Minu Ettevõte, sügis 2011 by Postimees

Kuidas peaks aktsiahindade suurte kõikumiste korra käituma väikeaktsionär? Nõu annab Kalle Viks NASDAQ OMX Tallinna börsist. Loe lk 2

Mõtteid, kuidas uutel eksporditurgudel hakkama saada, annab Peter Gornischeff Eesti Kaubandus-Tööstuskojast. Loe lk 3

Miks on alustaval ettevõttel eriti raske üksi hakkama saada, räägib usutluses ettevõtluskonsultant Peeter Mõistlik. Loe lk 4

Kinnisvarasektor on tõusuteel. Tanel Olek Seven Real Estate Advisors’ist annab ülevaate ärikinnisvaraturust. Loe lk 6

MINU ETTEVÕTE ETTEVÕTLUSE TEEMALEHT

29. SEPTEMBER 2011

Ettevõtjaid toitev sihtturg nihkub ühes globaalse jõukusega Ettevõtja jaoks on sügis aeg, kui tuleb kohandada prognoose, et teha järgmise aasta plaane ning eelarvet. Sarnaselt käitume pangas meiegi. Kuid tingituna meie käsutuses olevatest andmetest, saame jagada soovitusi laiemalt – seda kas või sisendi andmiseks, mida iga ettevõtja vastavalt oma vajadustele kasutada saaks. Millised on lähtekohad ja milline võiks olla siis panga soovitus oma klientidele ettevõtete tuleviku prognoosimisel? ROBERT KITT Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor

VÕLAKRIISI MÕJUD

iljuti täitus 11. septembri terrorirünnakutest USAs kümme aastat. On öeldud, et see sündmus muutis maailma, kuna USA ohverdas oma finantsilise turvalisuse füüsilise turvalisuse nimel. Ma ei ole küll pädev hindama, kas maailm on nüüd turvalisem kui siis, kuid kindlasti on finantsmaailm rohkem tasakaalust väljas. Kogu arenenud maailma võlakoormus on sellest ajast tugevalt kasvanud, kuid sama on teinud ka arenevate riikide välisvaluutareservid. Teiste sõnadega on tekkinud väga suur globaalne ahel, kus «hiinlased annavad ameeriklastele raha, et viimased saaksid osta esimese tehtud kaupu». See on viinud märgilise tähtsusega sündmuseni, kus agentuur Standard & Poors kärpis USA riigireitingut ühe pügala võrra. Euroopas on juba aastaid räägitud PI(I)GS-riikidest või siis euroala perifeeriast. Ma ei tea, kas Kreeka pankrotistub, astub välja euroalast või laguneb euroliit üldse. Küll aga on finantsturud sellist võimalust arvestanud ning ümberkirjutamist ootab terve raamatukogutäis finantsõpikuid, mis väidavad, et riigivõlakirjad on riskivabad. Euroala turgudel valitseb suvest saati usaldamatus ning efektiivne turg enam ei tööta: kellel on raha ülejäägid, ei julge seda välja laenata. Seega need, kellel on raha puudu, peavad maksma

lisapreemiaid oma võlgade ja nende uuendamise eest. Kõik see on viinud Euroopas raha hinna üles, samuti eksisteerivad tugevad erisused riikide poolt kasutada oleva raha hinnas. Kui Saksamaa ning Põhjamaade pikaajalised intressimäärad on alla 2 protsendi, siis näiteks Itaalia ja Hispaania intressid kipuvad olema üle 5 protsendi ja Kreeka omad üle 20 protsendi. Tegemist ei ole jätkusuutliku olukorraga ning kõikidele ettevõtjatele tähendab selline tasakaalutus Euroalal täiendavat riski.

VÕIMALUS LANGUSEST PÄÄSEDA Briti ajakirja The Economist ennustuse kohaselt möödub areneva maailma kogutoodang umbes 2017. aasta paiku arenenud maailma kogutoodangust. Seda siis eelkõige põhjusel, et arenenud riikides enam mingit arengut ei toimu; kasvu pärsib tohutu võlakoorem ning arengumaade elatustase jõuab järele arenenud maailmale. See protsess on käivitunud juba 1990ndate alguses ning tundub, et pöördumatult. Siiski, arenenud maailmale on jäänud terve rida eeliseid, nagu intellektuaalne omand, kaubamärgid ja kõik muu, mida ei ole võimalik lihtsasti kopeerida. Ka see muutub ajas, kuid võib-olla veidi aeglasemalt. Samas on see Eesti võimalus, mida oleme viimase kriisi kaudu selgelt tajunud: oleme väike avatud majandus, mis baseerub suures osas ekspordil. Meie eksporditurud ei ole aga selles suhtes «traditsioonilised» või lõpptarbijale suunatud. Me ekspordime päris palju

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258 Reklaami projektijuht: Anne Linnas anne.linnas@postimees.ee | 666 2328

Robert Kitt näeb, et Eesti majanduses väheneb laenukoormus veelgi. Soome, Rootsi ja Saksamaa ostjatele, kes omakorda müüvad oma tooted kiiresti kasvavatele Aasia siseturgudele. See allhanke tegemine on lisanud Eesti majandusele täiendava kaitsekilbi. Meie eelised on kiirus ja paindlikkus, asume samas aja- ning kultuurivööndis ja euroala kvaliteedisertifikaadiga majandusruumis. Eesti suurima pangana oleme küllalt hästi kursis Eesti ettevõtete tervisega ning võin kinnitada, et ettevõtjate seisukohalt ei ole globaalse majanduse jahtumine Eestisse veel kohale jõudnud. Tellimusi jagub piisava varuga, pigem napib nende täitmiseks tootmisressursse ja kvaliteetset tööjõudu. Ei ole küll

võimalik, et meie majandus jääb globaalsest jahtumisest puutumata, kuid on täiesti võimalik, et väikese (ent tubli) tegijana on meil kõik šansid majanduslangusest pääsemiseks.

RAHA PAKKUMINE JA HIND Nagu eelnevalt öeldud, on raha pakkumine muutunud väga valikuliseks ning turud reageerivad igale väiksemalegi uudisele, mis saabub Kreeka, Itaalia ja teiste kõneainet pakkuvate riikide parlamentidest. Põhjamaad on olnud turgude lemmikud ning seepärast on meie laenuintressid püsinud seni peaaegu muutumatutena. Ent närvilised

Küljendus ja makett: Andrus Rebane

Teemalehe väljaandmist toetavad:

Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301

Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

turud sunnivad ka panku muutustega arvestama. Panganduses rakendub järgnevatel aastatel terve rida kapitali- ning likviidsusreegleid, millest tuntuim on nn Basel III regulatsioon. Nende kõigi eesmärk on muuta pangad turvalisemaks. Vahendina selle saavutamiseks karmistuvad kapitalinõuded, mistõttu on järgmise kolme aasta Euroopa pangandusse kirjutatud sisse teatud laenuintresside tõus. Pankade «tervist» on hinnatud erinevates stressitestides, milles kõik Põhjamaade pangad on näidanud väga häid tulemusi. Sellest tulenevalt on Põhjamaade pankade aktsiate hinnad pidanud suvel toimunud

turgude kõikumises teistest oluliselt paremini vastu. Raha nõudluse osas ei näe me 2012. aastal võrreldes eelnevate aastatega olulisi muutusi. Eesti majandus vähendab jätkuvalt oma laenukoormust ning sellega seoses väheneb ka pankade tulubaas. Swedbank ja ka teised pangad on selleks valmis, olles hästi kapitaliseeritud, enamikus väga likviidsed ning soovivad Eestis äri teha. Teisisõnu võin pankurite nimel öelda, et soovime oma klientidega teha koostööd sõltumata maailmamajanduses toimuvast. Majanduse järgmise aasta kasvunumbrid ei tule suured. Näeme majanduses jätkuvalt võla vähenemist, millel on pankade puhul otsene seos tuludega. Oleme seetõttu ka oma tuludeprognoosis jäänud väga konservatiivseks. Sama alalhoidlikkust jälgime pidevalt ka oma kulude osas. Euribori muutus on selge riskifaktor nii meile kui ka meie klientidele. Siiski tundub olemasoleva info valguses, et baasintresside suur liikumine Euroopas on ettevõtjatele väiksem risk kui raha hinna kallinemine. Oma prognooside tegemisel oleme eeldanud, et Eesti ettevõtjad on väga heas vormis, plaanivad kõik oma ärisid kasvatada ning leida uusi turge. Ettevõtjate võime luua 2009. aasta kriisijärgselt uusi töökohti on olnud väike ime, mis annab usku, et 2012. aasta tuleb stabiilne. Siiski soovitaks mõelda ettevõtjatel likviidsuspuhvrite olemasolule võimalike tagasilöökide puhuks, kuid ka riskijuhtimisele, et maandada toorme ning toodangu hinnakõikumisi.

MINU ETTEVÕTE

29. SEPTEMBER 2011

Väikeinvestor peab mõtlema rahulikult ega tohi tormata Tallinna börsi on viimasel ajal iseloomustanud suured kõikumised, mis paratamatult toonud kaasa suuremaid või väiksemaid müügi- ja ostulaineid. Vähese kogemusega väikeaktsionär võib ärevusse sattudes teha aga otsuseid, mida hiljem juba kahetseb. Kuidas siis börsil tuulte käes käituda? KALLE VIKS

sed, uue tegevjuhi nimetamine, teatamine mõne ettevõtte ostust või müügist.

NASDAQ OMX Tallinna börs

ugusti algus üllatas investoreid Tallinnas järsu hinnalangusega – indeks OMXT kukkus kahe nädalaga enam kui 15 protsenti. Kui 8. augustil langes indeks 6,2 protsendi võrra, mis on halvemuselt teine päevatulemus pärast 1998. aasta lõppu, siis järgmine päev oli tehingute arvult üks aktiivsemaid Tallinna börsi ajaloos ning käive oli viimase 14 kuu suurim. Küllap olid selle päeva müügitehingute taga valdavalt emotsioonid ja meeleheide, ostutehingute taga aga loodetavasti ratsionaalsed kaalutlused. Kuidas elada keerulised turuolud üle nii, et investeeringute väärtus säilib ja ka uni on rahulik? Soovitame investoritel taas välja otsida vanad tarkuseterad või hankida uusi.

VÕTA PIKAAJALINE VAADE INVESTEERIMISELE Kasuta läbimõeldud ja rahulikku lähenemist, et leida ettevõt-

INVESTEERI PIDEVALT JA HOOLIMATA HETKEHINNAST

Kalle Viksi sõnul tuleb investeerides mõelda pikkaajalisusele ja mitte tormata emotsioonidest lähtuvalt. ted, mille aktsiaid sooviksid hoida mitmeid aastaid. Kui oled leidnud hea ettevõtte, teinud oma investeeringu, sul on aega oodata ning sa ei kiirusta lühiajalist kasumit/kahjumit välja võtma, on eduks head eeldused olemas. Kogenud pikaajaline investor ei müü kunagi head ettevõtet. Pikaajaline vaade ei tähenda aga kindlasti seda, et enda investeeringud võiks aastateks unustada. Ettevõtete käe-

MOC-6420 - Fundamentals of Windows Server 2008 Network and Applications Infrastructure 27.10.2011 Funktsioonid ja arvutused Excel 2010-ga 27.-28.10.2011 Arvutikasutaja algkursus 17.-21.10.2011

14.-15.11.2011

Veebidisain Adobe Photoshop’iga

14.-16.12.2011

ITIL Foundation

UUS! Veebikoolitused:

Programmeerimine C++ keelega Programmeerimine Java keeles Sissejuhatus C-keele programmeerimisse Programmeerimine Pythoni programmeerimiskeelega t Sissejuhatus PHP-sse t SQL ja relatsiooniline andmebaas t t t t

Veebikursusi võid alustada millal ise soovid!

IT Koolituskeskuse OÜ Lõõtsa 8, Tallinn Info ja registreerimine: www.koolitus.ee

käiku tuleb jälgida, et tabada hetk, mil enam mõne ettevõtte investorite hulka kuuluda ei taha.

OLE OBJEKTIIVNE Väärtpaberite hindade liikumine sõltub sageli investorite emotsionaalsest meelestatusest ümbritseva majandus- ja finantskeskkonna võimalike muutuste suhtes. Seetõttu on oluline saada aru aktsiahinna äkilise liikumise põhjustest. Sageli on hindade mõjutajaks hirmud ja ootused, mis investoreid ühes või teises suunas kallutavad. Nii kiputakse usaldama infot, mis kinnitab nende arvamust, ning eirama infot, mis ei toeta investori seisukohti. Objektiivsete otsuste tegemiseks on vaja arvesse võtta kogu kättesaadavat informatsiooni.

MÕTLE ISESEISVALT Eduka investori ülesanne on püüda ümbritsevaid emotsioone ignoreerida ja kujundada iseseisev, eelarvamustevaba otsus. Investeerimisguru Warren Buffet on soovitanud, et kui sul pole piisavalt infot, et teha iseseisvaid otsuseid, siis jäta parem otsus tegemata. Ettevaatlikult tuleb suhtuda ka teiste investorite tegevuse kopeerimisse. Pigem tuleb püüda massist eristuda ja liikuda vastassuunas – osta siis, kui teised müüvad – ja vastupidi.

KOGU JA TÖÖTLE INFORMATSIOONI Väärtpaberiturg põhineb teadmistel – mida paremini oled kursis rahvusvahelise ja Eesti majanduskeskkonnaga, ettevõtete arengu ja turusituatsiooniga, seda suuremad on võimalused edu saavutamiseks. Kuid ainult infost ei piisa, seda tuleb osata ka tõlgendada. Skandinaavias tehtud uurimusest selgus, et eri tüüpi investorid tõlgendavad uudiseid erinevalt ning väike- ja suurinvestorid toimivad turul sageli vastandlikult. Väikeinvestorid tuginevad pigem jooksvale uudisvoole, see aga ei pruugi olla piisav. Väärtuslikumaks infoks on näiteks aastaaruanded, dividendiettepanekud, kasumihoiatu-

Muuda säästmine ja investeerimine enda jaoks harjumuseks. Kui oled leidnud börsilt ettevõtted, siis investeeri neisse ühtlaselt ja pidevalt, hoolimata lühiajalistest hinnaliikumistest. Investeerides ühte kindlasse aktsiasse iga kuu teatud summa, ostad madalama hinna korral suurema koguse ja kõrgema hinna puhul väiksema koguse aktsiaid. Nii tood investeeringute keskmise soetusmaksumuse alla ja parandad oma portfelli tootlust.

OLE KURSIS TURUSEISUGA Kui oled otsustanud hakata mõnda väärtpaberit ostma või müüma, on turu käitumist ja lühiajalisi hinnaliikumisi teraselt jälgides võimalik leida parim hetk tehingu sooritamiseks. Kui sul ei ole head ülevaadet reaalajas turul toimuvast, siis tasub kindlasti vältida turuhinnaga tehingukorraldusi. Kiired hinnaliikumised või hüplik likviidsus võivad tekitada olukorra, kus tehingu tegelik hind erineb eelduslikust hinnast oluliselt. Vältimaks selliseid halbu üllatusi, tasub alati kasutada määratud hinnaga tehingukorraldusi ja sel moel soovitud hind ise dikteerida. Hoiduda tuleb ka kiirustamisest, lohakusest ja valearvestustest, mida investor võib teha emotsioonidest kantuna.

MITMEKESISTA OMA PORTFELLI Kunagi ei või kindel olla, et investeeringu väärtus tõuseb. Riski ohjamiseks sobib aga investeeringute mitmekesistamine. Muutlikel aegadel osutuvad edukamateks eri varaklassid, mistõttu tuleb olla avatud erinevatele investeerimisvõimalustele ja -objektidele. Lisaks üksikaktsiatele tasub kaaluda ka teiste varade lisamist oma portfelli –investeerimisfondide osakud, võlakirjad, toorained, tuletisväärtpaberid, kinnisvara. Jälgida tasub kindlasti dividendiaktsiaid, mis võivad keerulistel aegadel anda investeerimisportfelli tootlusele olulise tõuke. Seda enam, et üldise «odava väljamüügi» ajal on ka neid aktsiaid lootust pisut odavamalt soetada. Alanud on uus kooliaasta ja sobilik on üle vaadata ka oma investeerimisalased teadmised. Nii algajatele kui edasijõudnutele on viimastel aastatel ilmunud juba arvestatav valik erialast kirjandust. Samuti on toimumas mitmeid koolitusi, millest suurim on oktoobri alguses Eesti finantssektori ühistööna korraldatav Rahakompass.

MINU ETTEVÕTE

29. SEPTEMBER 2011

Olulised sammud ekspordiga alustamisel Ettevõtte kasvades tekib varem või hiljem soov või isegi vajadus laiendada tegevust välisturgudele. See võib aga kodus tegutsemisest sootuks erineda. Millega eksporti planeerides arvestada? PETER GORNISCHEFF Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste direktor

aubandus-Tööstuskojas oleme täheldanud ettevõtjate kasvavat huvi ekspordiga alustamise vastu. Sama näitab ka statistika, mis mõnevõrra asja siiski moonutab, kuna põhiosa ekspordikasvust tuleb mineraalsete kütuste ehk kütusetransiidi ja elektroonikaseadmete ekspordist, millega tegelevad üksikud suurettevõtted. Samas on jäänud paljude jaoks selgelt mõtestamata, mida tähendab eksport ja kuidas sellega alustada, millest pihta hakata. Nii nagu Eestis müües peab ka eksportides endale selgeks tegema, mida, kellele ja millise hinnaga müüa. Kui teie toode on Eestis edukas, võib see olla edukas ka mujal. Välismaale müümise erinevus seisneb aga asjaolus, et turg on erinev, tarbija ja tarbimiskultuur on erinev, ärikultuur ja õiguslik raamistik on samuti teistsugune. Sisuliselt on Eesti ettevõtja jaoks kõik võõras. Igal juhul peab ettevõtja selgeks tegema, kes on tema võimalik klient.

VALI SIHTRIIKI HOOLIKALT Eestis on palju räägitud Ida-Euroopasse ja Venemaale investee-

rimisest ja ekspordist. Turud on suured, tihti kiires arengus, mis justkui võimaldaks kasvust osa saada ja korralikult teenida. Samas on piirkond riskantne. Venemaal, aga ka Ukrainas on omajagu poliitilist riski, samuti võib kohalike valuutade kõikumine anda olulist valuutakursikahjumit. Ehk oleks sellises olukorras turvalisem investeerida ja eksportida mõnda stabiilsemasse Lääne-Euroopa riiki? Lääne kliendi maksevõime on mitu korda suurem. Seal on turg rohkem paigas, aga seetõttu on tõenäoliselt ka seniste turulolijate (ring)kaitse aktiivsem. Ainult poliitiliste kaalutluste põhjal ei saa alati otsustada, vaid peab analüüsima, milline on toode, kes seda ostaks, mis on selle konkurentsieelis. Sihtturu valikukriteeriumiteks on kindlasti distants – mida kaugem distants, seda keerulisem on seal oma kaupu või teenuseid müüa. Järgmine oluline näitaja on turu maht. Mida suurem on turg, seda rohkem peaks olema võimalusi turul edukalt tegutseda. Ka sarnasus Eesti turuga tuleb seejuures kasuks. Oluline on ka keel, mida sihtriigis räägitakse. Eksportija peab valdama kohalikku keelt, et klientidega tulemuslikult suhelda. Kõik võimalikud aspektid tuleb selgeks teha ja läbi kaalu-

da. Analüüsida tuleb lisanduvaid kulusid seoses eelnimetatud distantsiga, võimalike litsentside, tollimaksude ja muu sellisega. Turu maht ei anna midagi, kui ei suudeta sellele turule piisavas koguses tarnida.

KLIENDIUURINGUD ÜLITÄHTSAL KOHAL Potentsiaalsete klientide kohta tuleb otsida mitmekülgset infot, sest olles ise turul uustulija, on vaja infot kontrollida. Infot tuleb otsida erinevatest kanalitest, lihtsaim võimalus on pöörduda kohalike majandusagentuuride ja kaubanduskodade poole. Eesti saatkonnad ja aukonsulid välisriikides võivad samuti anda olulist infot. Eestis tegutsevad erialaliidud (näiteks Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit) on koondanud olemasoleva info, sest nemad suhtlevad pidevalt vastava valdkonna ettevõtjatega nii siin kui ka piiri taga. Eestis on asutatud mitmeid sihtturusuunalisi liite ja kaubanduskodasid nagu Eesti-Hispaania Kaubanduskoda, EestiBriti kaubanduskoda. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kuulub üleeuroopalisse võrgustikku Enterprise Europe Network, mille kaudu saab edastada päringuid välisriikide kaubanduskodadele ja ettevõtlusagentuuridele.

Eesti Väliskaubandusliit omab sihtturgudel konsultante, kelle teenuseid on võimalik tasu eest osta. On olemas ka vastavad konsultatsioonifirmad, kes on pühendunud sihtturuanalüüsidele. Üks tuntumaid neist on The Nielsen Company. Sealt on võimalik osta sihtturge ja sektoreid puudutavaid raporteid. Välisministeeriumi interneti koduleheküljel on üleval sihtturge puudutav maainfo. Siiski ei saa ainult eespool nimetatud kolmandate osapoolte raportitele lootma jääda. Tuleb ka ise turgudel käia, uurida, mis teie tegevusalal toimub. Näiteks külastada kaubanduskette, et teada, millised kaubad on riiulitel ja kuidas need välja näevad. Soovitav on suhelda Eestis tegutsevate ettevõtjatega, kes teid huvitaval turul juba tegutsevad.

ÄRIRISKID PEIDAVAD END KÕIKJAL Ekspordivõimalus ei pruugi sugugi alati sündida ettevõtte enda pingutustest uusi turge leida. Teinekord mängib rolli ka juhus, kui ettevõtja poole pöördub näiteks mõni välisfirma sooviga osta toodet. See on positiivne märk, et toode võib olla välisturgudel konkurentsivõimeline. Välisturgudele müümisel kaasnevad kindlasti suuremad äririskid kui koduturul tegutse-

des. Ma ei hakka siin nimetama konkreetseid turge – äpardusi võib juhtuda kõikjal. Just sellepärast tuleb endale selgeks teha vastava riigi õiguslik kord, ärikultuur ja tavad. Väga head raportid on saadaval Maailmapanga kaudu, OECD ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide andmebaasides, kus avaldatut tuleks tõsiselt võtta. Selge konkurentsieelis tekib, kui sihtturul on kasutada isiklik kontakt. Kohalike oludega kursis olev usaldusväärne partner on võtmetähtsusega äri käivitamisel ja edendamisel. Näiteks oskab kohalik palju paremini ette valmistada lepinguid ja tootekirjeldusi, mis on Saksamaa turul tegutsedes ülitähtsad. Hiinas või Venemaal ei pruugi lepingutel suurt tähtsust olla. Võib minna isegi vastupidi, sest liigsed lepinguläbirääkimised võivad kaubanduspartneriga tülli ajada. Seal loevad pigem isiklikud suhted ja see, et oma partneriga lihtsalt hästi sobitakse ja klapitakse. Äririskide maandamiseks on oluline ka eksporti süstematiseeritult korraldada – arvestada tuleb erinevaid stsenaariume. Optimistlike müügiprognooside kõrvale tuleks joonistada graafik, mille joon ei tõuse nii järsku müügimahtude vertikaaltelje suhtes. Aga ka spetsiifilisemalt – mida teha, kui kaup ei jõua õi-

geks ajaks kliendini? Kuidas toimida, kui klient ei ole tootega rahul või keeldub sootuks selle eest tasumast? Korralik ekspordi- või äriplaan peaks nendele aspektidele tähelepanu pöörama ning sisaldama ka riskianalüüsi. Kahjuks koostatakse plaane tihti ainult Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt toetuse saamiseks ning ei mõisteta, et selline plaan võib olla kasulik ka toetusele mõtlemata. Ekspordiplaani koostamine võimaldab ettevõtjatel oma tegevus põhjalikult läbi mõelda. Samuti fikseerib ja seab see eesmärgid ning tegevused, mis ülesmärkimata võivad sootuks ununeda. Ekspordiplaani koostamiseks, samuti välismessidel osalemiseks, turu-uuringute teostamiseks ning muude ekspordiga seonduvate oskuste arendamiseks on võimalik osaleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist kaasrahastatud koolitustel, mida viivad läbi nii Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kui teised organisatsioonid. Välisturgudele minnes on ettevõtjal palju küsimusi, mille vastused peab endale selgeks tegema. Oluline on, et see toimuks läbimõeldult, arvestades sihtturgu, tarbijate eripärasid ning kohandades sellest lähtuvalt toodet või teenust, mis võimaldab edukamalt ka koduturul tegutseda.

MINU ETTEVÕTE

29. SEPTEMBER 2011

Ideebörsilt stardivad säravad ideed KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee

«K

ui alustav ettevõte teeb oma esimesi samme, siis ta on sageli päris üksi oma rõõmude ja muredega,» ütleb Mõistlik. «Alguses võib muresid isegi rõõmudest enam olla.» Kuid just neist aitab üle saada selline struktuur nagu ettevõtlusinkubaator. Inkubaatori ruumides, kus ettevõtetele ka tegutsemispinda pakutakse, on füüsilisest keskkonnast olulisem suhtlemine ja omavahelise koostöö soodustamine. «Keskkonna väärtus seisneb ka naabrites,» ütleb Peeter Mõistlik. «Ühisruumides tekkivatel kontaktidel, suhtlemisel ja murede-rõõmude jagamisel on oluline osa noore ettevõtja arengus. Seda ei asenda internet ega kümned e-kirjad päevas,» leiab Mõistlik.

IDEEBÖRS IDEEDE TESTIMISEKS Võrreldes näiteks Ühendriikide ärikultuuriga on Eesti noored ettevõtjad oluliselt kinnisemad. Sisuliselt tähendab see, et oma ideest ilmajäämise hirm on suurem kui koostöös nähtav võimalik kasu. «Aga me liigume sinnapoole, kus me julgeme, tahame ja otsime tagasisidet oma ideedele,» tõdeb Peeter Mõistlik. Üks populaarsemaid vorme oma tärkavale äriideele tagasiside saamiseks on lühikesed, ühe-kahepäevased tempokad üritused, kuhu tulevad kokku nii oma äriideele toetust ja partnereid otsivad praegused ja tulevased ettevõtjad kui ka heade oskustega aktiivsed inimesed, kes sooviksid kellegi ideest osa saada ja seda arendada. Üks sellelaadsetest ettevõtmistest on ettevõtlusnädala raames Tallinnas ja Tartus toimuv ideebörs Start. Pealinnas toimub Start neljandal oktoobril, heade mõtete linnas aga päev hiljem. «Sellist tüüpi ürituste levik ja populaarsuse kasv on seotud sellega, et ettevõtluse kommunikatsiooni- ja turundusmeetmed on muutunud,» kommenteerib Mõistlik. Tema sõnul on

FOTO: ARTUR SADOVSKI

Kuigi eestlasele omane kinnisus sunnib avatud koostööle vaatama umbusklikult, siis ideid jagades ja teineteise projektidest teades on noorel ettevõtjal oluliselt kergem kaugemale jõuda, usub ettevõtluskonsultant ja Kopli ettevõtlusinkubaatori juhataja Peeter Mõistlik. teadmised ja informatsioon vaid paari hiirekliki kaugusel ning see loob pinnase ideede vahetuse hoogustumisele. «Kui on tegus ja konstruktiivne meeskond, siis võib saavutada hämmastavaid tulemusi,» ütleb ta. Tulemuste konkretiseerumisele aitab kaasa piiratud aeg ja ruum, mida osalistel on võimalik kasutada projekti tutvustamiseks, meeskonna koostamiseks ja ideede lihvimiseks.

IDEEBÖRSILT LEIAB HÄID IDEID Tallinna ettevõtlusinkubaatorite korraldatavatele ideebörsi Start-üritusele on oodatud osalema kõik huvilised, kel aktiivsust ja pealehakkamist erinevate ideede arendamisel kaasa lüüa. Oodatud on nii konkreetsemate ideedega tulijad kui ka näiteks turunduse, kommunikatsiooni, disaini või muu valdkonna spetsialistid, kes aitaksid ideedest toimivaid tooteid-teenuseid vormida. «Kui päeva lõpuks valmib toimiv toode või teenus, on hästi. Kui ei, pole ka midagi katki,» ütleb Mõistlik. Küsides, milliste ootustega peaks huviline ideebörsile minema, toob Peeter Mõistlik välja kolm peamist põhjust. «Esimese asjana tooksin välja tagasiside, kommunikatsiooni. Kohtumisel nii teiste osalejate kui mentoritega saab oma ideele hulga vajalikku tagasisidet, millest võib olla palju kasu idee arendamisel. Teiseks toob Mõistlik välja kogemuste hankimise. Ideede ümber moodustatakse töörühmad, kus inimestel tekivad rollid. «Uuringute järgi on vaid 5 protsenti inimestest liidri tüüpi,» ütleb Mõistlik, rõhutades, et hea spetsialist on igasuguse uue äriidee juures väga vajalik inimene, kes saab aidata ideel reaalsuseks kasvada. Ja kuigi kohe miljonäriks saamise lootust ideebörsil pole, siis kolmandana toob Mõistlik välja lootuse, et hea idee jääb kõlama. «Teadmine, et ideega võiks edasi minna, on väga väärtuslik ning ideebörsile koondunud inimestega mõtteid vahetades ja edasi suheldes on võimalik ideed arendada,» ütleb ta.

Üüripindadest olulisemad on naabrid ja koostööd soosiv keskkond. Pildil Tallinna Loomeinkubaatori rõõmsad ruumid.

MIDA ESA INKUBAATORID PAKUVAD • hea äriplaan • ärikoolitused • personaalne konsultant • koostöövõrgustik

Inkubaator otsib ambitsioonikaid äriideesid

• edukate kogemus Kuidas liituda? Tutvu tingimustega www.esa.ee/liitumine ja täida liitumistaotlus, mille saad alla laadida ESA kodulehelt. ESA veebist (www.esa.ee/ettevotja-test) leiad nüüdsest ka lihtsa, paarikümne küsimusega testi, mis aitab sul selgusele jõuda, kas sinus on piisavalt ettevõtlikku vaimu, et saada tubliks ettevõtjaks. Inkubaator võtab taotlusi liitumiseks vastu aasta ringi. Kaks korda aastas korraldab inkubaator ettevõtluse baaskoolitust ehk nõndanimetatud eelinkubatsiooni, mille jooksul inkubaatoriga liituda soovijad läbivad ettevõtluse põhitõed, koostavad äriplaani ja kursuse lõppedes kaitsevad seda komisjoni ees. Äriplaani edukas kaitsmine on eelduseks inkubaatoriga liitumiseks. 2011. a sügisene eelinkubatsioon algab juba 18. oktoobril. 7. oktoobril on ESA ettevõtlusinkubaatorites traditsioonilised lahtiste uste päevad, kus huvilistel on võimalik tutvuda inkubaatori ruumidega, töötajatega ning osaleda ettevõtlusalasel seminaril. Lisainfo www.esa.ee.

Äsja viienda tegevusaasta täitumist tähistanud Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutuse (ESA) üldeesmärk on toetada jätku- ja kasvusuutliku ettevõtluse kasvu ning vähendada alustava ettevõtja arenguriske inkubatsiooniteenuste pakkumise kaudu. ESA opereerib Tallinnas kolme ettevõtlusinkubaatorit kogupinnaga 2450 m2. ESA peamiseks sihtgrupiks on ambitsioonika äriideega alustavad ettevõtjad, kelle eesmärgiks on koostada jätkusuutlik äriplaan ja see kaheaastases perspektiivis inkubaatori äriarenduse teenuse toel ellu viia. Viie tegutsemisaasta jooksul on ESA-le esitatud üle 300 taotluse inkubatsiooniteenuste saamiseks, inkubaatorites on äriplaani edukalt kaitsnud 155 ettevõtjat ja inkubeeritud 112 erinevat ettevõtet.

MINU ETTEVÕTE

29. SEPTEMBER 2011

Eesti idufirmad pälvivad tähelepanu

Möödunud nädalast pakub Eesti Gild Londonis koostöös EASiga Suurbritannia turust huvitatud Eesti ettevõtetele uusi teenuseid, mis võimaldavad leida uusi kontakte ning kohalike eestlaste kogemuste abil end Briti turu eripäradega kurssi viia, kirjutab majandusportaal E24.ee. Uued teenused sisaldavad võimalust reklaamida oma ettevõtet Gildi kodulehel, edastada infot Gildi meililisti, juurdepääsu kontaktidele Gildi uues suhtlusvõrgus, käsiraamatut Suurbritannias äriga alustamise teemal ning nõustamist turundusmaterjalide ja äristrateegia koostamiseks. Lisaks jätkab EAS koos Gildiga Londonis Eesti ettevõtjatele suunatud tasuta õpitubade ja ühiste messikülastuste sarjaga. «Loodame, et tänu Gildi uutele teenustele ning võrgukeskkonnale saavad ettevõtjad

edaspidi Briti turule teadlikumalt siseneda ning oma toote või teenusega konkurentsivõimelisemad olla,» ütles EASi esindaja Londonis, Tiina-Maria Väravas, kes on ühtlasi üks Gildi ellukutsujaid. Väravas soovitab Suurbritannia turust huvitatud ettevõtjatel alustada kohalike eestlastega kontaktide sobitamisest. Gildi juhi Sten Saare sõnul on uued teenused ja suhtlusvõrgustik loomulik jätk Gildi senisele tegevusele ettevõtjate nõustamisel ning abistamisel. Eesti Gild Londonis on Briti saartel tegutsevaid eestlasi ühendav võrgustik, mille lõid kohalikud eestlased Eesti saatkonna ja EASi toel 2009. aastal. Gildi võrgustikku kuulub üle 700 erineva taustaga professionaali Suurbritannia era- ja avalikust sektorist, nende hulgas ka arvukalt ettevõtjaid.

se loodud Transferwise, mis pakub pankadele konkurentsi oma raha ülekande-konverteerimislahendusega. Kuu algul Londonis toimunud Seedcampil võidutses aga nn inseneride Facebooki loov GrabCAD. Tõsi, ettevõte otsustas 25 000 eurose esikoha loovutada konkurendile. Ka Londoni idufirmade konkursil pääses Transferwise esimese kolme hulka. Kuid Eesti osalusega idufirmasid astus Londonis üles teisigi. Nii oli kohal sotsiaalmeedia kasumlikkust turunduses mõõta aitav Campalyst ja tervisesportlaste sotsiaalvõrk Sportlyzer.

Entrum viib ettevõtlikkuse Lõuna-Eesti noorteni

FOTO: SANDER MURU

Eesti Gild Londonis aitab ettevõtjaid uute teenustega

Eestist kasvavad järjest välja uued ettevõtted, mis konkureerivad edukalt idufirmade konkurssidel üle maailma. September on toonud selles vallas mitmeid rõõmustavaid uudiseid. Möödunud nädalal Kanadas toimunud uute finantsteenuste konkursil oli üks võitjatest Eesti päritolu GuardTime, mis sai auhinnaks 50 000 USA dollarit. GuardTime on teenus, millega saab tagantjärele tõestada digitaalsete andmete ehtsust. Kümne parema hulka finaali pääses aga teinegi Eesti idufirma, Skype’i ühe esimese töötaja Taavet Hinriku-

Vastuvõetavad kõned Venemaal tasuta! Tule Tele2 võrku vähemalt 5 mobiilinumbriga ning räägi koduste ja äripartneritega nii pikalt kui soovid, sest Sinu jaoks on Venemaa Tele2 võrgus vastuvõetavad kõned 0 €/minut.

Vastuvõetavad kõned

0 €/min

Tänasest kuni 10. oktoobrini toimub registreerimine noorte ettevõtlikkuse arenguprogrammi Entrum, mis sel õppeaastal keskendub Lõuna-Eesti regioonile. «Entrumi programmi eesmärk on edendada noorte seas ettevõtlikku vaimu ja julgustada noori ise oma elu juhtima,» tutvustab SA Entrumi tegevjuht Darja Saar programmi eesmärki. Sel sügisel tuleb programm Lõuna-Eestisse, et arendada just selle piirkonna noorte ettevõtlikkust. Oktoobrist maini kestev programm ootab osalema Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa noori, kes tahavad arendada oma ettevõtlikkust Eesti parimate tipptegijate toel. Entrum on üle-eestiline noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm, mille teeb eriliseks noortele pakutav võimalus arendada ettevõtlikkust Eesti parimate tipptegijate toel. Programm õpetab noortele aktiivses ja kaasahaaravas vormis, kuidas olla elus ettevõtlik ja aktiivne. Mitmesajast erinevast organisatsioonist ja Eesti oma ala tippudest koosneva võrgustiku koos-

töö on suunatud noorte arendamisele. Programm lähtub oma tegevuses Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettevõtlusõppe edendamise kavast «Olen ettevõtlik!». 2011. aastal pälviti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud konkursil «Tunnusta ettevõtluse edendajat» parima ettevõtluse edendaja tiitel. 2010/2011. õppeaastal osales Ida-Virumaa programmis 644 eesti ja vene emakeelega Ida-Virumaa üldharidus- ja kutsekoolide õpilast vanuses 15–17 aastat. Kokku algatati noorte poolt 87 projekti. Programmis osalenud Ida-Virumaa noored nimetasid saadud kogemust hindamatuks. Ida-Virumaa parima projekti tiitli sai noorte tööbörsi loonud projekt InSpe. Õppeaastal 2011/2012 tegutseb Entrum Lõuna-Eestis, viies eesmärke ellu koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning maakondlike arenduskeskustega. Registreerimine Entrumi arenguprogrammi toimub aadressil www.entrum.ee.

tele2.ee/ariklient

MINU ETTEVÕTE

29. SEPTEMBER 2011

Ärikinnisvara hinnad ESET SMART SECURITY 5

Ärikinnisvara hinnad ja nõudlus muutuvad elukondliku kinnisvaraga võrreldes üldjuhul väikese nihkega. See nihe võib olla suurusjärgus üks aasta. TANEL OLEK Seven Real Estate Advisors’i tegevjuht

uhteliselt kindlalt võib väita, et turu madalseisud on jäänud seljataha. Kui alates 2007. aastast oli tunda allapoole libisemist, kuni järsu kukkumiseni välja, siis 2010. aastal oli turu liikumine juba horisontaalsem. Käesoleval aastal on üüripindade osas tunda teatud nõudluse teket. See ei tähenda, et oleme tagasi buumiaegsel tasemel, kuid võrreldes kriisiaastatega oleme siiski paremal positsioonil. Väita, et kõik halb on seljataga ning helge tulevik on ees, oleks liiga naiivne. Majanduse stabiliseerumine ei tähenda tõusu ning miski ei välista uut langusperioodi. Kuigi viimane poolteist aastat on sisendanud kindlustunnet majanduse stabiliseerumise osas, on praegune selgusetu olukord välismaailmas ning eurotsoonis seadnud selle kindlustunde teatud määral küsimärgi alla.

VASTASTIKKU KASULIKUD TEHINGUD Uue äripinna valimisel tuleb lähtuda väga ratsionaalselt oma ettevõtte vajadustest ning perspektiividest tulevikus. Eeldusel, et Eesti majandust ei taba uus langus, on käesolev aasta hea aeg uute pindade üürimiseks. Arvestades ehitushindade kallinemist ligi 20-30 protsenti ning üldist inflatsiooni, pole võimalik saada tulevikus rajatavates hoonetes äripinda sama soodsalt kui olemasolevates. Kui eluasemeturg liigub ühtlasemalt, siis ärikinnisvara puhul on volatiilsus suurem. Enda võrdlemine teiste turuosalistega ei pruugi anda adekvaatset infot. Mõistlik äri eeldab, et tehingu kõik osapooled on rahul. Liiga kõrge või liiga madal hind ei saa olla jätkusuutlik ning varem või hiljem leiab ahistatud pool alternatiivse lahenduse – üürnik soodsama pinna või pinna omanik äriliselt kasumlikuma üürniku.

ÜÜRIPINNA PAINDLIKKUS

Müügitehinguid oma tarbeks soetamiseks toimub äärmiselt

VIIRUSETÕRJE NUHKVARATÕRJE TULEMÜÜR RÄMPSPOSTITÕRJE VANEMLIK KONTROLL WWW.ESET.EE

Klaasiga ehitud büroohooned on tavaliselt üürnikest tulvil, aastatetagused soodsad pakkumised as vähe, kuna ettevõtjad ei soovi omavahendeid kinni panna ning võõrkapitali kaasamine on liiga kulukas. Samuti annab üüripind paindlikkuse tegutseda vastavalt ettevõtte arengule. Kuna ehitushindade tõus on ära söönud kinnisvaraarenduse potentsiaalse kasumi, satuvad hinnasurve alla ka ehitusõigusega tühjad kinnistud. Nende müügikäive langeb, mille tulemusena langevad ka selliste kinnistute hinnad.

BÜROOPINNAD 2011. aasta esimesel poolaastal olid üürihinnad kesklinna A+ märgistusega büroohoonetes vahemikus 11-15 eurot/m2, Aklassi hoonetes 9-12 eurot/m2 ja B-klassi büroomajades 6-8 eurot/m2. Vakants A+ ja A-klassi büroohoonetes on kuni 7 protsenti, B-klassi pindadel 30 protsenti. Üürihinnad näitavad mõõdukat kasvu ning vakantsuste vähenemist. Paar viimast aastat andsid üürnikele jõupositsiooni, mis lubas neil kaubelda endale väga soodsaid üüritingimusi. Arendajad olid üürniku nimel nõus jagama pindu vajalikeks suurusteks, investeerima pindade viimistlusse ning tegema muidki soodustusi, näiteks tasuta parkimise näol.

Õppida pole kunagi hilja!

Pearaamatupidajate ja finantsjuhtide täiendkoolitus “Finantsarvestusest kaasaegse pilguga”

OÜ Reiting PR Kastani 39-12 50410 Tartu Tel +372 7333 690 +372 5565 7804 reiting@reiting.ee www.reiting.ee

Teemad: Raamatupidamise arvestusest juriidilises kontekstis. Varade arvestus. Töötasu arvestus. Maksuarvestus. Äriühenduste arvestus. Ettevõtte väärtuste ja riskide juhtimine. Koostöö juhiga. Finantsanalüüs. Kuluarvestuse ja juhtimisarvestuse osa. Lektorid: Mai Palmipuu jt. Maht on 68 tundi. Koolitused toimuvad Tartus 03.11.11-15.12.11 ja Tallinnas 02.11.11-26.01.12. Registreerumine telefonil 7333 690 või meie kodulehel www.reiting.ee Vaadake ka meie teisi koolitusi!

Rasked olud tingisid uute arenduste plaanide seiskumise, mis omakorda on tekitanud nõudluse, mida olemasolevad vakantsused ei suuda rahuldada. Vakantsuse moodustavad üksikud väiksemad pinnad ning suurklientide jaoks (~700 m2 ja enam) on valik väga piiratud või lausa olematu.

Leidub vaid üksikuid vabu büroopindu – valik ruumi suuruse, korruste ja viimistluste vahel on piiratud ning lepingud ja hinnapoliitika on tunduvalt jäigemad. Praegust olukorda turul võib seletada põhimõttega «võta või jäta». Leidub vaid üksikuid vabu büroopindu – valik ruumi suuruse, korruste ja viimistluste vahel on piiratud ning lepingud ja hinnapoliitika on tunduvalt jäigemad. Arendajad on lõpetanud või lõpetamas üürisoodustusi ning hinnad ühtlustatakse turuga samale tasemele. Selle valguses on julgemad arendajad uuesti oma projektidesse elu sisse puhunud ning alustanud ehitusega. Hea näide on Tallinna Teaduspark Tehnopol, kus on kerkimas kaks uut hoonet, mille täitumus üürnikega on juba üle 50 protsendi. Samas on veel mitmeid arendajaid, kes on ankurüürniku olemasolul valmis turule tulema. Meie turg on äärmiselt väike ning ka nõudlus, kuigi olemas, siiski väga õhuke. Turg suudab absorbeerida paar uut hoonet korraga. Liiga järsult

suurenev arendusmaht seaks ohtu olemasolevate hoonete vakantsused ning viiks tasakaaluhinna alla.

KAUBANDUSPINNAD Üürihinnad varieeruvad vastavalt asukohale, keskusele, pinna suurusele, otstarbele ning ka pinna kuju eripäradele. Pinna suurusest sõltuvalt võivad hinnakõikumised olla üsna suured. Kaubanduspindade keskmised üürihinnad on A-klassi hoonetes 10-32 eurot/m² ning B- ja Cklassi hoonetes 3-10 eurot/m². Kaubandussektoris on pikalt ületanud nõudlus pakkumist ning vakantsused on olnud nullilähedased. Ka kriisiaastatel toimisid populaarseimad keskused sisuliselt 100protsendilise täitumuse juures, kuid seda saavutati tänu märkimisväärsetele üürisoodustustele. Sellest langesid ka kaubanduskeskuste käibed. Nüüdseks on üüritasemed normaliseerunud. Jätkub koondumine suurematesse keskustesse ning täitumuse pärast hoitud üürnikud vahetatakse välja huvitavamate kaubanduskontseptsioonide ning jätkusuutlikemate üürnike vastu. Sellest tingituna on tunda üüritaseme mõõdukat tõusu ning vakantsuste suurenemist ette näha pole. Vabade pindade valikuid eksisteerib nn nišikaubandusele, mis ei pea olema traditsioonilisel A-klassi pinnal.

LAO- JA TOOTMISPINNAD Üüritasemed on A-klassi lao- ja tootmispinnal 3-4,2 eurot/m² ning B- ja C-klassi puhul 1-2,5 eurot/m². Hinnad varieeruvad vastavalt asukohale, suurusele ning seisukorrale.

MINU ETTEVÕTE

29. SEPTEMBER 2011

FOTO: KAIRI KULLASEPP

hakkavad tõusma

Soovid seista ettevõtjate ühishuvide eest ja kaasa rääkida majanduskeskkonda puudutavate otsuste tegemisel? Liitu Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga!

NÕUANDED ÄRIPINNA ÜÜRIMISEKS Universaalseid nõuandeid, kus ja kuidas äripinda üürida, on keeruline anda. Igal ettevõttel on oma nägu, strateegia, tulevikuvisioon ning tegurid, mis äripindade valikuid mõjutavad. On aga mõned aspektid, mida enne uue äripinna otsingule asumist kindlasti lahata.

KAUBANDUSKOJA KALENDER oktoober 2011

1 Alternatiiv. Väike- või alustava ettevõttena võib kaaluda ka büroohotelli seniks, kuni on teada, millises tempos ja suunas hakkab ettevõte edasi arenema. Büroohotell annab võimaluse kasutada ruume nõupidamisteks, sekretäri, kööki ja teisi mugavusi vastavalt vajadusele. 2 Asukoht. See võib sõltuda ettevõtte kuvandist, klientidest, tööjõust, logistikast kuni kauba liikumiseni välja. Analüüsides enda jaoks olulisi ning määravaid näitajaid, saab otsustada, milline on ettevõttele ideaalne asukoht. 3 Pinna suurus. Eelkõige lähtutakse töötajate arvust. Kui on ette näha töötajate arvu muutust, tasub eelistada suuremaid hooneid, kus on võimalik hoonesisene liikumine vajaduse järgi. Võimalusel vali hoone, kus on olemas üldkasutatavad ruumid nõupidamisteks, tualetid ning kohvik, vähendades sellega oma püsikulusid.

WWW.KODA.EE 3. oktoober

Ettevõtlusnädal 2011 peakonverents Tallinnas „Miks on vastutustundlikud ettevõtted edukad?” www.eas.ee/ettevotlusnadal/tallinn/avakonverents Osalemine on tasuta, vajalik eelregistreerumine***

4.–27. oktoober

Üle-eestiline seminarisari koostöös Euroopa Komisjoni Esindusega Eestis „Uut Euroopa Liidu rahastusest ning abiprogrammidest ettevõtte arenguks ja ekspordi edendamiseks” Lisainfo Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee Osalemine on tasuta • Vajalik eelregistreerumine

5. oktoober

Tasuta seminar „Uued tarneklauslid Incoterms 2010 – Mis on muutunud?” Tartus Toomas Hansson • Tel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee • Vajalik eelregistreerumine

5. oktoober

Ärihommikusöök Pärnus Ott Pärnaga „Kuidas oleks Pärnumaal võimalik jõukamalt elada?” Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee Hind liikmetele 10 eurot ja mitteliikmetele 12 eurot

6. oktoober

Tasuta seminar-kontaktkohtumine „Ettevõtja ja disaineri koostöövõimalused” Tallinnas Marju Naar • Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee Vajalik eelregistreerumine

11. oktoober

Finantskoolitus firma võtmeisikutele II Tallinnas Toomas Hansson • Tel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee Kolmepäevase koolitustsükli hind liikmetele 210 eurot, mitteliikmetele 420 eurot*

12. oktoober

Ekspordi Akadeemia konverents „Edu läbi oskuste” Tallinnas Marju Naar • Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee Hind liikmetele 60 eurot ja mitteliikmetele 120 eurot

12. oktoober

Seminar „Kaasaegse asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamine ettevõttes” Tallinnas Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee Hind liikmetele 55 eurot, mitteliikmetele 110 eurot*

13. oktoober

Hommikukohv suursaadikuga Tallinnas: Eesti suursaadik Norras – Arti Hilpus Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee Hind liikmetele 7 eurot, mitteliikmetele 14 eurot*

13. oktoober

Internetimess energia-, keskkonna-, säästliku ehituse ja jäätmekäitluse valdkondades tegutsejatele Skype’i vahendusel veebis Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee Messil osalemine on tasuta

24. oktoober

Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Tartus Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Hind 19,17 eurot**

24. oktoober

Sihtturuseminar „Soome äripartnerina” Tallinnas Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee Hind 30 eurot**

25. oktoober

Turu-uuringute koostamise koolitus Tartus Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Hind 19,17 eurot**

26. oktoober

Välismessikoolitus Tartus Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Hind 19,17 eurot**

28. oktoober

Visiooniseminar „Ida-Virumaa 2020” Kukruse Polaarmõisas Margus Ilmjärv • Tel: 3374950 • E-post: margus@koda.ee Vajalik eelregistreerumine****

4 Üürikulude eelarve. Tihti lastakse ennast eksitada soodsast üürihinnast, arvestamata iga-aastast hinnatõusu, pinna kõrvalkulusid ning parkimistasusid. Kokku tuleb lüüa kõik võimalikud kulud ning võrrelda oma üürikulude eelarvega, vältides sellega ebameeldivaid üllatusi tulevikus. 5 Parkimine. Sõltuvalt asukohast võivad parkimisvõimalused olla väga piiratud ning erineva kulumääraga. Arvestades ettevõtte profiili mõtle läbi, millised on parkimisvõimalused töötajatele ja klientidele. Arvesse tuleks võtta ka ühistranspordi kättesaadavust, kui selleks vajadus peaks olema/tekkima. 6 Üürileping. Kaalu läbi, kui pikaks ajaks on üüripinda tarvis ja kui jäik on ettevõtte areng. Muutlikuma arenguga ettevõtte puhul on mõistlik jätta lepingust väljumise võimalus. Kindla visiooni korral on kasulikum sõlmida konkreetne tähtajaline leping, mis tagab stabiilsuse. 7 Eritingimused. Paljudel ettevõtetel võivad olla väga spetsiifilised erinõudmised, millele pole sageli lihtne lahendust leida. Näiteks soovides ettevõtte reklaami hoone seinale, ei pruugi see igal pool võimalikuks osutuda. Enne üürilepingu sõlmimist lepi kõiges täpselt kokku, sest see, mis võib tunduda iseenesestmõistetav, võib osutada hiljem ootamatuks takistuseks. ALLIKAS: SEVEN REAL ESTATE ADVISORS

senduvad juba kallimatega. Vakantsuste kasvu pole ette näha, kuna uued mahud tuuakse turule ainult ankurüürnike olemasolul. Üürihinna tõus tuleb mõõdukas ning hinna suurem kõikumine sõltub üürnike spetsiifilistest vajadustest. Kuni 2007. aastani otsustasid paljud ettevõtted üürimise asemel rajada lao- või tootmispinnad ise. Vähenenud mahtude tõttu või lausa pankrotistumise tagajärjel jäid need hooned kahjuks tühjalt seisma ning vajasid hädasti uusi üürnikke. Selles tulenevalt oli võimalik saada turult tänapäevaste kommunikatsioonide, teinekord koos riiulitega laopinda ning seda väga soodsate hindadega, alates 2,5 eurost/m². Selle aasta alguseks olid need mahud ammendunud, mistõttu käivad läbirääkimised uute hoonete rajamiseks ning seda juba normaliseerunud hinnatasemelt. Eelkõige soovitakse arendada põhimõttel «built to suit», ehk ehitada hoone konkreetse üürniku tarvis. Nõudlus on kasvanud suurematele mahtudele, alates 3000 m², kuna neile puudub pakkumine. Turg on aktiivsem väiksemate pindade osas, kus on olemas nii nõudlus kui ka pakkumine. Kokkuvõtlikult võib öelda, et varem või hiljem hakkavad hinnatasemed tõusma. Ärikinnisvara turgu hakkab mõjutama ehitushindade järsk kasv. See tähendab, et 2011/2012 on uute projektide turule lisandumine äärmiselt tagasihoidlik. Kui tänapäevaste valmishoonete vakantsus on vähenenud 5-10 protsenti, hakkavad turul üürihinnad jälle tõusma ehk tasakaalupunkti poole liikuma.

Noorte ettevõtlikkust

edendab

Tule anna oma panus Eesti tuleviku arendamisse! Noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm ENTRUM kutsub Sind arendama Lõuna-Eesti noori: • Tule jaga noortele oma edulugu; • Juhenda ja nõusta noori nende esimeste projektide elluviimisel; • Kutsu noored oma ettevõtet külastama ja jaga praktilist kogemust. Lüües kaasa ENTRUM programmis: • Kohtud aktiivsete oma kodupiirkonda arendavate noortega; • Saad võimaluse tutvustada oma ettevõtet ja leida koostöökohti; • Oled osaline meie tulevaste ettevõtjate inspireerimisel.

Tule aita kaasa hoiaku „Juhin oma elu ise!“ kujundamisele noorte hulgas! Võta meiega ühendust info@entrum.ee või 55656392.

Rohkem infot leiad meie koduleheküljelt: www.entrum.ee

müüa

Krundid Tabasalu tehnopargis

AS Karumaa Armin Mutle

Tel 56 456 966, info@karumaa.ee www.karumaa.ee *

arendaja asukoht valmimisaeg kruntide suurus kruntide arv kruntide hind

AS Karumaa Tabasalu valmis 6700–15 300 m² 12 40–50 eurot/m²

Lisainfo: kinnistu hind sisaldab gaasitrassiga liitumist krundi piiril (sh liitumistasu), elektrivõrguga liitumist krundi piiril (80 A), vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumist kinnistu piiril (sh liitumistasu), asfalteeritud juurdepääsuteid, tänavavalgustust, sidetrassi.

NB! Hindadele lisandub käibemaks!

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

***

Koostöös Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Euroopa Komisjoni Eesti

TALLINN

esinduse, Estonian Business Schooli ja Praxisega. Konverentsi toimumist rahastab osaliselt Euroopa Komisjon. **** Koostöös Ida-Viru Maavalitsuse, Europe Direct Jõhvi Teabekeskuse ja Ida-Viru Ettevõtluskeskusega.

TABASALU KESKUS Tehnopargi ala Arendatav elamuala

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA – ETTEVÕTJATE ESINDUSORGANISATSIOON Tallinnas • Toom-Kooli 17, 10130, tel 604 0060, koda@koda.ee Tartus • Pikk 14, 51013, tel 744 2196, tartu@koda.ee Pärnus • Rüütli 39, 80011, tel 443 0989, parnu@koda.ee Jõhvis • Pargi 27-203, 41537 tel 337 4950, idaviru@koda.ee Kuressaares • Tallinna 16, 93811, tel 452 4757, saare@koda.ee

MINU ETTEVÕTE

29. SEPTEMBER 2011

Rahvusvaheline ettevõtte peab mõtlema sidekuludele Hästi toimiv telefonside on rahvusvahelise ettevõtte juhtimise puhul olulisemaid töövahendeid. Isegi e-kirjade tulekuga ei ole kadunud vajadus kiireks otsesuhtluseks ja siin on telefon endiselt asendamatu. Rahvusvahelise ettevõtte puhul tähendab see kulusid, mida on õnneks võimalik optimeerida. OLIVER OJAMAA Tele2 tootearendaja

ida harvem on võimalik näost näkku kohtuda, seda olulisemaks muutub nii töökaaslastele kui ka partneritele helistamine. Mis puudutab riigipiire ületavat tööalast suhtlust, on telefon paljudele üks põhilisi töövahendeid. Ajal, mil üha vähem on kodudes lauatelefone, võib neid endiselt kohata kontorites. Kui töö iseloom on paiksem, siis ajabki lauatelefon asja ära. Üha enam kasutatakse aga tööalases suhtluses mobiiltelefone, ka riigipiire ületavas suhtluses, sest see võimaldab asju ajada juhtmevabalt. Helistamine on rahvusvaheliselt suhtleva ettevõtte puhul sadu ja tuhandeid kordi soodsam kui silmast silma kohtumine. Nii võib suhtlusega seotud kulude kontrolli all hoidmise hulka lugeda ka reisikulud, millelt on võimalik säästa tõhusa ja soodsa telefonside olemasolul. Sobivad sidevahendid ja ka-

nalid tuleks valida ettevõtte tüübi ja tööülesannete iseloomu alusel. Kui kõik töötajad on paiksed ja ajavad oma tööasju vaid ühe laua taga, siis ajab vanamoodne lauatelefon elementaarse suhtlusvajaduse ära. Samm edasi on mobiilsidetehnoloogia, mis annab praktiliselt samade kulude juures palju rohkem liikumisvabadust. Äriettevõtetele on mobiilsideoperaatorid välja töötanud sidelahenduste paketid, kus tasuta ettevõttesisesed mobiilikõned on kujunenud praktiliselt standardiks. Innovaatilisemad ja rahvusvahelise haardega mobiilsideoperaatorid on nihutanud piire veelgi enam ning pakuvad tasuta ettevõttesiseseid kõnesid ka rahvusvaheliselt. Eriti sobilik on selline lahendus ettevõtetele, mille harukontorid asuvad näiteks Eestis, Lätis ja Leedus ning mille töötajad suhtlevad omavahel pidevalt. Lisaks kulude optimeerimisele lisab mobiilsidetehnoloogia liikumisvabadust, sest pole vahet, millises Balti riigis viibida – kõned kolleegidele erinevates riikides

on sama maksumusega mis koduski. Rahvusvahelised mobiilsideoperaatorid otsivad pidevalt koostöövõimalusi, et pakkuda klientidele soodsaid sidelahendusi lisaks Baltikumile ka Euroopas, Venemaal ja Skandinaavias.

ALTERNATIIVIKS KA INTERNETIKÕNED Kõne ja lühisõnumi kõrval on järjest olulisemaks muutumas andmeside ning just mobiilne andmeside, millest annavad tunnistust ka viimastel aastatel mitu korda kasvanud mobiilse andmeside mahud. Internetist on saanud meie igapäevane kaaslane ja paljudele ka töövahend, ilma milleta on tänapäeval juba keeruline konkurentsis püsida. Interneti peamine tugevus seisneb selles, et see hõlmab kogu maailma. Ükskõik millises riigis sa internetti ka ei kasutaks, oled ikka ühtses internetivõrgus. See piirideülese võrgu ideoloogia on pannud nii mõnegi inseneri mõtteid mõlgutama – tulemuseks tehnoloogilised

Nüüd õnnetusjuhtumikindlustus lastega peredele eriti soodne!

Pakume võimalust valida endale sobivaim kindlustussumma alates 5 000.- EUR kuni 25 000.- EUR (surma ja püsiva puude korral). 1.*

Poliisi maksumus (sõltuvalt kindlustussummast) Surm Püsiv puue Valuraha Ravikulud Haigla päevaraha Lapse õppetoetus Uus! Kommiraha Uus! Kriitiliste haiguste kindlustus Uus! Matusetoetus

2.*

3.**

6,90 kuni 9,30 kuni 13,20 kuni 35,50 EUR 37,86 EUR 44,30 EUR

* kehtib isikutele vanuses alates 1 kuni 18; ** ei kehti üle 64. aastastele isikutele.

Pakkumine kehtib kuni 25.10.2011. ning ainult eraisikutele.

Uuri täpsemalt ja sõlmi poliis: 68 68 068, www.bta-kindlustus.ee, BTA müügikontorites ja BTA partnerite juures

Rahvusvaheline ettevõtte saab sidekulusid säästa ka väliskõnedelt, leiab Oliver Ojamaa. lahendused kõneteenuse vahendamiseks internetis. Otsapidi asuvad mobiilioperaatoridki interneti kõneteenust pakkuma. Internetikõnedel on omad plussid ja miinused. Ettevõtetele, kelle töö iseloom on paiksem, kuid nõuab palju suhtlust just

välisriigis viibides, pakuvad internetikõned olulist kokkuhoidu. Algatades internetikõne ükskõik millises riigis, maksustatakse see üldjuhul samamoodi kui koduriigis. Samamoodi on omavahel üle interneti seotud suured rah-

vusvahelised ettevõtted, mille harukontorid suhtlevad omavahel üle maailma. Kui töötajad on pigem paiksed ja igas kontoris olemas kiire internetiühendus, ei ole suhtlus üle interneti probleem. Lisaks kõneteenusele on sellistes ettevõtetes üle interneti üles ehitatud ka muud suhtlust võimaldavaid lahendused – videokonverentsid, slaidiesitlusprogrammid ja teised grupitöö lahendused. Selle asemel et töötajaid naaberriiki komandeeringusse saata ja kõrgeid reisikulusid tasuda, investeeritakse telekonverentsilahendustesse, mis ühendab inimesi erinevatest asukohtadest üle maailma. Üha enam nutitelefone saab mobiilikõnede tegemise kõrval lisavõimalusi nimetatud telefonikonverentsidest osasaamiseks. Liikumist nõudvate ametite puhul, nagu transpordi- ja logistikaettevõtted, on mobiilside kõneteenuse kasutamiseks endiselt parim lahendus, sest internet ei pruugi kõikjal vabalt saadaval olla või on roaming’us viibimise tõttu liialt kulukas.

Kaitstud argipäevad õnnelik pere