MINU ETTEVÕTE || 17
POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2013
MINU ETTEVÕTE
TEEMALEHT 24. SEPTEMBER 2013
UNISTA JA PLANEERI. La Muu kaubamärk näib jäätise- ja ökosõpradele selle kümnendi kiireima ja magusaima eduloona – jäätisena oleks selle ettevõtte retsepti põhikoostiseks aga koore asemel palju strateegilist planeerimist ning tibake õnne, kinnitavad omanikud.
Kirglik äriidee peab jõudma praktiliste otsuste ja tegudeni toimetaja
Tahaks näha neid pereliikmeid ja sõpru-kolleege, kes valjult protestiksid, kui ühel päeval tuppa astudes enesekindlalt väidad, et hakkad jäätist tootma. Kahtlejaid ja vingujaid oleks hulga rohkem, kui kuulutaksid elumuutust soovi kaudu toota kruvisid, kanistreid või värvipliiatseid. Emotsionaalne soov ja kirglik valik keskeakriisi ennetamiseks oma elus midagi põhjalikult muuta peab võtma kiiresti ratsionaalse pöörde ning jõudma strateegiliselt kaalutud otsuste ja tegudeni, kinnitavad öko- ja sotsiaalse ettevõtluse kogemusega äripartnerid Priit Mikelsaar ja Rasmus Rask.
Järeleandmisteta kvaliteet Esimese strateegilise otsusena toob Rask välja äripartneri valiku. On väheseid asju, mida jõuaks või oskaks teha üksi, aga teisega äririske ning võimalikku (eba)edu ja kasumit-kahjumit jagades võib hooga lihtsalt raksu minna. «Äripartnerite väärtushinnangud peavad klappima ja kompetentsid üksteist täiendama, mitte hakkama omavahel konkureerima,» selgitab Rask. Nii tema kui äripartner Mikelsaar veendusid omavahelises klapis juba sotsiaalse ettevõtte – Uuskasutuskeskuse – käivitamisel, kus nad omal nahal ja üheskoos ka turbulentsi ning ebaõnnestumisi kogesid. Rask oli eelnevalt kogunud varasalve ka hulga rahvusvahelisi töötunde Swedbanki peakontoris Stockholmis turundusülesandeid lahendades. Mikelsaarel oli ette näidata aga kogemustepagas Biomarketi poeketi ülesehitamisest Eestis. «Me tahtsime teha midagi muud, midagi erilist ... La Muud, noh,» muigab Rask. Kui Biomarket impordib siinsesse kuude poodi hulga ökotooteid mujalt maailmast, siis Eesti esimest ökojäätist
soovisid omanikud toota – niipalju kui võimalik – kohalikust toorainest. Raski sõnul on Eestis tooraine mõttes ökomärgiga saadusi piisavalt, aga millegipärast neist lisandväärtusega tooteid eriti ei arendata. «Meil oli aga algusest peale plaan midagi toota – mingit ökotoodet,» meenutab ta, mismoodi La Muu idee arutelude käigus arenema hakkas. «Mulle tundub, et nii mõtlevad paljud 35-aastased, et tahaks pärast aastaid kontoritoolil istumist midagi oma kätega teha.» Mehed soovitavad teistelgi muud teha tahtjatel selgitada kõigepealt välja see, mida endale meeldiks teha ning alles seejärel teha ratsionaalselt kindlaks, kas välja töötatud ideel ka majanduslikku mõttekust ja turgu leidub. Jäätisetootmise ideele aitas kaasa tollesama Swedbanki Stockholmis asuva peakontori lähedal olev kohvik, kus Rask vahel tõelist itaalia gelato’t käis mekkimas. Küllap jäi sealt ikka maitse suhu ja idee kuklasse oma aega ootama. La Muu jäätis valmib Eesti mahedast koorest ja munadest. Igal võimalikul juhul kasutatakse ka Eestis kasvanud mahedaid lisandeid. «Meie ei otsinud äriideed välja töötades otseselt rahahunnikuid,» kirjeldab Mikelsaar ning lisab, et seetõttu pole nad ka tootmises pidanud tegema ühtegi järele-
andmist tooraine maheduses ega kvaliteedis – see on neid aga järjest enam viinud kokku sarnaselt mõtlevate inimestega. «Üks Eesti põllumees pakkus meile oma mahedalt kasvatatud pirne, neist valmis selleks hooajaks kohe meie uus pirnisorbett,» toob Mikelsaar näite edukast koostööst kohalike talunikega.
Hooajast sõltuvad maitsed «Selles äris on vähem romantikat, kui välja paistab,» ütleb Rask rahustavad sõnad. Kujutluspilt sellest, kuidas jäätisevabriku noored omanikud päevast päeva koort limpsides tagatoas koonusekujuliselt rahapakke laovad, kuulub multifilmirežiide hulka – tegelikkus on oluliselt proosalisem.
Kuigi võtsime rahulikult, sisaldas meie äriplaan ikkagi liiga palju illusioone.
La Muu Eesti esimese ökojäätise loomise taga seisavad sõbrad ja äripartnerid Rasmus Rask (vasakul) ning Priit Mikelsaar. :
Soovitused (taas)alustavale ettevõtjale Kuigi ühtegi ärimudelit või edulugu ei saa üheselt üle võtta ega korrata, kasvab kogemustest siiski hulk soovitusi, mida tähele pannes võib suuremaid ebaõnnestumisi vältida, et edule rohelist tuld näidata. • Tee seda, mida tahad teha, mõtlemata alguses rahale – keskendu oma kirele. Seejärel aga uuri, kas sinu ideel on taga ka piisavalt turgu. Kõik ei pea tootma massidele, ka nišiturul võib edukalt tegutseda, julgustab Rask. • Tegele sellega, mis sind õnnelikuks teeb ja sisemist energiat toodab. «Töö ei tohi energiat ära võtta, vaid peab seda andma,» ütleb Rask. • Tee ise kõik protsessid läbi, et tunneksid oma äri läbi ja lõhki, kuid vajadusel küsi nõu või palka
oma ala ekspert. Kõik La Muu retseptid töötab siiani välja Rasmus Rask ise. «Kuigi proovisime ka ise kujundada, tellisime pakendikujunduse lõpuks siiski Eesti esimeselt pakendidisaini firmalt KOOR,» räägib Mikelsaar. «Käisime suvel ka ise tänaval jäätist müümas,» lisab Rask. • Kui sul on piiratud ressursid turundusele, peab toode ise olema niivõrd hea, et selle tarbija tahab seda vabatahtlikult oma sõpradele soovitadareklaamida. «Me teadsime kohe alguses, et suurtega sama valjult ei jõua me niikuinii karjuda,» ütleb Rask. • Ole kirglik, kuid jää seejuures alati realistlikuks ja kaalutlevaks – ära kuluta rohkem, kui sul on.
Kui lustlik idee hakata äriideena magusat koort külmutama sai veinipokaali taga välja mõeldud, tähendas see Raski ja Mikelsaare jaoks kuudepikkust eeltööd praktilistele küsimustele vastuseid otsides, et jõuda otsuseni – kas see on üldse tehtav? Kuna investeeriti vaid omaenda raha, pidid mehed jääma tehase ja kaubamärgi ülesehitamiseks tehtavate kulutustega äärmiselt realistlikuks. «Samuti polnud meil survet investoritelt, meile polnud oluline saada kiirelt rikkaks.» Nii võtsid nüüdsed jäätisemeistrid aega, et uurida tausta, võimalusi ja vajalike investeeringute suurusjärku. «Paarikolme kuuga sai asi siiski selgeks, realistlikuks,» meenutab Mikelsaar. «Ettevõtet alustades pead pidevalt kõhulihaseid sees hoidma,» teab Rask soovitada, ja Mikelsaar täiendab: «Kuigi võtsime rahulikult, sisaldas meie äriplaan ikkagi liiga palju illusioone.» Plaanide kohaselt pi-
di esimene jäätiseports jaanipäevaks turule jõudma, et suvekuumas tarbijaid ligi meelitada, müügile saabus see aga alles detsembris. See jäi ka La Muu ainsaks suuremaks tagasilöögiks, sest juba esimesel testimisel Tallinnas NOPis täitis Eesti oma gelato mahetarbijate südamed ning nende Facebooki-seinad magusate tunnete ja ausate soovitustega. Turundus oli käima läinud. Praegu ei vaeva ärijuhte mitte niivõrd küsimus, kuidas tarbijaid juurde saada ja neid toote külge kinnistada, vaid pigem kained valikud, kuidas kulusid kokku hoides vältida järeleandmisi kvaliteedis ning jäätise lubatud ökokindluses. «Et tootmiskulud ja müügilogistika ei sööks ära tulusid,» sõnab Mikelsaar. «Ning et suudaksime kiire kasvu ahvatlusele vastu panna.» Tasa ja targu jõuab La Muu jäätis siiski suuremas sortimendis ja rohkemate poodide lettidele, kuid õppetunnid selle tootmises ja turustamises pole veel lõppenud, kinnitavad jäätise loojad ausalt ja häbenemata. «Kuna teeme väga palju jätkuvalt ise, on esimese korra õppetunnid meie igapäevaelu osaks ka praegu,» selgitab Rask. «Esimest korda tegime pirnisorbetti, nüüd tuleb uus hooaeg, kus katsetame taas uusi retsepte, teeme vigu ja saame õppetunde, aga kogeme ka õnnestumisi.» La Muu ongi võtnud hooajalisuse suuna, et jääda maksimaalselt ustavaks kodumaisele toorainele ja selle pakutavatele naturaalsetele maitseelamustele. «Kui rabarber saab otsa, siis rabarberijäätist enam ei saa, vaid midagi muud, sama head,» kinnitab Rask. Aga mis saab siis, kui uus seltskond tuleb keskeakriisi vältimiseks turule La Veelgi Paremaga? – küsin teravalt, keelt sulavasse jäätisesse surudes. See oleks isegi hea, jääb Rask enesekindlaks. «See paneks veelgi enam pingutama ja valideeriks ühtlasi ära, et tegemist on tõsiselt võetava turunišiga.»