Maraton, nr 6 by Postimees

Hea lugemine rahvaspordihuvilistele

Jaanuar 2012 (nr 6)

VAHUR TEPPANI kiired kurvid Otepää MK-rajal

MINA OLEN UUSPÕLD,

SUUR SAAPAVÕRDLUS: soodsaim, kergeim, moodsaim, mugavaim...

JAN UUSPÕLD!

VÄLISMAA MARATONID

JA MA TEILE NÄITAN

LOODUSE STIIHIA

osalusmõnu tähtsam tulemusest

narrib uisumaratoni korraldajat

TERVIS

satub ohtu, kui ennast ei kontrolli

ÜKSLUISUS TAPAB!

Murdke argirutiin!

“Juba sellest ajast, kui mul algas elus teadlik mäletamisaeg, olid mul suusad all.” Jan Uuspõld, Facebook

Maraton on jagatud rõõm! Tule koos 3 sõbraga 1. Tartu Teatemaratonile!

1. TARTU TEATEMARATON 12. veebruar 2012 Autopartner:

Suurtoetajad:

Meediapartner:

1. Tartu Teatemaraton toimub koos Avatud Raja sõiduga. Pane oma neljaliikmeline teatevõistkond kirja www.tartumaraton.ee

Suusapartnerid:

Peasponsor:

maraton.postimees.ee

Valige otsemaid parim! Loe põnevaid ja värskeid uudiseid ka meie vastupidavusaladele keskendunud veebilehelt

maraton.postimees.ee Nr 6 2012 Toimetus Priit Pullerits Indrek Tori Keeletoimetaja Triin Ploom Küljendaja Liina Danilson

Foto: Sille Annuk

Kaanefoto Liis Treimann Lisainfo reklaamiklientidele ning reklaami tellimine järgmisesse numbrisse: Indrek Tori, tel 739 0383, 520 7666 e-post: indrek.tori@postimees.ee Järgmine Maraton ilmub aprillis 2012.

Maratoni erilehe toimetaja Priit Pullerits tuliuute Fischeri vabatehnikasuuskadega. Te teate ju väga hästi, et isiklikule sõiduautole on talvel kõige tähtsam osta korralikud rehvid. Muidu, viledate «kalossidega», võib sõit lõppeda kraavis. Aga miks ei jälgi paljud sama põhimõtet talvel suusavarustust soetades, vaid lähevad poodi ja valivad kirjust sortimendist tavaliselt ühed soodsamad lumelauad? Need, olgu hoiatatud, ei vii teid kuigi kiiresti kuigi kaugele. Ega pea peagi tõusudel enam peaaegu üldse. Siis näete edasi kurja vaeva ja kirute suusatamise maapõhja. Ja võib-olla viskate suusad nurkagi – kogu raha vastu taevast. Uskuge, mida nüüd räägin, sest tean oma jalgadega. Kümmekond aastat tagasi suusatamisega taasalustades ostsin

Visu kombisuusad. Esimesel sõidul polnud vigagi, aga teistega võrreldes sain varsti aru, et ei nad kõlba kusagile. Järgmiseks ostsin Fischerid, aga hinnaskaala alumiselt otsalt, vähem kui tuhande krooni eest. Nimi oli küll uhke, aga Estoloppeti maratonidel, selgus, kadus neil poolel distantsil igasugune konkurentsivõime. Sain aru sellest, millest hooldemehed olid korduvalt rääkinud: nii odavatel suuskadel ei püsi määre lihtsalt all. Tollaste Eesti sprindikoondislaste eeskujul soetasin järgmiseks Atomicud. Nende letihind küündis 5000 krooni ligi, aga kevadel ostes sain kätte 3500ga. Nendega võis juba mõni kord võidu sõita, aga mitte alati. Teadjad mehed

märkisid, et Atomice hulgast tõeliselt võitlussuutlikku suusapaari leida pole just lihtne. Sel sügisel tuli pakkumine: 320 euro eest saab Euroopast Fischeri uusimad võistlussuusad. Pakkumine oli magus: Eesti kauplustes maksavad samasugused, ninast auguga suusad ligi 500 eurot. Oh sa jeerum! Kui need auguga Fischerid esimest korda jalga panin, hüüdis Eesti üks nobedama jalaga sprintereid Kristjan Oolo treeningul: «Oota, ma ei jõua järele!» Mitte ei saa aru, miks ma vahepealsetel aastatel raha tuulde pildusin.

Priit Pullerits

EESKUJU

maraton.postimees.ee

Foto: Liis Treimann

Suusatamise olümpiapronksimees Jaak Mae annab Otepää MK-etapi raames peetud Eesti staaride võidusõidu eel Jan Uuspõllule viimaseid juhiseid eesootavaks 5 km pikkuseks katsumuseks.

Jan Uuspõld läheb suusarajale Esimene start läks populaarsel näitlejal tänavu aia taha. Huvitav, mida tõotab järgmine etteaste? Priit Pullerits Jan Uuspõld pani Tallinna-kodus Otepää MK-etapi teise päeva hommikuks kella juba viieks helisema, aga voodist sai välja poole seitsme ajal. Eelmisel õhtul oli ta mänginud Draamateatri laval koos Ita Everiga komöödias «Hiilgav!» ja vajas korralikku puhkust, et talvepealinna sõita ning seal hooaja avastart teha. Uuspõld, tuntud naljamees, võttis MK-etapi kõmulisimat, harrastajate 5 km klassikasõitu täie tõsidusega. Oma Salomoni suusad lasi ta võistluskorda seada Risto Roonetil ning proo-

vis neid üheskoos kahevõistluse olümpiapronksimehe Allar Levandiga. Enne starti käis Uuspõld Otepääl kolleegi, lavakunstikooli 18. lennu kursusevenna Veikko Tääri kohvik-restoranis l.u.m.i., kus varem on asunud linnasaun ja pesumaja, keha kinnitamas ning viimast suusanõu küsimas. Täär, tuntud harrastussuusataja, on oma telesuusapäevikutega olnud Uuspõllule kuldaväärt juhendaja. «Milles juhendamine täpsemalt seisneb?» küsisin Täärilt. «Olen koostanud treeninguplaane,» vastas ta, «millal kõrgmäestikus käia, millal sealt alla tulla, et hemoglobiini tase oleks õige ja organismi sooritusvõime maksimaalne. Et kõigil suurvõistlusel, kus Jan tahab osaleda, oleks ta teravaimas hoos.» «Ja kuidas ta vorm tundub?» «Võiks olla parem. Võib-olla oleme teinud mõned vead. See on edaspidi

analüüsikoht.» «Millist tulemust jahite?» «Et Jan oleks võistleja, kellele elatakse kõige rohkem kaasa.» «Kui suurte mahtudega Jan harjutab?» «Mahud on võimsad, 40 tundi nädalas. Jah, see tundub müstiline, ebainimlik, aga ega muidu konkurentsis püsi.» «Kust ta selle aja võtab?» «Uneajast. Jan peaaegu ei magagi.» «Kas ületreeningu oht ei kummita?» «Jah, on küll läinud ületreeninguks, ja siin ongi koht analüüsiks. Järgmiseks ja ülejärgmiseks hooajaks tuleb siit teha õiged järeldused.» «Nii et teil on ikka pikaajalised, mitte lühieesmärgid?» «Kestusalade puhul ei saagi vaadata lühiajalisi eesmärke.» «Millele trennis rõhku panete?»

USALDUSVÄÄRNE PARTNER EESMÄRGISTATUD TREENINGUTEL

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

SUUNTO QUEST Loodus on su trennisaal. Ükskõik, kas treenid võistlusteks või lõbu pärast, vajad kella, mida usaldada. Suunto Quest’i saad laadida just endale sobiva treeningkava. Ning jälgida trennis oma pulssi, kiirust, distantsi, sammusagedust ja ringiaegu, võrreldes seda treeningplaaniga. Pärast treeningut saad analüüsida oma tulemusi ja jagada neid teistega veebikeskkonnas movescount.com. Suunto Quest on nii stiilne, et võid selle jätta käele ka siseruumides. Andes mõista, et parema meelega oleksid hoopis väljas.

EESKUJU

maraton.postimees.ee

Hüpe nagu filmis Jan Uuspõld meenutab oma esimest suusahüpet noore poisina:

Foto: Liis Treimann

«Olen tornis, suusaotsad on rajal, tuul käib jalge vahelt läbi. Puulatvu pole näha. Pole muud varianti, kui pead end alla tõukama. Sekund enne seda läheb kõik vaikseks nagu filmis. Tõukan alla – vihin kõrvus, sisikond sees tumemust. Siis äratõukekoht – ja seal teistmoodi vihin, sees ikka kõik tumemust. Siis tuleb maapind, ja järsku on kõik kohad, suu ja silmad ja kõrvad lund täis, ei saa aru, mis pidi ma seal olen, libisen nagu aegluubis. Siis, kui lõpuks seisma jään, hakkab hääl vaikselt tagasi tulema – nagu helirežissöör keeraks tasapisi heli peale. Uuesti torni. Tuleb püsti jääda. Ei saa alla anda, et lõpetadki selle ühe hüppega.»

Jan Uuspõld oli Otepää MK-etapil nn harrastajate meistriklassi mõõduvõtul publiku vaieldamatu lemmik − isegi siis, kui ta võistluse katkestas. «Ikka tehnikale. Ja oleme tegelenud ka vahenditega: vaadanud lähemalt, millised on suusad, kepid, suusasaapad.» «Kas Jan sulle, Veikko, kui treenerile tasu ka maksab?» «Ei. Me räägime siin heategevuslikust tervisekäitumist propageerivast tegevusest.» «Kas teil sponsoreid ka on?» «Kahjuks meid keegi ei toeta. Ju me oleme veel tundmatud.»

Tääri juttu ei tasu liiga sõna-sõnalt võtta, aga kõike räägitut lõõbiks pidada oleks ka ennatlik.

Sprindiässa tunnustus Uuspõld polnud Otepääl pühapäevaste distantsisõitude vahepalaks pakutud harrastajate nn meistriklassi, vaid kogu võistluspäeva staar. Igat masti tegelased kaamerate ja mikrofonidega janunesid tema pildi ja jutu järele.

Uuspõld, menusaate «Tantsud tähtedega» võitja koos Aleksandra Žeregeljaga, oli enda hinnangul vaimselt Tehvandi 5 km raskel rajal pingutuseks valmis, kuid siiski muretses, kas kehaline ettevalmistus on olnud piisav. Ta oli alles kuus päeva tagasi saabunud kolmenädalaselt puhkuselt Indiast, kus trenni tegemine oli täitsa soiku jäänud. Enne Aasia-reisi, kui Eestimaa püsis niigi valdavalt must, sai ta kauni Žeregelja juhendamisel vihtuda üksnes tantsutrenni. Sekka vaid üksainus, 9 km pikkune suusasõit. Hooaja teise suusatrenni, 8 km, tegi ta neli päeva enne Otepää-võistlust. «Kuidas tunne on?» pärisin Uuspõllult. «Nagu siis, kui lähed eksamile õppimata – ega päris kindel tunne pole.» Kui Uuspõld staadionilt tõusule siirdus, jälgis ta hoolega sammu, et saaks suusad ilusasti liuglema. Ta lootis, et tehniliselt korralikud liigutused sööbivad edasiseks distantsiks lihasmällu. Pavo Raudsepp, endine Eesti esisprinter, hindas kõrvalt, et Uuspõld läks rajale üle keskmise harrastaja sammuga, kenasti libistades, mitte sipsides. Möödus vaevalt üheksa minutit, kui Uuspõld jõudis 5 km rajalt finišisse. «Maailmarekord!» hõiskas teadustaja Margus Ader, endine laskesuusataja. Tegelikult saabus kätte see analüüsi koht, millest Täär oli äsja rääkinud. Uuspõld satub enda sõnul võistluse alguses sageli seisu, kus tahaks pil-

Foto: Margus Ansu

maraton.postimees.ee

Mullusel talvel käis Jan Uuspõld sageli enne teatritööle minekut hommikuti tunnikese suusatrennis. lid kotti panna, aga kui tollest surnud punktist üle saab, siis läheb sõit puhinal edasi. Seekord läks teisiti: ei saanud ta surnud punktist üle ega välja. «Äkki alustasin hullult? Oma arust küll mitte,» lahkas ta pärast katkestamist. «Oleksin pidanud rütmi sisse saama, aga ei saanud. Sain hoopis paine sisse. Aklimatiseerumise jäljed...»

Saatuslik trauma Poisikesena mõned talved Tallinnas Nõmmel Indrek Possuli juhendamisel kahevõistlust harrastanud Uuspõllu comeback suusatamisse algas kaks aastat tagasi, kui Monoteatri juht Karl Kermes kinkis talle sünnipäevaks umbes 15 000 krooni eest varustust: Salomoni uisu- ja klassikasuusad, kaks paari keppe ja paari saapaid. «See kink pani tal silma särama,» mäletab Kermes. Tolleks ajaks oli Uuspõllu väline elulaad Kermese sõnul sedavõrd stabiliseerunud, et tal tekkis soov naasta heade ja õigete asjade juurde. Ka Uuspõld möönab: «Tahtsin tegelda normaalse asjaga, mis meeldib ja mida saab järjepidevalt teha. Suusatamine mulle istub.» Algul utsitas teda mõte, et harjutaks murdmaad, seejärel prooviks nõlval sõita ning lõpuks ka tornist alla hüpata. Ent ta ei jõudnud oma esimesel suusasõidul Tallinnas Trummi ringil läbida viit kilomeetritki, kui kogemuste

nappusest ühel laskumisel vasaku põlveliigese sidemetele nii rängalt liiga tegi, et enam talvel suuski alla ei saanudki. «Arvan, et inglid sekkusid, et sinna torni pole mul mõtet ronida,» oletab Uuspõld. Möödunud talvel ilmus Uuspõld uuesti suusarajale, ja innukalt. Treeningupäevikus, mis aitab tal järjepidevust hoida, on ta hoolsalt registreerinud päevade kaupa nädala kilometraaži: 73, 80, 82... Kokku kogunes mullu suusakilomeetreid üle 700. «See annab mulle suures koguses nullkraadi ringis hapnikku, mis on päris...» otsib Uuspõld sõnu, «...kaif ei ole ilus sõna, aga mingi õnnis joove sellest tekib.» Kevadel läbis ta Nõmmel 15 km pikkuse ringi isikliku rekordi, 50 minutiga. Kaks päeva hiljem sai Haanja maratoni 40 km rajal 3:44.46ga 790. koha. «Rääkisin pärast võistlust ajakirjanik Priit Pulleritsuga, kes tunnustas mind korraliku aja eest,» rääkis Uuspõld uhkusega elu24 reporterile.

President alistatud Eelmise talve suurimaks kordaminekuks, mis Uuspõldu kui võimekat suusatajat kogu eesti rahvale tutvustas, jäi esikoht «Ringvaate» saates Hannes Hermaküla korraldatud 1,2 km pikkusel korrespondentsvõistlusel. Teiste seas jäi talle seal alla isegi nooruses sitke suusa-

taja ja jooksjana tuntud Eesti Suusaliidu president ja Eesti Energia juht Sandor Liive. «Ma arvan, et Jan võttis seda võistlust väga tõsiselt,» mäletab Hermaküla, kes sai teise koha. «Tal oli enne starti värin sees. Silmad põlesid. Ta suhtumine oli väga positiivne.» Ka Levandi, meie Allar-poiss, kes enne Otepää nn staaride võistlust Uuspõlluga koos mõne sõidu tegi, pole tema kiitmisega kitsi. «Teades, kuidas ta end kokku suudab võtta ja kuidas asju ajab, arvan, et ta on hea suusataja,» lausub Levandi. Aasta tagasi ootasid paljud, mida suudab Uuspõld talve tippüritusel, Tartu maratonil. Vana põlvetrauma tõttu pidi ta põlvele bandaaži peale panema. Mingil põhjusel langes nõnda suur koormus reie lähendajalihasele. See läks järjest valusamaks ja valusamaks, nii et Uuspõllul tuli 10 km jagu jalga tõusudel lausa käega edasi tõsta. 17 km enne lõppu, eelviimases toitlustuspunktis, otsustas ta katkestada. «Ja eks mul oli ahvivaimustus ka,» analüüsib Uuspõld. «Andsin algul valu. Üks mees, kel stardinumber oli umbes 500, tuiskas minust mööda – ma startisin viimaste hulgast –, sest tal oli vist kepp stardis katki läinud. Võtsin talle sappa. Kaks kontrollpunkti vahet sõitsin ta järel. Ta küpsetas mind ära. On, millest õppida. Tuleb enda sõitu sõita.» Küsisin treener Täärilt: «Millistel võistlustel saab Eesti rahvas sel talvel Janiga võidu sõita?» «Veksleid selle kohta ei taha välja anda,» vastas ta. «Jäägu see suusasõpru erutavaks närvikõdiks, kas Jan on tänavu mõnel maratonil stardis või mitte.» Pärast Otepää staarharrastajate võistlust sõitis Uuspõld oma väikse heleda autoga tagasi Tallinna. Õhtul kella seitsmeks pidi ta jõudma taas Draamateatri lavale. Mängukavas oli «Eesti matus».

S U U S AT E H N I K A

maraton.postimees.ee

Hooga pöördesse! Kurvid on suusaraja üks osa ning nendest ei pääse üle ega ümber. Neid võib esineda nii tõusudel, laskumistel kui ka siledal maal. Hirmutekitavaks muutuvad nad siis, kui esinevad kiiretel rajalõikudel. Mida peaks teadma ja mida harjutama, et neid rajalõike oskuslikult läbida ning olukorrad enda kasuks pöörata, selle kohta jagab nõu Eesti endine sprindikoondislane Vahur Teppan (fotodel). Kurviläbimistehnika on samasugune nii klassika- kui uisutehnikas suusatades. Kurvitehnika valik sõltub sellest, kui järsk on kurv ja kui suure kiirusega tahame kurvi läbida. Kõige tähtsam on kurve läbides jalgade töö ja seeläbi suuskade üle kontrolli säilitamine. Kurvis tuleb suunda muuta ning seda tehakse jalgu tõstes. Et jalgu tõsta, peab keharaskust kandma kord ühele, kord teisele jalale.

UISUSAMMPÖÖRE Suuna muutmine kurvides, andes kurvi läbimisega hoogu juurde (sarnane astepöördega, kus lisahoogu ei teki). Keharaskust pöördevälisele suusale kandes lasku põlvest pisut allapoole ning tõuka ennast tagasi üles pöördesisesele suusale (fotod 1−4). Seejärel too pöördeväline suusk pöördesisese suusa kõrvale ning eelnev kordub. Tähelepanu! Mida järsem on kurv, seda kiiremini ja tihedamalt peab jalgu tõstma. Hoia põlved nõtked ning ära vaju õlgadest liiga alla. Püüa hoida keharaskus täistallal. Laskumisel laugemas kurvis hoia voolujoonelist asendit. Järsemas kurvis tõuse püstipoole ning vii käed parema tasakaalu saavutamiseks pisut kõrvale. Hoia käed puusadest alati eespool, et vältida tasakaalu kadumist. Järsus kurvis pööra tihedate väikeste sammude, mitte aeglaste suurte sammudega. Suusakepiotsad on olenemata käte asendist suunatud taha, mitte kõrvale ega üles.

UISUSAMMPÖÖRE PAARISTÕUKEGA Paaristõuge ajasta pöördevälise suusa tõukega (fotod 5-9). Mida järsem on kurv, seda lühem on paaristõuge. Sageli ei liigu käed puusadest tahapoolegi.

Tähelepanu! Lisaks jälgi uisusammpöörde tehnika nõuandeid.

maraton.postimees.ee

SPRINTERLIK KURVILÄBIMINE Kõige kiirem kurviläbimistehnika lauskmaa laugetes kurvides. Erinevalt eelnevatest pöördevariantidest tuleb teha hüpe, mitte kanda lihtsalt keharaskust pöördesiseselt suusalt pöördevälisele. Kui keharaskus on pöördesisesel suusal, hüppa koos käte etteviimisega pöördevälisele suusale (fotod 10, 11). Soorita paaristõuge samaaegselt pöördevälise jala tõukega (fotod 12, 13). Samaaegselt liigub pöördesisene jalg tõukejalast ettepoole ning alusta uut hüpet (fotod 13, 14).

PARALLEELPÖÖRE Eeldab küllaltki suurt kiirust. Aeglasem kurviläbimine kui eelnevad kurvitehnikad. Enne paralleelpöördesse asumist tuleb ennast kergitada ning viia keharaskus pöördevälisele suusale (foto 15). Keera suusad paralleelselt soovitud suunas (foto 16). Vaju põlvedes ette-alla, keharaskus asetseb mõlema suusa sisekandil (fotod 17, 18).

Tähelepanu! Hoia käed alati puusadest eespool, et vältida tasakaalu kadumist. Mida järsem kurv, seda suuremat survet tuleb suusa sisekantidele avaldada – lase ennast põlvedest allapoole. Varvas-põlv-nina ühel joonel, et keharaskus oleks stabiilselt suuskade keskel.

Vahur Teppan on pildistatud Otepää MK-etapi rajal ja Tartus Tähtvere spordipargis. Fotod: Liis Treimann ja Margus Ansu

SAMAL AJAL KUI SINA SÖÖD, MÄÄRIME MEIE SINU SUUSAD! www.tervisekohvik.ee

= 10€ OLEME AVATUD E - R 9 - 19 L 10 - 16 Vallikraavi 4, Tartu

VÄ L I S M A R AT O N I D

maraton.postimees.ee

Lähme piiri taha suusamara

Reisikulud Kõige kallim on olnud käik USA ja Kanada maratonile, mis läks maksma umbes 30 000 krooni. Enam-vähem sama palju kulus ka Jaapanis Sapporo maratonil osalemiseks. Põhja-Ameerikasse lennates sai edasi-tagasi pileti Montreali varakult ostes 10 000 krooniga. Suuskade transportimise hind sõltub lennufirmast. Näiteks Lufthansa ei küsi suusakoti eest eraldi tasu, aga Finnair küsib. Jaanuari algul käisime 11-liikmelise grupiga Hiina 52 km pikkusel Vasaloppetil. Panime kõik suusad hästi suurde kotti, mille veo eest maksime ühes suunas 80 eurot.

Elamiskulud USAs ja Kanadas olen saanud võistluspaiga lähistel kahese hotellitoa umbes 1000 krooni eest. Saksamaal ja Austrias on tulnud peremajutuses maksta toa eest 300–400 krooni inimese kohta. Kõige kallim on ööbimine olnud Šveitsis St. Moritzis, kus ühikatoa eest, mil pole isegi eraldi dušši, on tulnud tasuda 1000 krooni.

Võistluspaik

Start

Põhja-Ameerikas võtsime kamba peale rendiauto, millega sõitsime Montrealist Chicagosse, kust jäi omakorda American Birkebeineri stardipaigani Wisconsini osariigis natuke üle 600 km. Parim variant ongi reisida neljakesi: siis saab rendiauto kulud mitme peale alla lüüa ning ka suusad mahuvad hästi salongi. Kuigi paljudes kohtades saab liikuda ka rongiga, olen eelistanud rendiautot, sest sellega on mugavam ning tuleb kokkuvõttes võrreldes rongi- ja taksosõitudega odavam. Rendiautot ei ole võtnud Jaapanis ja Šveitsis, kus on hea rongiliiklus. Liiati on St. Moritz nii väike linn, et seal saab ka jalgsi hakkama; Engadini starti pääseb seal bussiga. Sapporos sõitsime neljakesi starti pool tundi taksoga. USA maratoni starti viis meid majaperemees oma autoga, sinna oli samuti poole tunni teekond. Saksamaal tuli König Ludwig Laufi maratoni starti jõudmiseks teha 3 km pikkune suusaretk. Kõige parem ja sujuvam korraldus on Engadini maratonil. Mujal pead ikka ise ka uurima ja jälgima, et õigel ajal õigesse kohta jõuda.

Paljudel maratonidel, näiteks Engadinil, Prantsusmaa La Tranjurassienne’il ja American Birkebeineril kasutatakse viitstarti, mis hoiab ära ummikute tekke. Engadini maratonil oli näiteks suurema kui 21 000 numbri alt startides laial järvel ruumi küllaga. Ma ei ole välismaratoni võtnud võistlusena nagu Eesti maratone. Seal on peamine, et oleks lahe ja mõnus sõita, aeg-ajalt olen isegi pilti teinud.

Radade kvaliteet La Tranjurassienne’il, kus stardi ajal valitsesid miinuskraadid, aga lõpetades oli juba kümme kraadi sooja, läks rada vahepeal jäiseks. Muidu on kõikjal olnud korralik rada, mida väga pudruks polegi sõidetud. American Birkebeineril oli lumi küll teistmoodi kui mujal – kuiv nagu suhkur.

Radade profiil Raskeim on olnud Sapporo maraton: seal leidub rajal vähemalt kolme sorti lund, mis tähendab, et vahepeal ei libise üldse, siis aga libiseb jälle väga hästi. Rada on võrdlemisi kitsas ja teh-

Foto: Kurmo Neemela

Mida tasub silmas pidada neil, kes soovivad osaleda välismaratonidel, selle kohta annab nõu rataste ja suuskade hooldusega tegelev Kurmo Neemela, kes on seni startinud kümnel Wordloppeti maratonil.

Worldloppeti loo peategelane Kurmo Neemela USA maratoni peakorteri taustal.

maraton.postimees.ee

tonile võistlema! niline, mitmed laskumised on kurviga, nii et peab hästi ettevaatlik olema. Ka tõusud on rasked, eriti lõpueelne sein, millel mõned osalejad jäid koguni seisma. Baikali maraton märtsikuu Siberis oli samuti raske. Esimesed 4 km kulgevad ülesmäge. Päikese käes oli temperatuur plussis, aga metsa vahel jagus 7–8 külmakraadi. See tegi libisemise ja pidamise määrdevariandi leidmise raskeks. Lisaks hakkas mõjuma ajavahe, nii et stardieelsel ööl ei saanud keegi meie grupist õieti magadagi. Kanada Gatineau Loppeti laiad rajad kulgevad looduspargis. Sealsed pikad-lauged tõusud ja laskumised sobivad suurepäraselt klassikasõiduks. Üks kergemaid ja kiiremaid maratone on Engadin, mis kulgeb algul järvel ja seejärel üle väikeste küngaste.

Toitlustamine Nii rikkalikku valikut nagu Tartu

maratoni toitlustuspunktides ei leia kusagil. Samas, ega nälga ka jäeta. Ma ei ole TPdes eriti peatunud, vaid olen ise joogi, energiageelid ja -batoonid kaasa vedanud. Finišialas on kõige parem toitlustamine olnud Austria Dolomitenlaufil. Seal pakuti erinevat sorti pastat, saiakesi ja koogikesi, puuvilju, teed ja kohvi ja õlut. Õlut sai isegi Dolomitnelaufi ühes TPs. Seevastu Gatineau Loppetil anti lõpuks vaid lahjat suppi ja oligi kõik.

Finiši transport Gatineau Loppeti start ja finiš on samas kohas, ka König Ludwig Laufi lõpp on samas asulas, kus algus. Prantsusmaa La Tranjurassienne’i maratonil on start ja finiš eri kohtades nagu Tartu maratonilgi – seal viisime rendiauto esmalt finišisse, kust korraldajate buss tõi starti. Ka näiteks Šveitsis ja USAs on finišis bussid ilusasti vastas.

Tulemused Kurmo Neemela (41) kohad Worldloppeti maratonidel: 2009 Gatineau Loppet, Kanada, 53 km (v) 2:35:45, 79. koht 2009 American Birkebeiner, USA, 50 km (v) 2:45.06, 275. koht 2009 Bieg Piastow, Poola, 50 km (kl) 3:29.46, 236. koht 2010 Dolomitenlauf, Austria, 42 km (kl) 2:50.06, 185. koht 2010 Sapporo, Jaapan, 50 km (v) 2:55.55, 132. koht 2010 Engadin, Šveits, 42 km (v) 2:05.52, 866. koht 2011 König Ludwig Lauf, Saksamaa, 50 km (v) 1:53.56, 898. koht 2011 König Ludwig Lauf, Saksamaa, 50 km (kl) 2:30.39, 387. koht 2011 La Transjurassienne, Prantsusmaa, 50 km (kl) 2:40.19, 250. koht 2011 La Transjurassienne, Prantsusmaa, 50 km (v) 2:27.51, 586. koht Parim koht Tartu maratonil – 89. (1999) Parim koht Tartu rattamaratonil – 40. (2000) Tartu rattarallil 2009 – 67.

Spordipesu 360 päevaks

CRAFT PARANDAB SINU TULEMUSI AASTARINGSELT!

Meie spordipesu on välja töötatud kõigi aastaaegade, spordialade ja erineva tasemega sportlaste jaoks. Funktsionaalne pesu aitab parandada sinu tulemusi aastaringselt. Vali oma spordiala ja leia enda jaoks optimaalseim rõivastus. Crafti tooted saadaval: Rademar, Sportland, Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja, Extreme Sport, Stopper, Surfhouse, Maratonsport, Silja Sport, Rakser Sport, Petersport, Viljandi Rattapood, Bivarix, Rix Ratas, A&T Sport, X-Sport, Veloplus, A2K Sport, Ardise Sport.

www.craft.ee

TREENING

maraton.postimees.ee

Lisage üksluisusse värvi! Maratonidel edukaks osalemiseks ei maksa treeninguil üksnes ja ainult suusatada, paneb südamele Jaak Teppan, neljanda kategooria suusatreener. See, kes tahab hästi suusatada, peab treenides panema põhirõhu mõistagi suusatamisele. Kui aga nädalas küünib harjutuskordade arv viie-kuueni, on arukas vähemalt üks treening pühendada muule kui suusatamisele. Sedasi saate anda puhkust lihastele, mis on pikalt rabanud üksluist tööd, ja viia toonusesse need lihased, mis muidu on valdavalt jõude seisnud.

Astuge saali! Kuna suusatades on nn vastupanu lihastele võrdlemisi väike, on parim variant suusatreeningute kinnistamiseks ja ühtlasi järgmisele tasemele viimiseks

teha nädalas korra jõutrenni, seda peamiselt jõuvastupidavuse arendamiseks. Näiteks võib teha kangi rinnalt surumist, triitsepsitele rööbaspuudel kätekõverdusi, tõsta selili pingil lamades kangi üle pea. Kasutatavad raskused ei tohiks olla suuremad kui 50 protsenti teie maksimaalsest treeningsuutlikkusest. Kui suudate rinnalt suruda 80-kilost kangi, siis harjutusi ärge tehke rohkem kui 40-kilose kangiga. Kasulik on ka kerge, 20−40kilose kangi rebimine maast rinnale või pea kohale. Aga enne seda tehke hästi põhjalikult sooja! Selja- ja kõhulihaseid saate staatiliste jõuharjutustega ka kodus tugevdada. Selleks ei ole vaja soetada jõusaalipääset. Pole erilist põhjust, miks need, kes tahavad maratonidel kaasa lüüa, peaksid tegema jõuharjutusi jalgadele. Jalalihased on iseenesest suured ning ei ole mõtet neid veelgi rohkem «täis pumbata», et need nõuaksid maratonil veelgi rohkem energiat ja hapnikku.

Viimistlege tehnikat! Selleks, et ökonoomselt suusatada, peab tehnika olema võimalikult ideaalne, mis tähendab, et tuleb teha suuskadel eriharjutusi. Aga tehnikat ei saa arendada, kui suundute kahekspooleks tunniks metsa radu nühkima. Eriti oluline on tehnika kallal töötamine täiskasvanud ja

maraton.postimees.ee

keskeas harrastajaile, kelle ettevalmistuses puudub enamasti mänguline osa, nagu see on lastel, kes arendavad koordinatsiooni ja tehnikat just mängides. Seetõttu tasub harjutada ilma keppideta sõitmist, mis parandab tasakaalu

ning ilma milleta on vahelduvtõukelist sõiduviisi peaaegu võimatu selgeks saada. Kasuks tulevad treenides ka rütmivahetused: näiteks teete kolm lühikest sammu ja siis libisete ühel jalal pikemalt. Või teete paaristõukeid kord sügavamalt ja aeglasemalt, siis jällegi tihedamini.

Fotod: Liis Treimann

Liikuge teisiti!

Jõusaalis näitab harjutust õlavarrele MyFitnessi treener Anu Otsus. Ujulas annab kätele valu Kätlin Sepp. Rattal sõkub jõusaalis riigikogulane Sven Sester.

Kui ilmaolud suusatada ei lase, on parim asendusvariant jooksmine. Seda enam, et jooksma ei pea sugugi lörtsis, vaid seda võib teha ka hallis. Kui lisaks teha harjutusi ülakehale, saab sellisest treeningust tõhus alternatiiv suusatamisele. Aeroobse võimekuse arendamisel on igati arvestatav ka ratta väntamine. Kuid seda ei maksa teha raske ülekandega ega vatte n-ö põhja keerates. Rattapukil tunnikese pedaalides saab anda puhkust suusatamisest väsinud lihastele. Õlavöötmele mõjub turgutavalt ujumine, aga kes pole harjunud sageli basseinis käima, võiks olla sellega talvel ettevaatlik. Keskkond on niiske ja keha paljas, mistõttu valitseb oht, et võite haigestuda.

Hoiatus innukaile Kuigi lumeaega on sel talvel jagunud suusatamiseks napilt, on suur lollus hakata enne maratone ettevalmistuse forsseerimiseks keha koormama. Kõiksugu jõulised harjutused võivad anda tulemusi, mille vilju tunnete alles neli-viis päeva hiljem – just stardipäeval, näiteks. Kui suusakilometraaž on jäänud jaanuaris paratamatult väikeseks, jätke viimane vormi lihvimine pigem ära. Mõistlik on teha pikemaid rahulikke treeninguid. Vähemasti ei tee need mingil juhul kahju. Allikas: Jaak Teppan

Küsige abi! Kokkuvõttes: ärge peljake suusatamisse vaheldust tuua. Kui endal ideid või teadmisi napib, ärge häbenege küsida asjatundjailt nõu. Peaasi, et saate treeninguisse lisada elemente, mis vaevad suu naerule ja teevad meele rõõmsaks.

Ain

ÜKSlt VÕI on jä TM äl ATU

Dün a põru amilise d tu pain skinde kõvasu l l EV duv A s am-na ja välis tald hea kü isetald astud, , lgst vee , abii kind lsus e l ega ja BUG dri® hingav mem braa n.

ATTLA BUGrip® Originaalse BUGrip® naast-tallaga jookusjalats treeninguteks jäistel radadel.

TRENNIRIIDED

Talvel rattatrenni? Saab küll!

Tuuletõkkega müts, soovitavalt nokaga. Tõmba müts sügavalt pähe, et see kataks ka kõrvanibud.

Puff ehk memmerätt võib minna higiseks ning siis hakkavad pea ja kael veel rohkem külmetama.

Kaelus olgu tihe, et külm tuul krae vahelt sisse ei puhuks. Kui nägu on külmakartlik, tasub kasutada kaitsekreemi.

Kui suusatamine ei paelu või on sellest lihtsalt villand saanud, saab treeninguisse tuua vaheldust rattasõiduga. Jah, ka talvel. Aga kuidas, selle kohta annab nõu Tartu SK Velo üks võimsama lõpukiirendusega harrastusrattureid Paul Lõiv, kelle mullune kilometraa� küündis 7600ni. Neist 1000 km läbis ta talvel. Rattaga saab talvel ilusasti sõita, kui külma pole rohkem kui viis kraadi. Sõita tasub võimalikult madala pulsisagedusega, 120–130 lööki minutis, keskmine kiirus jäägu 25–28 km/h kanti. Energia säilitamiseks on tähtis hakata sööma juba esimesel sõidutunnil.

Joogipudeleid ärge pange korvi, kus vedelik jahtub kiiresti ja võib jäätuda, vaid pane need selja peale taskusse. Kõige alla tuuletõkkega pesusärk. Selle peale tõmba pikkade käistega rattasärk ning kõige peale tuuletõkkega pika käiseline rattatagi, mis selja pealt „hingab“. Kõige alla pikad pesupüksid, mille alla võib omakorda panna tuuletõkkega lühikesed pesupüksid, mis kaitsevad meestel külma eest eenduvat osa ehk hargivahet. Ettevaatust: alumised pesupüksid võivad õmbluste kohast hakata hõõruma; seetõttu võib nende asemel kasutada külma kaitseks ka ajalehte, näiteks Postimeest. Spetsiaalsed pikad rattapüksid; kui põlved on külma suhtes tundlikud, tuleb muretseda püksid, mil on põlvede kohal tuuletõke.

Tuuletõkkega suusakindad; mõned kasutavad ka kalipsokindaid, sest need ei lähe märjaks. Kindad ei tohi olla liiga väiksed ega ka täpselt käe otsa sobida, vaid nende suurus peab olema väikese varuga – muidu hakkavad sõrmed külmetama. Oluline on, et kindad kaitseksid külma eest ka randmeid.

Suusasokid. Elektrisüsteemist laetav tallasoojendusaku hoiab rattakingade sisetalla 4–5 tundi sooja.

Rattakingade all teipida ventilatsiooniavad tingimata kinni!

Rattal olgu ees ja taga võimalikult pikad porilauad: eesmine kaitseb su jalgu sopa eest, tagumine kaitseb pritsmete eest su tuules sõitjat. Rehvid on tavalised. Aga sõida üksnes puhtal teel, kus ei ole jääd; vastasel korral võib kas või möödasõitva auto tuuletõmbusest kergesti külili kukkuda.

maraton.postimees.ee

Sõida talvel vana rattaga. Kui harrastad suvel peamiselt maanteesõitu, sõida ka talvel maanteerattaga, et harjuksid õige sõiduasendiga.

Pärast sõitu pese suurem sodi voolava veega maha ning pane ketile ja käiguvahetajale õli.

Soovitav on rattakingade nina peale tõmmata kilekott ja selle peale kingakate. Juhul, kui kilekotti ei taha kasutada, siis esiteks tõmmata kingade peale paksust materjalist kingakatted, mis hoiavad sooja, ja nende peale õhukesed niiskuskindlad kingakatted, mis kaitsevad märja eest.

Paul Lõiv oma talvises rattavarustuses järjekordsele treeningule suundumas.

Foto: Sille Annuk

Ainult üks rahvas sünnib suusad jalas − kõiki teisi aitab HAWAII EXPRESS

abas Karhu

rran Cap, sa

u Fe suusk Karh

murdmaa komplekt:

anual

a touring m

e Rottefell Touring, sid

153.85

109.-

lumelaud NORDBOARD

BILLABON

IK AS

KÕI

KÕ

-40

129.-

JOPED alates

75.-

HAWAII EXPRESS TALLINN Hawaii Express Pirita 639 8507, Hawaii Express Al Mare 53 333 396, Hawaii Express Järve 53 333 566, Hawaii Express Kristiine 53 333 665, VIIMSI Hawaii Express Randvere tee 6, 53 333 266, TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 53 333 502, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, 53 333 603 PÄRNU Hawaii Express Aida 7, 444 0470, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422, RAKVERE Hawaii Express Laada 14, 53 333 721, VILJANDI Hawaii Express Leola 61, 53 333 591, KURESSAARE Hawaii Express Tallinna tn 58, 453 3042, HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 53 333 149, JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759, VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, 53 333 617, OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1A, 53 333 629, VALGA Hawaii Express Raja 5, 76 61 284, PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, 385 1541, PÕLVA Hawaii Express Tuglase 1, 79 94 945 Hooldus ja garantii Hawaii Expressi kauplustes. Kõik pildid on illustreeriva tähendusega. Kaubavalik kaupluste lõikes erinev. Kõik hinnad kehtivad Hawaii Expressi kauplustes. Hawaii Express jätab õiguse hinnamuutusteks.

www.hawaii.ee

TERVIS

luubi alla

Ettevaatust: kes oma suutlikkust ei kontrolli, võib end harjutades auti treenida, ja kohe karmilt. Priit Pullerits

Leidub selliseid, kes vannuvad, käsi südamel, et ega vastupidavustreening, näiteks valmistumine maratoniks, kellelegi paha tee. Ometi avastasid Austraalia teadlased hiljuti 40 innuka harjutaja tervist uurides, et enamik oli südamele liiga teinud. Suurem jagu noist tuli nädalaga kehvast seisust välja, kuid viiel tekkisid tõsised haigusnähud. Siit ei maksa esimese ehmatusega järeldada, et suusad või jooksutossud tuleks kiiremas korras nurka visata. Küll aga tasub igal ennast säästval ja tervist, igaühe kallimat vara hindaval harrastussportlasel võtta arvesse, et tervist tuleb järjepidevalt kontrollida. «Nii kaua, kui pole kaebusi, pole tavaliselt põhjust muretseda,» iseloomus-

Kaunis loodus puhkamiseks igal aastaajal!

8EPPMRR

tab harrastajate suhtumist tervisekontrolli Peeter Nigol, Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku spetsialist. «Aga fakt on, et mingid terviseriskid, tavaliselt seoses vanuse ja kehakaaluga, ajapikku tekivad.» Eriti arvestades seda, lisab ta, et paljudel harrastajatel lähenevad treeningkoormused juba tippsportlaste mahtudele – ainult intensiivsus jääb madalamaks.

Ohtudele jälile Hoolimata ässadega võrreldes rahulikumast treeningtempost leidub kaks olulist tõsiasja, mis harrastajate olukorra raskemaks ja ohtlikumaks teevad. Esiteks, erinevalt tippsportlastest, kelle peaülesanne on ainult sportida, peavad tavainimese argipäeva mahtuma ka palgatöö või õpingud, lisaks lakkamatu hoolitsus pere eest. «See kõik avaldab organismile väga tugevat mõju ning ainult emotsiooni pealt või tunde järgi harjutamine võib lõppeda kurvalt,» tõ-

maraton.postimees.ee

Mida uurida? Spordimeditsiiniline terviseuuring hõlmab: spordiarsti vastuvõttu rasvaprotsendi, kehamassiindeksi jms määramist hingamisteede funktsionaalset uuringut EKG-d ehk elektrokardiogrammi vereanalüüsi koormustesti maksimaalse hapnikutarbimise võime määramist tagasisidet kehalise võimekuse kohta soovitusi edasiseks treeniguks Allikas: Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliinik

deb Nigol. Teiseks puudub harrastajail tervisekontrollis käimiseks igasugune kohustus, nagu see on tippsportlastel ja samuti 9−19aastastel noorsportlastel. Tagatipuks tikub harrastajail auahne tahtmine ja kangekaelne enesesund teinekord nii suureks, et ajab neid harjutama ka väsinult või haigena. Ent taht-

VALGEHOBUSEMÄE TALV 2012 Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus asub Järvamaal Albu vallas Mägede külas kaunil Kõrvemaal. Keskuse suusarajad on ühendatud Kõrvemaa suusaradadega. Lisaks suusastaadionile ning 3 ja 5 km murdmaasusatamisrajale on keskuses kunstlumega kaetud 2 km valgustatud murdmaasuusa rada. Kõiki huvilisi teenindab tõstukiga varustatud lumelaua- ja mäesuusanõlv ning lumerõngarada, tegutseb lumelauakool. Lastele on olemas eraldi kelgunõlv. Nädalavahtustel pakutakse lastehoiuteenust. Keskuse peahoone on iga päev avatud. Selle ülemisel korrusel on avar ruum seminaride korral-

damiseks kuni 80-le ning kohvik toitlustamiseks. Esimesel korrusel on sauna- ning pesemisruumid, teenindusruumid ürituste korraldajatele ja spordivarustuse laenutus. Traadita internet levib kõigile tasuta kasutamiseks. Suusa- ja puhkekeskus pakub ööbimisvõimalust 24 inimesele.

Ürituste kalender: 11-12. veebruar Skandinaavia Karikavõistlused murdmaasuusatamises. 11. veebruar. Sprint 1,1 ja 1,6 km, KL. 12. veebruar. 10/15 km, KL. 21. veebruar Vastlapäev. Lumelinna ehitus. 4. märts 12. Albu Suusasõit Jaak Mae karikatele(FIS võistlus) Laste võistlus, toubi karneval/mootorsaanide šouvõistlus FIS võistlus. N-5 km, M-10 km. KL. 6. märts Albu lahtised meistrivõistlused, V. 10. märts Swedbank Perespordisarja Suusamaraton 40/20 km, V. 16. märts Lumelauavõistlus „Valgehobusemäe rodeo“ 31. märts Swedbank-ETV noorte suusasarja V etapp. 1-10 km, V. 14. aprill Valgehobusemäe Suusasprint

E-post: info@valgehobuse.ee www.valgehobuse.ee

Info ja broneeringud: +372 666 1122 Lumelauakool: +372 52 55 666 Keskuse arendus, võistlused, reklaam, radade ettevalmistus: +372 521 4270

17 Foto: Tartu Ülikooli Kliinikum / Jaak Nilson

maraton.postimees.ee

Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarstõppejõud Agnes Mägi teeb terviseuuringut kõrgushüppaja Anna Iljuštšenkole. matus või suutmatus kuulata oma organismi võib viia peagi ületreeninguni, halvemal juhul päädida koguni äkksurmaga. Jaanuari keskel kukkus Tallinnas Nõmme-Harku suusaringil kokku ja suri terviserikke tagajärjel 60ndates aastates meessuusataja. Selleks, et saada ülevaade organismi seisundist ning jõuda aegsasti jälile ohtlikele, kuid endast veel mitte märkuandvatele riskiteguritele, tasub igal

harrastajal käia aastas vähemalt korra spordimeditsiinilisel terviseuuringul (vt infokast). Uuringu oluline osa on koormustest südame-veresoonkonna seisundi ja kehalise võimekuse hindamiseks. Jooksjad saavad testi teha jooksulindil joostes, suusatajad samas nii, et koos kiiruse kasvuga suureneb raja tõusunurk (eriti laial lindil saab kasutada ka suusakeppe), sõudjad sõude- ja jalgratturid veloergomeetril (ergomeetril Cyclus 2 saab kasutada isiklikku ratast). Testi läbimine vastavalt sellisena, millist ala keegi harrastab, tagab Nigoli sõnul adekvaatseimad tulemused. «Muidu väsivad näiteks jalad enne ära, kui pulsi üldse üles saad,» sõnab ta.

Väärt teadmine Koormustesti mõte ongi viia südamelöögisagedus testi tegijale võimalikult harjumuspärases keskkonnas võimalikult suureks, et sellal või taastumise ajal vaadata, kas südame töös hakkab silma midagi ebanormaalset. Samal ajal saab mõõta maksimaalset hapnikutarbimise võimet, mis näitab aeroobse töö võimekust ning seda, kust algab inimese anaeroobne lävi. Lisaks on paljude terviseuuringu lä-

biviijate arsenali lisandunud vahendeid, mis lubavad kontrollida muidki sportimiseks olulisi näitajaid. Nii saab TÜ kliinikumi spordimeditsiini kliinikus teha kõnnianalüüsi (Footscan), mis näitab jalgade koormusjaotust. Ühtlasi saab uuringu järel soovitusi, kuidas korrigeerida pöia asendit, et vähendada liigseid koormusi liigestele ja lihastele. Tihtipeale algavad paljusid kummitavad põlve-, puusa- ja seljavalud just sellest, et kõndimisel ei jaotu koormus sugugi otstarbekalt. Lihasjõudu ja liigeste liikuvust saab testida seadmel Humac Norm, mida kasutatakse traumade ennetamiseks ja taastusravis treeningvahendina. Tõsi, terviseuuringutega seondub üks probleem, miks enamik harrastajaid sinna just tihti ei satu – need maksavad 60–100 eurot. See ei ole väike summa. «Aga teadmine, et sul on kõik korras, on ka ikkagi midagi väärt,» kinnitab Nigol. Ent kui ilmneb, et ei ole korras – ja see võib osutuda eriti väärtuslikuks teadmiseks –, saab spordiarstiga nõu pidada ning temalt soovitusi küsida, kuidas toimida edaspidi nii, et hädad suuremaks ei läheks, vaid pigem väheneksid.

41. Tartu Maraton 63/31 km 19. veebruar 2012

VA R U S T U S

maraton.postimees.ee

Leia endale parimad ja so Kas siin pole lugu samasugune nagu autodega: põhimõtteliselt viivad sind edasi nad kõik, erinevus on vaid värvis ja hinnas, firma nimes ja tegumoes? Siin on ülevaade peamistest näitajatest, mille poolest saapad üksteisest erinevad.

Nii nagu autol sõltub liikumise edukus – eriti talvel! – ennekõike rehvidest, nõnda pole ka suusatades sugugi vähetähtis, mis sul jala otsa käivad. Mille poolest erinevad eri firmade suusasaapad?

Andmed kogus: Priit Pullerits

Uisusaabas Salomon S-lab skate pro Hind 350 eurot Paari kaal 1400 grammi Valmistatud Rumeenias Side SNS

Klassikasaabas Salomon S-lab classic Hind 245 eurot Paari kaal 830 grammi Valmistatud Bosnias Side SNS Eripärasid: karbontald; õmblusteta saapakate; paelte kiirkinnitus; saapa ülemine osa tõmbub na-

Uisusaabas Madshus Nano SKC Hind 295 eurot Paari kaal 1240 grammi Valmistatud Tais Side NNN

Pulleritsu oma

Klassikasaabas Madshus Nano CLC Hind 239 eurot Paari kaal 720 grammi Valmistatud Tais Side NNN

kergeim

Uisusaabas Rossignol X-ium WC Skate Hind 289 eurot Paari kaal 1150 grammi Valmistatud Rumeenias Side NNN Eripärasid: karbonist kanna- ja sääretugi; kiirkinnitusega paelad (asümmeetriline nöörimissüsteem)

Klassikasaabas Rossignol X-ium WC Classic Hind 199 eurot Paari kaal 800 grammi Valmistatud Rumeenias Side NNN Eripärasid: teiste firmade klassikasaabastest veidi jäigem tald, mis väidetavalt annab vedruefekti ja aitab niiviisi tõukele kaa-

odavaim

Eripärasid: karbontald; pealmine klamber tõmbab saapa eriti tihedalt ümber jala; kinnitus ümber sääre käib klambri, mitte krõpsuga nagu enamikul teistel saabastel; õmblusteta saapakate; paelte kiirkinnitus; reguleeritav kannaosa (skaalaga) võimaldab tõmmata saapa tihedalt vastu kanda.

gu sokk ümber jala; reguleeritav kannaosa (skaalaga) võimaldab tõmmata saapa tihedalt vastu kanda. Salomoni saabastega sõidavad Devon Kershaw, Alex Harvey, Nikolai Morilov, Aleksei Poltoranin, Matti Heikkinen, Emil Jönsson, Therese Johaug, Kikkan Randall, Charlotte Kalla.

Eripärasid: pahkluu küljetoed karbonist; veekindel ja hingav saapamaterjal; kinnitus ümber sääre käib krõpsuga; kiirkinnitust pole, aga paeltesüsteem tõmbab saapa tihedalt ümber jala.

Eripärasid: veekindel ja hingav saapamaterjal; eriliselt pehme, kahest kohast painduv tald; kiirkinnitust pole, aga paeltesüsteem tõmbab saapa tihedalt ümber jala. Madshusi saabastega sõidavad Axel Teichmann, Hanna Brodin.

ja veekindla teibiga saapalukk saapa välisküljel, et need ei avaldaks jala pealispinnale survet; õmblusteta pealismaterjal kaitseb niiskuse eest; polüestrist sisesaabas on termotöödeldav: seda kuumutatakse 80-kraadise õhuga neli minutit, seejärel tõmmata saabas jalga ning see võtab paremini jala kuju; kannaosa vormitud nn 3D-na.

sa; sisesaabas on õhuke, mistõttu välissaabas on seetõttu jalale lähemal, võimaldades sedasi väidetavalt paremat jõuülekannet suusale; paelad ja lukk ja materjalid ja termotöödeldavus sama, mis Rossignoli uisusaapal. Rossignoli saabastega sõidavad Aleksandr Legkov, Eldar Rönning, Tobias Angerer, Ilja Tšernoussov, Jens Filbrich, Nikita Krjukov.

maraton.postimees.ee

bivaimad suusasaapad! Uisusaabas Fischer RCS Carbonlite Skating Hind 360 eurot Paari kaal 1440 grammi Valmistatud Slovakkias Side NNN Eripärasid: kannatoed ja kinnitusosa klambrid karbonist; pealmine klamber

kalleim

Klassikasaabas Fischer RCS Carbonlite Classic Hind 260 eurot Paari kaal 880 grammi Valmistatud Indoneesias Side NNN Eripärasid: kanda toetav osa karbonist; paralleelselt jooksvate paeltega kinnitussüsteem jaotab surve

Uisusaabas Alpina ESK Hind 300 eurot Paari kaal 1195 grammi Valmistatud Sloveenias Side NNN Eripärasid: pahkluu küljetoed karbonist, samuti on

Klassikasaabas Alpina ECL

proffide lemmik

Hind 220 eurot Paari kaal 820 grammi Valmistatud Sloveenias Side NNN Eripärasid: seotavad paelad tõmbavad saapa juba

Allikad: A&T Sport, Extreme Sport, Hawaii Express, A2K Sport, Sportland

Lapsed saavad Eesti saapad Kui täiskasvanu ostab endale suusasaapad pikkadeks aastateks, siis lastele varustust soetades tekib alati mure, et nende kasvava jala tõttu võivad saapad ühe hooajaga väikseks jääda. Sellise perspektiivi korral ei ole just mõistlik maksta hingehinda. Siin tulebki Eesti emadele-isadele appi Calgary taliolümpia pronksmedalimees Allar Levandi, kes on koos Tartu jalatsitootja Sameliniga toonud turule kodumaise suusasaabaste kollektsiooni, kus leidub taskukohase hinnaga tooteid ka pealekasvavale põlvkonnale. Samelini toodetavad lastele mõeldud ja odavamad, nn sõjaväesaapa nahast universaalsaapad maksavad jaemüügis soovituslikult 43 eurot, ning kallimad, puhtast kvaliteetsest nahast saapad 52 eurot. Mõlemad kaitsevad jalgu niiskuse eest ja hoiavad varbad soojas. Levandi sõnul on just hind laste saabaste juures olulisim tegur, sest nende kasvav jalg vajab pidevalt uusi saapaid. «Tihti ostetakse lastele suusasaapaid kasvuvaruga, mis ei ole tegelikult õige,» selgitab Levandi, «sest liiga suure saapaga ei olegi võimalik korralikku suusatamistehnikat omandada.»

tõmbab saapa eriti tihedalt ümber jala; diagonaalne kinnitus ümber jala; seotavate paelte all paksend, et paelad ei sooniks jalga; veekindla kattega tõmblukk; kui suusatajal on X- või O-jalad, saab sääretuge spetsiaalse võtmega nii reguleerida, et saabas oleks otse jalas; vett tõrjuv pealismaterjal; väline tugi piki saabast.

jalale ühtlaselt; kiirkinnitus, peal veekindla kattega tõmblukk; neopreenist saapavooderdis reguleerib niiskust; kannaosa reguleeritav krõpsuga; vett tõrjuv pealismaterjal. Fischeri saabastega sõidavad Marit Björgen, Justyna Kowalczyk, Aleksei Petuhhov, Roland Clara, Ola Vigen Hattestad, Maurice Manificat, Daniel Rickardsson, Sami Jauhojärvi.

plastiktallas karbonkiht; kinnitused ümber sääre käivad krõpsuga; seotavad paelad tõmbavad saapa juba alates tallaosast tihedalt ümber jala; tinsulatevooder hoiab sooja ja laseb niiskust välja, et jalad püsiks võimalikult kuivad; sisesaabas on võrdlemisi madal; vett tõrjuv pealismaterjal.

alates tallaosast tihedalt ümber jala; tinsulate-vooder hoiab sooja ja laseb niiskust välja, et jalad püsiks võimalikult kuivad; vett tõrjuv pealismaterjal. Alpina saabastega sõidavad Petter Northug, Dario Cologna, Maksim Võlegžanin, Teodor Peterson, Johan Olsson, Eirik Brandsdal, Giorgio di Centa, Len Väljas, Vibeke Skofterud. Fotod: Margus Ansu

KO G E M U S

maraton.postimees.ee

Jäämeistri kuratlik heitlus Uisumaratonide korraldamine Eestis toob peamiselt vaid probleeme. Ivar Tupp

aga võistluspäeval valitsenud ligi 25 külmapügalat sundisid nii distantse lühendama kui ka starte edasi lükkama. Tamula järvel oli aga lumekiht nii paks, et sahaga ATV ei saanud lume lükkamisega hakkama. Tellitud traktor oli jää raksuma hakates kalda lähedal – läks õnneks! Aga traktori raskus vajutas järvejääle hulgaliselt vett, mis rikkus juba kilomeetri ulatuses valmis tehtud rada. Lõpuks tegi traktorist kergem Bobcat põhitöö ja saime raja valmis.

su Foto: Margus An

Ligi kolm aastat tagasi pärast korraldajate saamatuse tõttu untsu läinud Kalevipoja uisumaratoni, mille 100 km distantsi kolmandal ringil oli jää peale tunginud vesi uisutamiseks liiga sügav, ujumiseks aga veel liiga madal, sai vihaga antud Nuhtluseks tuisk lubadus, et korraldan järgmisel Eelmisel talvel valmistasin talvel uisumaratoni ise. rada üksi, aga kolm korda, sest Oleks toona teadnud, ootamatu sula tegi kahel kormilline Kolgata tee see saab ral rajast ühe päevaga jääsuolema, oleks keele hammaspi. Kolmas tegemine õnneste taga hoidnud! Käesolev, tus ideaalselt, sain ühe valajust külmakraadide poolest misega nii hea jää, et ka osakehvapoolne talv on lausa lejad polnud kiitusega kitsid. õnnistuseks: Võru 3. uisumaAga päev enne võistlust puraton jääb sel talvel ilmselt huma hakanud tuul ja tuisk pidamata. Mulgid küll üritasuutsid vaatamata mitmevad oma kolmandat teha, aga te labidameeste ja ATV piseda on juba kolm korda edakale tööõhtule võistluspäesi lükatud. va hommikuks raja kurvid Mis siis korraldamises nii taas poolemeetrise lumega koledat on, et see Kolgata teeon katta. poja uisumarat vi le Ka on na tundub? Sest tegelikult erias väli − käim ar av ja Paljusid sõpru äratas rv jä hi neb uisumaratoni tegemine Tü si jääl. ip laupäeva varahommikul Pe s ee tv us M mõnest muust rahvaspordiüriminu appihüüd: «Tule koos labidaga ja kohe!» Koos tusest ainult raja ettevalmista15 abilisega saime raja stardiks puhtaks. Aga võistluse lõpus mise poolest. Aga just looduslikust järvejääst uisutatava raja olid tagakurvid taas vaid poole meetri laiused. valmistamine ongi kuratlikult raske. Täpsemalt – raskeks teeb Kolm korraldatud uisumaratoni on andnud hinnalisi korajategemise meie heitlik kliima. gemusi. Kui ma mõne veel korraldan, siis ilmselt ainult nii, et suvalise talvenädala teisipäeval, kui selgub, et ilmaprognoos Traktor uppumisohus ja kõhutunne lubavad nädala lõpuni püsivat kerget pakast ilma tuule ja lumesajuta, teatatakse osalejatele meilitsi, et maÜle-eelmisel talvel rajasime kolmemehelise tiimiga kaks raton toimub laupäeval. Kolme päevaga saab raja valmis. Pirada – ühe Pühajärvele ja teise Tamulale. Juba nende kahe tekalt etteteatatud kuupäevaga võib Eestis uisumaratoni korralgemine olid nagu öö ja päev. Pühajärvel oli pealmise lumekidada ainult eksimatu hiromant. hi ja jääkihi vahel umbes 10 cm paksune lörtsikiht, lisaks sellele jäävalamise ajal pidevalt üle 20 kraadi külma – jääle valaAutor on spordiürituste korraldaja tud õhuke veekiht külmus liiga kiiresti ja hakkas pragunema. (vt ka blogger-holden.blogspot.com ja www.haanja100.ee) Kolme valamisega saime lõpuks peaaegu rahuldava tulemuse,

maraton.postimees.ee

Õige pasta saladused

Tomatikaste

Iga spordimees teab, kui oluline on süüa pastat. Aga vähesed teavad, kuidas valmistada seda nii, et toiteväärtus säiliks. Ükskõik, mis pastarooga te ka ei tee, on kindlasti vaja kvaliteetset pastat, väga head oliiviõli, koort või võid, mille baasil valmistate kastme. • Pastapakis on tavaliselt 500 grammi toodet, sellest jätkub 3–4 inimesele, keskmine portsjon on 120–150 grammi. • Pasta keeduaeg on pakil kirjas, aga alati võiks proovida tükikese enne tulelt võtmist. Kõige hullem variant on, kui peate hakkama sööma hamba all krõmpsuvat või vastupidi, plögast jahuklimpi. • Käsitsi valmistatud pasta on palju paksema struktuuriga ja aeglasemalt kuivatatud kui tööstuslikult tehtud pasta, mistõttu käsitööna valminud toote keeduaeg on vähemalt kümme minutit. Pasta keeduvette ei panda õli ega maitseaineid. Pasta keeduvees kasutada jämedat soola. • Erinevat tüüpi pastasid ei saa koos keeta, sest tavaliselt jääb üks liiga kõva, teine läheb liiga pehmeks. Pastad, mis on vormilt keerdus või pinnalt krobelised, seovad kastet paremini. • Pikka pastat ei tohiks pooleks murda, vaid selle peaks aeglaselt keeduvette suruma, kuni pasta on üleni vee all. Erandiks on mõned käsitööpastad, mille pikkus võib küündida üle meetri.

Foto: Toomas Huik

Heret Pauskar

Itaalia endine tippsuusataja Gabriella Paruzzi, Salt Lake City olümpiavõitja 30 km distantsil, käis 2004. aastal Otepää MK-etapi ajal ise hotelli köögis pastat keetmas, et see saaks ikka õigesti tehtud.

• Pärast keetmist tuleks pasta koheselt kurnata. Mitte mingil juhul ei tohi seda üle valada külma veega! • Keedetud ja kurnatud pasta kallata kohe kas kastmekaussi või valada kaste pastale, segada kokku ja süüa kohe. • Seisnud ja kokku kleepunud pas-

Tomatikastme valmistamiseks on vaja tomatikonservi, küüslauku, oliiviõli, peterselli, soola. Kui on värsked tomatid (punased, küpsed, mahlakad), siis kasutage neid. Kui värske tomat on n-ö talvetomat (helepunane, kõva, kummine), siis sellest head pastakastet ei saa. Värskete tomatite puudumisel sobivad ka konserveeritud kooritud tomatid, purustatud tomatid või tomatipasta (aga mitte ketšup). Kui kasutate värskeid tomateid või konserveeritud terveid tomateid, siis lõigake need tükkideks. Küüslaugu küüs tehke pooleks. Pange pannile umbes 4 supilusikatäit oliiviõli. Oliiviõli ei saa kindlasti asendada mingi muu õli või margariiniga. Õlisse pange küüslauguküüs ja paar tervet petersellilehte (sileda lehega, kuid sobib ka kräsune leht). Pruunistage eelnevat pannil. Küüslaugu lõhna levimise järgi saab aru, et aeg on lisada tomatid. Lisage pool teelusikatäit soola. Kastme valmimise aeg on umbes kümme minutit. Igale taldrikule jagatud portsjon kaunistage paari basiilikulehega. Eriti hea on pasta siis, kui selle peale raputada riivitud parmesani juustu.

tast midagi head ei tule, sellest võib proovida teha vaid ahjus pastavormi (pasta al forno). Autor on OÜ Italest juhataja, maratoni pastapeo maaletooja. Pastaretseptid ja näpunäited-tarkused pärinevad suuresti tema Itaalia ämmalt.

Alati tasub uurida, kus varustus, mida soetada kavatsete, on toodetud. Ja soodne hind ei tohiks olla valiku langetamisel esmane tegur. Pildil on näha kaks purunenud kepirihma tootjalt nimega Yoko. Tähelepanu: mitte ajada segamini Tokoga (fotol vasakul), mille rihm on vastu pidanud juba üle viie aasta! Yoko rihmad on valmistatud Hiinas. Rihmapaari jaehind on 18 eurot. Yoko ühe rihma plastmassist kinnituskoht rebenes noorsuusatajal juba esimesel treeningul ja teine teisel. Lähemal uurimisel selgus, et erinevalt Toko rihma kinnituskohtadest on Yoko rihmadel samast paigast üks kahest tugevdavast õmblusest tegemata. Seetõttu plastist kinnituskoht puruneski. Kauplus soostus katki läinud rihmad ringi vahetama. Aga kes garanteerib, et uued rihmad samuti peatselt puruks ei lähe?

Foto: Sille Annuk

Ettevaatust, odav kaup!

SPORDIRAJAD

maraton.postimees.ee

Foto: Andres Haabu

Rajad arvudes

Suusataja Pirita terviseradadel jaanuari algul esimest kohevat lund nautimas.

Terviseradu: üle 80 Kogukilometraaž: üle 700 Vähemalt osaliselt valgustatud radu: 60 Valgustatud rajaosade kogukilometraaž: 200 Asfalteeritud rajaosade kogukilometraaž: 200 Radu, kus on kunstlume tootmise võimalus: 12 Terviseradade külastuskordi aastas: ligi 4 000 000 Terviseradade arengusse 2004–2011 investeeritud eurosid kokku: üle 22 000 000 Allikas: SA Eesti Terviserajad

Radadel kisub põnevaks Andrus Veerpalul, kahekordsel olümpiavõitjal ja maailmameistril, oli suvest novembri lõpuni kõvasti tegemist. Kogu Eestimaal. Ta tegi nimelt omalaadset auditit. Priit Pullerits Veerpalu ülesanne oli külastada kõiki Eesti terviseradasid, läbida need rattaga või joostes, uurida, kui palju radadest on valgustatud, kelle maid need läbivad ning millises seisukorras rajad üldse on. Tema ülesanne oli selgitada, kuhu eelmise kümnendi keskel Merko Ehituse, Hansapanga ja Eesti Energia käivitatud terviseradade rajamine tänaseks välja on jõudnud ning kuidas neid edasi arendada. Veerpalu kogutud andmeist selgub, et Eestis leidub juba üle 80 terviseraja. Nende looduses aasta läbi tasuta liikumisharrastuse võimaldamiseks mõeldud radade kogukilometraaž küünib 700ni. Kõigist radadest on vähemasti osaliselt valgustatud peaaegu 60, kusjuures Nõmme-Harku 15 km ring kuulub oma täies pikkuses valgustatusega maailmas ainulaadsemate hulka. Mullu sügisel sai konkursi korras SA Eesti Terviserajad tegevjuhiks Tartu Suusahullude eestvedajaid Jaak Teppan, kelle ametisse nimetamise järel teatas sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Annus, et ootab temalt värskeid mõt-

teid ja uut hoogu terviseradade arendamiseks. Seni juhtis Eesti Terviseradade tegevust alates sihtasutuse rajamisest 2005. aastal Jaanus Pulles.

Metsamehed appi Olles tutvunud Veerpalu suvise ja sügisese töö tulemustega, jõudis SA Eesti Terviserajad järeldusele, et lähiaja peamine eesmärk on jätkuvalt radade kvaliteedi parandamine. Teisisõnu tähendab see parema valgustuse tagamist ning radade põhja ja laiuse kujundamist selliseks, et need sobiksid igati talvel suusatamiseks ja suvel jooksmiseks, rattasõiduks ja muuks sportimiseks. Kuna pisut rohkem kui pooled terviserajad läbivad ühtekokku 300 km pikkuselt riigimetsa, loodab Teppan Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK) abi nende puhastamisel ja hooldamisel ning uute rajalõikude väljaehitamisel. Teine lähim plaan on sihtasutusel parandada terviseradade tähistusi nii suunaviitade, kaartide kui ka kilomeetripostidega. Samuti sooviks ta näha, et igast rajast saaks vähemalt 2–3 km valgustatud. Kunstlume tootmise võimaluste rajamine pole suurte kulutuste tõttu veele ja elektrile, rääkimata lume laialiveost, paraku odavate killast, aga on siiski heaks lahenduseks Eesti heitlike talvede vastu. Kuna kergliiklusteed on saamas nii kepikõndijaile, rulluisutajaile kui ka jalgrattureile üha olulisemaks treeningpaigaks, plaanib SA Eesti Terviserajad teha tulevikus koostööd ka maan-

teeametiga. Tema sõnul oleks mõttekas üheskoos arutada, kuhu ja kuidas ehitada edaspidi kergliiklusteid, et linnainimesed pääseks neid mööda terviseradade algpunktile võimalikult lähedale. «Kergliiklusteedest on sportlastele suur abi treeningute läbiviimisel,» kinnitab Teppan.

Vidinad mängus Kui kunagi lähitulevikus saaks välja anda ka kaardid, millele on kantud ja koordinaatide järgi leitavad kõik terviserajad, usub Teppan, et paljud saaks sellest innustust minna harjumuspäraste treeningpaikade kasutamise asemel otsima uusi harjutuskohti. «Ja siis on mul väga ägedaid mõtteid, mida teha, et saada noori arvuti eest loodusesse,» lisab ta. Näiteks saab ühendada internetimaailma nutitelefoni, GPS-seadmete ja teiste tehnikavidinate abil terviseradade võrgustikuga. Täpsemalt, palun! Aga palun: «Võtame Otepääl Tehvandi tõusu – see on kõigile ühesugune rada ja võistelda saab igal ajal,» toob Teppan näite. «Su seadeldis salvestab aja, millega selle tõusu läbisid, ja netti tekib edetabel. Või Jaak Mae teeb seal aja ette ja teised saavad üritada seda üle lüüa.» Kui kõik läheb Teppani plaanide kohaselt, saab seesuguseid korrespondentsvõistlusi – ja ükskõik milliseid võistlusi ja mänge – hakata tehnikavidinate vahendusel pidama Eesti terviseradadel juba tuleval aastal.

Kogu pere spordip채ev j채rgmisel laup채eval K천rvemaal!

4. veebruaril 2012

Toimub iga ilmaga!

Ajakava ja registreerimine: www.jooks.ee

Lisainfo: