Maraton, nr 5 by Postimees

Hea lugemine rahvaspordihuvilistele

RAIDO KODANIPORK UUS SUUSARADADE HIRM

Detsember 2011 (nr 5)

UNELMATE SÕIT

Vahur Teppan näitab taset

VORM TULEB KÕHU KAUDU Eveli Saue nipid

VASTASTELE TUUL ALLA kihutamise nõksud

SISEMISELT SITKEKS sportlaste arsti salanõu

SUUSKADEGA ÜLE KIVI ja kiirus tõuseb

“Lõpusirgel suudab minuga sammu pidada vaid telekaamera.” Petter Northug

Soodusregistreerumine 9. detsembrini. ni..

JUHTKIRI

Foto: Sille Annuk

maraton.postimees.ee

Maratoni eriväljaande toimetaja Priit Pullerits (keskel) küsimas erialast nõu suusatreener Jaak Teppanilt (vasakul) ja endiselt Eesti sprindikoondislaselt Vahur Teppanilt.

Kuldaväärt õpetussõnad «Ma ei saa aru, kas sa ei taha või sa ei oska,» kuulen veel aasta hiljem oma kõrvus suusatreeneri Jaak Teppani sõnu, kui ta oli juhtumisi näinud, mismoodi ma rullidel keppide abita vahelduvtõukelist sõiduviisi harjutan. Hoolimata aastatepikkusest treenimisest tegin enamiku asju valesti – sest treenisin omapäi. Etteminev jalg oli põlvest kõverdatud nagu jooksjal, keharaskus vaakus tont teab kus ja libisemisfaasi kui sellist ei eksisteerinudki. Ometi arvasin, et oskan sõita küll. Kui petlik ja ekslik võib enesehinnang olla! Jaak Teppani mulluste nõuannete järgi proovisin klassikatehnikat paremaks lihvida, aga mida rohkem ma teemasse süüvisin, seda rohkem jõudsin arusaamisele, et arenguruumi jagub meeletult. Siit tuleb üks kuldaväärt soovitus

igaühele, kes suusahooajaks valmistub: ärge rabelege pimesi omaette, vaid küsige asjatundjatelt abi! Las mõni spetsialist vaatab te liigutusi kõrvalt ja ütleb, millele tasub tähelepanu pöörata. Uskuge, tolku tuleb sellest rohkem, kui treeningkilometraaži suurendamisest. Sel sügisel olen tänu Vahur Teppanile, endisele Eesti sprindikoondislasele, astunud klassikatehnika vilumuselt nii enda kui ka tema hinnangul veel hea mitu sammu edasi. Ta on aidanud mul arendada tasakaalu, sättinud tõuke ajal käte asendit, samuti andnud nõu, kuidas treeninguid mitmekesistada ja tõhustada. Teadke, et kui tahate suusatamisest mõnu tunda, ei ole vaja treenida mitte kohutavalt palju, vaid pigem hirmus õigesti. Priit Pullerits

Loe põnevaid ja värskeid uudiseid ka meie vastupidavusaladele keskendunud veebilehelt

maraton.postimees.ee Nr 5 2011 Toimetus Priit Pullerits Indrek Tori Keeletoimetaja Triin Ploom Küljendaja Liina Danilson Lisainfo reklaamiklientidele ning reklaami tellimine järgmisesse numbrisse: Indrek Tori, tel 739 0383, 520 7666 e-post: indrek.tori@postimees.ee Järgmine Maraton ilmub jaanuaris 2012.

EESKUJU

maraton.postimees.ee

Sadulast suusatajate hirmuks Raido Kodaniporki ei pea enam kartma üksnes ratturid. Temast on saanud iga tõsiharrastaja valus konkurent ka suusarajal. Priit Pullerits

salt võimalik. Debüüt Eesti talve olulisimal jõuproovil kestis ligi neli tundi ja andis 249. koha. Nädal enne tänavust Tartu maratoni käis Kodanipork klassikatehnikaga taastutvust sobitamas Alutaguse maratonil, kuid pakase käes jäi Tartu suursõidul esimese kahesaja hulka siiski murdmata. Kümme kohta jäi sellest puudu. «Klassikat tuleb ikka harjutada,» tõdeb Kodanipork. «Muidugi võiks seda kuni Tartu maratonini muudkui nühkida, saada tehnika selgeks ja sõita Tartu maratonil paremini, aga asjal peab ka kaifi olema.»

Suletud profileer Seevastu uisutehnikaga on ta tuttav juba ajast, mil 1997. aastal Hispaanias 28-aastasena tippratturi karjääriga lõpparve tegi. Ta oli mitu aastat üritanud, et amatööride leerist proffide hulka pääseda, tõusnud korra Hispaania

Foto: Toomas Huik

Raido Kodanipork, kes üllatas ligi kaks kümnendit tagasi Barcelona olümpial maanteeratturite grupisõidus 9. kohaga, jõudis paar sügist tagasi arusaamisele, et sitkete käteta, olgu jalad kui tahes tugevad, on maastikusõidus raske hakkama saada. Ta tundis, et kahetunnistel võistlustel, kus ratas mätastel, juurikail ja kividel muudkui tantsu lööb, läheb lõpuks leistangi hoidmine muidu hirmus vaevaliseks. Lahendus, mille ta käte ja ülakeha tugevdamiseks leidis, on teinud Kodaniporgist (42) kõigest kahe aastaga kõigile tõsiharrastajaile ohtliku vastase ka suusarajal. Tänavuses Estoloppeti sarjas saavutas ta Tamsalu-Neeruti mara-

tonil koguni 23. koha. Tallinna maratoni lõpetas ta 36. ja Viru maratoni 51. mehena. Lahendus koosneb kahest osast: esiteks muidugi suusatamine ja teiseks body-pump ehk lihasvastupidavuse arendamine harjutustega, mille sooritamisel on abiks kang või hantlid. «Hästi mõnus trenn,» kiidab Kodanipork, Arctic Spordi spinningu ja rattatreener. «Üritan seal aasta läbi käia, sügisel isegi kaks korda nädalas.» Kuid klassikamaratonidel üksnes treenitud käte- ja kerelihastest ei piisa. Paaristõukelõikudel on Kodanipork kenasti hakkama saanud, aga niipea, kui tuleb kasutada vahelduvtõukeid, on ta jänni jäänud. «Olen vaadanud, et kui mõni mees minu ees teeb kaks liigutust, siis mina rabelen poole rohkem,» tõdeb ta. Ülemöödunud talvel, kui ta otsustas esimest korda osaleda Tartu maratonil, oli Vasaloppeti võitja Raul Olle näidanud talle nädal enne starti mõned peamised nõksud, ent selgeks neid nii lühikese ajaga saada pole liht-

Raido Kodanipork ei mäleta nii head sügist, mil sai isegi novembri lõpus metsas rattaga trenni teha.

Anome, Ardise Sport, D端namo, Inraiko, Konger & Konger, Livis Sport, Rademar, Rakser Sport, Rattapood, Silja Sport, Spordipood, Stopper, Veloplus, X-Sport

EESKUJU

Foto: Toomas Huik

Varastatud ratas Raido Kodanipork pedaalis 1992. aastal Prantsusmaal, kui sai telefonikõne, et tal tuleb koos Lauri Ausiga minna Eestit esindama Barcelona olümpia grupisõidus. Treener Vello Ainsalu ja mehaanik Kalle Kirsiaed, kes asusid autoga Eestist teele, võtsid kõigepealt Auxerre’is peale Kodaniporgi ja tema ratta ning sõitsid siis kolmekesi 150 km kaugusele Pariisi Ausi juurde. Nad parkisid auto ninaga otse Ausi elamise akna alla ja astusid korraks sisse, et tass kohvi juua. Kui mehed kümme minutit hiljem välja läksid, et Ausi varustus autole tõsta, avastasid nad, et Kodaniporgi ratas oli selle ajaga varastatud. «See lõi ikka pahviks!» meenutab Kodanipork. Hädast aitas välja Ausi klubi mehaanik, kes andis Kodaniporgile rattaraami ja jooksud. Ülejäänud osad, sealhulgas leistangi ja sadula, hankisid Kirsiaed ja Ainsalu Barcelona-teele jäänud rattapoodidest. Kui nad olümpialinna jõudsid, panid nad ratta kiiruga kokku, nii et Kodanipork sai seda vaid kaks korda enne starti proovida. Ent ta suutis enda sõnul säilitada külma närvi ning lõpetada olümpiasõidu 9. kohaga. Aus tuli viiendaks ja teenis selle eest Eesti Olümpiakomiteelt 5000 või 7000 krooni (Kodanipork enam täpselt ei mäleta, kui palju), mille jagas rattaspordi tavade kohaselt kõigi nelja asjaosalise vahel.

amatööride edetabelis koguni teiseks, aga elukutselise uks jäi ikka ja jälle tema ees suletuks. Põhjus peitus selles, oletab Kodanipork, et sealmail puudusid tal vajalikud tutvused ja soovitajad. Samas said mitmed Hispaania sõitjad, kes temast põrmugi tugevamad polnud, üksteise järel profileivale. Kui peajagu konkurentidest üle pole, jääbki unistus ilmselt unistuseks, järeldas ta, ja tuli ära Eestisse. Ega ta ratast päris nurka unustanud. Mõnda aega töötas Kodanipork ehitusel ja seejärel keeglisaalis, kuid jätkas samal ajal ka pedaalimist. Kõige esimesel, 1998. aasta sügisel peetud Tartu rattamaratonil kihutas ta rajale numbriga 1. Lõpetas siiski alles 45ndana. Neljal järgmisel sügisel pidi ta samal jõuproovil leppima kahel korral teise ja korra kolmanda kohaga. Kuid erinevalt mitmetest teistest rattureist, kes talviti naeltega rehvid alla panevad ning miinuskraadidega väntama lähevad, on Kodanipork eelistanud selle asemel suusatada. Vabatehnikavarustuse oli ta soetanud kohe

maraton.postimees.ee

pärast Hispaaniast naasmist. Sõidutehnikast püüdis ta oma tunnetuse najal sotti saada. «Sport peaks minu vanuses ka mõnu pakkuma,» põhjendab ta talveks sadulast suuskadele asumist. Ometi kulus üle kümne talve, enne kui keegi tuttavaist – Kodanipork ei mäleta paraku, kes – tegi talle üle-eelmisel talvel ettepaneku, et prooviks õige mõnda Estoloppeti maratoni sõita. Olgu, proovime, mäletab Kodanipork oma vastust. Kohe oma elu esimesel, Viru maratonil jõudis ta saja hulka, 97. kohale (lõpetas otse selle loo autori selja taga – P.P.). Kõigest nädal hiljem, Tamsalu-Neeruti maratonil oli juba 46.

Piinav jooks Pole välistatud, et tulemuse hüppelises paranemises oli oma osa Risto Roonetil, endisel tippsuusatajal, kes andis nõu, et Kodanipork ei sõidaks liiga püstises asendis, vaid rakendaks ka ülakeha tööle. «Kohe läks paremaks,»

Raido Kodanipork on õppinud, et suusatamine aitab treenida käsi tugevaks, ja tugevaid käsi läheb ka maastikurattasõidus hädasti vaja.

maraton.postimees.ee

mäletab Kodanipork. «Nüüd on kõik öelnud, et mul tuleb uisutehnika päris hästi välja.» Kodanipork harjutas eelmisel kuul umbes kümme tundi nädalas: tegi tänu soodsale hilissügisilmale kahetunniseid rattasõite metsas, käis vähemalt korra jõusaalis ning viis Arctic Spordis läbi kolm-neli tunnipikkust spinningutrenni. Mullusel talvel kogunes tal suusatades nelja kuuga treeningtunde 145, enamus neist madala pulsiga, keskmiselt 130 lööki minutis. Võrdluseks: Elioni maastikurattasarjas jääb tal keskmine pulss 170–172 kanti, maksimumpulss küünib 180–182ni; Estoloppetil on ta pulss löönud keskmiselt 170–175 lööki minutis. Nii nagu suur hulk rattureid, on Kodaniporkki näinud SEB Tartu neliküritusel enim vatti jooksumaratonil. Eelmisel aastal tuli tal leppida alles 441. kohaga, mis ei võimaldanud neliku koondarvestuses saada rohkemat 15. kohast. Tänavu lõpetas ta päev pärast Rõuge rattamaratoni (4. koht) Tartu jooksumaratoni 153. kohaga, mis

EESKUJU lubas neliku arvestuses jõuda lõpuks 8. kohale. «Jooks on mulle jube piin,» tunnistab Kodanipork. «Pärast on lihased nii haiged, et trepist tuleb tagurpidi alla tulla.» Ja massaaži ei saa minna, sest reielihased on jäänud sedavõrd valusaks, et näpuotsagagi ei saa puutuda. Kuigi klassikatehnikat parandades ja jooksu rohkem harjutades võiks Kodanipork oma kohta nelikürituse kokkuvõttes veelgi parandada ning pakkuda sedasi teravamat konkurentsi oma endisele ametivennale Sigvard Kukele, kes kahel viimasel hooajal tulnud neliku arvestuses neljandaks, ei kavatse ta seda sihti endale seada. Tõenäoliselt oleks tulemus pigem see, vaagib Kodanipork, et jooksutrennide arvelt tuleks kevadel ohverdada rattasõiduks valmistumise aega ning sedasi muutuks ta neliksarja parema koha nimel üksnes keskpärasemaks. «Mulle on emotsionaalselt mõnusam, kui saan Elionis kõrge koha,» lausub ta. Lõppenud suvel võitis ta Kalevipoja rattamaratoni ning tuli Elioni ratta-

7 maratonide sarja koondarvestuses Caspar Austa järel ning Alges Maasikmetsa ees teiseks.

Ületamatud suusahundid Algaval talvel püüab Kodanipork Estoloppeti vabatehnikamaratonidel jõuda taas 30 hulka ning loodab tehnika arvelt parandada oma tulemust ka Tartu maratonil. Samas annab ta endale aru, et aastaid on kogunenud turjale siiski nõnda palju, et mingist suurest arenguhüppest ei maksa suusaradadel enam unistada. «Hea, kui jõuad tasetki hoida,» nendib ta. Liiati kuulub temast kiiremate sõitjate hulka üksjagu vanu suusahunte, kellest hilisemas eas suusatamisega alustanuil on keeruline, kui mitte lootusetu mööda saada. Ta toob paralleeli: «Suusataja võib kui palju tahes ratast sõita, aga ma sõidan rattaga oma kogemuse pealt ikkagi paremini, sest ma sõidan ökonoomsemalt. Sama on minul suusatamisega: mul tuleb mingi piir ette, kust on raske ettepoole, suusapõhjaga meestest mööda saada.» Sedasi kavatsebki Kodanipork panustada järgmisel aastal pigem Elioni rattasarja üldvõidule. Samuti ei ole ta maha matnud soovi jõuda ükskord ometi kõige esimesena üle Tartu rattamaratoni finišijoone. Neliteist korda on ta tahtnud seda sõitu võita, seni tulutult. Sel sügisel tuli leppida 29. kohaga. «Ikka lähen starti võidumõttega,» avaldab ta. «Kuidas ma lähen teise koha peale sõitma?» Seda enam, et käed ja ülakeha, mida ka maastikusõidus tarvis läheb, on tal iga talvega üha tugevamaks muutunud.

Kas teate...

Foto: Toomas Huik

et Raido Kodanipork on võistelnud nii Barcelona kui ka Atlanta olümpial, kus sai maantee grupisõidus vastavalt 9. ja 96. koha; et tema vanaisa on legendaarne tennisetreener Evald Kree; et ta on ainus maantee grupisõidus Eesti meistriks tulnud rattur (1995), kelle isa on võitnud samuti selle tiitli (Jaan Kodanipork, 1968).

SUUSATEHNIKA

maraton.postimees.ee

Unelmate sõidud Kuidas suusatada nii, nagu teevad seda maailma parimad, õpetab endine Eesti koondislane Vahur Teppan (fotodel Tartu Tähtvere spordipargis).

KLASSIKATEHNIKA

PAARISTÕUGE Kasutatakse kergetel allamäe lõikudel ning laugel maal. Nõuab tugevat ülakeha (selg, kõht, õlad) ja käsi. Järgnev ülevaade on tõsisemale harrastajale, kel ettekujutus tehnikast olemas. Suusatamisega alustajail ei tasu nii suurt tähelepanu pöörata keharaskuse pöidadele kandmisele ja muudele detailidele.

VAHELDUVTÕUKELINE SÕIDUVIIS Kasutatakse laugetel ja keskmise tõusunurgaga tõusudel, kandes keharaskust kordamööda puusast ettepaisatavale suusale. Alustajatel tähendab see suuskadel kõndimist, kuid tõsisemad harrastajad võiksid püüelda pikalt libiseda. See nõuab väga head tasakaalu. Pikalt libisemiseks peab kogu keharaskuse kandma libisevale suusale. Käed ja jalad liiguvad vaid ette ja taha, külgsuunalist liikumist ei toimu. Liikumine olgu sujuv.

Tõuke algfaas / libisemise lõppfaas Kepp lüüa maha suusasaapa nina lähedale. Tõuke lõpetanud jalg hakkab pendlina liikuma ettepoole. Tõuke lõpetanud käsi haarab kepi pihku.

Tõukefaas Kogu keharaskus lasub tõukejalal ning tõuge algab jalatallast suunaga taha-alla, püüdes jalatalda võimalikult kaua maas hoida. Tõuke lõpetanud käsi on liikumas hoogsalt ette. Tõuke lõpetanud jalg tuua puusast tõstetuna teise jala kõrvale. Algab keharaskuse ülekandmine ette liikuvale tugijalale.

Tõuke algfaas Keerata randmed kergelt sissepoole ning küünarnukid väljapoole. Lukustada käsivarred, õlad ning rinnalihased. Tõuge algab kere ja õlavöötme alla liikumisega. Lüüa kepid suusasaabaste nina kõrvale lumme teravnurga all. Hoida selg kumer ning pingutada ka kõhulihaseid. Jalgadest alla mitte kükitada!

Tõukefaas Käed liiguvad puusade lähedalt mööda ning läbi ei vaju. Kõhulihased on endiselt pinges. Kere kaldub vähemalt 45 kraadi ettepoole. Pilk on suunatud suuskadele. Jalgadest alla mitte kükitada!

Tõuke lõppfaas Kätetõuke lõpetamine, suusakepid jäävad vaid pöidla ja nimetissõrme vahele. Keharaskus asub kandadel (puusad on hüppeliigesest tagapool).

Tõuke lõppfaas / libisemise algfaas Jalatõuke lõpetab pöid. Jalg põlvest ei kõverdu ja suusanina jääb jälge. Käsi lõpetab tõuke, suusakepp jääb pöidla ja nimetissõrme vahele. Käsi ja suusakepp moodustavad ühise sirge. Keharaskus on üle kantud libiseva jala täistallale. Libisemisfaas toimub põlvest kergelt kõverdatud jalal. Kand ja puus asuvad ühel jooonel. Selg on kumer ning õlavöö on vaba. Käsi on liikunud ette õla kõrgusele.

Liikumine tõuke algfaasi Käed tuua hoogsalt õlgade laiuselt ette. Koos kätega püüda ka puusast ette liikuda. Keharaskus kandub kandadelt varvaste suunas. Kere sirutub enne, kui käed on täielikult ette liikunud.

maraton.postimees.ee

SUUSATEHNIKA

UISUTEHNIKA

Tehniliselt kõige raskem uisutehnika viis. Vajab head tasakaalu ja koordinatsiooni. Iga jalatõuke juures toimub paaristõuge kätega. Tähtis on keharaskuse täielik ülekanne tõukejalalt libisevale jalale. Ülakeha võrreldes puusadega külgsuunas ei liigu. Käed liiguvad vaid ette-taha suunal. Jalatõukel hoida teravnurka hüppeliigeses (põlv on varvastega kohakuti).

Tõukefaasi algus Lukustada käsivarred, õlad ja kõhulihased. Lüüa kepid lumme teravnurga all suusasidemete kõrvale. Samaaegselt algab jalatõuge kõrvale. Põlv kõverdub ettepoole. Keharaskus asub tõukejala täistalla siseküljel.

Tõukefaas Jalatõuge toimub täistallalt. Keharaskus kandub libisevale suusale. Keha kaldub ette minimaalselt.

PAARISTÕUKELINE KAHESAMMULINE SÕIDUVIIS (tõusuvariant) Kasutatakse laugetel ja järskudel tõusudel. Ühe käte paaristõuke kohta teevad mõlemad jalad uisutõuke. Käed töötavad asümmeetriliselt, kuid üheaegselt. Sõiduviisi kasutades langeb suurem koormus sellele kehapoolele, mille suunas tehakse kätetõuge, mistõttu on oluline õppida tõusuvarianti sõitma mõlemale poole.

Keppide asetamine lumme Lööme kepid üheaegselt teravnurga all lumme. Domineeriv käsi asetseb silmade kõrgusel ning tugikäsi õla kõrgusel. Tugikäepoolne jalg lõpetab tõuke ning keharaskus kandub domineeriva käe poolsele jalale. Puusad on hüppeliigeste kohal.

Kepitõuke algfaas Vajuda kerega diagonaalselt keppidele, pingutades ka kõhulihased (suurem koormus on juhtival poolel). Samaaegselt algab tõuge domineeriva käe poolse jalaga – tõuge täistallalt, surudes jalga ettepoole.

Tõukefaasi lõpp

Kepitõuke lõppfaas

Pöiaga kontrollida suuska tõuke lõpus, et see «lendama» ei läheks. Käed on tõuke lõpetanud. Kogu keharaskus asub libiseval jalal, mis on põlvest kergelt kõverdunud.

Käed liiguvad õlgade laiuselt puusadest mööda. Samaaegselt pöörduvad õlad ja kere tugikäe poolse jala suunas. Toimub domineeriva käe poolse jala tõuge – suunaga ettepoole. Keharaskus kandub tugikäe poolsele jalale libiseva suusa kohale.

Liikumine tõuke algfaasi

Käte etteviimine

Tuua käed hoogsalt õlgade laiuselt ette. Tasakaal on kogu aeg libiseval jalal. Käte ette jõudes püüda ka puusast sirutuda. Keharaskus kandub pöiale.

Viia käed üheaegselt ette. Samaaegselt pöörduvad kere ja puusad diagonaalselt domineeriva käe suunas. Tugikäe poolne jalg alustab tõuget täistalla siseküljelt.

Fotod: Sille Annuk

PAARISTÕUKELINE ÜHESAMMULINE SÕIDUVIIS (tempovariant ehk wassberg)

SUUSAVALIK

maraton.postimees.ee

Mis suuski eelistada? Saksa asjatundjad korraldasid mullu testi, kus arvestasid suuskade seitset eri omadust.

Uisusuusad* 1. Fischer RCS 102 2. Rossignol X-ium 101 3. Atomic World Cup 80 4. Madshus Nanosonic 77 5. Salomon S-LAB 70

Klassikasuusad* 1. Fischer RCS 99 2. Rossignol X-ium 97 3. Atomic World Cup 84 4. Madshus Nanosonic 74 Salomon S-LAB 74 * maksimaalne punktide arv – 105 Allikas: xc-ski.de

Murdmaasuusatamise MK-sarjas eelmisel hooajal enim punkte kogunud suusad*

100

1. Fischer 10 480 p. 2. Rossignol 970 p. 3. Madshus 755 p. 4. Atomic 295 p. 5. Ski Trab 120 p. 6. Salomon 85 p.

40 20 0

2. Rossignol X-ium 101 3. Atomic World Cup 80 4. Madshus Nanosonic 77 5. Salomon S-LAB 70

120

1. Fischer RCS 102

Ässade eelistus

60 40 20 0

2. Rossignol X-ium 97 3. Atomic World Cup 84 4. Madshus Nanosonic 74 4. Salomon S-LAB 74

Spetside hinnang

1. Fischer RCS 99

Pole ühtki suuska, mis sobiks võrdselt hästi kõigile. Siiski võib maailma tippsõitjate eelistuste ja sõltumatute ekspertide hinnangu põhjal oletada, mis firma lumelauad võiks aidata rajal tulemust kõige rohkem parandada.

* arvestatud vaid punkte, mida kogusid suusatajad, kes jõudsid vähemalt korra MK-etapil kuue parema hulka. 12000

Foto: Liis Treimann

6. Salomon 85 p.

2000

5. Ski Trab 120 p.

4000

4. Atomic 295 p.

6000

3. Madshus 755 p.

8000

1. Fischer 10 480 p. 2. Rossignol 970 p.

10000

Poolatarist olümpiavõitja Justyna Kowalczyki suusad Eestis hooajaks ettevalmistamisel.

Parim valik suusavarustust

Tallinn, Mustam채e tee 50

www.atsport.ee

Tartu, S천bra 56a

HOOLDUS

maraton.postimees.ee

Suusad saavad uue hoo Libisemine ei sõltu sugugi ainult määrdest – kiire sõidu võti võib peituda hoopis kivilihvimasinas.

Pole ju võimatu, et mõnel Estoloppeti maratonil valitsevad sandid olud: stardieelsel ööl on sadanud värsket lund, rada on pehme, tagatipuks puistab lobjakat lisaks. Pärast finišeerimist arutavad paljud, milline oli sellisteks tingimusteks õige määrdevalik. See pole kõige määravam teema. Kui olete mõnele konkurendile, kellega varem rinnutsi sõitsite, ühtäkki mitme minutiga alla jäänud, ei maksa kaotuse põhjust otsida üksnes ebaõnnestunud määrdes. Peapõhjus peitub tõenäoliselt teie kivilihvimata suuskades. Just rasketes oludes, väidab kaupluseketi A&T Sport juhataja Olaf Mihelson, võib kivilihvimuster anda 40 km distantsil kaks-kolm minutit võitu. Kuna olud on sageli ettearvamatud, ei maksa imestada, et seepärast ongi suuskade kivilihvimine saanud viimase aja moeröögatuseks. Seda enam, et määrdetöösturid pole juba tükk aega millegi ekstrauuenduslikuga välja tulnud. Nõnda ongi maailma tippsõitjate hooldetiimid hakanud pöörama üha suuremat tähelepanu kivilihvile ning konkreetse lumetemperatuuri ja -struktuuri ning ilmastikuga sobiva põhjamustri leidmisele.

Tippude abistaja Oktoobri lõpus ootas A&T Spordi Tallinna kaupluse hoolderuumis lihvijärjekorda Vancouveri olümpiavõitja ja Libereci MMil kaks kulda võitnud poolatari Justyna Kowalczyki sadakond suusapaari. Enne Põhja-Soome lumelaagrisse minekut käisid sealsest masinast läbi ka kõigi Eesti koondislaste suusad. Samuti on A&T Spordi Itaaliast pärit komputeriseeritud kivilihvimasina võimalusi kasutanud Venemaa tippsuusatajad. Hoolimata asjaolust, et A&T Spordi kaupluse maailmatasemel kivilihvimasin on Eestimaal ainus, ei tähen-

Foto: Liis Treimann

Priit Pullerits

A&T Spordi Tallinna kaupluse hooldemees Janek Halliväli laseb suusa läbi kivilihvimasina. da sugugi, et tavaharrastajal ei maksa oma suuski sinna kiiremaks töötlema viia. Hooldemees Janek Halliväli kiireim tööaeg jäi just oktoobri lõppu ja novembri algusse, kui MK-sarjas konkurentsi sekkuvad suusatajad hooajaks ettevalmistusi tegid. Nüüd on ka lihtinimestel kergem löögile pääseda. Ühe suusapaari kivilihv maksab 24 eurot. Selle raha eest laseb Halliväli kulunud suusapõhja kuni 15 korda masinast läbi ning kannab siis teemandi abil põhjale soovitud mustri. Laias laastus on Mihelsoni sõnul valida kahe variandi vahel. Sooja ilmaga, kui rada on nätske, on oluline libisemise parandamiseks vett suusapõhja alt agressiivse mustriga kõrvale juhtida. Kuid külma ilmaga on libisemise soodustamiseks, vastupidi, vaja suusa alla imeõhuke veekiht tekitada. Selleks tuleb suusapõhjale kanda jällegi peenike muster.

Asjatu kartus Seega, üht universaalset mustrit pole olemas. Aga vaevalt on enamikul harrastajail eri ilmaoludeks eri suusa-

paarid. Nõnda soovitab Mihelson kanda näiteks klassikasuuskade põhjale mustri nr 8, mis sobib nullist miinus kümne kraadini. «See on kindla peale minek,» kinnitab ta. Ühtekokku võib Eesti moodsaimas kivilihvimasinas valida suusapõhjale 40 mustri vahel, ent põhimõtteliselt on mustrite arv lõputu. Milline neist millisteks oludeks kõige ideaalsemalt sobib – see nõuab veel katsetamist. Mihelson ootabki, et saaks tippsuusatajailt peagi selle kohta tagasisidet. Siis muutub kivilihvitöö veelgi täpsemaks ja tõhusamaks. Harrastajail on kivilihvi soovitav teha korra aastas. Ei maksa karta, et see suusapõhja peagi olematuks kulutab. Mihelsoni sõnul peab hästi hoitud suusapaar vastu vähemalt kümme lihvikorda. Ometi ei maksa neil, kes kivilihvimisse ei taha panustada, karta, et neist pole värske mustriga konkurentidele vastast. Kui väljas valitseb kena talveilm – külma miinus nelja kraadi ringis ja lumi teraline –, pole Mihelsoni teada kivilihvitud suuskadest erilist võitu. Aga kui ilm peaks pöörduma pehmeks ja lumi muutuma nätskeks, siis hoidke kivilihvitud suuskadega sõitjail eest.

KIIRUSTRENN

maraton.postimees.ee

Hopp-hopp – hoog üles! Valik on teie: kas tahategi jääda suuskadel lonkima või soovite sekka ka kiiremaid liigutusi teha. Priit Pullerits

Foto: Liis Treimann

Suusakiiruse arendamiseks ei pea te olema sugugi kiirjooksja eeldustega. Näiteks Kristjan Oolo (25), kes kaks aastat

tagasi tippspordiga lõpparve tegi, suutis 100 meetrit joosta kõigest 14 sekundiga. Ometi ei leidunud Eestis suusasprinterit, kes oleks stardis, kus tuleb rakendada absoluutkiirust, talle vastu saanud. Järelikult ei ole määrav liigutuste sagedus, vaid võimsus ja ajastatus. Ideaalne ajastatus sõltub omakorda tehnikast ja koordinatsioonist. Mis

Karel Tammjärv Otepääl juunioride MM-võistlustel kiirust põhja vajutamas.

jällegi tähendab, et enne kiiruse arendamise kallale asumist tuleb omandada elementaarsed tehnilised suusasõiduoskused ja kehaline võimekus, nendib Jaak Teppan, neljanda kutsetaseme suusatreener. Seetõttu võib noile, kes üritavad hädavajaliku pagasita üleöö kiireks saada, lõppeda kiirustrenn valusa kukkumise ja liigeste väänamisega. Tollal, kui Oolo teistele Eesti suusatajatele kandu näitas, tegi ta kiirust arendavais trennides kolm viie kiirendusega seeriat, kokku 15 keskmiselt 10–sekundilist lõiku. Iga lõigu vahel tegi ta kolmeminutilise taastava sõidu, et laktaat ehk piimhape mingil juhul lihastesse ei kuhjuks. Vastasel korral ei oleks ta arendanud kiirust, vaid anaeroobset võimekust. Viieste seeriate vahel tegi ta viis minutit taastavat sõitu. Tavaharrastajaile on 15 maksimumkiirusega lühikest lõiku trenni jooksul ilmselt liiast, tõdeb Jaanus Kunts, Suusavendade määrdetiimi liige, kes

juuniorina kuulus Eesti paremate hulka. Kiirustreeningu mõte on tema sõnul selles, et lühikesed lõigud sõidetaks maksimaalse kiiruse, võimekuse ja pingutusega, mistõttu üle kümne ei tasu neid teha. Pausid võiks lõikude vahel olla tema nägemuses vähemalt viis minutit – igatahes ei tasu uut kiirendust alustada enne, kui eelmisest on täielikult taastutud. Neil, kes tahavad arendada stardikiirendust, soovitab Oolo teha kiiruslõike laugel maal. Maksimaalkiiruse treenimiseks tasub tema sõnul sõita kergelt vastumäge, sest seal tuleb mängu ka võimsus. Kes tahab aga enne võistlusi oma kiiruslikele võimetele viimast lihvi anda, võiks sõita kergelt allamäge, et lihaseid mitte liigselt koormata, hoiatab Oolo. Kuna paljud harrastajad kaotavad rohkelt aega tõusujärgsel platool ning sellele järgneval laskumisel – «Tõusu jõuavad kõik sõita, aga pärast tõusu on ka vaja sõita,» meenutab Kunts suusatajate käibetõde –, soovitab ta lühikesi kiirenduslõike alustada enne tõusu tippu nii, et need kestaksid kuni laskumisele minekuni.

K I IRRUUBSRT IRIEKN N

Foto: Priit Simson

maraton.postimees.ee

Eesti esisprinter Peeter Kümmel (paremal) võitlemas Otepää MK-etapil soomlase Martti Jylhäga. Rootsi tippsprinterid pidid lühikesi kiireid lõike läbima nädalas ligi sada, aga harrastajail ei soovita Oolo ega Teppan neid teha rohkem kui ühes-kahes trennis nädala jooksul. «See on parim viis erialast võimsust arendada,» tõdeb Teppan, «see parandab liigutuste koordinatsiooni ja tehnikat. Siis oled võist-

lustel enda peremees, mitte et mäed ja künkad on sinu peremehed.» Kuigi päris algajail ei maksa kiiruse arendamisele eraldi rõhku panna, kuluvad kiirusharjutused neilegi ära, lisab Teppan. Nimelt aitavad need kinnistada-parandada tehnikat ja koordinatsiooni.

TOITUMINE

maraton.postimees.ee

Kuidas süüa õigesti? Triin Muiste

Siin on väärt soovitused toitumiseks treeningperioodil. Eriti hoolikalt tasub neid järgida vähemalt kaks kuud enne maratoni. Söö regulaarselt 5–7 korda päevas: kolm põhisööki ja 2–4 oodet. Niimoodi on toidust saadav energia ühtlaselt päeva peale jaotunud ning veresuhkur püsib stabiilne. Menüü olgu mitmekesine. Tasakaalustatud menüü võimaldab toidust saada kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas. Kui tavainimese energiavajadus võiks koosneda 50–60% süsivesikutest, 25– 30% rasvadest ja 10–15% valkudest,

siis sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest 25–35% rasvadest, 55–65% süsivesikutest ja 15–20% valkudest. Üks-kaks nädalat enne maratoni võib süsivesikute osakaalu suurendada isegi 80%-ni. Pööra tähelepanu õigetele süsivesikutele. Süsivesikute valikul tuleb silmas pidada, et kõige parem on tarbida komplekssüsivesikuid. Mida mitmekülgsem ja värskem on toit, seda parem. Hästi sobivad nn aeglased süsivesikud, mida saab täisteraviljadest (tatar, pruun riis, hirss, kaer). Hea on neid tarbida erineval kujul: täisteraleivad, pastad, pudrud, müslid ja müslibatoonid. Samuti tasub süüa herneid, ube ning läätsi, mis on samuti head kiudainete allikad. Nendest saab valmistada suppe, vokke, salateid. Eemalda menüüst vähemalt treeningperioodiks kiireid süsivesikuid sisaldav toit: näiteks valge pasta, val-

ge riis ning toidud, mis sisaldavad liigselt suhkrut (kommid, tordid, koogid, limonaad). Sellises toidus ei sisaldu häid toitaineid, sh vitamiine ja mikroelemente. Ka kiirtoit tähendab kiireid süsivesikuid. Lisaks teraviljale söö erinevaid puu- ja köögivilju. Koguseliselt võikski erinevat värvi aed- (suvikõrvits, lillkapsas, kartulid, brokoli, paprika jne) ning puuvilju (banaanid, mandariinid, õunad, kiivid jmt) kõige rohkem süüa. Puuviljad koos täisteraküpsetistega sobivad hästi ka oodeteks, sest tõstavad suhteliselt kiiresti veresuhkrut ning aitavad sellel tükk aega stabiilsena püsida. Oodeteks sobivad ka kergesti valmistatavad smuutid, mida saab teha puuviljadest või köögiviljadest. Smuutidele saab lisada pähkleid, seemneid, täisterakaerahelbeid jmt, et jook oleks toitvam. Näksimiseks sobivad ka kuivatatud puuviljad.

Tähtis on tarbida kvaliteetset valku. Pea meeles, et võrdselt oluline on nii loomne (liha, kala, muna) kui ka taimne valk (nt kaunviljad koos teraviljadega on täisväärtuslik valk). Samuti pea meeles, et maratoniks valmistudes võib valku tarbida päevas 1,2–1,4 grammi ühe kilogrammi kehakaalu kohta. Ülisuurte valgukoguste tarbimine võib organismile mõjuda toksiliselt ning põhjustada allergilisi reaktsioone. Samuti võib loomse valgu ületarbimine tähendada, et tarbid liiga palju küllastatud rasva (ning kui tarbid poolfabrikaate, vorste, viinereid, siis ka hüdrogeenitud rasva) ning jääd ilma headest rasvadest (seemned, pähklid, oliivi- jmt taimsed, rafineerimata õlid, kalad). Vee joomine on ülitähtis! Eriti valgu tarbimisel pea meeles, et jooksid ka rohkelt vett. Joo vett enne ja pärast treeningut ning ka selle ajal – ja üldse iga päev. Samuti tasub juua värskelt pressitud mahlasid. Pea meeles, et piim ei ole jook – piim on toit ning annab osa valgukogusest. Triin Muiste on ühenduse Parem Elu Koolitused ja Vilde tervisekohviku toitumisnõustaja.

TOITUMINE

Leidke, mis teile sobib Eveli Saue

Foto: Kristjan Teedema

maraton.postimees.ee

Eveli Saue, endine laskesuusataja, einestamas Vilde tervisekohvikus.

Esitatud soovitustes on ilmselt kõige raskem kiiretest süsivesikutest n-ö möödahiilimine, sest neid saab igalt poolt. Näiteks kui väljas söömas käia, siis sageli nn aeglaste süsivesikutega toitu ei pakutagi. Teatud aegadel on just kiired süsivesikud väga teretulnud, näiteks pärast treeningut või võistlust, et taastada võimalikult kiiresti energiavarud, samuti pikemate võistluste ajal. Kui tippsporti tegin, siis jälgisin tähelepanelikult, mida söön. Võistluste ajal oli toitumisrežiim väga täpselt paigas, mida süüa ja millal süüa. Seda on aga raske öelda, kui palju siinsete toitumissoovituste järgimine rajal kasu toob. Olen näinud sportlasi, kas või olümpiakülas, kes söövad absoluutselt kõike ja igasugustes kogustes, ja ei suusata seetõttu üldse mitte aeglaselt. Toitumine on ikkagi individuaalne. Peaasi on igaühel leida üles, mis just talle sobib. Ehkki siinsed põhitõed jäävad muidugi kehtima.

TREENI TARGALT

maraton.postimees.ee

Keha nõtkeks ja sitkeks! Harjutusi üldkehalise seisundi parandamiseks, mida tasub teha nädalas üks-kaks korda, korraga kuni poolteist tundi, tutvustab traumatoloogortopeed, harrastussportlane Leho Rips (fotodel). Esmalt teha üldsoojendus kuni 15 minutit. Enne sooritada jõu-, siis venitusharjutused. Selliseid harjutusi leidub vähemalt kolmsada – uurige ja õppige ise juurde!

Venitusharjutused Puusa süvalihaste venitus: lisaks saab õlgu ettepoole tõmmates venitada õlavöötme- ja pead kallutades kaela külgmisi lihaseid (10 x 10–15 sek).

Jõuharjutused Pöiavõlvi stabilisaatorite trenn: varbaid kõverdades liigu edasi (3 x 50 korda).

Reie eesmiste lihaste venitus: põlvili istudes tõsta üks jalg üle teise, venituse saavad reie eesmised lihased (10 x 10–15 sek).

Reie eesmiste ja tagumiste lihaste ning tasakaalulihaste trenn: astu ette, fikseeri asend, astu tagasi (3 x 10 mõlema jalaga).

Õlavöötme, reie-, selja- ja kõhulihaste trenn: «rooma» edasi, hoides keha põrandaga paralleelselt, käed küünarnukist 90º kõverdatud; põlved ega kõht ei puutu vastu maad (3 x 15 m). Kõhu-, selja-, käte- ja jalalihaste trenn: nn vähikõnd; oluline, et puusad läbi ei vajuks! (3 x 15 m).

Kõhulihaste trenn: jalad puusast 90º üles tõstetud; tõsta puusad kõhulihaste abil maast lahti; pead mitte tõsta (3 x 15 korda).

Kaelalihaste venitus: käega aidates venita kaela, venitatava poole õlga alla surudes saab tekitada lisavenituse; sooritada ettevaatlikult (10 x 10–15 sek).

Reie tagumiste lihaste ja õlavöötme venitus ning tugijala tasakaalulihaste trenn: nii ettesirutatud kui tugijalg olgu põlvest sirge (5 x 10 sek mõlema jalaga).

Reie eesmiste ja tagumiste lihaste ning selja ja õlavöötme venitus: võtta tõkkejooksja asend, reitevaheline nurk 90º, ettekallutades olgu selg sirge (5 x 10 sek mõlema jalaga).

Fotod: Sille Annuk

Reie eesmiste lihaste ja tugijala tasakaalu trenn: tõstetud jalg põlvest kõverdatud, lükka jalg ette sirgeks, hoia 5 sekundit (3 x 10 mõlema jalaga).

Ainult üks rahvas sünnib suusad jalas − kõiki teisi aitab HAWAII EXPRESS

www.

.com/hawaiiexpress

HAWAII EXPRESS TALLINN Hawaii Express Pirita 639 8507, Hawaii Express Al Mare 53 333 396, Hawaii Express Järve 53 333 566, Hawaii Express Kristiine 53 333 665, VIIMSI Hawaii Express Randvere tee 6, 53 333 266, TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 53 333 502, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, 53 333 603 PÄRNU Hawaii Express Lao 8, 447 8495, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422, RAKVERE Hawaii Express Laada 14, 53 333 721, VILJANDI Hawaii Express Leola 61, 53 333 591, KURESSAARE Hawaii Express Tallinna tn 58, 453 3042, HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 53 333 149, JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759, VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, 53 333 617, OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1A, 53 333 629, VALGA Hawaii Express Vabaduse 2/4, 53 333 106, PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, 385 1541.

www.hawaii.ee

TRENNIRIIDED

maraton.postimees.ee

Trenni iga ilmaga Sadagu vihma või lund, rahet või lörtsi, olgu õues pori või ulugu väljas tuul – pole halbu sportimistingimusi, on sportimiseks sobimatu riietus. Siin on riietus, mida sobib kanda iga ilmaga.

Madshuse suusamüts (23 €, Hiina) – alumine sisemine äär fliisist.

Salomoni pesusärk (45 €, Kambodža) – pehmest materjalist, hoiab keha kuiva; võib ka tavalise särgina kasutada; käise otsas pöidlaauk, et muud riietust peale tõmmates käis üles ei rulluks; kuivab kiiresti.

Salomoni Climawind jakk (153 €, Hiina) – kaenla all võrk keha hingamiseks, taga võrktasku geelipudeli hoidmiseks.

Briko Endure prillid (59 €) – vahetatav hele ja tume klaasipaar; prillikandjaile on prilli all optiline adapter Briko Clip (11.44 €), mille sisse käivad nägemisprilli klaasid, enne ostmist pidage nõu optikuga.

Salomoni tuuletõkkega jooksupüksid (102 €, Tai) – eest tuulekindlad, tagant hingavad; võtmetasku, säärte otsas lukud.

Modellid Piret Pärnik ja Tauno Tagel

Info Kai Silla A&T Sport

Salomoni tuulejakk (134 €, Hiina) – eest tuuletõkkega; käised saab küljest ära võtta, nii et jakist saab vest; selja peal võrk, et keha hingaks; ees ja taga helkurid, selja peal suur tasku.

Salomoni tuulekindel särk (102 €, Tai) – veniv, ent eest sellegipoolest tuule- ja vihmakindel (softshell-materjal); õmblused teibitud, et ei laseks vett läbi; kaenla all ja selja peal ülalt alla võrk, et keha saaks hingata; seljal lukuga tasku ja helkur.

Stari murdmaasuusatamise võistluskindad (35€, Hiina) – pehmed ja pealt tuulekindlad; mõned asjatundjad on hinnanud neid parimaiks murdmaasuusakindaiks.

Salomoni jooksukindad (35 €, Vietnam) – sooja voodriga sõrmikud, kasutatavad kuni 10 miinuskraadini.

Salomoni XR Crossmax jooksujalatsid (140 €, Hiina) – esiosa niiskuse eest kaitsvast materjalist, tagaosa hingab; sobivad kohe koduukse eest startimiseks, olgu edasise distantsi pinnas milline tahes.

Salomoni müts fliisiga (19 €, Taiwan) – hoiab külma ilmaga pea soojas.

Briko bokserid (25.50 €, Itaalia) – ilma õmblusteta, kootud kehalihaste järgi; hoiavad keha kuiva ja sooja, juhivad higi eemale. Salomoni Soft Shell suusapüksid (109 €, Tai) – eest paksemad kui jooksupüksid; püksisäärte otsas pikad lukud, et pükse saaks vahetada suusasaabast jalast võtmata.

Salomoni põlvikud (17.80 €, Itaalia) – jalga toetav kompressioonsokk hoiab sportides lihaseid õiges asendis, parandades nii nende verevarustust.

Salomoni Spikecross SC jooksujalatsid (160 €, Hiina) – karbiidotstega naastud ja agressiivne sakiline muster haaravad ka jäisest rajast justkui küünistega; tallal ees 5 ja taga 4 naela; eest ja külgedelt veekindlad, Climashield-sisuga; tagant hingavad, paelte kiirkinnitus, väliskülgedel helkurid, paari kaal 313 grammi.

Fotod: Margus Ansu

Kein Einaste Eesti suusakoondise liige

soovitab Crafti spordipesu

Crafti tooted saadaval: Rademar, Sportland, Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja, Extreme Sport, Stopper, Surfhouse, Maratonsport, Silja Sport, Rakser Sport, Petersport, Viljandi Rattapood, Bivarix, Rix Ratas, A&T Sport, X-Sport, Veloplus, A2K Sport, Ardise Sport.

UUS VÕISTLUS

maraton.postimees.ee

tuleb taas Priit Pullerits

Kuidas see tuli sinna tuha alla sai? «Kui tuhk peale kraabiti,» vastab Kelk. See juhtus 1999. aasta sügisel, kui Kelk oma nüüdsesse ametisse tööle tuli. «Septembris oli toimunud just viimane Tartu sügisjooks,» lisab ta. Kust ta teadis, et viimane? «Siis ma ei teadnudki,» tunnistab ta. Tollal, 1999. aasta sügisel, kulges sügisjooks Tartu linnatänavate asemel esimest korda marsruudil Otepää-Elva. Ülikoolilinna asfaldilt loodusesse mineku põhjus seisnes Kelgu mäletamist mööda selles, et sügisjooksul startijate arv oli aastast aastasse pidevalt kahanenud – äkki saavad huvilised metsade vahel linnarutiinist lahti, lootsid korraldajad. Ent tollane varakapitalistlikult tormine aeg ei soosinud spordiüritusi sootuks, ning just jooksuvõistlused olid ühed suuremad kannatajad. Küll aga kogus populaarsust 1998. aastal käivitatud rattamaraton ja kuna kaks üritust, üks kahaneva ning teine kasvava osalejaskonnaga, sattusid kalendris üksjagu kõrvuti, saigi sügisjooks tuha alla maetud. Järgmisel aastal toimus jooksuvõistlus kevadel, Tartu jooksumaratoni nime all. («Mitte ajada segamini maratonijooksuga,» palub Kelk.) Sedasi tekkis aga olukord, kus alates 1998. aastast pole Tartus toimunud enam ühtki suurt rahvajooksu. Üksikud hääled, mis püüdsid järgnevail aastail sügisjooksu küsimust päevakorda tõsta, ei leidnud toetust. «Eks me tunnetasime, et muude üritustega on niigi palju müttamist,» lausub Kelk, «ja suuri eduväljavaateid polnud näha.» Kuigi kevadise jooksumaratoni osalejate arv näitas protsentides jõudsat suurenemist, jäi absoluutarv suusa- ja rattaüritustel startijate hulgale suuresti alla. Alles neli-viis aastat ta-

Foto: Postimehe arhiiv (Ain Protsin)

Tuli on hõõgunud mitmeid aastaid tuha all, nendib Klubi Tartu Maraton juhataja Indrek Kelk. Selleks tuleks on mõte, et Tartu sügisjooks vääriks elluäratamist.

Kas tunnete koha ära? Tartu sügisjooksu rada viis vanasti läbi Raadi mõisa. gasi lõi jooksumaratonil 2200ni küündinud kaasalööjate arv üle sügisjooksul startinute rekordi. Nii läkski, meenutab Kelk, et korra aastas kraabiti hõõguvalt sügisjooksult tuhka laiali ja puhuti sütele peale. «Teema oli õhus,» tunnistab ta. Ka Tallinna sügisjooksu kasvav menukus utsitas tagant. Nõnda lisati 2008. aasta sügisel Klubi Tartu Maraton arengukavva punkt, et taastada Tartu linnas sügisjooks 2010. aastaks. Paraku alustas Eesti majandus vabalangust ning kavatsus, mille elluäratamine nõudnuks parajat rahasüsti, tuli ootele panna. Eelmise aasta lõpus sai selgeks, et kauem oodata ei või: spordiürituste korraldamine oli muutunud palavikuliseks bisniseks, mistõttu võis arvata, et kui Klubi Tartu Maraton oma kunagist suurüritust ei taasta, teeb Taaralinnas sügisjooksu keegi teine. Ja klubi otsustas: Tartu sügisjooks taassünnib 6. oktoobril 2012, põhidistantsiks saab 10 km, lisaks peetakse esimene Tartu linnamaraton. Kelgu eesmärk on märkida maha Tartu ilusaid paiku läbiv, ent samas kiire rada, sest maratonidel tahab enamik ikka aega joosta. Paraku on häda selles, et suurem jagu Tartu kaunemaid kohti asub mäe otsas.

Endiseaegse sügisjooksu logo

Üleskutse Klubi Tartu Maraton juhataja Indrek Kelk kutsub kõiki jooksuhuvilisi läkitama talle ettepanekuid, kuidas märkida maha Tartu 10 km sügisjooksu ja linnamaratoni rada, et see tuleks võimalikult huvitav ja kiire. Ainsad eeltingimused: start on Vabaduse puiesteel, finiš läheneb mööda Küüni tänavat Raekoja platsile, võimalikult palju rajast peaks kulgema mööda Emajõe kallast. Ettepanekud saata 11. detsembrini aadressil tartumaraton@tartumaraton.ee.

USALDUSVÄÄRNE PARTNER EESMÄRGISTATUD TREENINGUTEL

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

SUUNTO QUEST Loodus on su trennisaal. Ükskõik, kas treenid võistlusteks või lõbu pärast, vajad kella, mida usaldada. Suunto Quest’i saad laadida just endale sobiva treeningkava. Ning jälgida trennis oma pulssi, kiirust, distantsi, sammusagedust ja ringiaegu, võrreldes seda treeningplaaniga. Pärast treeningut saad analüüsida oma tulemusi ja jagada neid teistega veebikeskkonnas movescount.com. Suunto Quest on nii stiilne, et võid selle jätta käele ka siseruumides. Andes mõista, et parema meelega oleksid hoopis väljas.

Enamik maailma suusatippe eelistab.

Proovi Sinagi!

2010/11 hooaja MK etappide saak: 149 medalit, neist 48 kuldset.

M端端gil: Sportland, Maratonsport, Popsport, Rix Ratas, Livis Sport, Matkasport, Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja, Paide Kaubamaja, Saaremaa Kaubamaja, Velopluss, Anka pood, Anome, kpl Author, kpl D端namo, Keila Rattapood, Siljasport, A2K Sport.

Maaletooja: