Väljununa majanduskriisist peab mõtlema, kuidas minna edasi, et saavutada uut kasvu. Oluline rõhk on seejuures innovatsioonil. Loe lk 2, 6, 7
Millist kontorit valida ja millist mitte? Kuidas olla kindel, et kolides uude kohta ei mängita maha seniseid eeliseid. Loe lk 3
Euro tulek mõjutab nii tarbijaid kui ettevõtjaid. Millised ettevalmistused peaksid olema tehtud kaupmeestel? Loe lk 4
Turundus on ettevõtte edu üks alustalasid. Kuid sellegipoolest on ettevõtjad pahatihti äraootaval või isegi negatiivsel seisukohal. Miks see nii ei tohiks olla? Loe lk 8
MINU ETTEVÕTE ETTEVÕTLUSE TEEMALEHT
Innovatsioon tuleb leida enesest ILMAR PRALLA EASi innovatsiooni divisjoni direktor
V
iimase aasta jooksul oleme näinud mitmeid uusi ja põnevaid tooteid. Tänavu Aasta Innovaatori tiitliga pärjatud fits.me kasvas leiutise faasist juba päris äriks suve hakul, kui robotmannekeeni hakkas kasutama Briti särgitootja Hawes&Curtis. Ka traditsioonilistel majandussektoritel on olnud häid uudiseid. Sai ju Estonia Klaverivabrik hiljuti valmis uue klaverimudeli ning juba enne selle lõplikku valmimist olid kümned välismaised tellimused täitmist ootamas. Eestlased on ette võtmas vallutusi. Hiljuti võis lugeda rohkem kui kümne ettevõtte dessandist innovatsioonimekasse Silicon Valley’s. Teiste seas on räniorus tegevust alustamas mobiiliteenuste pakkuja Fortumo, targa maja juhtimissüsteemide arendaja Yoga, uuenduslikele turvalahendustele keskendunud Defendec, päikesepatareide väljatöötaja Crystalsol ja uut tüüpi tuulegeneraatorite tootja Goliath Wind. Majanduskriis on toonud ka uusi ärimudeleid. Näiteks aastaid ainult arstidele laboriteenuseid osutanud Quattromed HTI pakub nüüd igaühele võimalust võtta proov suguhaiguste testiks kodus, saata see postiga diskreetses pakendis laborisse ning vaadata testitulemust turvalise veebilahenduse kaudu. Just hiljuti hakkas samal viisil isadusteste pakkuma Eesti firma DNA Test. Isegi statistika näitab, et masu tõi Eestisse rohkem innovatsiooni. Üks laialt levinud mõõdik on investeeringud teadus- ja arendustegevusse võrreldes riigi sisemajanduse koguproduktiga. 2008. aastal kasvas innovatsiooniinvesteeringute tase võrreldes varasemaga väga selgelt. Kuigi 2009. aasta statistikat ei ole veel avaldatud, julgen arvata, et see näitaja paranes Eestis ka eelmisel aastal. Seega on Eestist nüüdseks saanud üks kiiremini teadmistepõhise majanduse poole liikuvaid riike Euroopas. Samas on meie stardipositsioon siiski küllaltki madal ja tee seetõttu oluliselt pikem kui nii mõnelgi n-ö vanal Euroopa Liidu liikmesriigil. Masu tingimustes sai uue hoo sisse uuenduste ja arenduste väljatöötamine koostöös ülikoolidega, kasutades selleks ka EASi innovatsiooniosakuid. Viimane on lihtsaim finantseerimisvõimalus, proovimaks koostööd ülikoolide ja teadusasutustega uuenduslike ideede elluviimiseks, näiteks koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga töötas galanteriikaupade tootja Galvi-Linda välja disainilahenduse katastroofipiirkondades kasutatavate esmase abi komplektide tootmiseks. Nüüdseks on ettevõtete ja ülikoolide uusi koostööprojekte tekkinud juba üsna palju.
R
õõmu teeb see, et ka ülikoolid on muutnud oma õppekavasid ettevõtluskesksemaks. Näiteks Eesti Kunstiakadeemia pakub ettevõtetele võimalust kaasata disaini eriala üliõpilasi kursusetöö või suvepraktika raames ettevõtete tootedisainiga seotud arendustöösse. Kasu toob see mõlemale poolele: ettevõtjale on see soodsaim viis uuenduslike toodete arendamiseks, tudengid aga saavad praktilise kogemuse ja teadmised ettevõtluse olemusest. Kutsun kõiki ettevõtjaid üles otsima uusi lahendusi oma äri arendamiseks ning küsima selleks abi ka kõrgkoolidelt. Tihti on selleks vajalik toetusraha, kuid see ei asenda julget pealehakkamist ega häid ideid.
Liitumine ja laienemine aitab kasvada KASV. Osta konkurent üles, neela toorainega varustaja alla või otsi uusi turge ja tegevusalasid – sellised võiksid olla esmased soovitused ettevõtjale, kes otsib kuldvõtmekest, mis paneks tema firma taas kasvama. ANDRUS KARNAU andrus.karnau@postimees.ee
S
eptembri lõpus teatasid Jaanus Murakas ja Oliver Kruuda, et alustavad kahe piimandusettevõtte liitumisläbirääkimisi. Nii võib sündida enam kui kahe miljardi kroonise käibega kodumaine toidutootja. Lisaks kasumiootusele peidab E-Piima ja Tere liit endas suurt kasvupotentsiaali. Vertikaalne integratsioon on üheks võtmesõnaks, et luua oma firmale uusi kasvueeldusi. Ning antud näite puhul ka tegutsetakse. Murakal on edukas juustutööstus, sissetöötanud ekspordikanal Venemaal ja talupidajad, kelle hoolealused iga päev umbes 250 tonni piima lüpsavad. Kruuda piimatööstuse trumbiks on lai sortiment, suur turuosa ja hea maine. Seni puudus aga kontroll toorme üle, mis nüüd osaliselt saadakse. Lehmapidajaist talunikud saavad piimatööstuse osanikeks. «Ma ei kujuta ette, kumb kumma ostab,» kommenteeris liitumiskavatsust teenekas ja kogenud põllumees Aavo Mölder. «Aga Kruudal on vaja Murakat ja Murakal Kruudat, sest mõlemad tööstused vajavad senisest suuremat efektiivsust.»
UUTELE TURGUDELE Võib öelda, et piimahinna tõusul on Möldril üsna tähelepanuväärne roll. Nimelt veab ta oma lehmade piima Leetu, tekitades sellega kohalikul turul piima puudujäägi. Geograafilise haarde laiendamine on teine võimalus, kuidas ettevõtte kasvupotentsiaali kasvatada. Mölder ja tema kompanjonid pole küll Leetu tegutsema läinud, kuid asudes traditsiooniliste piimakokku-
ostjate kõrvale uusi otsima, tegid nad just seda, mida teoreetikud soovitavad: vaata kodumaa piiride taha! Aga tuleme tagasi vertikaalse integreerimise juurde. Mölder märkis uudist kommenteerides, et oma meierei on pikki aastaid olnud talunike unistus. Väikseid talumeiereisid on üksjagu ja need tegutsevad samuti enamasti edukalt, kuid suure tootmise ligi pole talunikud pääsenud. Soome Valio, kes edukalt Eestis turgu haarab, on põhjanaabritest talunike firma. Nii et eeskuju selleks ei pea kusagilt kaugelt otsima. «Kui ühe grupi käes oleksid kõik võimalused, mida piimast annab teha, annaks see firmale paindlikkuse ja suurema läbilöögivõime,» märkis Jaanus Murakas ühinemiskavatsusi tutvustaval pressikonverentsil. Kui tulla tagasi geograafilise laienemise juurde, siis EPiim omandas mullu ettevõtte, mis tegeles juustu vahendamisega Venemaal. Raskete olude tõttu jäi vahendaja võlgu ja lõpuks pidi leppima ülevõtmisega. Nii kinnitas edukas juustutootja kanna idanaabri juures kõvemini maha, sai sellega veel ühe konkurentsieelise näiteks Tere ees, kes sealseid vahendajaid kasutab.
LAIENDA TEGEVUSI Vertikaalse integratsiooni näiteks on ka värske metsatööstuse uudis. Stora Enso teatas, et ehitab puidugraanulitehase Imaveresse. Firma saab selle raha eest kontrolli saeveski jäätmete üle, mida siiani pressisid teised firmad. Puit on aga globaalsel turul strateegiline tooraine. «Investeeringu aluseks on meie strateegilised eesmärgid – suurendada tahke biokütuse tootmist, et saada Põhja-Euroo-
FOTO: MIHKEL MARIPUU
JUHTKIRI. Euro tuleku eel on majanduskriis Eestis hakanud jõudsalt taanduma. Loodetavasti suurendab see ka meie ettevõtjate indu innovatsioonile panustada.
5. OKTOOBER 2010
Silja Line’i ülevõtmine Tallinki poolt on üks legendaarsemaid laienemisi. pa juhtivaks integreeritud graanulitootjaks,» ütles Stora Enso Wood Products’i juht Hannu Kasurinen. Eesti elektrimonopol Eesti Energia on uusi sissetulekuallikaid otsides uutele turgudele laienenud. Pole saladus, et Eesti Energia on kaotanud ja kaotab tulevikus veelgi kliente Eestis. Selle kompenseerimiseks laiendas ettevõte müügivõrku välismaal, esmalt Lätti. Sealse esinduse juht Aivar Tihane on rääkinud, et alustades müügitegevust lõunanaabrite juures, tuli pihta hakata hoopis vabaturu regulatsiooni läbisurumisega. Viimasel aastal on müügitöö seal küll väikse languse teinud, kuid see ei muuda asjade toimimise põhimõtet – kui tahad leida uut kasvu, siis mine välismaale. Augustis müüs Eesti Energia Läti turul 28 GWh elektrienergiat, seda oli küll 13 protsenti vähem kui mullu samal ajal, aga ikkagi on tegu tähelepanuväärse kogusega. Olulise kasvu tegi aga jaemüük leedus, kus see kasvas augustis 43 GWh-ni. Kui vaadelda õliäri, siis näeme sama mustri joonistumist. Firma ehitab uut põlevkiviõlitehast Narva lähedale, kuid kavandab sama tehnoloogia müüki kogu maailmas. Jordaania, Hiina, Ameerika või Maroko põlevkivivarudele tuginedes saab müüa tehnoloogiat kordi rohkem ja ka teenida järelikult kordi rohkem. Eesti Energia ise on ka suurepäraseks näiteks absoluutsest vertikaalsest integreerumisest, firma kontrollib kogu
ahelat alates tootmise toorme kaevandmisest ja lõpetades lambipesade panekuga kliendi kodus.
KASV KA VÄIKESTELE Teinegi Eesti firma Tallink sai uue tuule tiibadesse Silja Line’i ostu järel. Konkurent neelati alla, koos temaga tema kliendid, turuosad ja arenguvõimalused. Kui suurfirmade näited tunduvad enamikule ettevõtjatele utoopilistena, sest Tallinki või Eesti Energiaga võrreldavaid firmasid Eestis rohkem pole, siis saab raskel ajal uue turuosa ostu näite tuua ka väiksemas mastaabis. Eesti üks suuremaid pagaritööstusi Eesti Pagar teatas hiljuti, et ostis tegevuse laiendamiseks osaluse Läti suuruselt kolmandas pagaritööstusettevõttes Dinella. Eesti Pagari juhataja Veikko Vaarja sõnul on Dinella tugeva turupositsiooniga ettevõte, mis loob hea aluse tegevuse laiendamiseks. «Kui senini on Dinellal Lätis ligikaudu 20 protsendi suurune turuosa, siis tuginedes Eesti Pagari kogemustele ja oskusteabele nii tootearenduses kui turunduses, suudame kindlasti Dinella tegevusmahte suurendada,» selgitas ta. Majandusteadlased soovitavad kriisi ajal ellujäämiseks ka tegevusharude mitmekesistamist. Selle abinõu riskikohaks on see, et killustudes kaotab firma igal alal turuosa. Kriisi ajal on mitu tegevusharu aga heaks riskikindlustuseks, sest kõikides majandusharudes ei kuku käibed võrdselt.