p o s t imehe r ek l a a mil is a • 26. s ep t ember 2012
mootor p r o j e k t i j u h t V i v i a n r a n n a j õ e , 7 3 9 0 3 0 6 , t o i m e ta j a j ü r i s a a r , k e e l e t o i m e ta j a t r i i n p l o o m , k ü l j e n d a j a l i i n a d a n i l s o n , vä l j a a n d j a a s p o s t i m e e s
Ü l e va a d e
Elektri lummus V
aevalt möödub nädalat, mil ei ilmu mõni käsitlus või sõnum elektriautodest. Uudsuse mõju kestab, aga kestab ka umbusk. Sõidukilomeetri hind oleks justkui puhas rõõm, aga väga palju neid kilomeetreid ühe laadimisega ikka veel ei lubata, näib olevat üleüldine kartus. Läinud nädalaks oli Eestis registreeritud 553 elektrimootoriga autot, neist tänavu 492. See viimane arv on aga neli korda väiksem kui uute autode müük tänavu esimese kaheksa kuuga Tartus. Müüdi 1984 uut sõidukit, seda on 36 protsenti rohkem kui mullune 1462. Automüüjatel jagub rõõmustamiseks põhjust. Amservi müügijuht Neeme Saue lisab, et tajutav on huvi kasv diiselmootoriga autode vastu ja mitte üksnes huvi, kasvab ka nende müük bensiiniautode arvel. Carringi müügijuht Richo Freivald ütleb, et suuremad sõiduautod ostetakse pigem diiselmootoriga, on jõudu ja erksust, aga sõita odavam. Eesti käib selleski mõttes ühte jalga hoolikalt raha lugeva Läänega, et suurema läbisõidu puhul langeb ostueelistus diiselmootoriga sõiduki kasuks. Soetushind võib olla kõrge, hoolduskulud võrreldavad, ent sõidukilomeeter tuleb odavam. Freivald soovitab aga mõelda, et tegelikult on kilomeetri hinda rehkendades konkurentsitult odavaim maagaas, kuid praegu kammitseb tanklate vähesus. Vedelgaasitanklaid on seevastu küllalt, kuid gaasiautod väga ei lähe. «Need, kes on hinnatundlikumad ja võiksid gaasiga sõita, ostavad pigem üldse vana auto ja vähendavad sedasi oma kulusid,» lausub Freivald. Ta pakub aga oma selgituse äsjasele sõnumile, et järelturul on tõelised tegijad diiselautod: «Asi selles ongi, et bensiinimootoriga autot ostetakse Läänes siis, kui ei sõideta väga palju. Auto hinna juures loeb seal tohutult läbisõit – hea hinnaga bensiiniautosid ei ole eriti saada.» Uute autode turul on üks suur küsimus, mida suudab Eestis isevärki elektriauto Opel Ampera, mis on mitmetel turgudel menukas olnud ja mille läbisõiduraadiust aitab suurendada elektri tootmiseks ja aku laadimiseks mõeldud bensiinimootor. Opeli korporatiivmüügijuht
Enim müüdud sõiduautod Tartus Esimese kaheksa kuu andmed margiti: Škoda 214 Toyota 205 Volkswagen 155 Ford 154 Kia 153 Nissan 105 Subaru 99 Allikas: AMTEL, Neeme Saue
Heigo Kimmel loodab, et Kredexi toetusel selle auto müük ka Eestis käivitub. Ta viskas küll õhku märkuse, et lihtsama tehnoloogiaga ehk üksnes elektrit kasutavad autod saavad suurema toetuse (kuni pool ostuhinnast) kui korralikumad autod (nagu Ampera, 20 protsenti ostuhinnast). Kredex lubab sellistele Ampera-laadsetele masinatele ostutoetust alates oktoobri lõpust.
E
i ole aga kahtlust, et huvi keskkonnahoidlike elektri- ja hübriidsõidukite vastu on suurenenud, osundab Neeme Saue. Näiteks Peugeot tõi turule maailmas esimese diiselhübriidmudeli 3008 HYbrid4, mille tehnoloogiliselt uudne lahendus seob omavahel diiselmootori ja elektriajami. Elektriautodest mõtisklejatele lubab Kredex, et kiirlaadimisvõrgustik valmib selle aasta lõpuks. Tartumaale asutakse laadijaid paigaldama oktoobri teises pooles. Tartumaale tuleb 17 laadijat, neist Tartusse kümme. Üle Eesti paigaldatakse 163 kiirlaadijat nii, et suurematel maanteedel ei ületa kiirlaadijate vahemaa 60 kilomeetrit. Jüri Saar
Tegelikult on kilomeetri hinda rehkendades konkurentsitult odavaim maagaas, kuid praegu kammitseb tanklate vähesus.
26. september 2012
2 mootor Vo l k s wag e n G o l f V I
Vo l k s wag e n Pa s s at
– Soodne hind laiale mudelivalikule – Hind alates 15 727 € – Milles sisaldub lisavarustust kuni 2800 € eest – Tehasegarantii 5 aastat www.aastaautopluss.ee
– Hind alates 21 833 € – Hinnas sisaldub: 4 aastat või 120 000 km tasuta tehasegarantiid 4 aastat või 120 000 km tasuta hooldust – Soodne Volkswagen liising koos 1 aaasta tasuta liikluskindlustusega www.aastaautopluss.ee
Metsaelu maanteel
Metslooma käitumine on tihti ootamatu K
es arvab, et vaid seaduskuulekast tegutsemisest ning heast sõiduoskusest piisab autoõnnetuse vältimiseks, eksib. Ulukite käitumine on ettearvamatu ja nad panevad tihti juhtide võimeid proovile. Statistika on jube. Ametlikel andmetel hukkus Eesti liikluses mullu 1164 metskitse, 147 põtra, 326 metssiga, seitse ilvest, neli hirve, hunt ja karu. Ainuüksi Tartumaal hukkus 221 suurulukit. Villu Lükk maanteeametist lausus, et inimelu ohustab kõige enam ikkagi suur ja kaalukas põder. Loomadega kokkupõrkel toimus inimkannatanuga õnnetusi mullu 20 korral, kusjuures põder oli põhjuseks üheksal, metskits neljal korral ning muud loomad seitsmel juhul. Ootamatult teele kalpsav kogukas põder on autojuhtide hirm, aga statistika järgi on kõige sagedasem liiklusõnnetuste põhjustaja hoopis metskits. «Kitse puhul lõpeb õnnetus küll tavaliselt lihtsalt plekimõlkimisega,» ütles Eesti Jahimeeste seltsi president Margus Puust. Puust paneb inimestele südamele, et eriti palju juhtub õnnetusi noorloomadega, kes ei oska veel autosid karta ning satuvad uusi territooriume otsides kergesti autode ette. Kõige enam jääb auto alla noori rebaseid ja kährikuid, seda eriti augustikuus, kui kutsikad alustavad iseseisvat elu. Statistika liikluses hukkunud väikeulukite kohta on puudulik. Ulukite aktiivsus on suurem hommiku- ja õhtutundidel ning jooksuajal. Inimene looma tungide vastu ei saa, tuleb pigem püüda oma käitumisega kokkupõrget vältida. If Kindlustuse pressiesindaja Rain Porss ütles, et loomade põhjustatud liiklusõnnetusi juhtub nende firma kaskokindlustuse klientidel keskmiselt 30 korral kuus. 80–90 protsendil juhtudest on autojuht otsa sõitnud metsloomale. Kui õnnetus metsloomaga on juhtunud, mida siis ette võtta? Puust õpetab, et metslooma-
Vali õige number! • Metslooma osalusel toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuse korral helista politsei telefonil 110. • Vigastatud või hukkunud suurulukist maanteel teata keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. • Hukkunud väikeulukist tuleks teatada maanteeameti numbril 1510. • Hukkunud põllumajandusloomast, näiteks lammas või lehm, tuleks teatad politsei numbril 110. • Hukkunud loomast asulas tuleks teavitada kohalikku omavalitsust Ei ole ju väga keeruline? Tavaline praktika on aga valida number 112, sealt öeldakse õige number või antakse info edasi.
Ootamatult teele jooksnud metsloomast mööda põikamine nõuab head reaktsooni ja on eriti keeruline talvistes teeoludes. Foto: Maanteeamet
E e s t i l ii k l u s e s hukkus mullu
1164 147 326 7 4 1 1
metskitse
põtra
ga juhtunud õnnetuse korral tuleb kindlasti teavitada vastavaid ametkondi. Suurulukitega liiklusõnnetusest tuleb teatada päästeameti häirekeskusele, kuid võiks helistada ka keskkonnainspektsiooni numbril 1313. «Sealt saadetakse kohale inimesed, kes teavad, mida ette võtta vigastatud või hukkunud loomaga,» räägib Puust. «Tuleb täpselt teatada, kus ja millisel maanteelõigul on õnnetus toimunud. Võimaluse korral, kui on tegemist väiksema loomaga, tuleb ta teelt toimetada teepervele. Hukkunud või vigastatud loom kuulub selle jahipiirkonna valdajale, kelle territooriumil õnnetus juhtus.» Mis puutub aga kindlustusse ning kahjude hüvitamisse, siis Rain Porss nendib, et paraku hüvitatakse metsloomaõnnetuse kahjud kliendile vaid juhul, kui on sõlmitud kaskokindlustus. Liikluskindlustus seda kahju ei kata. Kaskokindlustuse makse suurus sõltub kindlustusvõtjast ning sõidukist ja võib olla päris kallis. Samas on suurimad metsloomaõnnetuse kahjud ulatunud üle 20 000 euro. Kadri Penjam
metssiga
ilvest
hirve
hunt
karu
Rain Porss jutustab: «Sõitsime Tallinn – Narva teel suunaga Narva poole. Olin kaassõitja, istusin juhi kõrval, kui nägin hämaras ootamatult juhi poolt jooksvat suurt põtra. Juht jõudis pidurile vajutada, kuid kokkupõrget vältida ei suutnud. Kui silmad avasin, oli kokkupõrge toimunud ja auto seisis keset teed. Mina suutsin autoga sõita tee äärde.» Õnnetus toimus aprillis 2012, kahju 23 825 eurot.
Sõiduõpetaja soovitab
S
õiduviisi valides saab juht metsloomaõnnetuse tõenäosust vähendada ja selle tagajärge pehmendada, ent teooria, kuidas oleks õige, ja igapäevane praktika ei kõla üldse kokku, nentis OÜ Autosõit juhatuse liige Illimar Maasing (pildil). «Ei tohiks sõita oma mõistusest ja reageerimisvõimest ette, tuleks lähtuda, milline on vaateväli. Metsatukka ja kurvi ei tohi lennata kiirusega, mille puhul vajadusel enam pidama ei saa,» rääkis ta. Enamasti ilmuvad loomad teele hilisõhtul või varahommikul, seega tulede valgel sõitmise ajal. See tähendab ühtlasi, et ka oma tuledest ei tohiks ette sõita. Kaugtuledega on tee maanteekiirusel sõitmiseks enam-vähem valgustatud, maanteekiirusel lähituledega sõites jääb ohuolukorra märkamise järel reageerimisaega liiga vähe, et see aitaks vältida loomadele otsasõitu. «Maanteesõidul on tegelikkus, et sõidetakse oma tuledest ette, ka vastutulijad kindlasti pimestavad juhti sel määral, et ei näe tuhkagi. Heal juhul jõuab viimsel hetkel ära näha, mis loom see on, kellele kohe otsa sõidetakse,» ütles Maasing. Üle 35–40 meetri lähituled ei valgusta. Üheksakümnega sõitev auto nii lühikese vahe-
maa peal pidama ei saa – sekund kulub reageerimiseks, teine jääb pidurdamiseks, kuid auto peatuda ei jõua. Kaks sekundit on reageerimise aeg, mis tähendab, et lähitulede valgel märgatud takistuse ees ohutuks peatumiseks ei tohiks kiirus olla rohkem kui 50–60 kilomeetrit tunnis. Maasing ütles, et täistuledega sõit on metsloomaohtu ka teisel viisil kahandav. Inimese ja looma silma ehitus on analoogne, ereda tule vaatamine pimestab ja pimestatu pigem ei astu edasi. «Harva tuleb ette, et kaugtuledega sõidetakse otsa liikuvale loomale, pigem teel peatunud loomale,» ütles Maasing. Maasing ei soovita ootamatult teele jooksvate loomadele otsasõidu vältimiseks sõita pigem tee telgjoone pool. Loom võib tulla nii paremalt kui vasakult, samas lähitulede ehitus on selline, et need valgustavad paremini paremat teeserva. Looma märgates tuleks kiirust maha võtta. Üldine soovitus on vältida signaali andmist, sest see hirmutab looma. Signaali võiks anda vaid viimases hädas. Tõenäolise metsloomale otsasõidu olukorras soovitab sõiduõpetaja lähtuda kiirotsuse tegemisel looma suurusest. «Mida väiksem loom, seda
vähem on põhjust tõmblema hakata,» rääkis Maasing. «Siinsamas Tartu lähedal oli mõni aasta tagasi õnnetus, kus üks naisterahvas selleks, et päästa rebast, tegi järsu manöövri, keeras auto üle katuse ja tema mehe elu oli niidiga kaelas. Selline käitumine pigem põhjustab enda ja teiste hukkumise ja loom ei pruugi ikkagi pääseda. Olulisem on ise teele jääda. Andke, loomakaitsjad, andeks, aga inimelu väärtus on kõrgem kui ühe teele jooksnud rebase elu.» Metskits on samuti veel sellist mõõtu loom, kellega kokku põrkamine pigem ei ole autosviibijatele ohtlik, kuigi on ka fataalse lõpuga näiteid. Suur metssiga on Maasingu sõnul aga juba nagu põllukivi teel. Põder on lausa nii suur, et lükkab oma massiga auto teelt. «Suurt looma märgates võiks mõelda mööda põikamisele,» ütles Maasing. «Raskus on selles, et reageerimiseks ja otsustamiseks, kas põigata looma eest või tagant, jääb väga vähe aega. Vasakult põigates võib mõnikord olla oht sattuda laupkokkupõrkesse vastutuleva autoga.» Tasub ka meeles pidada, et metskitsed ja -sead liiguvad reeglina karjakaupa – kui on üks, võib teele tulemas olla mõni veel. Jüri Saar
26. september 2012
Opel Ampera
mootor
«Alasti» Škoda Yeti
Kiirendusauto Plymouth Valiant
3
Nissan 300ZX 1500 hj
Autopidu
Motoshow peibutab proovisõitudega E
i ole kahtlustki, et reedel algava Tartu Motoshow väljapanek paneb autohulludel südame kiiremini põksuma ja vaevalt suudavad kiiskavad uudismudelid, vägevad sportautod või uuesti üleslöödud uunikumid üldse kedagi ükskõikseks jätta. Kasvõi neid kunagisi poisikesi, kes kasvasid üles sarja «Knight Rider» imeauto K.I.T.T. seltsis. Motoshow projektijuht Margus Kikkul lubas, et selle imeauto koopia on väljapaneku üks hittidest. Koopia valmistas Eesti mees Alvar Seeberg. Autoasjatundjad hõõruvad aga rõõmust käsi, et saatuse tahtel on just Tartu see paik, kus toimub Renault Clio IV avalik maailma esmaesitlus. Kikkul täpsustab küll, et see on pisut tinglik. Tegelikult on esmaesitlus Pariisi autonäitusel homme, kuid homme ja ülehomme on Pariisi näitus avatud vaid pressile ja tavapublik pääseb Cliot kaema alles laupäeval. Tartlastel on päev edumaad. Kikkul võib aga loetleda pika nimekirja automudelitest, mida Eestis näidatakse esimest korda just Motoshow väljapanekul – selliseid masinaid on mitukümmend. Mis neist just kõige tähelepanuväärsem tundub, jäägu näitusekülastaja otsustada. Võib-olla on selleks seni
suurima sõiduulatusega elektriauto Opel Ampera. Selle eripära on võimalus vajaduse korral bensiinimootori abil elektrit toota, akut laadida ja taolisel viisil kindel olla, et elektrimootoriga sõiduk teele ei jäta. Või on see hoopis Mati Leivategija ehitatud masin, mis on villise ehk UAZ 469 kerega Mercedez-Benz ML – autol on kõik kaasaegsed mugavusseadmed. Kikkul ütles, et sel aastal ei pea kaugeltki piirduma autode vaatamise ja silitamisega. Nendesse saab mitte üksnes sisse istuda, vaid tervelt 43 mudelit on valmis proovisõitudeks, sealhulgas mitu Porschet. «Teeme messil suisa uue, proovisõitude osakonna,» lausus Kikkul. «Motoshow on ju ellu kutsutud selleks, et Tartu automüüjad oleksid sügisel koos ja tutvustaksid oma uudiseid. Rahvas, kel on autode vastu huvi, saab siin proovida ja autode kohta maksimaalset infot.» Sõita saab näiteks ka What Car? vigursõiduvõistlusel. Võitja saab sada eurot puhtalt kätte, lubas Kikkul. Korraldajate idee oli tänavusel Motoshowl keskenduda eelkõige autodele ja automüüjatele, vähem on tuuningut ja detsibelle. Motoshow pressiesindaja
Motoshow üks tõmbenumbreid on kunagisest menusarjast «Knight Rider» tuntud imeauto K. I. T. T. koopia. See on valminud Eestis ja auto valmistas Alvar Seeberg. Fotod: Motoshow 2012
Henrik Urbel tõi aga kohe ka välja, et tehnikahullude jaoks on väljas kiirendusautod, tükki seitse. Nendesse saab ka sisse istuda ja ühtlasi uudistada meeskondade hooldusmasinaid, mis on vaatamisväärsused omaette. Kord tunnis on plaanis ka kiirendusautot käivitada ja viimasel messipäeval panna need kõik korraga käima. Teise äärmusse jääb SEB Liisingu korraldatav ökonoomsussõit, kuhu on valitud kõige säästlikumad sõiduautod ja autosalongide töötajate juhituna lähevad need üheaegselt linnatiirule, et igaüks saaks veenduda, milline on see kõige-kõige. Kui see aga tundub liiga argine, võib vaatama minna Eesti Lada klubi toodud haruldast kabrioletti Lada Bohse Euro-Stari aastast 1989, mida toodeti napilt paarsada. Nostalgiahõnguline on väljapanek Gorki autotööstuse 80. aastapäeva puhul. Sealt pärit nõukogude klassikast on kohal paarkümmend masinat, teiste hulgas GAZ-AA, Pobeda, Tšaika ja mitmed Volga mudelid. Škoda boksis püüab pilku Yeti nö alasti mudel, millel on tehtud lõikeid mitmele poole näitamaks, mis paikneb autol seal, kuhu silm tavaliselt ei näe. Jüri Saar
26. september 2012
4 mootor
A
asta oli siis 1995. Tegin sisseastumiseksameid ülikooli. Töötasin Tallinna joogipoes, Tartus käimiste tõttu ei tohtinud töö kannatada, kuid tollane ülemus oli lahke ja laenas oma Seati. Võib-olla mäletate esimese põlvkonna Ibizat, mis oli rõhutatult kandilise, kuid sportliku välimusega. Selle aja noorele oli see tõeline mürsk. Lennata Piibe maanteel 150 km/h oli elamus. Mäletan veel seda, et tänapäeva mõistes oli auto väga kange, teel hoidmiseks ja manööverdamiseks tuli teha tõsist tööd. Praegu ajavad automüüjad rinna kummi, et nende müüdaval autol saab kõiki lisaseadmeid juhtida roolil asetsevate nuppude kaudu, kuid Ibizal olid need lülitid juba paarkümmend aastat tagasi seal. Need nupud olid vähemalt kaheksa sentimeetrit laiad ja kolm kõrged! Aastal 2012 on olukord teine. Pole silmatorkavat sportlikkust ja pole ka roolil asuvaid nuppe. Ibiza jätab malbe ja rahuliku mulje ning seda muljet kinnitas ka esmane sõidukogemus. Postimehele testimiseks antud 1,2-liitrise turbomootoriga versioonist saab arvatavasti Ibiza müüduim mudel. Linnas sõitmiseks on see säästlik ja mõistlik ning ka jõudu jagub piisavalt. Kuigi kiirendus nullist sajani võtab aega tühised 9–10 se-
gu keegi mängiks pidevalt starteriga. Ibiza sisemus on väikeautodele omaselt spartalik, kuid siiski mugav. Armatuurlaud on juhi suunas kallutatud, silma torkavad sportlikud ventilatsiooniavad. Hämmingut tekitab roolivardast turritav lisahoob, millelt saab juhtida raadiot. Hoob asub rooli hoidvatest kätest pea sama kaugel kui raadio ise. Milleks siis üldse?
PROOVISÕIDUAUTO • MOOTOR – 1,2 liitrine diiselmootor • VÕIMSUS – 105 hj • KÄIGUKAST – Viiekäiguline manuaal • HIND – 13 390 €
V
Leebe hispaanlane Foto: Indrek Tori
Ibiza sisemus on väikeautodele omaselt spartalik, kuid siiski mugav.
kundit (1,4-liitrise mootoriga 7,8 sekundit), mööduvad esimesed meetrid turbo töölehakkamiseni pisut vaevaliselt. Auto sõidab sujuvalt, käigud lülituvad sisse kergesti, rooli keeramine on ülimalt pehme, pisemad sõiduvead andestatakse. Gabariitidelt on sõiduk väi-
ke. Ibiza on ideaalne auto neile, kes ei tunne ennast roolis Ott Tänakuna. Suuremat sõidumõnu soovivad juhid eelistaksid kindlasti kiiremini reageerivat ja täpsemat rooli. Lubatud keskmine kütusekulu on 5,3 liitrit sajale. Tuleb tunnistada, et sissesõitmata
mootoriga oli seda isegi maanteel raske saavutada. Linnas on abiks start/stopptehnoloogia – valgusfoori taga oodates lülitub mootor automaatselt välja ning käivitub käigu sisselülitamisel. Alguses mõjub see harjumatult – mootori taaskäivitumine on selgelt kosta ja tundub, na-
äike efektne nüanss on, et tagaluugi avamiseks tuleb vajutada luugil asetsevale Seati logole. Meie ilmastikutingimustes tähendab see kahjuks ka määrdunud käsi. Kes on Seat Ibiza sihtrühm? Pereemad, äsja load saanud noorukid, seeniorid ja üldse kõik inimesed, kes mõtlevad ratsionaalselt ning kellele auto mark ei mängi mingit rolli. Müüginumbrid näitavad, et Škodasse suhtutakse kui odavasse Volkswagenisse, Hispaania analoogi aga veel võõristatakse. Tänavu esimese kaheksa kuuga müüdi Lõuna-Eestis 158 Volkswageni ja 214 Škoda sõiduautot, Seate vaid 50. Nii suur erinevus põhineb pigem emotsionaalsetel põhjustel – Hispaanias asub Volkswageni kontserni üks uuemaid tehaseid ning Seat on igati kvaliteetne auto. INDREK TORI
Teisel ringil
Ära osta autot nagu põrsast kotis T
ihti ei sõltu auto korrasolek väljalaskeaastast, vaid hoopis sellest, kui hästi autoga ümber on käidud ja seda hooldatud. Mida tuleks kasutatud autot valides silmas pidada? Uisapäisa tegutseda ei maksa ja kui ise ei olda tehnikas kõige tugevam, on arukas appi kutsuda keegi, kes oskab tähelepanu juhtida auto võimalikele vigadele, et pärast poleks halbu üllatusi. Esimese hinnangu võib anda mõistagi juba välimuse järgi, ütleb Veho Eesti AS Tartu Keskuse juhataja Kuldar Lillo. Mis seisus on auto kere – kas esineb kriimustusi, mõlke, avariitunnuseid? Milline on sõiduki salong – puhtusaste ning kulumisjäljed annavad ülevaate, kui hästi on sõidukit hoitud. Kindlasti on indikaatoriks rehvid – normaalne on ühtlane kulumine, kui mõnest servast või keskelt on rohkem kulunud, tuleks põhjusest uurida. Soovitav on auto margiesinduse poolt korrektselt täidetud hooldusraamat ja selgelt jälgitav auto ajalugu. Tauf-Auto juhatuse liige Andrias Tammist lisab, et auto vanust arvestades tuleks kontrollida, et hodomeetri näit vastaks tegelikule läbisõidule. Mida vanem sõiduk, seda keerukam see paraku on. Lillo sõnul tuleks kindlasti hoiduda soetamast kindlustuse poolt maha kantud sõidukit. «Sellistele ülesehitatud autodele ei pruugi saada kaskokindlustust, pangad ei anna liisingut ning müüa on seda hiljem raske,» põhjendab ta. «Ma ei soovita osta Leedust toodud autot, kuna seal on laialt levinud avarii läbi teinud autode
Mare Jurkatam räägib: «Olen elus mitmel korral kasutatud autot ostnud ning mind on ärritanud, kui hodomeetri näit on ära krutitud. Kogemus ütleb, et auto tegelikku läbisõitu võib aimata pigem rooli kulumise astmest: kui roolikate on libe, on auto kohe kindlasti väga palju kilomeetreid läbi sõitnud, öelgu hodomeeter mida tahes. Paremat muljet püütakse jätta sellega, et autosse ostetakse enne müüki uued matid, kuid samas käigukangi ümbruse nahkkate jäetakse vahetamata. See näitab aga just nimelt auto tegelikku vanust, samuti nahkistmed. Kui need on ikka väga katki, on tegu vana ja äratrööbatud autoga. Proovisõidul olen püüdnud tajuda käikude vahetuse ajal käigukasti tervist, kas õli ikka on sees ja kas seda on lisatud. Mootori häält oskab vaid asjatundja hinnata, seega võib siin alt minna. Mootori remont nagu käigukastilgi on hirmkallis, kui mitte väljavahetuseni minev töö. Kere seisukorda on küll ka tore pealevaatamisega hinnata, kuid seegi oleneb masina vanusest. Kõige olulisemad on veermed ehk liikuvdetailid, mis reeglina garantii alla ka ei lähe. Soovitan proovisõidul tugevalt pidurdada, siis tajute ära, kas piduriklotsid on korras.»
Foto: www.sxc.hu
taastamine. Autod on kokku pandud mitmest autost, mõnikord puuduvad turvapadjad. Tehniliste probleemide ilmnedes võib jäädagi neid kõrvaldama.»
T
ammist soovitab Eestis sõitnud auto puhul kontrollida selle ajalugu Liikluskindlustusfondi abil. Fondi kodulehel www.lkf.ee sõiduki kerenumbri sisestamisel on võimalik näha andmeid auto osalemise kohta liiklusavariides, sõidukile tekkinud kahju ligikaudset rahalist suurust, kuid mitte vigastuste iseloomu. Nimetatud andmebaasis ei kajastu kindlustusjuhtumid, mis on remonditud kaskokindlustuse korras.
Kui auto ongi osalenud avariis, võiks pöörduda spetsialisti poole, kes aitab auto üle vaadata ja annab hinnangu. Olenevalt avarii raskusest võivad sõidukil hiljem tekkida nii tehnilised kui ka visuaalsed probleemid, viimastest peamiselt kere korrosioon. «Samas kui auto ei ole teinud suurt avariid, on professionaalselt remonditud ning sealjuures kasutatud originaalvaruosi, siis ei tasuks selle auto soetamist karta,» julgustab Tammist. Kui auto on välja valitud, peaks Lillo sõnul kõigepealt kontrollima, kas sel sõidukil ei ole mingisuguseid piiranguid ja kas autol on olemas kehtiv tehnoülevaatus. Niisugust infot
saab Maanteeameti lehelt http://195.80.106.137:9050/ soidukiPiirang. See päring ei anna vastuseid sõiduki tagaotsimise kohta. Tammist soovitab ostetava sõiduki tehnilises korrasolekus veendumiseks lasta auto tehingu eel margiesinduses üle kontrollida, nii saab selgeks olulisemate sõlmede tervis. Nõnda tekib ülevaade, millised remondi- või hooldustööd ees ootavad ning mis need maksavad. Taoline ostueelne kontroll maksab keskmiselt 30–60 eurot. Esindusest saab abi ka auto ajaloo ja tegeliku läbisõidu kontrollimisel. KADRI PENJAM
26. september 2012
mootor
5
26. september 2012
6 mootor Kas taRtu tÄnavatele tuleKs BussiliiKluse KiiRendaMiseKs MaHa MÄRKida ÜHistRanspORdi RaJad?
vaRa veel, OOtaMe tallinlaste tuleMusi
ei, Kindlasti Mitte
KÜsiMust tuleKs aRutada (18,3%) JaH, Kindlasti (17,7%)
(VASTANUID 175)
Allikas: www.tartupostimees.ee
õlivahetus KAITSEB MOOTORI TERVIST
S
ügis on käes ja igal autoomanikul tasuks meenutada, millal sai viimati mootoriõli vahetatud. Igas sõidukis peaks mootoriõli vahetama vähemalt ühe korra aastas, sõltumata sellest, kas õlivahetusintervalli kilomeetrid on täis tiksunud või mitte. Kindlasti tekib paljudel autoomanikel siinkohal küsimus, miks. Põhjuseks on Eesti muutlikud ilmaolud ja kõikuvad temperatuurid. Mõnikord pole ka väikese läbisõidu korral õli omadused enam nii head, kui peaksid. Väikese läbisõiduga sõidukite probleemiks kipuvad vahetevahel olema sagedased käivitused ja lühikesed korraga läbitavad vahemaad. Selliseid tingimusi nimetatakse stopp/starttingimusteks ja taoline töörütm mõjub mootoriõlile samuti halvasti. Mitmed autotootjad on oma sõidukite käsiraamatus ka taolistele rasketele tingimustele viidanud ning sellisel puhul on antud soovitus vahetada mootoriõli sagedamini, kui kilometraažijärgne soovitus ette näeb. Seega peaks tark autoomanik mootoriõli vahetuse välbal väga hoolsalt silma peal hoidma. Talvekuud pole enam kaugel ning siinkohal tahaksin ma kõigile autoomanikele meenutada tunnet, kui auto pakasega ei käivitu. Selliseid ebameeldivusi teist korda kogeda ei taheta. Põhjusi võib olla mitmeid, kuid suur roll mootori külmkäivitamisel on ka mootoriõli kvaliteedil. Meie kliimas peaks autoomanik jälgima, et tema auto mootoris kasutatav õli oleks võimeline töötama ka rasketes talvetingimustes. Selleks, et mootoriõlil oleksid külmal ajal head voolavusomadused, tuleks esimese eelistusena kasutada kas 0W30, 5W30 või 5W40 viskoossusmarkeeringuga mootoriõlisid, kuid ka nende õlide erinevus võib mõnikord olla märkimisväärselt suur. Kõige mõistlikum on igal autoomanikul pöörduda sellealaste küsimustega kas autoteeninduse või mõne õlimüügiga tegeleva ettevõtte poole. Lisaks üldistele soovitustele peab veenduma selleski, et valitud mootoriõli autotootja poolt ette kirjutatud nõudmistele vastab. Aga milline õli siis on õige õli? Mõnede arvates on kõige kallim ja tuntud nimega õli parim, teised arvavad jälle, et odav õli on ka sama hea. Ega üht õiget vastust olegi. Soovitan igal autoomanikul enne mootoriõli ostu korraks järele mõelda, mida ta siis tegelikult eelistab – kas odavat või head? SULEV TEHVAND Konetex Õlikeskus
Ford Ranger on mahuka kastiga võimas tööauto. Fotod: Indrek Tori ja Vivian Rannajõe
ür g n e k u t s e
Uus Ford Ranger – tõelistele töömeestele O
len tavaline kontorinohik, kes emotsioonivabalt töristab pleekinudsinise Corollaga, kirub väikest palka ja kõrgeid bensiinihindu. Suure auto ostmiseks ei leia ma ühtegi ratsionaalset põhjendust ning arvatavasti ei osta iialgi endale ei džiipi ega pikapit. Ent mille pagana pärast hillitsetud mõtlemine ja käitumine kaob, kui märkan tänaval kruiisimas El Caminot või bensiinijaamas tankimas Dodge Rami? Pikapites on midagi niivõrd ürgset ja maskuliinset, et isegi džiibiomanikud tunduvad plikalikud eputajad, mis on tihtipeale ka tõsi. Siit siis ka minu elevus, kui tekkis võimalus proovida täiesti uut Ford Rangerit, mida Eestis ongi seni vaid üksainus. Uus Ranger on kahtlemata atraktiivne auto, mis on eelmise põlvkonna tähelepandamatu välimuse vahetanud moodsa linnajoone vastu. Juba esimesed kilomeetrid teevad aga selgeks, et niisama linnas vuramiseks seda keegi ostma ei hakka. Puudub sõiduautolik kiirendus ja sujuv käiguvahetus, diiselmootori põrin kostub selgelt kabiini. Volkswageni uus Amorok tundub selles mõttes hoopis linnasõbralikum valik. Kuid ega Rangeri omanikuna linnainimest nähtagi. Info Auto Tartu esinduse müügikonsultant Ats Lokutsievski sõnul on Rangeri ostja põllu- või metsamees, kellele on oluline
auto praktilisus ja sooritusvõime, millega peab kaasnema tänapäevane mugavusvarustus. Muide, enamik müüdavatest Rangeri mudelitest on automaatkasti ning praktilisuse, mitte eputamise eesmärgil nahksisuga. Kõik Rangerid on nelikveolised – tavasõidul on vedavaks sillaks tagumine – ja aeglustiga. Asfaldil on auto kohmakavõitu ja mürarikas, oma tõelist palet näitab see kruusal või metsateedel. Seal, kus väiksed sõiduautod hakkavad ujuma ja hüppama, triigib Ranger enamiku aukudest sirgeks. Keskkonsoolis asuva lüliti abil võib kaherattaveo igal hetkel nelikveoga asendada. Mõ-
Juba esimesed kilomeetrid teevad aga selgeks, et niisama linnas vuramiseks seda keegi ostma ei hakka.
FORD RANGER • MOOTOR – 2,2- või 3,2-liitrine diiselmootor • VÕIMSUS – 150 ja 200 hj • KÄIGUKAST – Kuuekäiguline automaat või manuaal • HIND – 25 000 – 32 000 €
nest järsust kallakust laskumisel pole vaja aga muud, kui aeglusti sisse lülitada ja lasta autol teha kõik muu. Rangeri küljejoon on suhteliselt kõrgel, sellest tulenevalt on pikapi kast sügav ning oma klassi mahukaim – 1,82 kuupmeetrit. Veokasti maht sõltub muidugi asjaolust, milline kabiin tellida – kas kahe-, neljavõi viiekohaline (Eestis eelistatakse pigem kahte viimast lahendust). Auto interjöör on uutele Fordidele omaselt tänapäevane ja atraktiivne, nupud asuvad loogilistes kohtades ja näidikud on selged. Kuigi juba Rangeri standardvarustusse kuuluvad nii püsikiirushoidja, istme- ja küljepeeglite soojendus kui ka bluetooth, oodatakse Eestis suure elevusega Rangeri tippmudelit Wildtrak. Selle varustusse kuuluvad värviekraaniga navigatsioonisüsteem, parkimisandurid, tahavaatekaamera, lukustatav veokasti liugkate, kahetsooniline kliimaseade ning tohutul hulgal erituuningut – alates poleeritud küljetorudest kuni «jääsinise» hajusvalgustuseni sõitjatekabiinis. Uus Ford Ranger on auto, mida nüüdisaegne töömees ostaks – stiilsele välimusele lisaks peitub selles jõud ja praktilisus. Esimesed Rangerid jõuavad Tartusse oktoobris-novembris. Indrek Tori
26. september 2012
mootor
7
ö ko s õ i d u k
Elektriratas säästab kondimootorit J
utud sellest, et jalgratast ei tasu uuesti leiutada, ei vasta päris tõele – elektrijalgratas on vähendanud nii mõnelgi ratturil pedaalitallamisvaeva. Eesti teedelgi vurab ringi inimesi, kel ei tarvitse jalgratta pedaale hoogsalt sõtkuda. Küll mitte nii massiliselt kui Hiinas, aga siiski. Akukeskus OÜ juhatuse liikme Heiki Peetsi selgitusel on elektrijalgrattal tavarattaga võrreldes eeliseks, et sama jõukuluga saab sõita kiiremini, eriti märgatav kasu on vastu tuult ja tõusudel sõites. Tavalise bensiinimootoriga rolleri või mopeedi ees on elektrijalgratta eeliseks vaikne liikumine, heitgaaside puudumine ja õigus sõita jalgrattateel, kui elektrijalgratta mootori võimsus ei ületa 250 W ja suurim kiirus 25 km/h. «Auto ja mootorrattaga pole mõtet võrrelda, ka need võivad sõita elektri jõul ja on siis veel paremad asjad,» märgib Peets. Siiski nendib Eesti Maaülikooli energiaklassi juht Priit Pikk, et kuigi elektrienergia aitab rattaga suuremast mäest hõlpsalt üles saada, on elektrijalgratas kaalukam kui ilma aku ja mootorita sarnane jalgratas ja seetõttu on niisama pedaalides elektrijalgrattaga raskem sõita kui tavarattaga. Elektriratta saab endale mõne nupuvajutusega soetada internetist, samuti on need Tartus ligikaudu 600 euro eest saada-
val näiteks Bauhofis ja Akuplussi poes. Samas pole ka elektrijalgratta ehitamine keerulisem kui tagaratta vahetamine või rattakompuutri paigaldamine, väidab Pikk ning selgitab, et on olemas komplektid elektrijalgratta ehituseks, elektriratta ehitamise alane nõu on tema sõnul laialt saadaval. «Elektriratas on tõepoolest ökonoomne ja keskkonnasõbralik,» kinnitab Peets, kes ka ise on elektriratta omanik. «40–50 kilomeetriseks sõiduks piisav elektrienergiahulk maksab vähe – akusse mahub korraga 0,4– 0,5 kWh energiat, mille eest tuleb maksta praeguste elektrihindade juures 3,5–4,5 senti.» Jalgrataste akude kasutusiga sõltub Peetsi sõnul aku tüübist – pliiakudel on see 200–300 laa-
dimise-tühjendamise tsüklit, liitiumakudel võib see olla mitu tuhat korda. «Võimalik on kasutada ka nikkelmetallhüdriidakusid, mille iga on ligikaudu kaks korda pikem kui pliiakudel ning ka energiahulga ja kaalu suhe on ligikaudu kaks korda parem. Siiski on nende hinna ja kasutusea suhe kehvapoolne ja jääb alla liitiumakude omadele,» tõdeb ta. Jalgratastel kasutatakse Peetsi sõnul korraga kahte või kolme 13 Ah/12 V pliiakut, ühe hind on Akukeskuses 39 eurot. Liitiumakud on juba tunduvalt kallimad. Äratöötanud akud tuleb viia ohtlike jäätmete jaama või tagastada aku müüjale, pliiakusid saab Sillamäel asuvas ümbertöötlemisetehases ümber töödelda. «Nikkelmetallhüdriid- ja liitiumakude puhul on tegemist rohkem probleemsete jäätmetega,» märgib Peets.
Tavalise bensiinimootoriga rolleri või mopeedi ees on elektrijalgratta eeliseks vaikne liikumine, heitgaaside puudumine ja õigus sõita jalgrattateel.
lektriratta jaoks vajalikku elektrit saab ka ise tuulest või päikesest tekitada, samuti on võimalik laskumisel ja pidurdamisel energiat akusse tagastada. Ent näiteks Priit Pikk tegi paar aastat tagasi statsionaarse ratta, mis elektrit ei kuluta, vaid millega saab elektrit genereerida mobiiltelefoni või sülearvuti aku laadimiseks. Ka sellise ratta ehitamine polevat tema sõnutsi kuigi keeruline töö.
Mis on elektrijalgratas? Elektrirattal tekitab edasiviivat jõudu elektrimootor. Võib olla nii, et osa jõudu tuleb sõitja pedaalimisest ja osa jõudu mootorist, samas on ka rattaid, millel kondimootorit pole üldsegi vaja kasutada. Elektrimootor võtab energiat akust ja võimsust saab reguleerida kahel viisil: käepidemega või pöidlahoovaga nagu mopeedil, mootorrattal või ATV-l või hoopis pedaalianduriga, kus pedaalimisel tekivad mootorit juhtivad impulsid. Mootor võib asuda jalgratta esi- või tagarattal või mõlemal rattal või on hoopiski ühendatud pedaalide võlliga. Viimane lahendus on parim järsemate tõusude ületamiseks, kuna tagarattale ülekantav veojõud on muudetav jalgratta käiguvahetussüsteemi abil. Esimesed patendid elektriratastele väljastati Ameerika Ühendriikides 1890. aastatel. Elektrirataste kasutamine sai hoo sisse sajand hiljem, 20. sajandi lõpuaastatel.
E
Allikad: Heiki Peets, Vikipeedia
Heiki Peets näeb elektrijalgrattal mitmeid võlusid.
Jaanika Niinepuu
Foto: Enn Teimann
www.aastaautopluss.ee
Volkswagen kutsub Tartu Motoshow’le 28. - 30. septembril toimub Tartus traditsiooniline autonäitus Motoshow 2012. Kutsume teid tutvuma Volkswageni uudismudelitega Tartu Näituste A-Hallis ja tarbeautode esitlusega välisväljakul. 24. septembrist kuni 5. oktoobrini kehtivad Tartu Volkswageni keskuses soodsad messihinnad nii sõidu- kui tarbeautodele.
Aasta Auto Pluss
Volkswagen Passat Alltrack keskmine kütusekulu 5,7l/100 km, saasteemissioon keskmiselt 149 g/km
tii egaran s a h e t stane el 5-aa d o t u a el uta • Kõikid talverehvid ingutas p e l a m l a • Tasut ageni liising i w s k • Vol
Aardla 101, 50414 Tartu Tel. 680 3651, 680 3652, 680 3653
26. september 2012
8 mootor k u s o n s o o d s a i m pa r k i m i s ko h t ? Tartu kesklinna tänavail maksab parkimise tund sõltuvalt kohast ja parkimistsoonist 50 senti, euro või 1.50. Igal pool on tasuta esimesed 15 minutit, paljudel tänavatel on tasuta esimene tund ja mõnel tänaval kaks tundi. Selle tasuta aja saab üksnes parkimisaja tähistamise korral. Lisaks linnatänavaile on aga võimalus kasutada ka tasulisi eraparklaid, neid jagub kesklinnas mitmeid ja hind varieerub.
Vanalinnas Küütri 5 maksab 30 minutit parkimist 50 senti ja ööpäev 3.50 eurot. Aleksandri 2 parklas aga näiteks tund 60 senti ja päev 3.20. Tasku parkimismaja hinnakiri on pikem ja mitmekesisem, tunnitasu on 60 senti, aga näiteks pakutakse seal võimalust osta 45 eurot maksev kuukaart. Samasugune on kuu hind ka Turu 6 parklas ja mõnikümmend senti väiksem Lutsu 12 parklas.
Lähemat infot leiab Ühisteenuste ja Europarki kodulehelt. Ka linnatänavail saab osta parkimisaega pikemaks perioodiks. Kõige kallimas ehk A-piirkonnas on päeva hind 7.50 eurot, kuu 75, kvartal 187.50 ja aasta 750. B-piirkonna pilet on kolmandiku võrra odavam ja C-piirkonnas läheb vaid kolmandik A-piirkonna hinnast. Kõige odavam on aga parkida tasuta alal. Veel parem – käi jala või sõida jalgrattaga.
võimsad masinad
Automaailma sära jagub Tartumaalegi I
kka ja jälle annavad autofirmad välja uusi automudeleid, mis on oma hinna, võimsuse, ainulaadsuse või muude omaduste poolest muutunud eksklusiivseks. Toretsevaid neljarattalisi võib vuramas näha Tartumaalgi. Maanteeameti registreerimisosakonna peaspetsialisti Aime Parve edastatud andmetel on Tartumaal registreeritud kokku üle 150 sõiduauto, millel mootorivõimsust enam kui 250 kW – sama palju või enam kui nii mõnelgi raskeveokil. Nimekirjas on esindatud mitmesuguseid automarke: AMG Hummer, Bentley, Ferrari, Porsche, Jaguar, Lexus, Daimler, aga ka näiteks omavalmistatud Estfield ja mitmed teised. Tartumaale registreeritud üle 250 kW võimsusega sõiduautode vanurite gruppi kuuluvad näiteks 1959. aastal valmistatud Buick Electra (276 kW), 1960. aastal välja lastud Chrysler Imperial (261 kW), 1966. aastal toodetud Lincoln Continental (254 kW), 1969. aasta Cadillac Coupe DeVille (280 kW) ja DeVille (275 kW) ning 1972. aasta Cadillac Sedan DeVille (257 kW). Nii mõnelgi neist ei ole eesrindlik üksnes mootori võimsust näitav number, vaid ka hind turul. Näiteks 2002. aasta 368-kilovatise Mercedes-Benz S 55 AMG Tiptronicu müügihinnaks Tartu Tauf-Autos on 38 800 eurot, mis ületab nii mõne-
VÕIMSAIMAD AUTOD TARTUMAAL Mark Mudel Väljalaske aasta Mootori võimsus Arv Ferrari 599 2011 456 1 Bentley Continental GT 2012 423 2 Bentley Continental GT 2005 412 1 Bentley Continental Flying Spur 2006 412 1 Bentley Continental Flying Spur 2007 412 1 Bentley Continental GTC 2010 412 1 Porsche Panamera Turbo 2011 397 1 Mercedes-Benz S 63 AMG 2008 386 1 Mercedes-Benz CL 600 2007 380 2 Mercedes-Benz CLS 63 AMG 2007 378 1 Chervolet Corvette Z06 2007 377 1 BMW M5 2005 373 1 BMW M6 2006 373 1 Audi Q7 2009 368 1 Audi A8L 2011 368 1 Mercedes-Benz S 55 AMG 2002 368 1 Porsche Cayenne Turbo 2007 368 1 Porsche Cayenne GTS 2008 368 1 Porsche Cayenne Turbo 2009 368 1
Selle pealtnäha tavalise auto muudab eksklusiivseks juba ainuüksi hind – kümme aastat vana Mercedes-Benz S 55 AMG müügihinnaks on 38 800 eurot. Foto: Jaanika Niinepuu
statistika kohaselt on võimsamate autodega pea kaks korda suurem risk sattuda õnnetustesse kui väiksema võimsusega sõidukitega.
gi tehaselõhnalise uussõiduki hinna mitmekordselt. Kalleim kasutatud sõiduauto, mis auto24.ee andmetel Tartumaal müügis, on mullu registreeritud Mercedes-Benz GL 350 CDI 4MATIC, millel hinnaks 78 600 eurot. Sama või isegi vähema summa eest saaks soetada endale näiteks tänavuaastase Kamazi veoauto, neli aastat vana New Hollandi traktori või 2008. aasta raskeveoki. Eksklusiivsemate autode varjupoolelt tuleb tunnistada, et If Kindlustuse statistika kohaselt on võimsamate autodega pea kaks korda suurem risk sat-
tuda õnnetustesse kui väiksema võimsusega sõidukitega. Auto24 toob näiteks, et kui 50–64kilovatised sõidukid satuvad õnnetusse neljal juhul sajast ning 80–100kilovatised viiel juhul sajast, siis 142-kilovatise võimsusega sõidukeid kummitab sama oht juba seitsmel juhul sajast. Seetõttu peavad kindlustusfirmad võimsamat autot suuremaks riskiks liikluses. «Meil on olnud ka paar juhtumit, kus kindlustusandja on keeldunud sõidukile kaskokindlustust tegemast – põhjuseks liiga hinnaline eksklusiivsõiduk,
Allikas: Maanteeamet
millega kaasnevad võimalikud probleemid nii sõiduki remondi kui ka täiskahju korral,» tõdes IIZI brokersi Lõuna-Eesti regiooni juht Liisi Murde. Siiski, kui näiteks siinkirjutaja sooviks teha oma 456-kilovatisele Ferrarile aastaks kaskokindlustust, oleks see võimalik ja niisugusel juhul peaks arvestama sõltuvalt omavastutuse suurusest ligikaudu 20 000 eurose maksega. 423-kilovatise väega Bentley Continental GT kaskokindlustamine samale isikule aastaks küündiks ligikaudu 10 000 euroni.
Murde selgitas, et eksklusiivsemate sõidukite puhul koostatakse kindlustuspakkumisi standardist veidi erinevalt, oluline on igasugune täpsustav informatsioon, ja seetõttu ei pruugi need näidispakkumised olla lõplik tõde. Näiteks lähtutakse sellistel juhtumitel kindlustusmaksete kujundamisel ja riski hindamisel tihti isikust või ettevõttest, kes kindlustuskaitset soovib, samuti peetakse oluliseks, kus ja milleks sõidukit kasutatakse, kus sõidukit hoitakse jms. Jaanika Niinepuu
Videoregistraator autojuhi abimees
Ü
ks viimase aja populaarsem autojuhtidele mõeldud lisaseade on autode salvestusseade ehk registraator. Tegu on pisikese digitaalse salvestiga, mis jäädvustab autojuhi teekonda ning olukordi liikluses. Aparaat kinnitatakse auto esiklaasi külge ja ühendatakse 12 V vooluvõrku ning teekonna salvestamine saabki alata. Salvestid on kompaktsed, seega autojuhti need segama ei hakka. Salvestile on vaja juurde soetada ka SD-mälukaart, kuhu info kogutakse. Mälukaardi soovituslik mahutavus on 16–32 GB. Suurema kaardi peale saab korraliku HD-kvaliteediga salvestada juba umbes seitse tundi. Kaardilt saab info arvutisse laadida. Täitunud kaarti hakkab seade automaatselt üle salvestama. Tekib küsimus, miks seda vaja on. Aga seepärast, et on kasulik ja ka huvitav. Hu-
vitav on näha, mis tänapäeva liikluses toimub ja mõnigi põnev kaader võib peale jääda. Lisaks aitab salvestis avariide puhul vaidlusi vältida. Venemaal on seesugune salvestis oluline tõendusmaterjal. Seadmeid pakutakse laias valikus. Olulised omadused, mida silmas pidada, on pildi kvaliteet ja suutlikkus ka öisel ajal salvestada. Pimedat aega on meil ju rohkem kui valget. Soovitame osta kindlasti Full HD mudelit, selle pilt on parim. Neile, kes kes soovivad ka salongis toimuvat jäädvustada, on olemas kahe kaameraga salvestid. Salvestite hinnad algavad 49 eurost ning ulatuvad paarisaja euroni. Kvaliteetse Full HD salvesti saab soetada juba 75 euroga. Raigo Leidre OÜ Noor Tehnik