Väljununa majanduskriisist peab mõtlema, kuidas minna edasi, et saavutada uut kasvu. Oluline rõhk on seejuures innovatsioonil. Loe lk 2, 6, 7
Millist kontorit valida ja millist mitte? Kuidas olla kindel, et kolides uude kohta ei mängita maha seniseid eeliseid. Loe lk 3
Euro tulek mõjutab nii tarbijaid kui ettevõtjaid. Millised ettevalmistused peaksid olema tehtud kaupmeestel? Loe lk 4
Turundus on ettevõtte edu üks alustalasid. Kuid sellegipoolest on ettevõtjad pahatihti äraootaval või isegi negatiivsel seisukohal. Miks see nii ei tohiks olla? Loe lk 8
MINU ETTEVÕTE ETTEVÕTLUSE TEEMALEHT
Innovatsioon tuleb leida enesest ILMAR PRALLA EASi innovatsiooni divisjoni direktor
V
iimase aasta jooksul oleme näinud mitmeid uusi ja põnevaid tooteid. Tänavu Aasta Innovaatori tiitliga pärjatud fits.me kasvas leiutise faasist juba päris äriks suve hakul, kui robotmannekeeni hakkas kasutama Briti särgitootja Hawes&Curtis. Ka traditsioonilistel majandussektoritel on olnud häid uudiseid. Sai ju Estonia Klaverivabrik hiljuti valmis uue klaverimudeli ning juba enne selle lõplikku valmimist olid kümned välismaised tellimused täitmist ootamas. Eestlased on ette võtmas vallutusi. Hiljuti võis lugeda rohkem kui kümne ettevõtte dessandist innovatsioonimekasse Silicon Valley’s. Teiste seas on räniorus tegevust alustamas mobiiliteenuste pakkuja Fortumo, targa maja juhtimissüsteemide arendaja Yoga, uuenduslikele turvalahendustele keskendunud Defendec, päikesepatareide väljatöötaja Crystalsol ja uut tüüpi tuulegeneraatorite tootja Goliath Wind. Majanduskriis on toonud ka uusi ärimudeleid. Näiteks aastaid ainult arstidele laboriteenuseid osutanud Quattromed HTI pakub nüüd igaühele võimalust võtta proov suguhaiguste testiks kodus, saata see postiga diskreetses pakendis laborisse ning vaadata testitulemust turvalise veebilahenduse kaudu. Just hiljuti hakkas samal viisil isadusteste pakkuma Eesti firma DNA Test. Isegi statistika näitab, et masu tõi Eestisse rohkem innovatsiooni. Üks laialt levinud mõõdik on investeeringud teadus- ja arendustegevusse võrreldes riigi sisemajanduse koguproduktiga. 2008. aastal kasvas innovatsiooniinvesteeringute tase võrreldes varasemaga väga selgelt. Kuigi 2009. aasta statistikat ei ole veel avaldatud, julgen arvata, et see näitaja paranes Eestis ka eelmisel aastal. Seega on Eestist nüüdseks saanud üks kiiremini teadmistepõhise majanduse poole liikuvaid riike Euroopas. Samas on meie stardipositsioon siiski küllaltki madal ja tee seetõttu oluliselt pikem kui nii mõnelgi n-ö vanal Euroopa Liidu liikmesriigil. Masu tingimustes sai uue hoo sisse uuenduste ja arenduste väljatöötamine koostöös ülikoolidega, kasutades selleks ka EASi innovatsiooniosakuid. Viimane on lihtsaim finantseerimisvõimalus, proovimaks koostööd ülikoolide ja teadusasutustega uuenduslike ideede elluviimiseks, näiteks koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga töötas galanteriikaupade tootja Galvi-Linda välja disainilahenduse katastroofipiirkondades kasutatavate esmase abi komplektide tootmiseks. Nüüdseks on ettevõtete ja ülikoolide uusi koostööprojekte tekkinud juba üsna palju.
R
õõmu teeb see, et ka ülikoolid on muutnud oma õppekavasid ettevõtluskesksemaks. Näiteks Eesti Kunstiakadeemia pakub ettevõtetele võimalust kaasata disaini eriala üliõpilasi kursusetöö või suvepraktika raames ettevõtete tootedisainiga seotud arendustöösse. Kasu toob see mõlemale poolele: ettevõtjale on see soodsaim viis uuenduslike toodete arendamiseks, tudengid aga saavad praktilise kogemuse ja teadmised ettevõtluse olemusest. Kutsun kõiki ettevõtjaid üles otsima uusi lahendusi oma äri arendamiseks ning küsima selleks abi ka kõrgkoolidelt. Tihti on selleks vajalik toetusraha, kuid see ei asenda julget pealehakkamist ega häid ideid.
Liitumine ja laienemine aitab kasvada KASV. Osta konkurent üles, neela toorainega varustaja alla või otsi uusi turge ja tegevusalasid – sellised võiksid olla esmased soovitused ettevõtjale, kes otsib kuldvõtmekest, mis paneks tema firma taas kasvama. ANDRUS KARNAU andrus.karnau@postimees.ee
S
eptembri lõpus teatasid Jaanus Murakas ja Oliver Kruuda, et alustavad kahe piimandusettevõtte liitumisläbirääkimisi. Nii võib sündida enam kui kahe miljardi kroonise käibega kodumaine toidutootja. Lisaks kasumiootusele peidab E-Piima ja Tere liit endas suurt kasvupotentsiaali. Vertikaalne integratsioon on üheks võtmesõnaks, et luua oma firmale uusi kasvueeldusi. Ning antud näite puhul ka tegutsetakse. Murakal on edukas juustutööstus, sissetöötanud ekspordikanal Venemaal ja talupidajad, kelle hoolealused iga päev umbes 250 tonni piima lüpsavad. Kruuda piimatööstuse trumbiks on lai sortiment, suur turuosa ja hea maine. Seni puudus aga kontroll toorme üle, mis nüüd osaliselt saadakse. Lehmapidajaist talunikud saavad piimatööstuse osanikeks. «Ma ei kujuta ette, kumb kumma ostab,» kommenteeris liitumiskavatsust teenekas ja kogenud põllumees Aavo Mölder. «Aga Kruudal on vaja Murakat ja Murakal Kruudat, sest mõlemad tööstused vajavad senisest suuremat efektiivsust.»
UUTELE TURGUDELE Võib öelda, et piimahinna tõusul on Möldril üsna tähelepanuväärne roll. Nimelt veab ta oma lehmade piima Leetu, tekitades sellega kohalikul turul piima puudujäägi. Geograafilise haarde laiendamine on teine võimalus, kuidas ettevõtte kasvupotentsiaali kasvatada. Mölder ja tema kompanjonid pole küll Leetu tegutsema läinud, kuid asudes traditsiooniliste piimakokku-
ostjate kõrvale uusi otsima, tegid nad just seda, mida teoreetikud soovitavad: vaata kodumaa piiride taha! Aga tuleme tagasi vertikaalse integreerimise juurde. Mölder märkis uudist kommenteerides, et oma meierei on pikki aastaid olnud talunike unistus. Väikseid talumeiereisid on üksjagu ja need tegutsevad samuti enamasti edukalt, kuid suure tootmise ligi pole talunikud pääsenud. Soome Valio, kes edukalt Eestis turgu haarab, on põhjanaabritest talunike firma. Nii et eeskuju selleks ei pea kusagilt kaugelt otsima. «Kui ühe grupi käes oleksid kõik võimalused, mida piimast annab teha, annaks see firmale paindlikkuse ja suurema läbilöögivõime,» märkis Jaanus Murakas ühinemiskavatsusi tutvustaval pressikonverentsil. Kui tulla tagasi geograafilise laienemise juurde, siis EPiim omandas mullu ettevõtte, mis tegeles juustu vahendamisega Venemaal. Raskete olude tõttu jäi vahendaja võlgu ja lõpuks pidi leppima ülevõtmisega. Nii kinnitas edukas juustutootja kanna idanaabri juures kõvemini maha, sai sellega veel ühe konkurentsieelise näiteks Tere ees, kes sealseid vahendajaid kasutab.
LAIENDA TEGEVUSI Vertikaalse integratsiooni näiteks on ka värske metsatööstuse uudis. Stora Enso teatas, et ehitab puidugraanulitehase Imaveresse. Firma saab selle raha eest kontrolli saeveski jäätmete üle, mida siiani pressisid teised firmad. Puit on aga globaalsel turul strateegiline tooraine. «Investeeringu aluseks on meie strateegilised eesmärgid – suurendada tahke biokütuse tootmist, et saada Põhja-Euroo-
FOTO: MIHKEL MARIPUU
JUHTKIRI. Euro tuleku eel on majanduskriis Eestis hakanud jõudsalt taanduma. Loodetavasti suurendab see ka meie ettevõtjate indu innovatsioonile panustada.
5. OKTOOBER 2010
Silja Line’i ülevõtmine Tallinki poolt on üks legendaarsemaid laienemisi. pa juhtivaks integreeritud graanulitootjaks,» ütles Stora Enso Wood Products’i juht Hannu Kasurinen. Eesti elektrimonopol Eesti Energia on uusi sissetulekuallikaid otsides uutele turgudele laienenud. Pole saladus, et Eesti Energia on kaotanud ja kaotab tulevikus veelgi kliente Eestis. Selle kompenseerimiseks laiendas ettevõte müügivõrku välismaal, esmalt Lätti. Sealse esinduse juht Aivar Tihane on rääkinud, et alustades müügitegevust lõunanaabrite juures, tuli pihta hakata hoopis vabaturu regulatsiooni läbisurumisega. Viimasel aastal on müügitöö seal küll väikse languse teinud, kuid see ei muuda asjade toimimise põhimõtet – kui tahad leida uut kasvu, siis mine välismaale. Augustis müüs Eesti Energia Läti turul 28 GWh elektrienergiat, seda oli küll 13 protsenti vähem kui mullu samal ajal, aga ikkagi on tegu tähelepanuväärse kogusega. Olulise kasvu tegi aga jaemüük leedus, kus see kasvas augustis 43 GWh-ni. Kui vaadelda õliäri, siis näeme sama mustri joonistumist. Firma ehitab uut põlevkiviõlitehast Narva lähedale, kuid kavandab sama tehnoloogia müüki kogu maailmas. Jordaania, Hiina, Ameerika või Maroko põlevkivivarudele tuginedes saab müüa tehnoloogiat kordi rohkem ja ka teenida järelikult kordi rohkem. Eesti Energia ise on ka suurepäraseks näiteks absoluutsest vertikaalsest integreerumisest, firma kontrollib kogu
ahelat alates tootmise toorme kaevandmisest ja lõpetades lambipesade panekuga kliendi kodus.
KASV KA VÄIKESTELE Teinegi Eesti firma Tallink sai uue tuule tiibadesse Silja Line’i ostu järel. Konkurent neelati alla, koos temaga tema kliendid, turuosad ja arenguvõimalused. Kui suurfirmade näited tunduvad enamikule ettevõtjatele utoopilistena, sest Tallinki või Eesti Energiaga võrreldavaid firmasid Eestis rohkem pole, siis saab raskel ajal uue turuosa ostu näite tuua ka väiksemas mastaabis. Eesti üks suuremaid pagaritööstusi Eesti Pagar teatas hiljuti, et ostis tegevuse laiendamiseks osaluse Läti suuruselt kolmandas pagaritööstusettevõttes Dinella. Eesti Pagari juhataja Veikko Vaarja sõnul on Dinella tugeva turupositsiooniga ettevõte, mis loob hea aluse tegevuse laiendamiseks. «Kui senini on Dinellal Lätis ligikaudu 20 protsendi suurune turuosa, siis tuginedes Eesti Pagari kogemustele ja oskusteabele nii tootearenduses kui turunduses, suudame kindlasti Dinella tegevusmahte suurendada,» selgitas ta. Majandusteadlased soovitavad kriisi ajal ellujäämiseks ka tegevusharude mitmekesistamist. Selle abinõu riskikohaks on see, et killustudes kaotab firma igal alal turuosa. Kriisi ajal on mitu tegevusharu aga heaks riskikindlustuseks, sest kõikides majandusharudes ei kuku käibed võrdselt.
MINU ETTEVÕTE
2
Kriis on möödas – kuidas edasi? KRIIS. Taanduv majanduskriis sundis ettevõtjaid ja riiki üle vaatama oma tegevused ja leidma uusi viise edukaks tegutsemiseks. Nüüd võib öelda, et kuigi oleme tublid olnud, on veel siiski palju teha. ROBERT KITT
tes, kiirelt ja paindlikult. Üks mu tuttav makroanalüütik ütles, et igasugune tööstus on mingis mõistes allhange: puuvillast saab lõng, lõngast kangas, kangast riie, ja riie müüakse mingi kaubamärgi all maha. Millises lõigus me mingis tööstusharus opereerime – eks see sõltub sellest, milline on meie ambitsioon ja millised on võimalused. T-särkide masstootmises USA turule ei suuda me eales konkureerida Hiinaga. Samas asub Eestis üks kahest suuri satelliitantenne valmistavast tehastest Euroopas! Meil on veel eeliseid: me asume Euroopaga samas ajavööndis, meie regulatsioonid ja äritavad on Euroopa standarditele vastavad ning arusaadavad ja me suudame oma toodangu viia õigeks ajaks õigesse kohta «24 tunni jooksul». Meil on päris palju ettevõtteid, mis asuvad lisaväärtuse ahelas erinevatel kohtadel, kuid peamine on, et lisaväärtust luuakse. Nii käesolev kui ka 1998. aasta majanduskriis aitas ümber seadistada ärimudeleid ning need, kes sellest väljusid, tegid seda tugevamana kui kriisi sisenedes.
Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor
E
esti majandus kasvas käesoleva aasta kvartalis 3,1 protsenti ja võib väita, et taasiseseisvumise järgne suurim majanduskriis on möödas. Probleemiks on endiselt pea 20 protsendini ulatuv töötuse tase. On hea aeg pidada diskussiooni majanduse ja ettevõtluse arenguteede üle ning uurida, millised on Eesti ettevõtete võimalused äri alustamiseks ja kasvatamiseks.
STABIILSUSE SUUNAS Tänu globaliseerumisele on majandussüsteemid järjest keerulisemad ning (majandus)suhete prognoosimine muutub üha raskemaks. See tähendab, et on eluliselt vajalik vältida kontsentreeritud tegevusi, mille õnnest või ebaõnnest sõltub kogu majanduse käekäik. Meie kiirelt kasvav majandus, mis lõppes kahekohalise langusnumbriga 2008. aastal, oli ehitatud üles peamiselt ehituse ja kinnisvaraga seotud kasvule. Lisaks mängis rolli suur sisetarbimine, mis peamiselt imporditi. Meie majandusmudel oli omas ajas kiiresti kasvav, mis iseenesest oli tore. Samas oli see ka väga habras, mida näitaski viimaste aastate kriis. Uurides Eesti praegust majanduskeskkonda on hea meel nentida, et majandus on liikunud hapruselt stabiilsuse suunas. Majandusnäitajate muutused ei ole enam kahekohalised. Väliskaubandus ja pankade laenu- ning hoiusteportfellid on jõudmas tasakaalu ning riigi rahandus on kontrolli all. See kõik loob eeldused Eesti majanduskeskkonna paranemiseks.
KASVU VEAB EKSPORT Käesoleva aasta majanduskasvuks prognoositakse 2,2 protsenti. See viib Eesti sisemajanduse kogutoodangu 14,2 miljardi euroni ehk umbes 10 protsenti suuremaks kui 2006. aasta lõpus. Samas on see endiselt 10 protsenti väiksem kui 2007. aasta lõpus. Tugevaima panuse on taastärkamisel andnud just tööstustoodang, mille lisandväärtuse maht tõusis II kvartalis 524 miljoni euroni, mis teeb kvartali kohta 100 miljonit rohkem kui 2009. aastal. Võib lihtsustada, et majanduskasv saavutati tööstustoodangu kaudu, mis laias laastus eksporditi. See näitab, et meie ettevõtted suutsid kriisis ennast «ringi pöörata» ehk restruktureerida oma tootmist siseturult ekspordile. Kindlasti on ekspordi kasvaval osakaalul tähtsus ka meie suhteliselt soodsamas kulutasemes. Isiklikult arvan, et suurem osa ekspordikasvust tuleb «kirjutada» ettevõtjate fokusee-
5. OKTOOBER 2010
Elion toetab tärkavat Eesti ettevõtlust! Uutele ettevõtetele teenused aasta lõpuni
0
kr.
KUIDAS EDASI?
ritud tegevusele uute turgude ja klientide leidmisel. Eesti ekspordi maht on juba ligi kolmveerand SKTst, mis on väga hea tulemus. Stabiilseks arenguks on lisaks välistasakaalule oluline sisetasakaal. Selle peamine murekoht on töökohtade arv. Tööstuses, kaubanduses ja ehituses on kriisi tõttu töö kaotanud kokku umbes 110 000 inimest. Eestis küündib tööhõive ainult 560 000 inimeseni, mis teeb töötuse määraks 18,6 protsenti. Sisetasakaalu saavutamiseks peaks töötuse määr olema vähemalt ühekohaline ehk töötute arv alla 70 000 inimese. Praegu on see 130 000.
STABIILNE RAHANDUS Majanduskriis on teinud kõiki ettevaatlikumaks ja konservatiivsemaks. Seda näeme igapäevases töös suheldes ettevõtjatega üle Eesti. Sedasama võib väita ka pankade kohta. Kui kriisieelselt võis laenu saada pea igaüks, kellel oli piisavalt tagatist, siis nüüd proovime koos ettevõttega aru saada, kas ja kuidas on võimalik see laen ikkagi tagasi maksta. Pankade laenuportfell on küll kahanenud, kuid seda eelkõige vanade laenude amortiseerimise ja investeerimisprojektide puudumise tõttu. Vaadates Eesti rahandusmaastikku laiemalt, siis torkab
silma ka laenude ja hoiuste tasakaalu taastumine. Aastal 2002 olid nii laenud kui ka hoiused Eestis võrdsed ja tasemel 50 miljardit krooni. Aastatel 2006– 2007 jõudsime laenude ja hoiuste suhteni 1,7 ehk iga hoiustatud krooni kohta olid pangad välja laenanud 1,7 krooni.
Võtmeküsimuseks on tööhõive ja siseturu stabiilsuse taastamine Kõigi eelduste kohaselt jõuame 2010. aasta lõpuks 1,45ni. Riigi rahanduse heast seisust on Eesti puhul palju räägitud, lisame siia juurde ka valitsussektori 16 miljardi krooni suurused likviidsed varud ning saame küllalt hästi puhverdatud pildi Eesti rahandusest.
MEIE VÕIMALUSED Lennart Meri on öelnud: «Meil on just selline Eesti nagu ta on. Me oleme väiksed, kuid kolmandik ÜRO riikidest on veelgi väiksemad». Kuid kas väiksus on probleem või võimalus? Mõni aeg tagasi kirjutasin, et Eesti ei taha enam olla odav allhankemaa. Ma rõhutan siinkohal just sõna «odav». Me teeme väga kvaliteetseid asju, olgugi allhankena, ja oleme neid asju nõus tegema väikestes kogus-
2010. aasta teises kvartalis suutsime eksportida üle 10 miljardi krooni kuus, mis alates oktoobrist 2008 on selle näitaja kõrgeim tase. Samas on mitmed meie ekspordiartiklid seotud majanduste taastumisega Euroopas ja mujal maailmas. Täideti kriisi ajal tühjaks müüdud ladusid ning kasutati aktiivselt valitsuste majanduse stimuleerimispakette. Globaalne majanduskasv ei ole aga kindlasti pidev ja sellel teel tuleb ette käänakuid. Seega saab 2010. aasta teine pool tõenäoliselt eksportööride jaoks olema raskem kui esimene. Võtmeküsimuseks järgnevatel kvartalitel saab olema tööhõive kasvatamine ning siseturu stabiilsus. Viimastes küsimustes olen ma aga mõõdukalt optimistlik – meie riigi ja pankade finantsseis on nüüdseks küllalt hea, euro kasutuselevõtt sisendab optimismi ja loodetavasti näitavad ka välisturud jätkusuutliku paranemise märke. Viimaseks, kuid mitte väheoluliseks märksõnaks sooviks ma välja tuua koostöö. Koostöö omas sektoris, omas vallas või maakonnas, terve Eesti või Euroopa ulatuses. Hiljuti ütles üks ettevõtja mulle, et eestlased on väga head insenerid ja loojad, kuid hirmus kehvad müügimehed. Meil on kompetentsi, mida üheskoos edasi arendada. Me ei tea, kust tekib järgmine «Eesti Nokia», kuid koostööst, mõttevahetusest ning diskussioonist on see palju suurema tõenäosusega tekkimas, kui üksi asju ajades.
Toetame uute ettevõtjate innukat tahet ning aitame ideedel idaneda ja võrsuda Eesti majanduse Suurteks Asjadeks. Kõik ajavahemikus 1. juuni – 31. detsember 2010 oma tegevust alustavad ettevõtted saavad Elionilt aasta lõpuni tasuta: f Ärilahenduse VoIP-paketi: y Kiire internet y Lauatelefoni number y Tasuta firmasisesed telefonikõned f Kodulehemajutus ja e-post y Lisaks kuu aega tasuta reklaami Neti märksõnaotsingus f Ligipääs internetti rohkem kui 500-s WiFi-punktis üle Eesti. Nüüd on alustamiseks vaja vaid head ideed! Ärikliendi teeninduse telefon: 1551. www.elion.ee/idu
5. OKTOOBER 2010
MINU ETTEVÕTE
3
Kuidas valida kontoripinda? KEIT PIHL Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade konsultant
E
ttevõtte arenedes tekib varem või hiljem vajadus kontori või teeninduspinna asendamiseks uuega. Seda võivad tingida mitmed asjaolud, millest peamisteks põhjusteks on vajadus suurema või väiksema pinna järele, asukoha muutmise vajadus või soov eksklusiivsema või ka tagasihoidlikuma kontori järele. Et vältida kolimisest tingitud vigu, tuleb juba varakult mõelda välja vastused paljudele küsimustele. Tähtis on, et vastused oleksid realistlikud, kuna soovunelmad või valed hinnangud võivad kalliks maksma minna. Nii tuleb kindlasti hinnata, milline on kontori vahetamisest tingitud otsene mõju ärile. Samuti, kuidas mõjutab kolimine läbikäimist klientidega ning kas see võimaldab nende nõudmisi ja vajadusi täita. Analüüsima peaks ka tulevikuväljavaateid ning ettevõtte kasvuperspektiivi.
Enne OLENEB SUUNITLUSEST kolimist Kontori ja teeninduspinna vali- hinda kul peab iga ettevõtja arvestama täpselt oma äri eripärasid. See, mis sobib ühele firmale ei pruugi sobida tei- vajadusi. sele. Kui äril on palju juhukülas-
tajaid, siis on mõistlik valida kontori asukohaks kaubanduskeskus, kus on parem möödujatele silma jääda. Selline valik sobib hästi näiteks telekommunikatsiooni teenuste pakkujatele, pangakontoritele, reisibüroodele. Kui klient ei külasta kontorit äkkmõtte ajel, vaid eelkõige on tegu planeeritud külastusega, siis pole tarvis paikneda suures keskuses. Küll aga tuleb mõelda lihtsale ligipääsetavusele ning parkimisvõimalustele. Raamatupidamis- ja IT-firmadel pole aga üldse vaja paikneda tõmbekeskuses, kuna kliendid ettevõtte kontorit tavaliselt ei külastagi. Siis on võimalik valida soodsama hinnaga büroo, mille puhul pole vähem tähtis ka kokkuhoid parkimiskuludelt. Viimased võivad näiteks kesklinnas asuva kontori puhul olla märkimisväärsed. Kui eelnevalt vaatlesime kontori valikut kliendi seisukohalt, siis ei tohi ära unustada ka töötajatepoolset aspekti. Töötajad on produktiivsemad, kui töötegemise keskkond on mugav. Kontori suurus, olmetingimused, päevavalgus ja valgustus, kütte- ja kliimaseadmed, ventilatsioon on tähtsad komponendid töötaja heaolu arvestades. Kui ettevõttel on palju töötajaid, võiks asukoha valikul silmas pi-
FOTO: TOOMAS HUIK
KINNISVARA. Kiiresti muutuvad majandusolud ning äripindade hinnamuutused on viimasel ajal sundinud paljusid ettevõtteid tegelema kolimisega.
dada töötajate elukohast tulenevat logistikat ning ühistranspordi lähedust. Siiski enamasti on olulisem soodne või tasuta parkimisvõimalus ning toitlustus kontori lähedal.
ARVESTA TULEVIKKU Kui on selge, millist kontorit kliendist lähtuvalt vajatakse ning millised on töötajate vajadused, tuleb üle vaadata oma võimalused ja äri perspektiiv. Kui strateegia näeb ette personali kasvu, tasub pigem mööndusi teha asukoha valikul ning üürida tulevikku silmas pidades sobiva suurusega pind. Samas tuleb jälgida, et kontori üür, sellele lisanduvad kommunaal-
maksed, parkimiskulud, telekommunikatsiooni ja kontoritarvete kulud, valve ja üldkasutatavate pindade halduskulud ei oleks võimete piiril. Kui leiate pinna maakleri vahendusel, tasub uurida, kelle kanda on vahendustasu ja kui suur see on. Üldiselt on vahendustasu maksjaks tehingupool, kelle kahjuks turg parasjagu töötab. Praegu oleme olukorras, kus pakkumisi on rohkem kui nõudjaid, mistõttu saame turgu nimetada ostja/üürijakeskseks ning vahendus jääb selles olukorras enamasti üürileandja kanda. Kui leiate üüripinna ise, kuid ei ole üürilepingutega varem kokku puutunud, on soovi-
Vanalinna kolides arvesta näiteks parkimisprobleemidega.
tav lepingu koostamisel kasutada pädeva spetsialisti abi. Nii vähendate edaspidiste negatiivsete üllatuste võimalust. Kui oma äri vajadused ja võimalused on selged, saab asuda analüüsima kinnisvaraturu olukorda. Äripindade praegune seis on mõjutatud buumi ajal toodetud kvaliteetsetest büroohoonetest ning buumile järgnenud majanduslangusest. Turule tuli häid ja väga häid pindu soodsate hindadega. Sellist olukorda ei kohta tihti. Veel kevadel oli üüriturul parim aeg endale uus pind soetada või olemasoleva üürilepingu tingimusi parandada. Uute pindade vakants oli suurem kui kinnisvaraomanikele meeldis, mistõttu oldi hinnaläbirääkimistes paindlikumad. Nii tekkis kerge liikumine kõrgema klassi äripindadele ning üldine tarbitava äripinna kvaliteedi pilt muutus. Praegu ja tulevikus mängib järjest enam rolli kvaliteet ning näiteks keldrites asuvad äripinnad leiavad teise kasutuse. Nüüdseks on olukord kvaliteetsemate pindade osas stabiliseerunud ning üürileandjad kokkulepetes jäigemad. Samas ei ole üürihinnad kaugeltki võrreldavad buumiaegsetega ning tõenäoliselt sellist hinnataset niipea ei saavutata.
MINU ETTEVÕTE
4
5. OKTOOBER 2010
Mida peab eurole üleminekust teadma väikeettevõtja? EURO. Tuleval aastal kasutusele tulev euro nõuab põhjalikke ettevalmistusi. Et kauplemine ka uuel aastal sama valutult jätkuks, on vaja teha ettevalmistusi. Pangad jagavad nõuandeid ning teevad pingutusi, et tagada oma klientidele sujuv eurole üleminek. on üles seatud vastavad vormid. Kui pank sellist lahendust ei paku, tuleb pöörduda pangakontorisse. Taotlusel tuleks kindlasti märkida, millises vääringus sularahapakette ja milliseid kupüüre eelistatakse. Õigesti valitud hulk sularaha ja mõistlik valik erinevaid kupüüre aitab tagada, et paralleelkäibe perioodil ei teki puudus euro vahetusrahast. Samuti tuleb sularaha taotlemisel märkida, millistest kontoritest soovitakse raha kätte saada või kas soovitakse raha kohaletoimetamist sularahaveo teenust kasutades. Viimane on eriti oluline siis, kui tellitava sularaha kaal ületab 10-15 kilo. Pankadel on olemas spetsiaalsed kalkulaatorid, mis aitavad välja arvutada tellitud sularaha kogukaalu.
Äriarenduse divisjoni äriarendusjuht, SEB
E
urole üleminekuks valmistumine on käimas täie hooga. Väikeettevõtjale on tähtis, et tema ettevõtte jaoks olulised protsessid ja tegevused oleksid valmis uue raha käibele tulekuks. Seejuures tuleks mõelda, kas ja kui suur on ettevõtte euro-vahetusraha vajadus paralleelkäibe perioodil. Samuti tasub veenduda selles, et kaardimaksed ka tuleval aastal kenasti toimiks.
VAHETUSRAHA VAJADUS KASVAB Paralleelkäibe perioodil 1. kuni 14. jaanuarini tuleb klientidele vahetusraha tagasi anda juba eurodes ning ettevõtete käsutuses peaks olema piisav kogus nii euromünte kui ka väiksemaid kupüüre. Teiste riikide kogemuse põhjal suureneb paralleelkäibe perioodil vajadus vahetusraha järele kuni neli korda. Ettevõtted saavad juba praegu esitada euro sularaha tellimusi läbi internetipanga ning pangakontorite kaudu. Tellitud raha väljastatakse ettevõtetele selle aasta viimastel kuudel tagamaks, et kõikidel kaupmeestel oleks esimesest euro käibel oleku päevast alates kassades piisav hulk euro vahetusraha. Kaaseeljaotuse paberraha ja mündid väljastatakse pangakontorist tasuta. Sularaha taotluse esitamine on kõige mugavam ärikliendi internetipanga vahendusel, kuhu
KAARDIMAKSED TÖÖTAVAD TÕRGETETA
Sularaha tellimine tagab, et kassas oleks piisavalt vahetusraha.
Kui paralleelkäibe perioodil suureneb oluliselt vahetusraha vajadus, siis ettevõtja peaks olema valmis ka kaardimaksete arvu tõusuks. Teiste riikide kogemus näitab, et euro kasutuselevõtt toob kaasa 10-protsendise kaardimaksete kasvu. Kaardimaksesüsteemide eurole ülemineku üldplaan näeb ette uue valuuta kasutuselevõtu uue aasta esimesest sekundist. Kaardimakselahendustes ei rakendu üleminekuperioodi ega paralleelkäivet nagu sularaha puhul. Kuni 31. detsembri kella 24.00ni võetakse tehinguid vastu Eesti kroonides. Pärast kalendripäeva vahetust aga kohe
mine eurodes. See tähendab, et kaupmeestele laekuvad vastavad summad samuti eurodes. Seda ka nende tehingute eest, mis on tehtud enne euro-aega. Arvelduste muudatuse korraldab pank automaatselt ja konverteerib ise vastavad arvelduskontod eurodesse. Arvelduskontode numbrid jäävad seejuures samaks, samamoodi töötavad edasi ka kaupmeeste kaarditehingute aruanded. FOTO: SILLE ANNUK
ANDRA ALTOA
automaatselt ainult eurodes. Kõik kaardimakselahendused vajavad ümberseadistamist olenevalt ettevõtte tööajast ja graafikust. Pangalt renditud kaardimakseterminalides ehk POS-terminalides viiakse vastavad uuendused läbi automaatselt ja selle korraldab teenust osutav pank. Üleminek toimub distantsilt uue valuuta ja muude vastavate parameetrite saatmisega POS-terminali päeva lõpetamise protsessis tehingute ärasaatmise käigus. Iga terminal on programmeeritud automaatselt päeva lõpetama öisel ajal: näiteks kui ettevõte sulges klienditeeninduse õhtul, siis hommikul tööle tulles leiab eest terminali, mis on öö jooksul uuele valuutale üle läinud ja võimaldab maksete sooritamist eurodes. Kindluse mõttes tuleb esimesel
tööpäeval summat sisestades veenduda, et ekraanil näidatakse valuutaks euro. Kui see ei ole mingil põhjusel nii, tuleb terminalis sooritada päeva lõpetamine uuesti käsitsi, asjakohase toimingu juhtnöörid on kirjas seadme kasutusjuhises. Samuti tuleb ettevõttel, kes töötab aastavahetuse ööl, pärast kalendripäeva vahetust algatada käsitsi terminali päeva lõpetamine ja sellega viia lõpule eurole üleminek. Kaardimaksete teenindamisel ei ole ette näha pikemaid katkestusi, ehk kaardiga saab maksta ka ajal, mil sularahaautomaate ja internetipankasid alles seadistatakse eurovalmis.
KAARDITEHINGUTE EEST RAHA LAEKUMINE Pärast aastavahetust toimub kõikide kaarditehingute töötle-
Tõenäoliselt kasvab aasta alguses kaardimaksete hulk hüppeliselt.
MUUDATUSED KASSASÜSTEEMIDES Ka kassasüsteemides tuleb seoses euro käibeletulekuga teha muudatusi. Kuna iga ettevõtte kasutatav kassasüsteem ja sellega integreeritud kaardimakselahendus on kohandatud mingis osas konkreetse kaupmehe vajadustele, siis tuleb iga vastava lahenduse üleminek eurole kokku leppida süsteemi arendaja-hooldajaga. Ülemineku realiseerimine kassasüsteemides on seega esmajoones kaupmehe ja kassasüsteemi arendaja koostöö. Kindlasti tuleb muudatusi eelnevalt põhjalikult testida. Tagamaks kassasüsteemide turvalisust ja vastavust rahvusvaheliste kaardiorganisatsioonide nõuetele, teevad pangad tihedat koostööd kassasüsteemide arendajatega. Vähem tähtis pole ka jälgida, et kõikidel kasutatavatel kaardimakselahendustel oleks kehtiv sertifikaat Pankade Kaardikeskuses. Süsteemi muudatuste planeerimisel või kassasüsteemi vahetamisel soovitame eelnevalt kindlasti kontrollida selle vastavust nõuetele.
MINU ETTEVÕTE
5. OKTOOBER 2010
5
Nõukogude ajast tootearendusmeetod vallutab maailma TOOTEARENDUS. Pool sajandit tagasi sündis NSV Liidus tootearendusmeetod TRIZ, mis üllatuslikult on nüüdseks leidnud palju järgijaid üle maailma. Seda kasutatakse eeskätt just tööstusettevõtetes, näiteks tehnoloogiahiidudes Samsung, LG ja Hyundai. mehaanikainsener
T
eooria leiutisülesannete lahendamiseks (Teorija Rešenija Izobretatelskih Zadatš, TRIZ) arendas välja Bakuu insener Genrich Altshuller, kelle õpilased viisid meetodi pärast NSV Liidu lagunemist läände, kus see väga populaarseks sai. Maailmas on palju loodud juhtimisvõtteid ja -tehnikaid süsteemide arendamiseks, kuid loov probleemilahendus TRIZ on erinev. Selles on välja arendatud tööriistad uute tehniliste lahenduste genereerimiseks, ettevõtte arendamiseks, teadustöö hõlbustamiseks ning pedagoogikas ja igapäevaelus probleemide lahendamiseks. Need võtted süstemaatiliseks probleemilahenduseks ja ajurünnakuks on uue lahenduse loomisel oluliselt viljakamad iidsest katse-eksituse meetodist. Üks lihtsamaid ja populaarsemaid TRIZi tööriistu on Altshulleri «40 võtet tehniliste vastuolude lahendamiseks». Selle loomisel kogus Altshuller leiutistes korduvalt kasutamist leid-
nud tehnilisi võtteid ja süstematiseeris neid, töötades nii läbi 200 000 leiutisekirjeldust. Kuigi enamik 40 võttest on tehnilist laadi, on seal ka väga üldisi vanast ajast tuntud soovitusi.
TRIZ on oluliselt viljakam vanast katseeksituse meetodist. Tuntud soovitust «Tee vastupidi!» näitlikustab hästi see, et kui varem liikus vesi kohvimasinates läbi filtri (sõela), siis presskannus liigub sõel läbi vee ja kohviseade on oluliselt lihtsam. Võte «Tee universaalsemaks!» tähendab funktsionaalsuse laiendamist. Näiteks jahi kiil sisaldab tinast raskust purje kallutusjõu tasakaalustamiseks. USAs lisati aga kiilu raskuseks tinaakud, mille vool käivitab laevakruvi tuulevaikuse korral. Tugeva tuule korral toimub kruvi kaudu akude laadimine, ühendades nii kaks funktsiooni.
Võte «Segmenteerimine» sisaldab soovitusi, et kui ühes tükis ese tekitab probleeme, tuleb see teha koostatavaks. Kui aga ese on juba mitmes tükis, suurenda tükelduse astet kuni pulbri, vedeliku, gaasi, ioonide moodustumiseni. Näiteks ekskavaatori kopa hambad kulusid ja remont oli keevitamise tõttu kallis, kuid hammaste eraldi vahetatavaks muutmisega vähenesid ka kulud. Rida võtteid on seotud aine omaduste ärakasutamisega eri tingimustes, näiteks jäätumise, veeldumise ja aurustumisega. Sageli aitab ka keemiliste, füüsikaliste või geomeetriliste nähtuste kasutamine. Näiteks kui mööda toru transporditakse leeliselist vedelikku, mis aja jooksul selle ummistab, siis on mõistlik samas torus transportida ka hapet, mis söövitab toru jälle puhtamaks. Mis tahes probleemi lahendades põrkame kokku vastuoludega. Teeks küll hea, kiire ja tootliku masina, aga energiakulu ning maksumus suurenevad. Kiirust suurendades suureneb liikuvate osade mass ja jõud ning te-
kivad tugevusprobleemid, ohutusküsimused jne. See on ürgne «nokk kinni, saba lahti» probleem – parandades üht aspekti halveneb teine. Insenerlikud tavalahendused pakuvad kompromisse, kuid head tehnilised lahendused suudavad need vastuolud kompromissitult ületada.
Peagi ilmub võtetest eestikeelne raamat.
FOTO: CORBIS/SCANPIX
TIIT TIIDEMANN
Et leida sobivat lahendust «võtete» hulgast, töötas Altshuller välja otsingumaatriksi. Selle kasutamiseks tuleb formuleerida, mida soovitakse parandada ja mis sel juhul halveneb. Maatriks osundab soovitavaid võtteid, mida tuleb siis eraldi või koos kasutada uue lahenduse leidmiseks. Altshulleri võtete kohta on peagi ilmumas eestikeelne raamat «36 mõtlemisvõtet loovas probleemilahenduses TRIZ» allakirjutanu värskes töötluses, mis sisaldab võtete kõrval ka mitmeid väga kasulikke tööriistu ja meetodeid loova mõtte ärgitamiseks.
MINU ETTEVÕTE
5. OKTOOBER 2010
FOTO: URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES
6
Wendre tooted arenevad tuginedes erinevate turgude klientide tagasisidele.
Edukas eksport nõuab uut mõtlemist ERISTUMINE. Vajadusest muuta Eesti majanduse struktuuri ja väärtusahelas kõrgemale tõusta on pikalt räägitud. Nüüd, kui kriis näitab taandumise märke, on mõistlik arutleda, kas oleme selle käigus astunud lähemale teadmistepõhisele majandusele. SIIM RAIE
geme, et koduturul puudub ostujõud ja eksportides konkurentsivõime, sest hinnavõistluses on aina raskem kaasa lüüa. Et selles konkurentsi tihenemises ellu jääda ja hakkama saada, peame rakendama uusi mõtteviise äri- ja ettevõtte juhtimises, sest senine tegevuspraktika lääne kõrge ostujõu ja arengutasemega turgudel edu ei taga.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
JUHAN BERNADT EkspordiAkadeemia partner
E
esti Nokia leidmise soovi on väljendatud aastaid. Nokia on ettevõte, mis on suutnud ennast kohandada ümbritsevate tingimuste muutumise järgi. Enne maailma juhtivaks mobiiltelefoni tootjaks saamist tegeles ettevõte kummikute ja rehvide ning telerite ja koduelektroonikaga. Telekommunikatsiooni valdkonna juhtivaks ettevõtteks sai Nokia tänu firmas kasvanud arusaamale, et mobiilid ei ole tehnika-, vaid tarbijatooted. See teadmine muutis firma strateegiaid nii tootearenduses kui turunduses. Nüüd seisab Nokia uue väljakutse ees, mis on taas tingitud turu muutustest ja ettevõttes on käivitatud protsessid eesmärgiga liikuda mobiiltelefonide tootjast internetitarbija ettevõtteks. Kestva edukuse tagab avatud silmadega ühiskonna muutuste jälgimine ja mis veelgi olulisem – julgus suunda muuta.
ARUSAAM TURGUDEST
KUST ME TULEME Eestis leidub ettevõtteid, kelle äriidee on eristuv ja kes suudavad rahvusvahelistel turgudel edu saavutada. Miks on selliseid ettevõtteid nii vähe? Mis meid takistab või mis on põhjuseks, et oleme kinni juba sissetallatud radades? Taasalustasime turumajandusega alles 20 aastat tagasi. Siseturu ja nõudluse kasv olid kiired ning eksporditavate kaupade eeliseks oli tänu palga- ja kulutasemele madal hind. Kõik toimis, kuid majanduskasvu kukkudes ja kulutaseme tõustes ko-
Eristuvaid ettevõtteid on Eestis endiselt vähe.
Ekspordi õnnestumine sõltub peamiselt selgest arusaamast, kuidas sihtturud toimivad, kuidas mõtlevad ja tegutsevad kliendid ja konkurendid. Oluline on ka tajuda trende. Välisturgudele minnes peame tunnistama kohalikke erinevusi ega saa arvestada sellega, et ostjatele meeldib just see, mida oleme aastaid tootnud. Näiteks kodutekstiile tootev Wendre on loonud tugeva tarnija positsiooni juhtivatele rahvusvahelistele jaekaubandusfirmadele. Wendre on loonud ettevõtte brändi, tundes lõpptarbijate eelistusi, vajadusi ning tehes nende teadmiste põhjal tootearendust. 2008. aastal Saksamaal avatud müügiesindus ei ole ainult müügikanal, vaid abiks ka tarbijate vajaduste kohta informatsiooni hankimisel. Sellega eristub Wendre tavapärasest allhankijast. Esmalt tulebki tunnistada, et ainus ellujäämisvõimalus on tarbija silmis eristumine. Paljud ettevõtted keskenduvad tootmisprobleemide lahendamisele, püüavad eristuda parima tehnoloogiaga ning müük jääb teisejärguliseks. Allhankija ja omatoodangu pakkuja suurim vahe seisnebki selles, kas müüakse tootmisvõimsust või tooteid ise. Teine hea Eesti näide on Audes, mis toodab ja müüb kõrgema kvaliteediga audiotooteid, kõla-
reid ja võimendeid. Audes arendab ja toodab ainult tippsegmendile ning seetõttu on ka nende hinnad kõrgemad. On valitud selge nišistrateegia, mida ainult Eesti turgu arvestades ei oleks võimalik rakendada.
SUUREM RÕHK TURUNDUSELE Senisest suurem protsent ettevõtete eelarvetest peab olema suunatud turundusse ja tootearendusse. Turundus ja müük ei ole raisatud ressurss – vastupidi, tõhus turundus ja osav müük on põhieeldus arenenud turgudel edu saavutamiseks. Arenenud turgude ettevõtetel läheb märksa suurem osa eelarvest turundusse kui Eesti ettevõtetel. Kui teil on olemas ekspordiosakond, siis võiks mõelda selle sulgemisele. Sest kui tahate ajada rahvusvahelist äri, siis peab kogu ettevõte olema rahvusvaheline. Kõik töötajad peavad teadma, et teenindavad globaalset turgu. Ekspordiosakonnaga firmas jääb paraku alati fookus koduturule ja eksporditegevusele ei suunata piisavalt juhtimiskeset ja ressursse ning eksport jääb alternatiiviks. Ka kuulumine ettevõtete võrgustikesse omab järjest suuremat tähtsust. Klastrid, organisatsioonid, klubid, liidud aitavad tuua ettevõttesse seni puuduvaid teadmisi ja kultuuri.
EKSPORDI TOETAMINE Kes peaks ettevõtetele muutustes toeks olema ja kuidas seda teha? Lihtsaim vahend ettevõttes oluliste muudatuste tegemiseks, turgude tundmaõppimiseks ning uute teadmiste ja oskuste omandamiseks on raha. Paraku ei anna riigiabi alati optimaalseid tulemusi. Rahaliste toetuste oht on, et need võivad pigem konserveerida vanu tege-
vusmustreid, taotlemise motiiv on mitteäriline ja mõju ebatõhus. Rahalise toetusega koos tuleb riigil (k.a ülikoolidel) pakkuda toetavaid teenuseid ning koolitusi, mis suunavad ettevõtjaid teistmoodi tegutsema. Teiseks võimaluseks muudatustele kaasa aidata on soodustada kõikvõimalikel viisidel ettevõtetevahelist koostööd ning infovahetust. Eesti ettevõtted on liiga väiksed, et ise ja üksi maailma turge vallutada. Ühelgi ettevõttel, ka suurtel rahvusvahelistel, ei ole mõistlik kõike ise teha. Oluline on koostöö, mis ei seisne ainult tootmises, vaid ka arenduses, disainis ja turunduses.
HIND JA MARGINAAL Lühidalt meie ettevõtluse puuduseid sõnastades võib öelda, et Eesti ettevõtete tootlikkus pole ei mahu ega ka kasumlikkuse poolest rahvusvahelises konkurentsis tipptasemel. Et suudaksime toota samal tasemel maailma efektiivseimate ettevõtetega, peame tootlikkust arendama. See aga ei tähenda, et peaksime müüma odavamalt. Suuremad marginaalid annavad võimaluse investeerida jätkusuutlikkusse arengusse, sealhulgas tootearendusse ja turundusse. Tihti kannatame hinnasurve all, kuid peaksime igal võimalusel vältima ainult hinna ja kvaliteediga konkureerimist, mis varem või hiljem ohustab ettevõtte pikaajalist eksistentsi. Tormijooks madalaima hinna poole ei tõsta kasumlikkust ning on ohtlik strateegia. Eesti koduturg on väike, seetõttu tuleb valida n-ö laiem strateegia, eksportides on aga nišistrateegia ainus võimalus, sest oma kitsas nišis saab ka väike ettevõtja olla suur ja kõrge marginaaliga tegija.
Turunduse olulisus kasvab hüppeliselt.
UUS MÕTTEVIIS Kiire areng, uued turuloogikad ja tihedam konkurents nõuab uusi äritegemisviise. Lihtsalt teisi kopeerides on raske edu saavutada, samuti ei piisa üksnes tehnoloogilisest innovatsioonist. Tänapäeval on üks kasumlikumatest arenguvaldkondadest ärimudeli innovatsioon. Seegi eeldab, et oled hästi teadlik sellest, mis toimub turgudel ning mida kliendid mõtlevad ja ostavad. Rahvusvahelise äri ja turunduse õpetamine meie ülikoolides ei ole adekvaatne ja piisav. Ka ettevõtluses puuduvad inimesed, kel oleks kogemusi uutmoodi rahvusvahelisest turundusest – neid oskusi on vaja kiiremas korras ettevõtetes arendada ja töötajaid koolitada. Samuti on hädavajalik talentide otsimine ning seda kaugemalt kui vaid Eestist. Ettevõtetesse tuleb sisse tuua multikultuursus, mitte käia seda vaid aeg-ajalt välismaal kaemas. Lisaks sellele peaksime ennast kohandama harjumuspärasest pikema ajahorisondiga. Meie rutakus ja koheste ning otseste tulemuste nõudmine võib välispartnereid pigem hirmutada. Kärsituse asemel vajame kauakestvaid suhteid ja pikaajalist fokuseeritust ning tulemuslikkust. Need muutused ei teki kiirelt ja uutmoodi mõtlemine ei sünni propagandast. Ettevõtted ise ja ka selleks ellu kutsutud institutsioonid saavad kaasa aidata keskkonna loomisele, kus ekspordiküsimused on igapäevase elu normaalne osa, kus arutatakse ja arendatakse ekspordiprobleeme jooksvalt, mitte kampaania või toetusskeemi kestel.
MINU ETTEVÕTE
5. OKTOOBER 2010
Majanduskriisi kiuste uue ärimudeli juurde EDULUGU. Quattromed HTI Laborid ei jätnud majanduskriisi saabudes tootearendust seisma, vaid pani innovatsioonile isegi tuure juurde. Lisaks diagnostikameetodite arendamisele tuli ettevõte välja täiesti uue ärimudeliga ning hakkas pakkuma suguhaiguste kodustestimise teenust, jõudes nii Aasta Innovaatori konkursil parimate sekka. MERILIN PÄRLI EAS kommunikatsioonijuht
Q
uattromed HTI Laborid OÜ on Eesti suurim erakapitalil põhinev meditsiinidiagnostika pakkuja, kelle põhitegevuseks on laboratoorsete analüüside tegemine perearstidele, haiglatele, erakliinikutele, töötervishoiukeskustele. Ettevõtte teenuseid kasutab üle kolmandiku Eesti perearstidest ning suur osa Eesti kliinikuid ja haiglaid. Seni käsitlesid innovatsiooniprojektid selles ettevõttes eeskätt uute diagnostikameetodite väljaarendamist ning puudutasid lähemalt vaid tervishoiusektorit. Kuigi need hüved jõuavad lõppkokkuvõttes ka patsientideni, tellivad selliseid analüüse siiski arstid ja kliinikud, mitte patsiendid ise. Näiteks arendab ettevõte praegu biotehnoloogilistel platvormidel baseeruvat kompleksdiagnostikat tervishoiusüsteemile. Selle projekti käigus töötatakse välja uued süsteemid emakakaelavähi ning jäme- ja pärasoolevähi diagnostikaks. Uue analüüsimeetodi väljatöötamiseks saadi EASilt üle 15 miljoni krooni tootearendustoetust.
BALTIMAADES AINULAADNE SUGUHAIGUSTE KODUSTESTIMISE TEENUS Quattromed HTI omanikfirma Medicap Holdingu juhatuse esimehe Erki Mölderi sõnul soovis ettevõte juba enne masu saabumist laiendada klientide ringi
tohtritest ja teistest meditsiiniteenuste osutajatest patsientideni. «Kuna meil on tänapäevased laborid kolmes linnas ning analüüsitulemused jõuavad arstideni elektroonselt, siis tuli mõte hakata pakkuma paindlikku testimisvõimalust ka otse patsientidele ning seda just veebipõhiselt,» selgitas Mölder. «Suguhaiguste testimise suhtes on inimestel sageli valehäbi ning arsti poole pöördutakse viimases hädas. Tulemuseks on kaugelearenenud haigused, mis võivad põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi ning suurendavad kindlasti nii patsientide endi kui ka Haigekassa kulusid raviteenusele ja ravimitele. Kodustestimine lahendab need probleemid, kuna pakub patsientidele suuremat diskreetsust ja privaatsust ning sageli ka kiiremat vastust oma haigusekahtlusele.»
Suguhaiguste testimiseks pöördutakse arsti poole liiga hilja. Veebilehel www.testikodus. ee saab tellida proovivõtmise komplekti koos täpsete juhistega, mis saadetakse postiga patsiendile koju. Testiga on võimalik kontrollida end herpesviiruse, klamüdioosi, gonorröa ehk tripperi, mükoplasma ning trihhomonoosi suhtes. Testimiseks võtab patsient juhendi järgi endalt proovi, saadab selle
EESKUJULIK INNOVAATOR ILMAR PRALLA EASi innovatsiooni divisjoni direktor Quattromed HTI laborid on EASi hinnangul eeskujulik innovaator. Vaatamata masule on ettevõte palju investeerinud tootearendusse, kuid samal ajal suudavad nad ka oma teenust väga hästi müüa. Müügi toimimiseks on Quattromed HTI tööle pannud korraliku logistikasüsteemi. Sel aastal arendasid nad oluliselt ka oma ärimudelit ning jõudsid uue kodustestimise teenusega Innovaator 2010 konkursil nominentide hulka.
laborisse ning saab veebikeskkonna kaudu vastuse kaks päeva pärast proovide laekumist laborisse. Vastused kuvatakse koodnime alusel veebikeskkonda turvaliselt sisse logides. Haiguse leidmisel antakse patsiendile soovitused arsti poole pöördumiseks. Ühe testi hind on 202 krooni, mis vastab Haigekassa poolt kehtestatud piirmäärale. Proove analüüsib ning vastuse annab tunnustatud diagnostikalabor PCR-meetodiga, mille abil tehakse proovis kindlaks uuritavale haigusetekitajale omane pärilikkuseaine DNA. DNA-põhine testimine on tavapärane ja usaldusväärne meetod haigustekitajate tuvastamiseks, samuti ei hävine DNA transpordi käigus.
TESTIMISKOMPLEKTID TOODETAKSE EESTIS Veebilehe www.testikodus.ee kaudu tellitavad suguhaiguste analüüsid on välja töötatud Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi viroloogia õppetoolis ja Quattromed
HTI laborites. Kodustestimiseks ei kasutata välismaiseid teste, vaid Eesti teadlaste väljatöötatud kõrgtehnoloogilisi meetodeid. Sellest tulenevalt ei impordita testikomplekte Eestisse, vaid need toodetakse siin kohapeal.
Patsiendi privaatsus ja anonüümsus on täielikult tagatud. Quattromed HTI Laborid arendusjuht Kai Jõers ütles, et kuna arsti juures tehakse suguhaiguste teste n-ö kohustuslikus korras vaid lapseootel naistele, siis jääb tegelik riskirühm suures osas testimata. «Põhjuseks on noorte inimeste, iseäranis meeste soovimatus pöörduda arsti vastuvõtule,» rääkis Jõers. «Veebipõhine testimismeetod on hea lahendus suguhaiguste leviku piiramiseks, kuna internet on populaarne just suguhaiguste riskirühma – noorte inimeste ja ka seksuaalvähemuste seas.» Patsientide privaatsus ja anonüümsus tagatakse veebipõhise teenusega sel viisil, et proovivõtu komplekt saadetakse patsiendile koju diskreetses valges ümbrikus. Võetud proov tuleb panna komplektiga kaasasolevasse valgesse karpi, mille välimus ei ütle samuti midagi selle sisu kohta. Pärast proovi laborisse saabumist kustuvad süsteemist kõik prooviga seotud isikuandmed – säilib vaid proovi anonüümne identifikaator. Identifikaator on seotud konkreetse kasutajatunnusega, millega www.testikodus. ee keskkonda sisse logides näeb testide tulemusi.
LAIENEMISPLAANID NAABERRIIKIDESSE Erki Mölderi andmetel on Eesti Euroopas Rootsi ja Suurbritannia järel kolmas riik, kus suguhaiguste kodustestimise võimalust pakutakse. «Ettevõte loodab uue teenuse arvelt käivet kasvatada kuni 4 miljonit krooni aastas. Lisaks plaanime hakata kodustestimist pakkuma Läti, Leedu ja teiste naaberriikide turgudel.»
7
MINU ETTEVÕTE
8
5. OKTOOBER 2010
Turundusega saab tegeleda iga firma TURUNDUS. Ettevõtte tegutsemise lahutamatuks osaks on turundamine. Seda tehakse teadlikult, tihti aga eneselegi märkamata. Bauhof Grupi turundusjuht Sigre Parm jagab nõu ja mõtteid, kas ja kuidas turundada. KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee
T
urundus algab varem, kui suur osa ettevõtjatest seda arvata oskab. Sigre Parmi sõnul tegeleb seetõttu enamik ettevõtteid turundusega. «Turundus algab palju varem kui teadlik turundustegevus – ettevõtte juhist, logost, suhtlemisstiilist, hoonest, kus ettevõte paikneb, kodulehe ja visiitkaardi kujundusest jne,» ütleb ta. Teadliku turundus- ja reklaamitegevuseni jõutakse aga vajaduse tekkides. Tihti on selleks hetkeks tarbijaskonnal esmamulje ettevõttest kujunenud ja kuvand olemas, ütleb Parm.
Olenevalt ettevõttest ja tegutsemisvaldkonnast sõltub, kui palju rõhku teadlikule turundustegevusele panna tuleks. Levinud arvamus, et ettevõte on liiga väike turunduse tegemiseks ei pea Parmi sõnul paika. «Ükski firma pole turundamiseks liiga väike, see otsus sõltub pigem ettevõtte ambitsioonidest,» ütleb ta, lisades, et õigesti turundades võib väikesest suur saada. Võib kindel olla, et ettevõttel, kes turundusele rõhku ei pane, on vähem tarbijaid ja kliente. Kuidas siis alustada? Esimene soovitus on õppida tundma oma turgu ja tarbijat. Ettevõtja peab teadma turusituatsiooni ja
olema kursis konkurentide tegevusega. Veelgi olulisem on aga tunda oma tarbijat, mõistes tema soove ning vajadusi, tarbimisharjumusi ja teisi nüansse, mis võimaldavad ettevõttel oma klientidele kasulik olla. Seejärel on Sigre Parmi sõnul vaja paika panna eesmärgid, mida turundustegevusega soovitakse saavutada. Turunduskampaania ajal on oluline jälgida selle toimimist ja mõõta tulemusi. «Mõõdikuks võib olla käibekasv, klientide arvu tõus või potentsiaalsete tarbijate soosiv hoiak, kes täna ei ole ostnud, kuid homme teevad seda,» õpetab Parm. Olenevalt ettevõtte seotud eesmärkidest võivad mõõdikud olla väga erinevad.
Viimastel aastatel aktiivne uue meedia ja kaasnevate reklaamivõimaluste pealetung on pannud paljusid reklaamijaid ja turundajaid pöörduma uue meedia poole lootuses, et tegemist on millegi täiesti uue ja oluliselt efektiivsemaga. Küsimusele, kas vana meedia koos vanade tõekspidamistega tuleb nüüd hüljata, vastab Parm kategooriliselt ei. «Jätkuvalt on oluline järgida reklaamitõdesid, et hea reklaam ütleb nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.» Lisaks sellele peab reklaam olema visuaalselt pilkupüüdev. Küll seab aga tohutu igapäevane infomaht ja reklaamihulk kõrgemad nõuded reklaami märgatavusele, et
see üldse meie tähelepanu pälviks. «Võtame kas või sellise klassikalise müügiedendusvahendi nagu sooduskupong – vaatamata e-kupongidele ja m-kupongidele võib neid jätkuvalt ka ajalehest välja lõigata,» ütleb Parm. «Oluline on defineerida õige sihtrühm, keda reklaam õigetele vajadustele vajutades kõnetab.» Olles defineerinud vajaliku sihtrühma ja kommunikeeritava sõnumi saab asuda turunduskanali valikutele. «Uus meedia on sageli personaalsem, sihitum ja vahetum viis oma sõnumeid edastada,» ütleb Sigre Parm. «Vana meedia osas oleme muutumas vähese osalusmää-
raga ja pealiskaudseteks n-ö kiirmeedia tarbijateks.» Oma reklaamisõnumitega on aga aina raskem pildile pääseda. Maailmas pole kunagi varem olnud nii palju erinevat meediat, selle fragmenteerumisega muutub eklektilisemaks ka reklaam. «Turundajale on suur väljakutse suunata oma sõnumit nii, et tarbija, kes argipäeva õhtul naudib kergemat ja pealiskaudsemat meediat, saaks tema sõnumid kätte ka teisel tasandil,» mõtiskleb Parm. Usun, et iga traditsioonilise kanali saab hullude ideedega moodsaks muuta ja selline iseenese taastootmine on ka üks reklaamitööstuse võludest.
Oskuslikul kasutamisel on otsepost tõhus turunduskanal
KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee
H
ea reklaamikampaania haarab erinevaid kanaleid, kasutades seejuures ära igaühe spetsiifilisi eeliseid. Oluline roll on seejuures kanda ka otsepostil, usub Eesti Posti infologistikadivisjoni juht Toomas Türk. Tema sõnul on meediareklaamituru languses otsepostituse turuosa kogu meediaturul pigem kasvanud, ulatudes varasemast viiest protsendist kaheksani. Kasv ja turuosa näitab, et otsepostitusel on endiselt oluline roll reklaamsõnumite edastamisel. Inimesed, kelle postkasti ummistavad kümned küsitava väärtusega reklaamid, võrdle-
FOTO: MEELIS MEILBAUM / VIRUMAA TEATAJA
OTSEPOST. Kui uue meedia pealetulek justkui eeldaks vanade turunduskanalite kadumist, siis otsepostitus on näide vastupidisest. vad vägisi topitud reklaami tihti e-postkasti reostava rämpsposti ehk spämmiga. Kuigi võrdlust võib tarbija seisukohalt pidada ehk põhjendatuks, siis tegelikkuses on need kaks vägagi erinevad.
HUVITAVAD VÕIMALUSED
Ka reklaamiposti toovat postiljoni võib oodata armas üllatus.
Elektroonilise spämmi puhul ei saa rääkida personaalsetest pakkumistest ja kuigi pimepost on endiselt levinud, siis postkasti jõudev personaliseeritud reklaam on tunduvalt kallim edastada. Seetõttu on selle adekvaatsus reklaami edastamise tellinud kliendile ka olulisem. Otsepostitusteenust on pidevalt arendatud ja tihtipeale ei ole postkasti jõudnud reklaam paljude stereotüüpse arvamuse ko-
haselt umbropsu kõigile visatud, vaid võib põhineda konkreetselt valitud sihtrühmal. Mida aeg edasi, seda täpsemalt on võimalik reklaamsõnumite saajaid valida. «Personaalselt tarbija postkasti jõudmine tähendab suuremat tööd tema käitumise ja eelistuste kaardistamisel. Siin saab abiks olla just kliendisegmentide põhine personaliseeritud ja andmebaasidel põhinev
Tark konverents ‘Raamatupidamine, maksud ja euro aastal 2011’ 10.-11. novembril 2010 Baltika Kvartali Moelaval
Reklaami projektijuht: Anne Linnas anne.linnas@postimees.ee | 666 2327
OSA SUUREMAST KAMPAANIAST Turundus- ja reklaamikampaaniate läbiviimine nõuab tavaliselt mitme erineva reklaamikanali kasutamist. Nagu eelnevalt öeldud, on nn marketing mix’is oluline koht ka otsepostituse pakutavatel võimalustel – erinevad reklaamikanalid mitte ei asenda teineteist, vaid täiustavad. Välireklaam on suurepärane lühikeste konkreetsete sõnumite kommunikeerimiseks, mis ei eelda reklaaminägijalt kohest tegutsemist. Reklaam ajalehesajakirjas lubab edastada sõnumit korraga, olenevalt trükise tiraažist ja lugejatest kas suure hulga inimesteni või suhteliselt spetsiifilise sihtgrupini. Reklaam teles püüab pilku, raadioreklaam äratab tähelepanu. Otseposti teel edastatav reklaam sobib aga spetsiifiliste sõ-
numite edastamiseks ja kinnistamiseks, kuna selle eluiga võib osutuda näiteks telest ja raadiost pikemaks, olles võrreldav ajalehtedes ja ajakirjades ilmuvate reklaamidega. Nii nagu iga kavandatava kampaaniaga, tuleb ka otsepostituse puhul mõelda enne tegutsema asumist eesmärkidele. Samuti tuleb paika panna, kuidas kampaaniat mõõta. «Eesmärkideks võivad olla käibekasv, korduvostud, esmased tellimused, suhete loomine, uute klientide leidmine või olemasolevate klientide elavdamine,» loetleb Türk võimalusi. Kasutades erinevaid reklaamikanaleid, tuleks kindlasti paika panna ka metoodika, kuidas mõõta kanalites edastatud reklaamide edukust. Olles kampaania planeerinud, tuleb asuda reklaamide ja sõnumite tootmisele. Siin on piiranguks ainult fantaasia ja eelarve. «Tarbija ootab kampaaniapakkumisi ja eelkõige hinnainfot, mis seostub tema eelistuste ja liikumistrajektooriga,» annab Türk konkreetse vihje.
Omanda tarkust konverentsi õhkkonnas. Mood ja üllatused on kauba peale. Esinejateks oma ala parimad asjatundjad nii PwC-st, Raamatupidamise Toimkonnast, Maksuametist, Maksumaksjate Liidust kui mujalt (teiste hulgas Ago Vilu, Tiit Raimla, Erki Mägi, Jüri Etverk, Ain Veide, Hannes Lentsius, Villi Tõntson, Lasse Lehis, Maivi Ots jt). Teemad ulatuvad muudatustest raamatupidamises ja maksuseadustes kuni e-aruandluse ja euro juurutamiseni. Ühesõnaga kõik, mida ühel finantsjuhil või raamatupidajal vaja uueks aastaks valmistumisel teada. Kogu programm www.pwc.ee Kiire registreeruja soodushind kuni 22. oktoobrini: kaks päeva 4200 krooni; PwC kliendile ning EML liikmele 3900 krooni, üks päev 2300 krooni; PwC kliendile ning EML liikmele 2100 krooni. Hindadele lisandub käibemaks. Kiirusta, sest sel korral on kohtade arv piiratud. Registreerumine soodushinnaga on avatud ka teistele PwC selle hooaja koolitustele, sest mida rohkem tarkust omandad, seda soodsam see on (vaata lisa www.pwc.ee).
Tarkus on moes! Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258
pakkumiste ning kampaaniate ülesehitamine, mida kindlasti toetab ka otsepostitus või uue teemana geoturunduse võimalused,» ütleb Türk. Samuti toob ta välja eelise, et kui näiteks e-uudiskirjaga saab tutvuda eelkõige selle saaja, siis postkasti jõudnud kataloog lesib elutoa laual pikemalt ja seda saavad uurida kõik pereliikmed. Muidugi eeldab kõikide nimetatud võimaluste ärakasutamine omaja-
gu leidlikkust hea reklaamisõnumi kliendini viimisel. Siit koorubki välja oluline nüanss – Türki sõnul ei tohi tarbijat alahinnata.
Registreerumine telefonil 6141 800 või e-kirjaga: koolitus@ee.pwc.com
Küljendus ja makett: Andrus Rebane Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301
Teemalehe väljaandmist toetavad: