MÕISTLIK TARBIJA TEEMALEHT
14. APRILL 2009
TARBIJA ABC — KUHU PÖÖRDUDA ABI SAAMISEKS? 8 NIPPI, KUIDAS INTERNETIPOODIDEST ODAVALT OSTA KUIDAS PIKENDADA AUTO ELUIGA JA VÄHENDADA KÜTUSEKULU? VIIELIIKMELISE PERE NÄDALAMENÜÜ 300 KROONI EEST IGA VEIN VÕIB NAUDINGUT PAKKUDA
“ ”
Mõistlik tarbimine ei ole kõige soodsa ja odava kokkuost — enne ostu sooritamist tasub teha paus ja mõelda.
2
14. APRILL 2009
MÕISTLIK TARBIJA
SISUKORD Aeg võtta aega
2
Tarbija ABC
3
Kõikidele asjadele leidub ostja, tuleb ta vaid üles leida
4
8 nippi, kuidas internetipoodidest odavalt osta
4
Vabane kasututest asjadest ja tee keegi õnnelikuks
5
Tark ostab odavalt ja müüb osavalt
5
Ületa majanduskriis sportides
6
Kuidas pikendada auto eluiga ja vähendada kütusekulu?
7
Nõu(an)deid autokasutajale
7
Kuidas pikendada prillide eluiga?
7
Korista targalt ja ökonoomselt
8
Soojuspumbad võtavad soojuse loodusest
8
Kliendikaardid: kui ostad, siis kasuta 9 10
Viieliikmelise pere nädalamenüü 300 krooni eest
10
Väsinud perenaise päästjad
11
Iga vein võib naudingut pakkuda
12
Tarbija õigused kehtivad kaubal Kui sama toitu teisel päeval ei taheta, puuduste ilmnemisel ka postimüügist, muuda seda veidi või tee sellest midagi internetist ja allahinnatud uut. kaupade puhul. Sille Varblane annab näpunäiteid, kuidas Hanna Turetski annab saab säästlikult toituda. Enne suuremas koguses põhjaliku ülevaate õigustest, esemete müüma hakkamist millega iga tarbija peaks Loe lk 10 proovi müüa mõned väiksemad kursis olema. Veini tarvitamine pooleks veega või koos esemed, et koguda ostjate jääkuubikutega on lõunamaadest alguse positiivset tagasisidet. Loe lk 3 saanud suvetrend. Heikki Haldre selgitab, kuidas saab internetis Evelin Hansson tuletab meelde, et nii saab osta odavalt ja müüa osavalt. pikendada naudingut mõnusast joogist. Loe lk 5
Loe lk 12
Aeg võtta aega Foto: Sille Annuk, Postimees
Läbi mõeldud nädalamenüü tagab kokkuhoiu
TASUB MEELDE JÄTTA!
KRISTA LENSIN, «Võlast vabaks» saatejuht
JUHTKIRI. Dr Phil on öelnud, et rahaprobleemidel pole tavaliselt midagi tegemist rahaga. Ja ma nõustun sellega. Kõik algab inimesest endast, tema hoiakutest ja suhtumisest.
Nädalase toiduvaru ostmine korraga hoiab eemale kiusatustest ja sunnib menüüle ette mõtlema.
KONTAKTID Projektijuht: Marge Martjan, marge.martjan@postimees.ee, tel 666 2317 Toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee tel 666 2194 Kujundus ja küljendus: Anna Budanova Kaanefoto: CORBIS/Scanpix, fotomontaaž: Tiit Sermann, Postimees Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp, kuldar.kullasepp@postimees.ee, tel 666 2258 Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202
Viimased aastad meie elus tõstsid liialt esiplaanile materiaalseid väärtusi. Nüüd on õige aeg hakata väärtustama taas «käega mitte katsutavat» nagu aeg, nutikus, töökus või alalhoidlik mõtlemine. Kriisiaeg sunnib meid paratamatult askeetlikumale eluviisile ning miks mitte näha selles võimalusi. Näiteks aega, mida vähenenud töökoormuse juures jääb rohkem pere ja kodu jaoks. Uskuge, teie oma lapsed ja koduloomad on selle üle väga õnnelikud. Kodus üheskoos söögi valmistamine hoiab kokku raha ja on tervislikum. Või minge loodusesse. Puhkamiseks ei pea alati valima kallist reisi lõunamaale. Saatejuhi kogemusest võin öelda, et enamikule hätta sattunud peredele on iseloomulik poolik haridustee. Eriala puudumine maksab kriisiajal valusalt kätte, sest annab oluliselt halvemad väljavaated tööturul. Kasutage töö puudumise aega enda kasuks ning lõpetage pooleli jäänud koolid, omandage elukutse või asuge ümberõppele. Rääkides rahast tahan aga rõhutada, et kõige olulisem on reageerida muutustele kohe. Mitte jääda lootma, et küll läheb elu endiseks, vaid asuda oma peremajandust ümber korraldama niipea, kui halvenemise märgid silmapiiril.
Väga tähtis on teada oma tulusid ja kulusid. See on kõige alus. Siit alates saab vajadusel hakata koostama pere säästueelarvet. Eesti inimeste tarbimisharjumused on kujunenud tarbimishulluseks. Tarbides ei anta endale enam aru ega mõelda selgeks erinevust «vajan» ja «tahan» vahel. Emotsiooniostud on küll inimlik käitumine, aga nende tagajärjed võivad olla valusad. Eriti kui neid oste tehes tarbitakse tuleviku arvelt ehk siis soetatakse need kiirvõi tarbijalaenuga. Panustades sissetulekule, mida inimesel hetkel veel käes ei ole, vaid mida ta teenib alles aastate jooksul, on paljud inimesed teinud ränga otsuse enda kahjuks. Kulutada saab ikka vaid seda, mis olemas. Õnneks on nüüd ka riiklikul tasandil võetud vastu otsuseid, mis peaksid võlgade käes vaevlevate inimeste olukorda parandama. Tark on vajadusel küsida nõu ning pöörduda abi saamiseks õigete inimeste poole. Saadet tehes olen kokku puutunud paljude heade spetsialistidega, kuid kindlasti soovitan otsida abi võlanõustajatelt. Nemad oskavad käsitleda inimeste probleeme kui tervikut ning on erapooletud. Võlanõustamine on sotsiaalteenus ja sõltumatu kõigist võlausaldajatest. Oma elu ja hea käekäigu eest on vastutav ikka iga inimene ise. Vajalikud muutused tuleb teha igaühel endal ning iseendas. Kindlasti pakub seekordne teemaleht lugejaile selleks hulgaliselt häid mõtteid ning nõuandeid. Võtke aeg maha ja vaadake iseendasse! ■
3
14. APRILL 2009
MÕISTLIK TARBIJA
Tarbija ABC HANNA TURETSKI, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Kuhu pöörduda abi saamiseks?
TARBIJAÕIGUSED. Tarbijakaitseseaduse kohaselt vastutab müüdavate kaupade ja teenuste eest müüja, kes peab tagama, et kaup oleks ohutu ja tavaliselt eeldatavate tarbimisomadustega. Selleks peab müüja andma tarbijale kauba kohta tõest infot.
Kui sul on probleemi lahen-
andma ostudokumendi üksnes tarbija nõudmisel. Samuti jälgi, et garantiiga kauba puhul oleks asjakohane märge maksekviitungil. Garantiikiri võib kaubaga ka eraldi kaasas olla. Märgistus on tarbijale oluline infoallikas ja kasutusjuhendid on selleks, et neid lugeda! Tootele lisatud tingmärgid on tarbijale olulised. Kui sa ei pööra nendele tähelepanu, võib see mõju avaldada nii tervisele kui ka keskkonnale. Näiteks kui sa ei jälgi rõivastele lisatud hooldustähiseid, võib see põhjustada rõivaeseme rikkumise. Sellisel juhul ei ole tegemist tootmisveaga ja tarbijale kahju ei kompenseerita. Kirjalikule teabele lisaks peab müüja oskama ostja soovil anda täiendavat suulist teavet kauba omaduste ja rahvusvaheliselt kasutatavate tingmärkide kohta.
vajaduse korral edasi tarbi-
Enne allkirjastamist loe lepingut Enne kui kavatsed sõlmida mingi lepingu, kas siis allkirjastades või plaanid tellida mingi toote või teenuse, kasutades mobiili või online-teenuseid, loe hoolikalt läbi kõik lepingutingimused. Sageli võib tarbijale oluline info olla väikeses kirjas, kuid see võib paljuski mõjutada hilisemat elu nii moraalselt kui ka materiaalselt. Lepingust taganemine aga ei pruugi olla sama lihtne kui selle sõlmimine. Hinnast Iga müügiks väljapandud kauba peal või juures peab olema hind, millega see kavatsetakse müüa. Kui soovid osta kaupa, mille kogust mõõdetakse kilogrammides, liitrites või meetrites, peab lisaks müügiks pakutava koguse ja selle hinna kohta olema kauba juures ka selle ühe ühiku (kilogrammi, liitri või meetri) hind. Ühikuhinna avaldamise nõue on uuenenud tarbijakaitseseaduse üks olulisi muudatusi. Nõude kohaselt tuleb nende kaupade kohta, mida mõõdetakse massi, mahu või muude näitajate kaudu, avaldada ka mõõteühiku hind ehk ühe kilogrammi, liitri, meetri, ruutmeetri või kuupmeetri lõpphind. Kui kaupa ei mõõdeta nimetatud ühikutes, võib ühikuhinnaks olla ka tükihind. Müügihinnale lisaks tuleb ühikuhind avaldada ka tarbijaile suunatud reklaamis. Ostu tõendab ainult ostutšeki või lepingu olemasolu Ära unusta ostu tegemisel jälgida, et müüja annaks koos kaubaga kaasa ka maksmist tõendava dokumendi (tšeki), kus peavad olema kirjas järgmised andmed: • kaupleja nimi või ärinimi ning tegevuskoha aadress; • müügikuupäev ning • iga kauba ja teenuse hind ja tasutud summa. Kui tasutav summa on 300 kroonist väiksem, peab kaupleja
Kasutusjuhend Tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale peab eestikeelne kasutusjuhend olema lisatud juba tootja poolt. Kui oled ostnud kasutusjuhendiga toote, tuleb dokument alati hoolikalt läbi lugeda. Kasutusjuhendid peavad olema kaasas kõikide tehniliselt keerukate toodetega just selleks, et saaksid kaupa sihipäraselt kasutada ega rikuks kaupa oma oskamatusega. Eestikeelne kasutusjuhend peab sisaldama tarbijale vajalikku teavet kauba õigeks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ning kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks. Kui kaup koosneb mitmest osast, lisatakse kasutusjuhendisse loetelu kauba juurde kuuluvatest osadest (komplekti koostisosad). Märgistused Kui kaupmees müüb puudustega või siis kasutatud kaupa, peab kauba juures olema kindlasti asjakohane teave. See annab võimaluse teha teadlik valik. Toidukaupade ja mõnede tar-
matusi või küsimusi, võid pöörduda tarbijakaitseameti (www.tka.riik.ee) poole ning jakaebuste komisjoni poole, kellel on õigus arutada tarbija nõude põhjendatust. Viimane
samm
oma
õiguste kaitseks on pöörduda kohtusse, sest on ka selliseid probleeme, mille Foto: CORBIS/Scanpix
Need on tarbija seaduslikud õigused, mis kehtivad iga kauplusest, tänavalt, turult, kataloogi- või postimüügist ostetud kauba või teenuse puhul.
damisel tekkinud arusaa-
lahendamiseks ei ole õigust isegi tarbijakaitseametnikel ja tarbijakaebuste komisjonil (näiteks nõue moraalse kahju hüvitamiseks). Eespool loetletud õigused
Tarbija õigused on sarnased kogu Euroopas
kehtivad kaubal puuduste
Sooritades oste Euroopa Liidus (sh ka Norras ja Islandil), oled tarbijana kindlustatud enam-vähem ühesuguste õigustega kõikides liikmesriikides.
ilmnemisel ka postimüügist,
Kuidas aitavad tarbijat Euroopa tarbijakaitsekeskused? Selleks, et tarbijad tunneksid ennast ka teistes liikmesriikides oste sooritades kindlalt ning teaksid, mida probleemide ja ebaõnnestunud ostude korral ette võtta ning kuhu pöörduda, on igasse Euroopa Liidu liikmesriiki ning Norrasse ja Islandile loodud spetsiaalsed Euroopa tarbijakaitsekeskused ehk ECC-keskused (European Consumer Centres). • Samadel põhimõtetel töötavad Euroopa tarbijakaitsekeskused moodustavad koostöövõrgustiku European Consumer Centre Network (ECC-Net). Võrgustiku tööd koordineerib Euroopa Komisjon. • Keskuste üks eesmärke on viia tarbijateni sõnum, et hoolimata sellest, millisest Euroopa liikmesriigist oste sooritad, on tarbijate peamised õigused samaväärselt tagatud. • Keskused pakuvad lisaks tarbijate teavitamisele ning nõustamisele abi ka konkreetsete kaebuste lahendamisel. Kaebuse lahendamine toimub koostöös tarbija elukohamaa keskuse ning müüja asukohamaa ECC-keskusega. • Keskused aitavad ka probleemide korral, mis on seotud interneti või postimüügi teel kaupade ostmisega Euroopa Liidus asuvalt müüjalt. Tarbijate paremaks informeerimiseks on ELi tarbija nõustamiskeskusele loodud ka spetsiaalne kodulehekülg www.consumer.ee, mis pakub teavet ülepiiriliste ostudega seotud küsimustes.
kaupade puhul. Viimaste
bekaupade (näiteks kosmeetika, tarbekeemia) tarvitamine on ajaliselt piiratud. Sel juhul kannab tootja kaubale vastava märgistuse, mille abil saad teada, kui kaua säilivad kauba parimad omadused õigetel hoiutingimustel. Kui kaubal on märgistus «kõlblik kuni», on tegu kiiresti rikneva toidukaubaga, mida tohib nii müüa kui ka kasutada (tarvitada) üksnes märgitud kuupäevani (kaasa arvatud). Märgistusega «parim enne» kindlustab tootja parimate omaduste säilimise nimetatud ajani. Näiteks «parim enne 25.04.2009» märgistusega kauba eest vastutab kuni 25. aprillini 2009 tootja, pärast seda kuupäeva aga peab müüja selle kauba teistest eraldama ja lisama teate tähtaja möödumise kohta. «Parim enne mai 2009» mär-
gistusega kauba eest vastutab tootja kuni 31. maini 2009. Pea meeles! Kui kaupmees on kindel, et kaup, mille «parim enne» tähtaeg on möödunud, on tarbijale ohutu, võib ta seda ka hiljem müüa. Arve, palun! Kui soovid, võid enne kauplusest lahkumist kontrollida ostetud kauba kaalu ja mõõdu õigsust. Võimaluse seda teha peab kindlustama müüja. Restoranis, baaris ja kohvikus tuleb esitatav arve teenindajal koostada menüüs näidatud hindade järgi. Teenustasu ei ole lubatud arvele eraldi lisada. Meeldiva teeninduse eest kelnerile või ettekandjale lisatasu (jootraha) andmine on aga kliendi enda otsustada. Toitlustuskohtade peasissekäi-
gu läheduses peab olema pakutavate roogade ja jookide hinnakiri, et sul oleks võimalik enne sisseastumist valida endale meelepärane ja rahakotile sobiv. Pretensioonide esitamine Pretensiooni esitamise õigus kehtib kõikidele toodetele, sealhulgas ka allahinnatud toodetele ja kaupadele, olenemata toote ostmise või tellimise kohast. Probleemi ilmnemisel tuleb pöörduda kohe müüja poole. Kui suulise kaebuse peale müüja ei reageeri, esita kaebus kirjalikult ja lisa juurde koopia müügidokumendist. Kaebuses märgi: 1) oma nimi ja kontaktandmed; 2) kaebuse esitamise kuupäev; 3) kaubal või teenusel esinev puudus; 4) soovitav lahend.
internetist ja allahinnatud puhul aga ainult siis, kui hind ei ole alandatud kauba puuduse tõttu (sellisel juhul peab olema kauba juures märge kauba puuduse kohta).
Müüja on kohustatud kaebuse vastu võtma ja tarbijale 15 päeva jooksul kirjalikult vastama. Sul on õigus nõuda müüjalt ka kirjalikku märget kaebuse vastuvõtmise kohta. Kui müüja keeldub kaebust lahendamast või kui tarbija pole müüja pakutud lahendiga nõus (leiad, et sinu õigusi on rikutud), võid abi saamiseks pöörduda tarbijakaitseametnike ja tarbijakaebuste komisjoni poole. Kui tegutsed eespool esitatud soovituste kohaselt, väldid enamikul juhtudel võimalikku kahju ja suudad oma seaduslikke õigusi suhetes müüjaga kaitsta. Tähelepanu! Pretensiooni ei ole mõtet esitada, kui kaup on: • olnud igapäevaselt pidevalt kasutuses (nt jalats) ja sellest tulenevalt lihtsalt ära kulunud; • kasutatud ebaõigetes tingimustes või ei ole järgitud kasutamisjuhendis toodud nõudeid; • valesti hooldatud, mille tulemusena on kaup mehaaniliselt kahjustatud (põletused, sisselõiked, rebendid, kemikaalidega kahjustumine). ■
4
14. APRILL 2009
MÕISTLIK TARBIJA
8
Foto: CORBIS/Scanpix
Kõikidel inimestel on kodus asju, mida tarvitati kunagi ammu või mis pole kasutusel olnudki. Ruumi võtavad need palju, kuid niisama ära visata kah ei raatsi. Loodust säästva mõtteviisiga läheb hästi kokku korduvkasutus, mida üha enam omaks võetakse. Kavalaks pääseteeks võib meie kiires elutempos kujuneda internet.
nippi, kuidas internetipoodidest odavalt osta
• Soodusmüükide linke vaata aadressidelt Dealnews. com või Tarkostja.ee — võid leida pakkumisi kuni -80%. • Enne ostu võrdle hinda tuhandes maailma poes — selleks kasuta keskkonda Pricegrabber.com. Eestis võrdle hindu Hinnavaatlus.ee abil. • USAs on hinnad Eestiga võrreldes odavamad. Enne ostu vaata kauba hinda välismaises netipoes. Kui USA netipood kaupa Eestisse ei saada, leiad selleks sobiva koostööpartneri ka Eestist, näiteks vaata Netikuller.ee. • Osta sealt, kus valik on suur. Näiteks Zappos.com, seal on müügil üle 50 000 jalatsipaari, alla hinnatud aga 6700 jalatsipaari. Jalatsite ja riiete ostul kasuta poode, kes mittesobivusel maksavad tagastamise kulu kinni. • Enne ostu otsi, kas netipoes kehtib allahindluskood, millega saab odavamalt. Tihti saab hinnast kuni 30 protsenti alla — ka nendest kaupadest, mis on juba eelnevalt alla hinnatud. Vaata Retailmenot.com • Osta turvaliselt: tellides internetist pole odavast hinnast kasu, kui kaup kohale ei jõua või vajab garantiid. Vaata Resellerratings.com või Netikuller.ee lehel turvaliselt ostmise õpetust. • Osta tehasepoest. Näiteks Delli ja Guessi internetitehasepoes on kaubad alati põhipoega võrreldes palju odavamad. Otsi poe nimetust koos sõnaga outlet või factory. • Refurbished on kaubad, mille pakend on poes avatud või tagastatud tootjale. Tootja kontrollib, et kaup on uhiuus, kuid müüb selle tavaliselt letihinnast 20–30 protsenti odavamalt. Eestis avatud karbiga tootele poes allahindlust tavaliselt ei anta, kuid küsida tasub ikkagi. Allikas: Heikki Haldre, Netikuller.ee
TOOMAS R. RAIST Consolidated Auctions OÜ (osta.ee) juhatuse liige NETIKAUBANDUSE OHUD JA VÕLUD. Internetis müümisel on omad võlud, kuid ei tohi unustada ka ohtusid. Internetis luurab ringi inimesi, kes ei ole alati heatahtlikud. Selliseid inimesi on võib-olla vaid üks protsent, kuid siiski peab arvestama kõiki võimalikke ohtusid.
Ärge avaldage kõiki oma isiklikke andmeid ja aegu, millal te kodus pole. Pildid, mida lisate, olgu ainult müüdavast kaubast ja nii, et taustal ei paistaks midagi väärtuslikku teie kodust. Halvaks näiteks on, et müügikeskkonda sisestatakse lillevaasi pilt, mille taustal paistab 50-tolline telekas ning müügiinfo juures on kiri, et kätte saab järgmisel nädalal ja kodusel aadressil, kuna müüja on käesoleval nädalal puhkusel ja perega ära sõitnud. Pahatahtlikule inimesele, kes magusat saaki otsib, paremat infot ju öelda ei saakski. Kuhu ja kuidas siis oma müügipakkumine sisestada? Eestis on olemas mitmeid kuulutusteportaale, kuhu saab kuulutuse vähese vaevaga üles
riputada. Hea, kui kuulutuse juurde ei pea kirjutama oma isiklikke andmeid. Otsi selliseid võimalusi, kus ostja saaks müüjaga ühendust vaid müügiportaali vahendusel. Kui vastav kuulutuse- või oksjoniportaal on leitud, saad müügiga algust teha. Kuidas sisestada ja milline hind esemele määrata? Sellised küsimused on kiired tekkima. Eelistan veendunult oksjoneid kuulutustele, mistõttu julgen soovitada just oksjonit. Meie oksjonikeskkonnas on kõik osalised ID-kaardi või internetipanga kaudu tuvastatud ning oksjoni juures ei pea keegi sisestama oma isiklikke andmeid. Et näha, kas tegemist on ausa ostja või müüjaga, on iga kasutaja juures näha ka eelmiste tehingute kommentaare. Kui
kommentaarid on negatiivsed, tasub antud müüja või ostjaga olla ettevaatlik ning võimalusel kasutada deposiitmakset. Niiviisi on raha oksjonisüsteemis kinni seni, kuni kaup jõuab ostjani. Kui ostja aga kaupa ei saa, saab ta raha 100% garantiiga tagasi. Oksjoni sisestamisel tuleb kirjutada ülevaatlik kirjeldus Oksjoni juurest leiad küsimuste ja vastuste koha, kuid targem on võimalikke küsimusi oma tootekirjelduse juures ennetada. Näiteks riiete müügi korral kirjuta kõik mõõdud, aga ka võimalikud defektid. Tee selge pilt. Pole mõtet pil-
distada eset kirjul või esemega sama tooni taustal. Ka hägust pilti pole soovitav üles laadida. Hinna määramisel rakenda fantaasiat. Lisaks turvalisusele on oksjoni eeliseks kuulutuse ees just hinna kujunemine. Paljud müüjad alustavad oksjonit ühest kroonist ning oksjoni jooksul kerkib hind «turuhinnani» ehk just nii kõrgele, kui ostjad on nõus antud eseme eest tasuma. Oksjoni juures on võimalus märkida eseme ostjani toimetamise viis. Enamasti tasub ostja transpordikulud. Kui tegemist on suure esemega (näiteks pesumasin), tasub ära märkiga ka see, et transpordi korraldab ostja ise. ■
Kevadel tahtis üks Osta.ee kasutaja teha garaaži ruumi, kuid seal olid ees vanad kõnniteekivid ning pesumasin. Alguses tekkis plaan tellida auto, et asjad prügimäele viia. Sellega kaasneb aga palju lisakulutusi. Selle asemel pandi esemed ühekroonise alghinnaga oksjonile ning lisati juurde märkus, et ostja korraldab transpordi. Oksjoni lõpphind läks tuhandetesse kroonidesse, sest ostja oli just selliseid tänavakive pikalt otsinud. Ära viidi need esemed samuti tasuta. Müüja ei hoidnud kokku mitte ainult transpordilt ja prügimäemaksudelt, vaid teenis ka lisaraha.
Foto: CORBIS/Scanpix
Kõikidele asjadele leidub ostja, tuleb ta vaid üles leida
Kas ja millal tekib kodus kasutult seisma jäänud asjade müügist saadud tulule maksukohustus? AULE KINDSIGO, Eesti Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja
Tulumaksuseaduse § 15 «Kasu vara võõrandamisest» lg 4 järgi ei maksustata isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest saadud tulu. Seega üldjuhul, kui füüsiline isik müüb oma asju, mida tal enam vaja ei lähe, maksukohustust ei teki. Isiklikus kasutuses oleva vallasvara maksuvaba müügi puhul peaks olema täidetud järgmised tingimused:
• müüakse vara, mille väärtus on isikliku tarbimise tulemusel vähenenud (nt kasutatud riided, jalanõud, kodumasinad); • vara soetamismaksumust ei ole ettevõtlustulust maha arvatud; • tegemist ei ole kokkuostetud esemetega, et kasuga edasi müüa (viitab ettevõtlusele); • tegemist ei ole esemega, mis on ostetud investeerimise eesmärgil, et kasuga edasi müüa. ■
5
14. APRILL 2009
MÕISTLIK TARBIJA
Vabane kasututest Tark ostab odavalt asjadest ja tee keegi ja müüb osavalt õnnelikuks HEIKKI HALDRE, Netikuller.ee juhataja
KAIRI KALJUMÄE Soov.ee teenindusjuht
GARAAÞIMÜÜK INTERNETIS. Igas kodus on aeg-ajalt midagi üle või puudu. Lapsed kasvavad riietest välja, sugulaste-tuttavate sünnipäevakingid pole just päris kümnesse tabanud. Kevadki on lõpuks käes ja kodudes tuulutatakse kappe. Ökoeluviis ja keskkonnasäästlikkus on, jumal tänatud, moes! Olen ka ise kuulutusteportaali kaudu müünud ja ära andnud lasteriideid ning ostnud raamatuid. Ikka on leidunud inimesi, kellel minu soovitud raamatut mingil põhjusel riiulis mitu või kellel seda ühte ja ainust enam tarvis pole. Kui ka otsene müüja pole vastanud, olen lugeja kommentaari kaudu saanud vihje, kust teost otsida. Vägagi tänuväärne ja vajalik info. Lasteriiete äraandmisest on jäänud aga soe tunne — kleite-seelikuid, millest minu pesamuna juba välja kasvanud, kannavad edasi teised lapsed. Kõik nad on käinud emadega kaasas riideid vaatamas ja selga passitamas, ise õnnelikud ja õhinas. Eks ole need kokkuhoiu-jutud praeguseks juba veidi tüü-
tamagi hakanud. Igast võimalikust ning võimatustki kohast võib lugeda nippe säästmiseks ja toimetulemiseks — küll uue aja nõuandeid, küll vanaemade tarkusi. Mõistlik perenaine-peremees panebki väärt näpunäited kõrva taha. Lõppkokkuvõttes aga vaatab igaüks ise, mille pealt kokku hoida annab või raatsib ning millele kulutamine on jätkuvalt paratamatu. Esemete-rõivaste taaskasutust (või hoopis omapärast stiili) väärtustades külastab nii mõnigi second-hand-poode, passitab-parandab ning õmbleb ümber; maakodusse uue elektripliidi ostmise asemel muretseb pigem pruugitud odavama, ja ennäe imet — see peabki veel tubli kümme aastat vastu ning küpsetab suviti maitsvaid
marjapirukaid. Seega pole tarvis viimast mudelit ja firmasilti. Tarvis on — ja eriti praegu — töökindlat, energiasäästlikku, usaldusväärset, omanäolist ja… soodsat. Kust seda kõike siis saada? Kui olete kingituseks saanud mitu ühesugust asja või kui uus pesumasin sai ostetud, aga vanal pole tegelikult veel midagi viga, julgen kuulutusteportaale hea abilisena soovitada küll. Just kevadise suurpuhastuse ajal on õige aeg vaadata kogu pööningule või garderoobi nurka surutud kraam veidi kriitilisema pilguga üle. Kui suguvõsas pisemaid lapsi pole, oleks õige tegu anda lastele väikseks jäänud rõivad-jalanõud teistele. Majapidamises on tihti lausa jalus terve rida perele ebavajalikuks muutunud, kuid ometi korralikke kodumasinaid ja tarbeesemeid, millest vabanemiseks ei oska esimese hooga kuhugi pöördudagi. Kasutute asjade soodsa hinnaga müümise või loovutamisega on võimalik keegi väga rõõmsaks teha. ■
Kuulutusteportaalid sisaldavad rohkelt pakkumisi nii kasutatud kui uute esemete kohta. Kaup on üldjuhul kvaliteetne, mitte enam nõukaaja füüsiliselt ja moraalselt vananenud kraam, ja mis peamine, hea hinnaga. Kuulutuse sisestamine müügiportaalidesse on tehtud lihtsaks ning sellega saab hakkama igaüks. Pakun abiks mõned vihjed tulemusliku kuulutuse vormistamiseks.
Kirjeldus. Loomulikult on tähtis eelkõige müüdav objekt või ese ise, kuid õnnestunud müügi seisukohalt on täpselt sama tähtis objekti või eseme kirjeldus. Liigagi levinud on arvamus, et mis siin ikka pikalt kirjutada, kui helistatakse ja huvi tuntakse, küll siis räägime. Üksikut lakoonilist hõiget aga sadade teiste kuulutuste vahelt paraku keegi ei märkagi. Seega keegi ei helista ega tunne huvi. Kuulutusse pole mõtet kirjutada ainult «müüa diivan», vaid kindlasti lisada diivani kirjeldus: vanus, info korrasoleku kohta, tootja firma, mõõdud, värvus, asukoht. Usaldust äratab müügi põhjuse väljatoomine ja muud detailid. Ja kindlasti — pildid!
Pildid. Tee müügiobjektist ilusad, ent loomutruud pildid ning lisa kuulutusele. Tähelepanu äratamise mõttes pole kasu, kui paned teksti sisse viitena veebiaadressi, kust pilte leida võiks. Lugeja neid pilte kohe ei näe ning tõenäoliselt valib lähemaks tutvumiseks kutsuva fotoga järgmise kuulutuse. Piltidega on võimalik näidata kauneid detaile, kasuta seda võimalust! Pilt võib mõnikord rääkida rohkem kui kogu kuulutuse tekst. Ka ostukuulutuse puhul leia tabav ja vaimukas pilt oma ostusoovi illustreerima.
Hind. Võimaluse korral määra müüdavale objektile alati hind. Kui see pole kindel suurus, võid lisada, et on ka tingimisruumi. Kui ostjal on valida mitmekümne sobivat hinda pakkuva kuulutuse vahel, siis ilma hinnata pakkumine jääb taas tähelepanuta.
Ettevaatust! Ära siiski osta põrsast kotis. Võimaluse korral proovi ise või lase müüjal näidata seadme korrasolekut. Hea, kui kaasa antakse ka juhendid ning ostudokumendid. Jäta alles müüja kontaktandmed, et vajaduse korral oleks võimalik hiljem ühendust võtta.
OSTLEMINE INTERNETIS. Kaupluse vaateaknal ootab ostjat käekell, mõne arvates ilus, mõne arvates igav, kuid enamuse arvates liiga kallis. Võimalik, et eestimaalastest leiab ühe, kellele meeldib see käekell sedavõrd, et hindki sobib. Kuna kaupmees peab seda üksikut ostjat ootama, tasuma kalli müügipinna ja kauba laos hoidmise eest, ei jää tal üle muud, kui hinda kõrgel hoida. Kas saaks ka teisiti? Tiigrihüppe teinud Eestis on vaid umbes 1 protsent jaekaubanduse käibest internetis, USAs on netikaubandus ligi 7 protsenti ja Inglismaal ligi 16 protsenti kogu jaekaubandusest. Kuidas siis osta odavalt ja turvaliselt netist, kus kaubad on odavamad ja valik suurem? Enne ostmise juurde asumist on mõistlik pisut raha teenida ning enda väärtuslikumad esemed osavalt maha müüa. Ilmselt on selleks parim koht maailma suurim oksjonikeskkond eBay.com. Seal võib müüa nii pööningule seisma jäänud vana õmblusmasi-
na kui tühjad õllepurgid. Imelik, kuid esimene eBay’s müüdud asi oli eBay asutaja katki läinud laserpointer. Üllatunud müüjale vastas ostja, et ta kogub neid ning on nõus maksma katkise ja kasutu asja eest rohkem, kui see algselt poes maksis. Mitmed eestlased teenivad eBay’s selliste n-ö kasutute asjade müügiga enam kui 50 000 krooni kuus. Kõrgeima müügihinna saavutamine ja odavalt ostmine on üksteisega tihedalt seotud. Näiteks minu odavaim eBay’st tehtud ost on ühedollarilise hinnaga ostetud iPhone’i laadne telefon.
Sain selle osta alghinnaga, kuna müüja oli teinud kirjavea kauba nimes ning mitte ükski teine inimene ei leidnud seda miljonite kaupade hulgast üles. Seega saad parima müügihinna, kui mõtled põhjalikult läbi, milliseid otsingusõnu huvilised võivad kasutada — ning seejärel kasutada neid kõiki toote pealkirjas. Turvaliselt müümine on turvaliselt ostmise kõrval samavõrd oluline. Ka eBay keskkonnas ostes tasub jälgida, kas teised ostjad on ikka müüjale piisavalt positiivseid iseloomustusi jätnud. Enne suuremas koguses esemete müüma hakkamist proovi müüa mõned väiksemad esemed, et koguda ka endale ostjate positiivset tagasisidet — siis on oksjonil pakkujaid rohkem ning hind tõuseb kõrgemale. Kui ostad, ära kruvi hinda üles. Tee pakkumine viimasel hetkel enne oksjoni lõppu ning keegi ei jõua sind üle pakkuda. ■
6
14. APRILL 2009
MÕISTLIK TARBIJA
Ületa majanduskriis sportides RANDO SOOME, spordiklubi Sparta turundusjuht
Kui Vabadussõjas oleks toonastel mehepoegadel olnud praeguste abiturientide füüsiline vorm, oleks Nõukogude võim juba 1918. aasta esimesel jõulupühal Toompeal punalipu heisanud. Kehalise kasvatuse õpetajate sõnul ei oska abituriendid korralikult joostagi ja kaitseväeski ollakse kutsealuste nigela vormi pärast mures. Kehalise kasvatuse õpetajate õigustatud mure sunnib küsima: kuidas peaksid firmajuhid käituma käesolevas majanduskriisis inimestega, kes oma ebasportlike eluviisidega on muutunud tööandjale kõndivateks viitsütikuga pommideks? See on riskirühm, kelle hoolimatus oma tervise pärast võib firmale kalliks maksma minna. Teatavasti ei hüvitata alates 1. aprillist esimesi haiguspäevi enam ravikindlustuse arvelt. Veelgi enam, neljandast üheksanda haiguspäevani jäävad kulud tööandjate kanda ja see paneb juhte endisest tähelepanelikumalt vaatama, mis füüsilises vormis on ta alluvad.
Eestlaste nigelast liikumisharjumusest kõneleb spordiklubide külastatavuse statistika, mis kinnitab, et selles osas oleme Euroopa Liidu teistest riikidest tublisti maas. Küllap pole rahval siiani olnud lihtsalt piisavalt aega enda tervise eest hoolitseda. Kogu aur on läinud töörabamisele, ratsa rikkaks saamisele ning Euroopa viie jõukaima riigi hulka pürgimisele. Sportimine on ju olnud ainult kitsa ringi eralõbu ja selle küünla kahest otsast põletamise tagajärjed on üsna dramaatilise alatooniga: Eesti mehed on oma 67,1-aastase keskmise elueaga Vana Maailma autsaiderite hulgas, infarktist on saanud
moesõna ning südame- ja veresoonkonna haigused laastavad meid nagu vikatiga.
Õhtusel jalutuskäigul kiirenda tempot või mugavalt liftiga sõitmise asemel kasuta treppi. Ja kui vorm seda võimaldab — võta trepil mitu astet korraga. Isegi telefoniga rääkimise juures tasub pidevalt ringi liikuda, selle asemel, et uppuda kaelast saadik mugavasse diivanisse või nahksesse tugitooli. Lõunapausidel on mõistlik jätta üleliigsed võileivad söömata ning teha kaasa näiteks 45-minutine rühmatreening kusagil spordiklubis või siis lihtsalt niisama jalutuskäik kolleegiga vabas õhus.
head ka seljale. Ja nii mitmeid seeriaid korraga, aega ju on. Bussiga koju sõites mine aga mõne peatuse võrra varem maha, ning jätka ülejäänud teekonda jalutades. Naudi saabuvat kevadet.
Unusta lift, kasuta treppi Majanduskriisi jäise hinguse ajal võib ennustada töökoha võimalikku kaotust tajuvate inimeste Muuda argielu spordiks Poodi minnes oleks mõistlik aktiviseerumist, nende dessanti jätta auto peauksest võimalikult jooksuradadele ja spordiklubideskaugele, selle asemel, et närviliselt se, kus oma ala professionaalid lähimat parkimiskohta passida või jagavad näpunäiteid liikumise, mersu uhkelt invakohale parkida. lihaste trimmimise ning tervisliku Nädala söögiostud, kõik need söömise teemal. kilekottidesse pakitud piimad, arSellest teenusest võib kujunebuusid ning vorstilatid tasub tasda tõeline kriisiaja hitt — mõelda sida autosse käe otsas, vaid, aidata spordi kaudu Muuda igapäevane jalutus vahepeal kilekottidega säilitada löögivõimet roprogramm harjumuseks. Väldi lifti kas või biitsepseid treesinana kokku tõmbuval nivaid liigutusi tehes. tööturul. See on proovija käi rohkem trepist ning pööra Oma liikumislemmist väärt! tähelepanu oma rühile, kui istud, bust saate suurendaTegelikult võib julgelt seisad, töötad või mängid. da ka kodutöid tehes. öelda, et majandussurutiVana jutt, aga kalorid põlevad Oma tervise eest saab hoolitse elame kõige paremini üle just nagu kevadine kuluhein. Vaata nimelt sportides, algatuseks kas seda ka autoroolis istudes. Tipppõrandapesule, tolmuimemisele või mõningaid lihtsaid argipäevaks tunnil Tallinna liikluses oma sõivõi siis kappide koristamisele kui mõeldud nõuandeid järgides. Kui dukiga teosammul ringi roomates järjekordsele meeleolukale koduvähegi võimalik, sõida tööle jalgtasuks liikluskorralduse kirumise spartakiaadile. rattaga või muuda igapäevane asemel tegeleda hoopis mõnusa Pane mängima lemmikmuukõndimisprogramm heaks harjuroolivõimlemisega. Tõmba kõht sika ning tolmuimejaga mööda museks. Ja tee seda teadlikult. sisse ja hoia pinges — see teeb
põrandat ringi vurades võid vabalt uskuda, et oled sattunud keset Queeni muusikavideot «I want to break free». Ehk mäletad koduperenaiseks moondunud vuntside ja nahkseelikuga Freddie Mercury’t hoogsalt Brian May kitarrisoolo saatel puusi hööritamas ning harjutusi tegemas? Proovi järele ja töö lendab nagu lõunast koju naasev lind. Õhtuti telerit vaadates tasuks aga reklaamipauside ajal külmkapi asemel keskenduda hoopis lihtsate kehaliste harjutuste tegemisele. Miks mitte arendada huvitavat saadet vaadates ka näiteks kõhuvõi siis seljalihaseid? See nõuab väikest eneseületamist ning näpuotsaga tahtejõudu, ent tulemus on seda magusam. Koostada personaalne treeninguprogramm õhtuste filmide jaoks. Esimesel reklaamipausil kõhulihased, teisel kätekõverdused ning kolmandal kükid... Pole ju paha algus tervisesportlase karjäärile, mille eesmärk on hea füüsilise ja psüühilise vormi tagamine raskete aegade üleelamiseks. Kuidas kõlab? ■
7
14. APRILL 2009
MĂ•ISTLIK TARBIJA
Foto: Kuldar Kullasepp
NĂľu(an)deid autokasutajale
Kuidas pikendada auto eluiga ja vähendada kßtusekulu? NÕUANDEID AUTOOMANIKULE. Autot tarbeesemena kasutades vþib igapäevarutus ununeda, et iga väikseimgi sþit vþi vale liigutus roolis vþib tegelikult tuua kaasa olulised lisakulutused kas kßtuse vþi remondi tþttu. Kuidas olla säästlik ja mþistlik autoomanik? Järjepidevaks säästmiseks ja kßtusekulu optimeerimiseks jagavad praktilisi nþuandeid Amserv Grupi järelteeninduse juht Margo Kivilo ja mßßgijärgse teeninduse direktor Ahti Aasala. Targal autoomanikul on vþimalik maksimeerida kasu igalt kßtuseliitrilt. Olenemata sellest, kus elad vþi kuhu sþidad, tasub meeles pidada, et iga kulutamata kßtuseliiter säästab raha. Kuidas hoida auto kßtusekulu optimaalsena? • Puhasta ja kontrolli pidurisßsteemi. Õigeaegselt vahetamata vþi puhastamata jäänud pidurid suurendavad eelkþige
turvalisuse riski sinu elule ja pidurite vþimalikku remondiarvet kordades, samuti sþites autoga, millel pidurid peal. Kui mþni mustusest kinni kiilunud piduriklots takistab ratast vabalt veeremast, suureneb kßtusekulu. • Vaheta regulaarselt þhufiltrit. Must þhufilter vähendab auto vþimsust ja suurendab kßtusekulu (pþlemisel on esmatähtis roll hapnikul). • Ära unusta väikesi asju, nagu rehvide rþhk. Madal rehvirþhk suurendab veeretakistust ja kiirendab rehvide kulumist, mis omakorda suurendab kßtusekulu. • Hoia oma auto ßleliigsetest esemetest vaba. Iga autosse
unustatud asi annab kaalu juurde ja suurendab kokkuvþttes kßtusekulu. • Säilita liiklemises sujuvat ja stabiilset sþidustiili. Vähem agressiivse sþidustiiliga vþib näha kßtusekulu kuni 20-protsendilist vähenemist. Näe peatumisi ette, et vältida järske pidurdusi. Vaata oma sþiduteele ette niipalju kui vþimalik. • Ära kuluta kßtust kiirtoidurestorani drive-in’i järjekorras seistes. Ära tiiruta parklas, otsides kaupluse uksele lähimat kohta. Pargi auto esimesele vabale kohale ja kasuta vþimalust veidi jalutada. • Ära lase oma autol tÜÜtada, oodates koolist tulevaid lapsi vþi tÜÜlt tulevat abikaasat. Seisvalt tÜÜtav mootor kulutab rohkem kßtust. Lßlita mootor välja ja reisijate saabudes tagasi sisse. • Kui oled aeglases linna-
liikluses, lĂźlita konditsioneer vĂľimalusel välja. Konditsioneer kulutab kĂźtust (kuna osa mootori jĂľudlusest kasutatakse konditsioneeripumba ringi ajamiseks). Linnaummikutes liigeldes vĂľib väljalĂźlitatud konditsioneeriga täheldada kĂźtusekulu osalist vähenemist. • Planeeri oma käigud ette ja pigem Ăźhe sĂľidukorra sisse. Organiseeri oma käimised vĂľimalusel nii, et need on teineteisele lähestikku — nĂľnda saad auto ära parkida ja teha väikeste vahemaade korral oma toimetused jalgsi. • Samuti aitab kĂźtust säästa see, kui planeerid oma sĂľidud ummikutevaesemasse aega. Väiksema liiklusega on sĂľit alati sujuvam ja kĂźtusesäästlikum. • MĂľtle ette — kindlasti tasub mĂľelda, kuidas meie kĂźtuse kulutamine mĂľjutab loodust ja tulevasi pĂľlvkondi. â–
• Hommikuti pärast auto käivitamist alusta kohe ka sþitu (kui klaasid on muidugi puhastatud), mootori mþþdukate pÜÜrete ja nn rahuliku jalaga — see säästab mootorit ja kßtust. • Ära tþmble liikluses, gaasi ja piduri pedaalil on rohkem asendeid kui on/off. Hoia mootori pÜÜrdeid bensiinimootori puhul 2000–3000 p/min, diiselmootori puhul 1500–2500 p/min vahemikus. Samas tuleks aeg-ajalt sþita ka kþrgemate pÜÜretega, mis puhastaks mootori pþlemiskambrid ja väljalasketoru liigsest tahmast. • Kui talverehve ßhe-kahe hooajaga läbi ei sþida, tasub nende jaoks eraldi veljed muretseda. Nii pääsete kuni järgmise rehviostuni rehvimontaaŞi tÜÜde maksumusest. Kui lasete pärast rataste vahetamist ära vþetud rattad kohe ka balansseerida, vþite esimese lume mahatulekul, kui rehvitÜÜkojad on umbes, kas vþi ise rattad ära vahetada. • Ära lase end meelitada suurte velgede ilust — mida suurem velg, seda madalam ja kallim rehv, meie teedel ebamugavam sþit ja kiiremini kuluvam alusvanker. Vþimalusel vali nii väike velg, kui pidurisadulad seda lubavad. • Kasutage käiguga pidurdamist vþimalikult palju — see säästab kßtust. • Kasutage vþimalikult vähe lisavarustuse vidinaid — katuseraamid, ilurauad, suusaboksid jne. Seegi säästab kßtust, kuna tuuletakistus ja auto mass on väiksemad. • Kasuta vþimalikult vähe lisafunktsioone: soojendus, konditsioneer, tagaklaasi soojendus jne — säästab kßtust. Neid kasutades lßlitage lisafunktsioonid (ka klaasipßhkijad) pärast sþidu lþppu kindlasti välja, et kßlma autot käivitades need automaatselt ei käivituks. • Lßlita ka talvel sþites konditsioneer aeg-ajalt sisse (vähemalt korra kuus), see suurendab kßll veidi kßtusekulu, kuid pikendab kliimasßsteemi eluiga. • Tangi kßtust täispaakide kaupa. Nii väheneb kßtuse järgi nn tßhisþitude arv tanklatesse, mis jällegi säästab kßtust ja aega. • Kurve vþta nii, et rattad vþimalikult vähe lohiseks — see säästab rehve ja vedrustuse liigendeid (puksid ja ťarniirid). • Väldi mobiiliga rääkimist vþi muid tegevusi, mis segavad veatule sþidule keskendumist. Käiku vahetades kiputakse sidurit varem lahti laskma, mistþttu kostab käigukastist hammasrataste raginat. Tähelepanelik sþidustiil aitab säästa käigukasti. • Oluline on hooldada autot tootja poolt esitatud normidele vastavalt, aga kindlasti tuleks margikohasest teenindusest kßsida julgelt nþu, millele vþiks vþi tuleks lisaks tehase nþuetele tähelepanu pÜÜrata. • Kui armatuuris sßttib punane tuli, siis katkesta sþit! • Lukusulatusþli hoiukoht ei ole autos!
Allikas: Hannes Reinvald, Veho Eesti AS järelturu juht
Kuidas pikendada prillide eluiga? ^^^ SLUZVW[PRH LL
HOIA PRILLE HOOLEGA. Kuigi prillidele tehakse tihti erinevaid sooduskampaaniaid, on prillide soetamine pere-eelarvele alati suhteliselt suur ja ootamatu väljaminek. Prillide eluiga saab aga seitset lihtsat reeglit järgides oluliselt pikendada. 1. Prillid pane ette ja vþta ära alati kahe käega. Nii väldid raamide deformeerumist ja pikendad nende kasutamise iga. 2. Hoia prille prillitoosis. 3. Prille käest pannes jälgi, et klaasid jääksid ßlespoole. 4. Prillide puhastamiseks kasuta spetsiaalseid hooldusvahendeid. 5. Klaaside väljakukkumise vältimiseks kontrolli aeg-ajalt prilliraami kruvisid. 6. Väldi järske temperatuuride kþikumisi ja temperatuure ßle 90 °C (lahtine tuli, leiliruum, otsene päikesevalgus auto armatuur- vþi aknalaual jne). See vþib kahjustada prilliklaaside pinnatÜÜtlust. 7. Ära kanna päikeseprille juustes. Nii rikud prilliraami vormi ja kriimustad klaase. Allikas: Lens Optika
2VU[HR[Spp[ZLK 6W[PTH -> WHHY R\\SPZLK ;HSSPUU -VVY\T fYP[pUH] 5HY]H TU[ [LS 4HHRYP [LS 9H]P [LS ;VUKP :LS]LY ;HTTZHHYL [LL [LS 4HHYK\ 5\YNH [LS ;HY[\ /HUZHRLZR\Z 9PPH TU[ [LS ALWWLSPUP 2H\IHUK\ZRLZR\Z ;\Y\ [LS 1Â O]P 2LZR]pSQHR [LS 2VO[SH 1pY]L 2LZRHSSLL [LS 5HY]H ;HSSPUUH TU[ [LS 2LYLZL 2LZR\Z 2LYLZL 2VZTVUH\KP [LS
7YPSSPK Rp[[L RYVVUPNH 7HRR\TPUL RLO[PI YHHTPKL QH RÂ ]H WPUUHNH WSHZ[PRRSHHZPKL J`S RVVZVZ[\S
8
14. APRILL 2009
MÕISTLIK TARBIJA
Soojuspumbad võtavad soojuse loodusest
Korista targalt ja ökonoomselt TIIT JÜRMANN, Aasta 2008 kinnisvarahooldaja
ÖKONOOMNE KODUHOOLDUS. Tänapäevane koristustehnoloogia eeldab teadmisi ja oskusi, et töötada tervist säästvalt, otstarbekalt ja majanduslikult ökonoomselt. Paljud peavad koristamist oluliseks vaid esteetilistest vajadustest lähtuvalt ega teagi, et tänapäeva koristusmaailm erineb sootuks minevikupärandina kaasa lohisevatest põhimõtetest. Esimesel pilgul kõlab ehk kentsakalt. Mis tarkust siin ikka vaja on — koristamine on ju üks lihtsamaid, kuid paraku ka tüütumaid tegevusi. Möödas on aga ajad, mil suvaline kodanik tänavalt võis kartulikoti, veeämbri ja pesupulbriga «puhtust luua». Ka siin tuleb kaasa mõelda. Alustame tervisest Tervis ja loomulikult puhtus algavad õuealalt. Missuguses seisukorras on hoone ümbrus? Kas õuealad on kaetud kõvakattega või tänavakividega? See vähendab märgatavalt jalanõudega siseruumidesse kantavat mustust. Kas haljasalad on korraliku murukattega, et vähendada üldist tolmu hulka õhus? Tolm on üks olulisemaid mustuse liike nii õues kui ka toas. Kas talveperioodil kasutatakse libedusetõrjeks soola, liiva või hoopiski graniitkildu? Viimane on küll kallim, aga seda on võimalik kevadel kokku koguda ja taaskasutada. Sool on ikka toidu, mitte tänavate soolamiseks. Lisaks mõjub sool hukutavalt puudele-põõsastele, rääkimata kingadest ja saabastest. Liiv on jällegi põrandakatete suurim vaenlane — iga liivatera «töötab» liivapaberina ja kahjustab põrandakatet ning tekitab tolmu. See omakorda halvendab ruumide siseõhku. Kui põrandakatet on võimalik välja vahetada, mis muide on päris kulukas ettevõtmine, siis tervist hiljem asendada ei saa ka kogu raha eest. Targalt majandajal on õuealaga tõenäoliselt kõik korras ja kindlasti
on ta mõelnud ka hoone sissepääsudele. Sissepääsude kaudu tuuakse valdav osa — ligi 80% — ruumides olevast mustusest sisse jalanõudega. Pole ju mõtet seda mööda maja taga ajada, otstarbekam on suurem osa mustusest juba trepivõi tuulekodades kinni püüda. Selleks on välja töötatud erinevad matisüsteemid, pakkumaks paindlikke ja sobivaid lahendusi olenevalt hoone või ruumi kasutusotstarbest. N-ö kraapivad matid eemaldavad põhiosa hoonesse kanduvast mustusest ja need paigaldatakse tuulekotta või õue. Sisse tuleks paigaldada veel üks matt, mis eemaldab niiskuse ja ülejäänud mustuse. Matisüsteemiga kaetud ala peab olema nii suur, et inimene teeks seal vähemalt neli sammu, siis toimib see tõhusalt. Ei maksa unustada ka matisüsteemide regulaarset hooldamist, siis pikeneb nende eluiga. Korista, aga korralikult Otstarbeka ja majanduslikult ökonoomse koristamise seisukohalt on oluline vastata küsimustele: mida, millega, kuidas ja kui sageli? Vältima peaks rutiinsete ja juurdunud toimingute sooritamist, mis lähtuvad vananenud mõttemallidest ja tehakse «tegemise pärast». Tulemuse, puhta ja korras ruumi saavutavad mõtestatud ja planeeritud tegevused. Ikka veel pööratakse ülisuurt tähelepanu põrandate pesemisele, kasutades selleks liigselt vett. Unarusse kiputakse jätma kõrgemad tasapinnad, millele kogunev tolm halvendab ruumi siseõhku. Uuringute tulemusena vähendab ebapiisava koristamise tagajärjel halvenenud siseõhk seal viibivate inimeste keskendumisvõimet ja põhjustab sagedamini haigestumist.
SUVEPUHKUS
Ma ei üritagi väita, et meie kliimas on võimalik saada läbi põrandaid pesemata. Kui selleks on vajadus, tuleb seda ka teha, järgides asjaomaseid tehnoloogiaid. Pestud pinnad tuleb alati kuivatada ja vajaduse korral loputada ning uuesti kuivatada. Tihti näeme aga seda, kuidas põrandapesul kulub kogu jõud ja aeg põrandate märjaks tegemisele, mitte nende puhastamisele. Mustus lükatakse pesuveega ühtlaselt laiali ja jäetakse seejärel kuivama. Pesuvees olevad puhastusaine ja mustuse osakesed ei kao kuhugi, vaid ladestuvad vee aurustudes põrandale. Kas sellisel pesemisel on ikka mõtet? Lähtuda tuleb eelkõige pinnal oleva mustuse liigist ja selle kinnitumise määrast. Alles seejärel saame otsustada, kas pesemine on vajalik või on võimalik pind puhtaks saada niiske, väheniiske või hoopiski kuiva meetodi abil. Lõunamaiselt kuival ja soojal suvekuul tähendab põrandate pesemine arutut tööjõu, puhastustarvikute ja -vahendite kulutamist. Targalt majandaja vajab võib-olla vaid veidi toetavat nõuannet, et jõuda õigete otsusteni ja muuta oma harjumusi. Eriti oluline on see praegu, sest targalt koristades kulutad vähem. Koristusvaldkonnas on võimalik alati midagi muuta või ümber korraldada, vähendades kulutusi tööajale, puhastusainetele ja -tarvikutele. Kuidas koristada nii harva kui võimalik ja nii sageli kui vajalik, sealjuures kvaliteedis kaotamata? Planeeri hoolikalt oma töid ja tegemisi ning vaata üle, kas on võimalik ja vajalik märgade koristusmeetodite asemel kasutada niiskeid või väheniiskeid meetodeid. See vähendab oluliselt koristamisele kuluvat aega ja tagab parema tulemuse, hoides samas kokku vett ja puhastusaineid. Vajaduse korral vähenda koristussagedust, aga pööra seejuures tähelepanu ka kõrgematele tasapindadele, koristades harvem, aga põhjalikumalt. ■
IVO KÕPPER, Bestair OÜ juhatuse liige
SOOJUSPUMBA VALIMINE. Energiakandjate ja nende kasutamisega kaasnevate teenuste hinnatõus on pannud inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi, mis pakuks tavapärasest suuremat energia kokkuhoidu ja majanduslikku säästu.
Iga inimene otsib oma kodule parimat lahendust. Meid ümbritsev keskkond on energiat täis. Alles nii uskumatult madalal temperatuuril nagu –273 °C energiavarud ammenduvad. Soojuspumba abil on võimalik osa sellest looduses leiduvast energiast kokku koguda ja kasutada kütmiseks või vee soojendamiseks. Majanduslikult tasub selline süsteem ennast igatahes ära. Aastas võib loodus katta üldjuhul rohkem kui poole küttekuludest. Mis asi on soojuspump? Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. Soojuspumbas võib ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui ka maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Maasoojuspumbad võtavad soojust maapinnast, õhusoojuspumbad kasutavad ära õhus sisalduva energia. Maasoojuspump Maasoojuspump on eestlastele võib-olla kõige rohkem tuntud soojuspumba liik, mille tööpõhimõte on suhteliselt lihtne. Suve jooksul salvestub maapinna pealmistesse kihtidesse päikeseenergia. Maasoojuspump kogub selle pinnases asuva maakollektori abil kokku ja muudab eluruumi kütteks ning soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab tööks küll veidi energiat, kuid toodab iga kulutatud kilovati elektrienergia kohta 3–5 kilovatti soojusenergiat. Energiasääst võrreldes fossiilsete kütustega on isegi kuni 80%. Soojuspump kogub väliskesk-
konda salvestunud energia (maasoojuspumba puhul pinnasesse paigaldatud maakollektori kaudu, milles tsirkuleeriv vedelik ammutab pinnasesse talletatud soojusenergiat, õhusoojuspumba puhul pumbatakse energiat õhust) kokku, tõstab selle temperatuuri ning juhib kütte- ja soojaveesüsteemi. Maasoojuspump sobib igasuguse suurusega eramule, paarismajale kui ka tööstushoonele, kus on piisavalt maapinda, et kokku koguda kütteks vajalik energiahulk. Kui puudub piisav maapind, võib mõelda puurkaevude peale. Õhk-vesi soojuspump Sellise soojuspumba kasutamine leiab üha enam kasutamist nii Skandinaavias kui ka Eestis. Õhkvesi tüüpi soojuspump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandjaks siseruumides on vesi. Peamiseks eeliseks maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine. Õhk-vesi soojuspump on autonoomne ning mõeldud kasutamiseks põhiküttena. Investeeringu mõistes on õhk-vesi soojuspump teiste soojuspumpadega võrreldes (v.a õhk-õhk tüüpi soojuspumbad) soodsaim lahendus. Õhku kui soojusallikat leidub kõikjal ja seda saab ilma igasuguse loa ja suurte ehitusalaste kulutusteta kasutada. Kasuteguri ja seadmete võimsuse poolest ei jää õhk-vesi soojuspump enam oluliselt alla ka maasoojuspumbale. Õhk-vesi soojuspumpasid saab üldjuhul paigaldada nii sisekui ka välistingimustesse. Paigaldamiseks vajavad seadmed võtavad vähe ruumi — hinnanguliselt
vajab õhk-vesi siselahendusega soojuspump põrandapinda 1 m2 jagu, seda ilma tarbeveeboileri ja akupaagita. Sellist küttesüsteemi on kerge ja lihtne hooldada, mis tähendab omakorda minimaalseid hoolduskulutusi. Soojuspumbad on automatiseeritud ja kergesti juhitavad — juhtimiseks võib kasutada ka arvutit. Ka soojuspumpade puhul ei tasu lasta end peibutada odava hinnaga. Hind tuleneb alati millestki ja enamasti kvaliteedi, mugavuse või säästu arvel. Soojuspumpade puhul on hinnaerinevused suured tekkima, sest küttesüsteemi lahenduste juures tuleb arvestada väga mitmete oluliste detailidega. Selgeks tasub teha seegi, kus riigis on soojuspumbad valmistatud. Samuti see, mida pakkumine täpselt sisaldab ja ei sisalda, kui usaldusväärne on müüdava toote kaubamärk (vaata internetist tehase kodulehekülge ja loe teiste kommentaare), kui pikk on seadme garantii, kui kaua on seadme müüja selliste seadmete müügiga tegelenud, millised on müüja kogemused selles valdkonnas jne. Oluline on valida õige võimsusega soojuspump. Soojuskoormuse täpse arvutamise ja küttelahenduse koostamisega peaksid tegelema oma ala spetsialistid. Kõige tähtsam on kliendi ja seadme müüja koostöö. Spetsialisti arvestuste ja arvutusteta võivad otsused osutuda valeks. Sellest tulenevalt on väga oluline osta seade usaldusväärsest, tuntud ja ametlikust esindusest. Pakkumiste võrdlemisel jälgi, et tegemist oleks omavahel võrreldavate toodetega ehk samaväärsed oma võimsuse, kasuteguri ning kvaliteedi poolest. Kuna seadet ei soetata üheks ega kaheks aastaks ja tehtav investeering on pikaajaline, peaks otsus olema kaalutletud. Eesti tingimustes on soojuspumba kasutamine majanduslikult igatahes otstarbekas. ■
19. mail ilmub ajalehe Postimees vahel turismile keskenduv teemaleht «Suvepuhkus». Leht aitab planeerida suvist puhkust nii kodu- kui välismaal. Reklaamide broneerimise tähtaeg on 8. mai 2009. Täpsem reklaamiinfo: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, telefon 739 0391.
9
14. APRILL 2009
MÕISTLIK TARBIJA
Kliendikaardid: kui ostad, siis kasuta RAIN UUSEN, Postimees
Hinnanguliselt on igal eestlasel taskus või kodus sahtlis vähemalt 3-4 erinevat soodus- või kliendikaarti, usuvad suuremate sooduskaardiprogrammide esindajad. Tallinnas võib kaartide arv ulatuda isegi paarikümneni inimese kohta. Selle loo eesmärk on tuletada inimestele meelde, et raha- ja kaarditaskuid tasub kriitilise pilguga revideerida, sest just nüüd võivad tõusuaastatel hurraaga soetatud kliendikaardid anda pere eelarves vajaliku kulukärpe. Mis tahes kliendi- ja sooduskaardist on kasu vaid siis, kui seda kaasas kanda ning õigel ajal ette näidata. Tark on teha vaid planeeritud ja vajalikke oste ning soodustuse enda pärast jätta ost siiski tegemata. «Uuringutest ilmneb tõsiasi, et paljusid kaarte kasutatakse haruharva,» selgitab hetkeolukorda Maxima Eesti OÜ brändi- ja kommunikatsiooniosakonna juht Tambet Asi. Vaid veidi üle kolme
kuu vanust Maxima sooduskaarti Aitäh on juba jõutud välja anda enam kui 140 000 inimesele. Kliendi- ja sooduskaarte leidub kahesuguseid. Palju on selliseid soodusprogramme, mis annavad mõningase hinnavõidu vaid konkreetses poes või ettevõttes. Teine kliendikaartide kategooria ergutab ettevõtete koostööd, tekitades sünergiat ja pakkudes tarbijale suurt võrgustikku soodustusi pakkuvatest ettevõtetest. «Kliendikaartide edu sõltub paljuski sellest, kas on olemas sünergia erinevate teenusepakkujate vahel,» selgitab Asi. «Kaart iseenesest ei tekita lojaalsust. Oluline, et klient tajuks eeliseid ja lisaväärtust.» Tema sõnul on teada, et kliendid eelistavad kaarte, kus kasu saab kohe ostu sooritamisel. «Inimesed on väga agarad kasutama kõikvõimalikke soodustusi,» kinnitab Estraveli kommunikatsioonijuht Mari-Liis Rüütsalu. Estraveli Kuldkaarti kasutab roh-
Foto: Margus Ansu
SOODUS- JA KLIENDIKAARDID. Kümnetest soodus- ja kliendikaartidest ning lojaalsusprogrammidest tekib kasu vaid siis, kui neid teadlikult kasutada ja oste planeerides eeltööd teha.
kem kui 35 000 inimest ja multifunktsionaalne sooduskaart pakub nii soodustusi kui ka boonuspunktide kogumise võimalust üle Eesti rohkem kui 200 kaubandus- ja teenindusettevõttes. Püsikliendi- ja muud soodusprogrammid on mitmekülgselt kasulikud. Tehes oma vajalikke oste (rõhk sõnal vajalikke, sest soodusprogrammist ei ole kasu siis, kui see paneb arutult träni kokku ostma või normaalsest rohkem sööma) lemmikettevõttest, kes pakub lojaalsuse eest ka motiveerivat soodusprogrammi, võib mõistlik tarbija hoida kuus kokku sadu ja
lausa tuhandeid kroone. Samas kinnitavad kaupluste esindajad, et püsikliendid on just see kliendisegment, kes suurema osa käibest tekitavad. «Valdavalt kehtib igal pool reegel, et 20% klientidest toovad 80% käibest,» selgitab Tallinna Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel. Kaubamaja Partnerkaardil ja selle krediitkaardi-sõsaral on rohkem kui 366 000 kasutajat, kellest peaaegu 90% taipab kaarti oma igapäevaseid oste tehes ka kasutada. Püsikliendid ostsid kaubamajast eelmisel aastal enam kui 1,35 miljardi krooni eest, mis teeb
Pareli sõnul 74% käibest. Stockmannis on see näitaja 69%. Kui enamik püsikliendi- ja sooduskaarte annab soodustuse kohe, on Säästukaart oma soodusprogrammiga eristunud teistest selle poolest, et kannab kaks korda aastas — jaanipäevaks ja jõuluks, kui igal perel on vaja lisaraha — boonuskroonid kaardiomaniku pangaarvele tagasi. Kuigi boonuskroonide süsteem jäi püsima, lisandus selle aasta algusest kliendiprogramm, mis annab lisavõimaluse teha kohe kajastuva soodustusega oste. Säästukaart saab uhkustada ligi
400 000 kaardiomanikuga, kellest iga päev kasutab soetatud sooduskaarti kolmveerand omanikest. Lihtne arvutus näitab, et kasutult seisab klientide rahakotis või sahtlinurgas ligi 100 000 Säästukaarti, ligi 40 000 Partnerkaarti, üle 40 000 Stockmanni püsikliendikaardi ja umbes sama palju Maxima Aitäh-kaarte. Kliendikaarti panevad kasutama eelkõige mõistetavad ja kasulikud soodustused. «Tänapäeva kliendid on väga teadlikud ning valivad hoolikalt kliendikaarte ja lojaalsusprogramme,» usub Reval Hotel Managemendi turundusjuht Marina Jõgi. Hotelliketi First Client kaart annab allahindlusi nii hotellis kui viimase partnerite juures, võimaldades tihedamate ööbimiste korral teenida välja ka tasuta majutuse. Erinevad kliendi- ja sooduskaardid pakuvad soodustusi vahemikus 1–30%, sõltuvalt ostu suurusest, hooajast, tihedusest ja muudest teguritest. Kliendikaardid mõjuvad rahakotile aga lausa laastavalt, kui neid üksteise järel soetada, teadmata, millise kaardiga, palju, millal ja kust soodustusi saab. ■
SOOJUSPUMBAD
HINNAT˜ OUSUDEST PRIIKS! Kvaliteetse saksa Stiebel Eltroni soojuspumbaga vähendate küttekulutusi kuni 50%. Helistage meile tasuta lühinumbril 1226 ja me arvutame, kui palju te võiksite aastas küttekuludelt säästa. Küsimine ei maksa ju midagi! Ametlik maaletooja Bestair OÜ. Tel 1226, 606 4350; e-post: info@bestair.ee; www.bestair.ee
10
14. APRILL 2009
MÕISTLIK TARBIJA
Läbi mõeldud nädalamenüü tagab kokkuhoiu SILLE VARBLANE «Kokkuhoiu kokaraamatu» autor
SÄÄSTLIK TOITUMINE. Üha enam inimesi peab rahaliselt toime tulemiseks midagi muutma. Maksud ja laenud on esmatähtis kohustus ja nendest kõrvalehoidmine pole lahendus, seega parimaks võimaluseks on kokkuhoid söögiraha arvelt. See võib tunduda ebaõige ja julm, aga toidu pealt on võimalik kokku hoida ka nii, et sööjad ei jääks kannatajateks. Jagan mõned nipid, mis aitavad söönuks saada väiksema raha eest. Kõige otstarbekam on koostada nädalamenüü, kuhu panna kirja kõik kodused söögikorrad, lähtudes nädalasest söögirahast. Menüüst tulenevalt koosta nimekiri vajalikest toiduainetest ja selle järgi tee ka ostud. Enne menüü koostamist vaata kindlasti üle kodused varud ja kasuta neid võimalikult palju toitude koostises. Kuna poes käimine tekitab ahvatlusi (raske on ju tulla poest tagasi ilma «midagi head» ostmata), on otstarbekas käia poes võimalikult harva. Kaupade pikemad realiseerimisajad võimaldavad ka piimatooteid osta korraga peaaegu terveks nädalaks. Kui harjutad perekonda kolm korda päevas sooja toitu sööma, on see võileibade tegemisest tunduvalt odavam ja nii pole vajadust ka iga päev leiva-saia järel käia. Juhul kui menüü koostamine ja menüü järgi söögitegemine tundub vastuvõetamatu, koosta erinevaid kombinatsioone teatud kindla rahasumma eest. Mõtle sellele, kuidas saaks mingi summa eest osta selliseid (erinevaid) toidukaupu, et neist saaks võimalikult palju söögikordi. Ostujuhised • Mine poodi ostunimekirjaga. • Püüa piirduda 1-2 poeskäiguga nädalas. Osta sellised kaubad, mille kuupäevad kannatavad alati
esimesel põhiostukorral. • Kui tahad osta ostunimekirjavälist kaupa, asenda see mõne nimekirjas olevaga. Samaväärse hinnaga nimekirjas olevast kaubast tuleb seetõttu loobuda. • Pea kinni söögile mõeldud rahasummast, ära ületa seda. • Jälgi realiseerimiskuupäevi. • Jaga raha nädalate kaupa ümbrikutesse, mille peale kirjuta konkreetse nädala kuupäevad. Ümbrikusse pane ostunimekiri ja raha. Poodi minnes jäta aga pangakaart koju, et vältida emotsioonioste. Kui mõni kaup ostetud, tõmba nimekirjast maha. • Eelista odavamaid poode. • Jälgi kampaania pakkumisi. • Osta säästumärgiga tooteid. • Jälgi kaalu ja hinna suhet. • Sama toiduaine võib saada kallima ja odavama hinna eest. Osta antud kaubagruppi kuuluv soodsaim toode. Jälgi alati hindu. • Puuviljadest osta hooaja odavamaid. • Mõnes poes hinnatakse viimasel lubatud müügikuupäeval kaup alla, kuid veendu, et allahinnatud kaup oleks soodsam kui mõni täishinnaga värskem kaup. Soodsalt saadud tooteid saab külmutada (lihatooteid, ka vorste, samuti saab külmutada kohupiima, kohupiimapastat, juustu). Kõige parem on neid üles sulatada aeglaselt, eelmisel õhtul külmkappi sulama võttes. • Kui elad väikeses maakohas, kus on kallite hindadega poed, võta kord kuus ette sõit lähedal asuvasse suuremasse asulasse või linna, kust saad kauba palju sood-
samalt. Aga arvesta eelnevalt, et sõiduraha tasuks end ära. Mõned soovitused söögitegemiseks • Pane hakkliha sisaldavatesse toitudesse vähem hakkliha ja selle võrra rohkem köögivilju. • Kasuta odavamaid lihatooteid (maks, magu, supikondid, koot, kamar, magu, neer, kops). • Pane põhirõhk nendele toiduainetele, mille tooraine on väga soodsalt või tasuta käes. • Osta teravamaitseline ketšup, mida kulub terava maitse tõttu vähe. Kui pole millestki süüa teha, keeda pakk makarone ja söö ketšupiga. • Pane rõhku toidu serveerimisele. Lihtsad lisandid — toorsalatid, roheline sibul, tillivarreke — annavad toidule ilmet juurde. • Tee süüa korraga kaheks päevaks. • Tee piima-magustoite. Need on maitsvad ja kasulikud kasvavale lapsele ning väga head magusanälja rahuldamiseks ka suurtele, samuti saab neid teha odavalt ja suures koguses. • Kui sama toitu teisel päeval ei taheta, muuda seda veidi või tee sellest midagi uut. Näiteks: hakklihakaste — ühel päeval makaronidega, teisel päeval kartuli või riisiga; kartulipuder — teisel päeval tee ahjus kartulipudrust pesad, küpsised või vahvlid; lihakondid köögiviljadega — teisel päeval tee sellest kotletid; keedetud kartul — teisel päeval saab sellest praetud kartulid või ahjukartulid, kartulikotletid, pirukapõhja või kartulivormi; • Keetes putru või piima-magustoite, asenda pool piimast veega — nii väheneb ka põhja kõrbemise oht. • Kasuta odavatest toiduainetest koosnevaid retsepte. • Eelista toiduaineid, mis on antud aastaajal kõige soodsamad. ■
Viieliikmelise pere nädalamenüü 300 krooni eest NÄIDISMENÜÜ. Ka parematel aegadel võib juhtuda, et mõnel nädalal on rahavarud kokku kuivanud ja tuleb vähemaga hakkama saada. Toidu arvelt tasub aga kokku hoida nii, et tervis ja hea kõhutäis siiski tähelepanuta ei jääks. Pakutav näidismenüü tõestab võimatut. Kui mõni pereliige on päeval kodus, saab eelmise õhtu söögist jätta järele ka päevaseks soojendamiseks. Samuti võib mõne hommikupudru asendada eelmisest õhtust järele jäänud toidu soojendamisega. Õhtusööki võib teha ka teadlikult sellise arvestusega, et sama sööki saaks süüa järjest kahel õhtul — nii saab toiduarvet veelgi vähendada. Menüü puhul on arvestatud, et kartulid on kodus varuna olemas — kui ei ole, tuleks kartulite hind juurde arvestada. ESMASPÄEV Hommik — kaerahelbepuder: 5 dl kiirkaerahelbeid 3.30 (500 g pakk 11 kr), 0,5 l piima 3 kr, 0,5 l vett Kokku hommikusöök 6.30 Õhtu — kartulipuder, hakklihakaste, riivitud porgand kartul olemas, 300 g hakkliha 15.60 (52 kr/kg), sibul 0.50 kr, piim pudrusse ja kastmesse 0,5 l — 3 kr, porgandid 4 kr Kokku õhtusöök 23.10 ESMASPÄEV KOKKU: 29.40 TEISIPÄEV Hommik — riisipuder riisihelbeid 3,5 dl e 200 g = 5.40 (pakk 19 kr), 0,5 l piima = 3 kr, 0,5 l vett Kokku hommikusöök 8.40 Õhtu — kalasupp lõhesupikogust, mannavaht piimaga lõhesupikogu 1 kg (Maximas 11 kr/kg), mõned kartulid — olemas, porgand 1 kr, 0,5 pk niitnuudleid 3 kr. Supp kokku 15 kr
Mannavaht piimaga: mahl olemas, manna 1.50, suhkur, 0,5 l piima magustoidu peale 3 kr Mannavaht kokku 4.50 Kokku õhtusöök 19.50 TEISIPÄEV KOKKU: 27.90 KOLMAPÄEV Hommik — odrajahupuder 1,5 kg pakk odrajahu maksab 18 kr, 1 l vedeliku kohta panna 2 dl ehk 150 g odrajahu 2 dl odrajahu 1.80, 0,5 l piima 3 kr, 0,5 l vett Kokku hommikusöök 4.80 Õhtu — maksakaste makaronidega, peedisalat, kissell saiakuubikutega maks 400 g — 13.60 (34 kr/kg), sibul 0,50 kr, makaronid 5 kr (400 g), peet 8 kr, hapukoor 9 kr (sellest ka kastmesse) Kissell saiakuubikutega: sai 4 kr, mahl olemas, suhkur, vesi, tärklis Kokku õhtusöök: 40.10 KOKKU KOLMAPÄEV: 44.90 NELJAPÄEV Hommik — kaerahelbepuder: 5 dl kiirkaerahelbeid 3.30, 0,5 l piima 3 kr, 0,5 l vett Kokku hommikusöök 6.30 Õhtu — riisivorm, riivitud porgand riis 0,5 kg 8 kr (16 kr/kg), hakkliha 300 g 15.60 (52 kr/kg), sibul 0,50, piim 2,5 dl 1.50, muna 2 tk — 2.80, porgandid 5 kr Kokku õhtusöök: 33.40 KOKKU NELJAPÄEV: 39.70 REEDE: Hommik — odrajahupuder 4.80: 2 dl odrajahu 1.80, 0,5 l
piima 3 kr, 0,5 l vett Kokku hommikusöök 4.80 Õhtu — munakaste, kartul 8 muna 11.20, 0,5 l piima 3 kr, 150 g läbikasvanud sinki turult (60 kr/kg) 9 kr, kartul olemas Piimakissell: 0,5 l piima 3 kr, 0,5 l vett, 2 spl tärklist, suhkrut Kokku õhtusöök: 26.20 KOKKU REEDE: 31 kr LAUPÄEV Hommik — kaerahelbepuder: 5 dl kiirkaerahelbeid 3.30, 0,5 l piima 3 kr, 0,5 l vett Kokku hommikusöök: 6.30 Lõuna — pärmitainast kapsapirukad Pärmitainas: 900 g jahu 6.50, 0,5 l vett, pärm 2.50, 1 muna 1.40, õli 4.50. Pärmitainas kokku 14.90 Kapsatäidis: kapsas 3 kr, muna 1.40. Täidis 4.40 Kokku pirukad 19.30 Õhtu — kartul, heeringas hapukoorega kartul olemas heeringas 2 pk = 28 kr hapukoor 9 kr Õhtusöök 37 kr LAUPÄEV KOKKU: 62.60 PÜHAPÄEV Hommik — pannkoogid: piim 0,5 l — 3 kr: jahu 2 kr: muna 2 x 1.40 = 2.80 Kokku hommikusöök: 7.80 Lõuna — riisi-makrasalat: riis 0,5 kg 8 kr (16 kr/kg), krabipulgad 6 kr, porgand 2 kr, hapukoor 9 kr Lõuna kokku: 25 kr Õhtu — piima-nuudlisupp, leivad munavõiga piim 6 kr, nuudlid (0,5 pakki) 3 kr, Säästu leib 7.50, 4 muna — 5.60, margariin munavõisse 2 kr Õhtusöök kokku: 24.10 KOKKU PÜHAPÄEV: 56.90
OSTUNIMEKIRI: kiirkaerahelbeid (500 g) 11 kr; riisihelbeid 19 kr (jääb üle ka järgmiseks nädalaks); niitnuudlid (400 g) 6 kr; manna 9 kr (jääb üle ka järgmisteks nädalateks); suhkur 13 kr (jääb ka järgmiseks nädalaks); odrajahu 18 kr (1,5 kg — sellest pakist saab 10 korda putru keeta); makaronid 5 kr ; tärklis 8 kr (jääb üle ka järgmisteks nädalateks); riis 16 kr; jahu 2 kg 14 kr (jääb ka üle); peet 8 kr; kapsas 3 kr; sibulad 1,50 kr; porgandid 12 kr; sai 4 kr; Säästuleib 7,50 kr (pühapäev); margariin 10 kr; hakkliha 2 x 300 g 31,20 kr (2 x 15,60); lõhesupikogu Maximas 11 kr/kg; maks (400 g) 13,60 kr (34 kr/kg); läbikasvanud sinki turult (150 g ) 9 kr (reede, 60 kr/kg); heeringas 2 pk x 14 kr, kokku 28 kr; krabipulgad 6 kr; pärm 2,50 kr; munad 2 karpi 2 x 14 kr, kokku 28 kr; õli 30 kr (jätkub terveks kuuks); piim 7 liitrit 42 kr; hapukoor (500 g) 3 pakki x 9 kr, kokku 27 kr KOKKU ostukorvi hind 393,30 krooni (ostetud toiduainetest jagub ka järgnevaks nädalaks)
11
14. APRILL 2009
MÕISTLIK TARBIJA
Väsinud perenaise päästjad RAIN UUSEN, Postimees TOIT KIIRELT JA MAITSVALT. Poodides laias valikus pakutavad valmis- ja purgitoidud ning erinevad jahusegud eeldavad maitsva eine saamiseks üldjuhul vaid kuuma või külma vee lisamist. Seetõttu on need tõeliselt kavalad päästjad väsinud perenaistele ja köögist muidu kaugemale hoiduvatele peremeestele. Vahel selleks, et aega kokku hoida, vahel aga puhtast väsimusest või kitsaks jäänud eelarvest tingituna pöörame poes pilgu soodsatele valmis-, purgi ja pulber- või jahusegutoitudele. Lisaks soodsale hinnale on plussiks ka see, et nende valmistamisele ei kulu eriti energiat ega aega. Mõne minutiga saab perele või lõunapausiks endale valmis supi, kartulipudru või suutäie magusat. Supermarketi riiulite vahel liikudes leiab suures valikus purgija pakisuppe ning kastmeid. Laias valikus leiab ka tooteid magusroa kiireks valmistamiseks. Kasulikuks osutuvad erinevad purgi- ja pulbertoidud ka siis, kui tekib vajadus suvekoju sõites toitu pikaks perioodiks ette varuda. Enamik purgitoite säilib avamata ka külmkapita suvekodus, pulb-
ritest ja jahusegudest rääkimata. Mõned kogenumad kontorirotid joovad aga minutisuppe kohvi asemel – annab samaväärselt sooja ning energiat. «Vilma jahusegud on asendamatud, kui saabuvad ootamatud külalised,» annab hea vihje Vilma tootejuht Arabella Arro. «Vilma jahusegudega on küpsetamine nii lihtne, et pead teadma vaid ahju asukohta köögis.» Loomulikult tuleb ka jahusegudest valmistatud küpsetiste puhul järgida mõistliku tarbimise põhimõtet, lisab Arro. «Keerulisel ajal, mil pereemad ja -isad peavad rohkem tööd tegema, muutuvad valmistoidud järjest olulisemaks osaks meie igapäevaelus,» usub Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol. «Tihti aitab just purgitoit töölt koju rutanud emal oma perele täisväär-
tuslikku lõuna- või õhtusööki pakkuda. Lisaks purgitoidule on Felix toonud äsja turule uued karbitoidud, mille valikust leiab näiteks ühepajatoidu ja mulgipudru. Viiloli sõnul on purgitoidu näol tegemist korraliku toiduga, mille valmistamisel kasutatakse värskeid köögivilju, liha, teraviljatooteid, taimseid õlisid ning maitseaineid. «Samuti saab purgitoidust mitmesuguseid vajalikke toitaineid ja mineraalaineid,» kummutab Viilol müüti, nagu oleks purgitoidud niiöelda surnud. Ainsana on kõrgkuumutamise käigus vähenenud C-vitamiini hulk. Säilitusaineid pole eraldi purgitoitudesse lisatud. «Tervisliku toitumise seisukohalt oleks soovitav lisada kookidele ja muffinitele marju, pähkleid, puuvilju ja kohupiima, pitsadele aga erinevaid köögivilju, kala ja liha,» täiendab Arro Vilmast. «Purgitoidud, supid ja pulbertoidud müüvad aina paremini,» ütleb Prisma Peremarketi kaubandusdirektor Sari Hujanen. «Eriti võib välja tuua purgisuppe ja pannkoogipulbreid.» ■
Kuidas panna tühi kõht kiirelt ja soodsalt nurru lööma? Valmistoidud annavad hea võimaluse teha süüa kiirelt, soodsalt ning maitsvalt. Harrastuskokk Hanni Niidas koostas näitliku nädalamenüü, mis on kokku pandud eelkõige purgi- ja pulbertoite ning jahusegusid kasutades. Esmaspäev Hommikul – Veski Mati jõhvika/mustika/virsiku puder Lõunal – Felixi metsaseene supp + hapukoor Mikaado jõhvikakissell + rosina-kohupiimapasta Õhtul – Felixi pannikaste magushapu ananassi ja paprikaga + sealiha + riis Teisipäev Hommikul – jogurt või piim (vajadusel võid piimale lisada mõnda hapukamat moosi) + maisihelbed Lõunal – Felixi mulgipuder + Rakvere pihvid Vilma šokolaadimuffinid Õhtul – valmis hapukoore- või
toorsalat + Talleggi kanavokk Kolmapäev Hommikul – Leiburi must leib + Kapten Granti heeringafilee koorekastmes + tomativiilud Lõunal – Santa Maria Corma cooking sauce (indiapärane kaste) + broilerifilee + riis Mikaado sidrunitarretis + kodujuust hapukoorega, kuhu on väheke suhkrut segatud Õhtul – Felixi pasta bolognese Neljapäev Hommikul – Esva kalapulgad + praemuna + majonees + täistera saiaviil Lõunal – Felixi värskekapsaborš veiselihaga + hapukoor Vilma vahvlid kohupiima või jäätisega Õhtul – pelmeenid + hapukoor Reede Hommikul – Cristella baquette + juust Lõunal – Felixi kanasupp Õhtul – Felixi pastakaste ürtidega + frikadellid + pasta
Laupäev Hommikul – Vilma ülepanni pannkoogid moosi/hapukoore-suhkru seguga või meega Lõunal – Santa Maria vokikaste magushapu ingveriga + Wok classic taipärane köögiviljasegu + broilerifileed + riis Vilma tordibiskviit kohupiima ja murelikompotiga Õhtul – Vilma õhukene pitsa + Felixi tomatikaste purustatud tomatitest + frikadellid + mozzarella pitsajuust Vilma piimašokolaadipisaratega küpsised Pühapäev Hommikul – Vilma lusikapannkoogid kohupiima, vaniljekastmes puuviljade või vahtrasiirupiga Lõunal – Felixi pannikaste mõnusalt vürtsikas, aedviljade ja sinepiseemnetega + veiseliha + riis Õhtul – pestokaste + spagetid + Talleggi kanavokk Kokku: ligikaudu 1050 krooni
12
14. APRILL 2009
MÕISTLIK TARBIJA
Iga vein võib naudingut pakkuda RAIN UUSEN, Postimees Maaletooja: Altia Eesti
VEIN. Parima hinna ning hea kvaliteediga veini leiab Uue Maailma veinide hulgast. Soovi korral võib veininaudingut pikendada, lahjendades rüübet gaseeritud vee või koolajoogiga. Oma maitse-eelistustes ei tohiks järeleandmisi siiski teha, ütlevad veinide maaletoojad. Ilmselt oled sinagi nõutult veiniriiuli ees seistes endamisi aru pidanud, kas siis, kui raha hetkel taskus vähe, aga soov sõpra-kolleegi pudeli seltskonnajoogiga tänada või meeles pidada, tuleb valida kindlasti vähemalt paarisajakroonine pudel? Ja sama nõutult mõtisklenud, miks üks veinidest maksab 29 ja teine 290 krooni? Ilmselt leidub neidki, kes on veini nautimisest loobunud puhtalt seetõttu, et valik tundub mõttetult keeruline ja arusaamatu. Keerulise valiku võib aga taandada siiski lihtsale tõele — iga pudelisse või pakki villitud vein on mõeldud siiski nautimiseks, sõltumata hinnast, pudeli kujust, materjalist või päritolumaast. Kui vein joogina maitseb, võib testimist hinna alumisest skaalast alustada, siis on valiku fataalsus väiksem. Tasapisi targemaks saades saab siis juba kallimaid tähelepanuga kroonida. Eestlaste lemmik Tšiili «Eksimatu valik on alati Uue Maailma veinid, mis pakuvad hea hinna ja kvaliteedi suhet,» kinnitab Altia Eesti veinijuht Kaidi Kerdt. Kiil & KO turundusjuht Tiit Tõnismäe usub, et Uue Maailma veinid sobivad pigem suurema seltskonna puhul. «Need on vähem täidlased ja kergemad juua,» usub ta ning selgitab juurde, et hinnavahemikku 30–50 krooni jäävad veinid on enamalt jaolt just Uue Maailma riikides toodetud, seejärel vaatides Euroopasse toodud ja siin pudelisse villitud. «Näiteks Tšiili ja Argentina veinid on konkurentsivõimelised, kuid seejuures hinnaklassilt oluliselt madalamad nn vanade veinimaailma veinidest,» nimetab Pernod Ricard Estonia veinide tootejuht Evelin Hansson neid maid kindlaks valikuks, sest Tšiili ja Argentina veinide puhul ei pea enam altminemist kartma. Kerdti sõnul on asjatundjad juurelnud pikalt selle üle, miks Tšiili veinid on Eestile nõnda meeltmööda. «Vastus peitub veinide kergsuses ja marjasuses,» usub ta, selgitades, et Eesti tarbija on ju puuviljamarjaveinidega koos kasvanud. «Järgnevad Argentina, Lõuna-Aafrika ja Hispaania.» Ka Rumeenia veini valiku tõstab Kerdt esile. Miks on aga veinide hinnavahe ikkagi nii suur? «Tõustes hinnaredelil, muutuvad veinid keerukamateks, maitserikkamateks ja suureneb nende isikupära,» selgitab Erbi Kildjer Livikost. «Palju sõltub ka maaletoojast,» lisab Hansson. «Suure maaletooja puhul on mahud suuremad ja hind kliendile madalam.» «Vahe on ikka kvaliteedis,» kinnitab Kerdt Altiast. «Kallimad veinid on tavaliselt laagerdunud tammevaadis ning tuntud tipptootjate toodang, odavamad on aga tavaliselt noored tammelaagerduseta veinid,» viitab ta lauaveinikategooriale.
Soodne ja odav on iseasjad Tarbijale, kes otsib lihtsamaid, poolmagusaid, ent siiski kvaliteetseid veine, soovitab Kerdt otsida Riesling Kabinett märkega veine. Kvaliteedisüsteemilt jagunevad veinid lauaveinideks ja kvaliteetveinideks, selgitab Tõnismäe. Madalama kvaliteediklassi viinamarjaveinide tähistusena on üldlevinud märge Vin de Table (Prantsusmaa), Vino da Tavola (Itaalia), Vino de Mesa (Hispaania) ja Table Wine (USA). Eraldi segmendina tasub vaadata Bagin-box (3-liitrised) ja Tetra üheliitriseid veine, annab vihje veinide tootejuht Katriina Leinberg Dunkrist. Tema sõnul kehtib siiski reegel, et mida kallim vein, seda kvaliteetsem sisu. «Loomulikult on igas hinnaklassis üllatajaid — nii heas kui halvas mõttes.» Võrreldes klaastaaraga on pakivein odavam ja mugavam kasutada, usub Hansson. «Pealegi säilib pakivein kauem, kuna vastupidi klaastaarale ei pääse õhk pakendisse sisse.» Hinnad on kallimad kindlasti Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania kindlate piirkondade veinide puhul. Leinbergi sõnul ei tasu majanduslanguse tuhinas ajada siiski segi odavaid ja soodsaid veine.
Soodsaks võib pidada ka kallimat, kuid väga hea hinna ning kvaliteedi suhtega veini.
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
«Odavamate veinide, ka puuvilja- ja marjaveinide puhul on juba tooraine odavam,» selgitab Leinberg, «samuti mängivad rolli pudeli ja etiketi hinnad.» Soodsaks võib aga tema sõnul pidada ka kallimat, kuid väga hea hinna ning kvaliteedi suhtega veini. «Arvestades hetke majandussituatsiooni, võib leida väga häid, kuid soodsa hinnaga veine erinevate kaubanduskeskuste sooduspakkumiste raames.» Veini tarvitamine pooleks veega või koos jääkuubikutega on igati tervitatav, tutvustab Hansson lõunamaadest alguse saanud suvejooki. «Inimene ei joo korraga palju alkoholi ja see pikendab joogi nautimist.» ■