTAD ALLA

maraton.postimees.ee

RATTAD ALLA

Rulluisumõnu sõltub mugavusest Need, kes lähevad ostma rulluiske, ei peaks alustama saapa värvist ega uisupaari hinnast, vaid esmalt endale selgeks tegema, kui palju nad nendega sõita kavatsevad ning kas need jalas ka mugavad tunduvad, õpetab kümneaastase rulluisutajastaažiga tõnu koppel, kes on neli korda osalenud ka Berliini uisumaratonil. A & T Spordi Mustamäe tee kaupluse juhataja Koppel, mitmekordne Eesti rulluisuveteranide meister, jagab harrastajad tinglikult kaheks: need, kes käivad rulluisutamist lihtsalt nautimas, ja need, kes teevad trenni. Siin jagab ta nõu neile, kes kavatsevad moealaga alles tutvust sobitada.

Milline hinnaskaala? Algajaile sõidunautijaile sobilikud kõrge saapaga rulluisud jäävad hinnavahemikku 1500–3000 krooni. Tõsistele trennitegijatele on mõeldud poolkõrge saapaga ja madalad karbonuisud, mille hinnad on vastavalt 4800–6000 krooni ning alates 7000 kroonist. Ärge ostke liiga suuri saapaid, sest need hakkavad pikapeale jalas loksuma. Arvestage, et saabas võtab peagi kuju teie jala järgi.

Millised rattad? Need, kel pole sportlikku põhja ega head tasakaalutunnetust, võiks alustada 80-millimeetriste ratastega. Tuleb arvestada, et mida suurem rataste läbimõõt, seda kiiremini nad veerevad, ent seda rohkem vajavad nad ka jõu rakendamist ja seda keerukam on nendega manööverdada. 100–110-millimeetrised rattad nõuavad sõitjailt juba üksjagu suurt jõudu ning need on enamasti mõeldud tipptegijaile.

Milline tunnetus? Kõige tähtsam on mugavus – eriti neile, kelle jalad on õrnad. Seetõttu tasub uiske ostma minnes pikalt aega varuda, et kaupluses erinevaid saapaid proovides selgusele jõuda, millised neist kõige paremini sobivad. Kui ostate saapad, mis jala verele hõõruvad, ei maksa loota, et kauplus määrdunud saapad ringi vahetab.

Milline hooldus? Kui märkate, et rattad hakkavad ühest ser-

Kasulik teada Rulluiskude testipäevad ja koolitused • Tallinnas teisipäeviti kl 19 Saku Suurhalli esisel parkimisplatsil ja kolmapäeviti kl 19 Pirital Lillepi pargis. • Tartus algajatele teisipäeviti kl 19.30 ja edasijõudnutele neljapäeviti kl 19.30 Tähtvere spordipargis.

vast liiga kuluma, on soovitav need ringi tõsta: parempoolsed vasakule ja vasakpoolsed paremale, lisaks vahetada omavahel 1. ja 3. ning 2. ja 4. ratas. Märjal asfaldil ei tasu sõita, sest seejärel peate tingimata tegema 300-kroonise hoolduse või ostma uued laagrid (400 kr). Laagrite õlitamine on keeruline ja aeganõudev, selleks on vaja spetsiaalseid riistu. Mõttekas on viia uisud hooldamiseks poodi.

Millised kaitsed? Algajail tasub kindlasti osta põlve-, küünarnuki- ja plasttoega randmekaitsed. Igal juhul ja igas olukorras – isegi siis, kui sõidate väikse kiirusega – peab peas olema kiiver: te pole ju kaitstud selle eest, et keegi teile suure hooga otsa ei sõida. Ja kaitseprillid võiks ka pähe panna, siis pole muret, et sitikad-satikad silma lendavad.

KLUBI TARTU MARATON

maraton.postimees.ee

JÕNGLASED SPORTIMA

Õige jalats tagab lapsele mõnusa elu Kui olete lapsele ostnud ebasobivad spordijalatsid, võib ta teie ilmselt teadmatusest tingitud väära otsust valusalt tunda halvimal juhul kogu ülejäänud elu, manitseb sporditarvete firma Asics esindaja Eestis Aivo liiv. Siin on tema soovitused, kuidas tagada lastele kindel ja valutu jalgealune.

Mis võib jalaga juhtuda? Statistika näitab, et täiskasvanutest on 25–30 protsenti neid, kelle jalad ei põhjusta treenides probleeme. Kuni 50 protsenti on neid, kelle jalavõlv langeb liiga madalale ja selle tagajärjel vajub hüppeliiges sissepoole. Ligikaudu 20–25 protsenti on neid, kelle jalg on liiga jäik, mistõttu jalakaar ei anna piisavalt järele ega summuta põrutust põlvedele ja puusale.

Kuidas jalaprobleemi ära tunda? Kui lapsel tikuvad seistes põlved sissepoole minema, siis on tal ilmselt madal jalavõlv. Lapse kolmanda-neljanda eluaastani tundub sageli, et tal ongi madal jala-

võlv. Kuid see võib olla tingitud jalatalla alusest rasvapadjast, mis alles hakkab tasapisi kaduma. Ja vaadake, kui lapse kannakõõlused kipuvad liiga sissepoole viltu vajuma.

Mida ette võtta? Kui viieaastasel lapsel on kannakõõlused tugevasti sissepoole vajunud ja jalavõlv madal, tasub talle soetada spordijalatsid, millel on sisetoed ehk kiilud. Need aitavad lapse liikumist ja elu mõnusamaks teha. Kuni 12. eluaastani areneb jalg väga jõudsalt. Sisetoed jaotavad jalale langevat koormust nii, et see kulutab jalga vähem ning kõõlused ja jalasidemed saavad paremini välja areneda.

Millised jalatsid soetada? Vanemad teevad sageli lapsele karuteene, kui vaatavad talle spordijalatsit otsides ainult selle odavat hinda. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, kuidas jalanõu lapse jalga toetab. Kui jala eripära mitte arvestada ning lapse tree-

ningukoormused lähevad suuremaks nii funktsionaalses kui ka mehaanilises mõttes, võib peagi tekkida vajadus ortopeedi juurde minna. Ortopeedi mää ratud sisetallad võivad tihtipeale maksta rohkem kui jooksusussid. Kindlasti peavad tehniliselt läbimõeldud jalanõud olema neil lastel, kes teevad tõsiselt sporti – mitte ainult ei jookse, vaid mängivad ka näiteks korv- ja võrkpalli.

Mis saab, kui jalaprobleemi eirata? Tekib oht, et halvimal juhul juba 20. eluaastates, paremal juhul mõni aeg hiljem tekivad alaseljavalud, samuti põlve- ja puusavalud. Need, kes üritavad siis valu trotsides ikkagi sporti teha, süvendavad sellega alajäsemete vaevusi veelgi. Liigesed kuluvad surve all märkimisväärselt ning kõõluste ja kudede verevarustus halveneb. Tagajärjed on tihti sellised, mida rohtudeta leevendada on üpris keeruline. Sedasi kaob paratamatult võimalus olla aktiivne ka kõrges eas.