Minu Ettevõte, aprill 2012 by Postimees

MINU ETTEVÕTE ETTEVÕTLUSE TEEMALEHT

24. APRILL 2012

MINU ETTEVÕTE

Tööturg peaks muutuma vabamaks ROBERT KITT ASi Swedbank ettevõtete panganduse tegevdirektor

len korduvalt rõhutanud, et tänavu on Eesti majanduse peamisi probleeme tööturg ja inimeste heaolu. Märtsis toimunud õpetajate streik osutab ilmekalt probleemile, mis meil ühiskonnas valitseb: tööjõuturg pole piisavalt paindlik ja vaba ei töötajatele ega ka tööandjatele. Sealjuures on probleemid era- ja avalikus sektoris veidi erinevad – erasektoris tekitab probleeme struktuurne tööpuudus. Töötus on pidevalt üle 10%, samas napib teatud kindlatele erialadele inimesi. Avalikus sektoris on küsimus reguleeritud töötasudes (mis on alati soovitust väiksemad) ja ilmselt ka väheses diferentseerituses. Õpetajate palk võib olla keskmiselt liiga madal, kuid kindlasti on küsimus ka palkade üheülbalisuses. Väga väike seos on õpetaja panuse ja tema tasu vahel. Teiste sõnadega, head õpetajad saavad oma panuse eest naeruväärset tasu, samas kui keskmisest kehvemad rõhuvad madalale keskmisele.

TÖÖANDJA SÕLTUB TÖÖTAJAST Vastupidi üldlevinud arvamusele pole tööturg ja inimeste heaolu probleemiks mitte ainult töötajatele, vaid ka tööandjatele. Töötaja otsustest sõltub paljuski tööandja heaolu. Töötajate halvasti kohtlemine tähendab varem või hiljem tööandja vastu «jalgadega» hääletamist ehk inimeste lahkumist. Personali voolavus ja talentide kadumine või võimetus neid värvata on keskmiste ja suuremate ettevõtete üks põhiprobleeme. Ammugi pole palk enam ainus kriteerium, mis motiveerib – on hulk muid, «pehmeid» väärtusi nagu eneseteostus, õppimisvõimalused, paindlikkus, atmosfäär, kliendid, kolleegid jms. Huvitaval kombel on just sellistest asjadest rääkimine ja nendega tegelemine omane vabale tööjõuturule – sotsialismiajal suvepäevi ei korraldatud. Mis võiks olla lahendus? Kuidas minna edasi? Siin kirjutatu ei pretendeeri kindlasti ab-

Samal ajal on eelkõige ametiasutustes ja suurfirmades väga levinud palgakoridorid, tööpered ja muud tehnokraatlikud «abimehed», mis suruvad töötajaid «kastidesse». Mingis tähenduses võib «kastisüsteemi» nimetada ausaks – see tagab kompensatsiooni läbipaistvuse organisatsioonis ja ühiskonnas. Olen isiklikult veendunud sellise süsteemi tagurlikkuses, eriti juhtide püüdes oma vastutusest kõrvale hiilida. Iga organisatsioon vajab mõningaid tippe ning on lugematu hulk teisi põhjusi, miks tehakse «kastisüsteemi» erandeid. See loob aga konteksti, kus mõned on «võrdsemast võrdsemad», mistõttu ei usu enam keegi, et süsteem ka tegelikkuses töötab. See ei tähenda, et nimetatud süsteemid tuleks sootuks kõrvale heita – küll aga peaks neid testima, kas

soluutsele tõele. Pakun välja alge diskussiooniks, millest võib sündida pikaajalisi lahendusi. On selge, et väljapakutu kõnetab pigem spetsiifilisi gruppe, näiteks noored tööotsijad, lapsehooldajad, vabakutselised jne. Kindlasti ei tohiks laskuda äärmustesse – enamik inimesi töötab siiski tähtajatu töölepinguga mõnel konkreetsel palgaastmel. Kui suudame leida lahenduse kas või ühele protsendile tööealistest elanikest, siis oleme leidnud juba lahenduse kümmekonnale protsendile tööpuudusest.

OSALINE VÕI PROJEKTIPÕHINE TÖÖ Üks variant on osaline tööaeg. Inimesed ei ole kloonid. Meid on Eestis õnneks üle 1,3 miljoni, sellest tööealist elanikkonda 660 000. Peaaegu sama palju on ka arvamusi ja eelistusi oma eluolu kohta. Mitte kõigile töötajaile ei sobi täiskohaga töötamine. Selleks ei pruugi olla laste pärast võimalust, materiaalseid vajadusi või füüsilist võimekust. Samas eelistavad tööandjad just täiskohaga töötajaid, sest esimesel pilgul tundub nii lihtsam – see lõhe vajab täitmist. Kutsun üles tööandjaid olema paindlikud oma tööaja nõudmise suhtes.

Poole kohaga väga motiveeritud töötaja loob teie ettevõttele palju rohkem väärtust kui demotiveeritud täiskohaga töötaja.

Personali voolavus ja talentide kadumine või võimetus neid värvata on keskmiste ja suuremate ettevõtete üks põhiprobleeme. Poole kohaga väga motiveeritud töötaja loob teie ettevõttele palju rohkem väärtust kui demotiveeritud täiskohaga töötaja (kes vaatab närviliselt kella, et töölt minema saada). Kaaluda võiks projektipõhiseid lepinguid. Mitte kõik ülesanded ettevõtetes ja asutustes pole tähtajatud. Konkreetne projekt on alati tähtajaline. Kindlasti on olemas inimesi, kes ei olegi huvitatud ennast tööandjaga tähtajatult siduma – tahetakse müüa oma oskusi mingi konkreetse asja lahendamiseks. Lahenduseks oleksid tähtajalised lepingud või nn konsultat-

Kolm mõtet paindlikuma tööturu poole • Osaline tööaeg – kõigile ei sobi täiskohaga töö. Tööandjad peaksid tööaja suhtes paindlikumad olema, võimaldades ka osalist tööaega. See võimaldaks kasutada inimesi, kes täistöökohaga tööle ei saa end rakendada, kuid osalise tööajaga saaksid tööandjale kasulikud olla. • Projektipõhine töö – konkreetsete projektide elluviimiseks peaks julgemalt kasutama ka projektipõhist tööjõudu. Ühiskond ja töökeskkond peab arenema, näitamaks, et projektipõhine töö on kasulik ja vastuvõtmisväärt. • Kastisüsteemi miinused – liigselt struktueeritud töökeskkond pärsib individuaalse panuse õiglast hindamist. Eriti suurfirmades on kastisüsteemid ja palgakoridorid, mis pahatihti aga ei hinda adekvaatselt töötajate individuaalset panust ettevõtte arengusse. ALLIKAS: ROBERT KITT

sioonilepingud. Siin on lõhe töötajate ja tööandjate vahel ilmselt palju suurem kui eelmises punktis – eeldab ju tähtajaline leping töötaja usku, et pärast lepingu lõppemist on tal võimalik saada kusagil uus leping. Kui tööandjad näitaks üles piisavat paindlikkust, hakkaks ka ühiskond seda ajapikku uskuma.

VÕIMALUSED VASTAVALT VÕIMETELE Kolmandana võiks välja tuua individuaalse panuse. Me ei saa eeldada kõigilt võrdset panust.

neis on olemas seos individuaalse panuse ja töötasu vahel. Palgatasemed nii era- kui ka avalikus sektoris peaksid saama kohustava asemel suunavaks. Palgatase on juhtnöör juhile, kes peab tegema töötajaga koos individuaalse otsuse. Juhi ülesanne on aga tehtud otsuse eest seista ning eriti avalikus sektoris seda ka kaitsta. Kokkuvõttes on tööjõuturu probleemid meie kõigi probleemid. Eesti ühiskond vajab lahendusi, mis meid koos edasi viiks. Oleme väikeriik, mis on avatud konkurentsile nii oma toodete, teenuste kui ka töötajate osas. Inimeste heaolu puudumine on kogu ühiskonna probleem ja vastutus. Väljapakutud kolm ideed võivad olla kaugemas perspektiivis edukad, kuid võivad ka mitte olla. Allakirjutanu arvates on paindlikkus ning individuaalne lähenemine need märksõnad, mis aitaksid tööandjaid ja töötajaid üksteisele lähendada ning parandada kokkuvõttes inimeste heaolu Eestis.

24. APRILL 2012

MINU ETTEVÕTE

Tagasi juurte juurde ehk jutusta läbi lugude PILLE SEPPAR HR Factory OÜ müügijuht

eame, et lastele lugude jutustamine ergutab nende meeli ja aktiveerib fantaasiat – laste silme ette tekivad erinevad pildid, kuuldu visualiseeritakse. Lugude jutustamine pole oluline ainult lastele. Lood peegeldavad inimeste mõtteid ning seda, kuidas me ümbritsevat tõlgendame ja mõistame. Info omandamine toimub kõige tõhusamalt sõnumi seostamisel sotsiaalse kontekstiga – põnevate lugudega, mida mäletatakse veel kaua. Teatud eluetapis taanduvad lood tagaplaanile ja keskendutakse konkreetsete faktide edastamisele. Iga päev võtame vastu ja töötame läbi tohutu hulga faktipõhiseid sõnumeid, kahjuks paljud neist unustame juba hetke pärast. Selleks et oma sõnumitega tihedas konkurentsis silma paista, on tarvis genereerida innovaatilisi ja originaalseid ideid ning need kuulajaskonnale meeldejäävalt esitada. Kuidas seda aga saavutada 21. sajandil, mil tehnoloogia on teinud suhtlemise väga kiireks, kus märksõnadeks on veebipõhised lahendused, nutitelefonid, mobiilsus ja sotsiaalsed võrgustikud? Inimesed on justkui pidevalt võrgus, valmis sõnumeid vastu võtma, kuid online-staatus võib osutuda petlikuks. Loov lähenemine suhtlusele seevastu äratab inimeste tähelepanu. Jutustuse juurde ta-

Projektijuht: Anne Linnas. anne.linnas@postimees.ee, telefon: 666 2327

gasi tulles võib kindlalt väita, et sellisel viisil edastatavad sõnumid kinnistuvad ja muutuvad meeldejäävaks. Üks uutest võimalustest suhtluses on innovaatiline videokommunikatsiooni lahendus, mis kannab nime Scribicon. See valmib video scribingu ehk piltlikult öeldes kritseldamistehnika abil, ühendades endas heli, video ja mängulisuse. HR Factory tegevjuhi Jan Hainese sõnul köidavad visuaalse jutustamise teel loodud videod hästi auditooriumi tähelepanu ning edastatav teave jääb paremini meelde. «Visuaalsus muudab sõnumi tähenduse selgemaks, annab loogilise struktuuri ning võimaldab tuua illustreerivaid näiteid. Kombineerides sõnumi huvitavaks videoks, võib olla kindel, et inimesed jagavad klippi internetis – e-posti teel, Facebookis, Twitteris või mujalgi,» märkis ta.

Loov lähenemine suhtlusele äratab inimestes tähelepanu. Scribicon pakub info edastamiseks uut ja põnevat meetodit, kus sõnum kujuneb vaataja silme ees ning tema tähelepanu on kuni loo lõpuni püsiv. Miks mitte edastada põneva videoklipi abil keerulisi ja pikki juhendeid, ettevõtte uut strateegiat või uudiskirja? Mobiilsus ja kiire elutempo tingivad ka uute õppimisvormide tekkimise. Kui inimese õpistiil on suhteliselt püsiv, tüüpi-

Toimetaja: Kuldar Kullasepp. kuldar.kullasepp@postimees.ee, telefon: 666 2258

liseks harjumuseks on saanud tava toimida või mõelda teatud viisil, on erinevate õpistrateegiatega võimalik inimest tema tavapärasest rutiinist välja tuua. Inimesed jätavad informatsiooni meelde erinevalt. Jaguneme nägemis-, kuulmis- ja kinesteetilise mälu järgi – teabe omandamisprotsessi mõjutab suuresti, millises vormis meile infot edastatakse. Info omandamisele aitab kaasa ka assotsiatsioonide tekitamine – seosed, mälupildid. Scribicon loob põnevad võimalused mobiilseks ja mikroõppeks, mis on suund elukestvas õppes, ning inimesel on seda lihtne lõimida igapäevaülesannetega. Mikroõppe puhul edastatakse õpitav sisu lühikeste, 5–7-minutiliste lõikudena, mida peetakse optimaalsemaks omandamise ajaks. Mikroõpe muudab õppeprotsessi kergeks ja materjali lihtsasti omandatavaks. Õppimine leiab aset kohast olenemata ning õppesisu on võimalik pidevalt uuendada, pakkudes õppijale meeldejääva kogemuse. Mikroõpe on lõimitav mobiilsidevahendite, arvutite ja tahvelarvutitega. Tänapäeval ülimalt populaarne sotsiaalmeedia tagab videokommunikatsioonile kiired leviku võimalused. Statistika kohaselt on Eestis 462 060 Facebooki kasutajat – võrreldes Eesti rahvaarvuga on see märkimisväärne hulk! Seega nutikas sotsiaalmeedia kanalite kasutamine on igal juhul eduka turunduskampaania alus.

Makett ja küljendus: Andrus Rebane

24. APRILL 2012

MINU ETTEVÕTE

TÖÖKUULUTUSE KOOSTAMINE JA LUGEMINE

Tööjõuturul käib vilgas tegevus ning lihtsaid lahendusi pole kellelgi. Tööandja tahab leida parimat kandidaati, töölesoovija soovib end aga parimana kehtestada. Kuidas siis tegutseda? Peamine on aeg maha võtta ja rahulikult mõelda. Kõigepealt mõelge ennast teiseks osapooleks ehk siis töökuulutuse üles riputanud tööandjaks, võtke endale piisavalt aega ning alustage algusest …

Lugege kuulutus väga hoolikalt läbi. Töökuulutuse tekst ei ole juhuslik, infot on väga palju ka napisõnalises kuulutuses. Iga töökuulutuses olev sõna on kaalutletud ja mõeldud sihtgrupile. Kuulutuse tekst on lakooniline, seega on hea välja selekteerida info, mida tööandja tegelikult tahab. Jätke meelde, kuidas tööandja ennast atraktiivseks muudab ja millise kvaliteediga võiks jätkuda edaspidine koostöö. On võimalik, et tööpakkumise koostamise tase välistab teie kandideerimissoovi, sest oluline on vajalikul määral välja toomata. Seejuures pole mõtet kurvastada, kuna sel juhul pole ka töösuhtes väärtused paigas. Näiteks pakutakse tööd juristile, aga hariduse nõudeks on vähemalt keskharidus…

Värbamisprotsess tervikuna on vaadeldav mitme nurga alt. Infot analüüsiks on palju ja selles mängus pole soolomängijaid. Kui tööpakkumine jäi teile silma, siis mõelge läbi, keda tööandja ootab. Kui see oleks teie koostatud kuulutus, keda te siis kandideerima ootaksite? Millise motivatsiooniga töötajat teie ise ootaksite? Milline oleksite teie ise ülemusena?

Tööandja peab silmas pidama, et kui kandideerijalt oodatakse professionaalsust, siis peab seda peegeldama ka pakkumine. Kvaliteetselt esitletud pakkumine võimaldab saada parimatest parima valiku.

Ka tööpakkuja soovib teistest eristuda ning olla ahvatlev oma soove silmas pidades. Austus teise poole vastu on see, mis peab läbima kogu värbamise protseduuri. Tööpakkujal esineb teinekord veidi utreeritud soove, mis võivad esmapilgul tunduda kummalised. Siiski tasuks püüda mõista, miks need read on kuulutuses toodud ning mida tahetakse öelda. Näiteks võib selliseks nõudeks olla keelenõue.

CV KOOSTAMINE – PEALISKAUDSUST EI SAA LUBADA

Töökuulutus ja CV koostamine – mõlemat tuleb osata koostada ja lugeda Tehke endale selgeks, mida tegelikult soovite. Eesmärk ei tohiks olla lihtsalt tööd ja palka saada. Selline valik ei rahulda kaugemas perspektiivis mitte kedagi.

Hinnake oma potentsiaali, spetsialistioskusi. Küsige endalt, kas oskate olla ka alluv?

Tööpakkumisele mõeldes kohendage oma CV-d ja tooge selgelt välja oma tugevad küljed. Pole vaja palju sõnu, vaid kaalutletud sõnu. Seepärast on vaja tuua välja oluline.

Väga levinud on koostada endale n-ö üldine CV, mida saadetakse kõikjale, kuhu kandideeritakse. Selline CV kipub aga konkreetse tööpakkuja jaoks olema väheinformatiivne ning annab tunnistust laisavõitu töölesoovijast. Võib järeldada, et ka tööülesannete täitmisel võib inimene langeda mugavustsooni.

Ülekujundatud CV-d on raske lugeda, austage tööandjat. Oluline on anda enda kohta piisavalt täpset informatsiooni. Sisu loeb.

Kirjavead on täiesti taunitavad ning on märgilise tähendusega ebatäpsest töötajast.

Pildi lisamine on soovitav. Tööle kandideerimine ei ole pimekohting.

Kui olete noor ning teile tundub CV lühikesevõitu, siis pole mõtet seda tahtlikult paljusõnaliseks muuta. Sellest võib tööandjale sootuks vale mulje jääda. Näiteks on naeruväärne märkida haridustee alguseks lasteaed.

Pikad kaaskirjad ja anuv töölesoovimine võib nullida korraliku CV. Kaaskiri peab olema asjalik.

Mõelge, kus on kuulutus avaldatud, ning arutlege, milline sihtgrupp peaks seda lugema. Määratlege ka ennast ning seda, kuidas peaks õige kuulutus teieni jõudma. Oma karjääri planeerimine on CV-s näha. Asjatundja loeb sealt välja mõtestatud tegevuse, mis on parim soovitus kandidaadile. Vaadelge tööpakkumise kujundust. Meeldejääv stiiliraamat annab märku läbimõeldud tegevustest ka igapäevases tööelus.

ALLIKAS: ENE AVER, TERE AS-I PERSONALIJUHT

Analüüsige sisu, kas kuulutuse tekst on asjalik, konkreetne, pehme, napisõnaline, liiga üldine, vigadega. Kuulutuse lugeja ei soovi vigast ja ebaprofessionaalset teksti näha, see heidab varju firma mainele.

ANALÜÜSI END Arhiveerige teid huvitavad kuulutused, jälgige pakkujaid tööturul, kui tihti ja milliseid töökohti on saadaval. Reastage ka oma kandideerimised ning märgistage need.

Tehke endale selgeks, millistes firmades tahaksite töötada. Külastage ka aeg-ajalt nende kodulehti.

Õnnestumise ja vedamise valemit on võimalik planeerida ja mingil määral suunata. Istuge hetkeks ja pidage endaga aru.

Kandideerimist tuleb võtta kui ainulaadset kogemust. Kui olete vestlusele kutsutud, tasub püüda ka tööpakkujat intervjueerida. Pärast vestlust tuleks kindlasti end analüüsida.

Hoolitsetud ja puhas välimus on oluline. Kes peab endast lugu, see oskab ka tööandja vara hinnata.

Kui olete kokku sattunud abitu või üleoleva intervjueerijaga, ärge heitke meelt, lihtsalt andke endast parim. Professionaalsus kasvab ka sellest kogemusest.

Olge konkreetne, siiras, enesekindel ning te eristute ja jääte meelde parima kandidaadina.

Millist CV-d tööpakkuja ootab? LIINA KIPPASTO Baltika personalijuht

V-d koostades peab töölesoovija püüdma mõelda sellest vaatenurgast, millise mulje ta oma CV-ga võimalikule tulevasele tööandjale jätab. Tõmmates paralleeli turundusega, võib väita, et CV on iga inimese personaalne otseturundusreklaam. See peab olema koostatud nii sisuliselt kui vormiliselt korrektselt ning olema piisavalt eristuv,

aga samas kujunduselt või keeleliselt mitte ülepingutatud. Hea tasakaalu tagab CV-s kõikide oluliste klassikaliste koostisosade olemasolu – haridus, töökogemus, täiendusõpe, praktikakogemus, oskused, viited tehtud töödele, avaldatud artiklitele, avalikule blogile. Tööpakkuja soovib eeltoodud infost saada kinnitust sellele, et kandidaat on motiveeritud just tema pakutud tööd tegema ning tal on selleks vajalik ettevalmistus või potentsiaal. Seega peaks CV koostaja iga kord CV

üle vaatama just kandideeritavast kohast ja ettevõttest lähtuvalt ning rõhutama selle järgi oma oskusi ja kogemusi. Näiteks töökogemuse juures soovin mina tööpakkujana näha, millised on olnud kandidaadi peamised töökohustused, missugused olid olulisemad saavutused ning kuidas need toetavad tema edukat hakkamasaamist kandideeritaval ametikohal. Pole oluline rõhutada neid kompetentse ja soove, mis kandideeritaval ametikohal ei anna olulist konkurentsieelist ega väljenda

kuidagi kandidaadi motivatsiooni just seda tööd saada. Näiteks toob rõivakaupluse teenindajaks kandideerija välja oma tugevusena äsja omandatud kondiitrihariduse ning soovi kondiitri ametikohal edukat karjääri teha. Lisaks kandidaadi isiklikele huvidele ja ambitsioonidele («soovin saada uusi kogemusi ja teadmisi ning ennast täiendada» jne), soovin tööpakkujana näha, mida kandidaat ettevõttele omalt poolt pakub. Tööpakkuja ootab CV-d, mis on

konkreetne ja asjalik, aga samas kõiki olulisi valdkondi kajastav ning grammatiliselt korrektne. Pildi lisamine on pigem plussiks, kuid seejuures peab alati pöörama tähelepanu selle asjalikkusele. Jääb arusaamatuks, milliste mõtetega on kandideerija oma CV-le lisanud endast peaaegu palja ülakehaga foto või ülesvõtte sõpradega ülevoolavas peomeeleolus. Hea ja professionaalne enesereklaam kõnetab tööpakkujat ning annab eelise teiste kandidaatide ees.

24. APRILL 2012

MINU ETTEVÕTE

24. APRILL 2012

MINU ETTEVÕTE

FOTO: LOOVUSKOHVIK

Loovtegevused motiveerivad meeskonda ning aitavad raamidest ja rutiinist välja astuda.

Pidev õppimine on edu võti JAANA OJAKÄÄR Loovuskohviku tegevjuht, koolitaja

ui 1980ndate keskpaigas saime koolist 75 protsenti tööks vajalikest teadmistest, siis nüüd on see protsent langenud juba alla kümne. Inimese isiklik vastutus leida töö kvaliteetsemaks muutmiseks parimaid lahendusi on mitu korda kasvanud. Meie teadmiste ja oskuste «parim enne» tähtaeg on kiire tulema. Muutuste tempos on väga riskantne jääda passiivselt ootama selle tähtaja saabumist. Oluline on loobuda illusioonist, et kord saab see väljakutsuv aeg läbi, muutuste kiirus aeglustub, asjad muutuvad taas stabiilseks ja kõik muutub jälle «normaalseks». Tuleb mõista, et praegune ongi uus normaalsus ning seda tunnistades saame reaalsusest põgenemise asemel luua endas ja oma organisatsioonis vajalikke muutusi. Suuri visionääre ja loovaid mõtlejaid iseloomustab ühine tunnus – armastus õppimise vastu. See peaks olema iga ettevõtja hoiak ja ellusuhtumine – harida nii ennast kui ka toetada oma organisatsiooni töötajate arengut ja õppimist.

ERGUTA TÄIENDAMA Kõigepealt tuleks igal juhil uue eesmärgi püstitamisel küsida, mida peaks selle saavutamiseks ise juurde õppima? Milliseid õppimisvõimalusi saaks oma meeskonnale luua, et organisatsioon oleks sihtide suunas liikumisel igati edukas? Selliselt käitudes analüüsime pidevalt oma organisatsiooni koolitusvajadusi ning loome teadliku ja tulevikusihte arvestava arenguprogrammi. Järgmise sammuna saame valida õppimiseks tõhusaima meetodi. Selleks võib olla koolitus, stažeerimine, mentorlus, kirjan-

duse lugemine, lugude rääkimine või midagi muud – võimalusi on palju. Tänapäeva töökoht ei ole enam ammu pelgalt töö «ärategemise» koht. Seda tuleb näha kui kasvukeskkonda – elukestva õppe õpikeskkonda. Seepärast on oluline, et organisatsioonis oleks õppimine väärtustatud ja toetatud. See aitab toetada töötajate motivatsiooni ise enesetäiendusvõimalusi otsida ning peale tööalaste koolituste pidevalt iseseisvalt juurde õppida. Nii kujuneb õppimisest meeldiv harjumus ja elustiil nii töötaja kui ka kogu organisatsiooni jaoks.

ÕPI UUTMOODI Enne «pea ees» koolitustesse sukeldumist tuleks mõelda, milline on sinu enda ja kolleegide suhtumine õppimisse? Kas õppimine on seotud mälestusega koolipingist või kohustuslike raamatute lugemisega? Kui nii, siis on vaja muuta suhtumist. Eesmärk on panna alus õppiva organisatsiooni kujunemisele. Organisatsioonile, mis suudab paindlikult kiirusega toime tulla ja edu saavutada. Tuntud paradoks, et vanal viisil asju tehes uut lahendust ei tasu loota, kehtib ka õppimisvõimaluste puhul. Kui hoiame õppimised ja koolitused jätkuvalt rangelt harjumuspärastes raamides, seame piirid ka koolitustelt saadavale väärtusele ja kasule. Seega võiks esitada väljakutse «me oleme ju alati nii teinud» sündroomile. Luua organisatsiooni loovaid õppimisvõimalusi ja toetada sellega töötajate motivatsiooni. 2010. aastal 1500 tegevjuhi seas tehtud uuringust selgub, et loovust peetakse juhi kõige olulisemaks omaduseks, mis tagab firma edu ja õitsengu. Loovad ideed on need, mis muudavad keskpärase organisatsiooni turuliidriks.

Innovatsioon on paljuski seotud uudishimu ja julgusega. Julgusega muuta status quo'd ning viia ellu muutused paremuse suunas. Innovatsiooni eelduseks on loovus ja loovuseks on vaja divergentset mõtlemist, mis on seotud meie kujutlusvõimega. Seda soodustab rutiinist väljatulek ja loov keskkond ideede genereerimiseks. Hea näide, kuidas meeskonda tavarutiinist välja tuua, on Hewlett-Packardi praktikast. Ettevõtte juhid üllatasid oma meeskonda ühel hommikul kutsega kahepäevasele simulatsioonimängule, et kaasata töötajad uut äriplaani puudutavatesse otsustesse. Inimesed oli jaotatud kolme rühma ja kõik rühmad pidid uut äriplaani analüüsima erineva nurga alt. Kogu meeskond oli kaasatud unikaalsesse ja mängulisse protsessi, pärast seda pöördusid kõik motiveeritult ja uuest äriplaanist vaimustunult tagasi tavapäraste ülesannete juurde. See on suurepärane näide loovast õppimisprotsessist, mille käigus arendatakse meeskonna- ja koostööoskusi. Toetades töötajate motivatsiooni, kaasatakse nad tähtsatesse otsustusprotsessidesse ning antakse võimalus oma ideid jagada. Loovuseta on organisatsioon konkurentide jaoks väga lihtsasti loetav ja ennustatav. See teeb väga keeruliseks muuta ennast turul silmatorkavaks.

EI EELDA KALLEID KOOLITUSI Loova ja õppiva organisatsiooni kujundamisel rõhutatakse palju just vajadust luua loovust ja uusi värskeid ideid väärtustav ja soosiv õhkkond. Selleks ei ole vaja suurt koolituseelarvet, vaid lihtsalt veidi ettevõtlikkust ja loovust.

Miks mitte jagada meeskonnas regulaarselt kõige põnevamate ideede eest «värskete mõtete talendi» tiitlit või veeta meeskonnaga loovuspause. Tegevusteks sobivad nii maalimine, millegi põneva meisterdamine, tantsimine, lugude jutustamine. Iganädalase koosoleku võiks pidada hoopis ühise hommikusöögina. Kord kuus võiks koos käia lugemisklubi, kus omavahel põnevaid (erialaseid) artikleid ja raamatuid jagatakse. Need on vaid mõned näited.

Tuntud paradoks, et asju vanal viisil tehes ei tasu uut lahendust loota, kehtib ka õppimisvõimaluste puhul. Hea võimalus on mängida ka keskkonnaga. Suvised koosolekud võiks pidada pargis või metsas, koolitused laevas, rongis või näiteks hoopis hubases kohvikus. Sama oluline on ka kontorikeskkond – see ei tohiks olla hall ja igav, vaid igati loovust ergutav, nt stendid, tahvlid, postkastid heade ideede ja mõtete jäädvustamiseks. Ruumis olgu värve ja vorme, mis toidaks emotsioone ja tundeid. Eespool kirjeldatu soodustab positiivsete õpikogemuste kujunemist, avatud suhtumist, mängulisust ja julgust oma ideid väljendada ning tugevdada nii meeskonnatunnet kui ka töörõõmu. Mis kõige tähtsam, see aitab kujundada õppiva elustiiliga organisatsiooni. Seda ebastabiilne keskkond ei kõiguta, vaid paneb veel entusiastlikumalt uusi lahendusi leidma ja liidrina edasi liikuma. Nii kujuneb ja areneb organisatsioon, kus teadlikult luuakse ühiselt soovitud tulevikku.

24. APRILL 2012

MINU ETTEVÕTE

Kuidas kasutada nutikaid kõnesidelahendusi edukaks müügitööks? FOTO: STOCK.XCHNG

MARTIN RAND Elioni ärisegmendi arendusjuht

iljuti kirjutas turunduskonsultant AnuMall Naarits Postimehe veergudel, et telefoni teel müüdavate kaupade kogusumma kasvab aasta-aastalt. E-kirjad ja reklaam töötavad müügiprotsessis alati taustajõuna ning sunnivad harva inimest midagi kiiresti otsustama ja ostu sooritama. Kuidas aga uusi kõnesidelahendusi müügitöös kasutada ning millist praktilist väärtust pakuvad selleks uued tehnoloogiad? Uuringud näitavad, et Eestis kasutab enam kui 20 töötajaga ettevõtetest lauatelefoni ligikaudu 95%, samuti on populaarne Skype. Internetitelefoni ehk VoIPi kasutab aga umbes kolmandik Eesti firmadest. Viimast pakuvad Eestis peaaegu kõik telekomiettevõtted, kuid internetitelefoni kasutamist müügitöös teab vaid väike osa kõikidest ettevõtetest.

MÜÜK KIIREMAKS Hea võimalus anda müügitööle ja klientide teenindamisele uus vunk, on liita oma kliendihaldusprogramm internetitelefoniga. See lubab kõiki telefonikõnesid hallata läbi äritarkvara – näiteks näeb teenuse kasutaja

Telefoniga tehtud kliendikõnede info kliendihaldustarkvarasse tõstmine on ebamugav ja tüütu. Uued lahendused kaotavad selle probleemi. saabuva kõne puhul arvutiekraanil samal ajal kõiki helistajaga seotud andmeid ja ajalugu. Ühtlasi saab kõnesid alustada andmebaasis telefoninumbril ühe hiireklikiga. Müügi- ja teenindustööks on selline võimalus kasulik eelkõige selle poolest, et kliendile saab pakkuda asjatundlikku ja väga kiiret teenindust – jäävad ära ooteminutid, et otsida kliendiga seonduvat infot või paluda tal end tutvustada. Tõsi, seni on kliendihaldusprogrammi sidumine helistamisega olnud peamiselt suurettevõtete eelis, sest need lahendused on valminud rätsepatööna.

Peagi on aga turule oodata ka teenuseid, mis ei eelda ettevõtetelt suuri investeeringuid, sest teenusepakkujad muudavad

need kliendisuhtluse abivahendid kättesaadavaks avatud rakendusliideste kaudu.

HELISTAMINE ON ENDISELT MOES, KUID SÄÄSTMINE SAMUTI Eestis müüdi möödunud aastal 120 000 nutitelefoni. Hoolimata sellest, et mobiilse interneti kasutamine on seeläbi mitu korda kasvanud, ei ole sugugi vähenenud helistamine. Nimelt on helistatud kõneminutite koguarv Eestis sama kui paar aastat tagasi. Iseasi on aga see, milliseid vahendeid helistamiseks kasutada. Kõige mõistlikum on kombineerida mobiiltelefoni, Skype’i, nutitelefoni rakendusi ja internetitelefoni ehk VoIPi. Viimast tasuks kasutada juhul, kui kõnesid tehakse teisele lauatelefonile. Aga ka rahvusvaheliste kõnede puhul saab palju kokku

Samm edasi: virtuaalsed kõnekeskused Virtuaalsed kõnekeskused sobivad nii väiksematele kui ka suurematele ettevõtetele, kes soovivad parandada telefoniteeninduse kvaliteeti. Toimub mitmes keeles tervitustekstide ettemängimine helistajale, automaatne kellaajaline suunamine, sissetulnud kõne edasisuunamine kolleegile, kõnejärjekorra tekitamine ning automaatne kõnede salvestamine. Kõnekeskuse tööd juhitakse veebipõhiselt, nii saab määrata kõnede jagamise reegleid, valida suunamise võimalusi, salvestada ettemängitavate tekstide helifaile, näha statistikat, jälgida ülevaadet kõnekoormusest ning kuulata salvestatud kõnesid.

hoida – isegi kui helistate mobiilile, võib internetitelefonilt välismaale helistamine võrreldes mobiilikõnega olla kuni kolm korda odavam. Kui viibite välismaal, on internetitelefon eriti oluline, sest siis saate helistada Eesti-siseste hindadega.

ANALÜÜSI JA TEE JÄRELDUSI VoIPi tehnoloogial põhinevad internetitelefonid pakuvad tavaliselt võimalust salvestada kõik sisenevad ja väljuvad kõned. Helifailide kuulamiseks on teenusepakkujad loonud erinevaid võimalusi, levinumad on mugavad veebipõhised portaalid, kus saab helifaile kuulata ja ka statistikat luua. Sellel on kindel otstarve just siis, kui tahetakse müügimeeste ja klienditeenindajate tööd analüüsida ning arendada – miks mitte kuulata tehtud kõnesid koos müügimeeskonnaga ja analüüsida, kuidas oleks võimalik teeninduskvaliteeti parandada.

KAASA MÜÜKI SPETSIALISTE JA EKSPERTE Internetitelefoni abil saab lisada vestlusesse ka teisi osalisi (konverentskõne), panna helistaja ootele. Eriti sobilik on see siis, kui klienti tahetakse kokku viia mõne oma kolleegi, näiteks

tehnilise eksperdi või logistikuga. Sellega säästad nii enda kui ka kliendi aega, sest jäävad ära koosolekute korraldamine ja tagasihelistamised. Sama lihtne on luua ja kasutada kõneposti, kuhu laekunud sõnumid saadetakse ettemääratud e-posti aadressile.

IGAPÄEVATÖÖ MÕNUSAMAKS EHK ÄRA KOGU KONTORITUNDE Kodus, kohvikus, lähetuses töötamine ehk kaugtöö on tänu mobiilsetele seadmetele aina rohkem levinud. Ka internetitelefoni number ja füüsiline asukoht pole omavahel seotud. Sama telefoninumber töötab igal pool, kus on internetiühendus – kui otsustate teise poole päevast kodus töötada, jääb number samaks. Kuigi kõnesid sai suunata ka varem, annab internetitelefon kontrolli lõppkasutaja kätte – kõnede suunamine käib arvutist, tüüpiliselt veebilehitseja vahendusel. Ühtlasi saab sama telefoninumbrit kasutada, kui paigaldada oma sülearvutisse või nutitelefoni spetsiaalne tarkvara – jällegi, kõik internetitelefoni hüved säilivad ning kannate lauatelefoni piltlikult öeldes endaga kaasas.

24. APRILL 2012

MINU ETTEVÕTE

Interaktiivne infolaud püüab pilke ja sõrmi KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee

agu paljud edukad ettevõtted, nii on ka Surface Labs International ehk lühidalt SLI alustanud garaažist. Mitmikpuudutuse ehk multi-touch’i lahendusi arendav SLI on noor Eesti firma, mis tähelepanu pälvinud nii kodu- kui ka välismaal. Raul Sõmerile pole SLI esimene kokkupuude ettevõtlusega. Ta on asutanud palkmajade tootmisega tegeleva Laftwerk OÜ, enne seda aga olnud tegev eritellimusmööblit valmistavas firmas. Just viimane tootis mööblit Soome ööklubidele, kust tuli ka mõte mööblisse uut kõrgtehnoloogiat integreerida. Sündis idee multi-touch’i tehnoloogia arendamiseks. «Huvi multi-touch’i tehnoloogiate vastu tekkis mul kolm aastat tagasi, kui alustasin läbirääkimisi Euroopa ühe suurema ekraanitootja Mindstormiga tütarettevõtte asutamiseks Eestis,» rääkis Sõmer. Kuigi tütarettevõtet ei õnnestunud luua, otsustas Sõmer tagasilöökidest hoolimata oma ideega edasi minna. Seda mõtet toetas kasvav huvi puuteekraanide vastu. Pärast pikki läbirääkimisi õnnestus leida rahastajad ja panna alus Surface Labs Internationalile. Märkimisväärne on, et SLI-ga liitus ka Mindstormi endine insener Bart Kamp, kellega

koos ehitati Võru garaažis valmis esimene prototüüp tootenimega SLI-De 180. Praegu töötatakse teise prototüübi kallal. «Esimene valminud SLI-De

180 prototüüp pälvis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tähelepanu, kes määras meid osalema Seed Forumi koolitusel,» ütles Sõmer. Just Seed Forumilt

sai alguse ettevõtte teekond ärimaailma. Rahvusvahelise haardega Seed Forum nõustab paljusid alustavaid ettevõtteid üle maailma, andes nende äriplaanile väga vajalikku tagasisidet. Huvitavad ideed leiavad poolehoidu, luuakse äriks olulisi kontakte ning leitakse investoreidki. Seed Forum Eesti juhi Rando Pärna sõnul tegutseb Seed Forum koos oma partneritega ülemaailmselt 27 riigis. See aitab ettevõtetel leida nii investoreid, äripartnereid kui ka kliente. «Seed Forumil osalemine oli SLI-le murdepunktiks, sest see avas meile uued võimalused, millest aasta tagasi võisin ainult unistada,» tunnistab Sõmer. Lisaks tuntud Eesti investoritega kokkuviimisele kutsuti SLI-d osalema Stockholmi Seed Forumi üritusel, kus ideed tutvustati ka sealsetele investoritele. Nende hulgas oli näiteks ka endine Nokia investor, kes SLI vastu huvi üles näitas. Seed Forum pole ainus omalaadne üritus, kus alustavad ettevõtjad oma ärile toetust otsivad. Eestis on neid teisigi, igaühel väike eripära. «Analoogsetes projektides osalemine on eeldus ühe eduka ettevõtte loomiseks,» usub Sõmer. Lisaks kohtumisele võimalike investoritega on peamisi väärtusi eneseusu suurendamine. «Suurimaid saadavaid väärtusi on usk endasse ning oma tootesse. Sellega kaasneb enesekindlus, mis on tähtis eesmärkide ja unistus-

te teokstegemisel,» räägib Sõmer. «Sellistel üritustel osalemine annab ettevõtjale oskuse näha oma ettevõtet või toodet täiesti uue nurga alt, sest inimesed, kellega sääraste projektide käigus kokku puututakse, annavad nõu toote edasise müügi asjus. Tekivad uued ideed, kuidas toodet täiustada, ning saadakse aru, kui eskaleeruv on esitletava toote tegelik kasutusvaldkond.» Kõige olulisemaks peab Raul Sõmer, et oma ideed erinevatele inimestele tutvustades võtavad need projektid osalejatelt klapid silmadelt – ärimaailma nähakse uue pilguga, mis võimaldab minna edasi oma eesmärkide suunas. «Nii võibki välja kasvada uus Facebook, Skype või kauaotsitud Eesti Nokia.»

Surface Labs Internationali lähitulevikus mängivad Seed Forumil loodud kontaktid olulist rolli. Raul Sõmeri plaan on lähiajal meeskonda kasvatada, panustada tarkvaraarendusse ning tuua uued tooted turule. «Oleme suundumas välisturgudele, peame läbirääkimisi edasimüüjatega Venemaal, Inglismaal, Poolas ja Balti riikides.» Sarnaselt teiste IT-valdkonna ettevõtetega liigub ka SLI rahvusvahelise meeskonna poole, sest kõiki spetsialiste selles tehnoloogiavaldkonnas Eestis napib. «Plaanime osaleda ka mõnes ärikiirendis, sest meie ambitsioonid on suured ning sellega seoses vajame igakülgset abi ja teadmisi, et oma ettevõtte eesmärgid teoks teha,» ütleb Sõmer.

Surface Labs Internationali interaktiivne esitluslaud/baarilett «SLI-De 180»... • võimaldab kliente üllatada interaktiivsete baari- või infolettidega, millest kujunevad välja platvormid sotsiaalseks suhtluseks. SLI-De 180 on efektiivne tööriist, mille abil on võimalik teha interaktiivseid kampaaniaid ning kaasata oma kliente osalema reklaamikampaaniates, • pakub huvi meelelahutussektorile, pangandussektorile, reklaamisektorile ning huvi on tuntud ka militaarsektoris. Kuna toode võimaldab kasutada tarkvaralisi erilahendusi, on selle kasutusvaldkond suur. • Prototüüpi saab näha 23.–27. aprillini Saksamaal Hannoveri tehnoloogiamessil, kus Surface Labs International OÜ osaleb Eesti ühisstendil koos teiste innovaatiliste ettevõtetega. Seda saab näha näiteks Tallinnas Garage48 Hub, SLI kontoris Tartu teaduspargis, samuti toimuvad läbirääkimised mitme kliendiga Tallinnas, kus lähiajal meie tootega tutvuda saab.