METS JA PÕLD, mai 2020

Page 1

ERIVÄLJAANNE

MAI 2020



Metsandus | METS JA PÕLD || 3

mai 2020

Metsaühistud aitavad väikemetsaomanikke nii raiete ja puidu müügi kui ka metsataimede hankimise, istutamise ja hooldustöödega. Foto: Shutterstock

Eraisikud võiksid tänu muutunud seadusele julgemalt metsamajandamisega jätkata Arvestades, et puidu kokkuostuhinnad on langenud, on tehinguid metsamaterjali ja kasvava metsa raieõigusega tehtud tavapärasest väiksemas mahus. Metsamaa müükide statistika näitab, et 2020. aasta esimeses kvartalis oli müügimaht enamvähem sama nagu aasta tagasi samal ajal. Tehingute hind on sama ajaga langenud ligi viie miljoni euro võrra. GERLI RAMLER

E

rametsakeskuse turuülevaate kohaselt tehti 2020. aasta esimeses kvartalis 555 metsamaa tehingut ja aasta varem samal ajal 580. Aastataguse ajaga on tehingute arv mõnevõrra langenud, kuid müüdud pindala on natuke kasvanud – 5045 hektarilt 5786 hektarini. Samas on kõikide tehingute koguväärtus langenud 21,4 miljonilt eurolt 16,7 miljoni euroni. «Metsaettevõtete vahel toimub aeg-ajalt suuremaid tehinguid ikka. Füüsilistel isikutel tasuks aga nüüd muutunud tulumaksuseaduse valguses müügiplaanid üle vaadata. Kuna arvestades, et seadus annab metsa majandamisel 5000 eurose iga-aastase maksuva-

bastuse, siis pigem tasub jääda metsaomanikuks edasi ning oma metsatükki jätkusuutlikult majandada, kui metsa koos maaga turule viia,» annab nõu SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun. Tänavu aprilli keskel Riigikogus vastu võetud kriisipaketis sisaldus ka metsaomanike kauaoodatud maksusoodustus, tänu millele on metsast teenitud tulu 5000 euro ulatuses aastas maksuvaba. Omandireformi käigus tagastatud maa müügi korral kehtib metsaomanikele maksuvabastus, kuid samal maal metsa majandades pidi seni teenitud tulult siiski tulumaksu maksma. Eesti Erametsaliit tegi augustis ministeeriumitele tulumaksuseaduse muutmise ettepaneku, mida asus toetama ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Seadusemuudatus aitab vähendada ühingute hinnangul väikemetsaomanike metsamaa müüki ja motiveerib omanikke oma metsi ise majandama. Aun lisab, et aegade jooksul on metsamaa hinnad kerkinud, mistõttu metsa rahaks tehes peab arvestama, et selle raha eest samas mahus tulevikus suure tõenäosusega enam metsamaad tagasi osta ei saa. Kuna seadusemuudatus on alles väga värske, on tema sõnul võimalike mõjude kohta veel vara öelda.

Mets on kindel ja pikaaegset tulu toov investeering Jaanus Auni hinnangul tasub praegusel ajal igatahes metsa soetada. «Mets on pikaaegset tulu tootev küllaltki kindel investeering.

Projektijuht: Rainer Lomp, tel 515 0039, e-post: rainer.lomp@postimeesgrupp.ee Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova, e-post: jelena.bazanova@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Küljendus: Tiit Sermann Trükk: AS Kroonpress Väljaandja: Postimees Grupp AS


4 || METS JA PÕLD | Metsandus

mai 2020

Eesti puidutööstus on olnud viimastel aastatel ülimalt tubli, kuid sel aastal tuleb rinda pista koguni kahe kriisiga – koroona ja kuuse-kooreüraskite rüüstega. Foto: erakogu Pealegi on üle Eesti tegutsemas metsaühistud, kelle poole saab metsaomanik nõuande ja majandamise sooviga pöörduda ning kes saavad aidata metsa majandada just metsaomaniku huvidest lähtuvalt, kuna metsaühistu «omanikeks ongi metsaomanikud ise.» Ta lisab, et ühistu abi ei piirdu ainult raiete ja puidu müügiga, vaid metsaomanikku aidatakse ka metsataimede hankimisel, istutamisel ja erinevate hooldustööde läbiviimisel. Värskelt eramets.ee lehel avaldatud Heiki Hepneri (OÜ Tark Mets) koostatud 2020. aasta esimese kvartali puiduturu ülevaate järgi on puiduhinnad püsinud 2019. aasta lõpuga sarnasel tasemel. Männipalkide keskmine tihumeetri hind on langenud kvartali jooksul ligi euro ning kuusepalkidel 1–3 eurot. Kasepaku ja kasepalgi hind on seevastu kvartali jooksul tõusnud ligi viis eurot. Paberipuidu hindades olulisi muudatusi vaadeldaval ajavahemikul toimunud ei ole. Küttepuidu keskmine hind on kvartaliga umbes kaks eurot tihumeetri kohta langenud. Võrreldes 2019. aasta esimene kvartaliga on praktiliselt kõikide sortide puiduhinnad küll langenud, kuid võrreldes mulluse aasta lõpuga on Hepneri sõnul näha hindade stabiliseerumist.

Probleemideks on koroona ja üraskid 2019. aasta viimase kvartali uudistes oli juttu puitmajatootjate mõningatest probleemidest, kuid kahjuks on saabunud kriis üldise tooni palju negatiivsemaks muutnud. Ettevõtetel on tellimuste maht märtsi jooksul langenud, lisaks on Skandinaaviasse eksportivate ettevõtete jaoks probleemiks Rootsi ja Norra krooni ebasoodne kurss.

Peale selle on teise kriisi tekitanud Euroopas leviv kuuse-kooreüraski rüüste. Tšehhis raiuti näiteks tavapärase 18 miljoni tihumeetri asemel ainuüksi metsakahjustuste likvideerimiseks 25 miljonit tihumeetrit metsa. Vikerraadio saates Ettevõtlusminutid tõdes Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit tegevjuht Henrik Välja, et kuuse-kooreüraski probleem mõjutab turgu materjali ülepakkumisega, samas kui sellise puidu kvaliteet on pigem madal. Paljuski läheb see kütteks ehk energiatootmiseks, kuna metsas kuivanud puidust on keerukas kvaliteetset materjali saada. Samas nentis ta, et Eesti saetööstused on väga moodsad ning puidu mehhaanilises väärindamises ehk saagimises ja hööveldamises on Eesti Euroopa tippude hulgas. Ettevõtted on teinud ära võimaluste piires tootmise automatiseerimise ning meie tänased suuremad võimalused on digitaliseerimises. Puiduliidu liikmed investeerivad aktiivselt sellesse, et kaotada ära lihtsad ja ebameeldivad tööd ning et inimesed saaksid tegeleda kõrgema väärtusega tööga nagu tootearendus. Eesti majanduse vee peal hoidmise ettepanek on Välja sõnul riigile, et maapiirkondades tuleb hoida tööhõivet. «Sektorina soovime konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda, me ei küsi riigi abi ega toetust, kuid välisturgudel on hinnasurve väga suur. Lisaks käivad metsanduse ümber suured diskussioonid ja see tekitab metsamajandajates ebakindlust. Eesti on metsade kaitsealadelt eesrindlik, meil on üks suuremaid osi metsadest kaitse all, aga täna ei tohiks seda ala kiirustades suurendada.» Ta lisas, et puidu kasutusel ja metsa majandamisel on suur roll kliimaeesmärkide saa-

• Metsaga metsamaa ehk puistute pindala moodustab 47,4% Eesti pindalast, seega pea pool Eestimaad on puistutega kaetud. • Enamlevinud puuliikideks Eestis on harilik mänd, harilik kuusk ning aruja sookask. • Veerandile ehk 24,6%le metsamaast on seatud rangem või leebem kaitserežiim. (Aastaraamat «Mets 2018») • Statistilise metsainventuuri (SMI) 2006. aasta andmete alusel on meil metsamaad 2 251 900 miljonit hektarit, mis hõlmab 49,8% riigi pindalast. 2005. aastal koostud rahvusvahelise metsandusstatistika järgi oleme metsasuselt Euroopa 43 riigi seas auväärsel neljandal kohal. Jääme selle poolest alla ainult Soomele, Rootsile, Sloveeniale ning uusimatel andmetel ka Lätile, kus metsasus on suurenenud 55,9%-ni. («Eesti Mets» 4/2008) • Metsa- ja puidutööstusega on Eestis seotud umbes 60 000 töökohta peamiselt maapiirkondades. vutamisel. Puud seovad kasvades süsinikku ja talletavad süsihappegaasi, mis on tänaste inimtekkeliste kliimamuutuste peamine põhjustaja. Eelistades puitu fossiilsetest materjalidest valmistatud toodetele, on võimalik ulatuslikult vähendada süsinikuheidet ja kasu on keskkonnale mitmekordne.



6 || METS JA PÕLD | toetused

mai 2020

Positiivne on, et ka eraettevõtjad mõtlevad koroonaviirusest tulenevatele raskustele ning pakuvad klientidele ostusoodustusi ja järelmaksuvõimalusi. Foto: Amazone

Kust saab põllumees rah Rahalised toetused, madala intressiga laenud ning käendusabi on põllumeestele hädavajalikud, eriti kiirele tööajale juhtunud eriolukorras, kus napib tööjõudu ja rahavoog on häiritud. GERLI RAMLER

V

äikese ja keskmise suurusega ettevõtted on maapiirkonna majandusarengu oluline tegur, kuid paraku on sageli just põllumajandussektor see, mida finantsasutused liiga meelsasti ei finantseeri, põhjusteks põllumajanduse ebastabiilsus, sõltuvus ilmast, määratud maailmaturuhindadest ning vahel ka põllumeeste napp finantsplaneerimise oskus. Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) pakub aga abi just põllumajandusettevõtjatele: laenu kre-

diidiasutuse vahendusel ning laenu väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja LEADERi tegevusgruppidele. 15. mail 2020 kinnitas MES nõukogu koosoleku otsusega mitu abimeedet COVID-19 olukorra tõttu. COVID-19 laenukäendus bio- ja maamajandusettevõtjatele on viirusepuhangust tingitud ootamatu likviidsusnappuse leevendamine väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning suurettevõtjatele. Sihtgrupp on põllumajanduse esmatootjad, põllumajandustoodete töötlejad ja/või turustajad, kalanduses ja vesiviljeluses ja toiduainetööstuses tegutsevad ettevõt-


mai 2020

halist abi? 15. mail 2020 kinnitas MES nõukogu koosoleku otsusega mitu abimeedet COVID-19 seoses olukorraga. Foto: Amazone

jad, maamajanduse ettevõtjad, hoiu-laenuühistud, kes kuuluvad Eesti Hoiu-Laenuühistute Liitu, sihtasutused ja mittetulundusühingud. Üks nõue laenutaotlejale on, et seisuga 31. detsember 2019 ei olnud laenutaotleja raskustes. Meetme alusel pakutavate laenukäenduste sihtotstarve on uued käibekapitali ja investeerimislaenud ning olemasolevate käibelaenude ja investeerimislaenude (välja arvatud omaniku laenud) refinantseerimine. Täpsem informatsioon MES-i kodulehel www.mes.ee. COVID-19 käendamise meede kehtib kuni 31. detsembrini 2020. Lisaks pakub MES viirusepuhangust tingitud ootamatu likviidsusnappuse leevendamiseks bio- ja maamajanduse ettevõtjatele laenu, mis ei ole mõeldud ettevõtete kokkuostmiseks ega konsolideerimiseks. Laenu sihtotstarve on uued käibe- ja investeerimislaenud COVID-19 puhangust tingitud kahjude ületamiseks ning olemasolevate käibe- ja investeerimislaenude refinantseerimine, mille vajadus tuleneb


8 || METS JA PÕLD | toetused Foto: Shutterstock

mai 2020

tud ehitustegevused on tehtud ja/või tegevused ellu viidud. Selliste tingimuste täitmisel saab paikvaatluse läbi viia niinimetatud lihtsustatud kujul ja reaalne paikvaatlus viiakse taotleja juures kohapeal läbi pärast eriolukorra lõppu esimesel võimalusel. Kui PRIA töötaja ei ole saadetud dokumentide põhjal veendunud, et kõik vajalik on teostatud, siis lükkub makse edasi, kuni paikvaatlust on võimalik teostada. Kuni 15. juunini 2020 saab PRIAst taotleda otsetoetusi, üleminekutoetusi ning maaelu arengukava pindala- ja loomapõhiseid toetusi, aga ainult e-PRIA vahendusel. Toetusi on ligi paarkümmend ja pindala- ning loomapõhiste toetuste maksmiseks on 2020. aasta eelarves 240 miljonit eurot. Pindalatoetusi on taotlenud juba ligi 6000 klienti. Erametsakeskuse kaudu saab taotleda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikke metsandustoetusi. Toetusi saavad erametsaomanikud ja metsaühistud. Euroopa Liidu toetused on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmed, mida rahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest.

Taotluste esitamise tähtajad on järgmised COVID-19 puhangust. Laenu maksimaalne summa on viis miljonit eurot. Lisaks pakub MES põllumaa kapitalirenti (sale-and lease-back) väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mille eesmärk on ettevõtjale kapitalile ligipääsu parandamine. Sihtgrupp on põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad, põllumajandustoodete esmatootjate kontrolli all oleva varustamise, turustamisega ja ümbertöötlemisega tegelevad ettevõtjad ning maamajandusega tegelevad ettevõtjad, näiteks maaturism. Kapitalirenti pakutakse summas 5000 kuni 1 000 000 eurot.

Eriolukord muudab töökorraldust Eriolukorra tõttu on muutunud töökorraldus finantsasutustes ning toetusi andvates organisatsioonides. Näiteks Põllumajandu-

se Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) võib paikvaatluse jätta taotleja tegevuskohas eriolukorra kehtimise ajal läbi viimata, kui finantseeritavate masinate ja seadmete puhul on taotleja esitanud kontrollitavatest objektidest fotod nõutava märgistusega, kõik maksetaotlusega esitatud tõendusdokumendid on nõuetekohased ning taotleja esitab kinnituse, et deklareeritud investeeringud on tehtud ja/või tegevused ellu viidud. Ehituse või rekonstrueerimise puhul peab taotleja esitama maksetaotlusega deklareeritud ehitus- või rekonstrueerimistöödest fotod, mille järgi saab PRIA töötaja hinnata, kas tööd on deklareeritud ulatuses teostatud. Lisaks võib taotleja esitada juurde muid kinnitavaid dokumente. Kõik maksetaotlusega esitatud tõendusdokumendid peavad olema nõuetekohased ning taotleja peab esitama kinnituse, et deklareeri-

Metsa uuendamise toetus – I voor 1. juuli 2020 ja II voor 2. detsember 2020. Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus – 1. juuli 2020. Erametsaomanike nõustamise toetus – 2020 lõpus. Metsamaaparandustööde toetus – 2. september 2020. Metsa inventeerimise toetus – 16. detsember 2020. Vääriselupaiga kaitseks sõlmitakse lepinguid kogu aasta kestel. Üks COVID-19 puhangust sündinud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse meetmetest sobib ka põllumajandusettevõtetele. See on väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus. Toetusmeede on avatud taotlemiseks alates


toetused | METS JA PÕLD || 9

mai 2020

Finantsasutused ei finantseeri meeleldi põllumajandussektorit, tuues põhjusteks põllumajanduse ebastabiilsuse, sõltuvuse ilmast ja maailmaturuhindadest. Foto: Amazone

11. maist 2020 ja toetuse andmise eesmärk on ühekordne tagastamatu abi väikeettevõtjatele viiruspuhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks. Toetuse andmise oodatav tulemus on väikeettevõtjate jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel pärast COVID-19 pandeemia lõppu. Toetuse suurus ühe väikeettevõtja kohta vastavalt käibe vähenemisele on 3000 kuni 5000 eurot. Positiivne on, et ka eraettevõtjad mõt-

levad koroonaviirusest tulenevatele raskustele ning pakuvad klientidele ostusoodustusi ja järelmaksuvõimalusi. Saksamaa põllumajandustehnikat esindav Jatiina OÜ palus Amazone tehaselt abi võimaldada Eesti põllumeestel soetada tehnikat järelmaksuga. «Idee tuli sellest, et praeguse olukorra valguses on kõik muutunud ettevaatlikuks ning spekuleeritakse pidevalt, kuidas läheb tööjõuga ning kas piimahind hakkab kukku-

ma. Situatsioonist aitab välja tulla vaid hea tehnika. Selle soetamiseks ei pruugi põllumehel olla hetkel piisavalt finantse või julgust kogu tagavara korraga ära maksta,» ütleb Jatiina OÜ juhatuse liige Tõnis Põldmaa. «Rääkisime Amazone tehasega ning nad olid nõus Eesti põllumehi aitama, pakkudes võimalust, et randaali või külviku ostuks tuleb kohe sisse maksta vaid 20 protsenti masina hinnast. Ülejäänu tuleb tasuda alles sügisel, kui turg on rahunenud ja saak korjatud.»


10 || METS JA PÕLD | SISUTURUNDUS

mai 2020

Tööjõud, millelt tööjõumakse pole vaja maksta Kriisi olukorras on teravnenud suur tööjõuga seonduv probleem põllumajanduses. Nimelt pole lautadesse kõiki töökäsi võimalik Eestist leida ja pilgud on pööratud valitsuse poole, et võimaldataks kolmandate riikide tööliste jätkamine või maaletoomine. Samas on olemas ka teistmoodi lähenemine tööjõuprobleemidele ning seda tahaksingi kirjutises tutvustada. Väikseim omamise kogukulu Üks farmi juhtimise peamine külg on kulude kontrolli all hoidmine. Robotlüpsmist peetakse farmis tihti suureks kulutuseks. Kuid tegelikult on Lely Astronaut A5 nutikas investeering ja tasub end aja jooksul, eriti olukorras, kus kulud inimtööjõule pikas perspektiivis kasvavad. Kasutusperioodiks võiks Lely Astronaudi puhul arvesse võtta vähemalt 15 aastat. Lely Astronaut A5 arendamise üks peamisi eesmärke oli vähendada omamise kogukulu farmeri jaoks. Järgmised aspektid aitavad kaasa omamise kogukulude väljaselgitamisele.

Energiatarbimine Hübriidkäe kasutuselevõtt vähendab kompressori töötamise aega suruõhu tekitamiseks vähemalt 85% võrra. See säästab märkimisväärselt energiat. Kontrollimise käigus tehtud mõõtmised näitavad, et lüpsmine, sealhulgas puhastus/pesu, võtab keskmiselt vaid 0,2 kWh elektrit. Kui arvestada , et üks Lely lüpsirobot teeb ööpäevas 170 lüpsi, siis on ööpäevane kulu 34 kWh. Mis teeb rahas suurusjärgus 6,8 eurot ööpäevas roboti kohta.

Veetarbimine Lely Astronaut A5 loputustsüklid lüpside vahel kasutavad ainult minimaalses koguses vett. Kui võtta aluseks 170 lüpsi roboti kohta ja kolm seadmesüsteemi põhipuhastust päevas, tarbib Lely Astronaut A5 iga lüpsi kohta keskmiselt vaid 2,4 liitrit vett.

Kemikaalide tarbimine Lely Astronaut A5 kohta aastas: a. Astri‑LC (lüpsieelne nisapuhastus): 8 tk ~20 kg kanister; b. Astri‑LIN (leeliseline põhipesu) 9 tk ~24 kg kanister; c. Astri‑Cid (happeline põhipesu) : 5 tk ~24 kg kanister; d. udarahooldus (nisadeso): 6 tk ~60 kg kanister; e. vaakumpumba puhastus: 2 tk ~10 kg kanister. Keskmiselt on sellisel juhul kemikaalide kulu roboti kohta 4,9 eurot ööpäevas.

Ennetav hooldus + plaaniväline remont + kuluv- ja varuosad + tarkvarauuendused: Lely Astronaut A5 kulud selles alajaotuses on tähtsad farmerile just ühtlase ja ennustatava rahavoo jaoks. Kogu kulu Lely Astronaut A5-le on keskmiselt orienteeruvalt 17 eurot ööpäevas roboti kohta.

Liisingu tõenäoline kulu tööjõu soetamisel Siinkohal peaks ära märkima, et Lely veel finantsteenuseid Eestis ei paku. Küll aga on Eestis pankasid, mis finantsteenuseid ka tänasel päeval osutavad. Lely Astronaut A5 liisingu aeg võiks olla näiteks kuus aastat. Kui nüüd kasutada internetis olevat liisingukalkulaatorit (kasutasin autoliisingu oma hetkel), sain tulemiks suurusjärgu1400 eurot kuus

(tegu oleks standardvarustusega täiendavate lisadeta).

Kuueaastane igakuine kulu tööjõu soetamisel Seega kokkuvõtvalt oleksid Lely Astronaut A5 kulud kuus: liising orienteeruvalt 1400 eurot + ennetav hooldus, plaaniväline hooldus, kuluvja varuosad, tarkvarauuendused kokku orienteeruvalt 510 eurot + energiatarve orienteeruvalt 204 eurot = 2114 eurot (käibemaksuta). Peale liisingu möödumist ülejäänud aastad on kuutasu liisingumakse võrra väiksem, olles siis orienteeruvalt 714 eurot kuus.

Kokkuvõtvalt Lely Astronaut A5 näol on teil võimalik saada tööjõud, mis ei lahku laudast, vaid veedab seal tööd tehes kogu ööpäeva. Kui te ka temast hoolite, siis ta ei turtsu ja ei võta haiguslehte. Ka on tegu masinaga, mis doseerib lehmadele jõusööta vajaduse järgi. Samuti tuleks arvestada ka sellega, et täna olemasoleva inimlüpsja kulu laudas ei sisalda veel traditsiooniliste lüpsisedmete soetushinda. Seega seesama eelnevalt kirjutatud 714 eurot kuus on summa, mida võiks hakata võrdlema juba inimlüpsja palgaga. Täna näen, et palgad.ee kodulehel on lüpsja netokuupalgaks märgitud kuni 1228 eurot. Täiendavat infot: www.lely.com/ee/centers/estonia/ või Siim Välb: s.valb@pai.lelycenter.com.


taimekaitse | METS JA PÕLD || 11

mai 2020

Selle aasta märksõna on taimekaitse Põllumehed on saanud aastaid sarjata nii taimekaitsevahendite kui ka nende põllule pritsimise meetodite pärast. Vahendite puhul on asi üsna selge: põllumajandusameti lehel ei ole välja toodud ainult lubatud ja keelatud vahendid, vaid ka kõik väga mürgiste taimekaitsevahendite kasutajad kantakse avalikku registrisse. Kuidas aga võimalikult säästlikult ja keskkonnasõbralikult pritsimist teha? GERLI RAMLER Fotod: Shutterstock

T

egelikult on ka taimekaitsetööde kohta põllumajanduses põllumajandusamet välja andnud meelespea, mis käsib muuhulgas taimekaitsetöö ohutusnõudena veenduda, et pritsitaval alal ei oleks õitsvaid taimi, sealhulgas umbrohte. Välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ajal, aga sel juhul võib tõid teostada vaid vahemikus kell 22–5. Samuti tuleb jälgida, et tuule kiirus pritsimise ajal ei ületaks 4 m/s, tuleb arvestada tuule suunda lähedalasuvate objektide suhtes, et ära hoida võimalik saastumine ning pritsida ei tohi õhutemperatuuril üle 25 ºC. Alati tuleb põl-

luraamatut täita õigel ajal ehk hiljemalt kümne päeva jooksul ning korrektselt. Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus OÜ juhatuse liikme, põllumees Jaanus Põldmaa sõnul on sel aastal muutunud taimekaitse teostamise küsimused põllumeeste seas eriti huvipakkuvaks. Tähelepanu all pole niivõrd taimekaitsevahendid ise, vaid just tehnilised küsimused – kuidas välistada tuuletriivi, kuidas saada öisel ajal pritsedes töö võimalikult kiirelt tehtud ning loomulikult küsimus, kuidas hooldada põldusid võimalikult heaperemehelikult ja keskkonnasõbralikult. «Tuuletriiv on saanud palju avalikkuse tähelepanu ja eks selle puhul mõeldakse pidevalt, kuidas oleks triiv võimalikult väike ning millised abinõud sellele kaasa aitaksid. Samuti on tugeva avalikkuse surve all olnud päevane pritsimi-

ne. Öösel tööd teha ei pruugi olla mugav, kuid samas mõistab põllumees aina paremini, et päevane pritsimine on ebaefektiivsem ja keskkonnale kahjulikum,» ütleb Põldmaa. Öise pritsimise eesmärk on vähendada tolmeldajate võimalikku kokkupuudet taimekaitsevahendiga, näiteks kui nad lendavad üle teraviljapõllu või puutuvad taimekaitsevahendiga kokku selle triivil.

Pritsimistehnoloogia mõjutab otseselt taimekaitsevahendite efektiivsust «Iga põllumees mõtleb, kuidas põldu võimalikult tõhusalt harida, see on loomulik. Näiteks ↑ Öise pritsimise eesmärk on vähendada tolmeldajate võimalikku kokkupuudet taimekaitsevahendiga.


12 || METS JA PÕLD | taimekaitse

mai 2020

«Ajad, kus pritsiti 100–150 liitrit vett hektari kohta ja arvati, et sellest on küll, on möödas,» ütleb põllumees Jaanus Põldmaa. on järjest suurem surve kiirematel pritsimistel, eriti kui seda peab tegema öösel – aega kipub ju alati nappima. Olenevalt pihustist pritsivad kangemad mehed juba 17–19 kilomeetrit tunnis, mis kümme aastat tagasi tundus täielik ulmekiirus!» räägib Põldmaa. Tema hinnangul on tegelikult täna õigesti ja valesti pritsimine hall ala, sest kõik teevad tööd vastavalt võimalustele ja oskustele.

«Samas on minu meelest väga teretulnud, et põllumees mõtleb palju enam keskkonnasäästule ning tahab kõike paremini ja täpsemini teha. Näiteks kasutatakse rohkem leheväetisi ning taimekaitsevahendid muutuvad järjest keskkonnasõbralikumaks. Vähem keskkonnasõbralikud võetakse aga kasutusest välja, ka sel aastal võeti neid terve rida vähemaks. Kui taimekaitsevahendid on keskkonnasäästlikumad,

panebki see rohkem pöörama tähelepanu pritsimise meetoditele, et maksimaalse kasumi saamiseks kõik õigesti tehtaks.» Positiivne on Põldmaa sõnul ka põllumeeste mõistmine, et rohkema vee vedamine põllule pole mõttetu rassimine, vaid tasuv töö. «Usun, et ajad, kus pritsiti 100–150 liitrit vett hektari kohta ja arvati, et sellest on küll, on möödas. Saadakse aru, et pritsima peab vett 200 liitrit hektari kohta, sest nii on taimekaitsevahendite toime palju parem.» Põldmaa sõnul vastab ta aina tihedamini küsimustele pritsimise kiiruse kohta, näiteks pööratakse aina enam uute masinate soetamisel tähelepanu, kui võimekad on pritsid poomi juhtima. «Ühesõnaga – taimekaitse on kindlasti selle aasta märksõna, mille üle paljud põllumehed mõtlevad,» nendib ta. Taimekaitsevahend peab Eestis turustamiseks ja kasutamiseks vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega tohi nõuetekohase kasutamise korral olla ohtlik inimesele või keskkonnale. Eestis turustamiseks ning kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendite ja kasvuregulaatorite nimekiri muutub pidevalt. Sellesse lisandub uusi taimekaitsevahendeid ja sealt kustutatakse olemasolevaid. Samuti võivad muutuda taimekaitsevahendi või kasvuregulaatori kasutustingimused. Regulaarselt uuendatud infot turule lubatud taimekaitsevahendite ja nende kasutustingimuste kohta leiate Põllumajandusameti kodulehel avaldatud taimekaitsevahendite registrist: https://portaal.agri.ee/avalik/#/ taimekaitse/taimekaitsevahendid-otsing/et.



14 || METS JA PÕLD | taimekaitse

mai 2020

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019–2023 Toidu hea kvaliteedi ja toidutööstuse majandusliku elujõu tagamiseks koostab iga Euroopa Liidu liikmesriik tegevuskava, kus kirjeldatakse, kuidas riik kavatseb arendada taimekaitsevahendite säästva kasutamise saavutamiseks olulisi valdkondi. Tegevuskavas toodud abinõudel on kaks peamist eesmärki: vähendada taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat ohtu ja mõju inimese tervisele ning keskkonnale ning soodustada integreeritud taimekaitse põhimõtete ja muude abinõude väljatöötamist ja kasutusele võtmist.

Taimekaitsealased tegevused hõlmavad taimekaitse säästvat kasutamist ja integreeritud taimekaitset. Neid võib tinglikult nimetada taimekaitsevahendite kasutamise viisideks ja võteteks. Kavas on edendada taimekaitsevahendite ohutumat ja sihipärasemat kasutamist ning tõhustada taimekaitsevahenditega seotud huvigruppide koostööd ja järelevalvet. Lisaks on plaanis soodustada integreeritud taimekaitse ja teiste alternatiivsete taimekahjustajate tõrjeviiside kasutuselevõttu.




Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.