MINU ETTEVÕTE || 17
POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2013
MINU ETTEVÕTE
TEEMALEHT 24. SEPTEMBER 2013
UNISTA JA PLANEERI. La Muu kaubamärk näib jäätise- ja ökosõpradele selle kümnendi kiireima ja magusaima eduloona – jäätisena oleks selle ettevõtte retsepti põhikoostiseks aga koore asemel palju strateegilist planeerimist ning tibake õnne, kinnitavad omanikud.
Kirglik äriidee peab jõudma praktiliste otsuste ja tegudeni toimetaja
Tahaks näha neid pereliikmeid ja sõpru-kolleege, kes valjult protestiksid, kui ühel päeval tuppa astudes enesekindlalt väidad, et hakkad jäätist tootma. Kahtlejaid ja vingujaid oleks hulga rohkem, kui kuulutaksid elumuutust soovi kaudu toota kruvisid, kanistreid või värvipliiatseid. Emotsionaalne soov ja kirglik valik keskeakriisi ennetamiseks oma elus midagi põhjalikult muuta peab võtma kiiresti ratsionaalse pöörde ning jõudma strateegiliselt kaalutud otsuste ja tegudeni, kinnitavad öko- ja sotsiaalse ettevõtluse kogemusega äripartnerid Priit Mikelsaar ja Rasmus Rask.
Järeleandmisteta kvaliteet Esimese strateegilise otsusena toob Rask välja äripartneri valiku. On väheseid asju, mida jõuaks või oskaks teha üksi, aga teisega äririske ning võimalikku (eba)edu ja kasumit-kahjumit jagades võib hooga lihtsalt raksu minna. «Äripartnerite väärtushinnangud peavad klappima ja kompetentsid üksteist täiendama, mitte hakkama omavahel konkureerima,» selgitab Rask. Nii tema kui äripartner Mikelsaar veendusid omavahelises klapis juba sotsiaalse ettevõtte – Uuskasutuskeskuse – käivitamisel, kus nad omal nahal ja üheskoos ka turbulentsi ning ebaõnnestumisi kogesid. Rask oli eelnevalt kogunud varasalve ka hulga rahvusvahelisi töötunde Swedbanki peakontoris Stockholmis turundusülesandeid lahendades. Mikelsaarel oli ette näidata aga kogemustepagas Biomarketi poeketi ülesehitamisest Eestis. «Me tahtsime teha midagi muud, midagi erilist ... La Muud, noh,» muigab Rask. Kui Biomarket impordib siinsesse kuude poodi hulga ökotooteid mujalt maailmast, siis Eesti esimest ökojäätist
soovisid omanikud toota – niipalju kui võimalik – kohalikust toorainest. Raski sõnul on Eestis tooraine mõttes ökomärgiga saadusi piisavalt, aga millegipärast neist lisandväärtusega tooteid eriti ei arendata. «Meil oli aga algusest peale plaan midagi toota – mingit ökotoodet,» meenutab ta, mismoodi La Muu idee arutelude käigus arenema hakkas. «Mulle tundub, et nii mõtlevad paljud 35-aastased, et tahaks pärast aastaid kontoritoolil istumist midagi oma kätega teha.» Mehed soovitavad teistelgi muud teha tahtjatel selgitada kõigepealt välja see, mida endale meeldiks teha ning alles seejärel teha ratsionaalselt kindlaks, kas välja töötatud ideel ka majanduslikku mõttekust ja turgu leidub. Jäätisetootmise ideele aitas kaasa tollesama Swedbanki Stockholmis asuva peakontori lähedal olev kohvik, kus Rask vahel tõelist itaalia gelato’t käis mekkimas. Küllap jäi sealt ikka maitse suhu ja idee kuklasse oma aega ootama. La Muu jäätis valmib Eesti mahedast koorest ja munadest. Igal võimalikul juhul kasutatakse ka Eestis kasvanud mahedaid lisandeid. «Meie ei otsinud äriideed välja töötades otseselt rahahunnikuid,» kirjeldab Mikelsaar ning lisab, et seetõttu pole nad ka tootmises pidanud tegema ühtegi järele-
andmist tooraine maheduses ega kvaliteedis – see on neid aga järjest enam viinud kokku sarnaselt mõtlevate inimestega. «Üks Eesti põllumees pakkus meile oma mahedalt kasvatatud pirne, neist valmis selleks hooajaks kohe meie uus pirnisorbett,» toob Mikelsaar näite edukast koostööst kohalike talunikega.
Hooajast sõltuvad maitsed «Selles äris on vähem romantikat, kui välja paistab,» ütleb Rask rahustavad sõnad. Kujutluspilt sellest, kuidas jäätisevabriku noored omanikud päevast päeva koort limpsides tagatoas koonusekujuliselt rahapakke laovad, kuulub multifilmirežiide hulka – tegelikkus on oluliselt proosalisem.
Kuigi võtsime rahulikult, sisaldas meie äriplaan ikkagi liiga palju illusioone.
La Muu Eesti esimese ökojäätise loomise taga seisavad sõbrad ja äripartnerid Rasmus Rask (vasakul) ning Priit Mikelsaar. :
Soovitused (taas)alustavale ettevõtjale Kuigi ühtegi ärimudelit või edulugu ei saa üheselt üle võtta ega korrata, kasvab kogemustest siiski hulk soovitusi, mida tähele pannes võib suuremaid ebaõnnestumisi vältida, et edule rohelist tuld näidata. • Tee seda, mida tahad teha, mõtlemata alguses rahale – keskendu oma kirele. Seejärel aga uuri, kas sinu ideel on taga ka piisavalt turgu. Kõik ei pea tootma massidele, ka nišiturul võib edukalt tegutseda, julgustab Rask. • Tegele sellega, mis sind õnnelikuks teeb ja sisemist energiat toodab. «Töö ei tohi energiat ära võtta, vaid peab seda andma,» ütleb Rask. • Tee ise kõik protsessid läbi, et tunneksid oma äri läbi ja lõhki, kuid vajadusel küsi nõu või palka
oma ala ekspert. Kõik La Muu retseptid töötab siiani välja Rasmus Rask ise. «Kuigi proovisime ka ise kujundada, tellisime pakendikujunduse lõpuks siiski Eesti esimeselt pakendidisaini firmalt KOOR,» räägib Mikelsaar. «Käisime suvel ka ise tänaval jäätist müümas,» lisab Rask. • Kui sul on piiratud ressursid turundusele, peab toode ise olema niivõrd hea, et selle tarbija tahab seda vabatahtlikult oma sõpradele soovitadareklaamida. «Me teadsime kohe alguses, et suurtega sama valjult ei jõua me niikuinii karjuda,» ütleb Rask. • Ole kirglik, kuid jää seejuures alati realistlikuks ja kaalutlevaks – ära kuluta rohkem, kui sul on.
Kui lustlik idee hakata äriideena magusat koort külmutama sai veinipokaali taga välja mõeldud, tähendas see Raski ja Mikelsaare jaoks kuudepikkust eeltööd praktilistele küsimustele vastuseid otsides, et jõuda otsuseni – kas see on üldse tehtav? Kuna investeeriti vaid omaenda raha, pidid mehed jääma tehase ja kaubamärgi ülesehitamiseks tehtavate kulutustega äärmiselt realistlikuks. «Samuti polnud meil survet investoritelt, meile polnud oluline saada kiirelt rikkaks.» Nii võtsid nüüdsed jäätisemeistrid aega, et uurida tausta, võimalusi ja vajalike investeeringute suurusjärku. «Paarikolme kuuga sai asi siiski selgeks, realistlikuks,» meenutab Mikelsaar. «Ettevõtet alustades pead pidevalt kõhulihaseid sees hoidma,» teab Rask soovitada, ja Mikelsaar täiendab: «Kuigi võtsime rahulikult, sisaldas meie äriplaan ikkagi liiga palju illusioone.» Plaanide kohaselt pi-
di esimene jäätiseports jaanipäevaks turule jõudma, et suvekuumas tarbijaid ligi meelitada, müügile saabus see aga alles detsembris. See jäi ka La Muu ainsaks suuremaks tagasilöögiks, sest juba esimesel testimisel Tallinnas NOPis täitis Eesti oma gelato mahetarbijate südamed ning nende Facebooki-seinad magusate tunnete ja ausate soovitustega. Turundus oli käima läinud. Praegu ei vaeva ärijuhte mitte niivõrd küsimus, kuidas tarbijaid juurde saada ja neid toote külge kinnistada, vaid pigem kained valikud, kuidas kulusid kokku hoides vältida järeleandmisi kvaliteedis ning jäätise lubatud ökokindluses. «Et tootmiskulud ja müügilogistika ei sööks ära tulusid,» sõnab Mikelsaar. «Ning et suudaksime kiire kasvu ahvatlusele vastu panna.» Tasa ja targu jõuab La Muu jäätis siiski suuremas sortimendis ja rohkemate poodide lettidele, kuid õppetunnid selle tootmises ja turustamises pole veel lõppenud, kinnitavad jäätise loojad ausalt ja häbenemata. «Kuna teeme väga palju jätkuvalt ise, on esimese korra õppetunnid meie igapäevaelu osaks ka praegu,» selgitab Rask. «Esimest korda tegime pirnisorbetti, nüüd tuleb uus hooaeg, kus katsetame taas uusi retsepte, teeme vigu ja saame õppetunde, aga kogeme ka õnnestumisi.» La Muu ongi võtnud hooajalisuse suuna, et jääda maksimaalselt ustavaks kodumaisele toorainele ja selle pakutavatele naturaalsetele maitseelamustele. «Kui rabarber saab otsa, siis rabarberijäätist enam ei saa, vaid midagi muud, sama head,» kinnitab Rask. Aga mis saab siis, kui uus seltskond tuleb keskeakriisi vältimiseks turule La Veelgi Paremaga? – küsin teravalt, keelt sulavasse jäätisesse surudes. See oleks isegi hea, jääb Rask enesekindlaks. «See paneks veelgi enam pingutama ja valideeriks ühtlasi ära, et tegemist on tõsiselt võetava turunišiga.»
18 || MINU ETTEVÕTE
kuldar.kullasepp@postimees.ee
Ära kunagi kaota pead Nädalapäevad tagasi kinodesse jõudnud film visionäär Steve Jobsist tõi saali palju noori, kel taskus õunalogoga telefon ja põlvedel alumiiniumikarva arvuti. Kuigi paljud filmivaatajad jälgivad seda kui pigem lahedat ja ägedat meelelahutust, siis tasub vaadata kaugemale ja sügavamale, kust võib aimata piinatud geeniust. Kahe aasta eest lahkunud Jobsi peetakse õigusega meie aja mõjukamaks inimeseks, kes sõna otseses mõttes muutis maailma, kus me elame. Vastuoluline Jobs on eeskujuks nii praegustele kui tulevastele juhtidele. Tema tähelepanu detailidele ja esteetikale ajas paljusid hulluks, kuid osutus kuldaväärt kiiksuks. Jobsi soov ja eesmärk teha ainult häid asju ja visata minema kõik see, mis näis poolik, on õppetund igal tasemel juhile. Äärmuslik perfektsionist ümbritses end andekate inimestega, kellega koos loodi sellised ikoonilised tooted nagu iMac, iPod, iPhone ja iPad. Apple’i toodete kultus võttis ebareaalsed mõõtmed, muutudes isegi absurdiks, kuid see ongi ilmseks kinnituseks Jobsi geniaalsele oskusele emotsioone ja hinge puudutada. Jobs suutis luua täiesti uue turu ja tekitada enneolematut nõudlust asjade järele, mida inimesed ei teadnud end tahtvatki. Jobsilt on palju õppida igaühel meist. See ei pruugi puudutada konkreetselt juhtimist, turundust, tootedisaini või arendustööd, vaid tähendab pigem arengut, olgu selleks siis meelerahu või midagi uuenduslikku, mis muudab maailma. Selline areng on võimalik ainult siis, kui jääd truuks iseendale.
Praegused juhid peavad mõistma, et kõige olulisem igas ettevõttes ja ettevõtmises on idee ja väärtused. Kunagised Jobsi kolleegid on öelnud, et tema jaoks polnud raha peamine. Seda on raske mõista, kuna tegemist oli maailma rikkaimate inimeste hulka kuuluva juhiga, kellega samastatud tooted on alati kallimas hinnaklassis olnud. Ent ilmselt võib väita, et Apple ei oleks oma praegust hiilgust saavutanud, kui omanike eesmärk oleks olnud kiiresti rikastuda. Praegused juhid peavad mõistma, et kõige olulisem igas ettevõttes ja ettevõtmises on idee ja väärtused. Kiire kasv on alati ohuks algsele ideele. Edukate ettevõtmiste ümber kogunevad inimesed muudavad pildi aina segasemaks ja oht teed kaotada on enam kui reaalne. Tuleb ümbritseda end inimestega, kellega on seletamatu sõnadeta mõistmine. Nii nagu alguses on ka siis vaja jääda kindlaks väärtustele ja tõekspidamistele, mis on saanud osaks sinu tootest või teenusest. See on tuum, mis on kasvu üldse võimalikuks teinud. Ettevõtlusega kaasnev turbulentsus on paratamatu ning see raputab kõvasti. Kaotades siis pea võib kaotada kõik, mis saavutatud ja mille nimel tegutsetud. Jäädes endale kindlaks on lihtsam õhuaukudest välja saada ja edasi lennata. Meist kõigist ei saa ettevõtjaid ja meist kellestki ei saa ilmselt uut Steve Jobsi. Kuid meil on võimalus õppida ühelt geniaalsemalt juhilt. Ent ärgem tehkem seda siiski pimesi. Oskus teiste inimeste kogemusi enda jaoks konteksti ja perspektiivi panna on võtmetähtsusega.
Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp, kuldar.kullasepp@postimees.ee, tel 666 2258 Projektijuht: Helen Kaunimäe, helen.kaunimae@postimees.ee, tel 666 2328 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, anneli.teppo@postimees.ee, tel 666 2393 Kujundaja/küljendaja: Andres Didrik Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn
POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2013
SÜNDMUS. Sel aastal toimuv ettevõtluspäev on sünnipäevahõnguline. Esimene Tallinna Ettevõtlusameti korraldatud ettevõtluspäev toimus 2004. aastal.
10 aastat Tallinna ettevõtluspäeva teemalehe toimetaja
Tallinna ettevõtluspäeva idee pärineb Euroopa suurlinnade võrgustikust Eurocities Economic Forum. Ettevõtluspäeva algataja, Tallinna Ettevõtlusameti arenguprojektide koordinaatori Ingrid Hindriksoni sõnul pidasid Euroopa linnad toona ja peavad praegugi oluliseks pöörata tähelepanu ettevõtjale ja tema probleemidele, tunnustades ühtlasi nii ettevõtlikku inimest kui elustiili. Kolm aastat enne esimest ettevõtluspäeva asutatud Tallinna Ettevõtlusamet oli 2004. aastaks loonud hulga kontakte ja koostööprojekte erialaliitudega, kaubanduskojaga, keskliiduga ja ettevõtlussuuna noorteühendustega, mille põhjal oli hea alustada iga-aastase ettevõtluspäevaga. «Päeva tunnuslauseks kujunes «Ole ettevõtlik!» ja ettevõtluspäevast on saanud koostööpartneritega ühiselt sisustatud suurpäev ja kogunemispaik, mille alatoon on optimistlik ning märksõnaks sisukus,» räägib Hindrikson. Nüüdseks on ettevõtluspäeva ideega liitunud teisedki Eesti linnad, seda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) koordineerimisel ja osalisel toel. Omad ettevõtluspäevad ja -nädalad on ka Tartus, Pärnus ja Narvas. Iga ettevõtluspäev kannab oma fookust, et ka partnerite
2012. aasta Tallinna ettevõtlusauhindade võitjad. :
korraldatud üritused vormuksid üheks tervikuks. «Oleme keskendunud loovusele, koostööle, rahvusvahelistumisele ja innovatsioonile,» loetleb Hindrikson. «Mitte ainult pelgalt seminarid ega ümarlauad pole olnud päevaprogrammi sisuks, vaid ka erinevad sõud, ekskursioonid, mõttetalgud ja näitused.» Tema sõnul olid aastaid ülipopulaarsed vanalinnas toimunud ekskursioonid, mis kajastasid keskaegset ettevõtlust. Nüüd aga on suund noorte ettevõtlikkusele, uutele ärimudelitele, toodeteteenuste arendamisele ja maailmas läbilöömisele. Kümne aasta jooksul on siinne ettevõtluskeskkond saanud nautida nii kiiret tähelen-
Piirideta ettevõtlus Esimesel oktoobril Viru konverentsikeskuses toimuv Tallinna ettevõtluspäev kannab alapealkirja «Piirideta ettevõtlus». Just nii võiks iseloomustada vajadust mõelda suurelt ja kastist väljapoole. Võib tunduda ootamatu, aga mitmed projektid on teinud Eestist väikese kosmoseriigi, kus tegutseb ettevõtteid ja organisatsioone, kelle silmad on tähtedele suunatud. Paljude jaoks võiks see olla pigem kujundiks mõtlemisele. Ettevõtlus ja ettevõtlikkus on lai mõiste. Tänavune ettevõtluspäev pakub suure hulga huvitavaid ettekandeid, seminare ja töötubasid. Ettevõtluspäev algab loomevaldkonna ettevõtete kogemustega, kuidas ideest toode vormida. Seejärel võetakse fookusesse üks olulisemaid teemasid ettevõtluses – turundus. Marketingi Instituut jagab nippe ja nõuandeid, kuidas ja kuhu oma energiat tulemuslikult panustada, arvestades seejuures enamiku ettevõtjate jaoks reaalset situatsiooni, kus vahendeid turunduseks napib. Huvitavaid teemasid on veelgi. Nii ei puudu ettevõtluspäevalt ka Ajujahi ideede maailmakohvik ega JCI Tallinna korraldatav seminar ja ärikiirkohting.
Päevale paneb punkti vaatemänguline seminar «Kirega ärisse», kus publiku ette tuuakse kolm ettevõtjaks saamise edulugu. Teisel oktoobril toimub kinos Artis Noorte ettevõtluspäev, mis suunatud eelkõige üliõpilastele ja keskkoolis käivatele huvilistele. Toimuvad nii seminarid, rühmamängud kui ka praktilised koolitused.
Piirideta ettevõtlus tähendab oskust mõelda suurelt ja pürgida tähtede poole. Just seepärast avatakse ettevõtluspäev kosmoseteemalise näitusega. Lisaks võõrustab Tallinn ettevõtluspäeva juubeliaasta puhul 1.–6. oktoobrini Euroopa Komisjoni kosmoseteemalist näitust European Space Expo. Interaktiivsete, harivate ja meelelahutuslike eksponaatide abil tõstab näitus esile mitmed hüved, mille on loonud investeerimine kosmosesse. Kosmosetehnoloogiatel põhineb üle 30 000 rakenduse, mis aitavad optimeerida transporti, suurendada põllumajanduse ja kalanduse tootlikkust, kaitsta keskkonda ning tõhustada julgeolekut.
du kui karmi kukkumist. Ettevõtluspäev on jätkanud optimistliku suuna hoidmist, kuid kriisiaastatel läksid teemad paratamatult tõsisemaks. «Püüdsime hoida positiivsust ning rõhutasime rohkem loovusele ja julgetele mõtetele. Partnerite üritustele aga lisandusid teemadena ka organisatsioonipsühholoogia ja «Ettevõtja eneseabi ABC», sest keskenduti rohkem ettevõtjale ja tema probleemidele ning muudatuste juhtimisele ja ka muudatustega toimetulekule,» ütleb Hindrikson. Tema sõnul peeti oluliseks inimese väärtustamist ettevõtluskultuuris, ITvaldkonna ettevõtjad arutasid näiteks teemal «Kuidas firmad
hoiavad inimeste silmad säravana». Lähitulevikust rääkides loodavad ettevõtluspäeva korraldajad, et päevaga liitub rohkem kooliõpilasi, tudengeid ja noori. «Noorte ettevõtlusteadlikkus on kasvamas ning usun, et teotahe ja valmisolek võtta riske samuti,» märgib Hindrikson. Tema sõnul peaks noor aegsasti teadma, mida tähendab palgatöötajaks ja mida ettevõtjaks olemine ning see, millisesse rühma tema oma iseloomuomadustelt kuulub. «Suurt valgustustööd on koolides teinud Junior Achievement Arengufond, mis on meie tubli koostööpartner juba pikki aastaid.»
Tallinna ettevõtlusauhinnad Igal aastal antakse ettevõtluspäeva raames välja Tallinna ettevõtlusauhinnad. Konkursi eesmärk on edendada ettevõtlikkust ning tutvustada laiemale üldsusele tegusaid ettevõtteid ja organisatsioone. Ettevõtluskonkursside võitjad kuulutatakse välja 2. oktoobril toimuval pidulikul vastuvõtul. Tallinna ettevõtlusauhinnad 2013 kategooriad: Arendusprojekt 2013 – ettevõtlust või turismi soosiv kinnisvaraalane arendusprojekt Koostööprojekt 2013 – ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste ja/või kolmanda sektori organisatsioonide ühisprojekt Särav startija 2013 – kiire arenguga alustav ettevõte, kes on tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta Turismitegu 2013 – linna kui turismisihtkohta väärtustav projekt Töökohtade looja 2013 – tegutsev ettevõte, kes on tegevust laiendanud ning loonud uusi töökohti Vastutustundlik ettevõtja 2013, sh eriauhind Ökouuendus 2013 – töötaja-, kogukonna- ja keskkonnasõbralik ettevõte. Kategooria raames antakse välja ka eriauhind Ökouuendus 2013 keskkonnasäästliku uuendusliku toote või teenuse väljatöötamise eest.
Lisaks kuuele põhikategooriale antakse ettevõtluspäeval traditsiooniliselt üle eriauhinnad ka aasta parimatele rakenduslikele teadustöödele Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Möödunud aastal pälvis ettevõtluskonkursil töökohtade looja tiitli AS Estanc, mille põhitegevuseks on tehnoloogiliste, surve- ja kütusemahutite valmistamine. Ettevõtte juhatuse liikme ja tegevdirektori Vaido Palmiku sõnul on 2012. aasta algusega võrreldes töökohtade arv kahekordistunud, ulatudes 130-ni. Palmik julgustab ettevõtjaid osalema erinevatel konkurssidel, sest igasugune tunnustus on edasiviiv jõud. «Konkurssidel on alati hea osaleda, sest paraku on ikkagi tunnustamist liiga vähe,» möönis Palmik. «Toetan ja hindan neid, kes ka n-ö pehmeid väärtusi ehk inimesi oskavad väärtustada – kõik ei ole siiski arvudes või rahas mõõdetav,» sõnas Palmik. «Niisamuti aitab selline tunnustus iseennast ehk ettevõtet, töötajaid teise pilguga vaadata – andes hoopis teise mõõtme ja väärtuse oma kollektiivile. Meie töötajaskond on kahtlemata mitmekultuuriline ning selline tunnustus ainult kinnitab, et mitmekultuurilisus on ettevõttele omaette väärtuseks.»
MINU ETTEVÕTE || 19
POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2013
PANGANDUS. Järgmise sammuna arveldusteenuste ühtlustamisel Euroopa Liidus muutub tuleva aasta 1. veebruarist kontonumbrite süsteem. Muudatusi on teisigi. Kuidas peab ettevõte selleks valmistuma?
Arveldusteenuste ühtlustamine toob muudatusi ja uued kontonumbrid
Swedbanki Grupi arveldustoodete divisjoni direktor
Ettevõtete arveldustes tulevad muudatused, mis tehniliste arendustööde mahult on võrreldavad euro kasutuselevõtuga 2011. aastal. Nimelt toob Euroopa Liidu SEPA (Single Euro Payments Area) regulatsioon kaasa mitmeid uuendusi, nagu rahvusvaheliste kontonumbrite ja ühtsete failiformaatide kasutuselevõtt ning otsekorralduse asendumine e-arve püsimaksega. Arveldusteenuste ühtlustamine on olnud Euroopa Liidus juba pikemat aega fookuses. Nii on võrdsustunud kodu- ja välismaiste euromaksete hinnad ning ühtne valuuta eurogi teenib sama eesmärki – et kaubad, teenused ja kapital lihtsalt raja taha liiguks. Uus regulatsioon on järgmine samm sel teel.
Senise kontonumbri asemel rahvusvaheline IBAN IBAN (International Bank Account Number) standardi kasutuselevõtt toob meile senisest pikemad kontonumb-
rid. Näiteks praegune number 11 1234 5678 on IBANi süsteemis EE72 2200 0011 1234 5678. Alates 1. veebruarist 2014 liiguvad kodumaised maksed vaid siis, kui kasutusel on IBANi kontonumbrid. Ärikliendi internetipangas muudab kontonumbrid ära pank – näiteks maksekorralduse sisestamise vormidel ja ettevõtjale info edastamisel. Ettevõtte infosüsteemides tuleb IBANi kujule viia kõik kontonumbrid. Kui ettevõte kasutab oma majandustarkvaras maksete eksport- ja importfunktsioone, on tähtis üle vaadata, et ka infosüsteem arvestaks uue standardiga. IBANi kasutuselevõtuks tu-
Uue kontonumbri kasutuselevõtt tähendab, et uuendada tuleb kõik ettevõtte materjalid, kus on kirjas kontonumber, arvetest koduleheküljeni.
leb analüüsida, millistes süsteemides kasutatakse kontonumbri infot. Pidage silmas nii ettevõtte enda infot, partnerite ja töötajate infot kui ka failivahetust pangaga. Samuti tuleb hinnata, milliseid IT-arendusi on vaja ning need aegsasti teostada. Näiteks peab info olemasolevates andmebaasides viima IBANi kujule, kui selleks on tarvidus. Kindlasti tuleb tavaline kontonumber ettevõtte müügiarvetel, blankettidel ja kodulehel asendada IBANi kujul numbritega. Ka äripartneritele tuleb uuest kontonumbrist märku anda.
Otsekorralduse asemel e-arve Otsekorraldus on Eestis levinud ja mugav viis arvete tasumiseks automaatselt ettevõtte, maksja ja panga kokkuleppe järgi. SEPA regulatsioon alates 1. veebruarist 2014 seda lahendust enam ei võimalda. Võtame kasutusele e-arve edastamise teenuse – selle juurde on loodud e-arve püsimaksega tasumise võimalus, mis sisuliselt toimib samamoodi nagu otsekorraldus. Maksjal on võimalik saabunud arve automaatselt
tasumisele suunata. Nagu otsekorralduski, töötab see lahendus isegi juhul, kui e-arve saaja ehk arve maksja ise internetipanka ei kasuta. Otsekorraldusega kogumist kasutanud ettevõtted peavad kaaluma, kas e-arve edastamise teenuse kasutuselevõtt on nende jaoks mõistlik. E-arve saatmiseks peab ettevõtte majandustarkvara koostama Eesti e-arve standardile vastavaid e-arveid xml-formaadis – paljud tarkvarad juba võimaldavad seda. Teine võimalus on kasutada e-arvete edastamiseks teenusepakkujat, näiteks Itella, eArvekeskus või Korteriyhistu.net. E-arve kasutuselevõtuks tuleb analüüsida otsekorraldusega seotud protsesse ning hinnata oma tehnilisi võimalusi. Seejärel tuleb leida parim aeg e-arvele üleminekuks ning teha vastavad kokkulepped pangaga. Selleks et e-arve kasutamine mugav oleks, tuleks e-arve faili kindlasti pangaga testida, et vältida vigu. Kui arvete edastamiseks kasutatakse mõnd teenusepakkujat, siis on süsteemi töökindlus juba testitud. Olles teinud kõik ettevalmistused e-arve teenuse kasutuselevõtuks, tuleb maksjaid
Senine otsekorraldusteenus asendub e-arve püsimaksega, mis toimib samamoodi ja on maksjale mugavaim viis arve tasumiseks. e-arvele üleminekust teavitada vähemalt üks kuu ette. Kokkulepitud kuupäeva saabudes otsekorraldusnõuete saatmine lõpetatakse ja edasi saadetakse vaid e-arveid. Mis juhtub siis, kui ettevõte ei soovi e-arve teenusele üle minna või ei jõua arendusega tähtajaks valmis? Maksjad ei saa enam otsekorraldusega arveid tasuda ning alates 1. veebruarist 2014 tuleb arveid tasuda tavapärase pangaülekandega. E-arve teenust saab ettevõte kasutama hakata ka igal ajal hiljem.
Uued maksete ja väljavõtete failiformaadid – ISO 20022 See muudatus puudutab ettevõtteid, kes saadavad maksekorraldusi panka failina. ISO-formaat maksete saatmi-
sel panka muutub ettevõtetele kohustuslikuks 1. veebruaril 2015 – ka see nõuab uuendusi ettevõtte majandustarkvaras. Tihti võib olla kasulik IBANi kontonumbrite ja ISO-standardil põhinevate failiformaatide arendustöid samal ajal teha ning ISO-formaatidele üle minna juba enne kohustuslikku tähtaega. Uuele standardile vastavate failiformaatide kasutuselevõtuks tuleb esmalt oma majandustarkvara haldaja käest uurida, kas kasutatav tarkvara juba toetab ISO 20022 failiformaate. Seejärel tuleb välja selgitada, milliseid äriprotsesse ja süsteeme uus maksete või väljavõtete failiformaat puudutab ning süsteemi kasutuselevõtul peab selle sobivust kindlasti testima. Kõigil ettevõtjail tasub analüüsida, kui palju SEPAga seotud muudatused neid puudutavad. Tehnilised arendustööd tuleb aegsasti ära tellida, sest võib eeldada, et majandustarkvara haldavatele firmadele tulevad kiired ajad just aasta viimastel kuudel. Mida varem olete muudatustega valmis, seda kindlam on, et ka järgmise aasta 1. veebruarist maksed liiguvad ja äri sujub.
20 || MINU ETTEVÕTE
POSTIMEES, 24. SEPTEMBER 2013
KUTSESTANDARDID. Kuigi selgelt piiritletavaid kutseid ja ameteid jääb aina vähemaks, vajavad tööandjad ja töötajad siiski standardeid, mille järgi oskusi hinnata.
Kutsestandardid on kasulikud nii töötajale kui tööandjale teemalehe toimetaja
Selleks et mõista paremini kutsestandardi olemust, alustab SA Kutsekoda juhatuse liige Maaja-Katrin Kerem põhilisest – kutsestandard on dokument, kus kirjeldatakse kutsealast tegevust ja tööülesandeid ning nende tegemiseks vajalikke oskusi, teadmisi, hoiakuid ehk pädevust. «Olemuselt on kutsestandard tööturu osaliste kokkulepe selles, milline peaks olema kutsealal tegutseva professionaali asjatundlikkus, et tööülesannetega teatud tasemel hästi toime tulla,» täpsustab ta. Tänapäevaseid kutsestandardeid on koostatud 15 aastat, kuid kogenumad teavad, et kutsestandardid olid omal kohal ka Nõukogude Liidus. Erinevused praegusega on muidugi suured, sest koos maailmaga on muutunud ametid ja vastavad ootused. Vajadus kutsestandardite järele tekib Keremi sõnul siis, kui kutseõppe korraldajad soovivad oma õppekavade koostamisel või uuendamisel arvestada tegelikus tööelus nõutavaga. «Siinkohal tuleb rõhutada, et kutsestandard kehtestab miinimumi, mis teatud tasemel töötamiseks vajalik on.» Haridussüsteemis pakutav õpe sisaldab enamasti palju enamat, kui kutsestandard ette näeb. See jätab õppijale ja töötajale alati võimaluse ning õigupoolest ka vajaduse oma teadmisi
täiendada. Kutsestandardi järgi omandatud kutse ei ole sugugi alati piisav, et tööturul konkurentsivõimeline olla. Kerem täpsustab, et kutsestandardeid kasutatakse hindamisalusena ka siis, kui mõnes valdkonnas on vaja kutsealal juba tegutse-
Aina rohkem on neid tööandjaid, kes uute inimeste töölevõtmisel, edutamisel või palgaläbirääkimistel kutsetunnistust lisaväärtuseks peavad.
vate töötajate kompetentsust hinnata ja asjatundlikele inimestele kutsetunnistusi väljastada. «Kõige enam on vaja kutsestandardeid kutsekoolide, aga üha rohkem ka kõrgkoolide õppekavade aluseks,» räägib Kerem kutsestandardite vajalikkusest. Töötajaile endile on kutsestandardid samuti vajalikud, eriti kui ollakse ametis nn reguleeritud kutsealadel, kus tegu potentsiaalselt ohtliku tegevusega ja ilma kutsetunnistuseta töötada ei tohigi.
Kutsestandardid on eriti vajalikud reguleeritud kutsealadel, kus ilma kutsetunnistuseta töötada ei tohi. : /
Kutsestandard on vajalik tööriist ka tööandjatele. «See võimaldab tööandjal selgelt välja öelda, milliseid oskusi, teadmisi, hoiakuid nad uutelt või olemasolevatelt töötajatelt ootavad,» räägib Kerem. «Just kutsestandardi kaudu saavad tööandjad edastada koolitajatele selge signaali, mida õpetada, milliste hoiakute kujunemist toetada.» Tööandjad ja personalitöötajad saavad vajaduse korral kutsestandardist abi, kui töötajaid valivad, ametijuhendeid koostavad või oma töötajatele vajalikke koolitusi planeerivad. «Aina rohkem on neid tööandjaid, kes uute inimeste töölevõtmisel, edutamisel või palgaläbirääkimistel kutsetunnistust lisaväärtuseks peavad.» Töötajatel on kutsestandardi alusel võimalik aga oma olemasolevaid ja puuduvaid oskusi hinnata ning oma professionaalset arengut planeerida. Kutsestandarditel tuleb pidevalt silma peal hoida ning neid kiiresti arenevas maailmas uuendada. Keremi sõnul tuleb neid uuendada vähemalt iga nelja aasta tagant, tegelikkuses aga tihedamini. «Kui laekub vastav taotlus, kutsub Kutsekoja töötaja kutsestandardi koostamiseks või uuendamiseks kokku töörühma, kuhu kuuluvad vastava ala tööandjad, spetsialistid ja koolitajad ning koordineerib töörühma tööd,» tutvustab ta protsessi. Enne kinnitamist saadetakse töörühma koostatud arvamusküsitlus laiemale ringile – ettevõtetele, asutustele, õppeasutustele ja teistele asjasse puutuvatele organisatsioonidele.
Mõneti üllatuslikult selgub, et vaatamata Euroopa Liidu riikide pidevale integreerimisele pole veel n-ö üleeuroopalisi kutsestandardeid. Mõneti täidab seda rolli Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF – European Qualifications Framework), mille abil erinevad riigid oma kvalifikatsioonid tasemete osas võrreldavaks saavad muuta. «Seda võimalust oleme kasutanud ja lisanud kõikidele kutsestandarditele ning nende alusel välja antud kutsetunnistustele ka viite sobivale EQF tasemele,» räägib Kerem. Seega on võimalik Eestis kutsetunnistuse omandanud inimesel võrrelda seda EQF tasemetega ja kasutada ka välismaale tööle asudes. Lisaks Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule on mõnede kutsete jaoks Euroopa või ka maailma organisatsioonid oma nõuded kokku leppinud. Kutsestandardite koostamise teeb üha keerulisemaks aga seik, et selgepiirilisi nn klassikalisi kutseid jääb aina vähemaks. Inimeste tööd koosnevad väga paljudest elementidest, tihti täidetakse ühel ametikohal ka erinevaid rolle. Sellises situatsioonis peavad väljatöötatud standardid olema paindlikud. «Oleme kutsestandardid ehitanud üles iseseisvalt kasutatavate osadena,» ütleb Kerem. Tema sõnul saab peagi kutseid omandada osade või lausa üksikute kompetentside kaupa. Kutsestandardite kohta saab täpsemat lugeda Kutsekoja kodulehe aadressil www. kutsekoda.ee, kust leiab ka kutseregistri.